| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/5491 |
| Registreeritud | 05.08.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
05.08.2025
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine
Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas
Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 271 lõike 1 ja 3, § 53 lõike 1 ning
haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-ga 306.
I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (edaspidi korraldus
nr 40). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise
olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur
riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide
väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning
maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus
veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud objektid, mille puhul tuleb
koostada REP. PlanS § 27 lõike 3 kohaselt koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse
korral REP sellise lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lõikes
1 sätestatud tingimustele. Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt
REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega
väljendatakse maakonnaüleseid huve riigikaitse valdkonnas ning mille asukoha valiku ja
toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on esitatud korralduse nr 40 seletuskirjas2.
Vabariigi Valitsus määras PlanS § 27 lõike 7 alusel REP-i koostamist ja keskkonnamõju
strateegilist hindamist (edaspidi KSH) korraldama Kaitseministeeriumi. Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev
valitsusasutus tellis OÜ-lt Hendrikson & Ko kaitsetööstuspargi REP-i ja KSH koostamise.
1 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002. 2 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 3-4. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef.
2
14. oktoobrist 2024. a kuni 22. novembrini 2024. a toimusid Kaitseministeeriumi ja RKIK-i
korraldatud konsultatsioonid ettevõtetele kaitsetööstuspargi teemal.
Vastavalt PlanS §-le 32 toimus ajavahemikul 17. oktoober 2024. a kuni 15. november 2024. a
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH
programmi3 avalik väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade
ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast
teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa
ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu
Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne-Nigula valla ajalehes. Lähteseisukohtade ja
mõjude hindamise, sh KSH programmiga sai tutvuda avaliku väljapaneku ajal
Kaitseministeeriumi kodulehel4 ning Pärnu linna, Lääne-Nigula valla ja Lüganuse valla
kodulehtedel või paberkandjal Pärnu Linnavalitsuses, Pärnu linna Audru osavallakeskuses,
Pärnu linna Tõstamaa osavallakeskuses, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Lääne-Nigula valla
Risti osavallakeskuses, Lüganuse Vallavalitsuses, Maidla rahvamajas nende lahtiolekuaegadel.
Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku
väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 3. detsember 2024. a kuni 5.
detsember 2024. a Pärnu Keskraamatukogus, Pärnu linna Audru osavallakeskuses, Tõstamaa
rahvamajas, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse Vallavalitsuses ja
Maidla rahvamajas. Avaliku arutelu ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel ja
Audru ajalehes „Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse
vallalehes, ajalehes „Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“, ajalehes „Õhtuleht“ ning Lääne-
Nigula valla ajalehes.
Avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel esitatud ettepanekute põhjal täiendati asukoha
eelvaliku lähteseisukohti ja mõjude hindamise, sh KSH programmi ning avaldati koos esitatud
ettepanekute ja seisukohtade tabeliga Kaitseministeeriumi veebilehel5. Lisaks avaldati teade
avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta Ametlikes Teadaannetes, Audru ajalehes
„Kodused Hääled“, Tõstamaa ajalehes „Tõstamaa Tuuled“, Lüganuse vallalehes, ajalehes
„Lääne Elu“, ajalehes „Pärnu Postimees“ ja ajalehes „Õhtuleht“.
Vastavalt PlanS §-le 37 esitati 4. aprillil 2025. a kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku
otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Muinsuskaitseametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile,
Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja
3 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 4 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 5 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
3
Toiduametile, Transpordiametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks PlanS § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (muu hulgas Riigikogu
riigikaitsekomisjonile, Pärnu linnavalitsusele, Lüganuse vallavalitsusele, Lääne-Nigula
vallavalitsusele) tähtajaga 4. mai 2025. a. Kooskõlastamise ja arvamuse esitamise tähtaega
pikendati vastavalt esitatud taotlustele kuni 26. maini 2025. a . Kõik asutused, kellele saadeti
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne
kooskõlastamiseks, kooskõlastasid selle. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapi käigus
esitatud ettepanekute ja arvamuste põhjal tehti täiendusi Natura hindamises, linnustiku
uuringus, loomastiku uuringus ja taimestiku uuringus ning vastavalt sellele korrigeeriti ka
REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruannet. Lisaks tehti olulisemaid
muudatusi aruande peatükkides 6.1.7 „Mõju põhja- ja pinnaveele“, 6.1.10 „Kliimamõjud“,
6.2.1 „Müra mõju“, 6.2.3 „Õhusaaste mõju“, 6.2.4 „Avariiliste juhtumite hindamine“, 6.3.1
„Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“, 6.4.1 „Kultuurimälestised ja seni
avastamata arheoloogiapärand“, 7.2 „Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused“ ja 8
„Planeeringu elluviimise tingimused“. Keskkonnaameti 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr
6-5/25/6892-66 on esitatud mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu eelvalikuala kohta, mis
viiakse REP-i ja KSH materjalidesse sisse ja lahendatakse hiljemalt hetkeks, kui
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande eelnõu Piirsalu ala
osas esitatakse asukoha eelvaliku etapis uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
Kooskõlastuste ja esitatud arvamuste koondtabel ning Kaitseministeeriumi seisukohad nendega
arvestamise kohta on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi
aruande lisas nr 7 ning on kättesaadavad Kaitseministeeriumi veebilehel7.
Vastavalt PlanS §-le 38 toimus ajavahemikul 9. juuni 2025. a – 9. juuli 2025. a
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik
väljapanek. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi
aruande avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi
veebilehel8, Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel, ajalehtedes
“Õhtuleht”, “Pärnu Postimees”, “Põhjarannik” ja “Lääne Elu” ning Tõstamaa ajalehes
“Tõstamaa Tuuled”, Lüganuse vallalehes ja Lääne-Nigula valla ajalehes. Avaliku väljapaneku
jooksul oli igal isikul õigus esitada REP-i- asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese
etapi aruande kohta arvamust. REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu, KSH esimese etapi
aruande ning nende lisadega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi
kodulehel ning Pärnu linna, Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla kodulehtedel või
paberkandjal järgnevates asutustes nende lahtiolekuaegadel: Pärnu linnavalitsus, Pärnu linna
Tõstamaa osavallakeskus, Lüganuse vallavalitsus, Sonda rahvamaja, Lääne-Nigula
vallavalitsus, Lääne-Nigula valla Risti osavallakeskus. Avalikustamisel esitatud arvamuste
koondtabel koos Kaitseministeeriumi vastustega on esitatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha
eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas nr 8 ning on kättesaadav Kaitseministeeriumi
6 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 7 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 8 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
4
veebilehel9. Avalikul väljapanekul esitatud arvamusi on kokkuvõtlikult käsitletud käesoleva
korralduse III osa punktis 3.7.
Vastavalt PlanS §-le 39 toimusid ajavahemikul 28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku
väljapaneku tulemuste avalikud arutelud Pärnu Keskraamatukogus, Tõstamaa rahvamajas,
Lääne-Nigula vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas, Lüganuse vallavalitsuses ja Sonda
rahvamajas. Avalikust arutelust teavitati Kaitseministeeriumi kodulehel10 ja 10. juuli 2025. a
kirjaga nr 12-1/25/27111 PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning avalikul
väljapanekul arvamusi esitanud isikuid.
Vastavalt PlanS §-le 40 avaldatakse informatsioon kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku
otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste
kohta.
II. ÕIGUSLIK ALUS
REP-i menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele
sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.
Kaitseministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärgiks on olnud REP
kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS § 271 lõikele 1.
18. juulil 2025. a jõustusid PlanS-i ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse (edaspidi EhSRS) muudatused12, millega muu hulgas muudeti PlanS § 271 sõnastust
ning EhSRS-i täiendati §-ga 309. Käesoleva korralduse andmise ajal kehtiv PlanS § 271 lõige 1
sätestab, et REP-i koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada
planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga
kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha
eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS-i
muudatuste kohaselt ei kohaldata asukoha eelvaliku alusel kehtestatavale planeeringule enam
PlanS § 41 kohaseid REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande
vastuvõtmise nõudeid. Teisisõnu, eraldi planeeringu vastuvõtmise otsust enne kehtestamist
enam ei tehta. Seega on võimalik asukoha eelvalik selle sobivusel suunata otse kehtestamisele.
Vastavalt EhSRS §-le 306 kohaldatakse PlanS § 271 ka enne nende sätete jõustumist algatatud
planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvalikut veel tehtud. Käesoleva korralduse andmise
ajaks ei ole PlanS § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande
vastuvõtmist tehtud, seega kohaldatakse kaitsetööstuspargi REP-ile käesoleva korralduse
andmise ajaks jõustunud PlanS §-i 271.
9 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 10 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 11 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17445484. 12 Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)- RT I,
08.07.2025, 36.
5
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvalikust ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruandest nähtub, et puuduvad välistavad tegurid REP-iga kavandatava ehitise edasiseks
kavandamiseks projekteerimistingimustega. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande ptk-s 7.2. on toodud detailselt
projekteerimistingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Seega on antud juhul
põhjendatud REP-i kehtestamine PlanS §-i 271 lõike 1 alusel. Käesoleva korralduse punktis 3.4.
on detailse lahenduse koostamisest loobumist pikemalt põhjendatud.
PlanS § 30 lõige 11 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi
eriplaneeringu kehtestamisel asukoha eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu
koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41
sätestatud nõudeid. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku menetlus on läbi viidud
vastavalt PlanS 4. peatükis sätestatud menetlusnõuetele kuni §-ni 41.
Vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 kohaldatakse detailse lahenduse koostamisest loobumisel § 271
lõikes 1 sätestatud juhtudel asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele PlanS § 53
lõigetes 1–41 ja 6–8 sätestatut. EhSRS § 309 sätestab, et enne käesoleva paragrahvi jõustumist
algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele
kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.
Koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha
eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. Võttes arvesse, et
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused ei muuda
REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega too kaasa vajadust KSH esimese etapi aruannet
oluliselt muuta, siis vastavalt EhSRS §-le 309 ei ole vajalik eelvaliku juba läbitud menetlust
korrata.
Seega lähtuvalt 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i sätetest on Vabariigi Valitsusel pädevus
kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS § 41 kohast REP-i
asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande
vastuvõtmist tegemata.
III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED
3.1. REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi
Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona,
lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 on eesmärgiks seatud, et suurenenud
riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi
Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist
6
võimaldava tööstuspargi13. Selliseks tootmiseks on vaja ohualasid ja sobivat taristut, mille
leidmine ja planeerimine on ettevõtetele aga liialt kulukas ja aeganõudev. Riik saab tööstuspargi
abil ärikeskkonda soodsamaks muuta14. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud
Euroopa julgeolekuolukorda. Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2026. aastast
vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti
huvides see, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja
kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks.
Kaitsetööstuspargi loomisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse
tugevdamisse15.
REP-i koostamise protsessi käigus on selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi
kaitsetööstuspargi vastu suur. Ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub REP-i eesmärgiga
tagada võimalikult suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning
lõhkeaine tootmine. Kui REP-i algatamisel seati eelduseks, et kaitsetööstusparki mahub
vähemalt kahe-kolme ettevõtja tootmine, kellest vähemalt üks on A- või B-kategooria
suurõnnetuse ohuga ettevõte, siis täpsustatud eeldus on, et kaitsetööstusparki peab mahtuma
vähemalt viie ettevõtte tootmine, kellest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga
ettevõtted. Sellest lähtuvalt on kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude
hindamise, sh KSH esimese etapi aruandes täpsustatud REP-i eesmärki, mis võimaldab
REP--iga kavandada rohkem kui ühe kaitsetööstuspargi asukoha. Asukoha eelvaliku
lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi dokumendis on toodud juba
eelnevalt välja võimalus REP-i kehtestamiseks rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal kui
100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused)16.
3.2. Kavandatav tegevus ning kavandatavad hooned ja rajatised
REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande eelnõu
alapeatükis 4.1.17 kirjeldatakse põhjalikult kaitsetööstuspargis kavandatavat tegevust ning
hooneid ja rajatisi. Kaitsetööstuspargis planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised:
büroohooned, tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned,
erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega
13 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 18.05.2023. 14 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 4. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 15 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 1. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 16 Hendrikson & Ko OÜ„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 3.1. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 17 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
7
seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi
toimimiseks vajalikud rajatised nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine
tootmisjääkide hävitamise plats.
Kaitsetööstuspark kavandatakse eeldusel, et see peaks võimaldama toota erinevat laskemoona
(väikese-, keskmise- ja suurekaliibrilist moona), lahingumoona (näiteks miine) ja muud sõjalist
lõhkematerjali ning lõhkeainet. Toodete valiku, tootmismahu ja tootmisprotsessi otsustavad
ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ning kaitsetööstuspargis tegutsemise tingimustele.
Kaitsetööstuspargi arendamisel arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehastega, millest vähemalt
kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte tehased (st, et neis käideldakse rohkem kui
50 t 1.1 ohuklassiga lõhkeainet)18. Üks neist tehastest on riigi planeeritav lõhkeainetehas.
Kaitsetööstuspargis tegutsevate ettevõtete arv selgub valikpakkumise käigus.
Kaitsetööstuspargi ala jaotub suures plaanis kolmeks osaks: üldala, tehaste ala ja hoidlate ala.
Kaitsetööstuspargi alal moodustatakse äri- ja tootmismaa krundid, mida on võimalik vajadusel
liita või jagada peale planeeringu kehtestamist. Eraldi moodustatakse transpordimaa ja üldmaa
krundid, mis teenindavad äri- ja tootmismaa krunte. Kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on
minimaalselt 100 ha. Kaitsetööstuspark planeeritakse arvestusega, et selle sees peab olema
laienemisvõimalus.
3.3. Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande tulemusena
selgunud eelvaliku alad
3.3.1. Eelvalikualade kujunemine, sh mõjude hindamine
Kaitsetööstuspargi REP-i planeeringuala19 hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas Lüganuse
vallas (kaks ala kokku 630 ha), Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (150 ha) ja Pärnu
maakonnas Pärnu linnas (3330 ha). Planeeringuala suurus kokku on ligikaudu 4110 ha.
Kaitsetööstuspargi asukohaks sobivate planeeringualade leidmisel lähtuti järgmistest
põhikriteeriumitest:
1) pargi pindala (vähemalt 50–100 hektarit);
2) ohuala (tehaseväline kaugus ohtlikest hoonetest kuni 600–800 m);
3) tööjõud (30 minuti autosõidu raadiuses pargist vähemalt 5000 elanikku);
4) raudteekaubajaam või kaubasadam (kuni 50 km kaugusel);
5) elektriühendused (2 MW võimsusega ühenduse võimalus).
18 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk. 4.1. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 19 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk. 3.2. Joonis 1. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
8
Lisakriteeriumitena arvestati kaugust Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest. Samuti on
planeeringualade valiku analüüsis arvestatud kooskõla olemasolevate planeeringutega ja sellest
tulenevat teostatavust.
REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande eelnõu
alapeatükis 3.3.20 on selgitatud, et arvestades kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke
asustusest, looduskeskkonnast jm tulenevaid piiranguid, viidi asukoha eelvaliku
lähteseisukohtade ja programmi etapis läbi ruumianalüüs planeeringualal reaalsete
arendusalade ehk eelvalikualade leidmiseks. Eelvalikualade leidmiseks arvati kõigi
planeeringualade puhul välja: kaitstavad loodusobjektid (st looduskaitseseaduse § 4 kohased
kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse
üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid), Natura 2000
võrgustiku alad, olemasolevad tuulikud ja tuulikust 300 m puhverala. Osadel aladel täpsustati
piire ka elamute ohualade ja muude kitsenduste alusel. Täpsustamise põhjendused ja selgitused
on esitatud asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendis21.
Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1 (204 ha, Audru metskond 20,
82602:005:0282), Pärnu 2 (244 ha, Audru metskond 52, 62401:001:2178), Piirsalu (68 ha,
Kõuemaru, 68001:003:0278, ja Tuulemaru, 68001:003:0274), Põhja-Kiviõli (141 ha, Põhja-
Kiviõli põlevkivikarjäär, 75101:003:0112) ja Aidu (136 ha, Kohtla metskond 200,
43801:001:0133)22. Asukoha eelvaliku hindamiste jaoks on eelvalikualasid täpsustatud ning
leitud tulenevalt nii keskkonnamõjude hindamisest kui konkreetsetest piirangutest kruntide
kavandamisele täpsustatud kaitsetööstuspargi alade lahendused. Eelvalikualade Pärnu 1, Pärnu
2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu täpsustatud alade joonised koos selgitustega on toodud REP-
i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande alapeatükkides 4.2.1.–
4.2.523.
REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande peatükis 524 on
kirjeldatud asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodilisi aluseid. Asukoha eelvalikul
20 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 21Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Punkt 5. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 22 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 3.3. Joonis 2. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 23 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 24 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 5. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
9
kasutatud võrdluskriteeriumid erinevad mõnevõrra asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja
KSH programmis kirjeldatust, kuid sisaldavad kõiki nendes dokumentides ette nähtud
teemasid. Sellest tulenevalt on asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande eelnõus hindamine ja võrdlus esitatud järgnevate kriteeriumigruppide lõikes:
1) eesmärgile vastavus/tehniline teostatavus;
2) baastaristu maksumus;
3) asukoha riigikaitseline sobivus;
4) protsessiriskid;
5) keskkonnamõjud (sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele);
6) keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele;
7) sotsiaalmajanduslikud mõjud;
8) kultuurilised mõjud.
Võrdluskriteeriumite hinnangud ei ole matemaatiliselt liidetavad, st võrdluskriteeriumid ei ole
võrdse olulisuse ja osakaaluga. Eelistuse kujundamise olulisimaks aluseks on eesmärgipärasus
– st ala sobivus kaitsetööstuspargi rajamise eesmärgist lähtuvalt: ettenähtud mahus ning
kehtestamiseks ettenähtud ajaraamis. Samuti on oluline silmas pidada, et kaitsetööstusparki
saab rajada, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Seega juhul, kui muudest mõjuga
seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulene olulisi
välistavad asjaolusid, lähtub eelvaliku otsus eesmärgi ja teostatavusega seotud
võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 1–4)25. Asukoha eelvaliku
lähteseisukohtades ja KSH programmis26 (aruande Lisa 10) on kirjeldatud kaitsetööstuspargi
asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodikat pikemalt.
Mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi seoseid, sh koosmõju ja
kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ja kavandatud tegevustega. Sellist koosmõju ja
kumulatiivset mõju on asjakohasel juhul läbivalt kirjeldatud eelkõige aruande alapeatükis 6.1.6
„Mõju rohevõrgustiku pindala vähenemisele“, alapeatükis 6.2.1 „Müra mõju“, alapeatükis 6.3.1
„Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele“ ja lisas 1 „Loomastiku uuring“27.
Kaitsetööstuspargi arendamisega ei kaasne olulist ebasoodsat koosmõju juba olemasolevate
objektide/tegevustega ja kehtivate planeeringutega28.
25 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 26 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 27 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 28 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
10
Asukoha eelvaliku KSH on läbi viidud, tuginedes mõjude hindamise, sh KSH programmile,
milles määratleti mõju hindamise ulatus ning planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda
võiv keskkonnamõju. Läbiviidud KSH on lahutamatu osa planeerimisprotsessist, mis tähendab,
et see ei ole ülejäänud planeeringust eraldiseisev protsess, vaid on integreeritud29.
Kaitsetööstuspargi REP-i protsessi ja mõjude hindamisel hinnati ka planeeringu koostamise
asjakohaseid mõjusid vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 530. Mõjude asjakohasus tähistab
seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohaste mõjude olulisuse üle
otsustamisel on aluseks planeeringu korraldaja kaalutlus31. Konkreetsete teemavaldkondade
mõju hindamisel kasutatud metoodikaid on asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH
esimese etapi aruande eelnõu peatükis 6 „Mõjude hindamine ja asukoha alternatiivide võrdlus“
vastavate alateemade juures täpsustatud. Iga alapeatüki lõpus on ka kokkuvõttev lõik asukoha
eelistusest vastavast mõjude hindamisest tulenevalt. Eraldi aruannetena on koostatud
loomastiku uuring, linnustiku uuring, taimestiku uuring ja Pärnu linna eelvalikualade
arheoloogiline eeluuring32. Võttes arvesse kaitsetööstuspargi REP-i ja mõjude hindamise, sh
KSH esimese etapi aruande eelnõu mahtu, on alljärgnevalt toodud välja kokkuvõte aruandest.
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande eelnõu alapeatükis 6.1. on kirjeldatud keskkonnamõjud, sh mõju kaitstavatele
loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule,
rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele, jäätmetekkele ja ringmajanduse
võimalusele, kliimale ning kasutusperioodi ja maakasutuse kliimaneutraalsuse (CO2) hindamist
ja kliimamuutustega kohanemist. Kaitsetööstuspargi eelvalikualade piires üldjuhul kaitstavaid
loodusobjekte ei leidu, kuna need välistati juba alade eelvaliku tegemisel. Erandina on siiski
mõnel eelvalikualal mõne kaitstava liigi leiukohad. Eraldi läbi viidud loomastiku-, taimestiku-
ja linnustiku uuringud (asukoha eelavaliku ja mõjude hindamise esimese etapi aruande
lisad 1–-3) käsitlesid kõiki kaitstavaid liike ja püsielupaiku ning ka kaitstavaid alasid, mille
kaitse-eesmärgid võiksid tegevuse mõjualas olla33. Eelvalikualade eelistused, lähtudes
kaitstavatest objektidest, on kujundatud eelnimetatud uuringute tulemuste põhjal ning neid
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 5. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 29 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 14. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 30 PlanS § 4 lg 2 p 5 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on planeeringu elluviimisega
kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude
hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. 31 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 3.1. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 32 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 5. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 33 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 6.1.1. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
11
kajastavad REP-i asukoha eelavaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandes
kokkuvõtlikult alapeatükid 6.1.3–6.1.5.
Natura hindamise aruanne on asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande eelnõu lisa 5. Kokkuvõte mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele kajastub aruande
alapeatükis 6.1.2. Sealt nähtub, et Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et kaitsetööstuspargi
REP-i rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 võrgustiku Nätsi-
Võlla loodusalale, Nätsi-Võlla linnualale, Lindi loodusalale, Aseri loodusalale ja Uhaku
loodusalale ning nende alade puhul ei ole vajadust liikuda asjakohase hindamise etappi.
Eelhindamisel ei saanud ainsana välistada ebasoodsat mõju Piirsalu eelvalikuala mõjualas
asuvale Mustjärve raba loodusalale, millele viidi läbi ka asjakohane hindamine, mis jõudis
objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud
tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkide
saavutamisele juhul, kui rakendatakse vajadusel vastavaid meetmeid järgmistes etappides.
Kaitsetööstuspargi või ka üksikute tehaste (nt lõhkeainetehase) kavandamisel Piirsalu
eelvalikualale tuleb ala kuivendamise vajaduse selgumisel kaaluda tegevuse mõju Natura 2000
võrgustiku Mustjärve raba loodusalale, vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus
ning viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Ebasoodsa mõju tekkimist on võimalik
ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi
keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega. Kuivenduse tegelik
vajadus ja sellest tulenev mõjuala ulatus täpsustub konkreetse planeeringu/projekti tehnilise
lahenduse väljatöötamisel ning selles etapis saab vajadusel töötada välja ka leevendavad
meetmed (nt tehnilised või planeeringulised lahendused) mõju välistamiseks. Natura hindamise
tulemusel võib öelda, et Natura võrgustiku alade kaitsevajadustest tulenevalt ei ole ühegi
eelvalikuala puhul välistatud kaitsetööstuspargi ega lõhkeainetehase rajamine. Ebasoodsat
mõju Natura 2000 võrgustikule ei kaasne Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli ega Aidu
eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik
ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel34.
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande eelnõu alapeatükis 6.2. on kirjeldatud keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju
tervisele, sh müra, vibratsiooni, õhusaaste mõju ja avariiliste juhtumite hindamine.
Kaitsetööstuspargi REP-i puhul esineb olulisem müra mõju eelkõige katselõhkamiste päevadel,
mida kirjeldatakse täpsemalt aruande alapeatükis 6.2.1.3. Tööstusmüra osas (igapäevane
tootmisprotsess) võib hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal eeldada, et tööstusmüra
normtasemetele (nii piiväärtusele kui sihtväärtusele) vastavad tingimused on lähimate
eluhoonete juures tagatud nii päeval kui ka öösel35. Müra mõju hindamine hõlmab ka soovitusi
34 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 6.1.2. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 35 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
12
müra mõju vähendamiseks36. Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise,
sh KSH esimese etapi aruande eelnõu alapeatükis 6.3. on kirjeldatud sotsiaalmajanduslikud
mõjud, sh mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele; mõju piirkondlikule arengule;
mõju varale, mõju maakasutusele; mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele.
Aruande alapeatükis 6.4. on hinnatud mõju kultuuripärandile (kultuurimälestised,
arheoloogiapärand, pärandkultuur ja militaarpärand, väärtuslikud maastikud).
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande eelnõu alapeatükis 6.5. „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“ on analüüsitud
järgmisi teemasid: piisava ruumi olemasolu, täpse lahenduse kavandamise piirangud,
katseplatsi paigutamise piirang, lõhkeainetehase rajamise võimalikkus, veeressursi
kättesaadavus, ühenduvus olulistest taristuobjektidest ja kaugus testimist võimaldavatest
harjutusväljadest. Nendes teemades on töö käigus tuvastatud võimalikud erinevused
eelvalikualade vahel seoses kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) võimaliku lahenduse
vastavusega planeeringu eesmärkidele ja tehnilise teostatavusega. Erinevused tulenevad
eelvalikualade erinevate asukohtadega seotud piirangutest37. Eesmärgile vastavuse ja tehnilise
teostatavuse koondhinnang on aruande alapeatükis 6.5.8. olevas tabelis38.
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande eelnõu alapeatükkides 6.6.–6.8. on analüüsitud baastaristu maksumust, asukoha
riigikaitselist sobivust ja protsessiriske. Kuna REP-i eesmärgiks on kaitsetööstuspark rajada
ettenähtud ajaraamis, on alapeatükis 6.8. analüüsitud protsessiriske. Siia alla kuuluvad kõik
protsessi käigus tuvastatud võimalikud ohud ja määramatused, mis võivad ebasoodsalt
mõjutada, kas planeeringu protsessi edenemist lähteseisukohtades ja programmis määratletud
ajagraafikus või ka kavandatava tegevuse realiseerimist planeeringu kehtestamise järgselt
(nt ehituslubade andmine jm)39. Siinkohal on oluline välja tuua maaomandit puudutav analüüs,
mille käigus selgus, et eramaade kasutamise vajadus puudub kõikidel eelvalikualadel. Siiski,
täiendavalt hinnati ka tulevaste võimalike ohualade kattumist eramaadega. Protsessiriskina oli
see hindamine vajalik, kuna kaitsetööstuspargi ohtlikele hoonetele seatakse niinimetatud
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 6.2.1.2. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 36 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 6.2.1. ja 7.3. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 37 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 6.5. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 38 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, tabel „Kriteeriumgrupi „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“.
Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 39 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 6.8. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
13
ohualad – kitsendustega alad, kuhu uute hoonete (eelkõige elamute, suvilate, ühiskondlike
hoonete, äri- ja tootmishoonete) ehitamine ei ole lubatud. Ohualades olevatel maa-aladel saab
jätkata põllu- ja metsamajandusega. Sinna saab rajada vajalikke rajatisi40. Koondhinnang antud
kriteeriumi osas on aruande alapeatükis 6.8.6 toodud tabelis41.
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande eelnõu alapeatükis 7.1. on välja toodud eelvalikualade võrdlustulemused kriteeriumite
kaupa. Alapeatükis 7.1.1. on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 5–8 (keskkonnamõjud,
keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele, sotsiaalmajanduslikud mõjud,
kultuurilised mõjud). Eelvalikualade võrdluses on suurima ebasoodsa mõjuga Pärnu 2
eelvalikuala, mille valikuga kaasneks negatiivne mõju eelkõige linnustikule, aga ka
taimestikule ja rohevõrgustikule. Suur mõju linnustikule kaasneks ka Piirsalu ala puhul.
Loodusele avaldatavad mõjud on mõlema ala puhul raskesti leevendatavad. Lisaks kaasneks
nende kahe ala puhul ka suurim mürahäiring piirkonna elanikele. Kokkuvõttes soovitab
mõjuhindamise töörühm need kaks eelvalikuala (Pärnu 2 ja Piirsalu) välja pakutud piirides (n-
ö maksimummahus) välistada (eeldusel, et planeeringu eesmärgid on mujal realiseeritavad).
Neid alasid võiks kaaluda vaid oluliselt väiksema mahu ja piiratud tegevuste korral (nt müra
tekitava katseplatsi vältimine). Mõjude poolest eelistatud alad on Aidu ja Põhja-Kiviõli
eelvalikualad, kõige soodsam Aidu ning teisena Põhja-Kiviõli (millel on võrreldes Aidu alaga
suurem mõju ümberkaudsetele elanikele müra mõju näol)42.
Kaitsetööstuspargi rajamine Pärnu 1 alale mõjutab küll linnuliikide konkreetseid leiukohti pargi
alal ja leiukohtade kvaliteeti pargi mõjualas, kuid tegevuse tagajärjel ei saa eeldada
ulatuslikuma mõju teket, mis tooks kaasa olulise negatiivse mõju linnuliikidele populatsiooni
tasandil või põhjustaks liikide seisundi halvenemist Eestis. Meetmete rakendamine on siiski
vajalik konkreetsete kahjustatavate elupaikade osas (vt aruande Tabel 8 „Meetmed linnustikule
mõju leevendamiseks)43. Seega, kuigi Pärnu 1 alaga kaasnevad mitmed keskkonnamõjud, on
olulist ebasoodsat keskkonnamõju võimalik vältida. KSH annab täiendavad soovitused
ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks. Sotsiaalmajanduslike mõjude osas leidis KSH ja
asjakohaste mõjude hindamine, et olulisi erinevusi, mille alusel asukoha eelistust välja tuua,
40 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, lk 6.8.5. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 41 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, tabel „Kriteeriumgrupi „Protsessiriskid koondhinnang“. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 42 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 7.1.1. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 43 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 6.1.4. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
14
alade vahel ei ole. Kultuuriliste mõjude poolest on eelistatud Põhja-Kiviõli ja Aidu alad, kuna
nendel aladel ei paikne kultuuripärandi objekte. Pärnu 1 alal paikneb üks arheoloogilise
eeluuringu käigus tuvastatud objekt ning kaks pärandkultuuriobjekti, Pärnu 2 alal võib esineda
seni avastamata arheoloogiapärandit ning Piirsalu alal esineb pärandkultuuri objekte. KSH
hinnangul on üldjuhul olulist ebasoodsat mõju kõigil neil aladel suures osas võimalik vältida44.
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande eelnõu alapeatükis 7.1.2 on kokkuvõte kriteeriumigruppidest 1–4 (eesmärgile
vastavus/tehniline teostatavus, baastaristu maksumus, asukoha riigikaitseline sobivus,
protsessiriskid). Kui muudest mõjuga seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas
võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulene olulisi välistavad asjaolusid, lähtub sobiva asukoha eelvalik
eesmärgi ja teostatavusega seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas
võrdluskriteeriumid 1–4). Riigi seisukohast on kaitsetööstuspargi asukoha valiku tegemisel
olulisimad kriteeriumid eesmärgile vastavus ja riigikaitseline sobivus. Mõlema kriteeriumi osas
on eelistatuimad Pärnu alad: Pärnu 1 ja Pärnu 2. Baastaristu maksumuse osas ei ole võimalik
välja tuua selgelt eelistatud või mitte-eelistatud alasid. Protsessiriskide kriteerium on otsustajale
eelkõige infoks, millega tegevuse kavandamisel arvestada (st, kui riske on teadvustatud ja
võimalusel maandatud, ei ole need määravaks asjaoluks). Vastavalt täpsustatud REP-i
eesmärgile tuleb kaitsetööstuspark planeerida arvestusega, et sinna mahub vähemalt viie
ettevõtja tootmine, kellest vähemalt kolm võivad olla üle 50 tonni lõhkeainet käitlevad ehk A-
kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, ja tööstuspargi sees peab olema laienemisvõimalus.
Nii Pärnu 1 (204 ha) kui Pärnu 2 (244 ha) tagaksid minimaalselt vajaliku 100 hektariga
võrreldes suurima laienemisvõimaluse. Riigikaitseline sobivus on oluline, et suurendada
võimalust kaitsetööstuspargi tegevuse jätkamiseks sõjalise konflikti ajal. Oluline on, et alad
jääksid vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjuulatusest võimalikult kaugele ja
oleks tagatud õhuründe puhul piisav eelhoiatus. Kuigi keskkonnamõjude järgi on eelistatumad
asukohad Aidu ja Põhja-Kiviõli, siis riigikaitselisest vaatest on need vähem sobivad. Samuti on
mõlemal alal väiksem laienemise võimalus kui Pärnu aladel. Aidus on seejuures keerulisem
tööstusparki rajada tulenevalt ala kujust, piirneva veekogu piirangutest ja ohtlikele hoonetele
sobiva ala piiratusest45.
3.3.2. Eelistatud alad kaitsetööstuspargi rajamiseks
Eelistatud asukoha valik lähtub eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, juhul kui
keskkonnamõjude hindamisest ei tulene välistavaid asjaolusid. Tööstuspargi eesmärk on
võimaldada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis.
Täpsustatud eesmärki on kirjeldatud korralduse punktis 3.3.1. Kaitsetööstuspargi pindala peab
olema minimaalselt 100 ha. Eelistatud on alad, mis pakuvad laienemisvõimalust. Mõjude ja
44 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 7.1.1. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 45 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 7.1.2. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
15
alade eesmärgile vastavuse hindamisel selgus, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud
tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt võimaldavad kõik viis ala laske- ja
lahingumoona tootmist. Osadel aladel on seda võimalik teha väiksemas mahus ja piirangutega
(nt ei saa ettenähtud mahus katsetusi läbi viia). See tähendab, et kõigil eelvalikualadel on
võimalik toota laskemoona ehk viia läbi tegevust, mis vastab kaitsetööstuspargi eesmärgile ja
tegevuse iseloomule. Samuti on planeeringu koostamise protsessi käigus selgunud, et
teadaolevalt on ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi vastu suur ning riigi huvi on pakkuda kõigile
tõsistele huvilistele võimalust tootmiseks. Rohkematele ettevõtetele tootmise võimaldamine
kattub REP-i eesmärgiga tagada võimalikult suures mahus Eestis laskemoona, lahingumoona,
lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine. Eelnevast lähtudes valitakse kaitsetööstuspargi
rajamiseks eelistuselt nii esimene kui teine ala. Kui esimesele alale ei mahu kõik
valikpakkumisel edukad olnud ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku), siis on
alternatiivina võimalus kasutada ka teist ala.
Kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt esimene asukoht on Pärnu 1 ala. Nii Pärnu 1 (204 ha)
kui Pärnu 2 (244 ha) vastavad mõlemad kõige paremini REP-i eesmärgi kriteeriumile.
Mõlemad alad tagaksid vajaliku minimaalse ala kaitsetööstuspargi tegevuseks koos olulise
laienemisvõimalusega. Samuti on nii Pärnu 1 ala kui ka Pärnu 2 ala kõige eelistatumad lähtudes
riigikaitselisest sobivusest, see tähendab, et asukoht jääb võimalikult kaugele vastase
enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjupiirkonnast ja tagab piisava eelhoiatuse
õhurünnakute puhul. Keskkonnamõjudest tulenevalt on aga soovituslik välistada Pärnu 2 ala.
Kuigi Pärnu 1 alal on ka vaja keskkonnamõjusid leevendada, siis kaitsetööstuspargi tegevust
välistavaid olulisi keskkonnamõjusid Pärnu 1 alal ei esine. Kokkuvõttes teeb asukoha eelvaliku
ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruanne ettepaneku loobuda kaitsetööstuspargi
rajamisest Pärnu 2 alale, kuna see on suurimate keskkonnamõjudega.
Eelistuselt teine asukoht on Põhja-Kiviõli. See ala vastab planeeringu eesmärgile. See tähendab,
et antud alal on olemas laienemisvõimalus (võrreldes minimaalselt vajaliku 100 hektariga).
Põhja-Kiviõli ala on küll väiksem (141 ha) ja riigikaitselisest sobivusest lähtudes vähem
eelistatud kui Pärnu 1, aga suurem kui Piirsalu ala. Piirsalu ala ei võimalda minimaalselt 100 ha
suuruse pargi rajamist. Põhja-Kiviõli alal on ka väiksem keskkonnamõju kui Piirsalu alal ja
Pärnu 2 alal. Seetõttu, ning kooskõlas antud ala keskkonnatingimustega, ei määrata Piirsalu ala
esimeseks või teiseks eelistuseks kaitsetööstuspargi rajamiseks. Kuigi Aidu on Põhja-Kiviõliga
võrreldes mitme kriteeriumi osas sarnase või parema iseloomuga, siis Aidu on riigikaitselisest
sobivusest lähtudes vähem eelistatud kui Põhja-Kiviõli. Seetõttu valitakse teiseks eelistuseks
Põhja-Kiviõli.
Kokkuvõttes leiti, et eelistuselt esimeseks asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks eelistuseks on
Põhja-Kiviõli. Võrreldes Pärnu 1 alaga (204 ha) on Põhja-Kiviõli ala väiksem (141 ha) ning
riigikaitselisest sobivusest vähem eelistatum, mistõttu Põhja-Kiviõli ala valitakse alaks, kuhu
esimeses järgus ei plaanita baastaristut rajama hakata. Põhja-Kiviõli ala võetakse kasutusele,
kui Pärnu 1 alale kõik ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku) ei mahu. Kuigi
Piirsalu ala ja Aidu ala ei ole kaitsetööstuspargi jaoks eelistatud, on need siiski sobilikud
toetamaks kaitsetööstuspargi REP-i eesmärki (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus
16
või teatavate piirangutega). Seega vastava vajaduse ilmnemisel on planeeringu koostamise
korraldajal võimalus REP-i protsessi jätkata ka Piirsalu alal ja Aidu alal. Kui planeeringu
koostamise korraldaja otsustab Piirsalu ala ja/või Aidu ala puhul REPi protsessi jätkata, tuleb
täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, kõik nende alade kohta tehtud uuringud,
ekspertiisid jms üle vaadata, vajadusel ajakohastada ning seejärel läbi viia nõutud
planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess46. Piirsalu ala edasisel võimalikul arendusel tuleb
arvestada, et Keskkonnaamet on 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr 6-5/25/6892-647 toonud
välja mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu ala linnustiku uuringu sisu kohta, mis on vaja
REP-i ja KSH materjalidesse sisse viia ning lahendada hiljemalt hetkeks, kui kaitsetööstuspargi
REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala osas
esitatakse uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks48.
3.3.3. Osaline REP-i kehtestamine eelvalikualade kaupa
Haldusmenetluse seaduse § 52 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku
lahendamist lahendada asja osaliselt (osahaldusakt). Planeerimisseadus ei reguleeri, mitu
sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma.
Kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on eeldatavalt minimaalselt 100 ha. Kaitsetööstuspark
planeeritakse arvestusega, et selle sees peab olema laienemisvõimalus49. Kaitsetööstuspargi
REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtadest ja mõjude hindamise, sh KSH programmist
nähtub, et juhul kui edasise protsessi käigus selgub, et vajadus oleks rohkem kui ühe või
suurema ala järgi (nt maa-aluse tehakse rajamiseks osutub sobivaimaks kaitsetööstuspargist ja
lõhkeaine tehasest erinev ala või ettevõtete huvi on suurem, kui protsessi alguses hinnati),
kaalutakse REPi kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal kui 100 ha
(kui alad seda võimaldavad sh puuduvad välistavad tingimused)50.
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande menetluses võrreldi eelvalikualadena Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidut.
Korralduse punktist 3.3.2. nähtub, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud
tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt võimaldavad kõik viis ala laske- ja
46 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 1 ja ptk 7.1.3. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 47 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868. 48 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 1 ja ptk 6.1.4. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 49 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 4.1. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 50 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
17
lahingumoona tootmist. Tulenevalt suurimast keskkonnamõjust on otsustatud Pärnu 2 alale
kaitsetööstuspargi rajamisest siiski loobuda.
Eelistatult on kõige sobivam Pärnu 1 ala ja teiseks eelistuseks on Põhja-Kiviõli ala. Kuna
käesolevaks hetkeks ei ole teada konkreetne vajadus nelja ala järele ning samuti ei ole Piirsalu
ja Aidu alade osas välja töötatud projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi, on
kaitsetööstuspargi kiireks väljaarendamiseks põhjendatud REP kehtestada asukoha eelvaliku
alusel osaliselt ehk antud juhul ainult Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Osaline REP-i
kehtestamine jätab võimaluse Piirsalu ala ja Aidu ala osas teha REP-i protsessi raames
täiendavaid uuringuid ning töötada välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad
tingimused. Kui ilmneb vajadus täiendavalt kahe ala järele, mis toetaks REP-i eesmärki,
kehtestab Vabariigi Valitsus eraldi korraldusega REP-i Piirsalu ala ja Aidu ala osas.
Eeltoodust lähtuvalt on oluline ja võimalik kehtestada käesoleva korraldusega
kaitsetööstuspargi REP Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas, st osaliselt ning jätta võimalus
jätkata REP-i menetlust Aidu eelvalikuala ja Piirsalu eelvaliku osas. Kui nende alade vajadus
ei ilmne viie aasta jooksul käesoleva korralduse andmisest, siis nende puhul REP-i koostamine
ja KSH lõpetatakse. Kuna antud tingimuse seadmiseks ei ole seadusest tulenevat alust, on viie
aastase tähtaja määramisel võetud arvesse PlanS § 53 lõikes 3 sätestatud tähtaega planeeringu
elluviimiseks. Antud lisatingimus on oluline eelkõige õiguskindluse tagamiseks, et oleks
üheselt arusaadav, mis ajaraamis nende alade kasutuselevõtmine otsustatakse.
3.4. Detailse lahenduse koostamisest loobumine
PlanS § 271 lõige 1 annab õiguse loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad
välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks
projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad tingimused. Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mõlemad
sättes toodud tingimused.
PlanS § 271 lõige 21 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja
ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud
asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel
lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Seega, et
loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest, lahendatakse asukoha eelvaliku etapis
asjakohased PlanS § 126 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse
detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse
määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku
huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas info, et
anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on tehtud
piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad
eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna. Asukoha
eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, mille põhjal on võimalik järeldada, et REP-i
18
objektiks oleva ehitise saab leitud sobivasse asukohta rajada. REP-i asukoha eelvalikus
määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et
määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti ehitusseadustiku (edaspidi
EhS) § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused51.
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruandest nähtub, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid
kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Kaitsetööstuspark
planeeritakse ja rajatakse vastavuses kõigi keskkonnakaitsenõuetega, et mõju pargi piirest välja
oleks võimalikult minimeeritud ning keskkonnareostus ümbritsevatele aladele
välistatud52. Mõlema eelvalikuala osas on kujunenud veendumus, et kavandatav tegevus ei
mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärke53.
Kokkuvõte hinnatud mõjudest ja teostatud uuringutest on toodud muuhulgas korralduse punktis
3.3.1. Kokkuvõte keskkonnameetmetest ja seirest on aruande alapeatükis 7.3. Hindamise
tulemusel välja töötatud keskkonnameetmed, mis puudutasid antud REP-i lahendust, on juba
lahendusse integreeritud – st aruande alapeatükis 4.2 kirjeldatud ala lahendustes on
keskkonnameetmetega arvestatud. Aruande alapeatükis 7.3 on teemavaldkondade kaupa
esitatud kokkuvõte täiendavatest meetmetest ja soovitustest, millega kaitsetööstuspargi (sh
lõhkeainetehase) rajamisel ja käitamisel tuleb arvestada, et leevendada ebasoodsat
keskkonnamõju ja välistada oluline ebasoodne mõju. Keskkonnameetmed, millega tuleb
arvestada kaitsetööstuspargi projekteerimisel, on integreeritud projekteerimistingimuste
aluseks olevatesse tingimustesse54. Pärnu 1 ala metsalinnustiku (II ja III kaitsekategooria
lindude) elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks ja rohevõrgustiku toimimisele avalduva
mõju leevendamiseks koostati koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga
kompensatsioonimeetmete kava55. Kompensatsioonimeetmete kava on käesoleva korralduse
ajaks saanud Kliimaministeeriumi56 ja Keskonnaameti57 heakskiidu.
Kompensatsioonimeetmete kava koostamisse kaasati ka Pärnu linnavalitsus, kellel kava osas
täiendavaid märkusi ei olnud. Kompensatsioonimeetmete kava elluviimine saab toimuda
51 696 SE II Muudatusettepanekute loetelu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks
lugemiseks, lk 25. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-
1a77f9bf0ac3. 52 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk. 4. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 53 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 6.1.2. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 54 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk. 7.3. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 55 Kompensatsioonimeetmete kava linnustiku elupaikade ja rohevõrgustiku hüvitamiseks katsetööstuspargi
Pärnu 1 alal. ASUTUSESISEKS KASUTAMISEKS. Avalik versioon on kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. 56 Kliimaministeeriumi 04.08.2025. a kiri nr 8-2/25/3474-2. 57 Keskkonnaameti 01.08.2025. a kiri nr 6-5/25/6892-11. Kättesaadav:
https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17641580.
19
paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega ning kompensatsioonimeetmete elluviimise tagab
Kliimaministeerium koostöös Kaitseministeeriumiga.
Projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ning andes tuleb arvestada kaitsetööstuspargi
REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande alapeatükkides
7.2.1–7.2.2. nimetatud tingimustega. Samuti tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja käitamisel
arvestada alapeatükis 7.3. toodud kohustuslike keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning
vastavalt võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega. Kokkuvõte
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest tingimustest on toodud käesoleva
korralduse punktis 3.5.
Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud kogu Euroopa julgeolekuolukorda. Eesti
huvides on, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja
kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Detailse
lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava kaitsetööstuspargi rajamiseni
Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.
Detailse lahenduse koostamisest loobumine ei tähenda, et avalikkuse kaasamise määr väheneks.
REP-i asukoha eelvaliku etapis on planeeringu koostamise korraldajal kohustus lahendada
PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded ehk sellises täpsusastmes, mis on nõutud
detailplaneeringus. Seega on vastavalt PlanS-ile avalikkus kaasatud asukoha eelvaliku
protsessi, kus on võimalik tutvuda eelnimetatud täpsusastmes koostatud asukoha eelvaliku ja
KSH esimese etapi aruandega ning esitada nende osas arvamusi. Samuti on võimalik kaasata
ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses puudutatud isikuid, asutusi ja avalikkust
ning kaaluda kõiki asjaolusid.
Eeltoodule tuginedes on põhjendatud ja võimalik loobuda eelvalikualadel Pärnu 1 ja Põhja-
Kiviõli detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada nende alade osas kaitsetööstuspargi REP
asukoha eelvaliku alusel.
3.5. Projekteerimistingimuste andmiseks olevad tingimused ja planeeringu elluviimine
3.5.1. Projekteerimistingimuste andmisest ja planeeringu elluviimisest
PlanS § 271 lõike 4 kohaselt on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering
projekteerimistingimuste andmise alus.
EhS § 261 lõigete 1 ja 2 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi
eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste
andmisel EhS § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS § 26 lõikes 4 nimetatud
tingimused. EhS § 26 lõike 3 punkti 2 ja 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste
andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste
või avaliku huviga ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad
muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS § 26 lõige 4 loetleb näitajad, mida
20
projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse (nt hoonete suurim lubatud arv maa-
alal, asukoht, kõrgus, lubatud suurim ehitisealune pind jms).
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 on toodud projekteerimistingimuste aluseks olevad
tingimused Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala kohta. REP-i asukoha eelvalikus sätestatavad
projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused antakse täpsusastmes, mis võimaldab
määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpse asukoha, samuti EhS § 26 lõikes 4 esitatud
muud tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvalikus tingimused arvestades nii
EhS § 26 lõiget 4 kui PlanS § 126 lõiget 1. PlanS § 126 lõike 1 ülesannetest lahendatakse
asjakohased58.
Projekteerimistingimuste andmise menetluses on kohustus järgida kaitsetööstuspargi REP-i
asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande alapeatükkides
7.2.1–-7.2.2 toodud tingimusi. Arvestades, et kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruanne on käesoleva korralduse lahutamatuks osaks
(korralduse lisa 1), ei ole põhjendatud aruande alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodut käesolevas
korralduses täies mahus välja tuua. Alljärgnevates alapunktides tuuakse välja loeteluna aruande
alapeatükkides 7.2.1–7.2.2 toodud tingimused ning kirjeldatakse ülevaatlikult peamisi
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala
kohta. Nagu juba eespool on mainitud, siis need keskkonnameetmed, millega tuleb
kaitsetööstuspargi projekteerimisel arvestada, on samuti integreeritud projekteerimistingimuste
aluseks olevatesse tingimustesse. Täiendavad meetmed ja soovitused, millega tuleb
kaitsetööstuspargi rajamisel ja käitamisel arvestada, on toodud aruande alapeatükis 7.3.
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande peatükis 8 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, millest tuleb
kaitsetööstuspargi edasisel arendamisel lähtuda. Vastavalt PlanS § 53 lõikele 3 kaotab REP
kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu
kehtestamisest arvates. Kaitsetööstuspargi REP-i ellu viimiseks kõikidel kehtestatud aladel (ka
nendel aladel, mille puhul osalise kehtestamise tõttu jõutakse kehtestamiseni hiljem) loetakse
projekteerimistingimuste väljastamist vähemalt ühele kehtestatud alale.
3.5.2. Pärnu 1 alal projekteerimistingimuste andmise tingimused
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande alapeatükis 7.2.1. on toodud projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Pärnu
1 ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala määramist,
kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus- ning parkimiskorraldust,
avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramist, ehitiste arhitektuurilisi ja
kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda, tehnovõrkude ja rajatiste
58 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025, ptk 7.2. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
21
asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske
vähendavaid tingimusi, maaparandussüsteemide asukohti ja nendest tekkivate kitsenduste
määramist, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine,
jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon, energiatõhusus, tegevus Männiku jõe kalda piirangu-
ja ehituskeeluvööndis, Männiku jõe kallasraja tõkestamine), servituudi seadmise vajadust,
ehitusuuringu tegemise vajadust.
Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused:
1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala
(pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad,
administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats;
2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui
hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).
2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja
hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st
kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks
maksimaalselt võimalik, et hoida osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna, sh
arvestades inventeerimise tulemustega.
3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades
kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb
tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud
ala piires (krundil nr 1).
4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse
kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus.
5. Maaparandussüsteemi ümberehitamisel tuleb arvestada, et see ei tohi avaldada
negatiivset mõju planeeringuala piirkonda jäävatele märgaladele. Samuti tuleb tagada
väljaspool kaitsetööstusparki jääva säiliva maaparandussüsteemi toimimine ja
maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide läbilaskevõime.
3.5.3. Põhja-Kiviõli alal projekteerimistingimuste andmise tingimused
Kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande alapeatükis 7.2.2. on toodud projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused
Põhja-Kiviõli ala kohta. Alapeatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide hoonestusala
määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, juurdepääsuteede asukohti ja liiklus- ning
parkimiskorraldust, ehitiste arhitektuurilisi ja kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi,
haljastust ja heakorda, tehnovõrkude ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse
tagamist ning kujasid, kuritegevuse riske vähendavaid tingimusi, keskkonnatingimusi (müra ja
vibratsioon, põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine, jäätmed, välisõhk, radoon, insolatsioon,
energiatõhusus, tegevus Ilmaste peakraavi kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis), servituudi
seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise vajadust.
Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused:
1. Funktsionaalselt nähakse ette jagada kaitsetööstuspark kuni kolmeks alaks: 1) üldala
(pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad,
22
administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats;
2) tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3) hoidlate ala (juhul kui
hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).
2. Kaitsetööstuspargi haldaja peab kaitsetööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja
hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st
kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks
maksimaalselt võimalik, et tagada osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna.
3. Projekteerimisel tuleb hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määrata arvestades
kehtivaid õigusakte. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb
tagada minimaalsed ohutud kaugused. Katseplatsi rajamine tuleb kavandada planeeritud
ala piires (krundil nr 1).
4. Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte peab määrama ettevõtte ohtlikkuse
kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus.
3.6. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguste riive
PlanS § 10 lõike 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest,
arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada vallas
või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist, siis riivab riigi eriplaneeringu kehtestamine
kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiat. Vastavalt eespool toodule ja
tulenevalt PlanS § 27 lõikest 1 on antud juhul riigi eriplaneeringu koostamine õigustatud.
Kaitstööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest
planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse
maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Riigi
eriplaneeringu kehtestamise eesmärk ja riigi huvi on kirjeldatud korralduse III osa punktis 3.1.
Pärnu 1 ala asub Audru metskond 20 maaüksusel (katastritunnus: 82602:005:0282). Pärnu 1
alal kehtib riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu
kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas,
Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“59 kehtestatud Pärnu
maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringu järgi on Pärnu 1 ala puhul tegemist rohevõrgustiku
tuumala ehk tugialaga. Samuti kehtib Pärnu 1 alal Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008
määrusega nr 60 „Üldplaneeringu kehtestamine“60 kehtestatud Tõstamaa valla üldplaneering.
Üldplaneeringu järgi on tegemist riigimetsa alaga ning rohevõrgustiku alaga. Pärnu 1
eelvalikuala asub koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+61 alal. Koostatava
üldplaneeringu järgi on tegemist rohevõrgustiku tugialaga.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel on arvestatud
maakonnaplaneeringus sätestatud nõudega, et rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja
säilitamiseks on vajalik tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90%
59 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering. 60 Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2. 61 Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2.
23
pindalast. Kaitsetööstuspargi pindala Pärnu 1 alal moodustab rohevõrgustiku tuumalast umbes
2%. Kombineeritud olemasolevate ja kavandatavate rohevõrgustiku tugiala tehisaladega
moodustab kaitsetööstuspargi pindala umbes 5% rohevõrgustiku tuumalast. Seega on tagatud
maakonnaplaneeringus sätestatud nõue säilitada looduslike alade ulatus vähemalt 90% ulatuses.
Pärnu 1 ala osas asukoha eelvaliku arvamuste esitamise etapis esitasid seisukohti Pärnu
linnavalitsus, Pärnu linnavolikogu, Tõstamaa osavallakogu. Pärnu linnavalitsuse ja Pärnu
linnavolikogu esitatud arvamusi käsitletakse Pärnu linna arvamusena.
Pärnu linn esitas kokku 18 seisukohta ja arvamust, mis on koos Kaitseministeeriumi vastustega
toodud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas 7 ning
kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel62. Esitatud seisukohad ja arvamused hõlmasid
muuhulgas ettepanekuid ja arvamusi Pärnu linna kaasamisest edasistesse lubade ja
projekteerimistingimuste menetlustesse, ettevõtlusvõimaluste ja töökohtade loomise
kajastamise osas, lõhkamiste teostamisega seoses, eramaadel metsa säilitamise osas, rajatistele
kõrguspiirangute määramiseks, ohualade määramisest tulenevate kitsenduste eramaadele
seadmise ja rakendamise osas, teede rekonstrueerimise osas, elektrivarustuse ja
internetiühendusega seoses, varjumiskohtade rajamise osas ning kompensatsioonialade osas.
Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud arvamuste esitamise etapi ajal olulisemad Pärnu
linna esitatud seisukohad ja arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta.
Pärnu linn tegi ettepaneku kruntidele ettevõtete paigutamise osas nii, et ohualade ulatus
eramaadele oleks võimalikult väike. Ettepanekut arvestati osaliselt ning aruannet täiendati
lausega „Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada
võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike“.
Pärnu linn palus lisada aruandesse, et riskianalüüsi ja ohutusaruande tulemustest tuleb
informeerida Pärnu linna. Samuti lisada vastav etapp ptk 8 Planeeringu elluviimise tingimused.
Antud ettepanekuga on arvestatud ja aruannet täiendatud.
Pärnu linn tegi ettepaneku seada kohustusliku leevendava meetmena lõhkamiste teostamine
kinnises punkris. Antud ettepanekuga ei olnud võimalik arvestada, kuna katsetamiste täpne
vajadus selgub ettevõtete valiku järel ning teadaolevalt ei sobi kinnine punker igat tüüpi toodete
katsetamiseks. Vabariigi Valitsus selgitab, et seda võimalust kaalutakse projekteerimise käigus,
kui on selgunud kaitsetööstuspargis tegutsema hakkavad ettevõtted ja nende katsetamiste
vajadus. Samas, praeguses etapis tuleb eeldada, et kõiki katsetusi ei ole võimalik kinnises või
poolkinnises rajatises läbi viia, isegi kui neid otsustatakse rajada.
Pärnu linn tegi ettepaneku neid kaasata kompensatsioonimeetmete kava koostamisse ning
esitada neile arvamuste avaldamiseks projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade
eelnõud. Antud ettepanekutega arvestati ning selles osas täiendati KSH esimese etapi aruannet
(ptk 7.3 ja ptk 8).
62 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
24
Pärnu linn palus KSH esimese etapi aruandes selgitada, kuidas tagatakse eramaadel metsa
säilimine kui metsamajandamist ei piirata. Vabariigi Valitsus selgitab, et kaitsetööstuspark on
suures osas ümbritsetud siiski riigi metsamaadega ja soovitus kehtib selles osas. Eraomanikele
otseselt metsamajandamisele piiranguid ei seata.
Pärnu linn palus KSH esimese etapi aruandes täpsustada muuhulgas, kuidas seatakse ja
rakendatakse kitsendused eramaadele väljaspool REP-i ala ja mida peetakse silmas edasise
planeerimise all. Ettepanekud arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et ohualad
määratakse konkreetsetele ohtlikele ehitistele nende asukohas. Praeguses etapis ei ole täpselt
teada ehitiste paigutust, mistõttu ohualasid ei saa ka hetkel määrata. KSH esimese etapi aruande
ptk-des 6.2.4 ja 6.8.5 on käsitletud ohualade määramist.
Pärnu linn tegi ettepaneku teede rekonstrueerimise osas. Vabariigi Valitsus selgitab, et
Kaitseministeerium kogub kokku kõik ettepanekud seoses teede parendamistega ning arutab
need läbi nii Transpordiameti kui ka kohaliku omavalitsusega.
Pärnu linn tegi ettepaneku riigi poolt toetada elanikkonna kaitseks varjumiskohtade
korrastamist ja rajamist Tõstamaa piirkonnas. Vabariigi Valitsus selgitab, et piirkonna
elukeskkonna parendamise meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku omavalitsuse ja
kogukondadega järgmistes etappides.
Tõstamaa osavallakogu esitas kokku 10 seisukohta ja arvamust. Esitatud arvamuste osas, mis
kattusid Pärnu linna arvamustega, on ülevaade ülaltoodud Pärnu linna arvamuste all. Kõik
esitatud seisukohad ja arvamused koos Kaitseministeeriumi vastustega on toodud
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas 7 ning
kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel63. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esile toodud
arvamuste esitamise etapi ajal Tõstamaa osavallakogu esitatud seisukohad ja arvamused ning
selgitused nendega arvestamise kohta.
Tõstamaa osavald märkis, et kaitsetööstuspargi tegevus ei tohi takistada Tõstamaa seniseid
põhitegevusalasid põllumajandus, metsandus, turism. Vabariigi Valitsus selgitab, et KSH
esimese etapi aruandest järeldub, et kaitsetööstuspargil ei ole eeldatavalt olulist negatiivset
mõju erametsanduse, põllumajanduse ja turismi arengule.
Tõstamaa osavallakogu tegi ettepaneku mitte rajada Ermistu piirkonda tuuleparke. Vabariigi
Valitsus selgitab, et tuuleparkide arendajad peavad tuuleparkide rajamiseks läbima PlanS-ist
tuleneva planeerimisprotsessi, mille eeldus on kohaliku omavalitsuse otsus. Võimalike
arenduste puhul tuleb saada nii planeeringule kui ka hilisematele ehituslubadele
Kaitseministeeriumi kooskõlastus.
Tõstamaa osavallakogu tegi ettepaneku välistada ohtlike ainete vedu läbi Pärnu sadama.
Vabariigi Valitsus selgitab, et KSH esimese etapi aruandes on märgitud, et Pärnu sadama
63 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
25
kasutamine ohtlike ainete veoks ei ole eelduslikult otstarbekas. Samas sõltuvad lõplikud
logistilised otsused mitmetest tulevikus täpsustuvatest asjaoludest ning nende osas ei ole
praeguses planeeringu etapis võimalik lõplikke otsuseid või välistusi teha.
Kokkuvõtlikult leidis Pärnu linn, et kaitsetööstuspargi kavandamine Pärnu 1 alale on mõistlik.
Nii Pärnu linn kui ka Tõstamaa osavallakogu nõustusid REP-i asukoha eelvaliku otsuse
eelnõuga rajada kaitsetööstuspark eelistatult Pärnu 1 alale tingimusel, et sealjuures arvestatakse
Pärnu linna huvidega. Kohaliku kasu meetmete osas tehti ettepanek sõlmida heade kavatsuste
kokkulepe riigi/Kaitseministeeriumi ja Pärnu linna vahel. Vabariigi Valitsus peab esitatud
ettepanekut mõistlikuks ning Kaitseministeerium arutab heade kavatsuste kokkuleppe sisu
edasise protsessi jooksul.
Põhja-Kiviõli ala asub Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär (katastritunnus 75101:003:0112),
Liignurme (katastritunnus 75101:002:0066 ja Liignurme kaeveväli (katastritunnus
75101:003:0298) maaüksustel. Kaitsetööstuspargi ala rajatakse Põhja-Kiviõli Põlevkivikarjäär
maaüksusele. Alal kehtib Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 „Ida-
Viru maakonnaplaneeringu kehtestamine“64 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering.
Maakonnaplaneeringu järgi on tegemist osaliselt rohevõrgustiku alaga. Samuti kehtib Põhja-
Kiviõli alal Lüganuse Vallavolikogu 29. mai 2025 otsusega nr 243 „Lüganuse valla
üldplaneeringu kehtestamine“65 kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering. Üldplaneeringu
järgi on tegemist osaliselt taastuvenergeetika maa-alaga ning osaliselt tehnoehitise maa-alaga.
Üldplaneeringu järgi ulatub eelvalikuala idaserva rohekoridor.
Lüganuse vald ei ole Põhja-Kiviõli eelvalikuala osas riigi eriplaneeringu menetluse käigus
arvamusi esitanud.
Kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamisega peatuvad vastavalt PlanS § 53 lõikele 2 Pärnu 1 ja
Põhja-Kiviõli planeeringualadel kõik eelnimetatud kehtestatud planeeringud. Peatunud
kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega
planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi
eriplaneeringu kehtestamisest arvates.
3.7. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek ja
avalikud arutelud, esitatud arvamused ja nendega arvestamine
Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 12 kirja. Arvamusi esitasid Kliimaministeerium,
Transpordiamet, Terviseamet, Lääne-Nigula Vallavalitsus, MTÜ Roheline Pärnumaa ja
Päästame Eesti Metsad MTÜ, OÜ Aidu Wind Park esindaja, Päraküla Selts MTÜ ja viis
eraisikut. Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning Kaitseministeeriumi seisukohad on
üksikasjalikult toodud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi
64 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Kehtestamise-korraldus-
2.pdf. 65 Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/luganuse-valla-uldplaneering.
26
aruande lisas 8 ning kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel66. Alljärgnevalt on välja
toodud kokkuvõtlikult esitatud arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta.
Kliimaministeerium esitas täiendava arvamuse kompensatsioonimeetmeta kava koostamise
kohta. Arvamusega arvestati kompensatsioonimeetmete kava koostamisel ning kava koostati
koostöös Kliimaministeeriumiga.
Terviseamet esitas täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise etapis esitatule. Nende poolt
esitatud soovitused ja põhimõtted sisalduvad juba KSH aruandes ning soovitustega (sh
maksimaalse mürataseme hindamine lähtuvalt konkreetsest tegevusest, meetmete vajaduse
täpsustamine, kinnise lõhketööde punkri võimalikkuse analüüs jne) on kavas arvestada ka
kaitsetööstuspargi rajatiste ning tegevuste edaspidise kavandamise raames.
Kaitseministeeriumi palvel esitas Transpordiamet täpsustatud arvamuse lisaks kooskõlastamise
etapis esitatule, mis puudutab riigiteede ümberehitust või avaliku huviga ehitiste ehitamist
riigitee kaitsevööndisse. Transpordiameti arvamus on vajalik Kaitseministeeriumile hindamaks
Pärnu 1 alaga seoses esitatud kohaliku hüve ettepanekuid piirkonna maanteede kohta.
Kooskõlastamise etapis esitatud arvamus koos Kaitseministeeriumi selgitustega kajastub
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisas 7.
Lääne-Nigula vallavalitsus esitas oma arvamuses ettepaneku Piirsalu eelvalikualal REP-i
protsessi jätkata, teha REPi protsessi raames täiendavaid uuringuid ning töötada välja
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Antud ettepanekuga ei ole
võimalik arvestada. Vabariigi Valitsus selgitab, et Piirsalu eelvalikualal sobiva arendusala välja
selgitamiseks on vastavalt KSH-le vaja viia läbi täiendavad analüüsid. Tulenevalt REP-i kiirest
ajagraafikust ei ole võimalik käesoleval hetkel Piirsalu eelvalikuala osas REP-i kehtestada.
Korralduse punktis 3.3.3. on selgitatud, et Piirsalu eelvalikuala osas on võimalik REP-i
menetlust jätkata ja vajaduse tekkimisel REP kehtestada ka selle ala osas.
Eraisikud on esitanud arvamusi ja vastuväiteid seoses Natura ja rohevõrgustiku aladega,
menetlusse kaasamisega, uuringute läbiviimisega, keskkonnakahjuga, mõjust inimese tervisele
ja heaolule. Esitatud ettepanekud on võetud teadmiseks ning selgitavad vastused kajastuvad
koondtabelis.
MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas arvamuse, milles tõi välja
varem esitatud seisukohad. MTÜ sõnul on KSH pinnapealne ning nad taunivad Pärnu valimist
kaitsetööstuspargi alaks. Kokkuvõtlikult selgitab Vabariigi Valitsus, et mõjusid on hinnatud
tuginedes usaldusväärsele ning piisavale alusandmestikule ja mõjude hindamise kvaliteeti ning
tulemusi ei ole põhjust kahtluse alla seada.
OÜ Aidu Wind Park esitas ettepaneku Aidu eelvalikuala osas REP-i menetlus lõpetada, kuna
seoses tuulepargiga ei ole see sobivaim ala kaitsetööstuspargi rajamiseks ning, et mitme ala
66 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
27
sobilikuks tunnistamisel ei ole tegemist erinevate alade vahel valimisega. Antud ettepanekuga
arvestati osaliselt. Vabariigi Valitsus selgitab, et osalist REP-i kehtestamist käsitleb korralduse
punkt 3.3.3. Selguse huvides määrab Vabariigi Valitsus käesolevas korralduses viie-aastase
tähtaja Aidu eelvalikuala osas REP-i menetluse jätkamiseks (korralduse V. osa punkt 2). Lisaks
esitati ettepanek lisada REP-i asukoha eelvalikusse Kaitseministeeriumi varem esitatud
seisukoht, et kui Aidu eelvaliku ala osas jätkatakse REP-i menetlust, siis kaitsetööstuspark ei
loo mistahes piiranguid tuulepargile ja näha ette ka kohesed meetmed mistahes negatiivsete
mõjude ilmnemisel. Kokkuvõtlikult oldi seisukohal, et niivõrd suurte võimalike kahjude ohu
puhul, ei ole Aidu eelvalikuala sobilik kaitsetööstuspargi rajamiseks. Antud ettepanekuga
arvestati osaliselt ning REP-i asukoha eelvalikut täiendati Kaitseministeeriumi varem esitatud
seisukohaga.
Päraküla Selts MTÜ jäi oma arvamuses varasemalt esitatud seisukohtade juurde, ega toeta
Pärnu aladele kaitsetööstuspargi rajamist. Nad juhtisid muuhulgas tähelepanu, et kui Pärnu 2
ala osutus sobimatuks rohevõrgustiku ja linnustiku seisukohalt, siis ei ole samas rohevõrgustiku
alas olev Pärnu 1 samuti sobiv tööstuse rajamiseks ning, et mõjusid on vähe hinnatud. Esitatud
seisukoht võeti teadmiseks. Vabariigi Valitsus selgitab, et eelvalikualadel hinnati mõjusid
põhjalikult ning esitatud seisukohadele on Kaitseministeerium andnud ka täiendavad selgitused
koondtabelis.
28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a toimunud avalikel aruteludel tutvustati eelnimetatud
arvamusi ja Kaitseministeeriumi seisukohti. Lisaks vastasid Kaitseministeerium ja KSH
aruande koostaja aruteludel esitatud küsimustele. Avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu
tulemustest lähtuvalt tehti planeeringu dokumentidest vajalikud muudatused. Tehtud
muudatused ei muutnud REP-i asukoha eelvaliku põhilahendusi ega toonud kaasa vajadust
KSH esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, mistõttu ei olnud vajalik neid uuesti
kooskõlastada ega korraldada avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avalike arutelude
protokollid on kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande lisa
9.
IV. KOKKUVÕTE
Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid tulenevalt riigi julgeoleku
huvidest, keskkonnakaitselistest huvidest, samuti arvestades kohalikke huvisid, ja leiab, et
kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine on vajalik ning kantud avalikust huvist. Vabariigi
Valitsus nõustub kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH
esimese etapi aruandes esitatud järeldustega, et kaitsetööstuspargi rajamiseks on kõige
sobilikumaks eelistuselt esimeseks asukohaks Pärnu 1 ala, kuhu riik plaanib rajada ka
baastaristut. Lisaks nõustub Vabariigi Valitsus, et kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi
saavutamiseks on vajalik kaitsetööstuspargi rajamiseks valida käesoleva otsusega ka teine
asukoht, milleks on võrdluskriteeriumidest lähtudes Põhja-Kiviõli ala. Põhja-Kiviõli ala
võetakse kasutusele, kui selleks peaks selguma vajadus. Riigi poolt baastaristu rajamise Põhja-
Kiviõli alale otsustab Kaitseministeerium. Kuna asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh
KSH esimese etapi aruandest nähtub veel, et eelvalikualad Piirsalu ja Aidu on samuti sobilikud
28
toetamaks REP-i eesmärki (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate
piirangutega), kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering osaliselt, see tähendab Pärnu
1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Selline osaline kehtestamine jätab planeeringu koostamise
korraldajale võimaluse vajaduse ilmnemisel ehk kaitsetööstusettevõtete ja kohalike
omavalitsuste huvi korral REP-i protsessi jätkata ka Piirsalu alal ja/või Aidu alal. Kui
planeeringu koostamise korraldaja otsustab vajaduse ilmnemisel Piirsalu ala ja/või Aidu ala
puhul REP-i protsessi jätkata, tuleb kõik nende alade kohta tehtud uuringud, ekspertiisid jms
üle vaadata, vajadusel ajakohastada, täpsustada ja täiendada planeeringulahendust ning seejärel
läbi viia nõutud planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess. Piirsalu ala osas tuleb
planeeringu koostamise korraldajal arvestada ka Keskkonnaameti 26. mai 2025. a
kooskõlastuskirjas nr 6-5/25/6892-667 esitatud ettepanekute ja märkustega. Lisaks nähtub
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruandest, et nii Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid
kaitsetööstuspargi edasiseseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha
eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmiseks olevad tingimused, millest tulenevalt
võib vastavalt PlanS § 271 lõikele 1 nendel aladel loobuda detailse lahenduse koostamisest ning
Vabariigi Valitsus võib kehtestada REP-i asukoha eelvaliku alusel.
V. OTSUS
Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 271 lõike 1 ja 3, § 53 lõike 1 ning haldusmenetluse
seaduse § 52 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse §-ga 306:
1. Kehtestada kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja
mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude
hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne“ (lisa 1) Pärnu 1
ala (Audru metskond 20, 82602:005:0282) (lisa 2) ja Põhja-Kiviõli ala (Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjäär, 75101:003:0112) osas (lisa 3).
2. Juhul kui tekib täiendavate alade vajadus, jätkata riigi eriplaneeringu menetlust
eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas, võttes arvesse nendel aladel ja kaitsetööstuspargi
mõjualasse jäävaid kehtivaid planeeringuid. Menetluse jätkamise vajaduse ilmnemisel tuleb
lähtuda põhimõttest, et kui käesoleva korralduse andmisest möödub viis aastat ning selle aja
jooksul ei ole nimetatud alade kasutamise vajadust tekkinud, lõpetatakse riigi eriplaneeringu
koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Aidu ja Piirsalu eelvalikualade osas.
3. Kaitsetööstuspargi projekteerimisel ja ehitamisel punktis 1 nimetatud aladel lähtuda
kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, KSH esimese etapi aruande
(lisa 1) alapeatükkides 7.2.1–7.2.2. nimetatud tingimustest ja nõuetest ning arvestada
alapeatükis 7.3. nimetatud kohustuslike keskkonnameetmete ja seirevajadusega ning vastavalt
võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega.
67 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868.
29
4. Kliimaministeeriumil koostöös Kaitseministeeriumiga tagada kompensatsioonimeetmete
elluviimine vastavalt kompensatsioonimeetmete kavas tehtud ettepanekutele ja vajalikus
ulatuses.
5. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirjaga ja kehtestatud
planeering koos kõigi lisadega oma veebilehel ning edastada planeeringute andmekogusse 14
päeva jooksul kehtestamisest arvates.
6. Kaitseministeeriumil avaldada riigi eriplaneeringu kehtestamise teade vastavalt PlanS § 53
lõigetele 6 ja 7.
VI. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast
arvates, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
VII. TEATAVAKS TEGEMINE
Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha
korraldus teatavaks PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele 14 päeva jooksul
kehtestamisest arvates.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
Lisad:
1. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi aruanne. (Töö nr 24004951, OÜ Hendrikson &
Ko). Aruande lisad on kättesaadavad Kaitseministeeriumi
https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark;
2. Pärnu 1 ala skeem;
3. Põhja-Kiviõli ala skeem.
Vabariigi Valitsuse korraldus
„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“
Lisa 2
Pärnu 1 ala skeem
Töö nr 24004951 | 04.08.2025
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude
hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline
hindamine
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne
Tallinn–Tartu 2025
Sisukord
1 KOKKUVÕTE....................................................................................................................................................... 5
2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 7
3 RIIGI ERIPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED .............................................................................. 9
3.1 RIIGI ERIPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA SEOSED ASJAKOHASTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................ 9 3.2 PLANEERINGUALA KIRJELDUS ................................................................................................................................ 10 3.3 EELVALIKUALAD ................................................................................................................................................. 12
4 KAVANDATAV TEGEVUS JA TÄPSUSTATUD ALAD ............................................................................................. 15
4.1 KAVANDATAVAD HOONED, RAJATISED JA TEGEVUSED ................................................................................................. 15 4.1.1 Kaitsetööstuspargiga seotud tegevused................................................................................................... 15 4.1.2 Lõhkematerjali hävitamisplats ................................................................................................................. 16 4.1.3 Lõhkematerjali katsepaik ......................................................................................................................... 19 4.1.4 Lõhkeainetehas ......................................................................................................................................... 20 4.1.5 Kaitsetööstuspargiga seotud veod ........................................................................................................... 21
4.2 TÄPSUSTATUD KAITSETÖÖSTUSPARGI ALAD .............................................................................................................. 22 4.2.1 Pärnu 1 ..................................................................................................................................................... 22 4.2.2 Pärnu 2 ..................................................................................................................................................... 23 4.2.3 Piirsalu ...................................................................................................................................................... 24 4.2.4 Põhja-Kiviõli .............................................................................................................................................. 26 4.2.5 Aidu........................................................................................................................................................... 26
5 ASUKOHA EELVALIKU JA MÕJUDE HINDAMISE METOODILISED ALUSED .......................................................... 28
6 MÕJUDE HINDAMINE JA ASUKOHA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ...................................................................... 31
6.1 KESKKONNAMÕJUD ............................................................................................................................................ 31 6.1.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...................................................................................................... 31 6.1.2 Mõju Natura 2000 aladele ........................................................................................................................ 33 6.1.3 Mõju loomastikule .................................................................................................................................... 34 6.1.4 Mõju linnustikule ...................................................................................................................................... 38 6.1.5 Mõju taimestikule ..................................................................................................................................... 45 6.1.6 Mõju rohelisele võrgustikule..................................................................................................................... 53 6.1.7 Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................................................ 61 6.1.8 Mõju maavaradele ................................................................................................................................... 69 6.1.9 Mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele, jääkreostus ............................................................ 70 6.1.10 Kliimamõjud ......................................................................................................................................... 74 6.1.11 Kriteeriumigrupi „Keskkonnamõjud“ koondhinnang ........................................................................... 87
6.2 KESKKONNATINGIMUSED JA SELLEST TULENEV MÕJU TERVISELE.................................................................................... 89 6.2.1 Müra mõju ................................................................................................................................................ 89 6.2.2 Vibratsiooni mõju ................................................................................................................................... 112 6.2.3 Õhusaaste mõju ...................................................................................................................................... 115 6.2.4 Avariiliste juhtumite hindamine ............................................................................................................. 124 6.2.5 Kriteeriumigrupi „Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele“ koondhinnang ................... 133
6.3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD MÕJUD ..................................................................................................................... 134 6.3.1 Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele ........................................................................ 134 6.3.2 Mõju piirkondlikule arengule, sh ettevõtluskeskkonnale ja tööhõivele ning turismile ........................... 139 6.3.3 Mõju varale ............................................................................................................................................ 143 6.3.4 Mõju maakasutusele, sh põllu- ja metsamajandusele ........................................................................... 145 6.3.5 Mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele .................................................................. 146 6.3.6 Kriteeriumigrupi „Sotsiaal-majanduslik mõju“ koondhinnang ............................................................... 148
6.4 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ............................................................................................................................... 149 6.4.1 Kultuurimälestised ja seni avastamata arheoloogiapärand ................................................................... 149 6.4.2 Pärandkultuur ja militaarpärand ............................................................................................................ 152 6.4.3 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................................................... 153 6.4.4 Kriteeriumigrupi „Mõju kultuuripärandile“ koondhinnang .................................................................... 154
6.5 EESMÄRGILE VASTAVUS JA TEHNILINE TEOSTATAVUS ................................................................................................ 155 6.5.1 Piisava ruumi olemasolu ......................................................................................................................... 155 6.5.2 Pargi täpse lahenduse kavandamise piirangud ...................................................................................... 156
6.5.3 Katseplatsi paigutamise/rajamise piirang .............................................................................................. 156 6.5.4 Lõhkeainetehase rajamise võimalikkus koos kaitsetööstuspargiga ........................................................ 157 6.5.5 Veeressursi kättesaadavus ...................................................................................................................... 157 6.5.6 Ühenduvus e kaugused olulistest taristuobjektidest ............................................................................... 158 6.5.7 Kaugus testimist võimaldavatest harjutusväljadest ................................................................................ 158 6.5.8 Kriteeriumigrupi „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“ koondhinnang ................................... 160
6.6 BAASTARISTU MAKSUMUS .................................................................................................................................. 162 6.7 ASUKOHA RIIGIKAITSELINE SOBIVUS ...................................................................................................................... 162 6.8 PROTSESSIRISKID ............................................................................................................................................... 163
6.8.1 Planeeringu kehtestamise ajakulu .......................................................................................................... 163 6.8.2 Vaidlustamise risk ................................................................................................................................... 164 6.8.3 Täiendavate uuringute vajadus kehtestamise järgselt............................................................................ 164 6.8.4 Maaomand (eramaa kasutamise küsimused) ......................................................................................... 165 6.8.5 Ohualade ulatus eramaadele .................................................................................................................. 165 6.8.6 Kriteeriumigrupi „Protsessiriskid“ koondhinnang ................................................................................... 167
7 ASUKOHA EELVALIK ....................................................................................................................................... 169
7.1 VÕRDLUSTULEMUSED (EELISTATUD ASUKOHA VALIK) ................................................................................................ 169 7.1.1 Kokkuvõte mõjudest (kriteeriumigrupid 5–8) .......................................................................................... 169 7.1.2 Kokkuvõte vastavusest planeeringu eesmärgile ja tehnilisele teostatavusele (kriteeriumigrupid 1-4) .. 170 7.1.3 Eelistatud asukohtade valiku otsus ......................................................................................................... 171
7.2 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ALUSEKS OLEVAD TINGIMUSED ...................................................................................... 172 7.2.1 Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Pärnu 1 ala kohta ................................................ 173 7.2.2 Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Põhja-Kiviõli ala kohta......................................... 186
7.3 KESKKONNAMEETMED JA SEIRE ............................................................................................................................ 196
8 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TINGIMUSED ...................................................................................................... 202
9 LISAD ............................................................................................................................................................. 204
Jooniste nimekiri
Joonis 1 Planeeringualade paiknemine ......................................................................................................... 11
Joonis 2 Eelvalikualad ja nende paiknemine ............................................................................................... 13
Joonis 3 Pärnu 1 kaitsetööstuspargi ala lahendus ...................................................................................... 23
Joonis 4 Pärnu 2 kaitsetööstuspargi ala lahendus ..................................................................................... 24
Joonis 5 Piirsalu kaitsetööstuspargi ala lahendus ..................................................................................... 25
Joonis 6 Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargi ala lahendus ............................................................................ 26
Joonis 7 Aidu kaitsetööstuspargi ala lahendus ...........................................................................................27
Joonis 8 Kultuuriväärtused Pärnu 1 alal ...................................................................................................... 151
Joonis 9 Soovitavalt looduslikuna säilitatav ala Pärnu 1 alal ................................................................... 179
Lisade nimekiri
Lisa 1. Loomastiku uuring
Lisa 2. Linnustiku uuring
Lisa 3. Taimestiku uuring
Lisa 4. Pärnu linna eelvalikualade arheoloogiline eeluuring
Lisa 5. Natura 2000 hindamine
Lisa 6. Mürakaardid
Lisa 7. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuste avaldamiste koondtabel
Lisa 8. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku arvamuste koondtabel
Lisa 9. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude protokollid
Lisa 10. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtadele ja mõjude hindamise, sh KSH programm
Lisa 11. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku ettepanekute koondtabel
Lisa 12. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude protokollid
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 5
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
1 Kokkuvõte
Kaitsetööstuspargi rajamise eesmärk ja ulatus
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjalide ja lõhkeaine tootmiseks vajaliku taristuga tööstuspark ning määrata selle toimimiseks vajalikud tingimused, sh ohualad. Planeeringu käigus otsitakse kaitsetööstuspargile sobilikke asukohti viies võimalikus asukohas (nn eelvalikualadel): kaks Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (Põhja-Kiviõli ja Aidu), üks Lääne-Nigula vallas (Piirsalu) ja kaks Pärnu maakonnas (Pärnu 1 ja Pärnu 2). Kaitsetööstuspargi rajamiseks minimaalne vajalik suurus on vähemalt 100 hektarit, koos võimalusega tulevikus laieneda.
Kavandatav ettevõtete ja töötajate arv
Võrreldes algatamisotsuses seatud eesmärgiga, on käesolevas etapis kaitsetööstuspargi rajamise eesmärki täpsustatud tulenevalt ettevõtete suuremast huvist. Seetõttu arvestatakse tööstuspargi arendamisel vähemalt viie ettevõtte tegevusega, millest vähemalt kolm on sellised, mis käitlevad rohkem kui 50 tonni lõhkeainet. Üks neist on riiklikult kavandatav lõhkeainetehas. Ettevõtete täpne arv selgub valikpakkumise käigus.
Sotsiaalmajanduslikus plaanis prognoositakse, et kaitsetööstuspargis tegutsevad ettevõtted loovad 200–300 uut töökohta. See omab potentsiaali parandada tööhõivet, vähendada tööalast pendelrännet ja tugevdada piirkondade sotsiaalset vastupidavust, eriti demograafiliselt kahanemissurve all olevates piirkondades.
Eelistatud alade määramine ja põhjendus
Eelistatud asukoha valiku otsus lähtub eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist, juhul kui keskkonnamõjude hindamisest ei tulene välistavaid asjaolusid. Mõjude ja alade eesmärgile vastavuse hindamisel selgus, et kõik eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt on võimalik kõigil viiel alal toota laske- ja lahingumoona. Osadel aladel on seda võimalik teha vaid väiksemas mahus ja piirangutega (nt ei saa ettenähtud mahus katsetusi läbi viia).
Teadaolevalt on ettevõtete huvi tööstuspargi vastu suur ja riik tahab pakkuda kõigile tõsistele huvilistele võimalust laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ning luua selleks eeldused tootmismaa näol. Sellest lähtuvalt valitakse eelistuselt nii esimene kui teine ala. Kui esimesele alale ei mahu kõik ettevõtted (või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku), siis on alternatiivina võimalus kasutada ka teist ala.
Kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt esimene asukoht on Pärnu 1 ala. Kuigi Pärnu 1 alal on vaja keskkonnamõjusid leevendada, siis tööstuspargi tegevust välistavaid olulisi keskkonnamõjusid Pärnu 1 alal ei esine. Pärnu 1 ala valiti esimeseks eelistuseks, kuna ala on eesmärgile kõige paremini vastav ja riigikaitseliselt sobivaim, olles samas väiksemate keskkonnamõjudega kui sarnase iseloomuga Pärnu 2 ala. Pärnu 1 ala on 204 ha, mis tagab vajaliku minimaalse ala tööstuspargi tegevuseks koos olulise laienemisvõimalusega. Riigikaitseliselt on oluline, et asukoht jääb võimalikult kaugele vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjupiirkonnast ja tagab piisava eelhoiatuse õhurünnakute puhul.
Eelistuselt teine ala on Põhja-Kiviõli. Ala on väiksem (141 ha) ja riigikaitseliselt vähem eelistatud kui Pärnu 1. Võrdluses ülejäänud aladega on aga Põhja-Kiviõlil kindlad eelised. Seal on suurem maa-ala kui Piirsalus ning väiksem keskkonnamõju kui Piirsalus ja Pärnu 2 alal. Riigikaitseliselt on Põhja-
6 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Kiviõli küll vähem eelistatud kui Piirsalu ja Pärnu 2, kuid ala suurus ja väiksem keskkonnamõju annavad talle eelise. Aidu alaga võrreldes on Põhja-Kiviõli riigikaitse seisukohast eelistatum. Põhja-Kiviõli alale ei kavandata esialgu baastaristu rajamist, kuid ala jääb kasutussevõtu valmidusse tulevikuks, kui vajadus peaks tekkima.
Kuigi Piirsalu ja Aidu alad ei ole tööstuspargi jaoks eelistatud, on need siiski sobilikud asukohad moona tootmiseks ehk tööstuspargi eesmärgi toetamiseks (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega). Seega, vajaduse ilmnemisel ehk kaitsetööstusettevõtete ja kohalike omavalitsuste huvi korral, on planeeringu koostamise korraldajal võimalus riigi eriplaneeringu protsessi jätkata ka Piirsalu ja Aidu aladel. Käesolev töö teeb ettepaneku loobuda kaitsetööstuspargi rajamisest Pärnu 2 alale, kuna see on suurimate keskkonnamõjudega.
Planeerimisseadus (PlanS) § 271 lg 1 sätestab, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja Vabariigi Valitsus võib kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Kaitsetööstuspargi REPi asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest nähtub, et puuduvad välistavad tegurid REPiga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Lisaks on aruandes toodud detailselt projekteerimistingimused Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli alade osas. Seega on antud juhul põhjendatud loobuda detailse lahenduse koostamisest.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 7
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
2 Sissejuhatus
Käesolevas dokumendis esitatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) asukoha eelvalik ja sellega kaasnevate mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)1 esimese etapi aruanne. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu eesmärk on leida sobivaim asukoht kaitsetööstuspargile laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalikule taristule. Planeeringuga kavandatakse tööstuspargi täpne asukoht ning määratakse tingimused tööstuspargi baastaristu ning tootmisehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas ja Pärnu maakonnas Pärnu linnas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 41,1 km2.
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Kaitseministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja kavatsus on riigi eriplaneering kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS § 271 lg 1 ja seepärast lahendatakse REP asukoha eelvaliku etapis kõik asjakohased PlanS § 126 lg 1 kohased ülesanded.
Planeeringu joonis on avaldatud kaardirakenduses aadressil: https://dge.ee/maps/KTP-EP/
Planeeringu koostamise korraldaja (vastavalt PlanS § 27 lg 7) poolne meeskond:
Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht (hanke tellija esindaja)
Priit Alekask
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Põhja-Kirde taristuportfelli keskkonnaspetsialist
Diane Salimaa
Kaitseministeeriumi konsulteerib riigi eriplaneeringu koostamisel ja mõjude hindamise läbiviimisel Hendrikson DGE meeskond koosseisus:
Töögrupi juht, KSH juhtekspert (omab pädevust vastavalt KeHJS § 34 lg 4)2
Jaak Järvekülg
Planeerija-projektijuht, sotsiaal-kultuurilised ja majanduslikud mõjud; pädevus: MSc geograafias, Berni Ülikool, Šveits (al 20.02.2019), BSc inimgeograafias (Tartu Ülikool, dok nr BA014124, al 27.08.2007)
Veronica Luidalepp
Keskkonnaekspert-projektijuht, linnustiku ja loomastiku ekspert, Natura hindamise ekspert
Kaile Eschbaum
1 Edaspidi nimetatakse asjakohaste mõjude hindamist ja KSH-d mõjude hindamiseks.
2 Käesoleva programmi allkirjastamisega kinnitab KSH juhtekspert, et vastab KeHJS § 34 lg 4 p 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.
8 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Planeerija, eskiisprojektide koostaja Jaana Veskimeister
Nõustav planeerija, üld- ja regionaalplaneeringute osakonna juhataja, ruumilise keskkonna planeerija
Pille Metspalu
KSH ekspert (keemiatööstus) Juhan Ruut
Taimestiku ekspert Anni Kurisman
Kaitstava looduse ja elustiku ekspert Riina Noormägi
Põhja- ja pinnavee, maapõue ekspert Ingrid Vinn
Kliimamõjude eksperdid Anette Suigusaar, Merilin Paalo
Jäätmemajanduse ekspert Katri Järvekülg
Müra ja vibratsiooni ekspert Veiko Kärbla
Välisõhu/õhusaaste ekspert Marek Bamberg
Geoinformaatika spetsialist Jaanus Padrik
Kartograafid Jürgen Pikk, Kairit Kase
Lisaks tabelis toodule on töösse uuringute kaudu kaasatatud täiendavad eksperdid, kellel on eriteadmised nt mõne spetsiifilise teema või liigirühma kohta. Täiendavate ekspertide nimed on esitatud vastavate uuringute aruannetes.
Planeeringu koostamise ja mõjude hindamise toetamiseks on moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Keskkonnaameti esindajad.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 9
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
3 Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk ja alused
3.1 Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk ja seosed asjakohaste planeerimisdokumentidega
Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2024 korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Riigi eriplaneeringu eesmärk PlanSi järgi on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Tööstuspargi planeerimine on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lg 1 ja lg 3 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga ehitis, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Algatamise otsuse järgi peab kaitsetööstuspark võimaldama vähemalt ühe A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte tootmisrajatist, mida tulenevalt sellest, et ettevõtetes käideldakse plahvatusohtlikke aineid, käsitletakse olulise ruumilise mõjuga ehitisena. Oluline ruumiline mõju on selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Kuigi kavandatav park ei paikne mitme maakonna pinnal, mõjutab kaitsetööstuspark majanduslikult tõenäoliselt positiivselt ka naabruskonna kohalikke omavalitsusi ning riigikaitse vaatest on sellel tööstusel mõju kogu Eestile ja selle majandusele. Riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus (PlanS § 53 lg 2).
Kaitsetööstuspargi rajamise vajadus lähtub Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammis seatud eesmärgist arendada välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldav tööstuspark. Riigikaitse arengukava 2022–2031 näeb ette riigikaitsega seotud äriettevõtete tegevuse hõlbustamist, misläbi peaks paranema valdkonnaga seotud ettevõtete, nt kaitsetööstussektori rahvusvaheline konkurentsivõime. Tööstuspargi rajamisega luuakse kaitsetööstusettevõtetele taristu ettevõtlusega tegelemiseks, millel on positiivne mõju majandusele.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu eesmärk algatamise korralduse järgi on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Planeeringuga kavandatakse tööstuspargi täpne asukoht ning tingimused tööstuspargi baastaristu ning tootmisehitiste projekteerimiseks ja ehitamiseks mh määratakse kaitsetööstuspargi välised ohualad.
Kaitseministeeriumi poolt arendatud ja korraldatud tööstuspargi peamine väärtus on suunatud eeskätt ettevõtjaile, kes soovivad toota laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali (edaspidi laskemoon, v.a, kui selguse huvides on vaja neid mõisteid eristada) või lõhkeainet. Selliseks tootmiseks on vaja ohualasid ja sobivat taristut ning selle leidmine ja planeerimine on ettevõtetele liialt kulukas ja aeganõudev tegevus. Riik saab tööstuspargi kavandamise näol ärikeskkonda soodsamaks muuta. Sealjuures on oluline lähtuda põhimõttest, et laskemoona tootmine Eestis peab toimima turumajanduslikel alustel ning olema ekspordile suunatud, sest Eesti enda vajadus jääb piiratuks. Eestis käideldakse ka sõjarelvi ning toodetakse droone (sh mehitamata lennuvahendeid), kuid nende tootmiseks ilma lõhkeainete käitlemiseta ei ole vaja ohualasid, neid võib toota tavalisel tootmismaal.
Planeeringu eesmärgi täpsustamine
Planeeringu koostamise protsessi käigus on selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi tööstuspargis tootmise vastu suur. Ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub planeeringu eesmärgiga tagada
10 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
võimalikult suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine. Kui planeeringu algatamisel seati eelduseks, et parki mahub vähemalt kahe-kolme ettevõtja tootmine, kellest vähemalt üks on A- või B‑kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, siis täpsustatud eeldus on, et parki peab mahtuma vähemalt viie ettevõtte tootmine, kellest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Sellest tulenevalt on kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi, aruandes täpsustatud ka riigi eriplaneeringu eesmärki, mis võimaldab planeeringuga kavandada rohkem kui ühe kaitsetööstuspargi asukoha. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi dokumendis on toodud juba eelnevalt välja võimalus riigi eriplaneeringu kehtestamiseks rohkem kui kahel alal ja/või suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad, sh puuduvad välistavad tingimused).
Planeeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne3. KSH eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut4.
Asukoha eelvaliku KSH on läbi viidud tuginedes mõjude hindamise programmile, milles määratleti mõju hindamise ulatus ning planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv keskkonnamõju. Mõju hindamise tulemusi võetakse arvesse eriplaneeringu koostamisel.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu protsessi ja mõjude hindamisel hinnati ka planeeringu koostamise asjakohaseid mõjusid (vastavalt PlanS § 4 lg 2 p 5). Mõjude asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohaste mõjude olulisuse üle otsustamisel on aluseks planeeringu korraldaja kaalutlus.
3.2 Planeeringuala kirjeldus
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringuala (Joonis 1) hõlmab maa-alasid kokku neljas asukohas: kaks asukohta Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas (630 ha), üks Lääne maakonnas Lääne- Nigula vallas (150 ha) ja üks ala Pärnu maakonnas Pärnu linnas (3330 ha). Planeeringuala suurus kokku on ligikaudu 4110 ha.
Planeeringu algatamisel valiti planeeringualad lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
▪ pargi pindala (0,5–1 km2); ▪ tehaseväline ohutu kaugus; ▪ tööjõud 30 minuti autosõidu kaugusel; ▪ logistika; ▪ elektriühendused; ▪ kaugust Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest ja kooskõla olemasolevate planeeringutega ning
sellest tulenevat teostatavust.
3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 32
4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 311
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 11
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Planeeringualad hõlmavad endas väga erineva suurusega ja ka erinevate piirangutega alasid Eesti erinevates osades.
Pärnu planeeringualal on tegemist ulatusliku (33,3 km2) planeeringualaga metsases maastikus rohevõrgustiku alal, kus leidub mitmeid kaitstavaid loodusobjekte ja loodusväärtustest tulenevaid arenduspiiranguid. Lisaks kaitsetööstuspargi võimalikule asukohale kavandatakse Pärnu planeeringualale riigikaitselist ehitist. Kaitsetööstuspargi täpse asukoha määramisel tuleb arvestada võimaliku kavandatava riigikaitselise ehitisega.
Piirsalu ala on planeeringualadest väikseim, 1,5 km2 suurune ala Lääne-Nigula vallas, mis asub olemasolevate riigikaitseliste ehitiste (Piirsalu linnak ja Piirsalu lasketiir) territooriumil metsases maastikus, kus lisaks kaitseväe tegevusele leidub mitmeid alaga piirnevaid ja alale ulatuvaid looduskaitselisi piiranguid.
Lüganuse valla Põhja-Kiviõli (3,1 km2) ja Aidu (3,2 km2) alad asuvad endistel kaevandusaladel, kus loodusväärtustest tulenevaid võimalikke piiranguid võrreldes teiste aladega on väga üksikuid. Küll aga on selle piirkonna planeeringualadel muud kitsendused (olemasolevad objektid, nt tuulikud; kavandatav Uus-Kiviõli kaevanduse konveierlint jm).
Planeeringualade andmed on esitatud järgnevas tabelis.
Joonis 1 Planeeringualade paiknemine
12 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 1 Planeeringualade üldised andmed
1. Piirsalu, Lääne-
Nigula vald
2. Aidu karjäär,
Lüganuse vald
3. Põhja-Kiviõli
põlevkivikarjäär,
Lüganuse vald
4. Audru metskond
20, Audru metskond
52, Pärnu linn
Kinnistud Kõuemaru, 68001:003:0278; Tormimaru, 68001:003:0277; Tuulemaru, 68001:003:0274.
Kohtla metskond 201, 43801:001:0132; Kohtla metskond 200, 43801:001:0133; Kohtla metskond 13, 44901:002:0630; Uus- Kiviõli konveier, 43801:001:0131.
Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär, 75101:003:0112; Liignurme, 75101:002:0066; Liignurme kaevaväli, 75101:003:0298.
Audru metskond 20, 82602:005:0282; Audru metskond 52, 62401:001:2178.
Maaomand Riigiomand, riigikaitsemaa.
Riigiomand. Riigiomand, välja arvatud Liignurme kinnistu.
Riigiomand.
Suurus ca 1,5 km2. ca 3,17 km2. ca 3,13 km2. ca 33,31 km2.
Muud täpsustused Alal on kehtiv detailplaneering 2016. aastast Kaitseväe linnaku, väljaõppeala ja lasketiiru rajamiseks.
Kehtiva Lüganuse valla üldplaneeringu järgi (kehtestatud 29.05.2025) taastuvenergeetika maa-ala, samuti osaliselt potentsiaalselt sobiv ala tuuleenergeetika arendamiseks. Ala läbib Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringuga kavandatud Rääsa- Ojamaa lintkonveier (Aidu-Rääsa). Alal kehtib Aidu tuulepargi teemaplaneering.
Kehtiva Lüganuse valla üldplaneeringu järgi (kehtestatud 29.05.2025) taastuvenergeetika maa-ala, samuti osaliselt potentsiaalselt sobiv ala tuuleenergeetika arendamiseks. Põlevkivikarjäär, mis on osaliselt korrastatud ja osaliselt korrastamata.
Maatulundusmaa (peamiselt metsamaa).
3.3 Eelvalikualad
Arvestades kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke asustusest, looduskeskkonnast jm tulenevaid piiranguid, viidi asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja programmi etapis läbi ruumianalüüs planeeringualal reaalsete arendusalade e eelvalikualade leidmiseks.
Eelvalikualade leidmiseks arvati kõigi planeeringualade puhul välja:
▪ kaitstavad loodusobjektid, st LKS § 4 kohased kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid5 ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid;
5 Kaitstavate liikide EELISes registreeritud leiukohtadest olid välistavaks kriteeriumiteks I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad, v.a metsise leiukoht Piirsalu planeeringualal (KLO9102172), vt selgitust ptk 6.2.3. III kaitsekategooria liikide leiukohti välistava kriteeriumina ei arvestatud.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 13
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
▪ Natura 2000 võrgustiku alad; ▪ olemasolevad tuulikud ja tuulikust 300 m puhverala. Osadel aladel täpsustati piire ka elamute ohualade ja muude kitsenduste alusel.
Täpsustamise põhjendused ja selgitused on esitatud lähteseisukohtade ja programmi dokumendis (vt Lisa 9).
Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu. Eelvalikualade paiknemisest ja annab ülevaate allpool olev joonis (Joonis 2). Eelvalikualade üldised andmed on esitatud allpool olevas tabelis (Tabel 2).
Joonis 2 Eelvalikualad ja nende paiknemine
14 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 2 Eelvalikualade üldandmed
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Asustusüksused Ermistu küla, Pärnu linn
Kõima ja Soomra küla, Pärnu linn
Piirsalu küla, Lääne-Nigula vald
Varinurme küla, Lüganuse vald
Aidu ja Aidu-Liiva küla, Lüganuse vald
Kinnistud Audru metskond 20, 82602:005:0282
Audru metskond 52, 62401:001:2178
Kõuemaru, 68001:003:0278; Tuulemaru, 68001:003:0274
Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär, 75101:003:0112; Liignurme, 75101:002:0066; Liignurme kaeveväli, 75101:003:0298.
Kohtla metskond 201, 43801:001:0132; Kohtla metskond 13, 44901:002:0630; Uus-Kiviõli konveier, 43801:001:0131.
Suurus1 228 ha 269 ha 90 ha 313 ha 158 ha
1Käesolevas tabelis on esitatud eelvalikualade pindalad. Asukoha eelvaliku etapis täpsustatud tööstuspargi alade andmed vt ptk 4.2
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 15
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
4 Kavandatav tegevus ja täpsustatud alad
Kaitsetööstuspark planeeritakse ja rajatakse vastavuses kõigi keskkonnakaitsenõuetega, et mõju tööstuspargi piirest välja oleks võimalikult minimeeritud ning keskkonnareostus ümbritsevatele aladele välistatud.
4.1 Kavandatavad hooned, rajatised ja tegevused
Kaitsetööstuspargis planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: büroohooned, tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats.
Tööstuspark kavandatakse eeldusel, et see peaks võimaldama toota erinevat laskemoona (väikese-, keskmise- ja suurekaliibrilist moona), lahingumoona (näiteks miine) ja muud sõjalist lõhkematerjali ning lõhkeainet. Toodete valiku, tootmismahu ja tootmisprotsessi otsustavad ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ning tööstuspargis tegutsemise tingimustele. Tööstuspargi arendamisel arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehastega, millest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte tehased vastavalt kemikaaliseadusele (st et neis käideldakse rohkem kui 50 t 1.1 ohuklassiga lõhkeainet). Üks neist tehastest on riigi planeeritav lõhkeainetehas. Kogu käideldav lõhkeaine netokogus viie ettevõtte peale võib olla hinnanguliselt suurusjärgus 2000 t aastas (1400-1500 t moonatootmises, 600 t lõhkeainetehases). Tööstuspargis tegutsevate ettevõtete arv selgub valikpakkumise käigus.
Tööstuspargi ala jaotub suures plaanis kolmeks osaks:
▪ üldala, kuhu jäävad tööstuspargi sisesed peamised teed, väravahooned (vähemalt üks värav, võimalusel rajatakse kaks väravat, millest üks on töötajatele ja külastajatele, teine logistikale; vajadusel lisatakse väravaid), tööstuspargi töötajate ja külastajate parkla (millest osa paikneb pargist väljaspool, osa seespool), administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats;
▪ tehaste ala, mis on kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele; ▪ hoidlate ala, mis kavandatakse tehaste alast eraldi juhul, kui hoidlad on vaja paigutada kindlasse
tööstuspargi piirkonda (nt tulenevalt ohualade tagamise vajadusest). Hoidlad võivad jääda ka iga ettevõtte tehase ala territooriumile.
Tööstuspargi ala on piiratud piirdeaiaga, sh võivad erinevad tehased või ettevõtted olla täiendavalt ümbritsetud pargisisese piirdeaiaga (vähemalt nende tehaste ohtlikud hooned).
Tööstuspargi alal moodustatakse äri- ja tootmismaa krundid, mida on võimalik vajadusel liita või jagada peale planeeringu kehtestamist. Eraldi moodustatakse transpordimaa ja üldmaa krundid, mis teenindavad äri- ja tootmismaa krunte. Kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on minimaalselt 100 ha. Tööstuspark planeeritakse arvestusega, et selle sees peab olema laienemisvõimalus. Juhul, kui huvi tööstuspargi rajamise vastu on suurem ja väljavalitud ala seda võimaldab, jätab Kaitseministeerium alles võimaluse rajada park suuremale alale kui 100 ha.
4.1.1 Kaitsetööstuspargiga seotud tegevused
Laskemoonatootmisega seotud võimalikud tegevused tööstuspargis on laskemoona komponentide, sealhulgas lõhkeaine ja püssirohu, ladustamine, komponentide (näiteks sütikute, laengute, laskemoona kestade, kuulide) valmistamine, laskemoona täitmine lõhkeainega, lõhkeainete
16 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
segamine ja muu töötlemine toodete valmistamiseks, lõpptoodete komplekteerimine, toodangu katsetamine, teadus- ja arendustegevus, toodangu ladustamine. Tööstuspargis toodetaks eri ohuklassiga laskemoona (lõhkeaine ja laskemoona ohuklassid 1.1–1.6). Tööstuspargis tegutsevate ettevõtete tootmine võib toimuda ühes või mitmes vahetuses ja ööpäev ringi. Toodangu katsetamine toimub ainult päevasel tööajal. Vajadusel seatakse olenevalt tööstuspargi asukohast täiendavad kellaajalised piirangud.
Täpsemal planeerimisel (projekteerimisel) määratakse ohtlikele hoonetele ohutud kaugused ehk ohualad pargivälistest hoonetest. Ohtlikeks hooneteks loetakse kõiki hooneid, kus hoitakse või käideldakse lõhkeainet. Ohuala suurus sõltub samaaegselt hoones hoitava lõhkeaine kogusest. Edasisel planeerimisel tagatakse, et ohtlikud hooned kavandatakse olemasolevatest pargivälistest hoonetest ohutuse tagamiseks vajalikule kaugusele. Ohualade määramisest tulenevalt tekivad ohualadesse kitsendused edasisele arendustegevusele (nt uute hoonete kavandamisele väljaspool pargiala).
Tööstuspark on ette nähtud eeskätt laskemoona ja lõhkeaine tootmiseks, kuid kui ettevõtjatel on huvi, tööstuspargis on vaba pinda ning ohutusnõuded on täidetud, siis võivad tööstusparki kasutada ka muud laskemoona ja lõhkeaine tarneahelaga seotud kaitsetööstusettevõtted.
Kavandatavad tegevused ei takista Kaitseministeeriumi hinnangul olemasolevate või kavandatavate tuulikute ja päikeseparkide, mis on vastavate kehtestatud planeeringutega juba määratud, toimimist. Koostatavate planeeringute puhul tuleb tuulikute ja päikeseparkide täpsete asukohtade kavandamisel teha koostööd Kaitseministeeriumiga.
4.1.2 Lõhkematerjali hävitamisplats
Õigusruum
Laskemoona ja lahingumoona tootmisel tekib kasutamiskõlbmatut lõhkematerjali jääki. Kui üldiselt reguleerib jäätmekäitlust jäätmeseadus, siis vastavalt Euroopa Liidu õigusest ülevõetud põhimõttele ei kohaldu jäätmeseadus lõhkeainet ja pürotehnilist ainet sisaldava toote jääkidele. Lõhkematerjali jääkide hävitamine on reguleeritud Eestis relvaseaduse ja lõhkematerjaliseadusega.
Relvaseaduse alusel antud kaitseministri määrus 29.05.2025 nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ näeb ette, et laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel.
Lõhkematerjaliseaduse alusel kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 01.06.2005 nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks. Määruses on sätestatud nõuded hävitamisplatsile:
▪ Hävitamisplatsi kaugus muudest ehitistest ja liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m. ▪ Hävitamisplats peab olema ümbritsetud piirdetara ja hoiatusmärkidega ning varustatud
fooridega selliselt, et takistada kõrvaliste isikute pääsu sinna. ▪ Hävitamisplatsi juures peab olema nähtavale kohale välja pandud ohutusjuhendid, kus on ära
näidatud töötaja käitumine eriolukordades. ▪ Hävitamisplats peab olema 10 m raadiuses puhastatud puudest, põõsastest, kuivanud rohust ja
muust põlevmaterjalist.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 17
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Lõhkematerjaliseaduse alusel antud majandus- ja taristuministri määrus 08.09.2017 nr 49 Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded sätestab täiendavad nõuded lõhkematerjali hävitamisele:
▪ Hävitada tuleb lõhkematerjal, mis on defektne, leitud, ei vasta nõuetele või on katsetamistulemuse põhjal kasutuskõlbmatuks tunnistatud.
▪ Lõhkematerjali võib hävitada üksnes lõhkemeistri juhendamise ja järelevalve all. ▪ Enne lõhkematerjali hävitamist tuleb veenduda, et hävitamise koht on selleks sobiv ja ohualas ei
ole inimesi ja välistatud on kõrvalise isiku sattumine ohualasse. ▪ Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse hävitamise kuupäev, hävitatud
lõhkematerjali nimetus ja kogus, hävitamise viis, hävitamise koht, hävitamise põhjus ning hävitamise eest vastutanud lõhkemeistri nimi ja allkiri.
Lõhkeainejääk
Lõhkeainejäägi teke on seotud sellega, mida tööstuspargis tootma hakatakse. Kuna lõhkeaine kui kemikaali tootmine on suletud protsess, siis lõhkeainetehase puhul lõhkeainejääki ei teki. Lõhkeainetehases võib küll tekkida väikeses koguses lõhkeainega saastunud materjali. Laskemoona ja lahingumoona tootmisel tekib väikeses koguses lõhkeainejääki, mida ei saa tootmisesse tagasi suunata. Lõhkeainega kokku puutunud või määrdunud esemed tuleb samuti hävitada või puhastada enne utiliseerimist. Sellised esemed on näiteks lõhkeainepakendid (enamasti papist, vähemal määral puidust ja plastist), töötajate riided ja töövahendid. Väljavahetatavad tootmisseadmed või nende detailid (näiteks metalltorud, -kraanid) tuleb enne utiliseerimist suurel kuumusel puhastada lõhkeainejääkidest.
Avapõletamine ja alternatiivsed lahendused
Avapõletamine on sageli kasutatav ohutu tehnoloogia lõhkeainejääkide likvideerimiseks. Lõhkeainejääkide avapõletamine on lubatud Euroopa Liidus, seda kasutatakse näiteks Rootsis, Saksamaal, aga ka Euroopa Liidu välistes NATO riikides nagu Suurbritannias ja USAs. Üldiselt on see meetod lubatud lõhkematerjali hävitamiseks, mida ei ole võimalik ohutult muul moel hävitada. Avapõletamine sobib püssirohu, paiskelaengute, pürotehniliste toodete ja lahtise lõhkeaine hävitamiseks. Avapõletamiseks rajatakse sageli spetsiaalsed betoonist alused või metallvannid, et vältida pinnase ja põhjavee reostumist.6
Avapõletamisele on teatud ulatuses alternatiivseid lahendusi, osa neist on ka tööstuslikus kasutuses. Üks alternatiivseid lahendusi on pöörlev või staatiline põletusahi (ing k rotary või static kiln), kus suurel kuumusel hävitatakse nii väikese kui keskmise kaliibrilist moona, aga ka väikestes kogustes lahtist lõhkeainet. Väiksema koguse laskemoona puhul võib alternatiiviks olla detonatsioonikamber.7
USA Keskkonnaameti koostatud ülevaates tööstuslikult kasutatavatest alternatiivsetest tehnoloogiatest on nii pöörlev kui staatiline põletusahi ja detonatsioonikamber kõige levinumad.8 Arendatakse ka teisi tehnoloogiaid nagu näiteks lõhkematerjali hävitamine hüdrolüüsi või
6 OSCE Best Practice Guide on the Destruction of Conventional Ammunition, 2008. Lk 149-150. Kättesaadav: https://www.osce.org/files/f/documents/5/5/33371.pdf
7 Samas, lk 150-151. Alternatives for the Disposal of Energetic Waste at the Clean Harbor's Colfax LLC Open Burn Open Detonation Fa.cility, Colfax, louisiana, 2008.
8 Compendium of Potential Alternative Technologies to Open Burning and Open Detonation of Hazardous Waste Explosives, 03.01.2025 seisuga. https://www.epa.gov/system/files/documents/2025-01/updated_potential_alternative_technologies_compendium.pdf
18 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
plasmapürolüüsi kaudu, kuid need lahendused ei ole oma keerukuse tõttu tööstuslikku kasutusse läinud.9
Kaitsetööstuspargi lõhkematerjali hävitamisplatsi rajamisel ja arendamisel kaalutakse avapõletamisele erinevaid alternatiive, arvestades tööstuspargis tegutsevate ettevõtete tootmise ja toodangu eripära. Avapõletamisele alternatiivide leidmisel tuleb arvestada ohutust kaitsetööstuspargi töötajatele ja hävitamiseks kasutatavatele seadmetele, keskkonnamõjusid võrreldes avapõletamisega ja teisest jäätmetöötlust, samuti lahenduste majanduslikku teostatavust.
Avapõletamise teel hävitatava lõhkeainejäägi kogus
Lõhkeainejäägikoguse hindamisel tuleb lähtuda laskemoona ja lahingumoona tootmises kasutatava lõhkeaine kogusest, mis on hinnanguliselt 1500 t aastas. Lõhkeaine enda tootmisel lõhkeaine tootmisjääki ei teki ja seega 600 t RDX-i jäägi hindamisel lõhkeainekoguse aluseks ei arvestata. Teisisõnu, lõhkeainetehases toodetud RDXist jääki ei teki, küll aga võib see tekkida kaitsetööstuspargi moonatootjate juures, kui lõhkeainetehase RDXi toodang nende tootmisesse jõuab. Sel juhul on see osa 1500 t lõhkeainest, mida moonatootjad käitlevad. Eeldades, et pargis tegutsevate moonatootjate erineva ohuklassiga lõhkeainete aastane kogus on 1500 t ja tootmisjäägid moodustavad 0,5–1% lõhkeaine kogusest, siis võib tekkida aastas 7,5–15 t lõhkeainejääki. Selle all tuleb mõista jääki, mis koosnebki suures osas (lahtisest) lõhkeainest. Lisaks sellele tuleb arvestada lõhkeainega määrdunud või reostunud esemeid. Näiteks lõhkeainepakendil võib olla küljes mõni gramm lõhkeainet, kuid pakend kaalub ise mitusada grammi. Lõhkeainega määrdunud esemete kogust võib hinnata kuni kaks korda suuremaks ehk 30 t aastas. Kokku võib hinnata lõhkeainejäägi ja lõhkeainega määrdunud esemete põletamise mahuks 50 t aastas. Selle koguse sisse mahub ka lõhkeainetehases lõhkeainega määrdunud esemete hävitamine.
Defektse laskemoona hävitamine/demilitariseerimine
Defektset laske- ja lahingumoona on võimalik hävitada lõhkamise teel või demilitariseerida. Tööstuspargi hävitamisplatsil ei ole plaanis lõhkamisi korraldada. Hävitamisplatsi taristu rajamisel ja hävitamise läbiviimisel tuleb muidugi arvestada, et ka lõhkeainejäägi põletamisel võivad tekkida plahvatused. Seda tuleb vältida, valmistades hävitamisele kuuluvat materjali põletamiseks õigesti ette ja jäädes hävitamisel lubatud koguste piiresse. Defektse moona hävitamiseks lõhkamise teel saab kasutada Päästeameti lõhkamisplatse või Kaitseväe harjutusalasid. Küll aga on võimalik, et hävitamisplatsile rajatakse mõnel spetsiifilisel tehnoloogial põhinev taristu laskemoona demilitariseerimiseks (näiteks surveveega lõhkeaine välja uhtumine mürsukestast või põletamine põletusahjus).
Hävitamisala ja hävitamisplats
Hävitamisala on kuni 4 ha suurune ala, mille sees on hävitamisplats. Hävitamisplatsil on erinevad taristuobjektid hävitamise paremaks korraldamiseks. Näiteks võivad hävitamisplatsil olla raudsõrestikuga puurid, mille sees põletatakse lõhkeainega määrdunud esemeid nii, et lendlevate osakeste õhku paiskamine on vähendatud. Platsil võivad olla spetsiaalsed põletamiskonteinerid või põletusahi. Vältimaks lõhkematerjali põletusjääkide sattumist pinnaseveega põhjavette või
Alternatives for the Disposal of Energetic Waste at the Clean Harbor's Colfax LLC Open Burn Open Detonation Facility, Colfax, Louisiana, 2017. Lk. 44. Kättesaadav OSCE Best Practice Guide on the Destruction of Conventional Ammunition, 2008. Lk 158-159. Kättesaadav: https://www.osce.org/files/f/documents/5/5/33371.pdf
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 19
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
veekogudesse, tuleb tagada hävitamisplatsi pinnasevee kokku kogumine ja suunamine veepuhastisse. Hävitamisplatsil peab olema varjumiskoht alal töötavate isikute jaoks.
Kuigi lõhkematerjali hävitamisplatsi kaugus muudest ehitistest ja liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 01.06.2005 nr 63, siis ohutuse tagamiseks lähtutakse hävitamisplatsi planeerimisel Kaitseväes kasutusel olevast rangemast nõudest, mis näeb ette 5–10 kg lõhkeaine hävitamisel põletamise teel vähemalt 200 m kauguse hoonetest ja teedest.10
4.1.3 Lõhkematerjali katsepaik
Õigusruum
Laskemoona ja lahingumoona katsetamise nõuded on kehtestatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse alusel. Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 31 näeb ette nõuded laskemoona ja lahingumoona katsepaigale, sh selle, millist laske- ja lahingumoona on lubatud katsetada, ning ohutuse tagamise nõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 01.06.2005 nr 63 Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema katseplats (katsestend ja katsestrekk). Nõuded katsepaigale on samad mis hävitamisplatsil:
▪ Katsepaiga kaugus muudest ehitistest ja liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m. ▪ Kaitsepaik peab olema ümbritsetud piirdetara ja hoiatusmärkidega ning varustatud fooridega
selliselt, et takistada kõrvaliste isikute pääsu sinna. ▪ Kaitsepaiga juures peab olema nähtavale kohale välja pandud ohutusjuhendid, kus on ära
näidatud töötaja käitumine eriolukordades. ▪ Katsekoht katsepaigas peab olema 10 m raadiuses puhastatud puudest, põõsastest, kuivanud
rohust ja muust põlevmaterjalist.
Katsetatav laske- ja lahingumoon
Kaitseministri 29.05.2025 määruses nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 31 lg 2 on loetletud, millist laske- ja lahingumoona võib katsetada:
1. kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudseid käsitulirelvi, sealhulgas nende laskemoona;
2. pürotehnilisi tooteid;
3. käsigranaate;
4. inertset laskemoona või lahingumoona;
5. mitteinertset laskemoona või lahingumoona – kuni 10 kg trotüüli (TNT) ekvivalenti – mida on võimalik katsepaika statsionaarselt paigaldada.
Katsetamise vajadus sõltub sellest, millist moona toodetakse. Näiteks väikesekaliibrilise laskemoona (alla 12,7 mm) katsetamiseks sobib siseruumides paiknev lasketiiru meenutav katsepaik. Kaitselaengute ja miinide tootmisel on vaja teha katseid statsionaarsete laengutega ja sütikutega. Statsionaarselt saab katsetada ka suundlaenguid ja lõhkepäid. Katsepaigas ei saa katsetada kaudtule
10 Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskiri. https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/Lohketoode-OE-5.3.pdf
20 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
laskemoona laskmist ega näiteks õhuründemoona või droonil põhineva moonaga ründamist. Sellisteks tegevusteks on vaja kasutada Kaitseväe harjutusalasid.
Eeldatavad müratekitavate katsetuste planeeritav hinnanguline sagedus on toodud allpool olevas tabelis.
Tabel 3 Müratekitavate katsetuste planeeritav sagedus
kg TNT ekvivalent 0,5 2 5 10 kokku
Lõhkamisi päevas 15 15 5 5
Päevi aastas 30 20 10 3 63
Katsepaik
Katsepaik on umbes 4 ha suurune ala, millel võivad paikneda erinevad katsetamiseks vajalikud taristuobjektid nagu vabaõhu katseplats, mis on ümbritsetud kaitsevallidega, ja punker-katseplats, kus katsetusi tehakse poolsuletud või suletud ruumides. Alal võivad olla ka laskemoona ja lahingumoona keskkonnatestide läbiviimiseks sobivad hooned või rajatised (vibratsioonistend, kukutamisstend, kliimakambrid jms).
Katsepaiga planeerimisel kaitsetööstuspargi siseste ja väliste hoonete ja teede suhtes arvestatakse ohutu kaugusega 200 m konkreetsest katsekohast (see tähendab koht, kus lõhkekeha plahvatab).
4.1.4 Lõhkeainetehas
Lõhkeainetehase näol on tegemist tehasega, milles kavandatav tegevus on sisult erinev ülejäänud tehastest, mida parki kavandatakse (st erinev laskemoonatehastest). Sellest tulenevalt ei seata asukoha eelvalikul piiranguks, et laskemoona ja lõhkeaine tootmine peab toimuma ühes asukohas.
Lõhkeainetehase ülesandeks on NATO standardile vastava lõhkeaine tootmine. Kavandatava tehase planeeritud aastatoodangu maht on kuni 600 t lõhkeainet RDX-i aastas. RDX on kemikaali nimega 1,3,5-trinitro-1,3,5-triasatsükloheksaani laialt kasutatav lühend. RDX on sünteetiline toode, looduslikult seda ei leidu11. RDX on erinevate lõhkeainesegude peamine koostisaine. RDX-i sisaldavaid lõhkeainesegusid kasutatakse laialdaselt mürskudes, miinides, laengutes, raketilõhkepeades, samuti teatud puhul raketikütuse ja püssirohu komponendina.
Lõhkematerjalitehase planeerimisele esitatavad nõuded on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruses nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“12.
Lõhkeainetehas on oma olemuselt keemiatehas, kuna selle põhitegevus hõlmab keemiliste ainete tootmist, segamist ja töötlemist, et valmistada lõhkeaineid. Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” § 3 kohaselt on kavandatav tehas A-kategooria suurõnnetuse ohuga käitis, kui korraga käideldavate ja ladustatavate plahvatusohtlike kemikaalide kogus ületab
11 United States Environmental Protection Agency (US EPA), 2014. Technical fact sheet – RDX.
12 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“,
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 21
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
50 t (täpsemalt kaitsetööstuspargis tegutsevate ettevõtete ohtlikkuse kategooria määramisest ptk 6.2.4).
Lõhkeainetehas koosneb erinevatest hoonetest (sh nitreerimishoone, ümberkristalliseerimise hoone, kuivatamise-sõelumise hoone), mis ohutuse tagamiseks paiknevad üksteisest eraldatult. Täpsem info ohutuse ning vahemaade arvestamise kohta on esitatud ptk 6.2.4.
Lõhkeainetehase projekteerimisel ning tehase tegevuse kavandamisel tuleb arvesse võtta parima võimaliku tehnika (PVT) nõudeid, sh PVT viitedokumentides13 kirjeldatud keskkonnaaspektide ohjamise põhimõtteid ja PVT järeldustes14 kirjeldatud meetmeid, sh heite piirväärtusi ja ressursikasutust.
Tööstusheite seaduse § 19 lg 3 alusel on lõhkeainetehase käitamiseks nõutav kompleksluba.
Lõhkeainetehas vajab lisaks elektrienergiale tootmissisendina kuuma auru, mistõttu tuleb selle tarbeks rajada katlamaja. See võib olla lahendatud tööstuspargi tsentraalse katlamajaga või eraldi lõhkeainetehase katlamajaga. Avariiliste elektrikatkestuste jaoks on vajalik arvestada avariigeneraatori(te)ga. Kui rajatava tehase põletusseadmete võimsused, mis töötavad üle 500 tunni aastas, jäävad vahemikku 1–50 MWth, kohalduvad nendele atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS) sätestatud keskmise võimsusega põletusseadmete nõuded. Kui aga põletusseadme võimsus on vähemalt 50 MWth, siis kohalduvad sellele tööstusheite seaduse (THS) alusel kehtestatud nõuded.
Lõhkeainetehases tekib tööstuslikku reovett, mis enne suublasse juhtimist vajab puhastamist. Planeeringulahenduse koostamisel arvestati lõhkeainetehase reoveepuhasti maa-ala vajadusega, kuid edasise protsessi jooksul tuleb välja selgitada, kas juhul, kui KTP ja lõhkeainetehas rajatakse samale eelvalikualale, oleks võimalik KTP-s tekkiv reovesi puhastada koos lõhkeainetehase reoveega või on otstarbekam rajada eraldi puhastid. Veekasutusega seotud mõjusid on täpsemalt käsitletud ptk 6.1.7.
Lõhkeainetehase tootmisprotsessidega kaasneb saasteainete heide välisõhku (mis peab vastama kehtestatud normidele). Peamisteks tekkivateks välisõhu saasteaineteks on erinevad lämmastikuühendid, atsetoon ja tahked osakesed. Õhusaaste mõjusid on täpsemalt käsitletud ptk 6.2.3.
Lõhkeainetehase ehitusel tekib ehitusjäätmeid sarnaselt tavapäraste ehitusobjektidega. Lõhkeainetehase töö käigus tekib aga valdavalt eriliigilisi kõrvaldamisele kuuluvaid materjale, sh lõhkeainetega saastunud materjale. Lõhkeainet sisaldavad materjalid ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse, need hävitatakse lõhkematerjali hävitamisplatsil (vt ka ptk 4.1.2). Lõhkeainetehase mõju jäätmetekkele ja ringmajandusele on täpsemalt käsitletud ptk 6.1.9.
4.1.5 Kaitsetööstuspargiga seotud veod
Arvestades viit eri profiiliga tehast (padrunid, suurekaliibriline moon, miinid, lõhkepead ja lõhkeaine), eelduslikult käideldavat lõhkeaine netokogust pargis (suurusjärgus 2000 t) ja tootmisega seotud toorainete, komponentide ja valmistoodete vedu, siis võib hinnata, et veoauto vedude arv kahes
13 Integrated Pollution Prevention and Control, Reference Document on Best Available Techniques for the Production of Speciality Inorganic Chemicals. August 2007. Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Common Waste Water and Waste Gas Treatment/Management Systems in the Chemical Sector. 2016.
14 KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/902, 30. mai 2016, millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses
22 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
suunas kokku ehk parki ja pargist välja võib olla umbes 1700 sõitu aastas, mis teeb keskmiselt 4–5 sõitu päevas. Neist kõik sõidud ei ole ohtliku kauba veod (nt tühjad mürsukestad või padruni toormematerjal ei ole ohtlik kaup). Lõhkeaine, laske- ja lahingumoona veol järgitakse rahvusvahelise ohtlike kaupade maanteevedude regulatsiooni ning selles toodud nõudeid ja piiranguid15. ADR lubab selleks sobilike veokitega vedada kuni 16 000 kg lõhkeainet (lõhkeaine netokogus) ühe transpordiühiku kohta. Arvestades, et ohtliku kauba vedamine on kulukas (relvastatud turvatöötaja nõue) ja planeerimist nõudev tegevus (politseile tuleb teavitada eelnevalt teekond), siis ettevõtted üldiselt planeerivad sõite põhjalikult ette ja arvestusega, et vedu oleks võimalikult hästi läbi mõeldud.
Lisaks vahetult tootmisega seotud vedudele kasvab liiklussagedus töötajate sõitude ja tööstuspargi haldamise või ehitusega seotud sõitude näol.
4.2 Täpsustatud kaitsetööstuspargi alad
Asukoha eelvaliku hindamiste (võrdluskriteeriumite 1–4, vt ptk 6.5–6.8) jaoks on eelvalikualasid täpsustatud ning leitud tulenevalt nii keskkonnamõjude hindamisest kui konkreetsetest piirangutest kruntide kavandamisele täpsustatud pargialade lahendused. Kuigi kõik alad ei osutunud valituks, oli täpsustamine vajalik, et hinnata arendamiseks sobivate alade suurusi ja iseloomu. Täpsustatud lahendusi tutvustatakse järgnevates peatükkides. Ülevaade täpsustatud alade suurustest on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 4 Täpsustatud tööstuspargi lahenduse alade suurused
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Aiaga piiratud ala suurus
204 ha 244 ha 68 ha 141 ha 136 ha
Hoonestusala suurused 178 ha 237 ha 58 ha 114 ha 130 ha
4.2.1 Pärnu 1
Pärnu 1 ala (vt Joonis 3) on täpsustatud lähtuvalt mitmest kriteeriumist. Tööstuspargi aiaga piiratud alast on välja jäetud eelvalikualal paiknev vääriselupaik (VEP) koos puhveralaga. Välja on jäetud ka osa Suurmetsa teest lääne poole jäävast eelvalikualast. Tööstuspargi hoonestatavatest kruntidest on välja jäetud Männiku jõe ehituskeeluvööndist 50 m laiune ala. Täpsustamise tulemusel on aiaga piiratud ala pindala 204 ha. Hoonestusala suurus on 178 ha16.
Pargi rajamisel Pärnu 1 alale rajatakse ümber tööstuspargi möödasõit tööstuspargi edelanurgast pargist väljapool (joonisel tähistatud musta katkendjoonega), selleks et tagada RMK metsatee (Suurmetsa tee, nr 1590726) põhja-lõuna suunaline ühendus.
Juurdepääs kaitsetööstuspargi alale on planeeritud kõrvalmaanteelt nr 19108 Kihlepa-Lepaspea tee. Pargile on kavandatud üks juurdepääs pargi idapoolses osas ja üks läänepoolses osas. Pargile idapoolse sissepääsu osas rajatakse vajadusel (juhul kui olemasoleva tee osas ei saada eramaade
15 https://adrbook.com/en/2017/indeks/
16 Hoonestusala on projekteerimistingimustes määratav ala, kuhu hooneid lubatakse rajada. Kõikidel aladel on hoonestusaladest välja jäetud tööstuspargi piirdeaiast 10 m laiune ala. Lisaks on olenevalt alast veel piiranguid, mistõttu hoonestusala on väiksem kui tööstuspargi aiaga piiratud ala.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 23
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
omanikega kokkuleppele) uus juurdepääsutee üle riigimaade (tähistatud allpool oleval joonisel musta katkendjoonega).
Katseplatsi paigutamiseks sobilik ala on KSH müra ja looduskaitseliste hinnangute alusel määratud tööstuspargi edelapoolsesse ossa tagades võimalikult suure kauguse eluhoonetest (joonisel tähistatud mustaga). Katseplatsi paigutus sobiliku ala sees määratakse täpsemal planeerimisel.
Joonis 3 Pärnu 1 kaitsetööstuspargi ala lahendus
4.2.2 Pärnu 2
Pärnu 2 täpsustatud tööstuspargi lahendus on esitatud allpool oleval joonisel (Joonis 4). Pärnu 2 eelvalikualal kaitsetööstuspargi piiride täpsustamisel jäeti välja Lindi looduskaitseala puhver. Eelvalikuala kujust tulenevalt on välja jäetud ka mõned servaalad, et tagada parem krundistruktuur. Täpsustamise tulemusel on aiaga piiratud ala pindala 244 ha. Hoonestusala suurus on 237 ha.
Pargi rajamisel Pärnu 2 alale tuleks tagada juurdepääsud pargist ida poole jäävate karjääride juurde. Selleks rajataks olemasolevate teede vahele lisatee (tähistatud joonisel musta katkendjoonega). Tööstuspargi peamiseks sissepääsuks oleks põhjapoolne värav. Lisavärava saaks rajada ka kahte kohta läänepoolses osas.
Katseplatsi paigutamiseks sobilik ala on KSH müra ja looduskaitseliste hinnangute alusel määratud tööstuspargi läänepoolsesse ossa (joonisel tähistatud mustaga). Katseplatsi paigutus sobiliku ala sees määratakse täpsemal planeerimisel.
24 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Joonis 4 Pärnu 2 kaitsetööstuspargi ala lahendus
4.2.3 Piirsalu
Piirsalu täpsustatud tööstuspargi lahendus on esitatud allpool oleval joonisel (Joonis 5). Piirsalu eelvalikualal kaitsetööstuspargi piiride täpsustamisel jäeti välja eelvalikuala sisesest olemasolevast teest lääne poole jääv Piirsalu jõe äärne ala, et vähendada võimalikke mõjusid jõele. Täpsustamise tulemusel on aiaga piiratud ala pindala 68 ha. Hoonestusala suurus on 58 ha.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 25
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Pargi rajamisel Piirsalu alale tuleks tagada juurdepääs pargist ida poole jääva lasketiiru juurde. Selleks rajataks pargist lõunapoolt ümbersõit (tähistatud joonisel musta katkendjoonega). Tööstuspargi peamiseks sissepääsuks oleks lõunapoolne värav. Lisavärava asukoht on määratud loodeossa. Selle värava rajamine eeldaks lisaks uue juurdepääsutee rajamisele ka silla ehitamist üle Piirsalu jõe.
Katseplatsi paigutamiseks sobilik ala on KSH müra ja looduskaitseliste hinnangute alusel määratud tööstuspargi keskossa (joonisel tähistatud mustaga). Katseplatsi paigutus sobiliku ala sees määratakse täpsemal planeerimisel.
Joonis 5 Piirsalu kaitsetööstuspargi ala lahendus
26 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
4.2.4 Põhja-Kiviõli
Põhja-Kiviõli täpsustatud tööstuspargi lahendus on esitatud allpool oleval joonisel (Joonis 6). Põhja- Kiviõli kaitsetööstuspargi piiride täpsustamisel jäeti välja eelvalikuala lõunapoolne osa, kus toimub endiselt kaevandamine. Samuti jäeti välja idapoolsed metsaalad, kus teadaolevalt on lendorava levikukoridorid ja vajalik säilitada rohevõrgu koridori sidusus ning ka linnustikule olulised metsa- elupaigad (vt ptk 6.1.3).
Täpsustamise tulemusel on aiaga piiratud ala pindala 141 ha. Hoonestusala suurus on 114 ha. Hoonestatavad alad on tunduvalt väiksemad, kuna ala keskel paikneb suurem veekogu, mis kruntimisel on määratud esialgses lahenduses teekruntide sisse.
Pargi rajamisel säilib juurdepääs pargist lääne- ja lõunapoole jäävatele kaevandusaladele.
Katseplatsi paigutamiseks sobilik ala on KSH müra ja looduskaitseliste hinnangute alusel määratud tööstuspargi loodeossa (joonisel tähistatud mustaga). Lisaks on määratud ka katseplatsi laiendusala, mida saaks kasutusele võtta, kui läänepoolsetel aladel kaevandamine lõppeb. Katseplatsi paigutus sobiliku ala sees määratakse täpsemal planeerimisel.
Joonis 6 Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargi ala lahendus
4.2.5 Aidu
Aidu täpsustatud tööstuspargi lahendus on esitatud allpool oleval joonisel (Joonis 7). Aidu kaitsetööstuspargi aiaga piiratud ala täpsustamisel jäeti välja eelvalikuala idapoolne osa, kus paikneb liigendatud kaldaga veekogu, kuna veekogusse ei saaks piirdeaeda rajada. Täpsustamise tulemusel on aiaga piiratud ala pindala 136 ha. Hoonestusala suurus on ca 130 ha.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 27
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Katseplatsi paigutuseks sobilik ala on KSH müra ja looduskaitseliste hinnangute alusel määratud tööstuspargi lõunaossa (joonisel tähistatud mustaga). Katseplatsi paigutus sobiliku ala sees määratakse täpsemal planeerimisel.
Joonis 7 Aidu kaitsetööstuspargi ala lahendus
28 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
5 Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodilised alused
Kaitsetööstuspargi asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodika on kirjeldatud eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis (Lisa 9), mis läbis kooskõlastusprotsessi ja avalikustamise ning mis on avaldatud eriplaneeringu veebilehel https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.
Asukoha eelvalikul kasutatavad võrdluskriteeriumid sisaldavad kõiki teemasid, mis on ette nähtud LS ja programmi dokumendis, aga kriteeriumite grupeerimist on parema jälgitavuse ja hinnangute välja toomise huvides võrreldes LS ja programmi dokumendiga mõnevõrra muudetud:
▪ Eraldi kriteeriumigrupina toodi välja „Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele“ – kuna tegemist on otsese mõjuga piirkonna elanikele, mis on sisuliselt selgelt eristuv mõjudest looduskeskkonnale ning ka üldisemale sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.
▪ Kriteerium „seosed piirkonna olemasolevate ja kavandatavate tegevustega“ integreeriti teistesse kriteeriumitesse (eelkõige sotsiaalmajanduslikud mõjud) – kuna tegu pole sisulises mõttes eraldi mõjuvaldkonnaga, vaid see võib avalduda erinevates teemades, st sellega arvestati läbivalt.
▪ Kriteeriumigrupi „looduslik keskkond, sh Natura 2000 alad“ koondnimetus muudeti üldisemaks – „Keskkonnamõjud“, kuna selle all hinnatakse muuhulgas ka mõju nt maavaradele ja jäätmetekkele, mis ei sisalda rangelt võttes ainult looduskeskkonna argumente.
▪ Kriteeriumit „Kliima mõjud“ hinnati kriteeriumigrupi „Keskkonnamõjud“ all, kuna sisuliselt ja metoodiliselt on tegemist keskkonnamõjuga. Samuti on mõjude suund ja hinnang sarnane teiste keskkonnamõjudega.
Sellest tulenevalt on käesolevas aruandes hindamine ja võrdlus esitatud järgnevate kriteeriumigruppide lõikes:
1. eesmärgile vastavus/tehniline teostatavus; 2. baastaristu maksumus; 3. asukoha riigikaitseline sobivus; 4. protsessiriskid; 5. keskkonnamõjud; 6. keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele; 7. sotsiaalmajanduslikud mõjud; 8. kultuurilised mõjud.
Kooskõlas LS ja programmi dokumendiga sisaldavad kriteeriumigrupid alamkriteeriumitena konkreetsemaid teemasid, nii et need kataks PlanS-i kohaseid asjakohaseid mõjusid ja ka kõiki eeldatavalt olulisi KeHJS-e kohaseid keskkonnamõjusid.
Iga võrdluskriteeriumi osas antakse võrdlev hinnang järgmise skaala alusel ja väljendatakse järgmise värvikoodiga:
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 29
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 5 Eelistuste värvikoodide selgitused
Tugev eelistus
Nõrk eelistus
Nõrk mitte-eelistus
Tugev mitte-eelistus
Eelistus puudub
Võrdluse käigus tuuakse välja eelistused (mitte ala sobivus) võrdluskriteeriumite lõikes (esitatud ptk 6-s iga alapeatüki lõpus). Koondeelistus (asukoha eelvalik) leitakse kaalutlusotsuse tulemusena, arvestades kõigi võrdluskriteeriumite kogumit (vt ptk 7.1).
Mõjuhindamise aruandele vastavalt esitatakse ptk-s 6 esmalt mõjukriteeriumid (eespool nimetatud kriteeriumid 5–8), selleks et olulisi ebasoodsaid mõjusid vältida ning seejärel esitatakse hinnangud eesmärgile vastavuse ja tehniliste kriteeriumite (1–4) osas.
Planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel kasutatud metoodika on pikemalt kirjeldatud LS-i ja programmi dokumendis (vt Lisa 9). Konkreetsete teemavaldkondade mõju hindamisel kasutatud metoodikaid on mõju hindamise peatükis vastavate alateemade juures vajadusel täpsustatud. Eraldi aruannetena koostati protsessi käigus järgmised uuringud: ▪ loomastiku uuring (vt Lisa 1); ▪ linnustiku uuring (vt Lisa 2); ▪ taimestiku uuring (vt Lisa 3); ▪ Pärnu linna eelvalikualade arheoloogiline eeluuring (vt Lisa 4).
Koosmõjud, kumulatiivsed mõjud
Mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi seoseid, sh koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ja kavandatud tegevustega. Sellist koosmõju ja kumulatiivset mõju on asjakohasel juhul mõjude hinnangus läbivalt kirjeldatud (eelkõige ptk 6.1.6 Mõju rohevõrgustiku pindala vähenemisele; lisa 1 Loomastiku uuringus; ptk 6.3.1 Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele; ptk 6.2.1 Müra mõju). Kaitsetööstuspargi arendamisega ei kaasne olulist ebasoodsat koosmõju juba olemasolevate objektide/tegevustega ja kehtivate planeeringutega.
Seejuures tuleb välja tuua, et hinnata saab (ja hinnatud on) koosmõju juba olemasolevate objektide/tegevustega ja kehtivate planeeringutega. Võimalikku koos- ja kumulatiivset mõju kõigi algatatud ja veel käimasolevate planeeringutega/taotlustega ei saa (ega pole asjakohane) kaitsetööstuspargi planeeringus otseselt hinnata, kuna: 1. pole teada nende tegevuste täpsed asukohad ja mahud; 2. tegemist on planeeringutega/taotlustega, mis on võrreldes REP-iga madalama tasandi dokumendid ning mille protsess on ka varasemas etapis. See tähendab, et võimalike kumulatiivsete mõjudega saavad ja peavad arvestama vastavalt nende planeeringute/taotluste mõjuhindamised.
Olulist (riigi)piiriülest keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel ei ilmnenud olulisi raskusi, mis oleks takistanud mõjude hindamist või asukoha eelvaliku otsuse tegemist. Kooskõlas LS-i ja programmi
30 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
dokumendiga, tulenes kavandatava tegevuse eesmärgist hindamise kiire ajagraafik ning sellest tulenevalt ka üldine täpsusaste (kuna hindamise ajaks ei ole veel teada kaitsetööstuspargi alale tulevaid konkreetseid ettevõtteid ja täpseid tegevusi), aga see ei takistanud hindamisega oluliste ebasoodsate mõjude välistamist. Vajadusel anti piirmäärad, tingimused ja meetmed, millega tuleb tegevuse edasisel kavandamisel arvestada, et vältida olulist ebasoodsat (keskkonna)mõju.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 31
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
6 Mõjude hindamine ja asukoha alternatiivide võrdlus
6.1 Keskkonnamõjud
6.1.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt looduskaitseseaduse § 4-le on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitsetööstuspargi eelvalikualade piires üldjuhul kaitstavaid loodusobjekte ei leidu, kuna need välistati juba alade eelvaliku tegemisel. Erandina on siiski mõnel eelvalikualal mõne kaitstava liigi leiukohad.
Eriplaneeringu protsessis viidi läbi ka loomastiku-, taimestiku- ja linnustiku uuringud (vt Lisad 1–3), mis käsitlesid kõiki kaitstavaid liike ja püsielupaiku ning ka kaitstavaid alasid, mille kaitse-eesmärgid võiksid tegevuse mõjualas olla. Lisaks viidi läbi Natura hindamine (vt Lisa 5), mille tulemused on laiendatavad ka siseriiklikele kaitsealadele. Kaitstavaid objekte, võimalikke mõjusid ning vajaduse korral meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks või kompenseerimiseks kajastavad vastavad uuringuaruanded. Samuti on alade eelistused kujundatud nende uuringute tulemuste põhjal ning kajastatud käesoleva aruande peatükkides 6.1.2–6.1.5. Seetõttu ei kujundata käesolevas peatükis eraldi eelistust kaitstavate objektide osas. Käesolevas peatükis uuringute tulemusi ei dubleerita, tuuakse välja ainult need asjakohased kaitstavad objektid, mida uuringuaruanded ei käsitle ning vajadusel seatakse meetmed, juhul kui mõnes aspektis on oodata mõju tekkimist.
Samuti tuuakse välja informatsioon lähimate kaitstavate alade kohta ning täpsustatakse võimalikku häiringu mõju neil aladel lähtuvalt planeeringulahendusest. Täpsemalt, loodusuuringute raames anti soovitused katseplatsi asukohtade osas (Pärnu 1, Pärnu 2 ja Põhja-Kiviõli eelvalikualadel), mida planeeringu lahenduses on arvestatud. Kaitstavate liikide osas on valitud katseplatsile parim võimalik asukoht (vt uuringute aruannetest), siinses peatükis täpsustatakse üle, millisel tasemel mürahäiringud jõuavad konkreetsete katseplatside asukohtade korral lähimate kaitstavate aladeni.
Olemasoleva olukorra kirjeldus ja mõju hinnang
Pärnu 1
Eelvalikualale lähimaks kaitstavaks alaks on Nätsi-Võlla looduskaitseala, mis asub oma lähimas osas ca 1,6 km kaugusel kavandatava tööstuspargi alast. Tõhela-Esmistu looduskaitseala jääb minimaalselt 2,7 km kaugusele. Mõlemad looduskaitsealad oma ulatuslike rabamaastike, märgalade, veekogudega pakuvad elupaiku paljudele linnuliikidele. Pärnu 1 ala kattub osaliselt maaparandussüsteemidega ning ptk 6.1.7 on seatud tingimus, et kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel või uue rajamisel tuleb arvestada, et see ei tohi negatiivselt mõjutada planeeringuala piirkonda jäävate märgalade (Võlla raba, Tõhela raba) niiskusrežiimi. See tingimus tagab ka looduskaitsealade soodsa seisundi.
Katseplatsi asukoht on valitud Pärnu 1 ala lõunaossa (Joonis 3), umbes 3,2 km kaugusele Nätsi-Võlla ja 3 km Tõhela-Ermistu looduskaitsealast. Need alad ei ole olulise mürahäiringu mõjualas, maksimaalse mürastsenaariumi korral jääb kaitsealade lähimates osades päeva keskmine tegelik arvutuslik müratase alla 40 dB. Müratasemed vastavad loodusliku fooni müratasemele ja negatiivset mõju läbi häiringutaseme muutuse kaitstavatel aladel ei teki.
32 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Pärnu 2
Ala piirneb Lindi looduskaitsealaga, täpsemalt on piirnevas osas tegemist Metsa sihtkaitsevööndiga. Vastavalt kaitse-eeskirjale17 on Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine. Pärnu 2 eelvalikualaga piirneval Lindi looduskaitsealal on levinud 60–80 a vanused metsad, mis piirnevad kaitsetööstuspargi alal asuvate 20–40 aastaste metsadega. Et kaitsetööstuspargi rajamisel metskooslustele tekkivat servefekti olulist mõju ära hoida, tuleb rakendada järgmist meedet planeeringulahenduse väljatöötamisel:
▪ Säilitada Lindi looduskaitsealaga piirneval Pärnu 2 alal mets, st piirneval alal 60 m ulatuses mitte metsa raadata18.
Valitud katseplatsi asukohast eelvalikuala läänepoolses servas jääb maksimaalse mürastsenaariumi korral Lindi looduskaitseala lähimas osas (s.o ca 1,1 km) tegelik arvutuslik müratase 45–50 dB vahemikku. Müratasemed vastavad loodusliku fooni müratasemele või on sellest kohati veidi kõrgemad, seda vaid kaitseala väga väikesel osal. Linnustiku uuringu kohaselt tuleb linnustiku elupaiku kompenseerida kuni 1,51 km kaugusel kavandatavast katseplatsist, mis ulatub ka looduskaitsealale.
Piirsalu
Eelvalikualale lähimaks kaitstavaks alaks on Mustjärve raba hoiuala, mis asub kohe eelvalikuala kõrval. Hoiualal kaitstakse viit erinevat märgala- ja metsaelupaigatüüpi. Hoiualal häiringutundlikke liike kaitse-eesmärkideks ei ole ja seetõttu selles osas mõju hoiualale puudub. Häirimistundlikku linnustikku ja sellega seotud alasid piirkonnas (sh Annamõisa metsise püsielupaika) käsitletakse eraldi linnustiku uuringus (vt Lisa 2).
Kuna Piirsalu ala on osaliselt liigniiske, siis võib kaitsetööstuspargi ehitamisel tekkida vajadus ala kraavitada või rajada kuivendussüsteeme. Peatükis 6.1.7 on seatud tingimus, et kuivendussüsteemi rajamisel arvestada, et see ei tohi negatiivselt mõjutada planeeringuala piirkonda jääva märgala (Mustjärve raba) niiskusrežiimi. Meede on sobiv hoiuala ja sealsete elupaikade kaitseks.
Muud kaitstavad objektid (Valgejärve ja Läänemaa Suursoo maastikukaitseala) jäävad juba eelvalikualast 4 ja enama kilomeetri kaugusele ja ei ole tegevuse mõjualas.
Põhja-Kiviõli
Põhja-Kiviõli eelvalikualale lähimad kaitstavad alad on I kaitsekategooria lendorava püsielupaigad (Varrenurme, Liignurme) ning osaliselt jääb ala peale II kaitsekategooria kanakulli leiukoht. Nende liikide käsitlus on toodud vastavalt loomastiku ja linnustiku uuringutes (Lisad 1 ja 2), kus on seatud ka meetmed. Juba enam kui 2 km kaugusele jääb metsakoosluste kaitseks loodud Kiviõli looduskaitseala, mis ei ole tegevuse mõjualas.
Aidu
Aidu eelvalikualale lähimaks kaitstavaks alaks on ca 3,4 km kaugusel asuv Maidla mõisa park. Eelvalikuala lähedale kaitstavate liikide leiukohti ei jää – kõik kaitstavate liikide EELISes registreeritud
17 Lindi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri. Vastu võetud 12.09.2019 nr 80
18 Servaefekti mõjuulatuseks on käesolevas töös võetud 60 m, mis tugineb taimestiku uuringus (käesoleva töö Lisa 3) määratletud mõjuala ulatusele.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 33
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
leiukohad jäävad eelvalikualast vähemalt 1 km kaugusele. Kaitstavate liikide käsitlus on toodud uuringutes ja vajadusel seatud ka meetmed. Kaitstavad alad ei asu tegevuse mõjualas.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Oluline ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele on välistatud läbi eelvalikualade asukohavaliku; uuringute aruannetes välja töötatud liikide ja elupaikade kaitseks seatud meetmete rakendamise ning läbi katseplatsi asukohavaliku, mis minimeerib mürahäiringu lähedal asuvatele kaitseväärtustele. Käesolevas peatükis eraldi eelistust kaitstavate objektide osas ei kujundata. Eelvalikualade eelistused kaitstavatest objektidest lähtuvalt on väljendatud läbi uuringute tulemuste (Lisad 1–3) ning neid kajastavad siinses aruandes kokkuvõtlikult peatükid 6.1.2–6.1.5.
6.1.2 Mõju Natura 2000 aladele
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).
Käesoleva töö raames on läbi viidud Natura hindamine mõjualas olevatele Natura 2000 aladele. Natura hindamine viidi läbi loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KeHJSe § 45 alusel. Natura hindamisel tugineti Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“19 ning juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"20. Natura hindamise aruanne on esitatud lisas 5. Järgnevalt on toodud hindamise järeldused.
Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 võrgustiku Nätsi-Võlla loodusalale, Nätsi-Võlla linnualale, Lindi loodusalale, Aseri loodusalale ja Uhaku loodusalale ning nende alade puhul ei ole vajadust liikuda asjakohase hindamise etappi.
Eelhindamisel ei saanud aga ainsana välistada ebasoodsa mõju tekkimist Piirsalu eelvalikuala mõjualas asuvale Mustjärve raba loodusalale, millele viidi läbi ka asjakohane hindamine, mis jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kaitsetööstuspargi rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisele juhul kui rakendatakse meetmeid järgmistes etappides:
Kaitsetööstuspargi või ka üksikute tehaste (nt lõhkeainetehase) kavandamisel Piirsalu eelvalikualale tuleb ala kuivendamise vajaduse selgumisel kaaluda tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku Mustjärve raba loodusalale, vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Ebasoodsa mõju tekkimist on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega. Kuivenduse tegelik vajadus ja sellest tulenev mõjuala ulatus täpsustub konkreetse planeeringu/projekti tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning selles etapis saab
19 Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“
20 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
34 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
vajadusel töötada välja ka leevendavad meetmed (nt tehnilised või planeeringulised lahendused) mõju välistamiseks.
Natura hindamise tulemusel võib öelda, et Natura võrgustiku alade kaitsevajadustest tulenevalt ei ole ühegi eelvalikuala puhul välistatud kaitsetööstuspargi ega lõhkeainetehase rajamine. Ebasoodsat mõju Natura võrgustikule ei kaasne Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli ega Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel ning Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik ebasoodne mõju ära hoida meetmete rakendamisel.
Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Õigusaktidest tulenevalt tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt (nt antud juhul Piirsalu eelvalikuala suuremahulise kuivenduse vajaduse selgumisel) kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.
Tabel 6 Võrdluskriteerium: Natura 2000
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Natura 2000
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule puudub.
Tegevus on lubatud.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule puudub.
Tegevus on lubatud.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides läbi keskkonnaaspektide arvestamise ning vajadusel meetmete rakendamisega.
REP rakendamine on lubatud, kui kaalutakse mõju Naturale uuesti kuivenduse vajaduse ja lahenduse selgumisel ja välistatakse ebasoodne mõju meetmete või tehniliste lahendustega.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule puudub.
Tegevus on lubatud.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule puudub.
Tegevus on lubatud.
6.1.3 Mõju loomastikule
Peatüki sisu tugineb loomastiku uuringule, mis on eraldi dokumendina leitav käesoleva töö lisas 1. Käesolevas aruandes on uuringu tulemused esitatud kokkuvõtlikult. Loomastiku uuringus analüüsiti eelvalikualadel kui ka võimalikus mõjualas asuvaid loomastiku väärtusi peamiselt EELISe andmebaasi, loodusvaatluste (PlutoF, loodusvaatluste andmebaas), REPowerEU21 projekti inventuuride tulemuste alusel. Lisaks analüüsiti rohevõrgu ja liikide elupaikade sidususe temaatikat
21 Komisjoni 18.5.2022 teatis euroopa parlamendile, euroopa ülemkogule, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Kava „REPowerEU“, COM(2022) 230 final
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 35
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
ELME projekti22 raames valminud ökosüsteemi seisundi ja loodusmaastiku sidususe ning elupaikade pakkumise ruumiandmete põhjal.
Kõik võrreldavad ja hinnatavad eelvalikualad on (juba LSi ja programmi etapis) valitud selliselt, et nendel aladel puuduksid kaitstavate loomaliikide leiukohad või loomaliikide kaitsega seotud objektid. Ühelgi eelvalikualal ei mõjuta kaitsetööstuspargi rajamine seetõttu ka kaitstavat loomastikku ega loomastiku kaitsega objekte otseselt. Ühegi ala puhul ei kaasne mõju läbi kaitstavate loomaliikide elupaikade kao või kahjustamise.
Kaitstava loomastikuga seotud väärtusi eelvalikualade lähedal, häiringu teoreetilises mõjupiirkonnas, valdavalt samuti ei leidu. Erandiks on Põhja-Kiviõli eelvalikuala, mille lähedal leiduvad I kaitsekategooria liigi, lendorava, leiukohad. Arvestades aga, et lendorava soodsa seisundi säilitamiseks antakse planeeringulahenduse koostamiseks konkreetsed nõuded (katseplatsi asukoht, levikukoridori säilitamine jm), siis nende järgimisel ebasoodne mõju puudub ning eelvalikuala ei ole vähem eelistatud kui teised alad (meetmed on toodud käesoleva peatüki lõpus).
Kaitstava loomastiku seisukohalt ei teki alade vahel olulist eelistust, samuti ei ole ükski ala välistatud ning ühegi ala puhul ei teki olulist ebasoodsat mõju.
Rohevõrgustiku ja loomastiku elupaikade ning nende sidususe aspektist on KTP (kaitsetööstuspark) rajamiseks kõige eelistatumad alad Aidu ja Põhja-Kiviõli. Mõlemad piirkonnad on juba tugevalt inimtegevuse poolt mõjutatud ning nende ökoloogiline väärtus on väga madal. Põhja-Kiviõli alal on siiski vajalik piirata tegevusi ala idaosa metsases rohevõrgu koridoris, et säilitada rohevõrgu sidusus ja loomade liikumisteed (sh lendorava levikukoridor). Piirsalu on samuti sobiv, arvestades, et kavandatav tegevus hõlmab juba olemasolevat kaitsetegevuste ala. Samas tuleb planeeringulahenduse koostamisel tagada Piirsalu jõe koridori säilimine, mis on oluline lõhejõe seisundi säilitamiseks, aga ka poolveeliste jm loomade koridorina toimiv rohevõrgu osa. Pärnu 1 ja Pärnu 2 alad on käesolevas töös hinnatud rohevõrgu sidususe ja liikide elupaikade seisukohast pigem vähesobivaks. Kuigi kaitsetööstuspargi rajamine neil aladel – nii eraldiseisvana kui ka koos teiste võimalike kavandatavate objektidega – ei toeta rohevõrgu eesmärke, ei katkesta see tegevus rohevõrgu funktsioone ega toimimist.
Tegevuse kavandamisele seati meetmeid loomastiku kaitseks kolmel alal: Pärnu 1, Põhja-Kiviõli ja Piirsalu. Aidus ja Pärnu 2 alal meetmete seadmise vajadus puudus. Meetmed seati planeeringulahendusele ja nende rakendamisel puudub oluline ebasoodne mõju nii kaitstavale loomastikule kui ka laiemalt loomastiku elupaikadele ning sidususele. Kasutusaegsete, kompenseerivate või muude meetmete rakendamise vajadus puudub.
Loomastiku uuringust selgunud meetmed on toodud järgnevas nimekirjas (kõik need on planeeringu lahendusse integreeritud):
▪ Pärnu 1. Meede: Männiku jõe kallastel Pärnu 1 eelvalikuala piires säilitada algse ehituskeeluvööndi (50 m) ulatuses mets ning vältida raadamist ehituskeeluvööndi alal. Selgitus: Tegevus on sihitud Männiku jõe kui lõheliste jõe seisundi kaitseks.
▪ Piirsalu. Meede: Piirsalu jõe kaldal säilitada algse ehituskeeluvööndi (50 m) ulatuses mets ning välistada seal raadamine (v.a kavandatava juurdepääsutee asukohas). Selgitus: Meede on suunatud nii Piirsalu jõe kui lõheliste kudejõe seisundi kaitsele kui ka jõe koridori säilitamisele
22 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).
36 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
väärtuslikus rohevõrgustikus, mis seeläbi toetab näiteks ka poolveeliste ja teiste loomaliikide liikumiskoridori säilimist.
▪ Põhja-Kiviõli. Meede: Katseplatsi asukoht kavandada eelvalikuala loode- või lääneossa ning ümbritseda see pinnasevallidega. Selgitus: Meede on sihitud piirkonnas leiduvate lendorava leiukohtade ja püsielupaikade ning nendevahelise elupaigavõrgustiku olulise häiringu vältimisele.
▪ Meede: Säilitada metsad olemasoleval kujul lendorava levikukoridoris (vt loomastiku uuringu Joonis 3-6 kollase ja rohelisega märgistatud alad: lendorava levikukoridor või peatuspaik; alad, kus esineb või vähesel määral esineb lendoravale sobivaid puistuid). Selgitus: Meede on sihitud piirkonnas leiduvate lendorava leiukohtade vahelise elupaigavõrgustiku sidususe säilitamiseks. Meede toimib ka muudele piirkonnas levinud loomade (nt erinevad ulukid) elupaikade säilimisele ja rohevõrgu sidusana hoidmisele.
▪ Meede: Piirdeaedu mitte rajada eelvalikuala idaservas kulgeva rohelise võrgustiku koridori ja lendorava levikukoridori aladele, sh ei tohi rajada piirdeaedu juurdepääsuteele eelvalikuala kagunurgas kuna need lõikaksid läbi kogu rohevõrgu koridori (vt loomastiku uuringu Joonist 3- 6: kollase ja rohelisega märgistatud alad eelvalikuala idaservas). Selgitus: Meede on sihitud piirkonnas leiduvate lendorava leiukohtade vahelise elupaigavõrgustiku sidususe säilitamiseks ja laiemalt rohevõrgu koridori toimivuse tagamiseks ning erinevate ulukite liikumisteede säilitamiseks.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Ühelgi eelvalikualal ega läheduses kaitstavate loomaliikide leiukohti ega nende kaitsega seotud objekte ei leidu. Kaitsetööstuspargi rajamine ühelgi alal ei mõjuta kaitstavat loomastikku ega loomastiku kaitsega seotud alade kaitse-eesmärke, oluline mõju loomastikule puudub. Alade eelistusjärjekord kujuneb antud juhul eeskätt rohelise võrgustiku kui liikide elupaikade pakkuja, selle seisundi ning sidususe erinevuste põhjal. Loomastiku seisukohast eelistatumad alad kaitsetööstuspargi rajamiseks on Aidu ja Põhja-Kiviõli, nendele järgneb Piirsalu ning loomastiku seisukohast kõige vähem eelistatud alad on Pärnu 1 ja Pärnu 2.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering 37
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 7 Võrdluskriteerium: mõju loomastikule, sh kaitstavale loomastikule
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju loomastikule, sh kaitstavale loomastikule
Asub metsamaastikus rohevõrgu ulatuslikul tugialal (moodustab veidi üle 2% tugiala pindalast). Ala piires on rohevõrgu seisund ja loodusmaastike sidusus valdavalt vilets. Elupaikade pakkumise hüve osas on ala pigem keskmise või madala väärtusega. Hoolimata sellest võib eelvalikuala siiski pidada piirkonnas üldlevinud liikide jaoks kasutatavaks ja sobivaks metsaelupaigaks.
Ala on rohevõrgu sidususe ja liikide elupaikade seisukohast KTP arendamiseks pigem vähe sobiv. Kuigi KTP rajamine nii eraldiseisvana kui ka koos teiste võimalike kavandatavate objektidega, ei ole tegevusena loomastikku toetav, ei katkesta see siiski tugiala funktsioneerimist elupaigana.
Asub metsamaastikus rohevõrgu ulatuslikul tugialal (moodustab veidi üle 2,6% tugiala pindalast). Ala piires on rohevõrgu seisund ja loodusmaastike sidusus valdavalt vilets. Elupaikade pakkumise hüve osas on ala pigem keskmise või madala väärtusega. Hoolimata sellest võib eelvalikuala siiski pidada piirkonnas üldlevinud liikide jaoks kasutatavaks ja sobivaks metsaelupaigaks.
Ala on rohevõrgu sidususe ja liikide elupaikade seisukohast KTP arendamiseks pigem vähe sobiv. Kuigi KTP rajamine nii eraldiseisvana kui ka koos teiste võimalike kavandatavate objektidega, ei ole tegevusena loomastikku toetav, ei katkesta see siiski tugiala funktsioneerimist elupaigana.
Asub riikliku tähtsusega rohevõrgu tugialast ümbritsetud alal (kuid ise suures osas sellest välja arvatud). Elupaikade pakkumise hüve osas on ala pigem keskmise või madala väärtusega. Piirsalu puhul on oluline siiski arvesse võtta, et tegemist on pikaajaliselt ja jätkuvalt regulaarsete taktika- ja laskeharjutuste läbiviimise alaga, mistõttu ei ole antud juhul tegemist loomastikule sobiva ja kasutatava elupaigaga. Seetõttu KTP rajamine sellele alale ei ole piirkonna loomastiku jaoks käsitletav olulise elupaigakaona.
Piirsalu eelvalikuala on rohevõrgu sidususe ja liikide elupaikade seisukohast KTP rajamiseks pigem sobiv.
Asub suures osas inimtegevuse poolt rikutud endise kaevanduse alal. Kehtiva üldplaneeringu järgi ulatub eelvalikuala idaserva rohekoridor. Ala piires on rohevõrgu seisund ja loodusmaastike sidusus vilets, samuti ala idaservas kulgeval rohekoridoris. Elupaikade pakkumise hüve osas on eelvalikuala väga madala väärtusega.
Ala on rohevõrgu sidususe ja liikide elupaikade seisukohast üldjoontes KTP arendamiseks väga sobiv.
Asub kogu ulatuses inimtegevuse poolt rikutud endise kaevanduse alal. Kehtiva Lüganuse valla üldplaneeringu järgi ei ole ala kavandatud rohelise võrgustiku koosseisu. Eelvalikuala jääb viletsa seisundi ja/või sidususega ökosüsteemide alale. Elupaikade pakkumise hüve osas on eelvalikuala väga madala väärtusega.
Ala on rohevõrgu sidususe ja liikide elupaikade seisukohast üldjoontes KTP arendamiseks väga sobiv.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
38 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
6.1.4 Mõju linnustikule
Peatüki sisu tugineb linnustiku uuringule, mis on eraldi dokumendina leitav käesoleva töö lisas 2. Käesolevas aruandes on uuringu tulemused esitatud kokkuvõtlikult. Linnustiku uuringus analüüsiti eelvalikualadel ning võimalikus mõjualas asuvaid linnustiku väärtusi peamiselt EELISe andmebaasi (seisuga 08.01.2025)23, REPowerEU24 projekti inventuuride tulemuste ning loodusvaatluste (PlutoF, loodusvaatluste andmebaas) ning ekspertteabe alusel.
Kõik võrreldavad ja hinnatavad eelvalikualad on valitud selliselt, et nendel aladel võimalusel puuduksid kaitstavate linnuliikide registreeritud leiukohad või muud kaitstavad loodusobjektid. Erandina ulatuvad kaitstavate linnuliikide leiukohad osaliselt eelvalikualadele kahel juhul: Piirsalus asub metsise (LK II) leiukoht ning Põhja-Kiviõlis Varinurme kanakulli (LK II) leiukoht. Väljaspool eelvalikualasid, tegevuse võimalikus mõjualas asub aga kaitstavate liikide leiukohti ja linnukaitsega seotud alasid kõige enam Pärnu 2 ja Pärnu 1 alade puhul. Sealjuures Pärnu 2 puhul leidub lähialal mitu I kaitsekategooria liigi leiukohta. Aidu ala eristub teistest, kuna sellel alal ega ka mõjualas linnukaitselisi väärtusi EELISes registreeritud ei ole.
Järgnevalt on antud iga ala kohta lühiülevaade.
Pärnu 1 eelvalikuala on 97,7% ulatuses metsamaa, kus on peamiselt kuni 50-aastased (80,1%) metsad, üle 80-aasta vanuseid metsi on 6,3 ha (2,8%) ja need paiknevad mõne laiguna olemasoleva metsatee lähedal eelvalikuala lääneosas. Tegemist on peamiselt metsalinnustikule elupaiku pakkuva alaga. Linnustiku uuringu kohaselt pakub ala elupaiku just pigem levinumatele metsaliikidele, mitte aga spetsiifilise elupaiganõudlusega suurte puutumatute metsamaastike liikidele. Teadaolevalt puuduvad alal kaitstavate liikide registreeritud leiukohad või liikide kaitsega seotud alad (vastavalt EELISe andmebaasile seisuga 08.01.2025). Inventuuride käigus (REPowerEU projektist) tuvastati alal vaid üks II kaitsekategooria rähniliigi (laanerähn) leiukoht. Ülejäänud inventeeritud leiukohad kuulusid III kaitsekategooria liikidele (5 liiki). RePowerEU inventuuride käigus inventeeritud liikide leiukohad on käesoleva aruande koostamise ajaks samuti EELISesse kantud. Inventuuride tulemusi toetavad ka linnuvaatlused (PlutoF), mis on viimasel kümnel aastal tuvastanud ala piires mitmeid III kaitsekategooria liike: alal on kohatud arvukamalt erinevad metsaliike (peamiselt rähne, aga esindatud on ka hoburästas, hiireviu, laanepüü jt). Eelvalikualast väljaspool, müra mõjualas on peamiselt III kategooria lindude leiukohti.
Pärnu 2 eelvalikuala on 99,8% ulatuses metsamaa, kus on peamiselt kuni 60-aastased (61,9%) metsad. Üle 80-aastaseid metsi on alal 12,6 ha (4,7%). Tegemist on seega peamiselt metsalinnustikule elupaiku pakkuva alaga. Linnustiku uuringu kohaselt pakub ala elupaiku just pigem levinumatele metsaliikidele, mitte aga spetsiifilise elupaiganõudlusega suurte puutumatute metsamaastike liikidele. Teadaolevalt puuduvad alal kaitstavate liikide registreeritud leiukohad või liikide kaitsega seotud alad (vastavalt EELISe andmebaasile seisuga 08.01.2025). Inventuuride käigus (REPowerEU projektist) on tuvastatud alal vaid III kaitsekategooria liikide pesitsusterritooriume, mis on käesoleva aruande koostamise ajaks samuti EELISesse kantud. Inventuuride tulemusi toetavad ka linnuvaatlused, mis on viimasel kümnel aastal tuvastanud ala piires mitmeid III kaitsekategooria liike: alal on kohatud arvukamalt erinevad metsaliike (rähnid, aga ka laanepüü, hiireviu, punaselg-õgija jt). Eelvalikualast väljaspool ehk võimalikus müra häiringualas on I kaitsekategooria liikide (must-
23 Linnustiku uuringus analüüsiti EELIS andmebaasi seisuga 08.01.2025, millest on lähtutud ka käesolevasse aruandesse kokkuvõtte tegemisel. EELIS andmebaasis on hilisema kuupäeva seisuga toimunud muutusi kaitstavate liikide leiukohtade osas. Täpsemalt on EELISesse kantud kaitstavate liikide leiukohad RePowerEU uuringust. Neid leiukohti on linnustiku uuringus ja siinses töös käsitletud RePowerEU uuringute ülevaate all ning seega on käsitletud kõik aruande avalikustamise ajaks EELISesse kantud leiukohad.
24 Komisjoni 18.5.2022 teatis euroopa parlamendile, euroopa ülemkogule, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Kava „REPowerEU“, COM(2022) 230 final
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 39
toonekurg ja kassikakk) leiukohad ning ka mitmete II kaitsekategooria liikide leiukohti (kanakull, rähnid).
Arvestades, et Pärnu 1 ja Pärnu 2 alad asuvad ühes metsamassiivis ning pakuvad linnustikule sarnast elupaika ja on olemasoleva andmestiku põhjal suhteliselt sarnase linnustiku koosseisuga, siis on siinkohal toodud põhjendus nende alade vahelise eelistuse kujundamiseks. Vastavalt linnustiku uuringule on eelistatum eelvalikuala Pärnu 1, sest seal on metsalinnustikule elupaikade kadu ja mürahäiringute mõju väiksem kui Pärnu 2 alal. Pärnu 1 alal ei ole mürahäiringute mõjualas I kaitsekategooria liike ja alal asub vähem III kaitsekategooria liikide elupaikasid. Ainult II kaitsekategooria liikide elupaikade kadu on Pärnu 1 alal suurem (laanerähni elupaik 7,6 ha). Kaitsetööstuspargi rajamine Pärnu 1 alal mõjutab küll linnuliikide konkreetseid leiukohti pargi alal ja leiukohtade kvaliteeti pargi mõjualas, kuid tegevuse tagajärjel ei saa eeldada ulatuslikuma mõju teket, mis tooks kaasa olulise negatiivse mõju linnuliikidele populatsiooni tasandil või põhjustaks liikide seisundi halvenemist Eestis. Pärnu 2 ala mürahäiringute mõjualas on aga I kaitsekategooria must- toonekure ja kassikaku elupaigad, mõlemad Eestis kriitilises seisus liigid. Lisaks on seal II kaitsekategooria liikide elupaikade pindala mürahäiringute mõjualas üle kahe korra suurem ja alale jääb rohkem III kaitsekategooria liikide elupaikasid. Mürahäiringute mõjualasse jäävate III kaitsekategooria liikide elupaikade pindala on Pärnu 1 alal natuke suurem, aga need liigid ei ole mürahäiringute suhtes väga tundlikud ja elupaikasid ei raadata, mistõttu selles osas alade valikul olulist erinevust ei ole. Planeeringualal raadamise tõttu hävivate kaitsealuste liikide elupaigad tuleb mõlema ala puhul lähipiirkonnas kompenseerida.
Piirsalu eelvalikuala on inimtegevusest häiritud ala, kus looduslikke häiringuvabasid elupaiku linnustikule ei leidu. Alal on Piirsalu taktikaala ja lasketiir. Küll aga tuleb välja tuua, et mittetundlikele metsaliikidele on alal siiski sobilikke pesitsuspaiku: eeskätt Piirsalu jõega piirneval alal, kus leidub väärtuslikku vana metsa. Linnustiku uuring toob välja kõige olulisema konfliktina II kaitsekategooria metsise leiukoha osalise kattumise eelvalikualaga. Eelvalikualast väljaspool ehk võimalikus müra häiringualas on rangelt kaitstavatest liikidest lisaks metsisele (mängualad asuvad kohe Piirsalu eelvalikuala kõrval) kaks II kategooria kanakulli leiukohta ning vaadeldud on laanerähni. Ülejäänud liigid häiringualas on III kaitsekategooria liigid (teder, laanepüü, hoburästas, raudkull jne), mille leiukohad on EELISes või vaatlusandmetena registreeritud Mustjärve rabas ja selle ümbruse metsades. Piirsalu ala puhul on vajalik rakendada leevendusmeetmeid ja ka kompenseerivaid meetmeid metsise kaitseks.
Piirsalu puhul on olulisemaks konfliktiks metsise leiukoha piirnemine ja osaline kattumine kavandatava kaitsetööstuspargi alaga, millest tuleneb ka vajadus mõjude kompenseerimiseks. Kui kavandada tegevus märkimisväärselt väiksemas mahus kui kaitsetööstuspark, oleks võimalik olulisi mõjusid liigile vältida, mis võimaldaks loobuda ka kompensatsioonimeetmetest. Täpsemalt, juhul kui kaitsetööstuspargi asemel kavandada Piirsallu üksikettevõte või mõned ettevõtted, paigutades need väljapoole metsise leiukohta planeeringuala lõunaossa, oleks mõju metsisele eeldatavalt minimeeritav. Oluline on ka see, et tegu oleks ettevõtetega, mille tegevusega ei kaasne territooriumilt kaugemale ulatuvat mürahäiringut, sealhulgas ei kavandataks katselõhkamisi. Konkreetsete tegevuste mõju tuleb siiski täpsustada järgmistes etappides (planeering, projekt) vastavalt kavandatava tegevuse sisule ning vajadusel seada meetmeid mõju minimeerimiseks.
Piirsalu ala puhul tuleb arvestada, et Keskkonnaamet on 26.05.2025 kirjas nr 6-5/25/6892-6 (kooskõlastuskiri Põhja-Kiviõli ja Pärnu 1 aladele) toonud välja mitmeid märkusi Piirsalu ala linnutiku uuringu sisu kohta.
Põhja-Kiviõli eelvalikualast valdava osa moodustab kaevandustegevuse lõppemisel puistangualale rajatud männik ning vähemal määral on tegemist kaevandusala serva jäävate tugevalt kuivendatud soometsadega. Looduslikult väärtuslikke elupaiku seetõttu see ala ka suuresti ei paku. Vaid ala
40 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
idapiirile ulatuvad metsamaastikud ja veekogud on linnustikule potentsiaalseks elupaigaks. Linnustiku uuringu kohaselt ei ole ala linnustikule olulise väärtusega. Kaitstavate liikide registreeritud leiukohtadest on siiski ala kirdenurgas registreeritud II kaitsekategooria kanakulli leiukoht, mis tuvastati REPowerEU projekti inventuuride käigus. Lisaks tuvastati samadel inventuuridel ka mõned III kaitsekategooria liikide (öösorr, händkakk) leiukohad. Eelvalikualast väljaspool ehk võimalikus müra häiringualas rangelt kaitstavaid liike peale ala kirdeosas leiduva kanakulli ei leidu. Ülejäänud liigid häiringualas on inventuurides ja vaatlusandmetes registreeritud III kaitsekategooria liikide leiukohad (valdavalt rähnid, muude liikide puhul üksikvaatlused).
Aidu eelvalikualal on tegemist kaevandustegevuse järgselt taastatud metsamaaga, kus valdavalt esinevad mineraalsel puistangu alal männienamusega puistud, peamiselt 30–40-aastased metsad (70,8%). Linnustikule väärtuslikke looduslikke elupaiku see ala suuresti ei paku ning linnukaitselisi objekte ei leidu ei alal ega ka selle läheduses. Samas nähtub PlutoF andmebaasi tulemustest, et alal on ühel korral vaadeldud II kaitsekategooria liiki (valgeselg-kirjurähn) ning mõnda III kaitsekategooria liiki (4 liigi 11 vaatlust). Neist arvukamalt on registreeritud öösorri vaatlusi. Eelvalikuala piiridest väljaspool on samuti sagedamini vaadeldud öösorri, aga ka näiteks tetre ja rukkirääku, kellele Aidu karjääri taasmetsastatud alad nähtavasti sobivad.
Meetmed
KTP rajamise peamised olulised mõjuaspektid linnustiku jaoks on elupaigakadu ja mürahäiringud. Vastavalt eelvalikualadel ja nende mõjualas asuvatele linnustiku väärtustele ja elupaikadele on linnustiku uuringus seatud meetmeid linnustiku elupaigakao ja/või häirimise kaitseks kõikidel eelvalikualadel, kuigi nende arv ja sisu erinevad alade lõikes oluliselt. Paljud meetmed seati planeeringulaheduses arvestamiseks (nt katseplatsi asukoha soovitused, osade metsa-alade säilitamine jms). Kasutusaegseid leevendavaid meetmeid ega piiranguid ei seatud Aidu ja Põhja-Kiviõli aladele. Soovituslikud kasutusaegsed müra vähendavad meetmed seati Pärnu 1 ja Pärnu 2 aladele ning kohustuslikud ajalised lõhkamispiirangud Piirsalu alale. Kolme ala puhul on vajalik tekkivate mõjude kompenseerimine: Piirsalu ja Pärnu 1 ning Pärnu 2. Kompenseerivaid meetmeid tuleb eeldatavalt Piirsalu ja Pärnu 2 aladel rakendada ulatuslikumalt ning nende sisu on keerukam kui Pärnu 1 ala puhul, kus ka tegevuse elluviimise tagajärjel tekkiv mõju oleks mõnevõrra väiksem. Kõik meetmed on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 8 Meetmed linnustikule mõju leevendamiseks
Ala Meede Kohustuslik/
soovituslik
Pä rn
u 1
Pargi rajamisega kaasnevad raadamis- ja suured pinnase kaevetööd tuleb teostada väljaspool pesitsusperioodi, st raadamistööd on lubatud vahemikus 01.09–28.02.
kohustuslik
Kevad-suvisel perioodil (1.04–30.06) kasutada katseplatsi lõhkamisteks võimalikult vähe ja/või teha madalama helitugevusega lõhkamisi.
soovituslik
Katseplats planeerida võimalikult kaugele III kat liikide elupaikadest, mis on eelvalikuala läheduses. Soovituslik asukoht näidatud linnustiku uuringu joonisel 4-1.
soovituslik
Kompensatsioonimeetmete kava koostamine metsalinnustiku elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks (vt täpsemalt linnustiku uuringu ptk 4.1.3). Kavas kirjeldatakse ebasoodsa mõju ulatus ja leitakse konkreetsed kompenseerimise alad ja/või -meetmed, koos elluviimise kava, seiremeetmetega jms. Kompensatsioonimeetmete kava koostamise protsessi tuleb kaasata nii Kliimaministeerium kui ka Keskkonnaamet; kava elluviimiseks on vajalik mõlema asutuse heakskiit/nõusolek. Kava valmib hiljemalt (sh Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti nõusolek/heakskiit) REPi kehtestamise ajaks. Lisaks kaasatakse kava koostamisse Pärnu linnavalitsus.
kohustuslik
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 41
Ala Meede Kohustuslik/
soovituslik
Pä rn
u 2
Pargi rajamisega kaasnevad raadamis- ja suured pinnase kaevetööd tuleb teostada väljaspool pesitsusperioodi, st need tööd on lubatud vahemikus 01.09–28.02.
kohustuslik
Kevad-suvisel perioodil (1.04–30.06) kasutada katseplatsi lõhkamisteks võimalikult vähe ja/või teha madalama helitugevusega lõhkamisi.
soovituslik
Katseplatsi asukoht valida võimalikult kaugele olulistest linnukaitselistest väärtustest, mis asuvad eelvalikualast idapool ja selle loodenurgas. Katseplatsile sobivaim ligikaudne asukoht on esitatud linnustiku uuringu joonisel 4-2.
kohustuslik
Kompensatsioonimeetmete kava koostamine metsalinnustiku elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks (vt täpsemalt linnustiku uuringu ptk 4.2.3).
kohustuslik
Pi ir
sa lu
Pargi rajamisega kaasnevad raadamis- ja suured pinnase kaevetööd tuleb teostada väljaspool pesitsusperioodi, st need tööd on lubatud vahemikus 01.09–28.02.
kohustuslik
Katselõhkamisi võib 01.03–25.05 läbi viia vahemikus kell 10–15. kohustuslik
Transpordivahendite liikumise hajutamine eelvalikualal ajavahemikus kell 8–17. soovituslik
Müra levikut tõkestava müraseina ehitamine eelvalikuala põhjapoolses ja idapoolses küljes umbes 2,3 km ulatuses.
kohustuslik
Eelvalikuala lääne- ja lõunapoolses küljes seina-tüüpi aia ehitamine, st eelvalikuala ümbritseva aia lahendusena kasutatakse mitte võrkaeda, vaid läbipaistmatu aia lahendust.
soovituslik
Kompensatsioonimeetmete kava koostamine, et välja töötada ja ellu viia meetmed metsise elupaikade kao ja sidususe halvendamise hüvitamiseks (vt täpsemalt linnustiku uuringu ptk 4.3.1.2).
kohustuslik
Kompensatsioonialadele seatud eesmärkide toimimise tulemuslikkust tuleb hinnata 5 ja 10 aastat peale kompensatsioonialade moodustamist.
kohustuslik
Põ hj
a- K
iv iõ
li
Säilitada kogu ulatuses kanakulli EELISes registreeritud leiukoht ning selle ümbruse metsad, mis jäävad eelvalikuala kirdenurka. Meetme rakendamise piirkonda on illustreeritud linnustiku uuringu joonisel 4-6 rohelise ruudustikuna.
kohustuslik
Katseplats rajada võimalikult kaugele kanakulli leiukohast (linnustiku uuringu joonis 4-6). kohustuslik
Säilitada sookurgede ööbimiskohana piiritletud ala (vt linnustiku uuringu joonist 3-7) ja sinna mitte kaitsetööstuspargi tehaseid ega kaasnevat taristut kavandada.
soovituslik
A id
u Pargi rajamisega kaasnevad raadamis- ja suured pinnase kaevetööd tuleb teostada väljaspool pesitsusperioodi, st need tööd on lubatud vahemikus 01.09–28.02.
kohustuslik
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Linnustikust lähtuvalt on kaitsetööstuspargi rajamiseks kõige sobivamad Aidu ja Põhja-Kiviõli eelvalikualad, kuna need on juba tugevalt inimtegevuse poolt mõjutatud ning nende ökoloogiline väärtus linnustiku jaoks on madal. Samuti ei esine neil aladel ega nende mõjualas kriitilisi kaitstavaid linnuliike ega linnukaitselisi väärtusi, mille puhul esineks oluline ebasoodne mõju. Kolmanda eelistusena võib välja tuua Pärnu 1 ala, kus peamise linnustikule avalduva mõjuna saab esile tõsta nii otsese kui kaudse elupaigakao ning häirimise mõju piirkonna metsalinnustikule, mille hulgas on peamiselt levinud metsalinnuliigid (peamiselt III kategooriasse kuuluvad ja soodsas seisundis liigid)). Kaitsetööstuspargi rajamine Pärnu 1 alal mõjutab küll linnuliikide konkreetseid leiukohti pargi alal ja
42 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
leiukohtade kvaliteeti pargi mõjualas, kuid tegevuse tagajärjel ei saa eeldada ulatuslikuma mõju teket, mis tooks kaasa olulise negatiivse mõju linnuliikidele populatsiooni tasandil või põhjustaks liikide seisundi halvenemist Eestis.
Pärnu 2 ja Piirsalu alade sobivus kaitsetööstuspargi rajamiseks on võrreldes teiste eelvalikualadega oluliselt madalam, kuna eeldatavalt toovad arendused nendel aladel kaasa ebasoodsaid mõjusid rangelt kaitstavatele liikidele. Kuigi mõlemad Pärnu eelvalikualad asuvad sarnases metsamaastikus, siis Pärnu 2 ala puhul asuvad lähedal I kaitsekategooria, must-toonekure ja kassikaku, leiukohad ning häiringu mõjualas on võrreldes Pärnu 1 alaga enam II kategooria liikide (kanakull, rähnid) leiukohti. Piirsalu puhul on peamine oluline mõju II kategooria liigile metsisele.
Eelistuse kujundamisel on arvestatud, et rakendatakse uuringus planeeringulahendusele toodud meetmeid (nt katseplatsi asukohad) ning tingimusi võetakse arvesse järgmistes tegevuse planeerimise etappides (nt ajalised piirangud lõhkamistele Piirsalu alal jms) ning need seatakse KTP arenduse tingimusteks. Meetmeid seati küll kõikidele eelvalikualadele, kuid nende maht ja sisu erinesid alade puhul oluliselt. Töös toodud meetmete rakendamisel hoitakse ära olulised negatiivsed mõjud (kaitstavale) linnustikule Aidu ja Põhja-Kiviõli eelvalikualadel (vt Tabel 8). Pärnu 1 ala puhul mõjutatakse küll mõningaid linnuliikide konkreetseid leiukohti või nende kvaliteeti, kuid tegevuse tagajärjel ei saa eeldada ulatusliku mõju teket, mis tooks kaasa olulise negatiivse mõju linnuliikidele populatsiooni tasandil või põhjustaks liikide seisundi halvenemist Eestis. Meetmete rakendamine on siiski vajalik konkreetsete kahjustatavate elupaikade osas (vt Tabel 8 meetmed, sh kompenseerimine). Pärnu 2 ja Piirsalu aladel tooks pargi rajamine kavandatud mahus ja viisil kaasa ebasoodsad mõjud rangelt kaitstavatele kriitilises seisus liikidele ning lisaks leevendavatele meetmetele on vajalik mõjude kompenseerimine neile linnuliikidele. Võrreldes Pärnu 1 alaga on Piirsalu ja Pärnu 2 aladel vaja kompenseerimismeetmeid rakendada ulatuslikumalt ning nende sisu on oluliselt keerukam, kuna ka tegevuse elluviimise mõju linnuliikidele on seal oluliselt ulatuslikum.
Kuigi Piirsalu ala ei ole käesoleva töö kohaselt tööstuspargi jaoks eelistatud, on see siiski põhimõtteliselt sobilik asukoht moona tootmiseks ehk tööstuspargi eesmärgi toetamiseks (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega) ning vajaduse ilmnemisel on planeeringu koostamise korraldajal võimalus riigi eriplaneeringu protsessi jätkata ka Piirsalu alal (vt ptk 1 ja ptk 7). Oluline on välja tuua, et Piirsalu ala edasisel võimalikul arendusel tuleb arvestada, et Keskkonnaamet on 26.05.2025 kirjas nr 6-5/25/6892-6 (kooskõlastuskiri Põhja-Kiviõli ja Pärnu 1 aladele) toonud välja mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu ala linnustiku uuringu sisu kohta. Märkused on vaja REPi ja KSH materjalidesse sisse viia ning lahendada hiljemalt hetkeks, kui Kaitsetööstuspargi REPi asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitatakse Piirsalu ala osas uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
Tabel 9 Võrdluskriteerium: mõju linnustikule (sh kaitstavale linnustikule)
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju linnustikule (sh kaitstavale linnustikule)
Tegemist on peamiselt metsalinnustikule elupaiku pakkuva alaga (ca 97,7% metsamaa). Eelvalikualal puuduvad kaitstavate liikide EELISes registreeritud leiukohad (EELIS seisuga 08.01.2025) või liikide kaitsega seotud alad ning samuti ei ole inventeeritud kriitilise tähtsusega liike (I või II kategooria, v.a üks laanerähni leiukoht). Inventuuride käigus on eelvalikualal tuvastatud peamiselt III kaitsekategooria liike (5 liiki 9-s leiukohas). Need kaitstavate liikide inventeeritud leiukohad on käesolevaks hetkeks ka EELIS andmebaasi lisatud. Mürahäiringute mõjualas ei ole I kaitsekategooria liike ning II kategooria liikide elupaiku on oluliselt vähem võrreldes Pärnu 2 alaga. Mürahäiringute mõjualasse jäävate III kaitsekategooria liikide elupaikade pindala on Pärnu 1 alal natuke suurem kui Pärnu 2 alal, aga need liigid ei ole mürahäiringute suhtes väga tundlikud ja elupaikasid ei raadata, mistõttu selles osas alade valikul olulist erinevust ei ole.
Planeeringulahenduse koostamiseks antakse üks soovitus (katseplatsi asukoht).
Järgmisteks etappideks seatakse kaks meedet (ehitusaegne meede: raadamise ja kaevetööde pesitsusaegne piirang) ning soovitus
Tegemist on peamiselt metsalinnustikule elupaiku pakkuva alaga (ca 99,8% metsamaa). Eelvalikualal puuduvad kaitstavate liikide EELISes registreeritud leiukohad või liikide kaitsega seotud alad ning samuti ei ole inventeeritud kriitilise tähtsusega liike (I või II kategooria). Inventuuride käigus on eelvalikualal tuvastatud peamiselt III kaitsekategooria metsalinde (7 liiki 8-s leiukohas). Mürahäiringute võimalikus mõjualas on kriitiliste liikide, I kaitsekategooria must- toonekure ja kassikaku, elupaigad ning lisaks on II kaitsekategooria liikide elupaikade pindala mürahäiringute mõjualas oluliselt suurem võrreldes Pärnu 1 alaga.
Planeeringulahenduse koostamiseks on toodud üks kohustuslik meede (katseplatsi asukoha valik).
Järgmisteks etappideks seatakse kaks meedet (ehitusaegne meede: raadamise ja kaevetööde pesitsusaegne piirang) ning soovituslik meede kasutusaegselt katsetusi piirata lindude pesitsusperioodil.
Vajalik on kompensatsioonimeetmete kava koostamine metsalinnustiku
Arvestades, et eelvalikuala on lasketiiru ja taktikalana kasutatav ei ole ala hinnatav kui kõrge potentsiaaliga elupaik linnustikule. Samas on peamine eelvalikualaga ja lähialaga seotud linnukaitseline väärtus metsis (LK II), mille elupaiku eelvalikuala hõlmab. Kaasneb metsise elupaiga kadu ja killustamine. Olulist mõju väljaspool KTP ala võib eeldada metsisele läbi mürahäiringu ja elupaiga kvaliteedi languse ning servaefekti.
Planeeringulahenduse koostamiseks meetmeid ei seata.
Järgmisteks etappideks seatakse meetmeid kokku 7, valdavalt metsise kaitseks. Meetmeid seatakse nii ehituse (raadamise pesitsusaegne piirang, piirdeaia lahendustele) kui ka kasutuse ajaks (lõhkamiste ajalised piirangud).
Vajalik on kompensatsioonimeetmete kava koostamine metsise elupaikade kao ja sidususe halvendamise hüvitamiseks. Elupaikade kompenseerimise toimimise seire 5 ja 10 aasta järel.
Valdavalt kaevandusest rikutud ala, mis linnustikule väärtuslikke looduslikke elupaiku ei paku. LK I liikide pesitsusalasid eelvalikualal ei leidu. Hiljuti inventuurides leitud kanakulli (LK II) leiukoht, asub osaliselt eelvalikualal (pesad ise väljaspool eelvalikuala). Esindatud on mõned LK III liigid (2 liiki). Eelvalikualal on sookurgede ööbimiskoht.
Mürahäiringute võimalikus mõjualas ei ole I kategooria liike, kuid on üks kanakulli leiukoht. Eelvalikuala võimalikus müra mõjualas on inventeeritud LK III liikide leiukohti (6 liiki 11 leiukohas).
Planeeringulahenduse koostamiseks on toodud 3 meedet.
Järgmistesse etappidesse (sh kasutuse ajaks) meetmeid ei seata.
Kompenseerimise vajadus puudub.
Kaevanduse poolt rikutud, taastatud metsaga ala. Linnustikule väärtuslikke looduslikke elupaiku eelvalikuala suuresti ei paku ning linnukaitselisi objekte ei leidu alal ega ka selle läheduses (EELISes registreeritud). PlutoF andmetel on alal ja lähialas siiski kaitstavaid liike vaadeldud (arvukamalt öösorri).
Planeeringulahenduse koostamiseks meetmeid ei seata.
Järgmistesse etappidesse seatakse 1 meede (ehitusaegne meede: raadamise pesitsusaegne piirang).
Kompenseerimise vajadus puudub.
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
kasutusaegselt katsetusi piirata lindude pesitsusperioodil.
Vajalik on kompensatsioonimeetmete kava koostamine metsalinnustiku elupaigakao ja häiringu kompenseerimiseks.
Kuigi nii Pärnu 1, Pärnu 2 kui ka Piirsalu alal on vajalik kompenseerida linnustikule avalduvaid mõjusid, on Piirsalu ja Pärnu 2 aladel kompenseerimise sisu ja elluviimine keerukam kui Pärnu 1 alal. Erinevus tuleneb asjaolust, et Pärnu 1 alal on kavandatava tegevuse tulemusena tekkiv mõju väiksem ning kriitilises seisus ja rangelt kaitstavatele liikidele mõju ei kaasne, erinevalt Pärnu 2 ja Piirsalu aladest.
elupaigakao ja häiringu kompenseerimiseks.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.1.5 Mõju taimestikule
Käesolevas peatükis lähtutakse taimestiku uuringu tulemustest ja need on esitatud kokkuvõtlikult. Taimestiku uuring on eraldi dokumendina leitav käesoleva töö lisas 3. Peamiste andmeallikatena kasutati taimestiku uuringus EELISe andmebaasi, loodusvaatlusi (PlutoF, loodusvaatluste andmebaas) ja REPowerEU25 projekti raames teostatud inventuuri tulemusi.
Taimestiku uuringus käsitleti kaitstavaid taime- ja samblikuliike (edaspidi koondnimetusega nimetatud ka kui kaitselaused fookusliigid), vääriselupaiku (edaspidi ka VEP) ning väärtuslikke kooslusi (sh inventeeritud loodusdirektiivi (edaspidi ka LoD) elupaigatüüpe) nii eelvalikualal kui ka kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas. Taimestiku uuringu põhjal on kavandatava tegevuse võimalik servaefekti mõjuulatus 60 m eelvalikuala piirist väljapoole (edaspidi ka mõjuala).
Ühelgi kavandatud tegevuse alal (eelvalikualal) ega selle mõjualas ei asu teadaolevalt kaitstavate seeneliikide leiukohti.
Samuti anti taimestiku uuringus ülevaade metsade vanuselise struktuuri, kasvukohatüüpide, domineerivate puuliikide ja vanuselise koosseisu kohta planeeringualadel (st eelvalikualade piires).
Aidu ja Põhja-Kiviõli (taimestiku uuringus nimetatud kui Kiviõli eelvalikuala) eelvalikualadel on inimtekkelised kooslused. Vaid Põhja-Kiviõli eelvalikuala idaosas ei ole põlevkivi kaevandatud ja sealsed metsad on säilinud, kuigi on tugevasti mõjutatud kaevandatud ala kuivendavast mõjust. Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelvalikualadel on valdavalt majandatavad metsad ning Piirsalu eelvalikuala kasutatakse taktikaalana.
Aidu, Põhja-Kiviõli ja Pärnu 2 eelvalikualadel ei ole EELISe andmetel vääriselupaiku registreeritud. Vääriselupaiku leidub Piirsalu ja Pärnu 1 eelvalikualadel. Vääriselupaiku on registreeritud Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Pärnu 1 eelvalikualadel kavandatavate tegevuste mõjualas.
Teadaolevalt ei leidu kaitsealuseid fookusliike Piirsalu ja Põhja-Kiviõli eelvalikualadel. Kaitsealuseid fookusliike (II ja III kaitsekategooria liike) on tuvastatud Aidu, Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelvalikualadel. Aidu eelvalikuala on endine karjääriala, kus küll leidub kaitsealuste taimeliikide leiukohti, kuid tegemist ei ole liikidele tüüpilise loodusliku kasvukohaga. Kaitsealuseid fookusliike leidub Piirsalu, Aidu, Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelvalikualadel kavandatava tegevuse mõjualas. Peamiselt on tegemist III kaitsekategooria taimeliikide leiukohtadega.
Nii Piirsalu kui ka Pärnu 1 eelvalikualadel ja seal kavandatavate tegevuste mõjualas leidub LoD-i elupaigatüüpe. Pärnu 2 eelvalikualal on LoD-i elupaigatüüp tuvastatud vaid eelvalikuala piires.
Olemasolevat olukorda eelvalikualadel kirjeldab ka järgnev tabel.
25 Keskkonnaagentuur. 2024. Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine.
46
Tabel 10 Eelvalikualadel esinevate väärtuste ülevaade taimestiku uuringu tulemusel
Eelvalikuala Piirsalu Aidu Põhja-Kiviõli Pärnu 1 Pärnu 2
Väärtused
Kaitsealused fookusliigid
Eelvalikualal: puudvad
Mõjualas: EELISe andmetel üks II kaitsekategooria ohustatud liik sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta, 1 leiukoht), üks III kaitsekategooria liik laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine, 1 leiukoht), ei ole ohustatud.
Eelvalikualal: PlutoF andmetel on alal leitud II kaitsekategooria taimeliigi ainulehine sookäpp (ka ainulehine soovalk, Malaxis monophyllos) ning III kaitsekategooria taimeliike laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), suur käopõll (Listera ovata) ja hall käpp (Orchis militaris). Ei ole ohustatud liigid.
Mõjualas: LVA andmetel üks II kaitsekategooria liigi kaunis kuldking leiukoht (Cypripedium calceolus), kaks III kaitsekategooria liigi (hall käpp (Orchis militaris) ja suur käopõll (Listera ovata)) leiukohta ning lisaks perekonna käokeel (Platanthera sp., liigini määramata, mõlemad liigid III kaitsekategooria) leiukoht. Ei ole ohustatud liigid.
Eelvalikualal: puuduvad
Mõjualas: puuduvad
Eelvalikualal: EELISe andmetel III kaitsekategooria taimeliikide, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine, 1 leiukoht) ja sulgjas õhik (Neckera pennata, 1 leiukoht), leiukohad. Ei ole ohustatud liigid.
Mõjualas: EELIS andmetel üks III kaitsekategooria liik sulgjas õhik (Neckera pennata, VEP-ga (VEP207854) samades piirides). Ei ole ohustatud liik.
Eelvalikualal: EELISe andmetel III kaitsekategooria taimeliikide, laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine, 8 leiukohta) ja ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora, 2 leiukohta), leiukohad. Ei ole ohustatud liigid.
Mõjualas: EELIS andmetel üks III kaitsekategooria liik laialehine neiuvaip kahes leiukohas (Epipactis helleborine). PlutoF andmetel üks III kaitsekategooria liik ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum). Ei ole ohustatud liigid.
VEP Eelvalikualal: üks VEP (VEP146030)
Mõjualas: kaks VEP-i (VEP146030 ja VEP206722).
Eelvalikualal: puuduvad
Mõjualas: puuduvad
Eelvalikualal: puuduvad
Mõjualas: üks VEP (VEP212835)
Eelvalikualal: üks VEP (VEP160128)
Mõjualas: üks VEP (VEP207854)
Eelvalikualal: puuduvad
Mõjualas: puuduvad
Väärtuslikud kooslused
Eelvalikualal: rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad, 9180*26, VEP-i piires)
Mõjualas: rikutud, kuid taastumisvõimega rabad (7120)
Eelvalikualal: puuduvad
Mõjualas: puuduvad
Eelvalikualal: puuduvad
Mõjualas: puuduvad
Eelvalikualal: vanad loodusmetsad (9010*, VEP piires)
Mõjualas: soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) ning
Eelvalikualal: vanad loodusmetsad (9010*)
Mõjualas: puuduvad
26 Tärniga tähistatud elupaigad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil.
47
Eelvalikuala Piirsalu Aidu Põhja-Kiviõli Pärnu 1 Pärnu 2
Väärtused
vanad loodusmetsad (9010*)
Metsade struktuur ja koosseis eelvalikuala piires
Pigem valdavalt püsivalt olnud metsamaa. Valdavalt 40–60 a puistud, võrreldes teiste eelvalikualadega on vanuseklasside jaotus suhteliselt võrdne. Üle 80 a metsi 3,6 ha (12,4%). Peamiselt MS ja AN kkt (81,2%, 23,8 ha), 11 erinevat kkt. Peamiselt kase, sanglepa ja männi enamusega puistud (83,7%, 24,5 ha).
Metsamaana ala kasutus katkenud. Valdavalt 20–40 a puistud (115,8 ha, 79,2%), kuigi alal üle 60 a metsi ei ole ja tegemist on pärast kaevandamistegevust rajatud metsaga. Vaid 1 kkt kasvukohatüüp MP (100%, 146,1 ha). Vaid männi enamusega kultuurpuistud kaevandusega rikutud alal (100%, 146,1 ha).
Metsamaana ala kasutus osaliselt katkenud. Valdavalt 0–20 a puistud (138,4 ha, 86,4%), peamiselt tegemist pärast kaevandamistegevust istutatud metsaga. Üle 80 a metsi on 5,8 ha (3,6%). Peamiselt kkt MP (77%, 123,3 ha), 6 erinevat kkt. Peamiselt männi enamusega kultuurpuistud aga ka kase enamusega puistud ala idaosas (93,2%, 149,3 ha).
Ala kasutus metsamaana püsiv. Valdavalt 0–20 a puistud (102,1 ha, 45,1%). Üle 80 a metsi on 6,3 ha (2,8%). Peamiselt AN ja MS kkt (48%, 108,6 ha), 13 erinevat kkt. Peamiselt kase ja kuuse enamusega puistud (74,2%, 168,1 ha).
Ala kasutus metsamaana püsiv. Valdavalt 0–20 a puistud (125,7 ha, 46,8%). Üle 80 a metsi on alal 12,6 ha (4,7%). Peamiselt JM ja AN kkt (77,1%, 207,2 ha), 9 erinevat kkt. Peamiselt kase ja kuuse enamusega puistud (85%, 228,4 ha).
48 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 8. peatüki kohaselt kehtib II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, isendi kaitse. Isend on igas arengujärgus olev taim või seen või taime või seene äratuntav osa. See tähendab, et on keelatud I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine (sh korjamine ja hävitamine) ning III kaitsekategooria taimede ja seente hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist konkreetses elupaigas. Üks elurikkuse säilitamise olulisimaid teaduslikke aluseid on liigi (või liigisisese taksoni) väljasuremisriski ehk ohustatuse hindamine. Suurema väljasuremisohuga kategooriaga liikidel eeldatakse suuremat väljasuremise tõenäosust. Ohustatud kategooriatesse kuuluvad kategooriad kriitilises seisundis (ohustatuse kategooria lühend CR), väljasuremisohus (EN) ja ohualdis (VU).
Aidu eelvalikualal on teadaolevatest liikidest oluline pöörata tähelepanu eelkõige ainulehisele sookäpale. Ainulehise sookäpa täpne levikuala Aidu eelvalikualal ei ole teada, mistõttu tuleb kaitsetööstuspargi detailsemal kavandamisel Aidu alale inventeerida alal paiknevad liigi teadaolevad ja potentsiaalsed kasvukohad ning vajadusel kavandada nende kaitseks meetmeid.
Pärnu 1 eelvalikualal ei saa EELISe info põhjal välistada sulgja õhiku leidumist mujal lähipiirkonnas, kus mets on veel säilinud. Seega tuleb inventeerida Pärnu 1 eelvalikualale jäävad vanemad leht- ja segametsad orienteeruvalt vähemalt 75-aastased metsad (inventuuriala saab täpsustada inventuuri tegeva botaanikaga) ning vajadusel seada meetmeid sulgja õhiku kasvukohtade kaitseks.
Arvestades, et Pärnu 2 eelvalikualal kasvav ohakasoomukas on veerežiimi muutuste suhtes tundlik ja liigi ümberasustamine võib olla komplitseeritud, siis tuleb välistada alale jäävate ohakasoomuka kasvukohtade kahjustamine (raadamine, ehitustegevus) ning vältida täiendava kuivendussüsteemi rajamist leiukohale (piiritletud kasvukoht) lähemal kui 60 m.
Piirsalu eelvalikualal kavandatava tegevuse mõjualas tuleb ohustatud liigi sireda varjusambliku kasvukoha kaitseks jätta raadamata ja kuivendamata 60 m laiune ala EELISes piiritletud sireda varjusambliku kasvukoha ümber.
Ülejäänud eelvalikualadele ja seal kavandatavate tegevuste mõjualale jäävate kaitsealuste fookusliikide leiukohtade puhul on taimestiku uuringuga seatud meetmed soovituslikku laadi (vt Tabel 11).
Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 227 § 261 lg 2 kohaselt on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas EELISesse kantud vääriselupaigas raie keelatud, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Kõik eelvalikualadel ja nendega piirnevatel aladel (60 m eelvalikuala piirist väljapoole) olevad vääriselupaigad asuvad riigimetsas. Seega tuleb vääriselupaigad eelvalikualal ja sellega piirneval alal säilitada. Soovituslikult vältida metsa raadamist ja täiendava kuivendussüsteemi rajamist vääriselupaiga servast 60 m ulatuses.
Inventeeritud LoD-i elupaigatüüpide osas on soovituslik need säilitada. Veerežiimimuutuste suhtes tundlike elupaigatüüpide puhul on soovituslik olemasolevat veerežiimi mitte muuta, st mitte rajada uusi kuivenduskraave ning olemasolevaid mitte uuendada. LoD-i metsaelupaigatüüpide piirist 60 m ulatuses on soovitatav vältida metsa raadamist (st säilitada ala metsamaana).
Tegevuse kavandamisele seati meetmeid taimestiku kaitseks neljal eelvalikualal: Piirsalu, Kiviõli, Pärnu 1 ja Pärnu 2. Aidu eelvalikualal meetmete seadmise vajadus puudus. Küll aga võib Aidu
27 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 49
eelvalikualal ainulehise sookäpa inventuuri tulemusel selguda vajadus kavandada liigi kasvukohtade kaitseks meetmeid.
Taimestiku uuringu tulemusel selgunud meetmed ja lisauuringute vajadus on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 11 Eelvalikualade leevendusmeetmete ja lisauuringute vajaduse ülevaade taimestiku uuringu põhjal
Eelvalikuala Leevendusmeetmed Lisauuringute vajadus
Piirsalu Kohustuslikud:
Vältida metsa raadamist VEP-is (VEP146030, vt lisa 3 joonis 2-30).
Sireda varjusambliku kasvukoha (KLO9702053, vt taimestiku uuringu joonis 2-51) kaitseks tuleb jätta raadamata ja kuivendamata 60 m laiune ala EELISes piiritletud sireda varjusambliku kasvukoha ümber.
Soovituslikud:
Soovituslikult jätta VEP-ide (VEP146030, VEP206722) piirist 60 m puhvri alal mets raadamata ning mitte rajada sinna kuivendussüsteeme.
Soovituslikult vältida piiritletud elupaigatüübi 7120 piirist (vt lisa 3 joonis 2-51) 60 m ulatuses täiendavate kuivenduskraavide rajamist ja olemasolevate uuendamist.
Puudub
Aidu Puuduvad Teostada ainulehise sookäpa inventuur eelvalikualal ja vajadusel kavandada meetmed (vt lisa 3 ptk 2.3.1).
Põhja- Kiviõli
Puuduvad Puudub
Pärnu 1 Kohustuslikud:
Vältida metsa raadamist VEP-is (VEP160128) (vt lisa 3 joonis 2-31).
Soovituslikud:
Soovituslikult vältida metsa raadamist ja täiendava kuivendussüsteemi rajamist VEP (VEP160128) servast 60 m ulatuses.
Soovitatavalt jätta VEP (VEP207854) piirist (vt lisa 3 joonis 2-54) 60 m puhvri alal mets raadamata ning mitte rajada sinna kuivendussüsteeme.
Soovituslikult vältida kavandatavaid tegevusi laialehise neiuvaiba kasvukohas (KLO9349147, vt lisa 3 joonis 2-33).
Elupaigatüüpide 9010* ja 9080* piirist 60 m ulatuses on soovitatav vältida metsa raadamist (st säilitada ala metsamaana, vt lisa 3 joonis 2- 54).
Soovitatav vältida uute kuivenduskraavide rajamist 9080* 60 m puhvrisse ümber koosluse.
Teostada eelvalikukalal sulgja õhiku inventuur ja vajadusel kavandada meetmed (vt lisa 3 ptk 2.3.2).
Pärnu 2 Kohustuslikud:
Tuleb välistada eelvalikualale jäävate ohakasoomuka kasvukohtade (KLO9349297, KLO9349300, vt lisa 3 joonis 2-34) kahjustamine raadamise, ehitustegevuse jms tegevuse käigus, 60 m ulatuses leiukohast vältida täiendavat kuivendust.
Soovituslikud:
Puudub
50 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Eelvalikuala Leevendusmeetmed Lisauuringute vajadus
Soovitatavalt säilitada elupaigatüübile 9010* vastav mets ning elupaigatüübi piirist 60 m ulatuses vältida metsa raadamist (st säilitada ala metsamaana, vt lisa 3 joonis 2-22).
Soovituslikult vältida kavandatavaid tegevusi laialehise neiuvaba kasvukohtades (KLO9349219, KLO9349148, KLO9349218, KLO9349191, KLO9349186, KLO9349185, KLO9349184, KLO9349202, vt lisa 3 joonis 2- 34).
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Võttes arvesse eelvalikualade metsade kohta koondatud infot, siis eelistatumaks osutus Aidu eelvalikuala. Seda seetõttu, et tegemist on kogu ulatuses inimtekkelise metsakooslusega (kaevandustegevuse lõppemisel puistangualale rajatud männik). Kiviõli eelvalikuala puhul on samuti suures osas tegemist puistangualaga, kuid ala idaosas on veel alles vanemat metsa, mis on küll kuivendusest mõjutatud. Mistõttu on Kiviõli eelvalikuala mõnevõrra vähem eelistatud kui Aidu eelvalikuala. Pärnu 1, Pärnu 2 ja Piiralu eelvalikualad on olnud pikemat aega metsamaana kasutuses ning sealsed metsad on suurema mitmekesisusega.
Aidu, Kiviõli ja Pärnu 2 eelvalikualadel ei asu vääriselupaiku, mistõttu on need alad vääriselupaikade seisukohast eelistatumad. Piirsalu ja Pärnu 1 eelvalikualadel on vääriselupaiku, millega tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel arvestada (vt lisa 3 ptk 3 meetmeid).
Teadaolevalt ei leidu kaitstavaid fookusliike Piirsalu ja Kiviõli eelvalikualadel, mistõttu on need kaitstavate fookusliikide seisukohast eelistatumad. Kuigi Aidu eelvalikualal leidub PlutoF andmetel II ja III kaitsekategooria liike ja vajalik on täpsustada II kaitsekategooria liigi ainulehise sookäpa levik alal, siis arvestada tuleb, et tegemist ei ole nimetatud liikidele tüüpilise kasvukohaga. Seetõttu on Aidu eelvalikuala mõnevõrra vähem eelistatud kui Piirsalu ja Kiviõli eelvalikualad. Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelvalikualadel leidub mitmeid III kaitsekategooria liike, kelle levikuga tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel arvestada (vt lisa 3 ptk 3 meetmeid).
Arvestades, et Aidu, Kiviõli ja Pärnu 2 eelvalikualadega külgnevate kaitsealuste fookusliikide, vääriselupaikade ja väärtuslike koosluste puhul ei ole vajalik rakendada leevendusmeetmeid, siis selles osas võib need alad lugeda Piirsalu ja Pärnu 1 eelvalikualadest soodsamaks.
Aidu eelvalikuala puhul on vajalik täiendav ainulehise sookäpa inventuur, millega selgitatakse välja ka leevendusmeetmete vajadus liigi kasvukohtadele, ning Kiviõli eelvalikualal on vaja rakendada ala idaosas asuva rohelise võrgustiku koridori suhtes leevendusmeetmeid. Samas on teada, et Aidu eelvalikuala ei ole ainulehisele sookäpale tüüpiliseks looduslikuks kasvukohaks. Arvestades eeltoodut, saavad mõlemad alad nõrga eelistuse. Piirsalu on pigem mõnevõrra vähem eelistatud kui Aidu ja Kiviõli, sest rakendatavaid leevendusmeetmeid on ala kohta rohkem. Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelvalikualad on kõige vähem eelistatud, kuna sinna kaitsetööstuspargi rajamisel tuleb rohevõrgustiku osas negatiivse mõju vähendamiseks rakendada proportsionaalseid kompenseerivaid meetmeid.
Taimestiku seisukohast koondeelistuse kujundamisel on taimestiku uuringu põhjal arvesse võetud kõiki eespool kirjeldatud võrreldavaid kriteeriume ja nende põhjal kujunenud eelistusi. Selgelt esimese eelistuse saavad Aidu ja Kiviõli eelvalikualad, sest eelistus jäi nende alade puhul vahemikku tugev eelistus kuni nõrk eelistus. Vähem eelistatud kui teised eelvalikualad on Pärnu 1 ja Pärnu 2, sest sealne maakasutus metsamaana on olnud püsiv ja metsade mitmekesisus mõnevõrra suurem kui teistel aladel. Selgelt teise eelistuse sai Piirsalu eelvalikuala, kuna on mõnevõrra vähem eelistatud kui Aidu ja Kiviõli eelvalikualad, aga mõnevõrra rohkem eelistatud kui Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelvalikualad.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 51
Taimestiku uuringu tulemusel on eelvalikualade paremusjärjestus nii kaitsetööstuspargi kui ka lõhkeainetööstuse rajamisel järgmine:
▪ Aidu ja Kiviõli eelvalikuala; ▪ Piirsalu eelvalikuala; ▪ Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelvalikuala.
Tabel 12 Võrdluskriteerium: mõju taimestikule (sh kaitstavale taimestikule)
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju taimestikule (sh kaitstavale taimestikule)
Püsiv kasutus metsamaana. Mitmekesisemad metsad kui Aidu ja Põhja-Kiviõli alal. Eelvalikualal ja mõjualas 2 VEP- i. EELISe andmetel eelvalikualal ja mõjualas 3 kaitstavate liikide leiukohta. Eelvalikualal (VEP-i piires) ja mõjualas (osaliselt VEP-i piires) LoD-i elupaigatüüpe 3 kohas.
Vajalik teostada sulgja õhiku inventuur, mille käigus selgub liigile leevendusmeetmete rakendamise vajalikkus.
Kohustuslikke meetmeid tuleb rakendada VEP-i osas. Soovituslikke meetmeid tuleb rakendada VEP-ide, liigi leiukoha ja LoD-i elupaigatüüpide osas.
Püsiv kasutus metsamaana. Mitmekesisemad metsad kui Aidu ja Põhja-Kiviõli alal. Eelvalikualal ja mõjualas VEP-e pole. EELISe andmetel eelvalikualal ja mõjualas 11 kaitstavate liikide leiukohta. PlutoF andmetel mõjualas üks kaitstava liigi leiukoht. Ühes kohas LoD-i elupaigatüüp.
Kohustuslikke meetmeid tuleb rakendada ohakasoomuka leiukohtade osas. Soovituslikke meetmeid tuleb rakendada LoD- i elupaigatüüpide ja liigi leiukohtade osas.
Metsamaana kasutus pigem püsiv, samas kasutuses Piirsalu taktikaalana (alal paikneb sellega seotud taristu). Mitmekesisemad metsad kui Aidu ja Põhja-Kiviõli alal. Eelvalikualal ja mõjualas kaks VEP-i. Mõjualas kaks (sh üks ohustatud) EELISe kaitstavate liikide leiukohta. Eelvalikualal (VEP-i piires) ja mõjualas LoD-i elupaigatüüpe kahes kohas.
Kohustuslikke meetmeid tuleb rakendada VEP-i ja sireda varjusambliku osas. Soovituslikke meetmeid tuleb rakendada VEP-ide, LoD-i elupaigatüüpide ja rohevõrgustiku osas.
Eelvalikualal valdavalt inimtekkeline kooslus (puistanguala). Mõjualas üks VEP. Alal ja mõjualas kaitsealuste liikide leiukohad puuduvad. Alal ja mõjualas LoD- i elupaigatüübid puuduvad.
Soovituslikke meetmeid tuleb rakendada rohevõrgustiku osas.
Eelvalikualal tervikuna inimtekkeline kooslus (puistanguala). Eelvalikualal ja mõjualas VEP-e pole. EELISe andmetel kaitstavate liikide leiukohta alal pole. PlutoF ja LVA andmetel on alal ja mõjualas kaitsealuste liikide leiukohti, samas ala neile ebatüüpiline. Eelvalikualal ja mõjualas LoD-i elupaigatüübid puuduvad.
Vajalik teostada ainulehise sookäpa inventuur, mille käigus selgub mh liigile leevendusmeetmete rakendamise vajalikkus.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 53
6.1.6 Mõju rohelisele võrgustikule
Peatükis lähtutakse taimestiku uuringu tulemustest, kus analüüsil kasutati lisaks kehtivatele ja kavandatavatele planeeringutele ka ELME projekti28 tulemusel valminud kaardikihte iseloomustamaks ökosüsteemide seisundit ja loodusmaastike sidusust. Taimestiku uuring on eraldi dokumendina leitav töö lisas 3. Siin aruandes on uuringu tulemused esitatud kokkuvõtlikult.
Piirsalu
ELME projekti raames valminud kaardikihtide põhjal on Piirsalu eelvalikualal heas kuni viletsas seisundis ökosüsteemid. Peamiselt on alal keskmises seisundis ökosüsteemid (63,8% eelvalikuala pindalast, 57,5 ha). Heas seisundis ökosüsteemid Piirsalu eelvalikuala lääneservas ja sellega piirneval alal indikeerivad vääriselupaikade asukohti. Paremas seisundiklassis olevad metsad asuvad valdavalt eelvalikuala idaservas Piirsalu jõe kallastel, kus paiknevad vääriselupaigad ja metsaregistri andmetel vanemad metsad. Üldistatud metsade seisundiklasside põhjal on Piirsalu eelvalikualal kõige enam levinud keskmises seisundis metsad. Piirsalu eelvalikuala jääb kõrgema ökoloogilise väärtusega loodusmaastiku serva. Sellest läänepoole jäävad juba märgatavalt madalama ökoloogilise väärtuse ja sidususega metsad. Sellegipoolest tuleb tähele panna, et ELME andmete põhjal on väärtuslikud eelkõige ala lääneservas Piirsalu jõe äärsed kooslused (vt lisa 3 joonis 2-37).
Lääne-Nigula valla kehtiva üldplaneeringu29 (edaspidi ka ÜP) kohaselt jääb Piirsalu eelvalikuala vähesel määral rohelise võrgustiku tugialale (Piirsalu jõe serv ning eelvalikuala kagu- ja loodenurk). Valdava osa eelvalikualast moodustab erineva taristuga olemasolev taktikaala ja lasketiir, kus viiakse regulaarselt läbi taktikaharjutusi. Tugeva inimmõju, sh ka inimeste liikumise ja laskmisega kaasneva mürahäiringu tõttu on ka taktikaalana kasutatava ala ökoloogiline väärtus madalam. Eelduslikult on see ka põhjuseks, miks see on rohevõrgustikust välja jäetud. Kokku hõlmab eelvalikuala ligikaudu 9 ha 30 49730 ha suurusest tugialast. Rohevõrgustiku alale jäävas osas tuleb arvestada, et sellele on Lääne- Nigula valla üldplaneeringuga seatud kasutustingimused, asjakohased kasutustingimused on välja toodud taimestiku uuringu ptk-s 2.4.1.
Olulise ökoloogilise väärtusega koosluste ja rohevõrgustiku kaitseks tuleb tähelepanu pöörata eelkõige eelvalikuala lääneservas asuvatele Piirsalu jõe äärsetele metsakooslustele ning vajalik on rakendada järgmist meedet:
▪ Soovituslikult vältida kavandatud tegevuse käigus Piirsalu jõe äärsete metsakoosluste hävitamist ja kahjustamist (sh metsade raie ja raadamise teel) 50 m jõe kaldast (vt lisa 3 joonis 2-37), v.a kavandatava juurdepääsutee asukohas.
Aidu
ELME projekti raames valminud kaardikihtide põhjal on Aidu eelvalikualal vaid viletsas seisundis ökosüsteemid (94,2% eelvalikuala pindalast – 148,7 ha). See on tingitud ennekõike sellest, et tegemist on kaevandusega rikutud alaga, kuhu on tänaseks rajatud kultuurpuistud ala korrastamise eesmärgil. Paremas seisundiklassis olevad metsad asuvad eelvalikuala põhjaosas, kus paiknevad metsaregistri
28 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).
29 Kehtestatud 18.08.2022 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 1-3/22-36.
30 Ellipsodiaalse koordinaatsüsteemi järgi.
54 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
andmetel ka mõnevõrra vanemad metsad. Aidu eelvalikuala jääb viletsa seisundi ja sidususega ökosüsteemide alale.
Alal 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla üldplaneeringuga31 ei ole Aidu eelvalikuala kavandatud rohelise võrgustiku koosseisu (vt lisa 3 joonis 2-40). Küll aga on eelvalikuala pea tervikuna Ida-Viru maakonnaplaneeringus (kehtestati 2016. aastal)32 määratud tugialale, hõlmates umbes 155 ha 2513 ha suurusest tugialast, s.o umbes 6%. Maakonnaplaneeringus on seatud kasutustingimus, mille järgi ei tohi rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90%.
Väga suur osa tugialale jäävast osast (ligi kolmandik), sh ka Aidu eelvalikualale jääv osa, on puistanguala ja seega inimtekkeline. Seetõttu ei ole kuidagi võimalik tagada 90% looduslikkuse säilimisega seotud kasutustingimuse täitmist, kuivõrd väga suur osa tugialast on juba selle kavandamise hetkel olnud mittelooduslik. Kehtivas Lüganuse valla üldplaneeringus on rohevõrgustiku ruumikuju täpsustatud, sealjuures on välja arvatud alad, mis selle toimimist ei toeta, sh Aidu eelvalikualale jääv ala. Üldplaneeringu KSH-s on piirkonna kohta kirjeldatud järgmist: kuna üldplaneeringuga nähakse ette Aidu ala kasutuselevõtmist kooskasutusalana, toob see eeldatavalt kaasa maakasutuse intensiivistumise ja erinevate funktsioonide täiendavat kavandamist – sh päikese- ja tuulepargid, kaevandustaristud. Seetõttu on otstarbekas ala arvata rohelise võrgustiku alalt välja33. Eelneva põhjal saab väita, et eelvalikualal kaitsetööstuspargi arendamine rohevõrgustiku toimivust ja seisundit ei mõjuta ning meetmete seadmine ei ole vajalik.
Põhja-Kiviõli
ELME projekti raames valminud kaardikihtide põhjal on Kiviõli eelvalikualal heas kuni viletsas seisundis ökosüsteemid. Peamiselt on alal viletsas seisundis (66,2% eelvalikuala pindalast, 207,5 ha) ökosüsteemid. Kameraalandmete põhjal võib siiski üsna kindlalt väita, et heas seisundis ökosüsteeme alal ei esine, sest Põhja-Kiviõli eelvalikuala puhul on suuresti tegemist kaevandamise käigus rikutud alaga, kuhu tänaseks on ala korrastamise käigus rajatud kultuurpuistud. Paremas seisundiklassis olevad metsad asuvad eelvalikuala idaosas, kus põlevkivi ei ole kaevandatud, samas on sealsed metsad tugevasti mõjutatud kaevandatud ala kuivendavast mõjust. Eelvalikuala jääb viletsa seisundi ja/või sidususega ökosüsteemide alale.
Piirkonna rohevõrgustikku käsitleb Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (kehtestati 2016. aastal)34 ning 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering35.
Maakonnaplaneeringus jääb ala osaliselt rohevõrgustiku tugialale ja koridoride (kokku 2 koridori) alale hõlmates umbes 152 ha 247 180 ha suurusest tugialast (s.o umbes 0,1%) ning 48 ha 114 ha suurusest koridorist ja 91 ha 172 ha suurusest koridorist. Sarnaselt Aidu eelvalikualaga tuleb ka Kiviõli eelvalikuala puhul märkida, et valdav osa sellest on inimtekkeline puistanguala ja olnud seega juba maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku kavandamise hetkel mittelooduslik. Lüganuse valla kehtivas üldplaneeringus on ka siin piirkonnas rohevõrgustiku piire täpsustatud ja selle toimimist mitte toetavad alad kavandatud võrgustikust välja arvata. Üldplaneeringu järgi ulatub eelvalikuala idaserva
31 Lüganuse valla üldplaneering. Kehtestatud 29.05.2025 Lüganuse Vallavavolikogu otsusega nr 243.
32 Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278.
33 Hendrikson & Ko. 2024 Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
34 Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278.
35 Lüganuse valla üldplaneering. Kehtestatud 29.05.2025 Lüganuse Vallavavolikogu otsusega nr 243.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 55
rohekoridor (kokku 23 ha 288 ha suurusest koridorist), mille kaitseks on seatud kasutustingimused, asjakohased kasutustingimused on välja toodud taimestiku uuringu ptk-s 2.4.3.
Kuna tegemist on juba praegu kehva sidususega alaga, siis on vajalik rakendada järgmisi meetmeid:
▪ Tungivalt soovitatav on ala detailsemal arendamisel üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustikku ulatuval alal (vt lisa 3 joonis 2-43) ehitustegevust vms tegevust, mis võiks rohevõrgustiku toimimist häirida, mitte kavandada.
▪ Kehtiva üldplaneeringu kohasesse rohevõrgustikku jäävas osas tuleb arvestada ka tarastamisega seotud piirangutega, st ala lausalist tarastamist tuleb vältida.
Pärnu 1
ELME projekti raames valminud kaardikihtide põhjal on Pärnu 1 eelvalikualal heas kuni viletsas seisundis ökosüsteemid. Peamiselt on alal viletsas (57,6% eelvalikuala pindalast, 131,4 ha) ja keskmises (39,9% eelvalikuala pindalast, 90,9 ha) seisundis ökosüsteemid. Erinevates seisundiklassides olevaid metsi paikneb hajusalt üle ala, st ei ole selgelt eristunud ala(sid), kus oleks metsade seisundiklassid selgelt paremad võrreldes ülejäänud alaga. Pärnu 1 eelvalikuala jääb arvestatava (nö keskmise) ökoloogilise väärtusega ala serva, mis omakorda ümbritseb põhjapool olevat kõrge looduskaitselise väärtusega Nätsi-Võlla soostikku. Valdav osa eelvalikualast on siiski viletsa ökoloogilise seisundi ja sidususega.
Alal kehtiva Tõstamaa valla (praeguse Pärnu linna territooriumil) üldplaneeringu36 järgi jääb Pärnu 1 eelvalikuala tervikuna rohevõrgustiku alale. Rohevõrgustiku elemente pole planeeringus eristatud. Samuti ei ole seal määratud konkreetseid kasutustingimusi. Välja saab tuua vaid küllaltki üldise suunise, mille kohaselt ei tohi ehitusalade valikul ohustada rohelise võrgustiku säilimist.
Tõstamaa valla üldplaneeringust hilisemas Pärnu maakonnaplaneeringus37 on samuti eelvalikuala terves ulatuses rohevõrgustikus. Maakonnaplaneeringus on rohevõrgustiku elemendid eristatud ja eelvalikuala jääb võrgustiku tugialale. Planeeringu kohaselt on tugialad ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Sellest järeldub, et maakonnaplaneeringus määratud tugialade üks peamisi eesmärke on kvaliteetse elupaigahüve pakkumine.
Lisaks on rohevõrgustiku elemendid jagatud hierarhiliste tasemete vahel: riigi väikesed, maakonna suured ja maakonna väikesed, kohalike tasandite määramine on jäetud üldplaneeringute ülesandeks. Pärnu 1 eelvalikuala jääb rohevõrgustiku tasandile „maakonna suured“. Planeeringus ei ole tasandite vahelisi erinevusi täpsemalt selgitatud. Kuid maakonnaplaneeringute rohevõrgustiku kavandamise aluseks olevas juhendis (Sepp ja Jagomägi, 2002)38 on maakonna tasandi rohevõrgu peamine roll tagada sidusus riikliku ja kohalike tasandite vahel ning need toetavad laiemalt rohevõrgustiku kui süsteemi toimimist. Sellest saab järeldada, et tugiala, millele jääb Pärnu 1 eelvalikuala, peamine ülesanne on toetada laiemalt Pärnu maakonna rohevõrgustiku toimimist. Pärnu maakonnaplaneeringus on rohevõrgustiku säilimise ja toimimise tagamiseks seatud kasutustingimused, millest antud tegevuse puhul on asjakohased kasutustingimused välja toodud taimestiku uuringu ptk-s 2.4.4.
36 Kehtestatud 07.03.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 60.
37 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74.
38 Sepp, K. ja Jagomägi, J. 2002. Roheline võrgustik
56 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Pärnu 1 eelvalikuala hõlmab 10 549 ha suurusest maakonnaplaneeringu kohasest tugialast 228 ha, s.o veidi üle 2%. Arvestades, et juba olemasolev tehisalana määratletav ala39 hõlmab samuti tugialast ligikaudu 2%, siis ei ole kavandatav tegevus otseses vastuolus tugiala ühe olulisema kasutustingimusega, milleks on säilitada looduslike alade ulatus vähemalt 90% ulatuses. Kombineerituna olemasolevate tehisaladega hõlmaks eelvalikuala ligikaudu 4% kogu tugialast (arvestusega, et see terves ulatuses arendatakse).
Lisaks tuleb arvestada, et piirkonda on samale tugialale kavandatud rajada ka riigikaitseline objekt, mille arendustegevusega hõlmatud ala on umbes 114 ha. Viidatud objekt ei ole siinse uuringu käsitlusobjekt, mistõttu selle mõju siin eraldi ei hinnata, kuid kumulatiivse mõju (eeskätt raadamine) vaatest on oluline sellega arvestada. See objekt hõlmaks kavandatavast tugialast veel täiendava 1%, mis tähendab, et kahe tegevuse elluviimisel (arvestades, et alasid arendatakse maksimaalselt) võib tugiala tehisala osakaal jõuda 5%-ni.
Juhul kui kaitsetööstuspargi arendamisel on lisaks Pärnu 1 eelvalikualale vaja kasutusele võtta ka Pärnu 2 eelvalikuala, siis tuleb hinnata mõjusid kumulatiivselt, sest Pärnu 2 eelvalikuala paikneb samal tugialal. Pärnu 2 ala hõlmab tugialast samuti 2%. Seega jõuaks eelvalikualade ja riigikaitselise objekti rajamisel tehisalade osakaal koos olemasolevatega 7%-ni. Kokkuvõtvalt ei ületa kaitsetööstuspargi arendamisel, olenemata sellest, mis mahus seda siin käsitletud variantidest teha soovitakse, tehisalade osakaal Pärnu maakonnaplaneeringus seatud maksimaalset lubatud ulatust.
Kaitsetööstuspargi arendamise kooskõla muude kasutustingimustega on mõnevõrra keerulisem hinnata, kuna maakonnaplaneeringust ei lähtu selgesõnalisi ja kohustuslikke suuniseid. Selleks, et analüüsida, kuidas kavandatud tegevus nende tingimustega suhestub ja mis on potentsiaalselt selle elluviimisega kaasnev mõju rohevõrgustikule, tuleb eeskätt mõista, mil moel võib kaitsetööstuspargi rajamine mõjutada tugiala seisundit ja eelkõige selle eesmärki pakkuda kvaliteetset elupaigahüve.
Kavandatud tegevuse mõju erinevate liigirühmade elupaikadele ja seeläbi elupaigahüve pakkumise võimele on lähemalt analüüsitud siinse tööga samal ajal koostatavates uuringutes „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu loomastiku uuring“ (nn loomastiku uuring) ja „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu linnustiku uuring“ (nn linnustiku uuring). Loomastiku uuringus on ELME projekti kaardiandmete põhjal leitud, et elupaigahüve pakkumise võime on juba praegu nii eelvalikualal kui ka suuremal osal ülejäänud tugialal pigem keskmine või madal (eelduslikult intensiivse metsaraie ja -kuivenduse tõttu). Uuringus leiti, et eelvalikualale kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneb küll rohevõrku killustav mõju, kuid see pole nii oluline, et katkestaks täielikult rohevõrgu toimimise. Sellest lähtuvalt kavandatud arendustegevust ei välistata. Kokkuvõtvalt on loomastiku uuringus Pärnu 1 eelvalikuala hinnatud rohevõrgu sidususe ja liikide elupaikade seisukohast pigem vähe sobivaks. Leitud on, et kaitsetööstuspargi rajamine, nii eraldiseisvana kui ka koos teiste võimalike kavandatavate objektidega, ei ole tegevusena rohevõrgu eesmärke toetav, kuid see ka ei katkesta rohevõrgu funktsioone ega toimimist loomastiku jaoks.
Linnustiku uuringus on leitud, et tööstuspargi rajamisega kaasneb otseselt kaitsealuste linnuliikide elupaikade kadu. Lisaks sellele mõjutavad lindude arvukust piirkonnas laiemalt metsamaa osalise raadamise ja killustamise tagajärjel tekkivad maastikumuutused ning mürahäiringud. Eelnevast lähtuvalt on linnustiku uuringus leitud, et Pärnu 1 ala on kaitsetööstuspargi rajamiseks Aidu ja Põhja- Kiviõli järel kolmas eelistus. Lisaks on uuringus jõutud seisukohale, et kuivõrd otsese ja kaudse
39 Määratletud ELME kaartide põhjal, kus tehisaladena on määratud ETAK-i tehisaladena määratletavad alad: arvatud haljasalad, jäätmaad, spordikompleksid, kalmistud, karjäärid, prügilad, eraõued, tootmisõued, elu- või ühiskondlikud hooned, kõrval- või tootmishooned, vared, vundamendid, katusealused ja muud rajatised, kasvuhooned, muud hooned, garaažid, keldrid, sillad, viaduktid, teealad (sh rajad) jms.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 57
elupaigakao mõju ei ole võimalik leevendada ja elupaikade taastumine tulevikus pole võimalik, siis tuleb kaitsealuste liikide elupaigad hüvitada ehk rakendada kompenseerivaid meetmeid.
Kokkuvõtvalt järeldub eelnevast, et rohevõrgu tugiala täidab elupaigahüve pakkumise funktsiooni, kuid teenuse kvaliteet on praegu pigem keskmisest kehvem. Alal tööstuspargi arendamine süvendab seda probleemset suundumust, panustades elupaigahüve kvaliteedi edasisse langusse ja potentsiaalselt vähendades rohevõrgu toimivust piirkonnas. Seetõttu tuleb rakendada järgmist meedet:
▪ Võimalusel vältida kaitsetööstuspargi rajamist rohevõrgustiku tugialale. Kui aga tööstusparki soovitakse siiski alale rajada, tuleb selle negatiivse mõju vähendamiseks rakendada proportsionaalseid kompenseerivaid meetmeid. Otstarbekas koostada nii rohevõrgustiku kui ka linnustiku osas ühine kompenseerimismeetmete kava.
Proportsionaalsuse rõhutamine on oluline, kuna kompenseerima peab arendustegevusest tulenevad mõjud, samas kui tugiala kvaliteetse toimimise tagamine laiemalt jääb selle eest vastutava osapoole ülesandeks.
Liigirühmade detailsemate uuringute põhjal on elupaikade kompenseerimine eelkõige vajalik linnustiku seisukohast. Linnustiku uuringus on antud juhised metsade raadamise mõjude kompenseerimiseks II ja III kaitsekategooria metsalinnuliikidele ning mürahäiringute mõju kompenseerimiseks katseplatsist kuni 1,51 km raadiuses asuvatele metsaliikide elupaikadele. Selleks tuleb uuringu kohaselt koostada kompensatsioonimeetmete kava, eelistades kompensatsioonialade valikul lähipiirkonda jäävaid alasid. Selliselt kavandatud kompensatsioonimeetmete maht leevendab ka rohevõrgustikule avalduvat negatiivset mõju (st parandab elupaigahüve pakkumise võimet).
Kuna linnustiku elupaikade hüvitamiseks kavandatavad kompensatsioonialad pakuvad eelduslikult sobivaid elupaiku ka teistele metsaliikidele, sealhulgas imetajatele ja vanametsakooslustega seotud taimestikule, ei ole nende liigirühmade jaoks täiendavaid meetmeid eraldi vaja. Samas on tõhusa rohevõrgustiku elupaigahüve pakkumise võime kompenseerimise eelduseks see, et kompensatsioonikava meetmed rakendatakse kas sama tugiala piires või mõnel vähemalt samal hierarhilisel tasandil oleval tugialal, mis on mõjutatava tugialaga funktsionaalselt ühendatud (lihtsamalt öeldes lähiümbruses). Seetõttu on otstarbekas koostada nii rohevõrgustiku kui ka linnustiku osas ühine kompensatsioonikava.
Ka hetkel koostatava Pärnu linna üldplaneeringu lahenduse kohaselt on Pärnu 1 eelvalikuala tervikuna kavandatud rohelise võrgustiku koosseisu (vt taimestiku uuringu joonis 2-46). Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu kohaselt on tugialadeks metsamassiivid, poollooduslikud alad, looduslikud märgalad, veekogud ehk sinivõrgustik (meri, järved, tiigid) ja muud elurikkuse ning ökosüsteemide olulised alad. Tugialad aitavad säilitada ja edendada bioloogilist mitmekesisust, võimaldavad liikidel liikuda, toetavad rohevõrgustiku toimimist ning tagavad rohevõrgustiku tõhususe ja jätkusuutlikkuse. Konkreetne element on koostatavas üldplaneeringus kavandatud jätkuvalt maakondliku suure tugialana.
Pärnu linna üldplaneering 2035+40 on läbinud avalikustamise etapi, mistõttu on asjakohane arvestada rohevõrgustiku puhul ka seal planeeritud tingimustega, mis on välja toodud taimestiku uuringu ptk-s 2.4.4. Kavandatud tegevus on otseselt vastuolus ühe planeeritava üldplaneeringu rohevõrgustiku tingimusega, mis on seotud tarastamise vältimisega. Teadaolevalt on kaitsetööstuspark kavandatud aiaga ümbritseda. Tugev konflikt on ka metsamaa sihtotstarbe
40 https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/page/DOKUMENDID/
58 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
muutmist käsitleva tingimuse ning potentsiaalselt ka suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtete rajamise vältimise tingimusega. Need teemad haakuvad tugevalt Pärnu maakonnaplaneeringu juures käsitletutega ning rõhutavad veelkord, et tööstuspargi rajamist tugialale on võimalusel soovitatav vältida ning kui see on muudel põhjustel siiski vajalik, tuleb sellega kaasnev mõju vastavalt kompenseerida.
Pärnu 2
ELME projekti raames valminud kaardikihtide põhjal on Pärnu 2 eelvalikualal keskmises kuni viletsas seisundis ökosüsteemid. Keskmises seisundis (50,8% eelvalikuala pindalast, 136,5 ha) ökosüsteeme on alal pisut enam kui viletsas seisundis (47,5% eelvalikuala pindalast, 127,7 ha) ökosüsteeme. Erinevates seisundiklassides olevaid metsi paikneb hajusalt üle ala, st ei ole selgelt eristunud ala(sid), kus oleks metsade seisundiklassid selgelt paremad võrreldes ülejäänud alaga. Sarnaselt Pärnu 1 eelvalikualaga jääb ka Pärnu 2 eelvalikuala arvestatava ökoloogilise väärtusega ala serva, mis seal piirkonnas ümbritseb Lindi looduskaitsealast vahetult põhja suunas jäävaid kõrge looduskaitselise väärtusega metsakooslusi. Ka Pärnu 2 eelvalikuala on siiski valdavas ulatuses viletsa ökoloogilise väärtuse ja sidususega.
Kogu eelvalikuala on samal Pärnu maakonnaplaneeringus määratud ja koostatavas Pärnu linna üldplaneeringus 2035+ kavandatud rohevõrgustiku tugialal, mida käsitleti eelnevalt ka Pärnu 1 eelvalikaual puhul (sh lisa 3 ptk-s 2.4.4). Üldjoontes kehtivad ka Pärnu 2 ala puhul ülal Pärnu 1 ala kohta esitatud hinnangud. Võrreldes Pärnu 1 alaga on väike erisus kehtiva üldplaneeringu osas, kuivõrd Pärnu 2 ala jääb endise Audru valla territooriumile41. Kuid ka seal on ala kogu ulatuses rohevõrgustiku osa ja paikneb tugialal. Üldplaneeringus määratud kasutustingimused on peamiselt seotud elamute rajamisega, mistõttu need pole antud juhul asjakohased. Kuid lisaks on viidatud soovile piirata rohevõrgustikus üleüldiselt ehitustegevus väljaspool üldplaneeringu kaardil määratud arengualasid. Pärnu 2 ala ühelegi sellisele alale ei jää. Ka Pärnu 2 ala puhul on oluline kumuleeruvate mõjude osas arvestada eelnevalt Pärnu 1 ala kohta (sh lisa 3 ptk-s 2.4.4) toodut.
Kokkuvõtvalt kehtivad Pärnu 2 eelvalikuala osas samad järeldused, mis on toodud Pärnu 1 ala puhul – kaitsetööstuspargi rajamine kõnealusele alale on rohevõrgustiku seisukohalt ebasoovitatav, kuid mitte välistatud. Kui muudel põhjustel on alale kaitsetööstuspargi arendamine vajalik, tuleb selle rajamise mõju rohevõrgustikule proportsionaalselt kompenseerida, lähtudes Pärnu 2 eelvalikuala puhul samadest suunistest ühise kompenseerivate meetmete kava osas nagu eelvalikuala Pärnu 1 puhulgi. Seega kehtib ka Pärnu 2 eelvalikuala kohta järgmine meede:
▪ Võimalusel vältida kaitsetööstuspargi rajamist rohevõrgustiku tugialale. Kui aga tööstuspargi rajamine alale on muudel põhjustel siiski vajalik, tuleb selle negatiivse mõju vähendamiseks rakendada proportsionaalseid kompenseerivaid meetmeid. Otstarbekas on koostada nii rohevõrgustiku kui ka linnustiku osas ühine kompensatsioonikava.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Rohevõrgustiku ning ökosüsteemide seisundi ja loodusmaastiku sidususe seisukohast on eelistatuim Aidu eelvalikuala, mis kehtiva Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt ei jää rohevõrgustiku alale (ainsana eelvalikualadest) ning mis peaaegu tervikuna on kaetud viletsas seisundis ökosüsteemidega. Ainsana eelvalikualadest pole Aidus tarvis rakendada leevendavaid meetmeid rohevõrgustiku toimimise tagamiseks. Põhja-Kiviõli eelvalikuala on Aidu eelvalikualast mõnevõrra vähem eelistatud, sest vajalik on seal rakendada leevendusmeetmeid rohevõrgustiku
41 Kehtestatud 13.05.2010 Audru Vallavolikogu määrusega nr 19.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 59
koridori jäävas osas. Piirsalu eelvalikualal tuleb rakendada leevendusmeetmeid rohevõrgustiku tugialale jäävas osas, mistõttu on Piirsalu eelvalikuala mõnevõrra vähem eelistatud kui Aidu ja Kiviõli eelvalikualad. Ebasoodsaimad on mõlemad Pärnu eelvalikualad, kus kaitsetööstuspargi arendamisel pole tõenäoliselt võimalik täielikult minimeerida selle rajamise mõju rohevõrgustikule ning see tuleb vastavalt kompenseerida.
Taimestiku uuringu tulemusel kujunes välja kaitsetööstuspargi rajamiseks järgmine eelvalikualade paremusjärjestus:
▪ Aidu eelvalikuala; ▪ Kiviõli eelvalikuala; ▪ Piirsalu eelvalikuala; ▪ Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelvalikualad.
Tabel 13 Võrdluskriteerium: mõju rohelisele võrgustikule
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju rohelisele võrgustikule (RV)
Tervikuna RV tugiala (kõikides planeeringutes). Kavandatava tegevuse elluviimine ebasoovitatav. Peamiselt viletsas seisundis (57,6%) ökosüsteemid.
KTP rajamine rohevõrgustiku tugialale ei ole soovitatav. Kui see muudel põhjustel on siiski sobivaim koht, tuleb tööstuspargi negatiivse mõju kompenseerimiseks rakendada proportsionaalseid meetmeid. Otstarbekas koostada nii rohevõrgustiku kui ka linnustiku osas ühine kompensatsioonikava.
Tervikuna RV tugiala (kõikides planeeringutes). Kavandatava tegevuse elluviimine ebasoovitatav. Peamiselt keskmises seisundis (50,8%) ökosüsteemid.
KTP rajamine rohevõrgustiku tugialale ei ole soovitatav. Kui see muudel põhjustel on siiski sobivaim koht, tuleb tööstuspargi negatiivse mõju kompenseerimiseks rakendada proportsionaalseid meetmeid. Otstarbekas koostada nii rohevõrgustiku kui ka linnustiku osas ühine kompensatsioonikava.
Eelvalikuala servaalad kattuvad 9 ha ulatuses 30 497 ha suuruse tugialaga (kehtiv Lääne-Nigula valla ÜP). Peamiselt keskmises seisundis (63,8%) ökosüsteemid. Vajalik rakendada RV meetmeid.
Eelvalikuala idaservas kehtiva Lüganuse ÜP rohekoridor (23 ha 288 ha suurusest koridorist). Peamiselt viletsas seisundis (66,2%) ökosüsteemid. Vajalik rakendada RV meetmeid.
Ida-Viru MP-s peaaegu tervikuna tugialal ning vastuolus selle looduslikkuse osakaalu kasutustingimusega. Otstarbekas lähtuda kehtivast Lüganuse ÜP-st, mille järgi ala RV-sse ei jää. Peamiselt viletsas seisundis (94,2%) ökosüsteemid.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 61
6.1.7 Mõju põhja- ja pinnaveele
Olemasoleva olukorra ja keskkonna kirjeldus
Pärnu 1
Eelvalikualal on põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt kaitstud42.
Veekogudest läbib eelvalikuala idaosa Männiku jõgi (VEE1121400, üle 25 km2 valgalaga avalikult kasutatav veekogu). Vooluveekogumi Männiku (veekogumi kood 1121400_1) 2023. a koondseisund hinnati Keskkonnaagentuuri43 poolt heaks.
Männiku jõe ehituskeeluvööndi laius on LKS § 38 lg 1 p 4 alusel 50 m, mis metsamaal laieneb veekogu kalda piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele.
Männiku jõgi on keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 7344 alusel kogu ulatuses kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse. LKS § 51 lg 1 kohaselt on keelatud selliste veekogude loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.
Pärnu 1 jääb osaliselt maaparandussüsteemi maa-alale (Tõstamaa (PÜ-79), maaparandussüsteemi kood 6112140030020).
Pärnu 2
Pärnu 2 alal on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt kaitstud45.
Pärnu 2 eelvalikualale veekogusid veeseaduse § 3 mõistes ei jää, küll aga paikneb eelvalikualal mitmeid nimetuid kraave (kraavidel puuduvad veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndid). Eelvalikuala kattub täielikult maaparandussüsteemi maa-alaga (Potsepa (PÜ-79), maaparandussüsteemi kood 6112180030080).
Piirsalu
Piirsalu eelvalikualal on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud46.
Eelvalikuala lääneserv piirneb Piirsalu jõega (VEE1102100), lisaks läbib maa-ala Lepaste oja (VEE1102200). Piirsalu-Kõrtsioja vooluveekogumi (veekogumi kood 1102100_1) 2023. a koondseisund hinnati Keskkonnaagentuuri43 poolt heaks. Lepaste ojale pinnaveekogumit moodustatud ei ole.
Piirsalu jõe ehituskeeluvööndi laius on LKS § 38 lg 1 p 4 alusel 50 m, mis metsamaal laieneb veekogu kalda piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Lepaste oja ehituskeeluvööndi laius on 25 m, mis
42 Veeseaduse § 68 lg 3 p 4 kohaselt loetakse põhjaveekiht looduslikult suhteliselt kaitstuks, kui põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle 5 meetri paksune savi- või liivsavikiht.
43 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo
44 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“
45 Veeseaduse § 68 lg 3 p 4 kohaselt loetakse põhjaveekiht looduslikult suhteliselt kaitstuks, kui põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle 5 meetri paksune savi- või liivsavikiht.
46 Veeseaduse § 68 lg 3 p 2 kohaselt loetakse põhjaveekiht looduslikult nõrgalt kaitstuks, kui põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht.
62 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
metsamaal laieneb 50 meetrini. LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele.
Piirsalu jõgi on keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 7347 alusel kogu ulatuses kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse. LKS § 51 lg 1 kohaselt on keelatud selliste veekogude loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.
Põhja-Kiviõli
Põhja-Kiviõli eelvalikualal on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata48.
Põhja-Kiviõli karjääri endised väljaveo tranšeed on tänaseks kujunenud tehisveekogudeks, millel puuduvad veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndid. Eelvalikuala põhjapiiril voolab Ilmaste peakraav (VEE1070500), millele pinnaveekogumit moodustatud pole. Ilmaste peakraavi ehituskeeluvööndi laius on 25 m, mis metsamaal laieneb 50 meetrini. LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele.
Idasuunda jääb Uuemõisa oja, mis toitub peamiselt Põhja-Kiviõli karjäärist väljapumbatavast veest. Kumbki veekogu ei ole avalik ega avalikult kasutatav. Nii Uuemõisa oja kui ka Ilmaste peakraav suubuvad Erra jõkke. Erra jõe (VEE1070200) koondseisund hinnati 2023. a seisuga halvaks järgmiste tegurite põhjal49:
▪ halva keemilise seisundi näitajad 2023. a seisuga: PAH (antratseen, benso(k)fluoranteen, benso(a)püreen) settes (näitajad tuvastatud 2019 seirega);
▪ kesise ökoloogilise seisundi põhjus 2023. a seisuga: varasemast jääkreostuse (põlevkivitööstus) ja paisutuse mõjud (Erra pais küll lammutatud, kuid mõju võib aega võtta).
Aidu
Aidu eelvalikualal on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata50.
Eelvalikuala piirneb idast endise põlevkivi väljaveo tranšee asemel tekkinud tehisjärvega (VEE2014560), mille ehituskeeluvööndi laius on 50 m, mis metsamaal laieneb veekogu kalda piiranguvööndi piirini (100 m). LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. Veekogu ei ole avalik ega avalikult kasutatav.
Tehisveekogust toimub vee äravool Lüganuse valla Aidu küla Kalakasvanduse kinnistul (katastriüksuse tunnus 43801:001:0155) paikneva truubi kaudu Ojamaa jõkke. Ojamaa jõe (VEE1068700) pinnaveekogumi koondseisund hinnati 2023. a seisuga kesiseks ökoloogilise seisundi järgmiste tegurite põhjal: jõe tõkestatus (Püssi ja Lohkuse paisud Purtse jõel), setete koormus, kaevandamine (Ojamaa kaevandus, suletud Aidu karjäär), jõesängi muutmine.
Kaitsetööstuspargi veekasutuse mõjud
Kaitsetööstuspargi alale rajatavad tehased (välja arvatud lõhkeainetehas, mida on käsitletud allpool, järgmises alapunktis) vajavad vett peamiselt olmetarbeks. REP-i staadiumis on peamiseks
47 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“
48 Veeseaduse § 68 lg 3 p 1 kohaselt loetakse põhjaveekiht looduslikult kaitsmata, kui ala on karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht.
49 3 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo
50 Veeseaduse § 68 lg 3 p 1 kohaselt loetakse põhjaveekiht looduslikult kaitsmata, kui ala on karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 63
küsimuseks, et kuidas tööstuspargi territooriumil lahendada veevõtt ja reoveekäitlus, sest kõik eelvalikualad paiknevad olemasolevatest ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemidest niivõrd kaugel, et nendega liitumine pole mõeldav.
Kaitsetööstuspargi veevarustuse lahendus määratakse projekteerimise staadiumis. Käesolevas mõjuhinnangus on arvestatud veevajadusega ca 50 m3/ööpäevas, mis lisaks olmeveele arvestab ka tuletõrje veevarude vajadusega. Veevarustuse allikaks on tõenäoliselt põhjavesi, ainult Aidu alal on põhimõtteliselt võimalik veevarustuses kasutada ka karjäärivett.
Planeeringu eelvalikualadel ei asu ühtegi puurkaevu. Lähimad olmevee puurkaevud jäävad Pärnu 1, Pärnu 2 ja Piirsalu aladest kaugemale kui 1 km, Põhja-Kiviõli ja Aidu aladele lähimad puurkaevud asuvad ca 0,5 km eelvalikualadest. Käesolevas planeeringu etapis ei saa välistada veevarustuses olemasolevate kaevude kasutamist, kuid kuna puudub info kaevude tehnilise seisukorra kohta ning samuti pole kaevude omanikega toimunud suhtlust kaevude kasutamise võimalikkuse osas, siis arvestatakse käesolevas töös, et Kaitsetööstuspargi alale tuleb rajada vähemalt 1 puurkaev. Joogiveeks kasutatava veehaarde asukoha kavandamisel tuleb arvestada selle sanitaarkaitseala moodustamise vajadusega, mis on VeeS § 149 kohaselt kuni 50 m. Lisaks ei tohi puurkaev jääda reoveepuhasti kujasse, mis on kuni 100 m51. Puurkaevu(de) rajamisel arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 4352 nõuetega. Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 6153 nõuetele.
Reovee käitlemise aspektist on planeeringualadest kõige suuremate piirangutega Pärnu 1 ja Pärnu 2 alad. Pärnu 2 alale ja selle lähiümbrusesse ei jää veekogusid, kuhu puhastatud heitvett suunata, mistõttu tuleks heitvee ärajuhtimine lahendada pinnasesse immutamisega. Ka Pärnu 1 ala puhul on realistlik lahendada heitvee ärajuhtimine pinnasesse immutamisega. Pärnu 1 ala läbiva Männiku jõe vooluhulk on väike (u 430 m3/ööpäevas). Selleks, et heitvee juhtimisega ei muudetaks Männiku jõe vooluveekogumi seisundiklassi halvemaks, tuleks puhasti kavandamisel lähtuda järgmistest parameetritest: maksimaalne suublasse juhitav heitvee kogus 15 m3/ööpäevas, reoveepuhasti tuleb projekteerida 2000–9999 ie reoveekogumisala normidele54. Sellise reoveepuhasti rajamine oleks nii väikse veehulga puhastamiseks ilmselgelt ebaotstarbekas. Seega on ka Pärnu 1 alal reaalselt mõeldav ainult heitvee immutamine.
Pärnu aladel on põhjavesi suhteliselt kaitstud, seega saab reovee käitlemiseks rajada biopuhasti ja immutada kuni 50 m3 heitvett ööpäevas. Vajalikuks võib osutuda mitme puhasti rajamine, kuna lisaks reoveele tuleb puhastisse juhtida ka saastunud sademevesi (sh ka katse- ja hävitusplatsi sademevesi). Täpsemalt saab puhastite arvu ja paigutuse üle otsustada projekteerimise etapis, kui on teada tekkiva reovee kogused ning selliste pindade suurused, millelt juhitavat sademevett pole puhastamata võimalik immutada.
51 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”, https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008 . Käesolevas hinnangus on arvestatud avatud mahutitega ning puhastiga, mille koormus on 300-1999 ie.
52 Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013
53 Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/105092023006
54 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ Lisa 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004
64 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Heitvee pinnasesse immutamisel peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest55. Pärnu alade puhul on tegemist pigem kõrge põhjaveetasemega piirkonnaga, mistõttu võib immutussügavuse tagamiseks vajalikuks osutuda maapinna tõstmine. Täpsemalt saab maapinna tõstmise vajaduse üle otsustada projekteerimise etapis.
Pärnu alad kattuvad maaparandussüsteemidega, nende ümberehitamiseks tuleb projekteerimise etapis arvestada maaparandusseaduse nõuetega, mh taotleda vastavaid lube ja kooskõlastusi Maa- ja Ruumiametilt. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel või uue rajamisel tuleb arvestada, et see ei tohi negatiivselt mõjutada planeeringuala piirkonda jäävate märgalade (Võlla raba, Tõhela raba) niiskusrežiimi. Samuti on vajalik planeeringuala maaparandussüsteemi projektlahenduses ette näha ümbritseva kuivendusvõrgu toimimise säilimine. Lisaks tuleb tagada, et lahendus ei avaldaks negatiivset mõju Männiku jõele ning ümbruskonna kaevudele.
Piirsalu alal on võimalik heitvesi juhtida Piirsalu jõkke kas otse või Lepaste oja kaudu. Arvestuslikult oleks võimalik Piirsalu jõkke juhtida kuni 100 m3/ööpäevas heitvett, mis on puhastatud reoveekogumisala 300–1999 ie normidele ilma, et see halvendaks Piirsalu jõe vooluveekogumi seisundit.
Kuna Piirsalu ala on osaliselt liigniiske, siis võib kaitsetööstuspargi ehitamisel tekkida vajadus ala kraavitada või rajada kuivendussüsteeme. Sarnaselt Pärnu alaga tuleb kuivendussüsteemi rajamisel arvestada, et see ei tohi negatiivselt mõjutada planeeringuala piirkonda jääva märgala (Mustjärve raba) niiskusrežiimi.
Põhja-Kiviõli alalt oleks võimalik heitvett juhtida kas Ilmaste peakraavi või Uuemõisa oja kaudu Erra jõkke. Arvestuslikult oleks võimalik Erra jõkke juhtida kuni 350 m3/ööpäevas heitvett, mis on puhastatud reoveekogumisala 300–1999 ie normidele ilma, et see takistaks Erra jõe vooluveekogumi seisundi paranemist.
Aidu alalt oleks heitvett võimalik juhtida endise Aidu karjääri tranšeedesse, millest moodustunud tehisveekogu suubub Ojamaa jõkke. Arvestuslikult oleks võimalik Ojamaa jõkke juhtida kuni 500 m3/ööpäevas heitvett, mis on puhastatud reoveekogumisala 300–1999 ie normidele ilma, et see takistaks Ojamaa jõe vooluveekogumi seisundi paranemist.
Katse- ja hävitusplatsilt pärinev sademevesi vajab enne suublasse juhtimist puhastamist. Seepärast tuleb katse- ja hävitusplatsi sademevesi koguda kokku ja juhtida puhastisse.
Leevendavad meetmed
▪ LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. Siiski tuleb tuginedes loomastiku uuringu soovitustele Pärnu 1 eelvalikuala piires Männiku jõe kallastel säilitada 50 m ulatuses mets ning vältida sellel alal raadamist.
▪ Kõvakattega pindadelt sademevee ärajuhtimisel tuleb vältida selle saastumist (nt kokkupuudet ventilatsioonisüsteemidest sadenevate saasteainetega vms) või kui see pole võimalik, siis tuleb saastunud sademevesi eraldi kokku koguda ja juhtida puhastisse.
▪ Katse- ja hävitusplatsi sademevee puhul on tegemist saastunud sademeveega, mis tuleb juhtida puhastisse.
▪ Kuivendussüsteemi rajamisel ja/või maaparandussüsteemi ümberehitamisel tuleb arvestada, et see ei tohi avaldada negatiivset mõju planeeringuala piirkonda jäävatele märgaladele. Samuti on vajalik planeeringuala maaparandussüsteemi projektlahenduses ette näha ümbritseva
55 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 § 8 lg 3.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 65
kuivendusvõrgu toimimise säilimine. Lisaks tuleb tagada, et lahendus ei avaldaks negatiivset mõju Männiku jõele ning ümbruskonna kaevudele.
Lõhkeainetehase veekasutuse mõjud
Kuna lõhkeainetehasel on suurem veetarve võrreldes teiste tööstuspargi eeldatavate ettevõtetega (laskemoonatehased), käsitletakse lõhkeainetehast siinkohal eraldi.
Lõhkeainetehase peamised veekasutuse mõjud kaasnevad kemikaalide käitlemisega. RDX-i tootmine vajab vett erinevates protsessi etappides (nt jahutamine, pesemine, neutraliseerimine, heitgaaside puhastus jms). Veevajaduse täpsem maht selgub tehase projekteerimise käigus, maht sõltub mh veepuhastuslahenduste kasutamisest ja sellest, kui palju on võimalik protsessis vett korduv- või taaskasutada. Käesolevas töös lähtuti hinnangu andmisel veevajadusest kuni 500 m3/ööpäevas (ca 182 500 m3/a). KSH juhib tähelepanu, et kui projekteerimise käigus selgub, et põhjaveevajadus on suurem kui 500 m3/ööpäevas, tuleb sama põhjaveekihti kasutavate puurkaevu(de) rajamisel hinnata põhjaveevaru56. Põhjaveevaru võib hinnata ka juhul, kui põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist on väiksem kui 500 m3/ööpäevas ja selline veevõtt võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist57. Viimasel juhul antakse vastav hinnang puurkaevu ehitusprojektis.
Kõige suurema veekuluga on jahutusprotsess. Jahutusvesi ringleb kinnises süsteemis: jahutusvesi tuleb reservuaarist, läheb protsessi, seejärel läbib jahutuse (gradiir, chillerid) ja liigub tagasi reservuaari. Osa süsteemis ringlevast veest aurab ära (nt auramine gradiirist). Aasta keskmine veekadu võiks kaasaegsetes süsteemides olla 2–3%, antud juhul hinnanguliselt kuni 48 000 m3. Sooja aja maksimum veekadu oleks 13 300 m3 kuus, st 444 m3 päevas.
Pärnu 1, Pärnu 2 ja Piirsalu aladel ainukeseks mõeldavaks veevõtuallikaks on põhjavesi, nendel aladel tuleb veevarutuse jaoks rajada puurkaev(ud). Põhja-Kiviõli ja Aidu aladel on mõeldav ka pinnavee kasutamine58.
Suublasse juhitavat heitvett tekib tehase töös arvestuslikult kuni 6000 m3/a (ca 16,5 m3/ööpäevas). Lisaks vajab puhastamist tehase territooriumilt pärinev sademevesi. Täpne veepuhastuse lahendus selgub projekteerimise käigus. Käesolevas etapis on teada, et puhastamist vajav reovesi, sh reostunud sademevesi võib sisaldada järgmisi aineid ja ühendeid: NaNO3 või KNO3, RDX, atsetoon ja väävelhape. Puhastamata reovee KHT sisaldus jääb eeldatavasti vahemikku 150–250 mg O2/l.
Järgnevalt tuuakse välja veekasutusega seotud PVT nõuded, millega tuleb lõhkeainetehase veepuhastuse projekteerimisel arvestada. Nõuded pärinevad CWW PVT-järelduste dokumendist.
▪ PVT 7. Selleks et vähendada vee kasutust ja reovee teket, on PVT vähendada reoveevoogude koguseid ja/või saastekoormust, suurendada reovee taaskasutust tootmisprotsessis ning reoveest püüda ja taaskasutada toorainet.
▪ PVT 10. Vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada reovee käitlemise ja puhastamise integreeritud strateegiat, mis hõlmab allpool tähtsuse järjekorras esitatud tehnikate sobivat kombinatsiooni.
56 Alus: Veeseadus § 204 lg 1
57 Alus: Veeseadus § 204 lg 2
58 Aidu karjääri veekasutuse võimalusi hinnati VKG biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu KSH käigus, vt https://www.lyganuse.ee/vkg- biotoodete-tootmiskompleks
66 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
a) Protsessi integreeritud tehnikad: tehnikad, millega takistatakse või vähendatakse vett saastavate ainete teket.
b) Saasteainete püüdmine tekkekohas: tehnikad, millega saasteained kogutakse enne reovee juhtimist reovee kogumise süsteemi.
c) Reovee eeltöötlus: tehnikad saasteainete koguste vähendamiseks enne lõplikku reoveepuhastust. Eeltöötlemine võib toimuda tekkekohas või pärast voogude ühendamist.
d) Lõplik reoveepuhastus: lõplik reovee puhastamine, näiteks eelpuhastamine ja esmane puhastamine, bioloogiline puhastamine, lämmastiku kõrvaldamine, fosfori kõrvaldamine ja/või tahkete ainete kõrvaldamine sellekohaste tehnikatega enne reovee juhtimist vastuvõtvasse veekogusse.
▪ PVT 11. Vetteheite vähendamiseks on PVT reovett eelnevalt töödelda, kui see sisaldab saasteaineid, mida ei saa korralikult eemaldada reovee lõpliku töötlusega; selleks kasutatakse sobivaid tehnikaid.
▪ PVT 12. Vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada sobivat reovee lõpp-puhastustehnikate kombinatsiooni. Sobivad lõpp-puhastustehnikad hõlmavad, olenevalt saasteainest, järgmist:
Eelpuhastus:
a) ühtlustamine; b) neutraliseerimine; c) mehaaniline puhastus.
Bioloogiline puhastus:
d) aktiivmudaprotsess; e) membraanbioreaktor.
Lämmastikuühendite kõrvaldamine:
f) nitrifitseerimine/denitrifitseerimine.
Fosfori kõrvaldamine:
g) keemiline sadestamine.
Tahkete ainete kõrvaldamine lõpp-puhastamisega:
h) koagulatsioon ja helvestamine; i) setitamine; j) filtrimine (nt liivfiltrimine, ultrafiltrimine, mikrofiltrimine); k) flotatsioon.
Allpool olevas tabelis (Tabel 14) on toodud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 sätestatud piirväärtused ning võrdluseks PVT tasemed. PVT-ga saavutatavad vetteheite tasemed lõhkeainetehasele ei kohaldu, kuna arvutuslikult jäävad heite kogused alla PVT-järeldustes sätestatud koguste (vt tabeli viimane veerg). Reoveepuhasti projekteerimisel tuleb lähtuda KKM määruse nr 61 piirväärtusest. Käesolevas töös lähtuti 2000–9999 ie reoveekogumisala normidest, kuna arvutuslikult on selle normini puhastatud heitvett võimalik juhtida nii Männiku, Piirsalu, Erra kui ka Ojamaa jõkke ilma, et see muudaks veekogumi seisundit halvemaks.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 67
Tabel 14 KKM määrus nr 61 saastenäitajate piirväärtused ja PVT-ga saavutatavad vetteheite tasemed
Näitaja KKM määrus nr 61
saastenäitajate
piirväärtused
(aluseks võttes 2000-
9999 ie
reoveekogumisala
norme)
PVT vetteheite
tasemed
(aasta keskmine)
Tingimused/Märkused
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)
15 mg/l - PVT vetteheite soovituslik aasta keskmine BHT5 tase reovee biopuhastuskäitise puhul on ≤ 20 mg/l
Orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC)
- 10–33 mg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 3,3 t/a
Keemiline hapnikutarve (KHT)
125 mg/l
(Erra ja Ojamaa jõe
puhul võimalik ka 25059 mg/l)
30–100 mg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 10 t/a
Hõljuvaine üldkogus 25 mg/l 5,0–35 mg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 3,5 t/a
Üldlämmastik 45 mg/l 5,0–25 mg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 2,5 t/a
Anorgaanilise lämmastiku kogusisaldus
- 5,0–20 mg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 2 t/a
Üldfosfor 1 mg/l 0,50–3,0 mg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 300 kg/a
Adsorbeeritavates orgaanilistes ainetes sisalduvad halogeenid (AOX)
- 0,20–1,0 mg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 100 kg/a
Kroom, väljendatud Cr-na 50 µg/l 5,0–25 µg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 2,5 kg/a
Vask, väljendatud Cu-na 50 µg/l 5,0–50 µg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 5 kg/a
Nikkel, väljendatud Ni-na 34 µg/l 5,0–50 µg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 5 kg/a
Tsink, väljendatud Zn-na 200 µg/l 20–300 µg/l PVT vetteheite tase ei kohaldu, kuna heide on väiksem kui 30 kg/a
Sademevee käitlemisel on asjakohane arvestada järgmiste CWW PVT nõuetega:
59 Asula ühiskanalisatsioonist eraldi asetseva keemiatööstuse heitveelaskme kaudu suublasse juhitavale heitveele kehtib erandina leebem norm võrreldes ühiskanalisatsiooni heitveega.
68 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
▪ PVT 8. Puhta vee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT eraldada saastamata reoveevood sellistest reoveevoogudest, mida on vaja puhastada.
▪ PVT 9. Selleks et vältida kontrollimatut heidet vette, on PVT näha reovee jaoks ette sobiv puhversäilitusmaht muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tekkinud reovee mahutamiseks (riskianalüüsi alusel, võttes arvesse saasteainete laadi, edasise töötlemise mõju, vastuvõtvat keskkonda) ning võtta asjakohaseid täiendavaid meetmeid (nt piiramine, töötlemine, taaskasutus).
KSH soovitab lõhkeainetehase veekasutuse negatiivsete mõjude leevendamiseks rakendada järgmist meedet:
▪ Tehase projekteerimisel tuleks eelistada saastamata sademevee kasutamist põhjavee asemel seal, kus võimalik (nt tuletõrjevesi, autode pesu vms).
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Asukoha eelistuse väljatöötamisel lähtuti järgmistest tingimustest:
▪ Põhjavee puhul oli mõnevõrra eelistatud kõrgema kaitstusega ala. (Aga sellest ei tulene olulist erinevust, kuna meetmeid rakendades ja nõudeid järgides on võimalik põhjavee reostuse ohtu vältida kõigil aladel.)
▪ Pinnavee kriteeriumite osas eelistati alasid, kuhu ei jää avalikke või avalikult kasutatavaid veekogusid või nende veekogudega seotud kitsendusi (piirangu- või ehituskeeluvöönd) ning kus paikneb heitvee ärajuhtimiseks sobivaid suublaid.
▪ Maaparandussüsteemidele avalduva mõju osas eelistati alasid, kuhu maaparandussüsteeme ei jää.
Pinna- ja põhjavee mõjude koondeelistuse paremusjärjestus kujunes järgmiselt:
▪ Aidu ja Põhja-Kiviõli on eelistatumad võrreldes teiste eelvalikualadega. ▪ Pärnu 1, Pärnu 2 ja Piirsalu alad on väiksema eelistusega. Pärnu 1 ja Piirsalu alade väiksema
eelistuse põhjuseks on eeldatavalt suuremad mõjud pinnaveele, Pärnu 2 väiksema eelistuse põhjuseks on suurim kattuvus maaparandussüsteemidega.
Tabel 15 Võrdluskriteerium: mõju põhja- ja pinnaveele
Võrdluskriteeri
um Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju põhja- ja pinnaveele
Heitvee ärajuhtimise ning maaparandussüsteemi dega kattuvuse seisukohast vähem eelistatud ala võrreldes Põhja-Kiviõli ja Aiduga.
Heitvee ärajuhtimise ning maaparandussüsteemi dega kattuvuse seisukohast vähem eelistatud ala võrreldes Põhja-Kiviõli ja Aiduga.
Heitvee ärajuhtim ise seisukoha st vähem eelistatud ala võrreldes Põhja- Kiviõli ja Aiduga.
Heitvee ärajuhtimise seisukohast ning maaparandussüstee mide puudumise tõttu eelistatud ala võrreldes Pärnu 1, 2 ja Piirsaluga.
Heitvee ärajuhtimise seisukohast ning maaparandussüstee mide puudumise tõttu eelistatud ala võrreldes Pärnu 1, 2 ja Piirsaluga.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 69
6.1.8 Mõju maavaradele
Olemasoleva olukorra ja keskkonna kirjeldus
Pärnu 1
Pärnu 1 eelvalikualal maardlaid ei asu. Lähimateks on Kivimäe kruusamaardla ca 0,7 km ja Soomra liivamaardla ca 0,9 km kaugusel. Kivimäe maardla alal paikneb Dozerland OÜ taotletava Kivimäe III kruusakarjääri mäeeraldis60.
Pärnu 2
Pärnu 2 eelvalikualal maardlaid ei asu, kuid sellega piirnevad Kivimäe kruusamaardla lahustükid. Kivimäe kruusakarjääri ja Kivimäe II kruusakarjääri mäeeraldiste kaevandamislubade61 omanik on Dozerland OÜ. Samuti piirneb Pärnu planeeringuala Potsepa liivamaardlaga, milles on OÜ-le Eesti Killustik kuuluvad kehtivad kaevandamisload Potsepa liivakarjäär62, Potsepa II kruusakarjäär63 ja Potsepa III64 liivakarjäär.
Piirsalu
Piirsalu eelvalikualale ega selle lähedusse maardlaid ei jää. Lähimaks on Risti-Muru liivamaardla üle 2,6 km idasuunas.
Põhja-Kiviõli
Eelvalikuala kattub osaliselt Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääriga. Karjääri kaevandatav põlevkivi varu on ammendatud, kuid sellel kehtib veel kaevandamisluba65, mille omanik on Kiviõli Keemiatööstus OÜ. Hetkel on karjäär kavandatud korrastada metsamaaks ja tehisveekoguks.
Aidu
Aidu eelvalikuala asub Aidu põlevkivikarjääri kaevandatud alal. Tänaseks on karjäär korrastatud. Aidu karjääri korrastamise põhisuunaks olid metsastamine koos vee- ja puhkemajanduslike võimaluste loomisega. Lisaks karjääri edelanurgas asuvale veespordikeskusele on endise põlevkivikarjääri alal tuulepark. Kavandatud on Kaitseliidu lasketiir ja erinevad puhkevõimalused (peamiselt veespordikeskuse ümber). Nimetatud arendused jäävad eelvalikualast välja.
Kaitsetööstuspargi ja lõhkeainetehasega kaasnevad mõjud
Kõige suurem mõju maavaradele esineb Põhja-Kiviõli planeeringualal, kuna eelvalikuala kattub Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri (loa nr KMIN-045; loa omaja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ; luba kehtib
60 https://kotkas.envir.ee/ , menetlus nr M-126210.
61 Kivimäe kruusakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/329822, luba kehtiv kuni 26.09.2032, https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?search=1&permit_nr=L.MK/329822&permit_status=ISSUED&permit_id=109691
Kivimäe II kruusakarjääri keskkonnaluba nr KL-513514, luba kehtiv kuni 14.02.2032, https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?search=1&permit_nr=KL-513514&permit_status=ISSUED&permit_id=129163
62 Keskkonnaluba nr PARM-008
63 Keskkonnaluba nr L.MK/331357
64 Keskkonnaluba nr L.MK/332988
65 Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär keskkonnaluba nr KMIN-045, luba kehtiv kuni 18.07.2028, https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?search=1&owner_name=kivi%C3%B5li&permit_status=ISSUED&permit_id=139336 .
70 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
kuni 18.07.2028) mäeeraldisega ja selle teenindusmaaga. Lisaks külgneb planeeringuala Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri (loa nr KMIN-105; loa omaja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ; luba kehtib kuni 27.01.2036; Keskkonnaametis on menetluses ka Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri laiendamise taotlus, millele Keskkonnaamet algatas seisuga 18.03.2025 KMH66) mäeeraldisega ja selle teenindusmaaga.
Planeeringuala osas, kuhu kaitsetööstusparki soovitakse rajada, on varud suures osas ammendunud, sh on osa alast ka korrastatud (metsastatud). Ala lõunapoolses osas jätkub kaevandamine. Aktiivse kaevandusalaga kattuvale osale KTP-d ega lõhkeainetehast ei kavandata.
Pärnu 2 ala külgneb Kivimäe ja Kivimäe II kruusakarjääridega. Seoses KTP/lõhkeainetehase juurdepääsutee võimaliku asukohaga tuleks karjääride jaoks rajada uus teelõik kogupikkusega u 740 m. Muus osas mõju maavaradele juurdepääsus Pärnu 2 alal puudub.
Aidu planeeringualal on maavara ammendatud, Piirsalu ning Pärnu 1 alal maavarad puuduvad. Nende alade puhul KTP ja/või lõhkeainetööstuse rajamisel mõju maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas puudub.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Maavaradele avalduva mõju osas hinnati järgmisi maardlate ja mäeeraldistega kattumist (ha) ning maavarale ligipääsu halvenemist. Eelistuse said alad, kus kattumine puudus.
Maavarade mõjude osas kujunes kaitsetööstuspargi ja lõhkeainetööstuse rajamisel välja järgmine eelvalikualade paremusjärjestus:
▪ Piirsalu, Aidu ja Pärnu 1 on eelistatumad võrreldes ülejäänud eelvalikualadega. Piirsalu, Aidu ja Pärnu 1 vahel erinevust ei tekkinud, hinnatud kriteeriumite osas on alad võrdsed.
▪ Pärnu 2 eelvalikuala. ▪ Põhja-Kiviõli eelvalikuala.
Tabel 16 Võrdluskriteerium: mõju maavaradele
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju maavaradele Mõju puudub.
Eelvalikulale maardlaid ei jää. Ala külgneb Kivimäe ja Kivimäe II kruusakarjääridega. Kaitsetööstuspargile juurdepääsutee rajamisel vajalik ka karjääridele uue juurdepääsutee rajamine.
Mõju puudub.
Eelvalikuala kattub karjääri maa-alaga, kuid väljavalitud kaitsetööstuspargi alal kaevandustegevus lõppenud.
Mõju puudub.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.1.9 Mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele, jääkreostus
Ringmajandus on majandusmudel, mis seab esikohale ressursside jätkusuutliku kasutamise ning mille eesmärk on siduda majanduskasv lahti taastumatu toorme kasutamisest. Ringmajandus lähtub põhimõttest, et kogu ringlusesse toodud ressurssi peab kasutama nutikalt ja vajaduspõhiselt võimalikult suure ühiskondliku, sotsiaalse ja majandusliku väärtusega.
66 Keskkonnaamet algatas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri KMH oma 18.03.2025 kirjaga nr DM-128781-8.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 71
Hoonete ja taristu rajamine vajab suures koguses ehitusmaterjali, sh mitmesuguseid ehitusmaavarasid (killustik, liiv, kruus), terast ja betooni. Materjalikulu sõltub muuhulgas valitud tehnilistest lahendustest. Lisaks materjalivajadusele, tekib hoonete ja taristu rajamise ja kasutamisega erinevat liiki jäätmeid – sh puit, plastik, mineraalsed jäätmed, olme- ja ka ohtlikud jäätmed.
Hoonete ja taristu rajamise käigus võib tekkida vajadus likvideerida jääkreostust. Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis võib ohustada ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostusobjektidel on sageli lagunenud ja varisemisohtlikud rajatised, mis võivad asuda nii maa peal kui maa all. Samuti on likvideerimistööde ajal ohtlike ainete keskkonda levimise oht kõrgendatud, sest ohtlike ainete kättesaamiseks avatakse reostuskoldeid. Jääkreostusega alad avaldavad mõju eelarvele, kuid samas omavad positiivset mõju keskkonnale - kui jääkreostusala likvideeritakse, on see positiivne efekt keskkonnaseisundile.
Olemasoleva olukorra/keskkonna kirjeldus
Pärnu 1
Registreeritud jääkreostusobjekte alal ei esine.
Jäätmehoolduse korraldust reguleeritakse Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjaga.
Pärnu 2
Registreeritud jääkreostusobjekte alal ei esine.
Jäätmehoolduse korraldust reguleeritakse Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjaga.
Piirsalu
Ala on kogu ulatuses jääkreostusobjektina registreeritud (Nimetus „Piirsalu raketibaas“, JRA0000201). Alal asusid NL-i raketipolgu staap koos ühe divisjoni, raadiovastuvõtu keskuse, remondibaasi ja maa-aluste angaaridega keskmaarakettidele. Eesti keskkonna andmete portaali jääkreostusobjektide infokaardi kohaselt on objektil asunud kütusemahutid likvideeritud, kuid reostunud pinnast teadaolevalt likvideeritud ei ole. Reostunud ala suuruseks on infokaardil märgitud 110 m2. Jääkreostusobjekt on määratud 5. kategooriasse, st jääkreostusobjekt, milledel on reostusallikad likvideeritud ning pinnas tunnistati varasemate uuringute alusel mittereostunuks või oli reostuse tase alla vastavaid elumaa või tööstusmaa piirarve. Eesti Keskkonnauuringute Keskus on projekti „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Hinnangute koostamine ja andmete analüüs“ käigus teinud ettepaneku jääkreostusobjekti kandmiseks arhiivi.
Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala detailplaneeringu KSH aruandes (OÜ E-Konsult töö nr E1321) on toodud, et Piirsalu baasi amortiseerunud ehitiste lammutamine toimus DP-st sõltumatult 2015. aasta kevadel, selleks koostatud lammutustööde projekti kohaselt. Jääkreostust ja projektis kajastamata ohtlikke jäätmeid tööde käigus ei leitud.
Samas ei mindud ehitiste lammutamistöödega pinnase eemaldamiseni, st puudub kindlus pinnase nõuetele vastavuse osas.
Jäätmehoolduse korraldust reguleeritakse Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjaga.
72 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Põhja-Kiviõli
Alal on registreeritud jääkreostusobjekt (Nimetus „Sonda raketibaas“, JRA0000119). Objekti seisund on „likvideeritud“, kuid staatus on „mõõdukalt ohtlik (kohalik)“. Eesti keskkonna andmete portaali jääkreostusobjektide infokaardi kohaselt asus objektil NL-i Armee õhukaitseväeosa nr 96420-G ning reostus on eeldatavalt täielikult likvideeritud põlevkivi kaevandamise käigus. Pinna ja põhjavee reostus on vähetõenäoline.
Jäätmehoolduse korraldust reguleeritakse Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirjaga.
Aidu
Registreeritud jääkreostusobjekte alal ei esine.
Jäätmehoolduse korraldust reguleeritakse Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirjaga.
Mõju kirjeldus ja hinnang + leevendavad meetmed
Käesoleva riigi eriplaneeringu koostamise hetkel ei ole teada täpseid ehitus- ja materjalimahtusid, seega ei saa määrata ka täpselt tekkivaid jäätmekoguseid. Aga tõenäoliselt tekib kaitsetööstuspargi objektide ehitustegevuse käigus mitmesuguseid ehitusjäätmeid. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja. Jäätmekäitluse mõju suurus sõltub sellest, kuidas on korraldatud tekkivate (sh ohtlike) jäätmete käitlemine ning kui suurel määral saab jäätmeid taaskasutada kohapeal või lähipiirkonnas.
Kaitsetööstuspargi ning selle tööstusehoonete planeerimisel ja ehitamisel on peamine ringmajanduslik võte ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse vähendamine läbi jäätmete või nõuetele vastavate tootmisjääkide maksimaalse kasutamise ehitusmaterjalidena. Näiteks keskkonnalubade olemasolul saab täitematerjalina osaliselt kasutada mineraalseid jäätmeid.
Kui tööstuspargi arendamise, ehitustööde ja käitamise käigus järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis ei ole olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale ette näha. Jäätmetekke maht ei ole eeldatavalt nii suur, et see võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Kuigi Piirsalu raketibaasi alal on varasemalt tehtud hoonete lammutustöid, mille käigus jääkreostust ei tuvastatud, siis puuduvad andmed pinnaseuuringute läbiviimise kohta. Jääkreostuse intensiivsus ja levik on võimalik tuvastada uuringutega. Seega on Piirsalu alal vajalik pinnaseproovide võtmine enne ehitustegevuse algust. Uuringu tulemused on aluseks reostuse likvideerimistööde kavandamisele. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamisel (pinnas, põhjavesi, tööstusmaa) on vajalik pinnase ja põhjavee saneerimine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 "Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded" näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks, mille kaugus muudest ehitistest ja liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m. Ohutuse tagamiseks lähtutakse hävitamisplatsi planeerimisel Kaitseväes kasutusel olevast rangemast nõudest, mis näeb ette kuni 10 kg lõhkeaine hävitamisel põletamise teel vähemalt 200 m kauguse hoonetest ja teedest.67
67 Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskiri https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/Lohketoode-OE-5.3.pdf.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 73
Lähtuvalt tegevuse spetsiifikast tekib eriliigilisi kõrvaldamisele kuuluvaid materjale, sh lõhkeainetega saastunud materjale. Kasutuselt kõrvaldatud lõhkeained ei kuulu nn jäätmedirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ) kohaldamisalasse ning jäätmeseaduse § 1 lg 11 kohaselt ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse lõhkeainet ja pürotehnilist ainet sisaldava toote jäätmed.
Lõhkematerjali hävitamine on reguleeritud Eestis relvaseaduse ja lõhkematerjaliseadusega. Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 34 lg 5 sätestab, et laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel.
Lõhkeainega saastunud riided, töövahendid ja pakendid kvalifitseeruvad ohtlikeks jäätmeteks, kuna sisaldavad plahvatusohtlikke ainejääke. Kui lõhkeainejääke sisaldavad materjalid pikemalt ladustada (sh koondades need enne äravedu), püsib plahvatusoht, st suureneb oht ohustada inimesi ja objekte ning saastada keskkonda. ELi Jäätmedirektiivi (2008/98/EÜ) artikkel 13 kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda.
Laskemoona ja lahingumoona tootmisel võib tekkida materjale, mis tuleb hävitada lõhkamise või põletamise teel või puhastada põletamise teel. Selliste materjalide koguseks on hinnatud 50 t aastas (vt 3.1.1.). Tööstusheite direktiivi artikkel 3 punkt 37 kohaselt ei kuulu kasutuselt kõrvaldatud lõhkeained tööstusheite direktiivi kohaldamisalasse, seega ei rakendu märgitud materjalide põletamisel ka tööstusheite direktiiviga sätestatud nõuded jäätmete põletamisele.
Tööstusheite seadust (THS) kohaldatakse jäätmepõletus- ja koospõletustehase suhtes, milles põletatakse või koospõletatakse tahkeid või vedelaid jäätmeid. THSi § 2 lg 2 kohaselt ei kohaldata seadust teadusuuringute, arendustegevuse ega uute toodete ja protsesside katsetamise suhtes, kui nende tegevuste ulatus on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt. Vastavalt THSi § 85 lg 5 ei kohaldata seadust katsetehasele, mida kasutatakse uuringuks, arendustegevuseks ja katsetamiseks, selleks et parendada termilist protsessi, ning kus töödeldakse alla 50 t jäätmeid aastas. Sellest lähtuvalt on võimalik mõjuulatuse määramisel lähtuda analoogiast – alla 50 t jäätmete (sh lõhkeainetega saastunud materjalide) põletamisel on tegevuse ulatus piisavalt väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt. Sellest tulenevalt antakse käesoleva mõjude hindamisega arendajale suunis, mille kohaselt peab jääma vastavate materjalide põletamise kogus alla 50 t aastas. Peamiseks mõjuvaldkonnaks seejuures on põlemisel tekkivate saasteainete heide välisõhku. Põletamise mõjusid välisõhule on käsitletud peatükis 6.2.3 (Õhusaaste mõju), seejuures on välja toodud lõhkeainega kokku puutunud materjalide põletusel eralduvate saasteainete hinnangulised heitkogused. Kuni 50 t/a põletamisel jäävad saasteainete heitkogused oluliselt alla õhuluba nõudvate väärtuste. Hajumiste hinnang näitab, et maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad põletuskoha vahetus läheduses ca 50–60 m raadiuses, kuid lõhkeainega kokku puutunud materjalide põletamisel ei ületata saasteainetele SO2, NO2, CO, NMVOC, PM10 ja PM2,5 õhukvaliteedi piirväärtuseid nii tööstuspargi territooriumi sees kui ka väljaspool tööstuspargi piiri. Seega, materjalide põletamisel mahus kuni 50 t/a ei kaasne olulist õhusaastet.
Eelnevast tulenevalt, ning lähtudes määruse nr 11 käitlusmeetoditest, on nii laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavate osade kui lõhkeainega kokku puutunud või määrdunud pakendite, riiete ja töövahendite põletamine põhjendatud ja asjakohane meetod ohutuse tagamise ja plahvatusohu kõrvaldamise seisukohalt, seejuures olulist keskkonnamõju omamata.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Eelistatud on alad, millel ei ole kattuvust jääkreostusobjektiga.
74 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 17 Võrdluskriteerium: mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalikkusele ning jääkreostus
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalikkusele
Jäätmetekke ja ringmajanduse võimalikkuse osas ei ole asukohavariantide vahel olulist erinevust.
Jäätmetekke ja ringmajanduse võimalikkuse osas ei ole asukohavariantide vahel olulist erinevust.
Jäätmetekke ja ringmajanduse võimalikkuse osas ei ole asukohavariantide vahel olulist erinevust.
Jäätmetekke ja ringmajanduse võimalikkuse osas ei ole asukohavariantide vahel olulist erinevust.
Jäätmetekke ja ringmajanduse võimalikkuse osas ei ole asukohavariantide vahel olulist erinevust.
Jääkreostus
Registreeritud jääkreostusobjekte eelvalikualal ei esine.
Registreeritud jääkreostusobjekte eelvalikualal ei esine.
Eelvalikuala kattub registreeritud jääkreostusobjekti ga (Piirsalu raketibaas). Võimalik on jääkreostuse esinemine pinnases. Vajalik reostusuuring.
Eelvalikualale jääb registreeritud jääkreostusobjekt (Sonda raketibaas). Reostus eeldatavalt likvideeritud põlevkivi kaevandamise käigus. Pinna ja põhjavee reostus on vähetõenäoline.
Registreeritud jääkreostusobjekte eelvalikualal ei esine.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.1.10 Kliimamõjud
Kliimamõjude puhul vaadeldakse kahepidiseid mõjusid: 1. kuidas kavandatav tegevus mõjutab kliimat (läbi süsinikuheite) ning aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele; 2. kuidas kavandatav tegevus arvestab kliimariskidega ning suudab kliimamuutustega kohaneda.
Neist esimest on käsitletud järgnevas peatükis 6.1.10.1. Kaitsetööstuspargi ning lõhkeainetööstuse poolt tekitatud kliimamõju avaldub peamiselt läbi maakasutuse muutuse ja kasutusperioodi. Kavandatud tegevused vajavad tegutsemiseks suurt ala ning seetõttu on vajalik vähemalt osaliselt raadata väljavalitud maa-alal kasvav mets, teisaldada pinnast ning rajada tehiskattega alasid. CO2 heite teket on oodata ka ehitusprotsessi ning seadmete ja hoonete hilisemas kasutusest kõrvaldamise etapis, kuid võrreldes maakasutuse muutustega ning kasutusperioodiga on tegemist väiksema ning ühekordse heitkoguse tekkega ning eelvalikualade vahel ei erine kasutusetapi ajal tekkiv mõju oluliselt. Käesoleva hindamise eesmärgiks on eelvalikualade võrdlemine, mistõttu keskendutakse maakasutuste muutusest tuleneva CO2 heite hindamisele. Lisaks antakse kvalitatiivne hinnang kaitsetööstuspargi ning lõhkeainetööstuse kasutusaegsele mõjule.
Kliimamuutustega kohanemist ehk vastupanuvõimet kliimamuutustele on käsitletud peatükis 6.1.10.2. Selles osas analüüsitakse relevantseid kliimamuutuste aspekte, mis võivad potentsiaalselt piirkonniti erineda. Analüüsi metodoloogia põhineb Euroopa Komisjoni poolt koostatud teatisel „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027"68.
68 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027" https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03)R(02)
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 75
6.1.10.1 Kasutusperioodi ja maakasutuse kliimaneutraalsuse (CO2) hindamine
Olemasoleva olukorra kirjeldus
Pärnu 1
Kaitsetööstuspargi aiaga piiratud ala pindala on 204 ha. Metsaregistri69 andmete põhjal on eelvalikuala täies mahus metsastunud ning tegemist on mitmekesise metsa alaga. Domineerivaks metsakasvukohatüübiks on soovikumets (~64 ha) mis koosneb angervaksa (AN), osja (OS), tarna (TR) ning tarna-angervaksa (TA) kasvukohatüüpidest. Samuti on olulisel määral esindatud laanemetsa (~38 ha) ning palumetsa (~37 ha) metsatüübid. Palumetsa alad koosnevad mustika (MS) kasvukohatüübist ning laanemetsad jänesekapsa (JK), jänesekapsa-mustika (JM) ja sinilille (SL) kasvukohatüüpidest. ~36 ha suuruse ala moodustavad kõdusoometsad, jänesekapsa-kõdusoo (JO) ja mustika-kõdusoo (MO) kasvukohatüüpidega ning ~25 ha suuruse alal asuvad salumetsad naadi (ND) kasukohatüübiga. Vähesel määral on esindatud ka rabastuvad metsad (~3 ha) kus on valdavas enamuses karusambla (KR) ja karusambla-mustika (KM) kasvukohatüübid.
Pärnu 2
Aiaga piiratud ala suurus on 244 ha. Eelvalikuala on täies mahus metsastunud ning tegemist on mitmekesise metsaga. Peamisteks metsatüüpideks on laanemetsad (~118 ha) ning soovikumetsad (~80 ha). Laanemetsades on esindatud jänesekapsa (JK), sinilille (SL) ja jänesekapsa-mustika (JM) kasvukohatüübid. Soovikumetsad koosnevad tarna (TR), tarna-angervaksa (TA) ja angervaksa (AN) kasvukohatüüpidest. Väiksemas mahus on esindatud ka salumetsad (~24 ha), palumetsad (~16 ha) ning kõdusoometsad (~7 ha). Kasvukohatüüpidest on esindatud mustika (MS), naadi (ND), mustika-kõdusoo (MO) ning jänesekapsa-kõdusoo (JO).
Piirsalu
Eelvalikuala puhul on tegemist Kaitseliidu Piirsalu taktikalaga, aiaga piiratud ala suurusega 68 ha, kus on püsivalt asunud metsamaa. ~42 ha ala kohta puudub käesoleval hetkel informatsioon kasvukohatüüpide kohta. Ülejäänud ala kohta on teada, et valdavas enamuses on palumetsad (~9 ha) ning soovikumetsad (~7 ha). Soovikumetsades on esindatud angervaksa (AN) ning tarn-angervaksa (TA) kasvukohatüübid. Palumetsad koosnevad pohla (PH) ning mustika (MS) kasvukohatüüpidest. Väiksemas mahus on alal esindatud ka rabastuvad metsad (~2 ha), koosnedes karusambla-mustika (KM) ja sinika (SN) kasvukohatüüpidest.
Põhja – Kiviõli
Eelvalikuala puhul on peamiselt tegemist kaevandamise käigus rikutud alaga, kuhu on rajatud kultuurpuistud. Ala pindalaks on 141 ha, millest ca 57% on puistu, ülejäänud alal on kas seisuveekogud või puudub puistu olemasolu. Mineraalne puistang asub ~81 ha suurusel alal.
Aidu
Eelvalikuala puhul on tegemist inimtekkelise kooslusega ehk mineraalse puistanguga. Tegemist on kaevandamise käigus rikutud alaga, kuhu on rajatud kultuurpuistud. Kaitsetööstuspargi ala suuruseks on 136 ha.
69 Seisuga september 2024, Metsaregistrist väljavõte metsaeraldiste kohta (Informatsioon kasvukohatüübi, peapuuliigi, vanuse, eraldise pindala kohta)
76 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Metoodika
Kaitsetööstuspargi ning lõhkeainetehase rajamise ning käitamisega kaasnevad CO2 heitkogused arvutati peatükis 4 kirjeldatud eelduste põhjal. Käesolevas etapis on tegemist kavandatava tegevuse üldisema kontseptsiooniga ning KSH protsessiga, mitte tegevusloa täpsusastmes projektiga, ning seetõttu on CO2 arvutustulemused indikatiivsed ning need võivad oluliselt täpsustuda või muutuda projekti edasistes etappides vastavalt projektlahenduse edasisele arengule.
Maakasutuse muutuse osas on hinnatatud nii ühekordsest raadamisest tulenevat mõju kui ka aastast metsamaa CO2 sidumise potentsiaali. Kõigi eelvalikualade puhul on kasutatud üldist eeldust, et toimub kogu ulatuses metsamaa raadamine, pinnase teisaldamine või tehiskattega katmine (tegelikult jääb osalt alles looduslikku ala, kuid käesolevaks etapiks ei ole koostatud projektlahendust, mis võimaldaks maakasutuse muutust täpsemalt iseloomustada). Selle eelduse korral lõppeks kogu alal süsiniku sidumine biomassis – nö maksimaalne võimalik mõju.
Ühekordsest raadamisest tuleneva mõju arvutamiseks on lähtutud ELME projekti70 käigus koostatud metsa puitsesse biomassi seotud süsiniku varu hinnangust. Kuna praeguses etapis puuduvad täpsed andmed täpsete raadatavate alade kohta, leiti iga eelvalikuala puhul keskmine seotud süsiniku kogus hektari kohta.
Eesti metsanduse arengukava aastani 203071 aruandes on viidatud Eesti metsade puudulikule süsiniku andmestikule. Soovitusena on antud eelseisva arengukava perioodil edendada Eesti metsade süsinikuringe uuringuid. Üheks süsinikuringe uuringu edendamise suunaks on metsade süsiniku sidumise võime ja neis oleva süsiniku varu selgitamine ning uuringutega tuleks katta võimalikult suur osa erinevatest metsatüüpidest. Ühegi eelvalikuala puhul ei ole läbi viidud süsinikuringe uuringuid, mistõttu CO₂ sidumise potentsiaali arvutamiseks kasutati Eestis läbiviidud teadusuuringute tulemusi. Uuringud keskendusid puude biomassi ning alusmetsa ja taimestiku seotud süsiniku varu hindamisele. Eriheitetegurid on valitud parima teadmise alusel, arvestades kasvukohatüüpi ning keskmist puistu vanust. Eriheitetegurite valimisel on arvestatud, et tööstuspargi taristu ehitamisega alustatakse aastal 2025 ning tehaste ehitusega järgneval aastal. Puuduliku andmestiku tõttu ei ole arvestatud süsiniku bilansiga, kasvukohatüüpide eriheitetegureid on üldistatud metsakasvukohatüüpidele72 ning osade metsakasvukohatüüpide puhul kasutati Euroopa Keskkonnaameti (EEA) raportist73 saadud tulemusi. Eriheitetegurina kasutati maksimaalset tulemust, et illustreerida halvimat stsenaariumit. Metsa biomassi ladestub süsinik, kuid kuna atmosfääris seotakse süsihappegaas, on tulemused antud süsihappegaasina: 1 t C võrdub 3,67 t CO2.
Kvalitatiivselt hinnatakse lõhkeainetööstuse ja kaitsetööstuspargi kasutusaegsest tegevusest tulenevat CO2 emissioonide teket. Esialgne kvalitatiivne hinnang põhineb välismaal tegutsevate Kaitsetööstusparkide ESG raportitel. Tulenevalt täpse lähteandmestiku puudumisest (tehaste projekte veel pole) ei ole võimalik kvantitatiivselt hinnata kasutusaegsest tegevusest tulenevat CO2 emissioonide teket.
Maakasutus: aastane CO2 sidumise potentsiaal
Eelvalikualade vaheline aastase CO2 sidumise potentsiaali võrdlus on toodud järgnevas tabelis (Tabel 18). Kõigi eelvalikualade puhul on kasutatud üldist eeldust, et toimub kogu ulatuses metsamaa
70 Projekt ELME: „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid
71 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool 2018
72 Metsatüpoloogilise digitaalse õppematerjali koostamine ja metsakasvukohatüüpide käsiraamatu kaasajastamine, Eino Laas ja Hardo Becker
73 Carbon stocks and sequestration in terrestrial and marine ecosystems: a lever for nature restoration, European Environment Agency, aprill 2022
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 77
raadamine, pinnase teisaldamine või tehiskattega katmine (tegelikult jääb osalt alles looduslikku ala, kuid käesolevaks etapiks ei ole koostatud projektlahendust, mis võimaldaks maakasutuse muutust täpsemalt iseloomustada). Kuna eelvalikualad on erineva pindalaga, on alade paremaks omavaheliseks võrdlemiseks süsiniku sidumise potentsiaal arvutatud nii kogu eelvalikuala pindala kui ka 100 ha kohta.
Käesolevaks etapiks ei ole teada täpseid raadamise asukohti ega mahtu, eelvalikualad on ulatuslikud ning aladel asub erineva vanusega, puistu koosseisuga, kasvukohatüübiga ning boniteediga metsa, mistõttu on 100 ha CO2 sidumise potentsiaali arvutamiseks kasutatud kasvukohatüüpide osakaalud samad kui kogu ala CO2 sidumise potentsiaali arvutamiseks.
Tabel 18 Eelvalikualade aastane CO2 sidumise potentsiaal
Metsatüüp
Pindala Keskmine
vanus
Eriheitetegur Tulemus
ha t C ha/a t CO2 ha/a t CO2
ala/a t CO2 100ha/a
Pärnu 1
Soovikumetsad 63,7 26 9,00 (73) 33,0
6761,4 3318,22
Laanemetsad 38,0 26 11,14 (74) 40,9
Palumetsad 36,9 28 7,83 (75) 28,7
Salumetsad 25,1 23 9,00 (73) 33,0
Kõdusoometsad 35,8 40 8,48 (76) 31,1
Rabastuvad metsa 3,3 46 9,00 (73) 33,0
Metsa ala puudumine
1,00 - 0,00 0,0
Pärnu 2
Soovikumetsad 79,6 32 9,00 (73) 33,0
7989,2 3272,9
Laanemetsad 117,8 33 9,04 (74) 33,1
Palumetsad 16,3 28 7,83 (75) 28,7
Salumetsad 23,5 20 9,00 (73) 33,0
Kõdusoometsad 6,9 34 8,48 (76) 31,1
Piirsalu
Soovikumetsad 6,8 41 9,00 (73) 33,0 1933,0 2842,67
Rabastuvad metsad 1,9 35 9,00 (73) 33,0
74 KIK metsanduse programmi 2018.a. projekt nr. 14511 Süsinikubilanss viljakate kuusikute vanusereas, Eesti Maaülikool 2018
75 KIK metsanduse programmi 2016.a. projekt nr. 11660 Süsinikubilanss palumännikute vanusereas, Eesti Maaülikool 2016
76 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Metsanduse 2022. a. programmi projekti nr. RE.4.08.22-0017, Süsinikubilansi dünaamika kõdusoomännikute vanusereas, Eesti maaülikool 2024
78 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Metsatüüp
Pindala Keskmine
vanus
Eriheitetegur Tulemus
ha t C ha/a t CO2 ha/a t CO2
ala/a t CO2 100ha/a
Palumetsad 8,6 46 7,51 (75) 27,5
Teadmata 42,6 - 9,00 (73) 33,0
Metsa ala puudumine
8,0 - 0,00 0,0
Põhja - Kiviõli
Mineraalne puistang
81,0 6 0,61 (77) 2,2 181,2 128,5
Metsa ala puudumine
60,0 - 0,00 0,0
Aidu
Mineraalne puistang
134,0 34 3,34 (77) 12,2 1641,1 1204,5
Metsa ala puudumine
2,0 - 0,00 0,0
Maakasutus: metsamaa raadamine
Järgnevas tabelis on esitatud raadamisest tuleneva CO₂ heite võrdlus eelvalikualade vahel. Kõigi eelvalikualade puhul on kasutatud üldist eeldust, et toimub kogu ulatuses metsamaa raadamine, pinnase teisaldamine või tehiskattega katmine (tegelikult jääb osalt alles looduslikku ala, kuid käesolevaks etapiks ei ole koostatud projektlahendust, mis võimaldaks maakasutuse muutust täpsemalt iseloomustada). Kuna eelvalikualad on erineva pindalaga, on eelvalikualade paremaks võrdlemiseks tekkivat mõju hinnatud nii kogu eelvalikuala pindala kui ka 100 ha kohta.
Tabel 19 Eelvalikualade ühekordne CO2 heide raadamise tulemusena
Ühekordne CO2 heide raadamise tulemusena
Asukoht Ala
kirjeldus
Pindala Eriheitetegur Tulemus
ha t C/ha t CO2/ha t CO2 ala t CO2 100 ha
Pärnu 1 Metsa ala 202,8 48,5 (70) 177,8
36 057,5 17 695,4 Metsa ala
puudumine 1,0 0,0 0,0
Pärnu 2 Metsa ala 244,1 70,1 (70) 257,0 62 741,8 25 703,3
Piirsalu Metsa ala 4,0 93,7 (70) 343,6 16 158,3 23 762,2
77 Süsiniku akumuleerumine Narva karjääri männikultuuride aegreas, 2005
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 79
Ühekordne CO2 heide raadamise tulemusena
Asukoht Ala
kirjeldus
Pindala Eriheitetegur Tulemus
ha t C/ha t CO2/ha t CO2 ala t CO2 100 ha
56,0 - 264,0 (78)
Metsa ala puudumine
8,0 0,0 0,0
Põhja - Kiviõli
Metsa ala 81,0 10,9 (70) 39,9
3 237,3 2 296,0 Metsa ala
puudumine 60,0 0,0 0,0
Aidu Metsa ala 134,0 31,0 (70) 113,7
15 231,3 11 179,0 Metsa ala
puudumine 2,3 0,0 0,0
Hetkeseisuga puuduvad Eestis regulatsioonid, mis sätestaksid piirmäärad maakasutuse muutusest tulenevale süsinikuheitele ehk näiteks metsamaa muutmine tööstus- või elamuarenduseks ei ole seotud kindlate CO2 emissioonilimiitidega.
Kaitsetööstuspargi ja lõhkeainetööstuse kasutusetapi CO2 heite hinnang
Käesoleva aruande koostamise ajal on pooleli kliimakindla majanduse seaduse koostamine, mille eesmärgiks on luua alus kliimakindlaks majanduseks, seades kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid, soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist. Seaduses püstitatud kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid annavad selguse, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kavandatava seaduse oluliste suundade loetelus on esimesel kohal eesmärk, et tehakse ruumi uuele tööstusele, mistõttu tööstuse heite maht saab kasvada 2030. a kahekordseks.
Tööstuse osas on kliimakindla majanduse seaduse eelnõus (eelnõu versioon detsember 2024) seatud eraldi eesmärgid põlevkiviõli tööstusele ja muule tööstusele (kuhu alla kuulub kaitsetööstuspark). Muu tööstuse eesmärgid on järgmised:
1) heitkoguse kasv 2030. aastaks ei ületa kahekordset 2022. aasta taset; 2) heitkoguse kasv 2035. aastaks võrreldes 2022. aastaga on 62%; 3) heitkogus kasv 2040. aastaks ei ületa 2022. aasta taset.
2022. aasta töötleva tööstuse ja ehituse kategooria heide Eestis oli 266 700 t CO2ekv79 ning seega ei tohiks 2040. aastaks suureneda muu tööstuse heitkogused üle 266 700 t CO2ekv.
78 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050, Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool 2021
79 Kasvuhoonegaaside inventuur 1990-2022
80 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Kaitsetööstuspargi ning lõhkeainetehase kasutusperioodist tuleneva CO2 heite peamisteks allikateks on eeldatavalt tarbitava elektri- ja soojusenergia hulk ning allikas, sisseostetud toormaterjalid koos transpordiga, jäätmete teke ning käitlemine ja mehaanilised-keemilised protsessid. Seetõttu peaks CO2 heite kvantitatiivse hindamise aluseks olema andmete olemasolu, mille põhjal saab vajalikud heite arvutused teostada. Kuna käesoleva aruande koostamise hetkeks puudub vajalik andmestik (arendajad pole valitud, tehaste projekte pole koostatud, täpsed tegevused pole teada), on teostatud kvalitatiivne hindamine.
Olenemata valitud asukohast on tehase kasutusaja etapis tekkivad KHG-heitkogused eelvalikualade lõikes sarnases suurusjärgus. Asukoht mõjutab teatud määral toorainete transporti, liitumisvõimalusi, energia koostootmist ning jäätmete taaskasutamist, mis omakorda mõjutab heidet. Siiski ei ole eeldatav, et need tegurid põhjustaksid eelvalikualade vahel kordades erinevaid KHG-heitkoguseid. Kasutusaegse mõju illustreerimiseks on järgnevas tabelis toodud võrdluseks rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtete tüüpiline KHG-heide ühe tegevusaasta jooksul. Kaitsetööstus on rahvusvaheliselt suuremahuline sektor, kus juhtivad ettevõtted tegutsevad mitmes riigis ning nende tootmismahud on oluliselt suuremad kui Eestis kavandataval kaitsetööstusel.
Tabel 20 Kaitsetööstusparkide raporteeritud ESG tulemuste võrdlus
Aastane KHG heide tegevuskategooriate järgi
Metoodika
Töötajate
arv
ettevõttes Mõjuala ja raporteeritud
tegevuskategooriad väärtus ühik
Nammo Group 80
Mõjuala 1 12 569,0
t CO2ekv Finantskontrolli meetod
(financial approach) 3 122
Mõjuala 2 15 485,8
Mõjuala 3: Sisseostetud tooted ja teenused, kütus ja energia, jäätmete käitlemine, tööle-koju liikumine, tööreisid
19 071,7
BAE Systems plc 81
Mõjuala 1 107,4
t CO2ekv
Operatiivkontrolli meetod (operational control method)
99 800 Mõjuala 2 243,5
Mõjuala 3: Tööreisid 114,0
Rheinmetall Group 82
Mõjuala 1 46,7
t CO2 ekv/ € million sales
Turu-põhine meetod (market-based)
4 422 Mõjuala 2
Mõjuala 3: Sisseostetud tooted ja teenused, müüdud toodete kasutamine
8 821,48 t CO2ekv Teadmata
Tabelis esitatud andmete tõlgendamisel ja võrdlemisel tuleb arvestada, et suur osa teabest on patendiga kaitstud ja ei ole avalikustatud. Seetõttu kajastavad ESG-raportid erinevaid mõjuala kategooriaid ja alamkategooriaid. Lisaks varieeruvad heitmete arvutamise metoodikad, aruandlusperioodid ning ettevõtete suurused, mis võib mõjutada andmete võrreldavust. Oluline on märkida, et ei ole teada, millises ulatuses ja täpsusastmes on arvutuste jaoks andmeid kogutud.
80 Nammo Group Annual and Sustainability Report 2023
81 BAE Systems plc Annual Report 2023
82 Rheinmetall AG ESG reporting 2024 factbook
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 81
Näiteks mõjuala 3 alamkategooria „sisseostetud tooted ja teenused“ raporteerimisel ei saa olla kindel, et andmed on kogutud ühtses või võrreldavas mahus, näiteks kas kogu toormaterjal on kaasatud.
ESG-raporti põhjal on Nammo Group aastane kasvuhoonegaaside heide 47 126,5 t CO2ekv ning BAE systems raporteeritud kategooriate koguheide 464,9 t CO2ekv. Lähtuvalt raporteeritud mõjualadest ja alamkategooriatest on kõige sobilikum võrrelda seatud heitkoguse piirväärtust Nammo Group raporteeritud heitega. Eesti kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on toodud eesmärgiks, et heitkoguste kasv 2040. aastaks ei ületa 2022. aasta taset ehk aastal 2040 on muu tööstuse heitkoguste piirväärtus kollektiivselt 266 700 t CO2ekv. Kasutades Nammo Group illustratiivse näitena, moodustab ettevõtte heide 17,6% kogu sektorile Eestis seatud piirväärtusest. Siinkohal tuleb arvestada, et Eestisse kavandatav kaitsetööstuspark ja lõhkeainetööstus on võrreldes rahvusvaheliste ettevõtetega oluliselt väiksema mastaabiga. Sellest tulenevalt võib öelda, et töös käsitletava kaitsetööstuspargi potentsiaalne KHG heitkogus on väiksem kui suurte rahvusvaheliste ettevõtete heide.
Lähtudes tulevikutrenditest võib eeldada, et kõnealuse kaitsetööstuse kasutusaegne heite teke ajas väheneb. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 203083 (REKK 2030) on seatud siseriiklikud energia- ja kliimaalased eesmärgid, kus muuhulgas on väljatoodud, et taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab 2030. aastal olema vähemalt 42% ning eesmärk on Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030). Hetkel koostamisel oleva Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK)84 eelnõus on välja toodud, et Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul on oluline saavutada 2030. aasta taastuvenergia eesmärgid, ehk taastuvenergia peab moodustama aastaks 2030 100% Eesti elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest ja 63% soojuse summaarsest lõpptarbimisest. Transpordisektorist tuleva heite vähendamiseks on taastuvenergia direktiivi85 uuendamisel antud liikmesriikidele siduvad eesmärgid: vähendada taastuvenergia kasutamisega kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälge transpordis 2030. aastaks 14,5% võrra või saavutada samaks aastaks vähemalt 29%-ne taastuvenergia osakaal transpordisektori energia lõpptarbimises86. Kuna erinevates dokumentides on eesmärgid määratletud erinevalt, ei ole hetkel võimalik täpselt määratleda, kui suures ulatuses kasvuhoonegaaside heite vähenemine toimub. Siiski, eeldades, et Eesti liigub heite vähendamise ja eesmärkide täitmise suunas, saab oodata kasvuhoonegaaside heite vähenemist. Tulevikus võib vajalik olla seada käitamisele, nii nagu kõikidele majandussektoritele tervikuna, täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tehnoloogianeutraalselt arvestavad kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke, sh ajalist mõõdet (nt kehtestades keskkonnalubadega summaarse lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vastavalt riiklikele vahe-eesmärkidele).
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatud tehaste kasutusperioodil tekib KHG heiteid, kuid käesoleval hetkel ei ole ühtegi konkreetset asjaolu, mis välistaks kaitsetööstuspargi rajamist kliimamõjude ja nende leevendamise eesmärgil rahvusvaheliselt või siseriiklikult seatud tegevuskavadest või piirmääradest tulenevalt. Sellele viitab ka Riigikohtu otsuse nr 3-20-7712487 punkt 22: „Heitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea käitistele piiranguid jäiga arvulise normina, sest niisuguste eesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid väga paljude tegevuste
83 Eesti riiklik energia- ja kliimakavas aastani 2030 (REKK 2030): https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/energiapoliitika/energia-ja- kliimakava
84 Energiamajanduse arengukava aastani 2035, eelnõu seisuga 13.11.2024: https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava
85 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413; 18. oktoober 2023
86 Taastuvenergia direktiiv paneb Eesti puidupõletajad ja transpordi surve alla | Eesti | ERR
87 Riigikohtu lahend: 3-20-771, MTÜ Loodusvõlu kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. märtsi 2020. a korralduse nr 157 tühistamiseks
82 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
koosmõjust. Sektori- või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide määramine on poliitiliste valikute küsimus. …“
Eelnevat arvesse võttes saab järeldada, et kaitsetööstuspark ja lõhkeainetehas ei ole praeguse teadmise juures (kliimakindla majanduse seadus ei ole veel jõustunud) vastuolus Eesti kliimaeesmärkidega.
Maakondade arengustrateegiates on rõhutatud tööstus- ja ettevõtlusvaldkonna arendamise olulisust. Lääne maakonna arengustrateegia 2035+88 näeb ette tootva ja töötleva ettevõtluse arendamise toetamist, sealhulgas nii uute ettevõtlusalade rajamist kui ka olemasolevate arendamist. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–203589 seab eesmärgiks piirkonna ettevõtluse mitmekesistamise, rõhutades vajadust uute, põlevkivisektorist sõltumatute tootmis- ja teenusettevõtete loomiseks. Lüganuse valla arengukava 2024–203590 toob esile ühe peamise väljakutsena põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnamõjude leevendamise. Samuti käsitletakse arengukavas endiste kaevandus- ja karjäärialade taaskasutuse võimalusi ning rõhutatakse ettevõtluskeskkonna mitmekesistamise ja arendusprojektide elluviimise olulisust. Eraldi on välja toodud ka kaitsetööstuse arendamise suund. Pärnu linna arengukavas aastani 203591 on seatud eesmärgiks soodustada ettevõtlust, mis aitab vähendada majanduse sesoonsust. Samuti toetatakse uute investorite kaasamist, kes loovad piirkonda eeskätt kõrgema lisandväärtusega ning nn tarku töökohti. Eesmärgiks on luua eeldusi innovaatiliste ja keskmisest kõrgema sissetulekuga töökohtade tekkeks. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks konkreetsed numbrilised (sh sektoripõhised) eesmärgid maakondlikes dokumentide puuduvad. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus on nimetatud planeeringute ja arengukavadega kooskõlas.
Pärnu linna92,93,94, Lüganuse valla95 ja Lääne-Nigula valla üldplaneering96, nii kehtivad kui ka koostamisel olevad, ei käsitle kasvuhoonegaaside (KHG), sh süsinikdioksiidi (CO₂) emissioonidega seotud aspekte. Planeeringud ei sisalda teavet olemasolevate heitkoguste, prognoositava heite dünaamika ega võimalike vähendamismeetmete kohta. Kohaliku tasandi strateegilised dokumendid, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside vähendamise vajadust ja vastavaid meetmeid on kliima- ja energiakavad. Kliima- ja energiakavades on sätestatud üldised eesmärgid, keskendudes maakonna- või linnaülesele kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, taastuvenergia kasutuse suurendamisele ning energiatõhususe parandamisele. Kavades puudub sektoripõhine lähenemine, ehk eesmärgid ei ole eristatud tegevusvaldkondade lõikes ega sisalda konkreetseid meetmeid või juhiseid, kuidas erinevad majandussektorid, sh tööstus, peaksid seatud eesmärkide saavutamisse panustama. Eriti olulisena tuleb märkida, et kliima- ja energiakavades ei ole arvestatud võimalike täiendavate tööstusüksuste rajamise ega sellega kaasnevate heitmete ja energiatarbimise kasvuga. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, mil määral kavandatav tööstuslik tegevus on kooskõlas seatud kliima- ja energiaalaste eesmärkidega.
Läänemaa kohaliku omavalitsuse kliima- ja energiakavas aastani 203097 on üheks strateegiliseks eesmärgiks seatud kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamine 25% võrreldes 2019. aastaga. Ida-
88 Lääne maakonna arengustrateegia 2035+, veebruar 2023
89 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035, aprill 2023 90 Lüganuse valla arengukava 2024-2035, oktoober 2024 91 Pärnu linna arengukava aastani 2035, oktoober 2018 92 Tõstamaa valla üldplaneering. Kehtestatud 07.03.2008 Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 60. 93 Audru valla üldplaneering. Kehtestatud 13.05.2010 Audru Vallavolikogu määrusega nr 19. 94 Pärnu linna üldplaneering 2035+. Koostamisel 95 Lüganuse valla üldplaneering. Kehtestatud 29.05.2025 Lüganuse Vallavavolikogu otsusega nr 243. 96 Lääne-Nigula valla üldplaneering. Kehtestatud 18.08.2022 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 1-3/22-36.
97 Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava 203. Kehtestatud 16.02.2023
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 83
Viru maakonna energia- ja kliimakava98 seab sihiks kasvuhoonegaaside heite vähenemise ning süsiniku sidumise suurendamise, mille tulemusel saavutatakse aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Meetmetena nähakse ette süsiniku sidumise võimaluste rakendamist ning kliimasõbraliku ettevõtluse arendamist. Süsiniku sidumise suurendamise meede sisaldab endas tegevusi, mis on peamiselt seotud tööstustes püütud CO2 kasutamisega, innovaatiliste CO2 sidumisprojektidega või jääksoode korrastamisega ehk kaitsetööstuspargiga otsene seos puudub. Pärnu linna kliima- ja energiakava aastani 203099 on eesmärgiks seadnud süsinikuheite vähendamise 40% ning ülemineku taastuvenergiale (v.a transport). Samuti on üks kiimaeesmärkidest süsinikusidumise suurendamine looduslikus maakasutuses. Tuginedes selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevustele100 (näited kavandatud tegevustest: jätkatakse laialdast rannaniitude (öko) hooldust ja ranna ning kaldaalade korrastamist), võib jällegi öelda, et seost kaitsetööstusega on keeruline välja tuua.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kliima- ja energiakavades on seatud üldised sihid – eelkõige kasvuhoonegaaside heite vähendamine ning energiatõhususe suurendamine, kuid käsitletud ei ole konkreetselt uute tööstuste kavandamisega seotud kliimaeesmärke või -tingimusi. Samal ajal toetavad maakondade arengustrateegiad selgelt tööstus- ja ettevõtlusvaldkonna kasvu, mis võib kaasa tuua heitkoguste suurenemise ja seeläbi raskendada seatud üldiste kliimaeesmärkide täitmist. Seega jääb ebaselgeks, millised on kohalike omavalitsuste või maakondade KHG vähendamise eesmärgid ja meetmed kaitsetööstuse ja tööstuse kui sellise arendamise kontekstis. Kuna aga ka tööstusvaldkonna kasvu ja arengut on kohalike omavalitsuste ja maakondlike strateegiliste eesmärkide seas ette nähtud, siis ei saa öelda, et kavandatav tegevus oleks nendega vastuolus.
Eelvalikualade kokkuvõtlik võrdlus tulenevalt süsinikuheitest
Järgnevas tabelis on esitatud eelvalikualade koondvõrdlus, tulenevalt maakasutuse muutuse süsinikuheitest. Iga eelvalikuala puhul on võimalik täpsustada maakasutuse muutusest ja raadamisest tulenevat heidet, kui kaitsetööstuspargi ja lõhkeainetööstuse täpsema projekteerimise käigus selguvad raadatavate alade mahud ja asukohad. Samuti saab vähendada hetkel leitud heidet säilitades alad, millel on suurem süsiniku sidumise võimekus ning mis on väiksema raadamisest tuleneva mõjuga.
Tabel 21 Võrdluskriteerium: süsinikuheide (maakasutuse muutusest ning süsinikuheitest)
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Süsinikuheide (maakasutuse muutusest)
Metsatüüpidest ning vanusest tingituna keskmise raadamise heite ning kõige kõrgema CO2 sidumise potentsiaaliga ala.
Metsatüüpidest ning vanusest tingituna kõige kõrgema raadamise heite ning kõrge CO2 sidumise potentsiaaliga ala.
Puistu vanusest tingituna kõrge raadamise heite ning keskmise CO2 sidumise potentsiaaliga ala.
Mineraalsest puistangust ning vanustest tingituna kõige madalama raadamise heite ning kõige madalama CO2 sidumise potentsiaaliga ala.
Mineraalsest puistangust ning vanustest tingituna madala raadamise heite ja madala CO2 sidumise potentsiaaliga ala.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
98 Ida-viru maakonna energia- ja kliimakava, september 2023 99 Pärnu energia- ja kliimakava 2030. Kehtestatud 15.09.2022 100 Pärnu energia- ja kliimakava 2030: https://kliimakava.ee/
84 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
6.1.10.2 Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutustega kohanemise (ehk vastupanuvõime kliimamuutustele) osas keskendutakse taristu- ja tööstusobjektide puhul muutuvatele ilmaoludele ning sellega seotud aspektidele. Kliimamuutustega kohanemise analüüsis käsitletakse projekti asukohta, sh laiemalt Eesti riigi territooriumi puudutavaid kliimamuutustega kaasnevaid nähtusi. Käesoleva analüüsi metodoloogia põhineb Euroopa Komisjoni poolt koostatud teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–202768.
Kliimamuutuste prognoosimiseks Eestis on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariume, näiteks Keskkonnaagentuuri poolt koostatud dokument „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“101, Keskkonnaministeeriumi (nüüd Kliimaministeerium) poolt tellitud „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“102, „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“103 ning „Eesti seitsmes kliimaaruanne“104.
Antud dokumentide põhjal on kõige tõenäolisemateks tuleviku Eesti kliima kliimariskideks tormid, sademete hulga muutused ja suurenenud üleujutusriskid, kuumalained. Samas on Eesti kliimamudelid siiski pigem soodsad ning ei ole põhjust eeldada, et kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste tõenäosus oluliselt kasvaks.
Tulenevalt käesoleva kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu KSH eesmärgist leida kaitsetööstuspargile viiest potentsiaalsest asukohast (eelvalikualast) kõige sobivam, keskendutakse kliimamuutuste kohanemise analüüsis kliimaohtude piirkondlikele erisustele. Analüüs ei hinda kliimaohtusid projekti tüübi seisukohast (st kaitsetööstuspargi ning selle komponentide, sh ettevõtete varade, tootmisprotsesside, transpordiühenduste jm tundlikkus kliimamuutuste suhtes, olenemata asukohast), kuna eriplaneeringu etapis puuduvad sellise analüüsi jaoks vajalikud detailsed andmed (pole valitud arendajaid, puuduvad projektid ja kavandatava tegevuse detailid).
Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt ei asu ükski viiest potentsiaalsest kaitsetööstuspargi eelvalikualast üleujutusohuga riskipiirkonnas105. Kuigi ala territooriumi asfalteerimine võib tekitada olukorda, kus hoogsadude ja äkktulvade ajal tekib lokaalseid ja ajutisi üleujutusi, siis säilitatakse alal piisavalt looduslikke alasid, mis võimaldab sademeveel loomulikult pinnasesse imbuda. Samuti on projekteerimise etapis ette nähtud rajada sademeveesüsteem, mis samuti alandab võimalikku üleujutusriski. Kuna sademete hulga muutused ja kaasnev üleujutusoht on kliimamuutuste aspektid, mis puudutavad laiemalt kogu Eesti territooriumi ja eelkõige rannikualasid, ei ole kindlat alust eeldada, et mõnes eelvaliku asukohas on antud riskid suuremad kui teises, siis hinnatakse käesolevas analüüsis, et sellest seisukohast on kõik eelvalikualad Kaitsetööstuspargi rajamiseks võrdväärselt sobivad.
Maa-ameti soojussaarte kaardirakenduse põhjal ei paikne ükski eelvalikuala piirkonnas, kus võiks kuumalainete perioodil tekkida soojussaare efekti esinemise võimalus106. Aidu eelvalikuala asub suhteliselt lähedal Kohtla-Nõmmele ja Kohtla-Järvele – piirkondadele, kus soojussaare efekti teke on võimalik. Samas kui ümberkaudsetel metsastatud karjääri aladel mets kasvab suuremaks, siis
101 „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Keskkonnaagentuur, 2015
102 „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“. Keskkonnaministeerium, 2015
103 „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeerium, 2016
104 „Eesti seitsmes kliimaaruanne“. Keskkonnaministeerium, 2017
105 Maa-ameti üleujutusalad. Kasutatud 5.02.25.
106 Maa-ameti soojussaarte kaart. Kasutatud 5.02.25.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 85
võimalik soojussaare efekti tekkevõimalus väheneb. Seega ei saa ka soojussaarte seisukohast välja tuua olulist erinevust eelvalikualade puhul.
Metsatulekahjude kliimaaspekt on ühelt poolt seotud temperatuuri tõusu ja võimalike põuaperioodide sagenemisega, teiselt poolt aga sõltub metsakooslusest, metsa majandamisest ja mulla niiskusrežiimist. Okaspuumetsad (eriti männikud ja kuusikud) süttivad kergemini kui lehtpuumetsad, kus kõrgem niiskusesisaldus aeglustab tule levikut. Vanad männikud ja kuivad nõmmemetsad on tuleohtlikumad kui segametsad või noorendikud. Metsatulekahju riski mõjutab ka metsa majandamine – hooldamata metsades koguneb kuivanud puidumass, mis võib süttida ja kiirendada tule levikut. Lageraiealad ja noored istandused kuivavad põuaperioodidel kiiremini kui varjualused metsad. Samas mängib suurt rolli ka mulla tüüp – turbaalad ja kuivendatud endised sood on tulekahjudele vastuvõtlikumad kui mineraalmullad. Koosmõjus tormide ja tugevate tuulepuhangute kliimaohuga, mille sagenemist ja intensiivistumist on oodata üle Eesti, võib potentsiaalselt mõnevõrra suureneda ka metsatulekahjude risk. Tormid võivad põhjustada puude murdumist ja kahjustumist, mille tagajärjel tekib kuiv ning kergesti süttiv taimne materjal, mis võib suurendada põlengu tekkimise ja leviku riski.
Pärnu 1 eelvalikuala on valdavalt kaetud metsaga (ala moodustab osa ulatuslikust Audru metskond 20 (82602:005:0282) maaüksusest). Pärnu 2 ala on metsaga kaetud vahelduvalt (ala moodustab osa ulatuslikust Audru metskond 20 (82602:005:0282) maaüksusest). Samuti ka Piirsalu eelvalikuala paikneb enamjaolt metsamassiivide vahel. Põhja-Kiviõli eelvalikuala kattub osaliselt Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääriga ning osaliselt on alal istutatud noor puistu, millest suurema osa moodustab mineraalne puistang. Aidu eelvalikuala paikneb täienisti metsastunud alal (Kohtla metskond 200 (43801:001:0133) ja Kohtla metskond 13 (44901:002:0630) kinnistutel); tegemist on mineraalse puistangu metsakasvukohatüübiga.
Käesoleva hinnangu käigus määrati eelvalikualadele tuleohutusklassid, keskkonnaministri määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhendi“ lisa 4 “Metsatuleohu klasside“107 põhjal. Tuleohuklasside määramiseks võeti Metsaregistrist (69) metsa eraldiste peapuuliigid ning seejärel selgitati välja terve analüüsitava ala kõige enam esindatud peapuuliigid. Seejärel “Metsatuleohu klasside” tabeli põhjal määrati aladele tuleohuklasside vahemikud vastavalt peapuuliigile, arenguklassile ning metsakasvukohatüübile.
Eelvalikualadel Pärnu 1, Pärnu 2 ja Piirsalu on esindatud kõik tuleohuklassid vahemikus I–V, kus “I” on väga suur tuleoht ning “V” väga väike tuleoht.
Aidu eelvalikualal on tuleohuklassiks määratud II (suur tuleoht). Antud ala puhul on tegemist mineraalse puistangu metsakasvukohatüübiga, kus valdavalt kasvavad männid. Aidu eelvalikuala idapiiril paiknevad Aidu karjääri settebasseinid (tehisjärv, VEE2014560).
Põhja-Kiviõli eelvalikuala kattub osaliselt Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääriga. Umbes 43% (60 ha) alast ei ole metsaga kaetud, vaid seal on avatud alad ning veekogud. Ülejäänu ca 57% (81 ha) metsastunud alal on esindatud kõik tuleohuklassid vahemikus I–V, kusjuures suurima osa metsastunud alast moodustab mineraalse puistangu kasvukohatüüp, mille tuleohuklass on II.
Määratud tuleohuklasside või tuleohuklasside vahemiku alusel võib Aidu eelvalikuala pidada mõnevõrra vähem sobivaks, kuid olemasolevad andmed siiski ei võimalda kindlalt väita, et metsatulekahjude risk oleks seal märkimisväärselt suurem, mis tooks kaasa olulise erinevuse.
107Metsa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1312/4148/13124171.pdf
86 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Kui kõik viis eelvalikuala paiknevad metsaala piirkondades, kus metsatulekahjude kliimaoht on potentsiaalselt olemas, sõltub ohu ulatus suuresti kaitsetööstuspargi planeeringust – sh hoonete ja rajatiste paigutusest, metsapiiri kaugusest, hüdrantide olemasolust ning sellest kui palju metsaalasid säilitatakse kaitsetööstuspargi territooriumil. Kuna aga see ei ole planeeringu eelvaliku etapis veel teada, ei ole metsatulekahjude riski täpsemalt hinnata võimalik. Käesoleva etapi järelduseks on, et kõik viis potentsiaalset asukohta on sobivad ning metsatulekahjude asukohapõhine kliimaaspekt ei ole otsustav tegur asukoha valikul.
Eelvalikualade kokkuvõtlik võrdlus
Vastupanuvõime kliimamuutustele analüüsi käigus ei tuvastatud, et mõni asukohapõhine kliimaaspekt kujutaks viies eelvalikualas märkimisväärselt suuremat riski võrreldes teistega. Üleujutuste, kuumalainete, tormide ja metsatulekahjude kliimaohud võivad potentsiaalselt piirkonniti mõnevõrra erineda, kuid üheski analüüsitud eelvaliku asukohas ei ole need sedavõrd määravad, et välistada mõni asukoht või teha põhjendatud eelistus ühe või teise asukoha kasuks.
Tabel 22 Võrdluskriteerium: kliimamuutustega kohanemine
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Kliimamuutustega kohanemine
Ükski analüüsitud kliimamuutuste aspektidest ei ole asukohapõhiselt sedavõrd määrav, et teha põhjendatud eelistus ühe või teise asukoha kasuks.
Ükski analüüsitud kliimamuutuste aspektidest ei ole asukohapõhiselt sedavõrd määrav, et teha põhjendatud eelistus ühe või teise asukoha kasuks.
Ükski analüüsitud kliimamuutuste aspektidest ei ole asukohapõhiselt sedavõrd määrav, et teha põhjendatud eelistus ühe või teise asukoha kasuks.
Ükski analüüsitud kliimamuutuste aspektidest ei ole asukohapõhiselt sedavõrd määrav, et teha põhjendatud eelistus ühe või teise asukoha kasuks.
Ükski analüüsitud kliimamuutuste aspektidest ei ole asukohapõhiselt sedavõrd määrav, et teha põhjendatud eelistus ühe või teise asukoha kasuks.
87
6.1.11 Kriteeriumigrupi „Keskkonnamõjud“ koondhinnang
Alljärgnevalt on esitatud kriteeriumigrupi „Keskkonnamõjud“ võrdluse koondtabel. Esimesel real on kajastatud kriteeriumigrupi koondhinnang. Hinnangute põhjendused on leitavad vastavate mõjuhindamiste peatükkidest (6.1.2–6.1.10), sh kokkuvõtvalt peatükkide lõpus võrdluskriteeriumit kokkuvõtvatest tabelitest.
Kriteeriumigrupi „Keskkonnamõjud“ osas kokkuvõtvalt on selgelt eelistatud Põhja-Kiviõli ja Aidu eelvalikualad, mille ebasoodne mõju looduskeskkonnale on ülejäänud aladest väiksem. Kõige suurema ebasoodsa mõjuga on Pärnu 2 eelvalikuala, mille valikuga kaasneks suurim mõju eelkõige linnustikule, aga ka taimestikule ja rohevõrgustikule. Suur mõju linnustikule kaasneks ka Piirsalu ala puhul. Loodusele avaldatavad mõjud on mõlema ala puhul raskesti leevendatavad ja mõjuhindamise töörühm soovitab need kaks eelvalikuala välja pakutud piirides välistada (eeldusel, et planeeringu eesmärgid on mujal realiseeritavad). Neid võiks kaaluda vaid oluliselt väiksema mahu ja piiratud tegevuste korral (nt müra tekitava katseplatsi vältimine). Pärnu 1 ala puhul on ebasoodsad keskkonnamõjud leevendatavad (ka tervikliku tööstuspargi lahenduse, nö maksimumlahenduse korral).
Tabel 23 Kriteeriumigrupi „Keskkonnamõjud“ koondhinnang
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Keskkonnamõjud KOONDHINNAG
Natura 2000 Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule puudub.
Tegevus on lubatud.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule puudub.
Tegevus on lubatud.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule on võimalik ära hoida vajadusel meetmete rakendamisega järgmistes etappides. Vajalik on Natura mõju kaalumine uuesti kuivenduse vajaduse ja lahenduste selgumisel.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule puudub.
Tegevus on lubatud.
Ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule puudub.
Tegevus on lubatud.
Mõju loomastikule, sh kaitstavale loomastikule
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.3)
Mõju linnustikule (sh kaitstavale linnustikule)
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.4)
88
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju taimestikule (sh kaitstavale taimestikule)
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.5)
Mõju rohelisele võrgustikule
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.6)
Mõju põhja- ja pinnaveele
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.7)
Mõju maavaradele
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.8)
Mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalikkusele
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.9)
Jääkreostus
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.9)
Süinikuheide (maakasutuse muutusest)
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.10.1)
Kliimamuutustega kohanemine
(Hinnangu põhjendus ptk 6.1.10.2)
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 89
6.2 Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele
6.2.1 Müra mõju
6.2.1.1 Müraalased regulatsioonid ja normtasemed
Planeeringutele kehtivad nõuded
Tavapäraste tööstusalade kavandamisel lähtutakse planeeringu realiseerimisega kaasneva müraolukorra mõju hindamisel tööstusmüra normtasemetest vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Kavandatava ala (tootmise maa-ala) siseselt ei ole oluline välisõhu müra normtasemete range järgimine, kavandataval alal ja hoonete sees peab eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate nõuete (Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108, „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”) täitmist.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 on eraldi müraalased normatiivid kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad tööstuslikud seadmed). Liiklusmüra on müra, mida põhjustab regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normtasemed, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.
Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase normtaset ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset müra normtaset kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase normtasemega eraldi.
Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval ja öösel. Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus (nt päevasel ajal 16 tunni jooksul) mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase (A-korrektsioon ehk inimeste kuulmistundlikkust arvestav tase), millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid (nt müra tekkeaeg).
Müra hinnatud taseme puhul on tegemist mingi perioodi energeetiliselt keskmistatud näitajatega ehk nt kogu päevase ajaperioodi (7.00–23.00) jooksul tekkiva müra (helienergia) keskmistatud väärtusega, mis kujuneb mürarohkete ja vaiksete hetkede keskmistamisel 16 tunni pikkuse ajaperioodi kohta.
Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat:
▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00–23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00–23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (kuna eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra võib olla häirivam kui päevasel ajal);
▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00–7.00).
90 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Müratundlike alade kategooriad määratakse atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad; ▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad; ▪ III kategooria – keskuse maa-alad; ▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt kasutatakse planeeringutes ja projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi:
▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 täpsustab piir- ja sihtväärtuse rakendamise temaatikat ning vastavalt määrusele tuleb sihtväärtust rakendada ainult väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue müratundliku ala planeerimisel. Kuna käesoleva planeeringuga ei kavandata uut müratundlikku ala, rakenduvad käesoleva planeeringu puhul piirväärtuse nõuded.
Impulssmüra (nt lõhkamistega kaasnev müra) piirväärtused on välja toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 (Lisa 1), mille kohaselt impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus 7.00–19.00.
Impulssmüra võimaliku suurema häirivusega (järsk mürataseme suurenemine) arvestamiseks on keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud parandustegur +5 dB (viidates ISO 1996-1, ISO 1996-2 või muule samaväärse standardile), mis tuleb liita müra mõõtmiste või arvutuste tulemustele. Samas ütleb viidatud standard ISO 1996-1, et +5 dB impulssmüra parandust rakendatakse ainult vähese impulssmüra komponendiga müraallikatele nagu nt autouste paugud, kirikukellad, palli põrgatamine, vasaralöögid jm tööstuslik järsu tekkemomendiga müra. Standardi kohaselt tuleb tugeva impulssiga mürale (nt käsitulirelvad) rakendada suuremat parandustegurit ehk +12 dB.
Eriti suure energiaga impulssmüra (nt rohkem kui 50 g TNT lõhkamine) parandust ei ole standardis üheselt fikseeritud, kuid mõju olemusest lähtuvalt peab parandus üldjuhul olema veel suurem ning nt militaarmüra suurekaliibriliste relvade ning lõhkamiste puhul rakendatakse praktikas parandustegurit +15 dB. Kuna tööstuspargis kavandatavad katselõhkamised on oma olemuselt sarnased militaarsete lõhkamistega, on antud juhul müra hinnatud taseme määramisel soovitatav rakendada sarnast parandustegurit ehk +15 dB.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 91
Tabel 24 Tööstusmüra normtasemed (päeva/öö keskmine olukord, sh asjakohaseid parandustegureid arvestades) erineva kategooria müratundlikel aladel: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB
Ala kategooria
üldplaneeringu alusel
I
virgestusrajatiste maa-
alad
II
haridusasutuste,
tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande-
asutuste ning elamu maa-
alad, rohealad
III
keskuse maa-alad
IV
ühiskondlike hoonete maa-
alad
Müra
sihtväärtus 45/35 50/40 55/45
Müra
piirväärtus 55/40 60/45 65/50
Antud juhul on kavandatavast tegevusest tingitud võimaliku mõju hindamisel lähimate müratundlike objektide (eluhooned) puhul asjakohane II kategooria tööstusmüra piirväärtuse rakendamine: vastavalt 60 dB päeval (Ld) ning 45 dB öösel (Ln). Suurimat müra tekitavaid tegevusi (katselõhkamisi) kavandatakse ainult päevasel ajal. Vastav päevane müra hinnatud taseme normtase on seega Ld 60 dB (sh impulssmüra korrektsioon + 15 dB).
Lisaks müra hinnatud tasemele (Ld), mis kirjeldab mingi ajaperioodi keskmistatud olukorda, käsitletakse käesolevas aruandes ka lühiajalist (hetkelist) müra, mis kirjeldab võimalikku lühiajalist mõju konkreetsete mürasündmuste toimumise ajahetkel. Käeoleva planeeringu puhul on kõige olulisemateks mürasündmusteks lõhkeaine katseplatsil teostatavad lõhkamised erineva lõhkeaine kogusega, mis on väga lühiajalised mürasündmused (kestusega mõni sekund).
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ei too välja hetkelise maksimaalse mürataseme nõuet impulssmüra osas, küll aga on seatud impulssmüra põhjustavatele töödele ajaline piirang (lõhkamisi võib teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus 7.00–19.00). Normtasemena on üheselt ja selgelt keskkonnaministri määrusega kehtestatud müraalased nõuded impulssmürale ainult päeva/öö keskmise olukorra kohta (ehk müra hinnatud taseme Ld väärtustena).
Liiklusmüra mõju hindamisel tuleb samuti lähtuda müra piirväärtuse nõuetest vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71.
Tabel 25 Liiklusmüra normtasemed (päeva/öö keskmine olukord, sh asjakohaseid parandustegureid arvestades) erineva kategooriaga müratundlikel aladel: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB
Ala kategooria
üldplaneeringu alusel
I
virgestusrajatiste maa-
alad
II
haridusasutuste,
tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande-
asutuste ning elamu maa-
alad, rohealad
III
keskuse maa-alad
IV
ühiskondlike hoonete maa-
alad
Müra
sihtväärtus 50/40 55/50 60/50
Müra
piirväärtus 55/50
60/55
651/601
65/55
701/601
92 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel
Liiklusmüra piirväärtus II kategooria aladel (elamud) on 60 dB päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval (Ld) ja 60 dB öösel (Ln).
Militaarmüra regulatsioon
Planeeringu lõppeesmärk (lõhkematerjali tootmine ja katsetamine) on seotud riigikaitselise tegevusega, samuti on kavandatava tegevusega kaasnev müra (lühiajaline lõhketöödega kaasnev impulssmüra) oma olemuselt sarnane militaarmürale, mistõttu võrreldakse planeeringu realiseerimisega kaasnevat müraolukorda informatiivselt ka juhendmaterjalis Militaarmüra regulatsioon (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, juhend kuupäevaga 07.08.2019) toodud soovituslike väärtustega. Juhendis toodud müra normtasemed on soovituslikud ning käesoleva töö raames eelkõige abiks võimaliku mõju täiendaval kirjeldamisel.
Militaarmüra reguleerimise nõue ei tulene ühestki õigusaktist – tegemist on Kaitseministeeriumi initsiatiiviga, andmaks juhiseid võimalike mõjude hindamisel. Regulatsioon toob välja soovitused militaarmüra mõju hindamiseks ja mõju leevendamiseks. Lisaks on juhendis märgitud, et „regulatsiooni seisukohalt on militaarmüra allikateks Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevad relvad ja lõhkevahendid.“
Kaitsetööstusparki kavandatava katseplatsi tööd korraldab ja üldist ohutust tagab pargi haldaja (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus). Katsetusi viivad üldjuhul läbi pargis tegutsevad ettevõtted, kuid välistatud ei ole ka Kaitseväe või Kaitseliidu osalus teatud katsetuste juures seoses spetsiifiliste arendusprojektide või tellimustega.
Militaarmüra regulatsioonis on toodud soovituslikud müra normtasemed nii päeva keskmisele olukorrale (müra hinnatud tase kogu päeva/öö jooksul) kui ka lühiajalisele (hetkelisele) maksimaalsele mürale.
Militaarmüra hindamisel rakendatakse samuti impulssmüra parandustegureid. Parandustegurid on vajalikud arvestamaks impulssmüraga kaasnevat suuremat häiringut (võrreldes ühtlase müraga, nt tavapärane liiklusmüra). Vastavalt juhendile on enam kui 50 g lõhkeaine kogusega lõhkamiste korral impulssmüra korrektsioon +15 dB, mis lisatakse müra mõõtmiste või modelleerimiste tulemustele päeva ja öö müra hinnatud tasemete määramisel (ehk päeva keskmise olukorra hindamisel). Parandustegurit +15 dB ei kasutata maksimaalse hetkelise mürataseme hindamisel.
Tabel 26 Militaarmüra regulatsioonis toodud normtasemed (päeva/öö keskmine olukord, sh asjakohaseid parandustegureid arvestades) müratundlike objektide juures
Müra hinnatud tase päeval
(7.00–23.00), Ld
Müra hinnatud tase öösel
(23.00–7.00), Ln
Väikese- ja suurekaliibrilised relvad (sh lõhkamised)
65 dB 55 dB
Kuna võimalikke suurimat müra (katselõhkamiste impulssmüra) tekitavaid tegevusi kavandatakse kaitsetööstuspargis ainult päevasel ajal, on lõhkamiste puhul asjakohane ainult päevane normtase (Ld 65 dB). Militaarmüra regulatsiooni kohane päevane normtase lubab 5 dB võrra suuremat mürataset, kui samaväärne tööstusmüra käsitlev müraindikaator (Ld 60 dB) keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ei too välja hetkelise (lühiajalise, nt mõne sekundi vältel) maksimaalse mürataseme nõuet impulssmüra osas (seatud on ainult ajaline piirang impulssmüra põhjustavatele tööde teostamisele), küll aga on vastavad soovituslikud tasemed toodud militaarmüra regulatsioonis.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 93
Militaarmüra regulatsiooni kohaselt hinnatakse suurekaliibriliste relvade osas täiendavalt üksiku mürasündmuse maksimaalset C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE (1 sekundi kohta keskmistatud ühe mürasündmusega kaasnev müratase), mille soovitusliku taotlustaseme arvsuurus päevasel (7.00–23.00) ja öisel ajavahemikul (23.00–7.00) on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 27 Üksiku mürasündmuse soovituslik normtase (C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE), dB
Müratundlikud objektid (elu- ja ühiskondlikud
hooned, koolid, lasteaiad jne)
Päev
(7.00–23.00)
Öö
(23.00–7.00)
Soovituslik taotlustase 100 90
C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE on sobilik suurekaliibriliste relvade ning lõhkamiste üksiku mürasündmuse hindamise jaoks. Suurekaliibriliste relvade korral aitab indikaatori LCE kasutamine hinnata üksikuid mürasündmusi, rappumist, vibratsiooni ja madalsageduslikku müra siseruumides ning väliskeskkonnas.
Suurekaliibriliste relvade müra hindamiseks on LCE hea indikaator, sest arvestab madalsageduslikku müra suuremat osakaalu (C-korrektsioon). Seega on sama mürasündmuse korral C-korrigeeritud (ehk rõhutatult madalsagedusliku müra suurema osakaaluga arvestamine) arvväärtused üldjuhul 20–25 dB võrra suuremad kui sama mürasündmust kirjeldavad A-korrigeeritud väärtused, mis arvestavad eelkõige inimese tavapärast kuulmistundlikkust (A-korrektsiooni korral on madalsagedusliku müra osakaalu müraindikaatori väärtuses vähendatud).
Kuna võimalikke müra tekitavaid tegevusi kavandatakse ainult päevasel ajal, on asjakohane eelkõige päevane soovituslik väärtus (LCE 100 dB). Samas ei ole soovitusliku taseme (LCE 100 dB päeval) hetkeline ületamine militaarmüra regulatsiooni kohaselt otseselt tegevust välistav asjaolu, seda eelkõige juhul, kui mürarikkaid (suuremad kui LCE 100 dB) tegevusi ei teostata igapäevaselt.
Seetõttu soovitatakse juhendis rakendada põhimõtet, kus lähimate müratundlike hoonete juures on päevasel ajavahemikul üksiku mürasündmuse soovitusliku väärtuse LCE 100 dB ületamine lubatud, kui kogu harjutuspäeva müra hinnatud tase (Ld ehk päeva keskmine olukord) jääb soovituslikust normtasemest (ehk käeolevas planeeringus tööstusmüra normi rakendamise korral Ld 60 dB, militaarmüra juhendi nõuete rakendamise korral Ld 65 dB) väiksemaks.
Militaarmüra juhend ei täpsusta, mitme dB võrra on soovituslikku väärtust lühiajaliselt lubatud ületada (eeldusel, et ületamised ei ole igapäevased). Samuti ei täpsusta juhend, mitu korda ehk mitme mürasündmuse (nt lõhkamised) puhul on ühe päeva jooksul lubatud hetkelise maksimaalse mürataseme väärtust ületada. Samas seab ühe päeva jooksul esinevate suure mõjuga mürasündmuste arvule piiri nõue tagada päeva keskmisele normtasemele vastav olukord, kuna ühe päeva jooksul suure arvu väga kõrge hetkelise müratasemega mürasündmuste esinemise korral tekib ka oht päeva keskmise olukorra müra normtaseme (müra hinnatud tase, Ld) ületamiseks.
Kuulmiskahjustuste risk
Võimaliku kuulmiskahjustuse riski hindamiseks saab kasutada militaarmüra juhendis toodud metoodikat, mille kohaselt ei ole soovitatav teostada lõhkamisi, kui see toob kaasa lähimate müratundlike hoonete juures C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak 135 dB ületamise. Kui inimene on selles mõjutsoonis ning ei kasuta kuulmiskaitsevahendeid, siis võib ta suure tõenäosusega saada jääva kuulmiskahjustuse. Seetõttu tuleb lõhkamiste teostamise asukohad valida selliselt, et need ei oleks müratundlikele hoonetele liiga lähedal.
94 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Üldjuhul on LCpeak (ehk nt müra mõõteseadme poolt lühiajaliselt registreeritud absoluutne hetkeline maksimaaltase) väärtus ca 15 dB võrra suurem kui LCE (ehk 1 sekundi mürataseme) väärtus samas punktis. Seega saab kuulmiskahjustuse riskipiiri hindamiseks kasutada LCE väärtust 120 dB, mis vastab ligikaudselt LCpeak 135 dB väärtusele.
Müra normtasemete kohaldamine käesoleva eriplaneeringu raames
Ülal kirjeldati nii planeeringutele rakenduvaid müraalaseid nõudeid (lähtuvalt atmosfääriõhu kaitse seadusest (AÕKS) ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71), kui ka riigikaitseliste tegevuste puhul kasutatavaid militaarmüra regulatsioonis toodud soovituslikke müra normtasemeid.
Vastavalt AÕKSile ei loeta riigikaitselise tegevusega tekitatud müra välisõhus leviva müra hulka ning seetõttu ei rakendata riigikaitselise tegevuse puhul ka AÕKSi alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud müra normtasemeid.
Kavandatava tegevuse iseloom (riigikaitsega seotud tegevus) ei kohusta seega otseselt keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud planeeringutele kohaldatavaid normtasemeid rakendama, kuid käesoleva eriplaneeringu müra mõju hindamisel võeti siiski eesmärgiks rangemate normtasemete ehk keskkonnaministri määruses toodud tööstusmüra piirväärtuste tagamine.
Igapäevase tootmistegevusega kaasneva müra hindamisel lähtutakse seega keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud tööstusmüra piirväärtustest: müra hinnatud taseme piirväärtus päevasel ajal (Ld, 7.00–23.00) on 60 dB, müra hinnatud taseme piirväärtus öisel ajal (Ln, 23.00–7.00) on 45 dB.
Olulisema mõjuga ehk katselõhkamiste päevade müraolukorra hindamisel lähtutakse samuti keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud tööstusmüra piirväärtustest. Katselõhkamisi kavandatakse ainult päevasele tööajale, seega on oluline ainult müra hinnatud taseme piirväärtus päevasel ajal (Ld) 60 dB. Lisaks rakendatakse katselõhkamiste müra puhul impulssmüra korrektsiooni +15 dB, mis lisatakse müra modelleerimiste tulemustele (vastav tegelik müra hinnatud taseme väärtus (ilma parandustegurit kasutamata) on seega 45 dB).
Kui kavandatav tegevus lugeda otseselt riigikaitseliseks tegevuseks (planeeringu lõppeesmärk on tihedalt seotud riigikaitselise tegevusega), ei teki vajadust rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud tööstusmüra nõudeid (nt päevane müra hinnatud taseme piirväärtus Ld 60 dB) ning soovitusliku normtasemena saaks käsitleda 5 dB võrra leebemaid militaarmüra nõudeid (Ld 65 dB), kuid käesoleva planeeringu raames võeti eesmärgiks rangemate nõuete täitmine.
6.2.1.2 Igapäevase tootmistegevuse müra mõju hindamine
Käesoleva planeeringu puhul esineb olulisem müra mõju eelkõige katselõhkamiste päevadel ning vastavat mõju kirjeldatakse täpsemalt peatükis 6.2.1.3. Järgnevalt kirjeldatakse võimalikku igapäevase tootmistegevusega kaasnevat mõju.
Lahingumoona ja lõhkeainetehase töötamisega võib teatud määral kaasneda ka tavapärast tööstusliku iseloomuga müra, kuid hetkel ei ole täpselt teada tootmistegevust iseloomustavad detailid, mistõttu ei saa üheselt välja tuua (nt arvulise väärtusena detsibellides) ka tootmisprotsessiga kaasnevate mõjude võimalikku täpset suurust (täpset mürataset). Arvestades, et olulisemad tootmisprotsessid toimuvad hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal siseruumides, ei ole puhveralade suuruse (rohkem kui 600 m kõigi eelvalikualade puhul, eelistatud alade puhul rohkem kui 800 m) korral eeldada olulist mõju kaitsetööstuspargile lähimate müratundlike alade piirkonnas.
Lähimate eluhoonete kaugused võimalikest tootmishoonete asukohtadest ehk hoonestatavatest kruntidest on järgmised:
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 95
▪ Pärnu 1 eelvalikuala hoonestusaladele lähim eluhoone asub põhjasuunas Soomra külas ca 840 m kaugusel. Lähemale kui 1 km jääb veel üks eluhoone Soomra külas (alast kirdesuunas);
▪ Pärnu 2 eelvalikuala hoonestusaladele lähim eluhoone asub lõunasuunas Kõima külas ca 610 m kaugusel, samas piirkonnas asub veel kolm eluhoonet lähemal kui 1 km kavandatavatest hoonestusaladest. Alast põhjasuunas asub lähim eluhoone Soomra külas ca 820 m kaugusel, samas piirkonnas jääb veel üks eluhoone lähemale kui 1 km hoonestusaladest;
▪ Piirsalu eelvalikuala hoonestusaladele lähim eluhoone asub edelasuunas Piirsalu külas ca 660 m kaugusel, samas piirkonnas asub veel kaks eluhoonet ca 1 km kaugusel kavandatavatest hoonestusaladest. Alast põhjasuunas asub hoonestusaladele lähim eluhoone Piirsalu külas ca 820 m kaugusel;
▪ Põhja-Kiviõli eelvalikuala hoonestusaladest läänesuunas asub ca 550 m kaugusel Ilmaste külas, kuid hoone asub mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnistul (Kendi kinnistu) ning elamu lammutamiseks on Lüganuse vallavalitsus juba väljastanud ehitusloa (24.04.2024). Lähimad kasutuses eluhooned asuvad eelvalikuala hoonestusaladest lõunasuunas Varinurme külas ca 950–980 m kaugusel;
▪ Aidu eelvalikuala hoonestusaladele lähim eluhoone (Aidu-Liiva külas) jääb ca 1,1 km kaugusele loodesse.
Üldjuhul antakse planeeringute koostamise raames alus ning tingimused hoonete/rajatiste ehitamiseks ning planeeringu koostamise etapis ei ole teada erinevate tööstuslike müraallikate täpsed asukohad ning ka üksikuid müraallikaid iseloomustavad andmed.
Tootmiskompleks kavandatakse ja projekteeritaks selliselt, et tegevusega kaasnevad müratasemed vastavad kehtivate õigusaktide nõuetele. Selleks isoleeritakse mürarikkad seadmed muust töötsoonist, kasutatakse võimalusel madalama müratasemega seadmeid ja rakendatakse meetmeid, mis tagavad, et käitisest lähtuv müra ei ületa väliskeskkonnas kehtestatud piirnorme.
Kogu tootmisprotsess toimub hoonete siseruumides. Kavandatavate tootmishoonete sees asuvate seadmete ja masinate müra märkimisväärses ulatuses hoonest väljaspool mõju ei avalda – hoonete välispiirded tagavad piisava heliisolatsiooni, samuti on kavandatavate tootmishoonete ning lähimate müratundlike aladega tagatud piisav vahemaa (olenevalt alast minimaalselt 600–1100 m).
Hoonete välisterritooriumil aktiivseid tööprotsesse hetkel teada oleva informatsiooni põhjal ei kavandata, mõnevõrra aktiivsem tegevus toimub siiski päevasel ajal, nt on tooraine ja toodangu vedu kavandatud päevasele ajale.
Toodud tingimuste korral (võimalike müraallikate paiknemine siseruumides, piisava vahemaa tagamine) ei ole põhjust eeldada ebasoovitavat mõju lähimatel tundlikel aladel. Tootmishoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniavad jms) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks võimalusel suunatud lähimatest elamutest eemale (vastassuunas). Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madalama müratasemega seadmeid või vajadusel tehnoseadmed varjestada.
Tööstuslike müraallikate poolt tekitava müra leviku näitlikul hindamisel saab lähtuda Terviseameti juhendist108. Juhendmaterjalile tuginedes saab välja tuua vajaliku puhverala suuruse olenevalt seadmete või masinate poolt tekitatavast müratasemest, samuti saab välja tuua maksimaalse seadme poolt tekitatava (lubatud) mürataseme, mille korral on mingi konkreetse puhverala korral asjakohased normtasemed müratundlike hoonete juures tagatud.
108 https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-tegurid/mura (külastatud 22.05.2025)
96 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Kuna kõik olulised tööprotsessid toimuvad siseruumides võib hoonetest väljaspool mõju avaldada eelkõige sekundaarsete müraallikate (nt ventilatsioonisüsteemid jms) töötamine. Hetkel ei ole teada võimalike tehnoseadmete täpsed parameetrid ega asukohad, kuid võimaliku mõju näitlikustamiseks eeldatakse, et nt ventilatsiooniseadmete poolt tekitatav helivõimsustase (LwA) jääb maksimaalselt suurusjärku 100 dB. Erinevate seadmete ja mudelite andmed võivad samas märkimisväärselt erineda, kuid siinkohal toodu kirjeldab pigem suurema müratasemega seadet. Lisaks väiksema müratasemega seadme valimisele on võimalik välisõhus (nt tootmishoonete välisküljel) paiknevad tehnoseadmed vajadusel varustada mürasummutitega või varjestada lokaalse ekraani või mürasummutuskastiga.
Võimaliku müra leviku illustreerimisel saab tugineda Terviseameti juhendis toodud näidis- arvutustele (aluseks standard EVS-ISO 9613-2. Akustika. Heli sumbumine välistingimustes leviku korral. Osa 2: Üldine arvutusmeetod). Näiteks 100 dB helivõimsustasemega (LwA) seadme puhul kujuneb müraallikast 50 m kaugusel müratasemeks 58 dB, 100 m kaugusel 52 dB, 200 m kaugusel 46 dB, 400 m kaugusel 40 dB ja 800 m kaugusel 34 dB.
Näidisarvutuse põhjal saab välja tuua, et nt tööstusmüra päevane piirväärtus (60 dB) eluhoonete juures on tagatud vähem kui 50 m kaugusel ja päevane tööstusmüra sihtväärtus (50 dB) ca 150 m kaugusel tootmishoonest. Öine tööstusmüra piirväärtus (45 dB) eluhoonete juures on tagatud vähem kui 250 m kaugusel, öine tööstusmüra sihtväärtus (40 dB) aga ca 400 m kaugusel tootmishoonest.
Toodud arvutusskeem on väga konservatiivne (ehk kirjeldab nn “halvimat juhtu”) eeldades müra levikut ainult heli peegeldavate pindade korral (nt veepind, kõvakattega teed ja platsid), kuid antud juhul esinevad piirkonnas peamiselt looduslikud tingimused (haljasalad, mis ei peegelda heli), seega on tegelikud müratasemed seadmete töötamisel tõenäoliselt oluliselt väiksemad kui arvutus näitab (500–1000 m kaugusel müraallikatest võib erinevus olla suurusjärgus 10 dB ja enam). Samas on ka nn halvimate müra leviku tingimuste korral tööstusmüra normtasemed nii päeval kui ka öösel lähimate eluhoonete juures eelduslikult tagatud.
Tööstusmüra osas (igapäevane tootmisprotsess) võib hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal seega eeldada, et tööstusmüra normtasemetele (nii piiväärtusele kui sihtväärtusele) vastavad tingimused on lähimate eluhoonete juures tagatud nii päeval kui ka öösel.
Lisaks võib kaasneda müra ka kaitsetööstusparki ja pargist välja suunduvate autode liikumisega. Võimalik materjali sisseveo ja toodangu väljaveoga seotud liikluskoormus on tagasihoidlik. Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal on võimalik raskeveokite liikluskoormus suurusjärgus 5 veokit päevas (ehk vähem kui 1 veok tunnis), mis ei too kaasa märkimisväärset mürahäiringut ning ei põhjusta normtasemete lähedast müraolukorda. Suuremaks kujuneb töötajate liikumisega seotud võimalik sõiduautode liikluskoormus (maksimaalsete arendusplaanide realiseerumise korral kahes suunas kokku kuni 700–1000 liikumist päevas), kuid sõiduautod on vähem olulised müraallikad ning toodud liikluskoormus ei nõua üldjuhul nt müratõkkemeetmete rakendamist. Tegevuse täpsustamisel on siiski soovitatav analüüsida võimalikku liikluskoormuse kasvu ning vajadusel hinnata leevendusmeetmete rakendamise vajadust (nt sobivad liikumistrajektoorid, kellaajad, kiiruspiirangud, müratõkkemeetmed).
Kuigi hetkel ei prognoosita igapäevase tootmisprotsessiga kaasneva müra normtasemete ületamist (ega normtasemete lähedast müra) lähimate eluhoonete juures tuuakse järgnevalt välja üldised soovitused võimaliku igapäevase tootmistegevusega seotud müra vähendamiseks:
▪ Hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed jne) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud eluhoonetest võimalikult kaugele (vastassuunas);
▪ Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 97
▪ Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad seadmed helivõimsustasemega suurusjärgus 100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne müraekraan või mürasummutuskast;
▪ Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd aga ka alale sisse- ja väljasõidud) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00–7.00.
Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi lähedusse jäävatel elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud asjakohase mürakategooria normtaset. Ehitusaegse müra normtasemed elamumaadel on kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–7.00. Päevasel ajal on ehitustööde puhul ajutiselt lubatud ka kõrgendatud mürahäiringu esinemine ning ajavahemikus 7.00–21.00 teostatavatele ajutistele ehitustöödele otsest normtaset kehtestatud ei ole.
6.2.1.3 Katseplatsi kasutamise müra hindamine
Igapäevase tootmisprotsessiga võrreldes on suurem mõju ning häiringud eeldatavasti seotud katseplatsil aset leidvate lõhkamistega, mille mõju hinnatakse käesolevas peatükis täpsemalt.
Planeeringu koostamise raames viidi läbi katselõhkamistega kaasneva müra leviku modelleerimine, et täpsustada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevaid võimalikke müratasemeid planeeringuala alternatiivsete auskohtade ümbruses.
Mürahinnangu raames analüüsiti erineva lõhkeaine koguse ning erineva lõhkamiste arvuga päevade müraolukorda. Asukohaalternatiivide valikult anti eelistus aladele, mille lähiümbruses asub vähem müratundikke objekte (nt eluhooneid). Lisaks toodi välja soovitused võimaliku mõju vähendamiseks.
Lähimate eluhoonete kaugused võimalikest katseplatsi (peamine müra tekkekoht, kuid katseplatsi ei kasutata igapäevaselt) asukohtadest on järgmised:
▪ Pärnu 1 eelvalikuala katseplatsi võimalikule asukohale lähim eluhoone asub loodesuunas Ermistu külas ca 1,7 km kaugusel. Lähima 2 km tsoonis asub 2 eluhoonet;
▪ Pärnu 2 eelvalikuala katseplatsi võimalikule asukohale lähim eluhoone asub lõunasuunas Kõima külas ca 1,4 km kaugusel. Lähima 2 km tsoonis asub 5 eluhoonet;
▪ Piirsalu eelvalikuala katseplatsi võimalikule asukohale lähim eluhoone asub edelasuunas Piirsalu külas ca 1,3 km kaugusel. Lähima 2 km tsoonis asub 9 eluhoonet;
▪ Põhja-Kiviõli eelvalikuala katseplatsi võimalikule asukohale lähim eluhoone asub läänesuunas ca 1,3 km kaugusel, kuid hoone asub mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnistul (Kendi kinnistu) ning elamu lammutamiseks on Lüganuse vallavalitsus juba väljastanud ehitusloa (24.04.2024). Lähim kasutuses eluhoone asub eelvalikualast lõunasuunas Varinurme külas katseplatsist ca 1650 m kaugusel. Lähima 2 km tsoonis asub 5 eluhoonet;
▪ Aidu eelvalikuala katseplatsi võimalikule asukohale lähim eluhoone asub Aidu-Sookülas ca 2,4 km kaugusel läänesuunas.
Militaarsete müraallikate kategoriseerimine
Uuringus „Harjutusväljade müratasemete kategoriseerimine“ (Kajaja Acoustics OÜ, 2024) on tehtud ettepanekud (sh tuginedes ka militaarmüra regulatsioonile) militaarsete müraallikate jagamiseks erinevatesse kategooriatesse lähtudes tekkivast müratasemest ning võimalikust kaasnevast häiringust.
98 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Lõhkamistega kaasnev müra on tulenevalt lõhkeaine kogusest jaotatud järgmistesse kategooriatesse:
▪ keskmise müratasemega tegevused – alla 100 g TNT lõhkamine, mille korral üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsiooni taseme taotlustaseme piir LCE = 100 dB jääb ≤ 500 m kaugusele müraallikast;
▪ kõrge müratasemega tegevused – vahemikus 100 g–2 kg TNT lõhkamine, mille korral üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsiooni taseme taotlustaseme piir LCE = 100 dB jääb ≤ 2100 m kaugusele müraallikast;
▪ väga kõrge müratasemega tegevused – rohkem kui 2 kg TNT lõhkamine, mille korral üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsiooni taseme taotlustaseme piir LCE = 100 dB ulatub kaugemale kui ca 2100 m müraallikast.
Käesolevas planeeringus kavandatavad lõhkamised (esialgse info kohaselt lõhkeaine kogus 0,5–10 kg TNT) tuleb seega lugeda „kõrge müratasemega“ (100 g–2 kg TNT lõhkamine) ja „väga kõrge müratasemega“ (2 kg–10 kg TNT lõhkamine) tegevuste hulka.
Katseplatsi kasutamise sagedus
Erineva koormusega (lõhkeaine kogus, lõhkamiste arv) lõhketööde teostamisega kaasneva mõju hindamisel tugineti tellija poolt esitatud võimalikule lõhketööde teostamise vajadusele ja sagedusele (vt Tabel 28).
Tabel 28 Katseplatsi kasutamise võimalik sagedus
Korraga lõhatav TNT-
ekvivalent kogus (kg)
Kuni 0,5
kg TNT
0,5–2
kg TNT
2–5
kg TNT
5–10
kg TNT
Kokku
Lõhkamiste arv päevas 15 15 5 5
Lõhketööde päevade arv aastas 30 20 10 3 63
Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal kavandatakse aasta jooksul kokku 63 katselõhkamistega päeva, mil müratase võib üldist taustafooni ületada. Keskmiselt toimuksid lõhkamised ühel päeval nädalas (tööpäeval) ning ca kord kuus esineks kahe lõhkamispäevaga nädal. Täpne katselõhkamiste ajagraafik kujuneb vastavalt tootmisettevõtete vajadusele.
Rohkem on kavandatud väiksema lõhkeaine kogusega (kuni 2 kg TNT-ekvivalent) lõhkamispäevi (kuni 50 päeva). Suurema kui 2 kg TNT-ekvivalent lõhkeaine koguse lõhkamisi on kavandatud aasta jooksul kokku 13 päeval, sh 3 päeval suurema kui 5 kg TNT-ekvivalent lõhkeaine koguse lõhkamised.
Erinevatel päevadel teostatavate üksiklõhkamiste arv jääb vahemikku 5–15 katselõhkamist päevas, sh on suurema lõhkeaine kogusega (rohkem kui 2 kg TNT-ekvivalent) lõhkamiste (ehk üksikute suuremat häiringut põhjustavate mürasündmuste) arv ühel päeval väiksem (kuni 5 lõhkamist päevas).
Müraarvutuste algandmed ja arvutusmetoodika
Müraarvutuste algandmetena kasutati varasemalt teostatud sarnastes lõhkamistöid käsitlevates mürauuringutes esitatud andmeid (vt Tabel 29).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 99
Tabel 29 Arvutustes kasutatud lõhkamiste emissiooniandmed (dB)
Oktaavriba
kesksagedus,
Hz
31,5 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Kokku
10 kg TNT 179,0 174,0 170,0 167,0 164,0 161,0 158,0 155,0 152,0 181,0
5 kg TNT 176,5 171,5 167,5 164,5 161,5 158,5 155,5 152,5 149,5 178,5
2 kg TNT 173,0 169,0 164,0 160,0 156,0 154,0 153,0 149,0 146,0 175,1
0,5 kg TNT 159,0 165,0 159,0 153,0 151,0 150,0 145,0 139,0 136,0 167,2
10 kg TNT emissiooniandmed - Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuringu andmed (Akukon Eesti OÜ, 2023) 5 kg TNT emissiooniandmed - Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuringu 10 kg TNT andmed, millest on lahutatud 2,5 dB (Akukon Eesti OÜ, 2023). Tegemist on konservatiivse lähenemisega, nt kokkuvõtlikkus uuringus „Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis. Aruanne“ (Ramboll Eesti AS, 2012) on 5 kg TNT emissioonid väiksemad 2 kg TNT emissiooniandmed - Sirgala harjutusvälja projekteerimistööde keskkonnamõju hindamine. Müra modelleerimine (OÜ Alkranel, 2021) 0,5 kg TNT emissiooniandmed - Sirgala harjutusvälja projekteerimistööde keskkonnamõju hindamine. Müra modelleerimine (OÜ Alkranel, 2021)
Erineva tegevusega katsepäevade mõju hindamisel võeti aluseks iga päeva maksimaalne korraga lõhatav lõhkeaine kogus. Nt „5–10 kg TNT“ katsepäeva korral eeldati maksimaalse olukorra hindamiseks, et kõik selle päeva lõhkamised teostatakse 10 kg TNT lõhkeaine kogusega. Praktikas on võimalik ka olukord, kus kõiki lõhkamisi ei teostata maksimaalse kogusega, nt jagatakse sama lõhkeaine kogus rohkema arvu lõhkamiste vahel. Sel juhul väheneb iga üksiklõhkamisega kaasnev maksimaalne lühiajaline müratase (ning vastavalt vähenevad ka võimalikud lühiajalised häiringud), kuid tuleb jälgida, et ühel päeval lõhkamiste arvu suurendamine ei tooks kaasa päeva keskmise müraolukorra normatiivsete väärtuste ületamist.
Lõhketöödega kaasneva müra leviku modelleerimine teostati keskkonnamüra modelleerimise spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1 (tarkvara 2025. a uuendatud versioon). Müra modelleerimiseks kasutati arvutusmeetodit ISO 9613-2 „Akustika. Heli sumbumine välistingimustes leviku korral. Osa 2: Üldine arvutusmeetod“, mis on rahvusvaheline üldine keskkonnamüra arvutamise mudel ning vastab militaarmüra regulatsiooni kontseptsioonis toodud soovitustele. Arvutusstandardi kohaselt arvutatakse müratasemed müra levikut soodustavates tingimustes (teoreetiline olukord – müra levik samaaegselt kõigis suundades allatuult ning inversioonitingimuste korral).
Modelleerimised teostati lihtsustatud olukorras, tasase maapinna korral ehk konkreetse piirkonna maastiku eripärasid (sh pinnareljeefi võimalik lokaalne müra levikut tõkestav efekt) ei arvestatud. Kirjeldatud lähenemine ei too üldjuhul kaasa müraolukorra alahindamist, pigem toob esile müra levikuks mõnevõrra soodsamad tingimused. Tegevuse täpsustamise järgmistes etappides on soovitatav teostada täpsemad müra leviku arvutused tulenevalt kaitsetööstuspargis reaalselt kavandatavatest tegevustest.
Arvutused teostati päeva keskmise müraolukorra kohta, hinnates aktiivse tegevuse päeva (lõhketööde päev) A-korrigeeritud müra hinnatud taset (Ld, 7.00–23.00), kus müraallikatest põhjustatud A-korrigeeritud helirõhutasemele lisati impulsskorrektsioon +15 dB.
Lisaks modelleeriti lõhketööde osas täiendavalt üksiku mürasündmuse maksimaalset (lühiajalist) C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset LCE erineva lõhkeaine koguse kasutamise korral.
Müra modelleerimisel kasutati järgmisi arvutusparameetreid:
100 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
▪ müra leviku modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega kirjeldamaks müra levikul võimalikku ebasoodsaimat olukorda;
▪ maapinna helineeldekoefitsient võeti vastavalt pinnakattele (peamiselt akustiliselt pehmed pinnad - helineeldetegur G = 1);
▪ arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast; ▪ müra leviku arvutuste tulemused (müra leviku kontuurid või isojooned) esitati 5 dB kaupa; ▪ arvutusvõrgustiku samm 20 x 20 m; ▪ õhutemperatuur 10 °C, suhteline õhuniiskus 70%.
Müraarvutuste tulemused erinevate stsenaariumite korral
Järgnevalt esitatakse arvutustulemused erineva koormusega päevade keskmise müraolukorra kohta ehk välja on toodud aktiivse tegevuse päeva (lõhketööde päev) A-korrigeeritud müra hinnatud tase (Ld, 7.00–23.00), kus müraallikatest põhjustatud A-korrigeeritud helirõhutasemele on lisatud impulsskorrektsioon +15 dB. Järgnevas tabelis on toodud erineva müratasemega müratsoonide leviku ulatus katseplatsi võimalikust asukohast.
Mürakaardid maksimaalse mõjuga päeva (10 kg TNT lõhkamised) müra hinnatud tasemete (Ld) kohta erinevate asukohaalternatiivide puhul on toodud käesoleva aruande Lisas 6.
Tabel 30 Müratsoonide ulatus (km): müra hinnatud tase päeval (7.00–23.00) ehk kogu päeva peale keskmistatud müraolukord, sh +15 dB impulssmüra parandus
Korraga lõhatav TNT-ekvivalent kogus
(kg)
0,5
kg TNT
2
kg TNT
5
kg TNT
10
kg TNT
Lõhkamiste arv päevas 15 15 5 5
Päevade arv aastas 30 20 10 3
> 45 dB mõjuala, km 2,7 4,26 3,52 4,5
> 50 dB mõjuala, km 1,69 2,61 2,23 2,79
> 55 dB mõjuala, km 1,07 1,67 1,45 1,79
> 60 dB mõjuala, km 0,67 1,09 0,95 1,17
> 65 dB mõjuala, km 0,42 0,71 0,61 0,76
> 70 dB mõjuala, km 0,25 0,45 0,39 0,49
> 75 dB mõjuala, km 0,15 0,28 0,24 0,31
Arvutustulemuste analüüs:
▪ Erineva tegevuse iseloomuga päevade korral jääb tööstusmüra päevase piirväärtuse (Ld 60 dB) ületamise ala 0,67–1,17 km kaugusele (olenevalt lõhkeaine kogusest) lõhkamispaigast (katseplatsist).
▪ Tööstusmüra piirväärtus päeval (Ld 60 dB) on suurima mõjuga päeva korral ületatud kuni ca 1,17 km kaugusel lõhkamispaigast.
▪ Lähimad eluhooned jäävad erinevate asukohaalternatiivide korral minimaalselt 1,3–2,4 km kaugusele katseplatsi võimalikust asukohast, seega on tööstusmüra päevane piirväärtus (Ld 60 dB) eluhoonete juures kõigi alade puhul tagatud.
▪ Militaarmüra soovituslik normtase (informatiivne võrdlus) päeval (Ld 65 dB) on suurima mõjuga päeva korral ületatud kuni ca 0,76 km kaugusel lõhkamispaigast.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 101
Käesoleva planeeringu raames on eesmärgiks võetud tööstusmüra piirväärtuse tagamine ehk eluhoonete piirkonnas müra hinnatud tase 60 dB päevasel ajal. Vastavalt on nt suurima mõjuga päeva korral vajalik ca 1,2 km suurune puhverala katseplatsist.
Võimaliku häiringualana tuleb aga käsitleda laiemat maa-ala. Suurema mõjuga päevade korral ei ole teatud häiringud välistatud ka 3–4 km kaugusel lõhkepaigast, kus võib esineda müra hinnatud tase päeval (kogu päeva peale keskmistatud müratase) vahemikus 45–50 dB. Informatiivselt võib välja tuua, et nt müra sihtväärtusele (tööstusmüra sihtväärtus päeval Ld 50 dB) vastav ala võib erineva lõhketööde iseloomuga päevade korral ulatuda 1,69 km (0,5 kg TNT lõhkamised) kuni 2,79 km (10 kg TNT lõhkamised) kaugusele katseplatsist. Kui võtta eesmärgiks iga lõhkamispäeva müra hinnatud taseme (Ld) vähendamine, tuleks seega lõhkamised jaotada rohkematele päevadele (et ühel päeval toimuks vähem lõhkamisi), kuid vastavalt suureneb mürahäiringu esinemisega (ehk lõhketööde teostamise) päevade arv (vt Tabel 32 Lõhkamistöödega kaasneva müra vähendamise meetmete efektiivsus).
Samas tuleb rõhutada, et eespool (nt tabel 30) kirjeldatud müratasemed saavad esineda ainult katselõhkamiste päeval (kokku kuni 63 päeva aastas) ning igapäevaselt tavapärase tootmistegevusega kaasnevat märkimisväärset müra lähimatel tundlikel aladel ei esine, kuna vahemaad tundlike aladega on piisavad ning tootmistegevus toimub siseruumides.
Häiringute esinemist ja mõju olemust aitab täiendavalt hinnata (lisaks kogu päeva keskmisele müratasemele, mis on raskesti hoomatav suurus) konkreetse mürarikka tegevuse hetkel lühiajaliselt esinev maksimaalne hetkeline müratase, mis ei ole aga müraalases seadusandluses lõhkamistega kaasneva müra puhul üheselt reguleeritud.
Järgnevalt esitatakse müra modelleerimise tulemused lõhketööde üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE väärtusena erineva lõhkeaine koguse kasutamise korral (vt Tabel 31). Hetkelise müra hindamisel arvestatakse madalsagedusliku müra suuremat osakaalu (C-korrektsiooni), kuid täiendavaid parandustegureid (nt +15 dB) ei lisata. Üksikute mürasündmustega kaasnevat lühiajalist müraolukorda kirjeldavad mürakaardid erinevate asukohaalternatiivide puhul on toodud käesoleva aruande Lisas 6.
Maksimaalset lühiajalist mõju ning häiringut arvestades on soovitatav lähtuda järgnevast:
▪ Tavapärase lõhkamiste teostamise päeva puhul (nt sagedusega ca 1 päev nädalas) võimalusel vältida LCE 100 dB ületamist lähimate eluhoonete juures.
▪ Maksimaalse mõjuga lõhkamiste päeva puhul (ehk mitte iganädalaselt, vaid mõned korrad aastas) võimalusel vältida LCE 100 dB ületamist rohkem kui 5 dB võrra lähimate eluhoonete juures.
Tabel 31 Müratsoonide ulatus (km): üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE (dB)
Korraga lõhatav TNT-ekvivalent kogus
(kg)
0,5
kg TNT
2
kg TNT
5
kg TNT
10
kg TNT
> 90 dB mõjuala, km 2,98 6,9 9,8 12,91
> 95 dB mõjuala, km 1,69 3,93 5,6 7,42
> 100 dB mõjuala, km 0,96 2,23 3,18 4,23
> 105 dB mõjuala, km 0,53 1,26 1,8 2,4
102 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Korraga lõhatav TNT-ekvivalent kogus
(kg)
0,5
kg TNT
2
kg TNT
5
kg TNT
10
kg TNT
> 110 dB mõjuala, km 0,3 0,71 1,02 1,36
> 115 dB mõjuala, km 0,16 0,39 0,57 0,76
> 120 dB mõjuala, km 0,08 0,21 0,31 0,43
Arvutustulemuste analüüs (lähimad eluhooned jäävad erinevate asukohaalternatiivide korral minimaalselt 1,3–2,4 km kaugusele katseplatsi võimalikust asukohast):
▪ Erineva tegevuse iseloomuga päevade korral jääb militaarmüra soovitusliku taseme (päeval LCE 100 dB) ületamise ala ca 1 km (0,5 kg TNT korral) kuni 4,23 km (10 kg TNT korral) kaugusele lõhkamispaigast.
▪ Olenevalt asukohaalternatiivist jääb lähimate eluhoonete juures militaarmüra soovitusliku taseme (päeval LCE 100 dB) täitmiseks vajalik korraga lõhatava lõhkeaine maksimaalne kogus vahemikku 1–3 kg TNT-d.
▪ Erineva tegevuse iseloomuga päevade korral jääb militaarmüra soovitusliku taseme (päeval LCE 100 dB) enam kui 5 dB võrra ületamise ala ca 0,53–2,4 km kaugusele lõhkamispaigast.
▪ Olenevalt asukohaalternatiivist jääb lähimate eluhoonete juures militaarmüra soovitusliku taseme (päeval LCE 100 dB) vähem kui 5 dB võrra ületamise tagamiseks vajalik korraga lõhatava lõhkeaine maksimaalne kogus vahemikku 3–10 kg TNT-d.
Lühiajalise (hetkelise) mürataseme korral on müratsoonid oluliselt suuremad (ehk võimalik soovitusliku taseme ületamise ala on suurem) kui päeva keskmise olukorra (müra hinnatud taseme Ld) puhul, samas ei ole müraalases seadusandluses lõhkamistega kaasneva hetkelise mürataseme tugevust rangelt reguleerivaid normtasemeid kehtestatud. Militaarmüra regulatsioonis on küll toodud soovituslikud LCE väärtused (nt päeval 100 dB), mis ei ole aga otseselt normtasemena ja tegevust välistava asjaoluna käsitletavad.
Siiski võib järeldada, et nt maksimaalse lõhkeaine koguse korral (10 kg TNT-d) on võimalike häiringute esinemine tõenäoline kuni ca 4,23 km kaugusel lõhkepaigast ning hetkeline müra on selgelt tajutav ka kaugemal. Seega tuleb analüüsida, kas ja kui sageli on kirjeldatud mõjuga tegevuste kavandamine kaitsetööstuspargi alal vajalik ning kas on võimalik välja töötada võimalikku müra mõju vähendavad meetmed. Üldjuhul on soovitatav suurema kui 5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisi kaitsetööstuspargi territooriumil võimaluse korral vältida ning suurema lõhkeaine koguse katselõhkamised läbi viia kaitseväe harjutusväljadel.
Kuni 5 kg TNT lõhkeaine koguse kasutamise korral on võimalike häiringute esinemine tõenäoline kuni ca 3,2 km kaugusel lõhkepaigast. Seega on samuti soovitatav täiendavalt analüüsida, kas ja kui sageli on kirjeldatud mõjuga tegevuste kavandamine kaitsetööstuspargi alal vajalik ning kas on võimalik välja töötada võimalikku müra mõju vähendavad meetmed. Soovitatav on 2–5 kg TNT lõhkeaine koguse lõhkamisega päevi kaitsetööstuspargi territooriumil hoida minimaalsena ning suurema lõhkeaine koguse katselõhkamised võimalusel läbi viia kaitseväe harjutusväljadel.
Kuni 2 kg TNT kasutamise korral on võimalike häiringute esinemine tõenäoline kuni ca 2,23 km kaugusel lõhkepaigast, seega on enamuse kaitsetööstuspargi asukohaalternatiivide korral ka 2 kg TNT lõhkeaine koguse korral häiringud lähimate elamute juures tõenäolised.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 103
Väiksema kui 0,5 kg TNT kasutamise korral on võimalike häiringute esinemine tõenäoline kuni ca 1 km kaugusel lõhkepaigast, seega ei ole olulisi häiringuid ette näha, kuigi ka väiksema lõhkeaine koguse korral on lõhketööde müra ümbruskonnas hetkeliselt selgelt tajutav.
Kuulmiskahjustuste riski hinnang
Võimaliku kuulmiskahjustuse riski hindamiseks kasutatakse militaarmüra juhendis toodud metoodikat, mille kohaselt ei ole soovitatav teostada lõhkamisi, kui see toob kaasa lähimate müratundlike hoonete juures C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak 135 dB ületamise. Üldjuhul on LCpeak (ehk müra mõõteseadme poolt lühiajaliselt registreeritud absoluutne hetkeline maksimaaltase) väärtus ca 15 dB võrra suurem kui LCE (ehk 1 sekundi mürataseme) väärtus samas punktis. Seega saab kuulmiskahjustuse riskipiiri hindamiseks kasutada LCE väärtust 120 dB, mis vastab ligikaudselt LCpeak 135 dB väärtusele.
Kuulmiskahjustuste riskipiiri (LCpeak 135 dB) ületamise oht (LCE 120 dB +15 dB) esineb vähem kui 0,5 km kaugusel lõhkamiskohast – seega ei kujune kuulmiskahjustuse risk oluliseks teguriks väljaspool planeeringuala (nt lähimate eluhoonete asukohas), küll aga tuleb riskiga arvestada kaitsetööstuspargi siseselt katseplatsi läheduses viibides.
Soovitused mõju vähendamiseks
Lõhketöödega kaasneva müra mõju vähendamiseks on peamiselt järgmised võimalust:
▪ Lõhatava lõhkeaine koguse vähendamine. ▪ Suure lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu vähendamine. ▪ Mürarohkete tegevuste vältimine õhtusel ja öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riigipühadel. ▪ Lõhkeplatsi ja mõjutatavate alade (nt eluhooned) vahemaa suurendamine (nt ala sees
eluhoonetest kaugeima võimaliku katseplatsi asukoha valimine). ▪ Lokaalsed müratõkked või vallid katseplatsi lähiümbruses (täpsustakse projekteerimise etapis). ▪ Lõhkamiste teostamine osaliselt või täielikult kinnises punkris (oluliselt efektiivsem meede kui
müratõkete või vallide rajamine ning meetme rakendamine vähendaks oluliselt häiringute esinemist).
▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine (sh nii akende, kui vajadusel ka muude konstruktsioonide (uksed fassaad jne) heliisolatsiooni suurendamine).
▪ Võimalusel tuule suunaga arvestamine lõhkamiste teostamisel (ehk lähimate eluhoonete suunas puhuva tuule korral lõhkamiste vältimine).
▪ Teavitamine mürarohkete tegevuste teostamise päevade ning kellaaegade kohta. ▪ Seire (sh nt müra kontrollmõõtmised) ja vajadusel täiendavate meetmete rakendamise analüüs.
Katselõhkamiste kavandamisel on eelkõige soovitatav minimeerida suurema lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu ja vastavate lõhkamiste teostamise päevade arvu. Tavapärased müra leviku tõkestamise meetmed (nt mõne meetri kõrgused müratõkkeseinad või vallid) ei ole antud juhul väga efektiivsed müra leviku piiramise vahendid, kuna tõkkeid ei ole võimalik rajada vahetult müraallika lähedusse (nt paari meetri kaugusele müraallikast). Lisaks tuleb silmas pidada, et müratõkete efektiivsus (nt müra vähenemine ca 10 dB võrra) avaldub eelkõige vahetult tõkke taga, kuid nt 2 km kaugusel asuva eluhoone juures märkimisväärset müra tõkestavat efekti ei avaldu (kuna müra kandub üle tõkke). Samuti ei ole müratõkked efektiivsed märkimisväärse madalsagedusliku müra osakaaluga müraallikate (nt lõhketööd) puhul. Tuntav efekt on võimalik saavutada ainult juhul, kui kõrged (minimaalselt 5–6 m kõrgused, soovitatavalt veel kõrgemad) ja massiivsed müratõkked õnnestub rajada vahetult müra tekkekoha lähedale.
104 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Järgnevalt tuuakse näitlikult välja peamiste müra vähendamise meetmete efektiivsus tuginedes militaarmüra juhendile, varasematele sarnastele uuringutele ja kontrollarvutuste (ISO 9613-2 standardi alusel) tulemustele (vt Tabel 32).
Tabel 32 Lõhkamistöödega kaasneva müra vähendamise meetmete efektiivsus, dB
Meede Meetme
efektiivsus
Mõju avaldumise
asukoht
Lisaselgitus
Lõhkeaine koguse vähendamine:
-10% ca 0,5 dB
Lõhkeaine koguse vähendamise mõju avaldub ühtlaselt kogu mõjualas
Mõju avaldub nii hetkelise häiringu vähendamisel, kui ka päeva keskmise häiringu vähendamisel
-20% ca 1 dB
-30% ca 1,5 dB
-40% ca 2 dB
-50% ca 2,5–3 dB
-60% ca 3,5 dB
-70% ca 4,5–5 dB
-80% ca 6 dB
-90% ca 8,5–9 dB
Lõhkamiste arvu vähendamine:
-10% ca 0,45 dB
Lõhkamiste arvu vähendamise mõju avaldub ühtlaselt kogu mõjualas
Mõju avaldub ainult päeva keskmise häiringu vähendamisel,
hetkelise häiringu vähendamisele mõju puudub
-20% ca 1 dB
-30% ca 1,55 dB
-40% ca 2,2 dB
-50% ca 3 dB
-60% ca 4 dB
-70% ca 5,2 dB
-80% ca 7 dB
-90% ca 10 dB
Vahemaa suurendamine müraallikaga (vahemaa kahekordistumisel väheneb müratase kuni 6–7 dB võrra, olenevalt pinnasetingimustest jms):
500 m asemel vahemaa 1 km
ca 6–7 dB
Vahemaa suurendamise positiivne efekt väheneb müraallikast kaugenedes, iga järgneva meetri (ja km) puhul on müra vähenemine pisut väiksem kui eelmise meetri (km) puhul
Mõju avaldub nii hetkelise häiringu vähendamisel, kui ka päeva keskmise häiringu vähendamisel
1 km asemel vahemaa 1,5 km
ca 3,5–4 dB
1,5 km asemel vahemaa 2 km
ca 2,5–3 dB
2 km asemel vahemaa 2,5 km
ca 2 dB
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 105
Meede Meetme
efektiivsus
Mõju avaldumise
asukoht
Lisaselgitus
2,5 km asemel vahemaa 3 km
ca 1,6–1,8 dB
3 km asemel vahemaa 3,5 km
ca 1,4–1,5 dB
3,5 km asemel vahemaa 4 km
ca 1,2–1,3 dB
4 km asemel vahemaa 4,5 km
ca 1,0–1,2 dB
4,5 km asemel vahemaa 5 km
ca 0,9–1 dB
Häiringuid on teatud määral võimalik vähendada ka elanike õigeaegsel teavitamisel ning lõhkamistööde jaoks sobiva aja valimisel. Seega on tegevuse kavandamisel soovitatav lähtuda järgnevast:
▪ Kohaliku omavalitsusega kokku leppida mürarohkete tegevuste teostamise ajagraafik (päevad ning kellaajad).
▪ Elanike teavitamine mürarohketest tegevustest (lõhkamiste päevad ja eeldatavad lõhkamiste kellaajad), et elanikel oleks võimalik ette valmistuda ning häiringutega mingil määral arvestada.
▪ Lõhketööde teostamine ainult päevasel ajal. ▪ Lõhketööde teostamine ainult tööpäevadel (ehk mitte teostada nädalalavahetustel ja
riigipühadel). ▪ Lõhketööde teostamise vältimine ka varahommikusel ja õhtusel ajal, mil häiringud on
tõenäoliselt suuremad kui inimeste tavapärasel tööajal. ▪ Tihedama asustusega piirkondades on võimalusel soovitatav arvestada ka lasteaedade
olemasolu ja päevagraafikuga ning võimalusel vältida lõhketöid pärastlõunasel ajal.
Siiski tuleb silma pidada, et elanike teavitamine ja lõhketööde ajastamine ei ole otseselt müra teket vähendavad meetmed.
Kaitsetööstuspargi territooriumil katselõhkamiste teostamise ajagraafiku väljatöötamisel on koostöös kohaliku omavalitsusega soovitatav analüüsida (sh lähtudes tehase vajadustest ja võimalustest), kas võimalikke mõjusid (eelkõige mürahäiringud) silmas pidades on eelistatud rohkemate lõhkamiste teostamine ühel päeval (vähendamaks mürarohkete päevade arvu) või lõhkamiste hajutamine erinevatele päevadele (lõhkamiste päeval häiringut tekitavate mürasündmuste arvu vähendamiseks), kuid vastavalt suureneb mürahäiringu esinemisega päevade arv.
Lõhkamiste jaotamine erinevatele päevadele aitab vähendada ühe päeva müra hinnatud (keskmistatud) tasemeid (Ld), kuid ei vähenda üksiku mürasündmuse hetkel esinevat häiringut.
Kavandatava tegevuse täpsustamise järgmistes etappides on soovitatav teostada täpsemad müra leviku arvutused tulenevalt selleks hetkeks selgunud kaitsetööstuspargis reaalselt kavandatavatest tegevustest (nt konkreetse ettevõtte või tootmise põhiselt), sh tuleb täiendavalt hinnata ka müra vähendamisi vajadust ja võimalusi.
106 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
6.2.1.4 Kumulatiivse müra hinnang
Pärnu 1
Pärnu 1 eelvalikuala ümbruses asuvatest olemasolevatest võimalikest müraallikatest võib eelkõige välja tuua eelvalikualast ida- ja kirdesuunas asuvad karjäärid (Soomra liiva- ja kruusakarjäärid), millest lähim (Soomra VI liivakarjäär) jääb ca 900 m kaugusele Pärnu 1 eelvalikuala idapiirist ning ca 2,5 km kaugusele katseplatsi (kavandatava tegevuse puhul kõige olulisem müra tekkekoht) võimalikust asukohast.
Igapäevase tootmistegevusega kaasnev müra tekib kaitsetööstuspargis valdavalt siseruumides ning eelvalikuala piiridest väljaspool märkimisväärset pidevat tööstusmüra ei esine, seega jääb karjääride piirkonnas asuvates elamupiirkondades (eelkõige Soomra külas) selgelt domineerivaks karjäärides igapäevaselt töötavate masinate ja seadmete müra (ekskavaatorid, laadurid, kallurid) ning kaitsetööstuspargist lähtuvate tööprotsessidega kaasnev müra (mis tekib eelkõige siseruumides) ei suurenda piirkonna mürafooni.
Siseruumides teostatavate tööprotsesside müra ei ole oluline tegur 1–2 km kaugusel asuvaid piirkondi silmas pidades. Võrdluseks võib välja tuua, et hetkel jäävad olemasolevate Soomra karjääride mäeeraldised (kus mitmed müra tekitavad masinad töötavad samaaegselt ja vabas õhus) kohati vähem kui 150–200 m kaugusele eluhoonetest, seega kujuneb karjääride tööga kaasnev müra antud piirkonnas oluliselt suuremaks kui kaitsetööstuspargist lähtuv võimalik tootmismüra (kaitsetööstuspargi müra levik on tõkestatud juba siseruumides tööde teostamisest tingituna, lisaks on ka vahemaa suurusjärgu võrra suurem) ning kaitsetööstuspark ei muuda seega piirkonna müraolukorda. Juba 10–15 dB suurune müratasemete erinevus tähendab, et oluline on ainult suuremat müra tekitav allikas ja lisanduva müra võib hindamisest välja jätta.
Lühiajaliselt (lõhkamispäevadel lõhkamise hetkel) on selgelt tajutav katseplatsil moona katsetamise käigus tekkiv müra, mis oma olemuselt (impulssmüra) erineb karjäärides esinevast pidevast mürast (igapäevaselt töötavate masinate müra), kuid kavandatud lõhkamistega kaasnev lühiajaline müra ei suurenda märkimisväärselt karjääride piirkonnas esinevat kogu päeva mürafooni (müra hinnatud tase päeval – Ld, 7.00-23.00). Lisaks tuleb arvestada, et lõhkamisi ei teostata igapäevaselt (keskmiselt pisut rohkem kui üks kord nädalas). Küll aga on oluline tagada, et katselõhkamisi (ehk impulssmüra) teostataks ainult tööpäevadel ning ajavahemikus 7.00-19.00.
Taotletavate karjääridega (nt Kivimäe III kruusakarjäär, mis jääb ca 0,8 km kaugusele eelvalikuala piirist ning ca 2,2 km kaugusele katseplatsi võimalikust asukohast) ei ole käesoleva planeeringu raames otseselt asjakohane arvestada, kuna eriplaneering on kõrgema tasandi planeering ning vajadusel peab teiste tegevuste kavandamisel arvestama riigi eriplaneeringu võimaliku mõjuga. Samas on ka piirkonnas taotletavate uute karjääridega koosmõju olemus sarnane ehk olulist pidevat müra koosmõju ei esine.
Pärnu 2
Pärnu 2 eelvalikuala ümbruses asuvatest olemasolevatest võimalikest müraallikatest võib esmalt välja tuua eelvalikualast idasuunas asuvad Kivimäe kruusamaardla lahustükid (Kivimäe ja Kivimäe II kruusakarjäärid), mis paiknevad vahetult Pärnu 2 eelvalikuala piiri lähedal. Lähimad eluhooned jäävad nimetatud karjääridest ca 850 m kaugusele kirdesse (Soomra küla), seega võib eeldada (tulenevalt vahemaa suurusest), et nimetatud karjääride müra ei ole oluliseks häiringu allikaks eluhoonete juures. Samuti ei too Pärnu 2 eelvalikualal tootmistegevuse kavandamine kaasa olulist müra (tööprotsessid toimuksid siseruumides) lähimates elamupiirkondade. Pärnu 2 eelvalikulast kirde- ja idasuunas jäävad lähimad eluhooned ca 800–1000 m kaugusele ala välispiirist (lõunasuunas ca 600 m kaugusele) ning tootmistegevuse kaasnev võimalik müra ei ole igapäevaselt oluline häiringu allikas ning tootmine ei suurenda piirkonna mürafooni.
Potsepa II kruusakarjääri mäeeraldise piir jääb ca 250–280 m kaugusele Pärnu 2 eelvalikuala kagunurgast, lähimad eluhooned asuvad aga enam kui 1 km kaugusel karjäärist, seega
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 107
märkimisväärset (normtasemete lähedast) müra eelduslikult samuti ei esine (nii koosmõjus kui ka eraldi vaadatuna).
Soomra liiva- ja kruusakarjäärid jäävad enam kui 1,2 km kaugusele Pärnu 2 eelvalikuala põhjapiirist ning Soomra külas saab määravaks ainult karjääride tööga kaasnev pidev müra (kuna karjäärid asuvad eluhoonetele suhteliselt lähedal), kaitsetööstuspargist lähtuvate tööprotsessidega kaasnev müra (mis tekib eelkõige siseruumides) ei suurenda piirkonna mürafooni.
Potsepa liivakarjääri mäeeraldise piir jääb ca 1,2 km kaugusele Pärnu 2 eelvalikuala kagunurgast (Potsepa III karjäär asub ca 2,8 km kaugusel) ning ca 2,6 km kaugusele võimaliku katseplatsi asukohast. Potsepa ja Potsepa III liivakarjääri kagunurga lähedal asuvad 2 eluhoonet (Kõima külas), mis jäävad vähem kui 100 m kaugusele Potsepa III karjäärist ning vähem kui 200 m kaugusele Potsepa karjäärist (järgmised eluhooned asuvad juba enam kui 500 m kaugusel), seega on selge, et antud piirkonnas saab samuti määravaks ainult karjäärides töötavate masinate müra ning eluhoonest ca 3 km kaugusel asuv eelvalikuala ei mõjuta igapäevast müraolukorda.
Lühiajaliselt (lõhkamispäevadel lõhkamise hetkel) on selgelt tajutav katseplatsil moona katsetamise käigus tekkiv müra, mis oma olemuselt (impulssmüra) erineb karjäärides esinevast pidevast mürast (pidevalt töötavate masinate müra), kuid kavandatud lõhkamistega kaasnev lühiajaline müra ei suurenda märkimisväärselt karjääride piirkonnas esinevat kogu päeva mürafooni (müra hinnatud tase päeval – Ld, 7.00-23.00). Lisaks tuleb arvestada, et lõhkamisi ei teostata igapäevaselt (keskmiselt pisut rohkem kui üks kord nädalas). Küll aga on oluline tagada, et katselõhkamisi (ehk impulssmüra) teostatakse ainult tööpäevadel ning ajavahemikus 7.00-19.00.
Pärnu 2 alal lõhkamiste kavandamisel on soovitatav arvestada ka Potsepa karjääris asuva Päästeameti lõhkeainete hävitusplatsiga ning teha koostööd lõhkamispäevade graafiku väljatöötamisel. Soovitatav on vältida suuremahulisi lõhkamisi samal päeval, mis välistab erinevate lõhkamistööde müra koosmõju esinemise.
Taotletavate karjääridega ei ole käesoleva planeeringu raames otseselt asjakohane arvestada, kuna eriplaneering on kõrgema tasandi planeering ning vajadusel peab teiste tegevuste kavandamisel arvestama eriplaneeringu võimaliku mõjuga. Samas on ka piirkonnas taotletavate uute karjääridega koosmõju olemus sarnane ehk olulist pidevat müra koosmõju ei esine.
Piirsalu
Piirsalu eelvalikuala läheduses ei asu olulisi olemasolevaid müraallikaid (lähim kaevandamisloaga karjäär ehk Risti-Muru liivakarjäär jääb enam kui 3 km kaugusele eelvalikualast idasuunas), kuid müra koosmõju puhul tuleb arvestada Piirsalu lasketiiru tegevusega. Lasketiirus teostatakse laskmisi eelkõige väiksekaliibrilistest relvadest ning juhul, kui Piirsalu eelvalikualal soovitakse teostada katselõhkamisi, võib müra mõju vähendamiseks tekkida vajadus katselõhkamiste päeval lasketiiru kasutamise piiramiseks. Lõhkamistöödeks sobivate päevade määramisel lasketiiru aktiivse tegevusega päevade vältimine ennetab ebasoovitava müra koosmõju esinemist.
Põhja-Kiviõli
Põhja-Kiviõli eelvalikuala kattub osaliselt Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääriga. Karjääris kaevandatav põlevkivi varu on suures osas ammendatud, kuid sellel kehtib veel kaevandamisluba. Karjäär kavandatakse korrastada metsamaaks ja tehisveekoguks. Põhja-Kiviõli karjääri lõunaosas toimub veel piiratud mahus tegevus. Põhja-Kiviõli eelvalikualale kavandatud tootmishoonete alad jäävad ca 950 m kaugusele alast lõunasuunas asuvast lähimast eluhoonest (Varinurme külas), Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri mäeeraldise piir jääb samast eluhoonest ca 300 m kaugusele. Põhja-Kiviõli eelvalikualast ida-, põhja- ja läänesuunas lähima 2 km tsoonis eluhooneid ei asu.
Kaitsetööstuspargi igapäevase tootmistegevusega kaasnev müra tekib valdavalt siseruumides ning eelvalikualast väljaspool märkimisväärset pidevat tööstusmüra ei esine, seega jääb antud piirkonnas selgelt domineerivaks karjääris igapäevaselt töötavate masinate ja seadmete müra (juhul kui Põhja-
108 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Kiviõli karjääris veel tööd jätkuvad) ning kaitsetööstuspargist lähtuvate tööprotsessidega kaasnev müra (mis tekib eelkõige siseruumides) ei suurenda piirkonna mürafooni.
Põhja-Kiviõli eelvalikuala piirneb ka Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääriga, mis on aktiivses kasutuses. Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri lõunaosa jääb suhteliselt lähedale Satsu ja Ilmaste küla eluhoonetele (hooned kohati 150–200 m kaugusel mäeeraldise piirist). Karjäärile lähimad hooned jäävad aga ligi 1,3 km kaugusele Põhja-Kiviõli eelvalikualale kavandatavast lähimast tootmishoonete hoonestusalast, seega võib öelda, et antud piirkonnas jääb samuti selgelt domineerivaks karjäärides igapäevaselt töötavate masinate ja seadmete müra ning kaitsetööstuspargist lähtuvate tööprotsessidega kaasnev müra (mis tekib eelkõige siseruumides) ei suurenda piirkonna mürafooni.
Lühiajaliselt (lõhkamispäevadel lõhkamise hetkel) on selgelt tajutav katseplatsil moona katsetamise käigus tekkiv müra, mis oma olemuselt (impulssmüra) erineb karjäärides esinevast pidevast mürast (pidevalt töötavate masinate müra), kuid kavandatud lõhkamistega kaasnev lühiajaline müra ei suurenda märkimisväärselt karjääride piirkonnas esinevat kogu päeva mürafooni (müra hinnatud tase päeval – Ld, 7.00-23.00). Lisaks tuleb arvestada, et lõhkamisi ei teostata igapäevaselt (keskmiselt pisut rohkem kui üks kord nädalas). Küll aga on oluline tagada, et katselõhkamisi (ehk impulssmüra) teostatakse ainult tööpäevadel ning ajavahemikus 7.00-19.00.
Põhja-Kiviõli alal lõhkamiste kavandamisel on soovitatav arvestada ka Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris teostatavate lõhketöödega ning teha koostööd lõhkamispäevade graafiku väljatöötamisel. Soovitatav on vältida suuremahulisi lõhkamisi samal päeval, mis välistab erinevate lõhkamistööde müra koosmõju esinemise.
Taotletavate karjääridega (või hetkel veel kehtestamata planeeringutega) ei ole käesoleva planeeringu raames otseselt asjakohane arvestada, kuna eriplaneering on kõrgema tasandi planeering ning vajadusel peab teiste tegevuste kavandamisel arvestama eriplaneeringu võimalike mõjudega. Samas on ka võimalike uute karjääridega koosmõju olemus sarnane ehk olulist pidevat müra koosmõju ei esine.
Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ei ole ette näha märkimisväärset igapäevast müra koosmõju ka olemasolevate ja/või kavandatavate tuuleparkidega. Kavandatava tegevuse puhul teostatakse mürarohkeid tegevusi (katselõhkamised) ainult päevasel tööajal (ning maksimaalselt 1-2 päeval nädalas), tuulikud on aga ööpäevaringse töörežiimiga ning tuulikute puhul saab reeglina määravaks vastavus öistele normtasemetele (kuna öised müra normtasemed on rangemad). Päevasel ajal ei ole ette näha tuulikutest tingitud normtasemete lähedast müra (nii koosmõjus kui ka eraldi vaadatuna).
Aidu
Aidu eelvalikuala piirkonnas asuvad valdavalt maa-alused kaevandused, millega olulist pidevat müra ei kaasne. Aidu-Liiva külas asub Hiiesoo turbatootmisala, mis jääb ca 800 m kaugusele eelvalikuala kirdenurgast, kuid vahetult turbatootmisala läheduses müratundlikke alasid (eluhooneid) ei asu. Lähimad eluhooned jäävad turbatootmisala piirist ca 1 km kaugusele loodesuunda (Lüganuse aleviku kaguosa), eelvalikualast jäävad nimetatu hooned enam kui 2,5 km kaugusele. Seega märkimisväärset (normtasemete lähedast) müra eelduslikult ei esine (nii koosmõjus kui ka eraldi vaadatuna).
Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ei ole ette näha märkimisväärset igapäevast müra koosmõju ka olemasolevate ja/või kavandatavate tuuleparkidega. Kavandatava tegevuse puhul teostatakse mürarohkeid tegevusi (katselõhkamised) ainult päevasel tööajal (ning maksimaalselt 1-2 päeval nädalas), tuulikud on aga ööpäevaringse töörežiimiga ning tuulikute puhul saab reeglina määravaks vastavus öistele normtasemetele (kuna öised müra normtasemed on rangemad). Päevasel ajal ei ole ette näha tuulikutest tingitud normtasemete lähedast müra (nii koosmõjus kui ka eraldi vaadatuna).
6.2.1.5 Asukohaalternatiivide võrdlus müra mõjust lähtuvalt
Asukohaalternatiivide võrdlemisel (vt Tabel 33) arvestati järgnevaga:
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 109
▪ Käesoleva planeeringu raames võeti planeeritavate alade siseselt katseplatsi asukoha määramisel eesmärgiks, et lähimate eluhoonete juures oleks tagatud tööstusmüra piirväärtus 60 dB päevasel ajal (müra hinnatud tase Ld). Vastavalt on nt suurima mõjuga päeva korral vajalik ca 1,2 km suurune puhverala katseplatsiga.
▪ Peamise müra tekkekoha ehk katseplatsi asukohaga on kõikide asukohaalternatiivide korral eluhoonete puhul tagatud piisav vahemaa (olenevalt planeeringualast minimaalselt ca 1,3–2,4 km lähima eluhoonega).
▪ Asukohaalternatiivide võrdlemisel arvestatakse laiema mõjualaga ning eelistatakse asukohti, mille ümbruses asub kõige vähem müratundlikke hooneid (eluhooned, koolid, lasteaiad, hooldekodud).
110
Tabel 33 Alade võrdlus müraaspektist
Kriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Eelistatakse alasid, mille puhul mõjutatud elanikke ja müratundlikke hooneid on vähem. Vahemaad eluhoonetega on määratud võimaliku lõhkamisala (mitte eelvalikuala) välispiirist.
Lähim eluhoone asub ca 1,7 km kaugusel.
Lähima 2 km tsoonis asub 2 eluhoonet (ca 5 elanikku).
Lähima 3 km tsoonis asub 31 eluhoonet (ca 83 elanikku).
Lähima 4 km tsoonis asub 65 eluhoonet (ca 180 elanikku).
Elamute kaugust ja hulka arvestades pigem väiksema negatiivse mõjuga ning teine eelistus.
Lähim eluhoone asub ca 1,4 km kaugusel.
Lähima 2 km tsoonis asub 5 eluhoonet (ca 13 elanikku).
Lähima 3 km tsoonis asub 84 eluhoonet (ca 224 elanikku), sh 2,5 km tsoonis 68 eluhoonet (ca 182 elanikku).
Lähima 4 km tsoonis asub 91 eluhoonet (ca 243 elanikku).
Elamute kaugust ja hulka arvestades (nt suur hulk elanikke 2–2,5 km tsoonis) suurema negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Lähim eluhoone asub ca 1,3 km kaugusel.
Lähima 2 km tsoonis asub 9 eluhoonet (ca 21 elanikku).
Lähima 3 km tsoonis asub 47 eluhoonet (ca 150 elanikku).
Lähima 4 km tsoonis asub 81 eluhoonet (ca 245 elanikku).
Elamute kaugust ja hulka arvestades (kõige rohkem eluhooneid ja elanikke 2 km tsoonis) suurema negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Lähim eluhoone asub ca 1,3 km kaugusel (mäetööstusmaal ning hoone on kavas likvideerida). Lähim kasutuses eluhoone asub ca 1,65 km kaugusel.
Lähima 2 km tsoonis asub 5 eluhoonet (ca 10 elanikku), nendest 2 mäetööstusmaal.
Lähima 3 km tsoonis asub 62 eluhoonet (ca 142 elanikku), sh 2,5 km tsoonis 34 eluhoonet (ca 74 elanikku).
Lähima 4 km tsoonis asub 361 eluhoonet (ca 1092 elanikku), sh 3,5 km tsoonis 277 eluhoonet (ca 878 elanikku).
Elamute kaugust ja hulka arvestades (nt suur hulk elanikke 3–3,5 km tsoonis) pigem negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Lähimad eluhooned jäävad kõige kaugemale ehk lähim eluhoone asub ca 2,4 km kaugusel.
Lähima 2,5 km tsoonis asub 1 eluhoone (ca 2 elanikku).
Lähima 3 km tsoonis asub 4 eluhoonet (ca 8 elanikku).
Lähima 4 km tsoonis asub 58 eluhoonet (ca 160 elanikku).
Elamute kaugust ja hulka arvestades kõige väiksema negatiivse mõjuga ning esimene eelistus.
Ala siseselt elamutest kaugeima võimaliku lõhkamisala asukoha vahemaa eluhoonetega.
2,25 km 1,8 km 1,5 km 1,45 km (kui arvestada Kendi mäetööstusmaal asuvat elamut) või 1,8 km (kui arvestada lähimal elamu- või maatulundusmaal asuvat elamut).
2,75 km
Lõhkeaine kogus (kg TNT), mille korral lähimate eluhoonete juures on võimalik tagada LCE 100 dB.
ca 2 kg TNT ca 1,5 kg TNT ca 1 kg TNT ca 1–1,5 kg TNT ca 3–3,5 kg TNT
Lõhkeaine kogus (kg TNT), mille korral lähimate
ca 8 kg TNT ca 5 kg TNT ca 3 kg TNT ca 3–5 kg TNT ca 10 kg TNT
111
Kriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
eluhoonete juures jääb LCE 100 dB ületamine väiksemaks kui 5 dB.
Eelistuse hinnang Teine eelistus Vähem eelistatud kui teised asukohad
Vähem eelistatud kui teised asukohad
Kolmas eelistus Esimene eelistus
Tabel 34 Kaitsetööstuspargi asukoha eelistus müra mõjust tulenevalt
Võrdlus-kriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Müra mõju
Elamute kaugust ja hulka arvestades pigem väiksema negatiivse mõjuga ning teine eelistus.
Elamute kaugust ja hulka arvestades (nt suur hulk elanikke 2–2,5 km tsoonis) suurema negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Elamute kaugust ja hulka arvestades (kõige rohkem eluhooneid ja elanikke 2 km tsoonis) suurema negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Elamute kaugust ja hulka arvestades (nt suur hulk elanikke 3–3,5 km tsoonis) pigem negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Elamute kaugust ja hulka arvestades kõige väiksema negatiivse mõjuga ning esimene eelistus.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
112 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
6.2.2 Vibratsiooni mõju
Inimese tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78109 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud üldvibratsiooni kiirenduse piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.
Samas tuleb välja tuua, et antud määrus peab silmas eelkõige seadmeid ja masinaid ning statsionaarseid vibratsiooniallikad, mistõttu ei saa määruses toodud vibratsiooni piirväärtusi otseselt lõhkamistele üle kanda (pidevaid vibratsiooniallikaid ning lühiajaliselt esinevat vibratsiooni ei saa samaväärselt käsitleda). Otseselt lõhkamistega kaasneva vibratsiooni piirväärtuseid ei ole sotsiaalministri määruses välja toodud. Näiteks kaevandustegevuste käigus teostatavate lõhkamistega kaasneva vibratsiooni hindamisel lähtutakse mõõteseadusest ning lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 5 lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“.
Vibratsiooni teke ja levik on eelkõige seotud plahvatava lõhkelaengu kogusega. Seega võib vibratsiooni esineda eelkõige suurte lõhkelaengute lõhkamisel. Väikesekaliibriliste relvade mõju ulatus jääb juba oluliselt väiksemaks.
Varasemate uuringute110,111,112,113 põhjal võib lõhkamistega seotud vibratsiooni mõju osas (mõju ehitistele) arvestada reegliga, et igasuguste struktuursete kahjustuste tekkimisele eelneb ehitise aknaklaaside purunemine. Kõige tundlikumad tavaehitiste kohad ongi aknad, millele järgnevad uksed, seinad ja viimasena põrandad. Kahjustused nagu krohvi pragunemine on väga harv, aga kui see juhtub, siis kaasneb sellega aknaklaaside pragunemine ja see ilmneb samaaegselt, samuti võib välja tuua, et üldiselt on vibratsioonihäiringule vastuvõtlikumad puitkonstruktsiooniga hooned. Nt Soomes kaitseväe õppuste ajal läbiviidud raskerelvade ja lõhkamiste vibratsioonimõõtmised on näidanud, et maapinna kaudu leviv vibratsioon on väheldane ning põhiline vibratsiooni häiring tuleb õhu kaudu levivast vibratsioonist, mis mõjutab enim aknaid ja seinu, kuid kahjustuste tekkimise risk hoonetele on väike.
Lõhkamis- või suurekaliibriliste relvade laskmiskohas tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Põhiline osa hoone vibratsioonist tekibki helilaine survest välispiirdele ja akendele ning see on suurim ehitiste kahjustusriski allikas.
Teoreetiliselt võib seega lähimate hoonete fassaadil esineda vibratsiooni eelkõige akende „klirisemise“ näol ning seda ainult suure lõhkeaine koguse lõhkamise korral. Samas sõltub aknaklaaside vibreerimine (ning vastavate helide tekkimine hoones sees) suuresti hoone ehituskvaliteedist ning akende omadustest. Maapinna kaudu leviva vibratsiooni märkimisväärse levimise vältimiseks on aga puhveralad reeglina piisavalt suured.
Ehituskahjustuste riski tekkimise võimalikkuse hindamiseks saab kasutada militaarmüra regulatsioonis toodud metoodikat. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt pole suurekaliibrilistest
109 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“
110 Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. Akukon Oy Eesti filiaal. 2009
111 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. Keskkonnamõju hindamine. Militaarmüra hindamine. Akukon Oy Eesti filiaal. 2017
112 Nursipalu harjutusvälja 2023. a mürauuring. Akukon Eesti OÜ. 2024
113 Soodla harjutusvälja riigi eriplaneering. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Militaarmüra ja vibratsiooni hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2024
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 113
relvadest laskmiste puhul maapinna kaudu leviv vibratsioon suurte (>0,2 km) vahemaade korral eriti märkimisväärseks osutunud. Juhendi kohaselt on ka hoonete ligidal maapinnas esinev vibratsioon õhus levivast helirõhulainest tingitud ehk energia muundub hoone vibratsiooniks helilaine rõhust tarinditele tekkivast vibrokiirendusest.
Kui tekib kahtlus militaarmüra allikate põhjustatud võimalike ehituskahjustuste osas, siis andmaks esialgset hinnangut müratundlike hoonete võimalike ehituskahjustuste tekkimise kohta, kasutatakse heli ekspositsioonitaseme LpZE soovituslikku piirtaset ehk juhendi kohaselt võib LpZE 125 dB ületamine tähendada ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust. Vastavalt võib järeldada, et väiksemad väärtused ei too kaasa ohtu inimese tervisele ja hoonetele.
Indikatiivse hinnangu LpZE väärtuse osas saab anda toetudes konkreetse lõhkamise korral (üksik mürasündmus) esineva maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE väärtusele. Indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis.
Helirõhutaseme (LpZE) mõju vibratsiooni tekkele ja esinemisele (militaarmüra juhendi põhjal):
▪ LpZE kuni 108 dB - vibratsiooni (hoones) tõenäoliselt ei esine; ▪ LpZE 108–135 dB - tõenäoline vibratsiooni esinemine; ▪ LpZE 135–160 dB - aknaklaaside pragunemine, mikropraod; ▪ LpZE üle 160 dB - hoonete kahjustused.
LZE 135 dB ületamise korral on väiksemad kahjustused juba tõenäolised, seega on kahjustuste riski vältimiseks soovitatud lähtuda 10 dB võrra rangemast väärtusest ehk LpZE 125 dB, mis peaks olema piisav riskide välistamiseks. Juhendi kohaselt võib seega heli ekspositsioonitaseme LZE soovituslikku piirtaseme ehk LZE 125 dB ületamine tähendada ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust.
Maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE väärtuse põhjal tuletatud LpZE väärtused ning võimalikud mõjuala suurused on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 35 Müratsoonide ulatus (km): üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE (dB) ja LpZE (dB) väärtused
Arvutuslik LCE (dB)
väärtus
Tuletatud LpZE, (dB)
väärtus
Korraga lõhatav TNT-ekvivalent kogus (kg)
0,5
kg TNT
2
kg TNT
5
kg TNT
10
kg TNT
> 98 dB mõjuala, km > 108 dB mõjuala, km 1,2 2,8 4,0 5,3
> 100 dB mõjuala, km > 110 dB mõjuala, km 0,96 2,23 3,18 4,23
> 105 dB mõjuala, km > 115 dB mõjuala, km 0,53 1,26 1,8 2,4
> 110 dB mõjuala, km > 120 dB mõjuala, km 0,3 0,71 1,02 1,36
> 115 dB mõjuala, km > 125 dB mõjuala, km 0,16 0,39 0,57 0,76
> 120 dB mõjuala, km > 130 dB mõjuala, km 0,08 0,21 0,31 0,43
> 125 dB mõjuala, km > 135 dB mõjuala, km 0,045 0,11 0,17 0,23
> 130 dB mõjuala, km > 140 dB mõjuala, km 0,025 0,06 0,08 0,12
114 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Helirõhutasemetega (LpZE) kaasneva vibratsiooni (lööklaine) mõju osas võib järeldada järgmist:
▪ LpZE > 108 dB ehk vibratsiooni tõenäolise esinemise piir hoonetes ulatub ca 1,2 km (0,5 kg TNT korral) kuni ca 5,3 km (10 kg TNT korral) kaugusele lõhkamiskohast;
▪ LpZE > 125 dB ehk ehituskahjustuste tekkimise teoreetilise ohu välistamise piir ulatub ca 0,2 km (0,5 kg TNT korral) kuni ca 0,8 km (10 kg TNT korral) kaugusele lõhkamiskohast;
▪ LpZE > 135 dB ehk aknaklaaside pragunemise oht on tõenäoline kuni ca 0,05 km (0,5 kg TNT korral) kuni ca 0,23 km (10 kg TNT korral) kaugusel lõhkamiskohast;
▪ LpZE > 160 dB ehk hoonete kahjustuste tsoon jääb selgelt väiksemaks kui 100 m.
Arvestades käesoleva töö raames teostatud modelleerimisi (aga ka sarnaseid varasemaid lõhkamistöid käsitlevaid uuringuid ning militaarmüra juhendit), mille tulemused kajastuvad eespool, ei ole kaitsetööstuspargis kavandatavate lõhkamiste puhul ette näha ehitiskahjustuste (nt aknaklaaside pragunemine) riski lähimate müratundlike objektide juures, kuid välistatud ei ole akende vibreerimine ning sellega kaasnevad helid („klirin“).
Ehituskahjustuste riskipiiri (LpZE 125 dB) ületamise oht esineb arvutuslikult ca 0,2 kuni ca 0,8 km kaugusel lõhkamiskohast, seega ei kujune vibratsioon (nii maapinna kaudu levivad võnked kui ka õhu kaudu leviv lööklaine) väljaspool planeeringuala inimeste tervisele ja hoonetele ohtlikuks. Küll aga tuleb tähelepanu pöörata kaitsetööstuspargi siseselt esineva vibratsiooni võimalikule mõjule.
Soovitused mõju vähendamiseks
Kuigi kavandatava tegevuse iseloomu ning tagatud puhveralade korral ei ole ette näha vibratsioonist tingitud olulise negatiivse mõju (nt ehituskahjustused) esinemist väljaspool planeeringuala, tuuakse järgnevalt välja lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõju vähendamise soovitused ja võimalused. Kuna antud juhul levib vibratsioon eelkõige läbi õhu (lööklaine kujul), siis on vibratsiooni vähendamise meetmed sarnased müra vähendamise meetmetega:
▪ lõhatava lõhkeaine koguse vähendamine; ▪ suure lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu vähendamine; ▪ lõhkeplatsi ja mõjutatavate alade (nt eluhooned) vahemaa suurendamine; ▪ vibratsiooni tekitavate tegevuste vältimine õhtusel ja öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja
riigipühadel; ▪ lõhkamiste teostamine kinnises punkris; ▪ hoonete vibratsioonile vastupanuvõime suurendamine (ehituskonstruktsioonide stabiilsuse ja
massiivsuse suurendamine); ▪ teavitamine vibratsiooni tekitavate tegevuste teostamise päevade ning kellaaegade kohta; ▪ seire (sh nt vibratsiooni kontrollmõõtmised) ja vajadusel täiendavate meetmete rakendamise
analüüs.
Asukoha eelistus vibratsiooni mõjudest tulenevalt
Asukohaalternatiivide võrdlemisel (vt Tabel 36) arvestati järgnevaga:
▪ Käesoleva planeeringu raames võeti planeeritavate alade siseselt katseplatsi asukoha määramisel eesmärgiks, et lähimate eluhoonete juures ei tekiks ohtu ehitiskahjustuste tekkimiseks.
▪ Peamise vibratsiooni tekkekoha ehk katseplatsi asukohaga on kõikide asukohaalternatiivide korral tagatud piisav vahemaa (olenevalt planeeringualast minimaalselt ca 1,3–2,4 km lähimatest eluhoonetest).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 115
▪ Asukohaalternatiivide võrdlemisel arvestatakse laiema mõjualaga ning eelistatakse asukohti, mille ümbruses asub kõige vähem tundlikke hooneid (eluhooned, koolid, lasteaiad, hooldekodud).
Tabel 36 Kaitsetööstuspargi asukoha eelistus vibratsiooni mõjust tulenevalt
Võrdlus-
kriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Vibratsiooni mõju
Elamute kaugust ja hulka arvestades pigem väiksema negatiivse mõjuga ning teine eelistus.
Elamute kaugust ja hulka arvestades (nt suur hulk elanikke 2–2,5 km tsoonis) suurema negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Elamute kaugust ja hulka arvestades (kõige rohkem eluhooneid ja elanikke 2 km tsoonis) suurema negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Elamute kaugust ja hulka arvestades (nt suur hulk elanikke 3–3,5 km tsoonis) pigem negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Elamute kaugust ja hulka arvestades kõige väiksema negatiivse mõjuga ning esimene eelistus.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.2.3 Õhusaaste mõju
Välisõhu kvaliteeti mõjutavat tegevust reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS). Mõjude hindamise ajal ei olnud täpselt teada, millised tegevused ja heiteallikad kaitsetööstusparki võivad tulla, sh arv, paiknemine, parameetrid (kõrgus, heiteava diameeter, temperatuur, gaaside joon- või mahtkiirus). Seega mõjude hindamise etapis ei saa esitada andmeid detailsuses, mida eeldab näiteks AÕKS § 91 alusel koostatav õhusaasteloa taotlus ja lubatud heitkoguste projekt. Näiteks AÕKSi § 91 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnaloa või kompleksloa välisõhu saastamise osas käsitleda kõikide väljutatavate saasteainete nimetusi ning esitada andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. AÕKSi § 91 lg 2 p 3 toodu ei arvesta, kas oluline keskkonnamõju võib avalduda või mitte. Samas tuleb esile tuua, et AÕKSi § 29 lg 1 kohaselt peab paikse heiteallika käitaja kasutama parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda saab mõistlikult eeldada tehtavaid kulutusi ja saastamisega tekkida võivat ebasoodsat mõju arvestades. Samuti AÕKSi § 106 lg 2 kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (st antud juhul väljaspool kaitsetööstuspargi territooriumi). AÕKSi § 10 lg 3 kohaselt eeldatakse sama seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses § 3 lg 1 toodud keskkonnahäiringu määratlustest (keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata) on mõju olulisuse määr sõltuv mõjualas asuvate objektide arvust ja nende kaugusest mõju allikast. AÕKSi § 191 tähenduses põhjustab käitise tegevus väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% saasteainele käesoleva AÕKSi § 47 lg 1 või 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest. Arvestades kavandatava tegevuse jaoks vajaliku maa-ala ulatust on vähetõenäoline, et kaitsetööstuspargis rajatavate allikate mõju ulatuks arvestatavalt kaugemale väljapoole kavandatava ala piire või ületatakse saasteainetele kehtestatud välisõhu kvaliteedi piirväärtuseid väljaspool kaitsetööstuspargi piire. Vastava käitise keskkonnaloa ja/või kompleksloa taotlemise raames antakse hajumisarvutuste kaudu hinnang olulise mõju avaldumise võimalusele oluliselt täpsemate andmete alusel, seetõttu on
116 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
siinkohal piirdutud analoogial põhineva üldise (indikatiivse) hinnanguga. Arvestades et tehnoloogilisel ja ehituslikul projekteerimisel võetakse aluseks parima võimaliku tehnika (PVT) nõuded ning AÕKS-i alusel kehtestatud heite ja välisõhu kvaliteedi piirväärtused, ei mõjuta järgneva etapi detailsem käsitlus käesoleva mõju hindamise järeldusi olulise keskkonnamõju avaldumise või mitteavaldumise osas ja mõjude leevendamise vajaduste osas. Heiteallikad täpsustatakse tööstuspargi ja lõhkeainetööstuse rajamise järgnevates etappides (nt ehitusprojekti koostamise käigus). Seega esitatakse alljärgnevalt peamised ja teada olevad tegurid, mis võivad mõjutada välisõhu kvaliteeti kaitsetööstuspargi ja/või lõhkeainetööstuse lähiümbruses.
Saasteainete heitkogused kaitsetööstuspargist
Eelduslikult vajavad tööstusparki rajatavad objektid soojust, mis tähendab lokaalse(te) põletusseadme(te) rajamist ning põletusseadmele iseloomulike saasteainete eraladumist (nt SO2, NO2, CO, NMVOC jms). Olenevalt kütuse liigist ja kasutatavast tehnoloogiast võivad saasteainete heitkogused arvestatavalt varieeruda. Käesoleva mõjude hindamise ajal ei ole täpselt teada ka vajatava soojuse kogust ning kas rajatakse üks tsentraalne katlamaja või mitu väiksemat. Samuti ei ole teada, kas tööstuspark tervikuna või selle üksikud osad vajavad elektrivarustuse kindluse tagamiseks varugeneraatorit (AÕKS-i mõistes on tegemist põletusseadmega, seega ka heiteallikatega). Põletusseadmete korral, mille soosjussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ning väiksem kui 50 MWth, tuleb arvestada, et neile kehtivad keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 "Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid" (edaspidi nimetatud määrus nr 44) lisas 2 toodud saasteainete SO2, NO2 ja tahkete osakeste heite piirväärtused. Kui põletusseadmed töötavad alla 500 tunni aastas (kolme aasta libiseva keskmisena), ei rakendu nimetatud põletusseadmetele määrusega nr 44 kehtestatud saasteainete heite piirväärtused.
Samuti ei saa välistada, et tööstusparki võidakse rajada tootmised, millele rakenduvad "peenkeemia" parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumendis "Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemils, August 2006"114 ja ka Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud parima võimaliku tehnika alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks. Nimetatud dokumentides on esitatud keemiatööstuse sektorile sätestatud heite vähendamise, kontrollimise ja heite piirväärtuste nõuded.
Seega olenemata järgnevates etappides kavandatavatest tegevustest ja rajatavatest objektidest peab paikse heiteallika käitaja arvestama muuhulgas AÕKS-i § 29 lg 1 ja AÕKS-i § 106 lg 2 nõuetega.
Tegevus on lubatud, kui jälgitakse kehtivates õigusaktides välisõhu kvaliteedi tagamiseks sätestatud piiranguid. Ükski analüüsitud õigusaktidega reguleeritud õhusaaste mõju ei anna asukohapõhiselt selget eelistust ühe või teise asukoha kasuks. Tööstuspargi iseloomu ja võimalike saasteainete levikut arvestades võiks siiski eelistada ala, mis asub lähimatest elamutest ja/või elamute rühmadest kaugemal.
Saasteainete heitkogused lõhkeainetööstusest
Lõhkeainetööstusele kohaldub parima võimaliku tehnika viitedokument "Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006" (edaspidi PVT viitedokument). Samas rakendub ka Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud parima võimaliku tehnika alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja
114 link seisuga 03.03.2025: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ofc_bref_0806.pdf
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 117
töötlussüsteemide jaoks (edaspidi PVT järeldused). Nimetatud PVT järeldustega sätestatakse välisõhku suunatavate saasteainete piirväärtused ja meetmed heitkoguste vähendamiseks.
Käesoleva mõjude hindamise ajal ei ole teada, kas lõhkeainetööstusele planeeritakse ka muid tegevusi ja heiteallikaid, mis võiks olla arvestatavad saasteainete väljutamise seisukohalt välisõhku (nt põletusseadmeid soojuse tootmiseks või varugeneraatoreid), aga neile kehtivad juba eelmises alapunktis esitatud järeldused. Seetõttu piirdutakse alljärgnevalt lõhkeaine tootmisega otseselt seonduvate saasteainete ja potentsiaalsete heiteallikatega.
Lämmastikdioksiidi heitkogused
a) NO2 heitkogused tekivad lõhkeaine sünteesi nitreerimisreaktsioonil, kus heksamiini töödeldakse lämmastikhappega. Kasutatud lämmastikhappe eemaldamine toimub väljakeetmisega, materjali pesul ja kaaliumhüdroksiidiga neutraliseerimisel. Kõikide protsesside aurud suunatakse absorberisse. PVT viitedokumendi kohaselt loetakse nitreerimisel jm keemilistes protsessides parimaks võimalikuks tehnikaks, kui NOx (arvestatud NO2-na) keskmine tunniheide jääb vahemikku 0,03–1,7 kg/h (väljutatavas kuivas gaasis 7–220 mg/Nm3). Esitatud vahemik sõltub sisendist, kuid siin eeldatakse, et heitkogus ei ületa 1,7 kg/h (220 mg/Nm3). Seega NO2 maksimaalne hetkeline heitkogus oleks sellisel juhul 1,7 [kg/h]*1000/3600=0,475 g/s. Kui lõhkeainetööstus töötab eelduslikul kuni 6000 h/a, siis NO2 aastane heitkogus nitreerimisreaktsioonil oleks 1,7 [kg/h]*6000[h/a]/1000=10,2 t/a.
b) Lämmastikhappe regenereerimisel mahutite täitmisel eralduvad aurud suunatakse samuti absorberisse. Heitkoguste arvutamisel eeldatakse samuti, et NO2 heide ei ületa 1,7 kg/h (220 mg/Nm3). Seega NO2 heitkogus lämmastikhappe regenereerimisel oleks sama, mis nitreerimisreaktsioonil ehk hetkeline heitkogus 0,475 g/s ja aastane heitkogus 10,2 t/a. Kui eeldada, et nii lõhkeaine sünteesi nitreerimisreaktsiooni kui ka lämmastikhappe regenereerimisel eralduvad aurud suunatakse ühisesse absorberisse, siis NO2 hetkeline heitkogus oleks ühise heiteallika korral 0,475 g/s (väljuvates gaaside 1,7 kg/h ja kuni 220 mg/Nm3) ja aastane heitkogus 10,2 t/a. Kui tegemist on eraldi paiknevate heiteallikatega, siis hetkeline heitkogus jääks heiteallika kohta samaks 0,475 g/s, kuid aastane heitkogus võib olla ka kuni 20,4 t/a. Heiteallikate minimaalseks kõrguseks on arvestuslikult 10 m.
Atsetooni heitkogused
a) Lõhkeaine tootmiseks kasutatakse atsetooni, mille hoiustamiseks rajatakse mahutipark. Tootmisesse lisatava atsetooni kogus on eeldatavalt kuni 36 t/a (46 m3/a, atsetooni tihedus temperatuuril 20°C on 0,79 t/m3). Mahuti täitmine toimub tsisternveokist arvestuslikult kiirusega 30 m3/h. Mahutisse laadimisel eralduva atsetooni heitkoguseid on võimalik hinnata keskkonnaministri 01.06.2020 määruses nr 31 § 4 esitatud metoodikat kasutades115. Siinjuures tuleb märkida, et kuigi määruse nr 31 metoodika on nimetuse järgi mõeldud naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramiseks, siis tugineb esitatud metoodika Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuuri poolt koostatud orgaaniliste vedelike pumpamisel ja hoiustamisel eralduvate saasteainete
115 link seisuga 03.08.2025: https://www.riigiteataja.ee/akt/117112023002
118 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
heitkoguste määramise metoodikatel116,117 ning määruse nr 31 esitatud metoodika on sisuliselt kasutatavad ka muude orgaaniliste ühendite heitkoguste määramiseks peale naftasaaduste ja põlevkiviõli. Atsetooni aururõhk118 temperatuuril 20°C on 24,53 kPa ja molekulmass 58,08 g/mol. Aurude tihedus määruse nr 31 metoodika alusel on 0,585 kg/m3. Atsetooni heitkogus aastas mahuti täitmisel 36 t atsetooniga on arvutuslikult kuni 0,027 t/a. Atsetooni hetkeline heitkogus mahuti täitmisel kiirusega 30 m3/h on arvutuslikult 4,68 g/s. Heiteallika (mahuti hindamisava) arvestuslik kõrgus on 5 m.
b) Atsetooni heitkogused lõhkeaine rekristalliseerimisel, sõelumisel-filtreerimisel ja atsetooni destilleerival regenereerimisel. PVT järelduste PVT 11 tabel 1.1 järgi PVT-ga saavutatav heitetase (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) ei tohi ületada 20 mgC/Nm3. Kuid sama tabeli märkuse 4 kohaselt PVT-ga saavutatavat heitetaset ei kohaldata väheolulise heite korral, st kui lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisalduse vooluhulk on väiksem kui 100 gC/h (atsetooni süsiniku sisaldus 62%, st atsetooni heide kuni 161,2903 g/h). Tabeli märkuse 5 kohaselt materjalide (nt lahustite) taaskasutamise meetodite kasutamisel võib heite ülempiir olla 30 mgC/Nm3 (ehk atsetooni kontsentratsioon 48,3871 mg/Nm3) kui heitgaasi töötlussüsteemi lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisalduse heite vähendamise tõhusus on ≥ 95%. Siinjuures tuleb ka märkida, et tööstusheide seaduse § 113 ja sellega seonduvad heite piirväärtused ei kohaldu, kuna tegemist ei ole pinnakatmise protsessidega. Seega on võimalik PVT järeldustes esitatud andmete alusel arvutada välja eeldatav atsetooni heitkogus kahes variandis: võttes aluseks heitkoguse 100 gC/h (atsetoon 161,2903 g/h) või heite kontsentratsiooni 30 mgC/Nm3 (ehk atsetooni kontsentratsioon 48,3871 mg/Nm3), kui eeldada, et heitgaasi töötlussüsteemi lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisalduse heite vähendamise tõhusus on vähemalt 95%. Esimesel juhul (ehk heitkoguse 161,2903 g/h korral) oleks atsetooni hetkeline heitkogus 0,0448 g/s ja aastane heitkogus arvestuslike töötundide 6000 h/a korral 0,968 t/a. Teisel juhul (atsetooni kontsentratsioon 48,3871 mg/Nm3 heiteallika suudmel), kui eeldada et kasutatava ventilatsiooni mahtkiirus on 2 Nm3/s, siis atsetooni hetkeline heitkogus oleks 0,0968 g/s ja aastane heitkogus arvestuslike töötundide 6000 h/a korral 2,091 t/a. Viimane variandi korral oleksid teoreetilised heitkogused suuremad. Seega on viimane variant edasise hinnangu koostamise aluseks (sh hajumisarvutused). Heiteallika arvestuslik kõrgus on 10 m.
c) Atsetoonide jääkide heitkogused kuivatamisel-sõelumisel. Siin võib eeldada, et tunnikeskmine hetkheide kokku võib olla kuni 0,0448 g/s atsetooni (161,2903 g/h) ja kuni 0,968 t/a (töötundidel 6000 h/a).
d) Reovee eelpuhastamisel lõhkeaine jääkidest võib teoreetiliselt reovesi sisaldada kuni 0,1% atsetooni. Reovesi allutatakse auruga töötlemisele, st võib tekkida atsetooni heide välisõhku. Ka siin eeldatakse, et atsetooni tunnikeskmine hetkeline heide võib olla kuni 0,0448 g/s (161,2903 g/h) ja kuni 0,968 t/a (töötundidel 6000 h/a). Heiteallika arvestuslik kõrgus on 5 m.
Tahkete osakeste heitkogused
Tooraine heksamiini käitlemisel toimub big-bag kottides tühjendamine pneumoetteandesüsteemi, mis eeldatavalt kasutab filtersüsteemi, mille sisu suunatakse tagasi protsessi ning tahkete osakeste arvestatavat heidet välisõhku ei teki.
116 link seisuga 03.08.2025: https://www.epa.gov/system/files/documents/2024-10/c7s1_2024_clean.pdf
117 link seisuga 03.08.2025: https://www.epa.gov/sites/production/files/2020- 09/documents/5.2_transportation_and_marketing_of_petroleum_liquids.pdf
118 andmebaas https://www.sigmaaldrich.com
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 119
Lõhkeainejäägi ja lõhkeainega kokku puutunud materjali hävitamine
Kasutusest eemaldatud lõhkeainet ja sellega kokku puutunud materjalid (lõhkeainet sisaldavad materjalid) ei ole jäätmedirektiivi 2008/98 ja jäätmeseaduse mõistes jäätmed, kuna ei kuulu jäätmedirektiivi artikli 2 punkt 1 kohaselt jäätmedirektiivi kohaldamisalasse ning jäätmeseaduse § 1 lg 11 kohaselt jäätmeseaduse reguleerimisalasse.
Tööstusheite direktiivi artikkel 3 punkt 37 kohaselt ei kuulu kasutuselt kõrvaldatud lõhkeained tööstusheite direktiivi kohaldamisalasse, seega ei rakendu antud juhul ka tööstusheite direktiiviga sätestatud nõuded jäätmete põletamisele.
Lõhkematerjali hävitamine on reguleeritud Eestis relvaseaduse ja lõhkematerjaliseadusega. Relvaseaduse § 832 lg 3 alusel kehtestatud kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 34 lg 5 sätestab, et laskemoona ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel.
Lõhkematerjaliseaduse § 24 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 "Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded" näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks, mille kaugus muudest ehitistest ja liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m, kuid ohutuse tagamiseks lähtutakse hävitamisplatsi planeerimisel Kaitseväes kasutusel olevast rangemast nõudest, mis näeb ette kuni 10 kg lõhkeaine hävitamisel põletamise teel vähemalt 200 m kauguse hoonetest ja teedest.119
Defektset laske- ja lahingumoona on võimalik hävitada ka lõhkamise teel, kuid tööstuspargis ei ole planeeritud nimetatud meetodil materjalide hävitamist. Defektse moona hävitamine lõhkamise teel toimub Päästeameti lõhkamisplatsidel või Kaitseväe harjutusaladel.
Lõhkeainetööstuse korral kasutuselt kõrvaldatud lõhkeaine tekkimist ei eeldata, kuid laskemoona ja lahingumoona tootmisel tekib lõhkeainejääki või defektseid tooteid, mida ei saa tootmisesse tagasi suunata ja tuleb hävitada lõhkamise või põletamise teel. Samuti tekib laske- ja lahingumoona tootmisel lõhkeainega kokku puutunud või määrdunud esemeid, mida tuleb hävitada või põletamise teel puhastada enne utiliseerimist. Väikeses koguses võib lõhkeainega saastunud materjali tekkida ka lõhkeainetehases. Selliste materjalide koguse hindamisel tuleb lähtuda laskemoona ja lahingumoona tootmises kasutatava lõhkeaine kogusest. Põletamisele suunatavate materjalide koguseks hinnata kuni 50 t/a. AÕKS ei sätesta laskemoona, lahingumoona ja lõhkematerjali hävitamisel (sh materjalide põletamisel) välisõhu saasteainete heitkoguste seisukohalt erandeid, st nimetatud tegevuste korral tuleb järgida AÕKS-is sätestatud asjakohaseid nõudeid välisõhu õhukvaliteedi tagamiseks väljaspool tootmisterritooriumi piire (ehk kaitsetööstuspargi ala piire).
Kui eeldada, et korraga põletatava materjalide kogus ei ole ohutuse tagamiseks ja materjalide kontrollitud põletamiseks suur, siis 50 t materjalide põletamiseks aastas peaks põletamine toimuma keskmiselt 2 korda nädalas. Nimetatud materjalide avatud põletamisel tekkivate saasteainete heitkoguste ligikaudseks hindamiseks on võimalik kasutada Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuuri ja Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskuse (SEESAC) poolt
119 Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskiri
120 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
esitatud metoodikat120,121. Nimetatud metoodikates on esitatud saasteainete tahked osakesed (PM-sum), vääveldioksiidi (SO2), süsinikmonooksiidi (CO), lämmastikoksiidide (NOx, väljendatuna NO2-na), metaani (CH4), aromaatsete süsivesinike (väljendatuna benseenina), lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC), polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH, väljendatuna naftaleenina) ning RDX eriheited kilogrammides põletatavate materjali t kohta. Eriheidete valikul on nimetatud metoodikatest kasutatud saasteaine suurimat eriheite väärtust, arvestades seejuures SEESAC metoodika lisades esitatud taustainformatsiooni. Saasteainete hetkeliste heitkoguste hindamisel eeldatakse konservatiivselt, et ühe korra põletatavate materjalide massiks on kuni 0,521 t ja materjalide põletamine toimub 4–5 tunni jooksul.
Seega näiteks vääveldioksiidi (SO2) aastane heitkogus ja hetkeline heitkogus oleksid järgmised:
2 = ×
1000 =
50 × 0,5
1000 = 0,025 /
kus: MSO2 – vääveldioksiidi aastane heitkogus, t/a;
J – põletatavate materjalide kogus aastas, kuni 50 t/a;
E – eriheide ehk saasteaine heitkogus kilogrammides materjali tonni kohta, SO2 korral vastavalt metoodikale 0,5 kg/t.
2 = × × 1000
× 3600 =
0,521 × 0,5 × 1000
4 × 3600 = 0,0181 /
kus: MpSO2 – vääveldioksiidi hetkeline heitkogus, t/a;
Jk – korraga põletatav materjali kogus, kuni 0,521 kg;
E – eriheide ehk saasteaine heitkogus kilogrammides materjali tonni kohta, SO2 korral vastavalt metoodikale 0,5 kg/t;
A - eeldatav põletamise aeg, arvestuslikult kuni 4 tundi.
Lõhkeainega ja lõhkeainega kokku puutunud materjalide põletusel eralduvate saasteainete hinnangulised heitkogused on toodud järgnevas tabelis.
Lõhkeainega ja lõhkeainega kokku puutunud materjalide põletusel eralduvate saasteainete hinnangulised heitkogused on toodud järgnevas tabelis. Siinjuures võib vahemärkusena võrdluseks välja tuua, et keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise kord“ metoodika kohaselt on katelde põletusseadmetest (sh ka näiteks elamute kütteseadmetest puidu või vedelkütusega kütmisel) eralduvate arvestuslike saateainete nimekiri oluliselt pikem, sisaldades sealhulgas ka raskmetalle (nt Pb, Ni, Cr jne), PCB ühendeid jms. Seega võivad tavakasutuses (sh kodumajapidamistes) olevad põletusseadmed olla arvestatavad heiteallikad ning mõjutades oluliselt rohkem lokaalselt õhukvaliteedi taset, kui elamutest kaugemal kaitsetööstuspargis teostatavad tegevused.
120 Compilation of Air Pollutant Emissions Factors from Stationary Sources. AP 42, Fifth Edition, Volume I Chapter 2: Solid Waste Disposal. 2.5 Open Burning.
121 SALW ammunition destruction - environmental releases from open burning (OB) and open detonation (OD) events. SEESAC, 2004.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 121
Tabel 37 Saasteainete heitkogused lõhkeaine ja lõheainega kokku puutunud materjalide põletamisel
Saasteaine Eriheide, kg/t Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a
PM-sum 11 0,3980 0,55
PM10* 11 0,3980 0,55
PM2,5* 11 0,3980 0,55
SO2 1,2 0,0434 0,06
CO 42 1,5196 2,1
NO2 20,46 0,7403 1,023
CH4 6,5 0,2352 0,325
NMVOC 15 0,5427 0,75
Aromaatsed süsivesinikud
0,0128 0,0005 0,0006
PAH 0,000567 0,00002 0,00003
RDX 0,00003198 0,000001 0,0000016
Märkus: metoodikas ei ole esitatud eraldi eriheited saasteainetele PM10 ja PM2,5 osas, mistõttu võrdsustatakse PM10 ja PM2,5 eriheide saasteaine PM-sum eriheitega
Välisõhu kvaliteet – hajumisarvutuste tulemused
Välisõhu kvaliteeti reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis sätestab nõuded ja meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. Mitmetele saasteainetele on nimetatud seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused (saasteainete lubatav kontsentratsioon välisõhu ruumalaühikus), mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel. Piirväärtuse eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Piirväärtuse ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist, samas sellest madalam saasteaine kogus ei sea ohtu inimese tervist.
Õhusaaste keskkonnamõju olulisuse hindamise aluseks on heiteallika mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Vastavust kvaliteedinormidele hinnatakse hajumisarvutustega. Inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju hindamisel lähtutakse õhukvaliteedi piirväärtusest122, mille ületamisel väljapool tootmisterritooriumi eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Õhusaasteaine piirväärtus tähendab seda, et arvestades inimese eluiga, ei tekita piirväärtuseni saastunud välisõhus elamine ei inimese tervisele ega keskkonnale vastuvõetamatuid riske. Seega, kui saasteaine(te) modelleeritud või mõõdetud tase jääb allapoole tervise kaitseks kehtestatud piirväärtust (Ci/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski ka juhul, kui kavandatava tegevuse saastetase on võrreldes lähteolukorraga suurenenud.
Kahele saasteainele on kehtestatud aasta keskmine kriitiline tase silmas pidades taimestiku ja ökosüsteemi kui terviku kaitset. Vääveldioksiidil 20 μg/m3, lämmastikdioksiidil 30 μg/m3. Lisaks on asjakohane üldistada, et inimese tervise kaitseks kehtestatud piirväärtuste järgimine on piisav järeldamaks, et linde jt elusorganisme ei mõjutata. Uuritud on mõju lindudele ja järeldati, et
122 Kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, kohaldatavad piirväärtused määruse lisas 1
122 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste raamesse jäävad kontsentratsioonid ei mõjuta linde123, erinevate uuringute ülevaatest124 võib järeldada, et kuigi lindudel on inimesest kiirem ja efektiivsem hingamine, tekivad mõjud tervisele kontsentratsioonidel, mis on piirväärtustest suuremad.
AÕKS-i § 191 mõistes põhjustab käitise tegevus väheolulist mõju, kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest. Seda kriteeriumit on kasutatud hajumisarvutuste tulemuste hindamisel. Saasteainele RDX ei ole Eestis kehtestatud õhukvaliteedi piir- ega sihtväärtust.
AÕKS-i § 94 lg 2 kohaselt ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.
Välisõhu kvaliteeti hinnatakse saasteainete heitkoguste, saasteainete leviku ja tekkiva saasteaine kontsentratsiooni kaudu välisõhus. Saasteainete levik, püsimine ja saastetase sõltub otseselt meteoroloogilistest tingimustest (nt tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus). Näiteks suurematel tuulekiirustel hajuvad saasteained küll paremini, kuid mõju võib olenevalt heitkogusest ulatuda mingis konkreetses suunas lühiajaliselt kaugemale.
Heite mõju õhukvaliteedile hinnatakse seega hajumisarvutuste kaudu lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkelistest heitkogustest (g/s) ja heitallika töö dünaamikast. Välisõhu õhukvaliteedi hindamise aluseks võeti eespool kirjeldatud tegevustega seotud saasteainete heitkogused. Modelleerimisel kasutati keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Airviro rakendust. Esitatud tulemused ja järeldused on indikatiivsed võimaliku olukorra hindamiseks. Täpsemad andmed ja hinnangud esitatakse vastava keskkonnaloa või kompleksloa taotlusega. Siin esitatud tulemuste hindamisel on vaja ka arvestada, et modelleerimisel saadud maksimaalsed tunni keskmised, ööpäeva keskmised ja aasta keskmised kontsentratsioonid tekivad ebasoodsates hajumistingimustes, mis esinevad pigem harva. AÕKS-i § 8 tähenduses loetakse ebasoodsateks ilmastikutingimusteks selliseid meteoroloogilisi tingimusi, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis. Selliseks ebasoodsaks ilmastikutingimuseks võib omavahelises koosmõjus olla näiteks temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ning tuulevaikus või väike tuulekiirus (st tuulekiirus 0–2 m/s).
Teostatud hajumisarvutused näitasid, et lõhkeainetööstuse üksiku NO2 heiteallika kõrgusel 10 m ei saa nimetatud heiteallikas paikneda tööstuspargi piirile lähemal kui 100 m, et oleks täidetud NO2 õhukvaliteedi piirväärtused väljaspool tööstuspargi piiri (AÕKS-i kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine lubatud tootmisterritooriumi sees). Võimaliku NO2 heiteallikate koosmõju korral tuleb lõhkeainetööstuse vastavate heiteallikate kõrguseid tõsta vähemalt 15 meetrini, kui heiteallikad asuvad tööstuspargi territooriumi piirile lähemal kui 100 m, et oleks täidetud NO2 õhukvaliteedi piirväärtused väljaspool tööstuspargi piire. Heiteallikate kõrgusel 20 m on väljaspool tööstuspargi territooriumi piiri NO2 hajumiskontsentratsioonid alla 50% saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusest, st AÕKS-i § 191 kohaselt on tegemist väheolulise mõjuga.
Atsetooni mahuti tuulutusava 5 m kõrguse korral saab nimetatud heiteallikas paikneda tööstuspargi piirist mitte lähemal kui 150 m, et ei tekiks õhukvaliteedi ületamist väljaspool tööstuspargi piiri.
123 Muyemeki, L., Burger, R., Piketh, S., Evans, S. 2017. Bird species richness and densities in relation to sulphur dioxide gradients and environmental variables. Ostrich. 88. 253-259
124 O.V. Sanderfoot, T. Holloway. 2017 Air pollution impacts on avian species via inhalation exposure and associated outcomes. Environmental Reasearch Letters, Vol. 12,No. 8
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 123
Heiteallikast 500 m ja tööstuspargi piirist 350 m kaugusel oleks sellisel juhul 1 tunni keskmine õhukvaliteedi tase (ehk saasteaine kontsentratsiooni suhe vastava välisõhu piirväärtusega) 0,02 ÕPV1 ja 24 tunni keskmine õhukvaliteedi tase ca 0,25 ÕPV24. Atsetooni mahuti tuulutusava kõrgusel 8 m võib heiteallikas paikneda ka tööstuspargi territooriumi piiril, sest õhukvaliteedi piirväärtused on nimetatud ava kõrgusel täidetud nii tööstuspargi sees kui ka väljaspool tööstuspargi piiri.
Teiste atsetooni üksikute heiteallikate õhukvaliteedi tase jääb allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Atsetooni heiteallikate koosmõju korral on võimalik tagada õhukvaliteedi tasemed asjakohase heiteallikate paigutusega.
Lõhkeainega kokku puutunud materjalide põletamisel ei ületata saasteainetele SO2, NO2, CO, NMVOC, PM10, PM2,5, aromaatsed süsivesinikud ja PAH õhukvaliteedi piirväärtuseid väljaspool tööstuspargi piiri. Maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad põletuskoha vahetus läheduses ca 50-60 m raadiuses. Kõrgeima õhukvaliteedi tasemega (ehk suhtega 1 tunni õhukvaliteedi piirväärtusele) on NO2 1 tunni keskmine tase 1 ÕPV1, mis tekib ca 50 m kaugusel põletuse kohast, 100 m kaugusel on vastav väärtus 0,25 ÕPV1 ja 600 m kaugusel 0,01 ÕPV1.
Katseplatsi puhul on ette nähtud lõhatavad aastased kogused (vt KSH aruande ptk 4.1.3) umbes 40 korda väiksemad kui hävitamisplatsil põletatavad kogused, seega järeldub, et ka katseplatsilt ei tulene olulist õhusaastet.
Kokkuvõttes on teostatud hajumisarvutuste tulemuste põhjal võimalik järeldada, et heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu elamualadeni ja lähimate elamute juures on üldjuhul õhukvaliteedi väärtused allapoole 0,1 ÕPV vastavat taset, atsetooni korral võib see olla mõnevõrra suurem. Heiteallikate kõrguse ja paigutusega tööstuspargi territooriumil võimalik arvestatavalt vähendada saasteaine mõju väljaspool territooriumi ala.
Atsetoon on ka lõhnaaine. Kirjanduse andmetel125,126,127,128 jääb atsetooni lõhna tajumise lävi vahemikku 1,4–1613 mg/m3 (ärritav 720 mg/m3, Suurbritannia Tervise Agentuuri andmetele tuginedes on kokkuleppeline tajumislävi 13,9 mg/m3). Lähimate elamute juures jäävad atsetooni hajumise kontsentratsioonid tundlikumate inimest tajumislävest ca 19 korda väiksemaks, kokkuleppelise lõhnaläve korral on erinevus 189 korda. Seega olemasolevatele andmetele tuginevalt ei ole alust eeldada, et kavandatav tegevus võiks põhjusta arvestatavaid lõhnahäiringuid lähimate elamute juures.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Võimaliku õhusaaste mõju hindamise tulemusel võib öelda, et tegevus on lubatud kõigil esitatud aladel, kui jälgitakse kehtivates õigusaktides välisõhu kvaliteedi tagamiseks sätestatud piiranguid. Seega ükski analüüsitud õigusaktidega reguleeritud õhusaaste mõju ei anna asukohapõhiselt selget eelistust ühe või teise asukoha kasuks, kuid võimalike saasteainete levikut arvestades võiks siiski eelistada ala, mis asub lähimatest elamutest ja/või elamute rühmadest kaugemal. Sellisteks eelistatud aladeks on Aidu (esimene eelistus) ja Pärnu 1 (teine eelistus). Elamute kaugust ja hulka arvestades võiks kolmas eelistus olla Piirisalu, kuid ala on väike, mis võib oluliselt piirata õhusaasteallikale
125 Jon H. R., 1986. Odor Thresholds and Irritation Levels of Several Chemical Substances: A Review. Am, Ind, Hyg, Assoc, J. (47) March
126 Odour Complaints Checklist. Health Protection Agency of United Kingdom. April 2011
127 Odour guidance 2010. Version 1, January 2010. The Scottish Environment Protection Agency
128 Review of odour character andthresholds. Science Report: SC030170/SR2. UK Environment Agency. March 2007
124 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
sobivaima asukoha valikul. Pärnu 2 ja Põhja-Kiviõli on elamute kaugust ja hulka arvestades vähem eelistatud kui teised asukohad.
Tabel 38 Võrdluskriteerium: avariiliste juhtumite hindamine
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Õhusaaste mõju Asub lähimatest elamutest mõnevõrra kaugemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
Asub lähimatele elamutele mõnevõrra lähemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
Asub lähimatele elamutele mõnevõrra lähemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
Asub lähimatele elamutele mõnevõrra lähemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
Asub lähimatest elamutest mõnevõrra kaugemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.2.4 Avariiliste juhtumite hindamine
Olemasoleva olukorra/keskkonna kirjeldus
Arvestades eelvalikul tehtud välistusi (lõhkematerjaliseaduse alusel arvutatud välised ohutud kaugused 50 t 1.1 ohukategooria lõhkematerjali käitlemisel) ei ole siinkohal asukohtade puhul põhjust erisusi välja tuua – eelnevalt on ära toodud, et juhul, kui mingi ala osutub valituks, kus eelvalikuala piirides tekib konflikt elamute või tootmisettevõtete vahekaugustega, ei kavandata ohualadega kattuvasse osasse ohtlikke hooneid või rajatisi, mille ohualad ulatuks eluhooneteni või tootmisettevõteteni. Üheski asukohas ei ole eelvalikualal olemasolevaid ohtlikke või suurõnnetuse ohuga ettevõtteid vm riske põhjustavaid tegevusi. Samuti ei paikne ükski eelvalikuala olemasolevate ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualades (kõige lähedamal on sellised ettevõtted Põhja-Kiviõli alale, kuid eelvalikuala piiri kaugus Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ohuala välispiirist on ca 1,5 km).
Samuti ei ole põhimõttelisi erisusi kaitsetööstuspargi koosseisu kaasatavate käitiste osas – kõikides asukohtades eeldatakse samalaadseid tegevusi.
Metoodika
Ohutute kauguste määramine (lõhkematerjaliseaduse /LMS/ alusel)
Eeldatakse, et kõikide kaitsetööstuspargis asuvate käitiste projekteerimisel ja käitamisel täidetakse lõhkematerjalide käitlemise ohutusnõudeid, sh Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määruses nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ toodud planeerimise, ehitusviisi, seadmete paigutuse, käitamise jms osas. Määruse nõuded kohalduvad nii moona kui lõhkeainete tootjale (mõlemad on seaduse mõistes lõhkematerjalid). KSH käigus keskendutakse ohutute kauguste määratlemisele. Määrus eristab ohtlikke ehitisi (ehitised tehase territooriumil, kus tootmistehnoloogilise protsessi kohaselt asub lõhkematerjal, välja arvatud katse- ja uuringulaboratooriumid) ja ohutuid ehitisi (hooned ja tootmisüksused, kus tootmistehnoloogilise protsessi kohaselt ei asu lõhkematerjali). Kaitsetööstuspargi territooriumil hakkavad tegutsema erinevad ettevõtted, kuid sisemiste ohutute kauguste määramisel arvestatakse neid kui tervikut (mh toetab seda üldala olemasolu ja teatud rajatiste kasutamine eri ettevõtete poolt, samuti on sel juhul võimalik asjakohasusel eri ettevõtete osa sarnaseid tegevusi või hooneid rühmitada).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 125
Tehaseväliste ohutute kauguste leidmisel on arvestatud allklassi 1.1 moonaga (lõhkeaine kuulub samuti allklassi 1.1), st nende leidmine toimub määruse nr 63 lisas toodud metoodika alusel. Sellest tulenevalt ei eristu lõhkeainetehase ohutute kauguste määramise metoodika muudest kaitsetööstuspargi käitiste ohutute kauguste määramise metoodikast. Sisemised ohutud kaugused määratakse määruse nr 63 järgi kasutades allklassi 1.1 (rakendades määruse lisas toodud ohutuskoefitsiente k), välja arvatud allklass 1.5, mille korral on ohututest ehitistest kauguse arvutamisel k väärtuseks 2,0.
Täiendavalt on määruses nr 63 toodud välja miinimumkaugused erinevatest ohtlikke materjale käitlevatest ehitistest:
▪ § 18 lg 1 kohaselt põlevate vedelike hoidmisel vähemalt 20 m; kõrvalekalle minimaalkaugusest on lubatav, kui ehituslike abinõude või tehniliste rajatiste abil on tagatud samaväärne ohutus.
▪ § 19 lg 1 kohaselt plahvatusohtliku tooraine hoidla ja hoiukoht, mis lõhkematerjali klassifikatsiooni järgi ei ole lõhkeaine, peab ohtlikust ehitisest ja ruumist sellises kauguses asuma, et plahvatus ei kanduks üle toorainele (aluseks määruse nr 63 lisa 1 kriteeriumid).
▪ § 19 lg 2 kohaselt loetakse hapnikukandja, aluse ja karbamiidi, samuti mitteplahvatusohtliku tooraine laod ohututeks ehitisteks.
▪ § 22 lg 5 kohaselt peab lõhkematerjali katse- ja hävitusplatsi kaugus muudest ehitistest ja liiklusteedest olema vähemalt 100 m.
Kaitsetööstusparki kavandatavate tegevuste ohtlikkuse kategooria määramine kemikaaliseaduse (KemS) alusel
Vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusele nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ võetakse ettevõtte ohtlikkuse määramisel arvesse ohtliku kemikaali maksimaalset võimalikku kogust, mis käitises võib olla olemas (§ 2 lg 4), seejuures summeeritakse kokku käitise territooriumil erinevates käitluskohtades olevad kogused, mis on üle 2% asjakohasest alammäärast või künniskogusest (sõltumata sellest, kas konkreetses asukohas olev kemikaal saab põhjustada õnnetuse teises asukohas oleva kemikaaliga). Kui käitises on ohtliku kemikaali kogus väiksem või võrdne määruse lisas oleva alammäära või künniskogusega, kohaldatakse ettevõtte ohtlikkuse määramisel suhtarvude liitmise valemit vastavalt määruse § 3–§5 sätestatule; valemit rakendatakse kolm korda, hinnates eraldi tervise-, füüsikalist ja keskkonnaohtu (§ 2 lg 7 alusel). Kui suhtarvude summa on ≥ 1, kuulub käitis vastavasse ohtlikkuse kategooriasse.
Lähtudes ptk 3 ja 4 antud fookusküsimusest (järgnevate keskkonnamõju hindamiste vajadus, kui rajatakse A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (SOE)) keskendutakse hindamisel A-kategooria SOE määratlemisele, sh kas on olemas reaalseid meetmeid vältida käitiste sattumist sellesse ohtlikkuse kategooriasse.
Hinnangut ei anta kaitsetööstuspargile tervikuna (vastavalt määruse nr 10 § 2 lg 1 määrab käitise ohtlikkuse kategooria isik, kelle käitises käideldakse määruse lisas nimetatud ohtlikke kemikaale; vastavalt kemikaaliseaduse § 21 lg 1 on käitis ohtlikku ettevõtet või suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava isiku kontrolli all olev ala, kus käideldakse ohtlikku kemikaali ühes või mitmes ehitises, sealhulgas selle juurde kuuluvad või sellega seotud infrastruktuurid ja protsessid).
Käideldavate kemikaalide ohualade määramine KemS-i alusel
LMS-i alusel on määratud lõhkematerjalide käitlusüksustele ohutud kaugused lähtudes käitlusüksuses olevast lõhkematerjali summaarsest kogusest. Täiendavalt tuleb määrata KemS-i alusel ohualad. Enne tegevuse alustamist peab kaitsetööstuspargi ettevõte koostama riskianalüüsi jm
126 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
dokumendid vastavalt Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusele nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. Seejuures tuuakse ettevõtete ohualade ulatus välja riskianalüüsis.
Kaitsetööstuspargi eriplaneeringu koostamisel ja sellega seotud keskkonnamõju hindamisel ei viida läbi KemS-i § 22 kohast riskianalüüsi ega koostata muud § 22 lg-s 2 viidatud dokumentatsiooni lähtudes ettevõtte ohtlikkuse kategooriast, kuna ei ole teada, kas ja kuidas rakendatakse täiendavaid ohutusmeetmeid, sh korralduslikke, ei analüüsita ohuala põhjustava sündmuse toimumise täpseid põhjuseid jms. Planeerimis-projekteerimisfaasis rakendub KemS-i § 32, et kindlaks teha doominoefekti esinemise võimalused, hinnata, kas suureneb suurõnnetuste riski või selle tagajärgede raskusaste, säilivad ohutuse tagamiseks vajalikud vahemaad käitise ning elamurajoonide jm tundlike objektide vahel ja kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad. Päästeamet on koostanud juhendi planeerijatele ja projekteerijatele129, milles on viidatud, et tegemist ei ole riskianalüüsiga vaid riskide hindamisega. Seejuures mida lähemale jäävad tundlikud objektid, seda põhjalikumalt tuleb riske hinnata. Lisas 2 on toodud riskide hindamise kasutatavate ohualade parameetrid (samad, mis riskianalüüsi puhul, st kehtestatud KemS-i § 23 lg 8 alusel130). Lisas 3 on antud soovitused ohualade arvutamiseks mh lõhkematerjali käitlevatele ettevõtetele – lähtutakse ohutute kauguste arvutamisest vastavalt 01.06.2005 määruse nr 63 lisale. Lisas 4 on doominoefektiga arvestamise alused (kasutatakse neid parameetreid) ja lisas 5 tagajärgede raskusastmete hindamise skaala – vajadusel kasutatakse võrdlemisel seal toodud skaalat.
Näitena on hinnatud lõhkeainetehases (tootlikkus 100 kg/h, kogus kuni 600 t/a) ohtlike kemikaalide käitlemisel toimuda võivate sündmuste ohualasid lähtudes võimalusel riskianalüüsil rakendatavast detailsusest (eelkõige on arvestatud nii plahvatusohtlike ainete kui muude kemikaalide jagunemisega käitluskohtades erinevate seadmete vahel). See võimaldab anda mh avalikkuse jaoks sisustatud hinnangu, et ohutute kauguste määramisel põhinev hindamine on piisav. Samas peab arvestama, et ohualade määramisest tulenevalt tekivad ohualadesse kitsendused edasisele arendustegevusele (nt uute hoonete kavandamisele väljaspool pargiala).
Ohutute kauguste määramine
Kaitsetööstuspargis planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: büroohooned, tööstushooned ja rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised (st lõhkeainetehas), laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats (viimased kuuluvad kaitsetööstuspargi üldala koosseisu, st pargis tegutsevad ettevõtted kasutavad neid ühiselt).
Tööstuspark kavandatakse eeldusel, et see peaks võimaldama toota erinevat laskemoona, muud sõjalist lõhkematerjali (vähemalt 2–3 ettevõtet koos laienemisvõimalusega) ning lõhkeainet (lähteülesandes hinnati käideldavaks lõhkeaine netokoguseks u 2 000 t/a erinevaid lõhkeaineid, sh lõhkeainetehase tootmismahuks hinnatakse 600 t/a RDX lõhkeainet). Toodete valiku, tootmismahu ja tootmisprotsessi otsustavad ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ning tööstuspargis tegutsemise tingimustele (nende kohaselt toodetaks tööstuspargis eri ohuklassiga laskemoona (allklassid 1.1–1.6).
129 Juhend planeerijatele ja projekteerijatele. Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja ehitise projekteerimine. Koostatud 01.10.2018, uuendatud 05.01.2023. https://www.rescue.ee/files/Juhendid/23-01-05-kemikaaliseaduse-32-alusel-maakasutuse-planeerimine-ja- projekteerimine.pdf?d42dec77d5
130 Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisa
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 127
Tööstuspargi arendamisel arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehastega, sealhulgas ühe lõhkeainetehasega ning vähemalt kahe laske- või lahingumoonatehasega, mis on A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mis käitleb 1.1 ohuklassiga lõhkeainet, mille kogus on vastavalt kas üle 50 t või 10–50 t. Siinkohal on asjakohane täpsustada, et üle 50 t lõhkeaine käitlemine ei tähenda ohutute kauguste määramisel ettevõttes olevat summaarset kogust vaid suurimat kogust käitlemisüksuses, kui täidetud on määruses nr 63 sätestatud sisemised ohutud kaugused erinevate ohtlike käitlemisüksuste vahel; ainult siis, kui sisemised ohutud kaugused ei ole täidetud, tuleb välimiste ohutute kauguste määramisel arvestada kõikides ohtlikes hoonetes ja rajatistes säilitatavat lõhkeaine kogust (määruse nr 63 § 4 lg 3).
Järgnevas tabelis on näidatud sisemised ohutud kaugused erinevate koguste ja määruse nr 63 lisas olevate ohutuskoefitsientide väärtuste kombinatsiooni korral.
Tabel 39 Sisemised ohutud kaugused lähtuvalt lõhkematerjali kogusest ja ohutuskoefitsiendist
Kogus,
kg
Sisemised ohutud kaugused ohutuskoefitsendi k erinevate väärtuste korral, m
0,8 2,0* 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5 6 8
100 4 9 12 14 16 19 21 23 28 37
500 6 16 20 24 28 32 36 40 48 63
1 000 8 20 25 30 35 40 45 50 60 80
2 500 11 27 34 41 48 54 61 68 81 109
5 000 14 34 43 51 60 68 77 85 103 137
10 000 17 43 54 65 75 86 97 108 129 172
20 000 23 58 73 88 102 117 132 146 175 234
50 000 29 74 92 111 129 147 166 184 221 295
* Ohutuskoefitsienti 2,0 kohaldatakse ainult allklass 1.5 lõhkematerjali korral
Kõige suuremad kogused lõhkematerjali on ladudes – laskemoona komponentide (sh lõhkeainetele ja püssirohule) ja valmistoodangu ladudes. Tavapärase lao (50 t) korral on tabelis toodud andmete järgi minimaalne ohutu kaugus teisest laost:
▪ 29 m, kui laod on muldkattega (ohustava objekti kood D1, k = 0,8); ▪ 92 m valli/võrdväärse kaitserajatise/kaitseseinaga ja raske katusega ladude korral (D2, k = 2,5); ▪ 111 m valli/võrdväärse kaitserajatise/kaitseseinaga ja kerge katusega ladude korral (D3, k = 3,0); ▪ 295 m kaitsmata kergete ehitistena rajatud ladude korral (D4, k = 8,0, kusjuures seda väärtust on
lubatud kasutada ainult eriti soodsate maastikutingimuste korral).
50-t lõhkematerjali käitlemisel laos vm ohtlikus ehitises peab nende kaugus lõhkematerjali-tehase teistest ohtlikest ehitistest olema vähemalt:
▪ 92 m, kui ohustatav objekt on muldkattega (ohustavate objektide tüüpide D1–4 korral k = 2,5); ▪ 111 m (D1 ja D3 korral k = 3,0) kuni 166 m (D4 korral k = 4,5) kui ohustatav objekt on
valli/võrdväärse kaitserajatise/kaitseseinaga ja raske katusega; ▪ 129 m (D1 ja D3 korral k = 3,5) kuni 221 m (D2 ja D4 korral k = 6,0) kui ohustatav objekt on
valli/võrdväärse kaitserajatise/kaitseseinaga ja kerge katusega; ▪ 147 m (D1 korral k = 4,0) kuni 295 m (D4 korral k = 8,0 kusjuures seda väärtust on lubatud
kasutada ainult eriti soodsate maastikutingimuste korral), kui ohustatav objekt on kaitsmata ehitis.
128 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Kui käideldakse 50 t lõhkematerjali laos vm ohtlikus ehitises (tüüp D1–D3 korral), peab sisemine ohutu kaugus ohututest ehitistest olema vähemalt 295 m (k = 8,0), ohtliku ehitise tüübi D4 korral on seda vähimat kaugust lubatud kasutada ainult eriti soodsate maastikutingimuste korral.
Sisuliselt võib järeldada, et tuleks hoiduda kaitsetööstuspargis asuvate ohtlike ehitiste rajamisest kaitsmata kergete ehitistena, kui nendes olev lõhkeaine kogus ületab 5 t (ehitise ümber jääva ohutusala minimaalseks pindalaks, kui hoone enda mõõtmed on 10 x 10 m, kujuneks ca 6,8 ha).
Üldiselt on tootmisüksustes korraga käideldavate lõhkematerjalide kogused oluliselt väiksemad kui 50 t lõhkeaine netokogusega ladudes. Kõige detailsemalt on praegusel etapil teada lõhkeainetehase (tootmisvõimsus 0,1 t/h RDX-i, 600 t/a) tehnoloogiline kontseptsioon, sh võimalikud hoonete vahekaugused ja hinnanguline lõhkeaine kogus hoonetes, samuti kemikaaliseaduse alusel ohtlike ainete kogused, sh hoidlad. Näidisena on hinnatud lõhkeainetehasele vajaminevat maa-ala, kui on tagatud eri tüüpi ehitistele ohutud kaugused.
Võib eeldada, et RDX-i erinevate tootmisetappide läbiviimiseks projekteeritakse eraldi hooned (nitreerimine, ümberkristalliseerimine jne), ühe hoone pindala on 200–300 m2. Tootmishoonetes on maksimaalne lõhkeainekogus ühel aja hetkel pigem alla 1 tonni. Järgnevalt on hinnatud sisemisi ohutuid kaugusi, kui tootmishoonetes käideldakse korraga 800 kg RDX-i (jaguneb erinevate seadmete vahel):
▪ Kui lähtuda, et tootmishooned lahendatakse valli ja kerge katusega hoonetena, siis 800 kg sisemine ohutu kaugus teisest lõhkeainet käitlevast ohtlikust ehitisest on vähemalt 32 m (k = 3,5), sama konstruktsiooniga laost 28 m (k = 3,0), muust ohtlikust ehitisest 37 m (k = 4,0; k väärtus ei sõltu ohustava objekti tüübist, välja arvatud kui ohustavaks objektis on vallita kerge ehitis) ja tootmist teenindavatest hoonest 74 m (k = 8,0; k väärtus ei sõltu ohustava objekti tüübist). Kui lõhkeainet käitlevad ohtlikud tootmishooned on lahendatud muldkattega ehitistena, siis on nende omavaheline kaugus vähemalt 23 m (k = 2,5).
▪ Tootmist teenindavad hooned peaksid LM käitlevatest ohtlikest hoonetest jääma vähemalt 74 m kaugusele, välja arvatud juhul kui projekteerimisel on rakendatud lisameetmeid, mis tõendatult vähendavad määrusega sätestatud ohutuid kaugusi (määruse nr 63 § 4 lg 14), sh kui ohustatav objekt asub vahetult õhulööklaine levimise tõkke taga võib kauguseks määrata 37 m (määruse nr 63 § 4 lg 10 järgi.
Kui lõhkeainetehasele rajatakse vaheladu, on sisemised ohutud kaugused määratud vahelaos hoiustatava lõhkeaine kogusega. Tehases toodetud RDX-i eeldatavalt pakendatakse suletud silindritesse vm sobivatesse konteineritesse, hoiustatav maksimaalne kogus 2 400 kg/4 000 kg/8 000 kg/10 000 kg (vastavalt 1, 1,5, 3 ja ~4 päeva toodang). Kui vaheladu on lahendatud muldkattega ehitisena või valli ja kerge katusega ehitisena, siis kaugus tehase teistest ohtlikest ehitistest on 47/56/70/75 m (k = 3,5), muudest ohtlikke kemikaale käitlevatest ehitistest 54/63/80/86 m (k = 4,0), tehast teenindavatest ehitistest 107/127/160/172 m (k = 8,0). Siit järeldub, et 0,8–1,6 tonnist suurema kogusega allklass 1.1 lõhkematerjali vaheladude olemasolu-vajadus tootmis- vms käitluskoha lähedal võib olla peamine tegur ka teiste kaitsetööstuspargi ettevõtete üldise ruumivajaduse määratlemisel.
Ettevõtete ohtlikkuse kategooria hindamine
Plahvatusohtlike ainete puhul on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (SOE) künniskoguseks 50 t. Erandiks on allklassi 1.4 plahvatusohtlike ainete käitlemine pakendatud kujul, kui seejuures ei toimu lahti pakkimist või ümberpakendamist. Sel juhul on A-kategooria SOE künniskogus 200 t.
Lähtudes Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 lisa tabeli 1 märkusest 2 tuleb ohuklassi „Plahvatusohtlikud“ korral arvestada summeerimisel ka plahvatusohtlikkus tootes oleva kemikaali kogusega. Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes on teada, arvestatakse selle
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 129
kogusega. Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes ei ole teada, lähtutakse toote kogumassist. Siit tuleneb, et kui näiteks moona tootmisel võetakse lattu korraga 20 t lõhkeainet, tootmises on erinevates etappides kokku 10 t ja toodangu ladudes on moona koosseisus 20 t lõhkeainet, on tegemist A-kategooria SOE-ga.
Siin on oluline erinevus LMS-i seaduse alusel määratavate ohutute vahekaugustega. Kui sisemised ohutud vahekaugused on tagatud, ei summeerita käitise erinevates käitlemisüksustes olevaid lõhkematerjali koguseid. Kuid ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramisel arvestatakse automaatselt ettevõtte territooriumil oleva summaarse kogusega, seda sõltumata asukohast.
Lisaks plahvatusohtlikkusele tuleb olemasolul arvesse võtta ka muid kemikaale, mida on klassifitseeritud füüsikalisse ohukategooriasse (sh tuleohtlik, oksüdeeriv, isereageeriv, pürofoorne). Eriplaneeringu staadiumis on võimalik anda ainult üldistatud hinnangud, kuna ei ole teada konkreetsed ettevõtted, kes kaitsetööstusparki tulevad ja nende üheaegselt käideldavate ohtlike ainete, sh plahvatusohtlike ainete kogused.
Järgnevalt on näitena hinnatud lõhkeainetehases (tootlikkus 100 kg/h, kogus kuni 600 t/a) ettevõtte ohtlikkuse kategooriat. Seejuures võib hinnata, et eeldatavalt on just lõhkeainetehas kaitsetööstusparki kavandatavatest käitistest kõige mitmekesisema toorainekasutusega ja seetõttu on selle ohtlikkuse kategooria määramine eeldatavalt kõige keerukam.
Samas ei määra ettevõtte ohtlikkuse kategooria võimalike ohualade ulatust – sündmuse tagajärgede raskusastet vaid iseloomustab juhtimissüsteemi keerukust, sh dokumentatsiooni koosseisu ja koostöö ulatust ohualale jäävate isikutega. Seetõttu ei ole ettevõtte ohtlikkuse kategooria eraldi kriteeriumiks, mille alusel teha asukohavaliku eelistusi või otsustada detailses lahenduses leevendamismeetmete rakendamise vajadust.
Lõhkeainetehases käideldavad kemikaalid ja nende ohuklassifikatsioon
Järgnevas tabelis on toodud lõhkeainetehases käideldavate kemikaalide ohuklassifikatsioon (Euroopa Kemikaalagentuuri ECHA andmebaasi alusel) tumedas kirjas on näidatud ohulaused, mida võetakse arvesse ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramisel (nt H272). Ligikaudu on teada tehases üheaegselt käideldavad kogused, mille põhjal on antud hinnang, milline on ettevõtte ohtlikkuse kategooria. Seejuures on suuremad kogused laos, ent tootmisprotsessis ja regenereerimisel on seadmetes suhteliselt väikesed kogused.
Üksi tabelis nimetatud kemikaalidest ei ole nimetatud määruse nr 10 lisa tabelis 2, st ohtlikkuse kategooria määramisel kasutatakse lisa tabel 1 toodud alammäärasid-künniskoguseid.
Lõhkeainetehases ohtlikkuse kategooria keskkonnaohtude alusel
Ükski käideldavatest kemikaalidest ei ole klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks.
Lõhkeainetehases ohtlikkuse kategooria terviseohtude alusel
Võib eeldada, et lõhkeainetehases on üle 100 t kemikaale, mis on klassifitseeritud nahka söövitavaks, kategooria 1 (H314). Selle ohukategooria puhul on ohtliku ettevõtte alammäär 100 t, suurõnnetuse ohu leidmisel ei võeta seda kategooriat arvesse. H314 järgi oleks lõhkeainetehas ohtlik ettevõte.
Kontsentreeritud lämmastikhape tekitab terviseohtlikke aure (99% hape H330, 1. kategooria, 60% hape H331, 3. kategooria). A-kategooria SOE künniskogus on H330 puhul 20 t. Eeldatavalt ületab kontsentreeritud lämmastikhappe käitlusmaht selle künniskoguse, st terviseohtude alusel on lõhkeainetehas A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.
130 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 40 Lõhkeainetehases käideldavad kemikaalid ja nende ohuklassifikatsioon (tumedas kirjas on näidatud ohulaused, mida võetakse arvesse ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramisel)
Kemikaal Ohuklassifikatsioon
Füüsikaline Tervis Keskkond
Heksamiin H228 H317 -
Lämmastikhape (99%) H272, H290 H314, H330 (kat1), EUH071 -
Lämmastikhape (<70%) H290 H314, H331 (kat3), EUH071 -
Väävelhape (85-96%) - H314 -
Kaaliumhüdroksiid H290 H314, H302 -
Atsetoon H225 H319, H336 -
RDX H201 (1.1) H301, H370, H373 ’-
Lõhkeainetehases ohtlikkuse kategooria füüsikaliste ohtude alusel
Käideldakse plahvatusohtlikke aineid (H201, allklass 1.1), oksüdeerivaid vedelikke (H272) ja väga tuleohtlikke vedelikke (H225).
Kontsentreeritud lämmastikhappe (H272) käitlusmaht ületab B-kategooria SOE künniskoguse 50 t, kuid jääb oluliselt alla A-kategooria SOE künniskoguse 200 t. Kuid kuna käideldakse teisi füüsikaliste ohtudega kemikaale, on vaja kontrollida kas summeerimisreeglit rakendades ületatakse A-kategooria SOE künnis.
Atsetooni (H225) on käitises A-kategooria SOE künniskogusega 50 000 t võrreldes väga vähe. Samas toimub osa atsetooni regenereerimine, mistõttu hinnanguliselt kuni 1 tonn atsetooni käideldakse keemistemperatuurist kõrgemal (st väga tuleohtliku auruna) ja selle kogusele kohaldub määruse nr 10 lisa tabel 1 rida P5b A-kategooria SOE künniskogusega 200 t.
Rakendades määruse nr 10 § 2 lg-t 7 ja § 3 on leitud lämmastikhappe ja atsetooniga seotud füüsikaliste ohtude suhtarvude summa A-kategooria SOE-na määratlemisel ligikaudu 0,335.
Plahvatusohtlike ainete puhul on B-kategooria SOE künniskogus 10 t, A-kategooria SOE-l 50 t. Siit järeldub, et 1 – 0,335 = 0,665 osa võib moodustada plahvatusohtlik kemikaal, st RDX. Tehases võib olla kuni 0,665 x 50 = 33,25 ≈ 33 t RDX-i, ilma et käitis klassifitseeruks A-kategooria SOE-ks füüsikaliste ohtude alusel.
Käideldavate kemikaalide ohualade määramine
Plahvatusohtlike ainete käitlemine lõhkeaine tootmisprotsessis toimub tehase nitreerimishoones, ümberkristalliseerimise hoones ja kuivatamise-sõelumise hoones. Tootmine on lahendatud pidevprotsessina, tõenäoliselt on kuivatamisel ja sõelumisel mitu eraldi liini. Igal liinil kogutakse saadud RDX kaalul olevasse transpordikonteinerisse, mis ette nähtud massi saavutamisel ohutult suletakse (tõenäoliselt kasutatakse konteinereid, mis mahutavad 20–55 kg lõhkeainet131).
131 Mars, L., Westover, D., 1982. TNT Equivalency of RDX. US Army Armament research and Development Command, June
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 131
Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 lisas toodud ülerõhu kauguste arvutamise valemis m = k x Q1/3 on plahvatava aine mass Q kilogrammides taandatud TNT-le ja k on taandatud kaugus. RDX-i puhul viitavad erinevad kirjandusallikad plahvatusjõu poolest 1,35–1,5 TNT ekvivalendile, kuid tegelikult on väärtused vägagi varieeruvad sõltuvalt plahvatuse läbiviimise tingimustest (sh milline on pakendi geomeetriline kuju) ja mõõtmispunkti kaugusest. Eksperimentaalsetest andmetest võib järeldada, et eriti ohtliku ala (Re, ülerõhk 24 kPa) ala tekkekaugusel on rakendatav 1,5 TNT ekvivalenti, väga ohtliku ala (Rv, ülerõhk 16 kPa) piirkonnas 2,0 ja ohtliku ala (Ro, ülerõhk 5 kPa) piirkonnas 2,5–3,0 TNT ekvivalenti.
Järgnevas tabelis on toodud erinevate RDX-i koguste plahvatamisel tekkiva ülerõhu ohualade kaugus plahvatuskohast, Ro ala leidmisel on arvutustes kasutatud 3 TNT ekvivalenti. Plahvatusse sattuva aine väiksemad kogused (20–240 kg), on arvestatud seadme või pakendamisühiku kohta, suuremad kogused iseloomustavad erinevates pakendamisühikutes oleva RDX-i summaarse koguse plahvatamist. Kui võrrelda LMS-i alusel leitud kaugustega, siis on KemS-i alusel leitud Ro ala ulatus 50 000 kg puhul ligikaudu sama, mis ohutu kaugus elamutest (1 105 m) ja väiksem kui maksimaalne ohutu kaugus lasteaiast-haiglast (1 474 m).
Tabel 41 Lõhkeainetehases käideldava RDX plahvatuse ülerõhu ohualad
RDX kogus, kg Ohuala raadius sündmuse toimumise kohast, meetrit
Re (24 kPa) Rv (16 kPa) Ro (5 kPa)
20 22 33 87
33 27 39 103
55 31 46 122
175 46 68 179
216 49 73 192
240 51 75 199
800 77 112 297
1 600 96 141 374
2 400 110 162 429
15 000 203 298 790
30 000 264 288 1027
50 000 304 446 1180
Doominoefekti tekkevõimalust arvestatakse Rv ala ulatuse järgi. Suuremate koguste puhul saab reguleerida korralduslike meetmetega (kui sagedasti tootmisest või vahelaost RDX-i ära viiakse), põhiladu rajatakse muudest kaitsetööstuspargi objektidest eemale LMS-st tulenevate ohutute kauguste alusel.
Lisaks plahvatusohtlikele ainetele käideldakse lõhkeainetehases erinevaid ohtlikke kemikaale. Nende suurimad kogused on mahutites jm hoidlates. Nende paigutus määratakse konkreetse projektiga, samuti selguvad projekteerimisel täpsemad mahud/kogused.
132 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Üldiselt võib eeldada, et ohtlike kemikaalide käitlemisel tekkivate avariiliste juhtumite käigus tekkida võiva mürgise pilve leviku ja põlengu käigus tekkida võiva soojuskiirguse ohualad ei ole suuremad kui ülerõhu ohualad. Tõenäoseimad juhtumid on lekked mahutite täitmisel või torustikest, kus lekkinud vedeliku kogus jääb alla 1 tonni. Selliste sündmuste ohualad jäävad lekkekoha lähedusse.
Oluliselt väiksema tõenäosusega on kogu mahuti sisu vabanemine, kusjuures vabavoolselt moodustuks suure pindalaga loik (kui leke jääb mahutit ümbritseva vallitusala piiridese, siis aurumispind on oluliselt väiksem ja lendub väiksem kogus ohtlikku ainet). Allpool on näitena toodud atsetooni ja lämmastikhappe mürgise pilve ohualade arvutuse tulemused mudeliga ALOHA, kui peaks vabanema ühe mahuti sisu (aine kogus mahutites on prognooshinnang, tegelik mahutite suurus selgub projekteerimise käigus. Toksikoloogilised parameetrid on saadud Päästeameti juhistest. Samuti on toodud ALOHA arvutused mahutitega toimuda võivate plahvatuslike protsesside kohta (toimumine väga väikese tõenäosusega). Ohualade ulatus on leitud tuule eri kiirustel, arvestatud on soodsate aurustumistingimustega (pilvitu, temperatuur 20 oC, õhuniiskus 80%).
Atsetoon: 30 tonni mahuti kogu sisu vabanemine, lekke pinda ei ole määratud: ▪ - tuul 5 m/s Re ala (56 000 ppm) ei teki, Rv (8 600 ppm) 66 m, Ro (2 500 ppm) 186 m; ▪ - tuul 10 m/s: Re ja Rv ala 47 m, Ro ala 66 m.
Juhul kui lekkinud atsetooni aurud peaksid süttima, siis võib toimuda gaasipilve plahvatus. 5 m/s tuule korral ALOHA plahvatusliku kontsentratsiooni teket võimalikuks ei pea. Samuti ei teki aeglasema tuulekiiruse (2 m/s) ja madalama temperatuuri korral (0 oC) plahvatusohtlikke kontsentratsioone.
Plahvatuslikud tagajärjed võivad olla ka atsetooni mahuti jäämisel tulle (kui vallitusalasse lekkinud atsetoon peaks süttima ja põlema pikema aja vältel), kui sisemise kiire faasiülemineku tulemusena tekkiva ülerõhu toimel mahuti plahvatuslikult puruneb (BLEVE). Seejuures tekib tulekera ja lombipõleng. BLEVE kuulub teoreetiliselt toimuda võivate sündmuste hulka. Selle toimumisel tekiks 143 m raadiusega tulekera, mis põleb 10 sekundit. Lombipõlengu leegi pikkus oleks 54 m, põlengu kestus 1 minut. Tulekera lühiajalise soojuskiirguse ohualad: ▪ ehitistele ohtlik ala (37 kW/m2) 113 m; ▪ inimestele ohtlik Re ala (25 kW/m2) 148 m; ▪ ohuala piir ehk Ro ala (8 kW/m2) 282 m.
99% lämmastikhape: kogu mahuti sisu vabanemine. Heades aurustumistingimustes tekib 38 tonnist happest lomp läbimõõduga 40 m, mürgise pilve ohualad ulatuvad järgmistele kaugustele (ALOHA arvestab arvutustes, et reaktsiooni õhuniiskusega ei toimu, st tegelikkuses on ohualade ulatus tõenäoliselt väiksem) : ▪ tuul 2 m/s: Re (138 ppm) 80 m, Rv (120 ppm) 92 m, Ro (25 ppm) 270 m; ▪ tuul 5 m/s: Re 89 m, Rv 102 m, Ro 335 m; ▪ tuul 10 m/s: Re 74 m, Rv 86 m, Ro 301 m.
Antud näidete puhul on tegemist pigem teoreetiliselt toimuda võivate sündmustega ja eesmärgiks on illustreerida, et erinevate ilmastikutingimuste korral ei ulatu kemikaalide käitlemisega seotud ohtlikud mõjud oluliselt pargist välja ja kaitsetööstuspargis tegutsevate ettevõtete tegevusega kaasneda võivate ohualade ulatuse määravad ära lõhkematerjalide plahvatamisel tekkiva ülerõhu ohualad.
Iga kaitsetööstusparki tuleva ettevõtte puhul selgitatakse kemikaalide käitlemisest tulenevad ohualad välja enne tegevuse alustamist. Käitamisloa saamiseks peab ettevõte esitama võimalike riskide maandamise ennetavate ja leevendavate meetmete kirjeldused (riskianalüüs) ning hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP), mille asjakohasust ja piisavust on hinnanud Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet (TTJA) ja Päästeamet. Riskide hindamisel võetakse arvesse nii ohtliku käitise sisesed kui ka välised ohustatud objektid.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 133
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul. Seega ei tulene olulist erinevust eelvalikualade puhul antud teemast lähtuvalt.
Tabel 42 Võrdluskriteerium: avariiliste juhtumite hindamine
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Avariiliste juhtumite hindamine
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
6.2.5 Kriteeriumigrupi „Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele“ koondhinnang
Alljärgnevalt on esitatud kriteeriumigrupi „Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele“ võrdluse koondtabel. Esimesel real on kajastatud kriteeriumigrupi koondhinnang.
Kriteeriumigrupi koondeelistuse määrab peamiselt müra mõju, mille oluline mõju võib ulatuda pargist eemale (vastupidiselt õhusaastele ja ohualadele, mille mõju jääb eeldatavalt tööstuspargi piiresse). Esimeseks eelistuseks Aidu, teiseks Pärnu 1. Kõige suurema müra mõjuga (st vähim eelistatud) on Pärnu 2 ja Piirsalu alad.
Tabel 43 Kriteeriumigrupi „Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele“ koondhinnang
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele
KOONDHINNAG
Müra ja vibratsiooni mõju
Elamute kaugust ja hulka arvestades pigem väiksema negatiivse mõjuga ning teine eelistus.
Elamute kaugust ja hulka arvestades (nt suur hulk elanikke 2–2,5 km tsoonis) suurema negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Elamute kaugust ja hulka arvestades (kõige rohkem eluhooneid ja elanikke 2 km tsoonis) suurema negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Elamute kaugust ja hulka arvestades (nt suur hulk elanikke 3–3,5 km tsoonis) pigem negatiivse mõjuga ning vähem eelistatud.
Elamute kaugust ja hulka arvestades kõige väiksema negatiivse mõjuga ning esimene eelistus.
Õhusaaste mõju Asub lähimatest elamutest mõnevõrra kaugemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
Asub lähimatele elamutele mõnevõrra lähemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
Asub lähimatele elamutele mõnevõrra lähemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
Asub lähimatele elamutele mõnevõrra lähemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
Asub lähimatest elamutest mõnevõrra kaugemal, aga õhusaaste mõju osas erinevused väikesed.
134 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Avariiliste juhtumite hindamine
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
Piisavad ohualad peavad olema tagatud (ning on võimalik tagada) kõigi asukohtade puhul.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.3 Sotsiaal-majanduslikud mõjud
6.3.1 Mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele
Olemasolev olukord
Asustusstruktuuri osas on eelvalikualade vahelised erinevused pigem väikesed. Kõik eelvalikualad on valitud selliselt, et need ei paikne vahetult asustuse kõrval, kuna ohtlike hoonete ja tsiviilhoonete, kus viibivad inimesed, vahel peavad olema tagatud ohutud kaugused.
Pärnu 1 ja Pärnu 2
Pärnu 1 eelvalikuala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas Ermistu küla territooriumil. Lähim tiheasustusala on Tõstamaa alevik eelvalikualast ca 5 km kaugusel. Audru alevik paikneb eelvalikualast ca 16 km kaugusel. Pärnu linn jääb linnulennult ca 22 km kaugusele. Lähimad külad ala ümbruses on: Lõuka, Ermistu ja Soomra küla. Piirkonna keskusena toimib ca 500 elanikuga Tõstamaa alevik, mis tulenevalt piirkonna eraldatusest on Pärnu maakonnaplaneeringu järgi määratud piirkondlikuks keskuseks, kuigi tegemist on pigem väiksema ja mitte kõiki piirkondlikule keskusele omaseid teenuseid pakkuva asulaga.
Pärnu 2 eelvalikuala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas Soomra ja Kõima külade territooriumil. Lähim tiheasustusala on Tõstamaa alevik ca 7 km kaugusel. Audru alevik paikneb ca 13 km kaugusel. Pärnu linn jääb linnulennult ca 18 km kaugusele. Lähimad külade asustatud alad eelvalikuala ümbruses on: Soomra küla minimaalselt ca 1,2 km, Kõima küla ca 6 km ja Lindi küla ca 6 km kaugusel.
Ermistu küla on kahaneva rahvaarvuga (53 elanikku 2021. aastal), Soomra ja Kõima külad aga kasvava rahvaarvuga (vastavalt 71 ja 203 elanikku 2021. aastal) 132. Üldiselt on piirkonnas märgatav trend, et Pärnust kaugemad alad, mis on pikalt olnud rahvastiku väljarände piirkonnaks, on viimastel aastatel rahvaarv stabiliseerumas või on kahanemise kiirus aeglustumas. Mereäärsetes ja Pärnule lähemal paiknevates külades on aga märgata rahvaarvu kasvamist.
Piirsalu
Piirsalu eelvalikuala paikneb samuti hõredalt asustatud piirkonnas, kuid on vähem eraldatud kui Tõstamaa piirkond. Ümbruskonnas on mitmeid väiksemaid tiheasustusalasid. Lähim tiheasustusala on ca 500 elanikuga Lääne maakonnaplaneeringu järgi kohalik keskus Risti alevik ca 5 km kaugusel. Suhteliselt lähedal – ca 9 km kaugusel paikneb ca 900 elanikuga Harju maakonnaplaneeringu järgi kohalik keskus Turba alevik. Harju maakonnaplaneeringus piirkondliku keskusena käsitletav Riisipere alevik jääb eelvalikualast ca 14 km kaugusele. Lähimad väiksemad külakeskused on Piirsalu
132 Allikas: Väikeasulate uuring
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 135
ca 1,2 km kaugusel, Kuijõe küla ca 3–4 km, Ellamaa küla ca 5–6 km, Seljaküla ca 9 km ja Palivere ca 14 km. Valla keskus Taebla alevik asub ca 22 km kaugusel.
Piirsalu küla on kahaneva iseloomuga. 2021. aastal elas seal 166 inimest. Ümbruskonna külad ja alevikud on nii kahaneva, kasvava kui stabiilse iseloomuga, sh lähim keskus Piirsalu on stabiilse elanike arvuga133.
Põhja-Kiviõli
Põhja-Kiviõli eelvalikuala paikneb Varinurme küla territooriumil. Põhja-Kiviõli eelvalikuala ümbruses on mitmeid tiheasustusalasid: Sonda alevik ca 2 km, Kiviõli linn ca 2,5 km, Erra alevik ca 4 km ning Lüganuse alevik ja Püssi linn ca 7 km kaugusel.
Varinurme küla on kahaneva rahvaarvuga. 2021. aastal elas seal 44 inimest. Lähimate suuremate asulate nii Kiviõli linna kui ka Sonda aleviku elanikkond on kiirelt kahanemas. Ümbritsevad väiksemad asulad on nii kahaneva, kasvava, kui stabiilse elanikkonnaga.
Aidu
Aidu eelvalikuala paikneb Aidu ja Aidu-Liiva küla territooriumil. Aidu eelvalikuala lähimad asulad on Püssi linn ca 2 km, Maidla küla ca 3,5 km, Kiviõli linn ca 5,5 km, Lüganuse alevik ca 4 km, Erra alevik ja Kohtla-Nõmme alev ca 6 km, Kohtla Järve linn ca 10–12 km kaugusel. Kõikide suuremate asulate elanikkond on kiirelt kahanemas.
Aidu küla on endine kaevandusala, kus ajalooline asustusstruktuur puudus – 2021. aasta seisuga ei ela seal ühtegi inimest. Aidu-Liiva külas elas 2021. a seisuga 4 inimest. Alale lähimad külad on kõik väikekülad, kus elab alla 10 inimese. 134 Ümbritsevad külad on nii kahaneva, kasvava, kui stabiilse elanikkonnaga.
Tabel 44 Ülevaade asustusstruktuurist
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Asustus Eelvalikuala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas. Tõstamaa alevik ca 5 km kaugusel. Audru alevik paikneb alast ca 16 km kaugusel. Pärnu linn jääb linnulennult ca 22 km kaugusele. Lähimad külad eelvalikuala ümbruses on: Lõuka, Ermistu ja Soomra küla.
Eelvalikuala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas. Lähim tiheasustusala on Tõstamaa alevik ca 7 km kaugusel. Audru alevik paikneb ca 13 km kaugusel. Pärnu linn jääb linnulennult ca 18 km kaugusele. Lähimad külade asustatud alad eelvalikuala ümbruses on: Soomra küla minimaalselt ca 1,2 km, Kõima küla ca 6
Piirsalu eelvalikuala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas. Lähim külakeskus on Piirsalu ca 1,2 km kaugusel. Kuijõe küla paikneb ca 3– 4 km, Risti alevik ja Ellamaa küla ca 5–6 km, Turba alevik ja Seljaküla ca 9 km, Palivere
Põhja-Kiviõli eelvalikuala lähimad asulad on Salaküla ca 1,5 km, Erra alevik ca 4 km, Sonda alevik ca 2 km, Kiviõli linn ca 2,5 km ning Lüganuse alevik ja Püssi linn ca 7 km kaugusel.
Aidu eelvalikuala lähimad asulad on Püssi linn ca 2 km, Maidla küla ca 3,5 km, Lüganuse alevik ca 4 km, Kiviõli linn ca 5,5 km, Erra alevik ca 6 km ja Sonda alevik ca 12 km kaugusel.
133 Allikas: Väikeasulate uuring
134 Andmed: 01.01.2021 seisuga, Väikeasulate uuring 2023
136 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
km ja Lindi küla ca 6 km kaugusel.
ca 14 km ning valla keskus Taebla alevik ca 22 km kaugusel.
Rahvastiku trendid
piirkonnas 135
Pärnule lähemal paiknevad külad on stabiilse või kergelt kasvava rahvastikuga. Pärnust kaugemal, sh piirkonna suurim asula Tõstamaa alevik (elanikke ca 500) on kahaneva rahvastikuga.
Pärnule lähemal paiknevad külad on stabiilse või kergelt kasvava rahvastikuga. Pärnust kaugemal, sh piirkonna suurim asula Tõstamaa alevik (elanikke ca 500) on kahaneva rahvastikuga.
Piirkonnas on nii väheneva, stabiilse kui kergelt kasvava rahvastikuga väikeseid asulaid. Lähim suurem asula on Risti alevik, kus elab ca 500 inimest. Alevik on viimastel aastatel olnud stabiilse elanike arvuga.
Lähipiirkonnas paikneb kaks suuremat asulat Kiviõli linn ca 4500 elanikuga ja Sonda alevik ca 400 elanikuga. Mõlemate asulate elanikkond on kiirelt kahanemas. Ümbritsevad väiksemad külad on nii kahaneva, kasvava, kui stabiilse elanikkonnaga.
Piirkonna kolm suuremat asulat on Püssi linn ca 800 elanikuga, Kohtla-Nõmme alev ca 900 elanikuga ning Kiviõli linn ca 4500 elanikuga – kõik kahenva elanikkonnaga. Ümbritsevad väiksemad külad on nii kahaneva, kasvava, kui stabiilse elanikkonnaga..
Mõjude hindamine
Mõjud asustusstruktuurile võivad otseselt avalduda nt läbi rahvastiku sisse- või väljarände trendide muutumise ning sellest tulenevalt teenuste nõudluse, aga ka uutest arengutest tulenevate teenuste pakkumise muutuse kaudu. Sisse- ja väljarände trende omakorda mõjutavad paljud tegurid, sh töökohtade, teenuste pakkumine aga ka elukeskkonna kvaliteedi muutused, mida võivad nt mõjutada muutused keskkonnatervises (nt müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet), aga ka muutused visuaalses tajutavas keskkonnas. Mõjusid keskkonna tervises hinnatakse täpsemalt ptk 6.2.
Eelvalikualad paiknevad kõik tihedamalt asustatud aladest eemal, st et tööstuspargi vahetu ümbrus (kuni 2 km) on kõikide eelvalikualade juures suhteliselt hõredalt asustatud. Asustusstruktuuris Pärnu ja Piirsalu alade puhul domineerivad ümbruskonnas kuni 10 km raadiuses väike(sed) keskus(ed). Suuremad keskused asuvad 30–50 km raadiuses. Lüganuse alade lähiümbrus on samuti hõredalt asustatud, kuid tiheasustusalad paiknevad lähemal ning ca 10–15 km raadiuses elab märgatavalt rohkem rahvast, kui teiste alade puhul.
Uute (200–300) töökohtade loomine kaitsetööstuspargis võib suurendada piirkonna atraktiivsust, soodustades sisserännet ja elavdades kohalikke kogukondi. Nooremapoolsete inimeste lisandudes võib oodata ka lastega perede lisandumist, mis tugevdaks nõudlust haridus-, tervishoiu- ja kultuuriteenuste järele ning aitaks pikas perspektiivis hoida piirkonnas kriitiliste teenuste pakkumist (nt haridus- ja tervishoiu teenuste). Selles osas on oodatav positiivne mõju kõige tugevam Tõstamaa piirkonnas, kuna nõudlus koonduks Tõstamaa alevikule, kui piirkonna ainsale keskusele. Piirsalu ja Lüganuse alade puhul mõju hajuks laiemale alale, kuna ümbruskonnas on keskuseid, mis teenuseid
135 Andmed: 01.01.2021 seisuga, Väikeasulate uuring 2023.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 137
pakuvad, rohkem kui üks. Samas, kuna tegemist on kahanevate piirkondadega, on ka nendes sisserändest tulenev mõju positiivne.
Vaatamata oodatavatele positiivsetele mõjudele sisserände ja teenuste nõudluse osas, on oluline arvestada, et kaitsetööstusega seotud tegevused võivad tekitada osades elanikes muret ohutuse ja keskkonnamõjude osas, mis võivad omakorda mõjutada väljarände trende. Teaduskirjandusele toetudes võib eeldada, et ohtlikke tööstusi tajutakse negatiivsemalt, juhul kui on näha pargitaristu eluhoonete juurest (vt ka mõju varale ptk 6.3.3). Kuna kaitsetööstuspargi hooned on madalad ja seal ei ole kõrgeid korstnaid ning park paikneb elamutest nii kaugel, et eluhoonete juurest ei ole parki üldjuhul näha, ei ole KSH hinnangul oodata tugevaid negatiivseid seoseid visuaalsete mõjudest tulenevalt. Küll aga võib pargiga seotud katsetuste müra lähialade elanikes tekitada ebamugavust ja häiringuid, kuigi rajamise tingimustest tulenevalt otsest negatiivset tervisemõju mürast tulenevalt ei esine (st et müra jääb normide piiridesse). Sellele vaatamata võib häiring ületada inimeste taluvuspiiri ning mõjutada väljarände trende pargile lähimatest elupiirkondadest. Seetõttu on oluline müra mõju leevendada nii palju kui võimalik (võimalikke leevendusmeetmeid käsitletakse müra mõju peatükis (ptk 6.2.1)).
Kaitsetööstusparki kavandatakse ka väiksemat keemiatööstuste ettevõtet – lõhkeainetehast. Selle tööhõive oleks pigem üsna väike – töötajaid vajatakse hinnangulised ca 15–20 inimest, mistõttu tehas tugevalt sisserände trende ei mõjuta. Ka lõhkeainetehas ei oleks üldjuhul visuaalselt elamute juurest nähtav, kuna rajatavad hooned on madalad – enamasti ühekordsed. Erandiks on lõhkeainetööstuse juurde rajatav üks kõrgem hoone, mille täpsem kõrgus täpsustub edasisel planeerimisel. Hinnanguliselt on tegemist ca 25 m rajatise või hoonega. Samas, kuna eluhooned paiknevad pargist vähemalt 1 km kaugusel, ei ole ka sellel ehitisel olulist visuaalset mõju. Samuti ei kaasne lõhkeainetehase tööga häiringuid (müra, õhusaaste, vibratsioon) elanikkonnale (vt ka ptk 6.2.1-6.2.3). Lõhkeainetehas rajatakse kõikide seadusandlike normidega kooskõlas, mistõttu ei kaasne sellega olulist mõju inimeste tervisele. KSH hinnangul ei ole lõhkeainetööstuse rajamisega oodata suuremat mõju rändekäitumisele tulenevalt keskkonnahäiringutest või – mõjudest ning visuaalsetest mõjudest.
Mõjud asustusstruktuurile ja eelkõige inimeste elukohaeelistusele võivad avalduda ka kaudsemalt. Kaitsetööstuspargi rajamine võib muuta piirkonna identiteeti, tuues kaasa tööstuslikumaid elemente, mida seni piirkonnas pole esinenud (eelkõige Pärnu- ja Läänemaal, kus tööstust pole seni olnud). Kaitsetööstuspark, sh lõhkeainetehas rajatakse kõikidele normidele vastavalt ja kuigi kaitsetööstusparki rajatakse seaduse mõistes suurõnnetuse ohuga tehaseid, ei muutu sellest inimeste elukeskkond ebaturvalisemaks või vähem tervislikumaks. Tehaste rajamisel järgitakse kõiki seadusandlusest tulenevaid nõudeid, mis aitavad minimeerida riske ümbritsevale keskkonnale. Töö tehastes ei põhjusta keskkonna saastatust, sh ei kahjusta põhjavee kättesaadavust ja kvaliteeti, ei põhjusta õhusaastumist. Seega ei halvenda tehaste rajamine inimeste elukeskkonda otseselt tervist mõjutavate kriteeriumite kaudu (vt ka ptk 6.2). Küll aga võib sellele vaatamata tekitada piirkonnas, kus varem ei ole tehaseid olnud, tehaste rajamine kohalikes kogukondades muret keskkonna ja ka kohaliku identiteedi muutumise pärast.
Mõjud elukeskkonnas võivad avalduda ka muutuses igapäevastes tegevustes. Teadaolevalt ei ole Pärnu, Piirsalu ja Põhja-Kiviõli alad avalikult aktiivses kasutuses olevad alad. Pärnumaa metsad on eeldatavalt vähemalt osadele inimestele jahipiirkonnaks, samuti marja- ja seenemetsadena kasutusel. Piirsalu ala on 100% Kaitseväe kasutuses olev ala. Aidu alal on ainsana avaliku kasutuse funktsioone – ala läbib RMK pikk (kokku 613 km) Kauksi-Aegviidu-Penijõe matkatee. Juhul, kui Aidu alale rajatakse park, on vaja matkatee kaitsetööstuspargist ümber suunata (ohutul kaugusel), nii et otseselt piirkonna puhkekvaliteet ei kahjustuks. Täpse lahenduse jaoks on vajalik koostöö RMK-ga. Samuti on vaja hinnata, kas pargist ca 600 m kaugusel paiknev Aidu-Liiva puhkekoht vajaks ümber paigutamist.
138 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Põhja-Kiviõli ja Aidu eelvalikualade ümbruses on kaitsetööstuspargiga samaaegselt koostamisel mitmed uued arendused – peamiselt on kavandamisel erinevad tuulepargid. Kuna kaitsetööstuspargi kavandamise ajaks ei ole antud projektid realiseerunud, st täpselt kavandatav ei ole teada, ei ole võimalik antud projektidega koosmõju hinnata. Tuuleparkidega kaasnevad eelkõige müra ja visuaalsed mõjud. Kuna kaitsetööstuspargil olulisi visuaalseid mõjusid ei kaasne tulenevalt selle eraldatud ja varjatud asukohast, ei ole KSH hinnangul kumulatiivseid visuaalseid ega ka muid sotsiaalseid mõjusid antud projektidega seoses oodata. Aidu ala vahetus läheduses kehtivate detailplaneeringute realiseerimist kaitsetööstuspargi rajamine ei takistaks, kuna eelvalikualade täpsustamisel on antud planeeringutega arvestatud. Teatavad häiriva iseloomuga mõjud võivad Aidusse kaitsetööstuspargi rajamisel mürast tulenevalt olla Aidu veespordikeskuse kasutamisele. Täpsemalt hinnata antud mõju Aidusse kaitsetööstuspargi rajamise soovil ning vajadusel määrata piirangud nt vältida katsetusi võistluste ajal.
KSH soovitab tehaste rajamisel teha koostööd kohalike kogukondadega, selgitades võimalikult palju rajatavate tehaste olemust ja keskkonnamõjusid. Oluline on maksimaalselt kaasata kogukondasid, et tagada sujuv üleminek ja positiivne kohanemine muutustega. Positiivsena mõjuvad ka kohalikku kasu suurendavad tegevused nt investeeringud sotsiaalsesse taristusse.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
KSH hinnangul ei saa mõjudest asustusstruktuurile tuua välja selget eelistust alade vahel, kuna nii positiivsed kui negatiivsed mõjud esinevad sarnaselt kõikidel aladel. Kuigi mõju matkatee muutumisega Aidu alal on ainuke otsene mõju avaliku kasutuse osas, ei tulene sellest olulist erinevust, kuna meetmeid rakendades saab mõju minimeerida.
Tabel 45 Võrdluskriteerium: mõju asustusstruktuurile
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju asustusstruktuurile
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Mõjub negatiivselt puhkekvaliteedile Aidu piirkonnas, kuna katkestab Kauksi-Aegviidu- Penijõe RMK matkatee. Matkatee on võimalik pargist ümber suunata.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 139
6.3.2 Mõju piirkondlikule arengule, sh ettevõtluskeskkonnale ja tööhõivele ning turismile
Olemasoleva olukorra kirjeldus ja mõjude hinnang
Ettevõtluskeskkonna järgi saab eristada läänepoolsed (Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu) ja idapoolsed eelvalikualad. Üldine ülevaade ettevõtluskeskkonna iseloomust on antud järgnevas tabelis.
Kõiki eelvalikupiirkondi iseloomustab piirkonniti elanikkonna kahanemine ja vananemisega kaasnev noorte ja tööealiste osakaalu vähenemine. Olulisel kohal on hõivatute seas tööalane pendelränne. Pärnu ja Piirsalu eelvalikualade ümbruse asustusüksustes domineerivad mikroettevõtted (alla 10 töötaja), samas kui väikeettevõtteid (10–49 töötajaga) leidub piirkonnas üksikuid. Keskmised ja suured ettevõtted puuduvad. Lüganuse valla omapäraks on ajalooliselt suuremate tööstusettevõtete olemasolu, sh ka keemiatööstuse. Lüganuse valla tööhõives domineerib töötlev tööstus (keemiatööstus, õmblustööstus) ja mäetööstus (põlevkivi kaevandused)136.
Lähtuvalt maakondlikest või kohalikest arengudokumentidest saab välja tuua, et Pärnu maakonnaplaneeringu järgi on Tõstamaa piirkonna üheks eesmärgiks tootmisalade väljaarendamine. Kuigi kaitsetööstuspark on üsna spetsiifiline tööstusharu, täidab see uute töökohtade loomise kaudu sarnast eesmärki ning seetõttu võib KTP arendust pidada maakonnaplaneeringuga kooskõlas olevaks.
Lääne maakonnaplaneering käsitleb Risti alevikku kohaliku keskusena. Otseselt Risti aleviku osas suuniseid arengusuunamiseks ei anta. Keskustes on oluline kodulähedaste töökohtade ning igapäevaste teenuste kvaliteedi ja pakkumise tagamine.
Nii Ida-Viru maakonnaplaneering kui Lüganuse valla arengukava juhivad tähelepanu kaevandusalade uuskasutusele, sh maakonnaplaneering suunab neid kasutusele võtma ettevõtlusaladena. Juhitakse muu hulgas tähelepanu vajadusele leida tasakaal hea elukeskkonna ja tööstuste arendamise vahel, endiste kaevandusalade taaskasutusele, piisava hulga töökohtade olemasolule. Mõlemad eelvalikualad on endised kaevandusalad ja seetõttu KSH hinnangul on tööstuse arendamine nendel aladel uuskasutusena kasutusest välja langenud aladele sobiv jätkukasutus.
Kahanevates ja vananevates piirkondades on oluline tagada kvaliteetsete teenuste pakkumiseks vajaliku kriitilise hulga elanikkonna säilitamine. Selleks on hädavajalik luua piirkonda uusi töökohti, mis soodustaksid elanikkonna püsimajäämist ja uute elanike sisserännet. Kaitsetööstuspargi rajamine looks uusi koostöövõimalusi, mis toetaksid kohalike ettevõtete laienemist ja uute ettevõtete teket. Lisaks võiks see meelitada piirkonda kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid ja teadus-arendustegevust, aidates suurendada piirkonna majanduslikku mitmekesisust ja konkurentsivõimet. Kaitsetööstuspargi rajamine looks piirkonda hinnanguliselt 300–400 uut töökohta, mis aitaks oluliselt parandada tööhõivet ja vähendada pendelrännet. See omakorda võiks motiveerida noori spetsialiste naasma kodupiirkonda, aidates kaasa demograafilise olukorra paranemisele. Lisaks otsesele tööhõivele võib kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneda ka arvestatav kaudne tööhõive, eriti ehitusfaasis, kus lisandub vajadus teede, ühendustaristu ja tootmishoonete rajamiseks.
136 Lüganuse valla arengukava Lisa 1 Toimekeskkonna ülevaade
140
Tabel 46 Eelvalikualade iseloomustus lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast, tööhõivest ja piirkondliku arengu suunistest
Kehtivad planeeringud alal või ala vahetus
ümbruses
Koostatavad
planeeringud
Piirkonna arengu käsitlus
kõrgemates
arengudokumentides
Piirkonna ettevõtluskeskkonna
iseloom Töörände osakaal Maahõive
Pärnu 1 Tõstamaa valla ÜP (kehtestatud 2008): rohevõrgustik
Pärnu linna ÜP 2035+: rohevõrgustik
Tõstamaa piirkonna üks eesmärke tootmisala välja arendamine.
Lähim tootmisala on ca 4 km kaugusel Tõstamaa tehnoala, kus paikneb 6 ettevõtet kokku ca 40 töötajaga. Ajaloolist suuremahulist tööstust piirkonnas ei ole. Domineerivad mikroettevõtted.
Tööränne osakaal ca 30– 40% tööealistest käib tööl peamises tõmbekeskuses Pärnus (mida lähemal Pärnule seda suurem on töörände osakaal).
Looduslik ala nö greenfield arendusala
Pärnu 2 Audru valla ÜP (kehtestatud 2008): rohevõrgustik
Pärnu linna ÜP 2035+: rohevõrgustik
Tõstamaa piirkonna üks eesmärke tootmisala välja arendamine.
Ajaloolist suuremahulist tööstust piirkonnas ei ole. Domineerivad mikroettevõtted.
Töörände osakaal ca 30– 40% tööealistest käib tööl peamises tõmbekeskuses Pärnus (mida lähemal Pärnule seda suurem on töörände osakaal).
Looduslik ala nö greenfield arendusala
Piirsalu
Lääne-Nigula valla ÜP (kehtestatud 2022): riigikaitse maa-ala
Kaitseväe ja Kaitseliidu Piirsalu baasi ja selle lähiala DP (kehtestatud 2016)
Kohalike keskuste tugevdamine, pendelrände põhjuste vähendamine.
Ajaloolist suuremahulist tööstust piirkonnas ei ole. Riigikaitseline tegevus on olnud nii ajalooliselt (endine raketibaas), kui ka tänapäeval – kasutusel Kaitseväe väljaõppealana.
Töörände osakaal on ca 30–40%. Peamine sihtkoht Tallinn.
Inimtegevuse poolt osaliselt rikutud ala nö brownfield arendusala
Põhja- Kiviõli
Lüganuse valla kehtiva (kehtestatud 29.05.2025) ÜP järgi: taastuvenergeetika maa- ala, ümbritsevad alad mäetööstuse maa-ala ja põllu- ja metsamajanduse maa-ala. Ala on ÜP järgi osaliselt ka potentsiaalselt sobiv ala tuuleenergeetika arendamiseks.
Alexela Kiviõli hübriidpargi KOV EP
Alast põhja pool Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide KOV EP
Endiste põlevkivikaevanduste uuskasutus, elukeskkonna ja tööstuste omavaheline tasakaal, turismi arendamine.
Mäetööstuse maa-ala tulenevalt põlevkivitööstusest. Samuti paikneb ca 3 km kauguses suur keemiatööstusettevõte (Kiviõli Keemiatehas). Alast idas ca 2 km kaugusel turismiobjekt Kiviõli seikluspark.
Tööränne kõigub suuresti erinevate asustusüksuste vahel, aga pigem väiksem, kui läänepoolsetes eelvalikualade ümbruses.
Inimtegevuse poolt rikutud ala nö brownfield arendusala
141
Kehtivad planeeringud alal või ala vahetus
ümbruses
Koostatavad
planeeringud
Piirkonna arengu käsitlus
kõrgemates
arengudokumentides
Piirkonna ettevõtluskeskkonna
iseloom Töörände osakaal Maahõive
Aidu
Lüganuse valla kehtiva (kehtestatud 29.05.2025) ÜP järgi potentsiaalselt sobiv ala tuuleenergeetika arendamiseks, lähialas ka taastuvenergeetika maa-ala; Aidu tuulepargi teemaplaneering (2011); Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala DP (2014), Aidu Veespordikeskuse ala DP (2014), Aidu taastuvenergiapargi DP (2023)
Endiste põlevkivikaevanduste uuskasutus, elukeskkonna ja tööstuste omavaheline tasakaal, turismi arendamine
Mäetööstuse maa-ala tulenevalt põlevkivitööstusest. Lähikonnas mitmed suured tööstusettevõtted, mis on kõik tänaseks suletud. Alast lõunas turismiobjekt: Aidu veespordikeskus.
Tööränne kõigub suuresti olenevalt asustusüksusest, aga pigem väiksem kui läänepoolsete eelvalikualade ümbruses.
Inimtegevuse poolt rikutud ala nö brownfield arendusala
142 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Kuigi kaitsetööstuspargi rajamine mõjutab tugevalt piirkonna majandust ja ettevõtluskeskkonda, ei ole sellel eeldatavalt märkimisväärset mõju turismile. Valitud eelvalikualadel paiknevad turismiobjektidest eelvalikualade lähedal nt Kiviõli Seiklusspordikeskus ja Aidu veespordikeskus. Väiksemaid turismiteenuseid pakkuvaid sihtkohti on kõikide eelvalikualade alade ümbruses. Kaitsetööstuspark ise on suletud territoorium, kuhu niisama ligi ei pääse, ning seetõttu ei tekita see täiendavaid turismivõimalusi ega suurenda külastajate arvu piirkonnas. Samuti ei eelda kaitsetööstuspargi rajamine olulisi infrastruktuurimuudatusi, kuna park paikneb asustusest eemal ja selle taristu on kavandatud selliselt, et see ei mõjutaks oluliselt piirkonna olemasolevat infrastruktuuri. Keskkonnahäiringutest võib kaasneda tööstuspargi rajamisega müra (mille täpne iseloom selgub konkreetsete ettevõtete ja nende vajaduste selgumisel), mis võib tekitada nii nagu kohalikes elanikes ka turistides ebamugavustunnet. Esialgse kavandatava tegevuse eelduste järgi on müraga päevi maksimaalselt ca 60 päeva aastas. Müra iseloom ei ole püsiv – tegemist on pigem impulssmüraga (5–15 korda päevas). Seega, kuigi mürast tulenevalt tekib piirkonna turismiettevõtjatele ja külastavatele turistidele lisahäiringud, ei ole KSH hinnangul põhjust arvata, et seetõttu turistid hakkaksid piirkonda vältima. Kaitsetööstuspargid paiknevad ka mujal maailmas oluliste turismiobjektide läheduses (nt dünamiidi tehas Soomes suvekuurordi Hanko lähedal) ja teadaolevalt ei põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid turismi arengule. Samuti on Eesti Kaitseväe harjutusväljade ümbruses, kus tekitatav müra on kõige sarnasem kaitsetööstuspargi mürale, turismiettevõtteid.
Kokkuvõttes võib öelda, et kaitsetööstuspargi rajamine kõikides valitud eelvalikualade piirkondades toetaks piirkonna majanduslikku arengut, soodustades ettevõtluskeskkonna mitmekesistumist ja tööhõive kasvu. Mõju turismile ja infrastruktuurile jääb pigem tagasihoidlikuks, kuna park on suletud territoorium ja paikneb tihedamalt asustatud aladest eemal.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
KSH hinnangul selget asukohaeelistust lähtuvalt piirkondlikust arengust, sh tööhõive, ettevõtluse ja turismi osas ei saa välja tuua. Kuigi osades teemades on eelistatud üks või teine ala, siis ei tulene sellest olulist erinevust, nii et saaks alade vahel välja tuua selge eelistuse järjekorra.
Tabel 47 Võrdluskriteerium: mõju piirkondlikule arengule, sh ettevõtluskeskkonnale ja tööhõivele ning turismile
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju piirkondlikule arengule, sh ettevõtluskeskkonnale ja tööhõivele ning turismile
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avaldu.
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avaldu.
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avaldu.
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avaldu.
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avaldu.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 143
6.3.3 Mõju varale
Mõjude hindamine
Mõju varale hinnatakse peamiselt kaudselt mõjuna kinnisvara hindadele. Seejuures toetutakse olemasolevale teaduskirjandusele ja muu maailma kogemusele, kuna Eestis teadaolevalt ei ole selliseid uuringuid tehtud.
Tööstuspargi või mis iganes objekti või keskkonna omaduse negatiivne mõju saab avalduda, kui seda objekti või omadust tajutakse inimeste poolt elukeskkonna puudusena ja see kaalub elukeskkonna eelised/soodsad aspektid üle. Uuringud, näitavad, et ohtlike ettevõtete lähedusel võib kinnisvara hinnale olla nii positiivne, neutraalne kui ka negatiivne mõju. Negatiivset mõju täheldatakse enamasti naftatöötlemistehaste läheduses. Teiste ohtlike ettevõtetega ei ole seosed nii selged. Grislain-Letremy ja Katossky (2014)137 uurisid kolme tööstusala Prantsusmaal, kus paikneb ohtlikke tehaseid, sh ka kaitsetööstust. Nad leidsid, et kinnisvara hindasid mõjutasid enim tajutavad aspektid nt õhusaaste ja tehaste nähtavus. Uuritud tööstuste hulgas oli ka üks ajalooline püssirohu tehas Bordeaux lähedal, mis on väga hinnatud elukoht ja mille läheduses paiknevad luksuslikud eluhooned. Uurijad leidsid, et kinnisvara hinda määras rohkem üldine elukeskkonna kvaliteet, rohelus, vaikus, rahu ja ilusad vaated. Danquerqis, kus täheldati negatiivset mõju, oli mõju siiski väga väike – inimesed olid iga 100 m kohta, mis paiknes tehasest kaugemal, valmis rohkem maksma 1,2%. Seejuures mõju hajus, kui tehasest mindi kaugemale. Uurijad leidsid, et põhjuseks on sealsete tehaste nähtavus – enamus elukohtadest oli näha kõrgeid tossavaid korstnaid. Sarnastele järeldustele on jõudnud ka teised uurijad. Järgnevas tabelis on samade autorite poolt kokku võetud varasemalt teostatud uuringud, kus on samuti uuritud ohtlike tehaste mõju kinnisvara hindadele. Nii nagu nende uuringu tulemused, näitavad ka need uuringud, et mõju võib olla nii kinnisvara vähenemise kui tõusmise suunas.
137 Grislain-Letrémy, C. & Katossky, A., 2014. The impact of hazardous industrial facilities on housing prices: A comparison of parametric and semiparametric hedonic price models, Regional Science and Urban Economics 49
144
Tabel 48 Ohtlike ettevõtete mõjud kinnisvara hindadele (Allikas: Grislain-Letrémy, C. & Katossky, 2014)
Uuring Boxall et al. (2005)138 Flower & Ragas (1994)139 Sauvage (1997)140 Sauvage (1997) Travers et al. (2009)141
Ohtlikud rajatised Nafta- ja gaasirajatised Naftakeemiatehased Keemia- ja naftakeemiarajatised
Keemiatehased Keemiatehas
Piirkond Kesk-Alberta (Kanada) St. Bernard Parish, Louisiana (USA)
Waziers, Puget-sur-Argens, Carling, L'Hôpital, St-Gaudens (Prantsusmaa)
Bradford (Ühendkuningriik) Port-Jérôme, Seine-Maritime (Prantsusmaa)
Ajaline vahemik 1994–2001 1979–1991 1988–1992 1987–1993 2001–2002
Valimi suurus 532 1999 170, 64, 59, 91, 188 561 228
Muud mõjutavad tegurid
Kaugus linnast, mäevaade Ei Ei Ei Kaugus teedest, mänguväljakutest, raekojast
Uuringuala ulatus 17 km (keskmine), 7 km (std) (maapiirkond)
0 kuni 3,3 km 0 kuni 1,8 km / 2 km / 4 km 0 kuni 2,5 km 0 kuni 5 km
Riskitegurid Kaugus lähimast tehastest, tehaseid 4 km raadiuses, hädaolukorra tsoonid, H₂S emissioonide summa
Kaugus rafineerimistehastest Kaugus rajatistest Kaugus rajatistest, vaade tehasele
Kaugus tehastest, hädaolukorra tsoonid
Riskimõju kinnisvarale
Hinnad langevad 4 km raadiuses 4–8% (150,000$–450,000$ CAD 2001.a.)
Mõnes piirkonnas hinnad langevad kaugusega, teistes tõusevad 1–3,4% 100 m kohta (2$ kuni 6$/ m²).
Waziers ja Puget-sur-Argens: pole olulist mõju. Teistes kohtades tõusis hind 4% (110 Fr/ m²).
Hinnad tõusid 5,5£/m² (2,6% /100 m). Vaade tehasele vähendas hinda 960£ (4,6%).
Hinnad tõusid 9,2€/m² (1,2% /100 m).
138 Boxall, P.C. et al. 2005. The impact of oil and natural gas facilities on rural residential property values: a spatial hedonic analysis. Resour. Energy Econ.
139 Flower, P.C., Ragas, W.R., 1994. The effects of refineries on neighborhood property values. J. Real Estate Res. 9 (3)
140 Sauvage, L., 1997. L'Impact du Risque Industriel sur l'Immobilier. Association des Etudes Foncières.
141 Travers, M., Bonnet, E., Chevé, M., Appéré, G., 2000. Risques Industriels et Zone Naturelle Estuarienne : Une Analyse Hédoniste Spatiale. Econ. Prévision
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 145
Kuna kaitsetööstuspargi, sh ka võimaliku lõhkeainetehase hooned on pigem madalad ja asukohad on nii valitud, et see paikneb elumajadest üsna kaugel – vähemalt 1 km kaugusel (enamasti aga rohkem), siis KSH hinnangul olulist mõju piirkonna kinnisvara hindadele tulenevalt visuaalsetest mõjudest oodata ei ole. Samuti oleks park üldjuhul metsaga ümbritsetud. Mõjude vähendamiseks teeb KSH ettepaneku säilitada mets kaitsetööstuspargi ümber ja territooriumil nii palju kui võimalik.
Pargi rajamisel puudub ka vajadus kasutada eraisikutele kuuluvaid kinnistuid. Park rajatakse eranditult riigimaadele. Samuti on tööstuspargi ligipääsud kavandatud nii, et puudub eramaade kasutamise vajadus (vajadusel tagades ümbersõidud uute teede rajamisega riigi maade kaudu).
Küll aga kaasneb pargiga ohtlikele hoonetele ohualade määramine, mis seab ehitamise piirangud väljapoole tööstuspargi ala jäävatele kinnistutele. See võib tähendada, et eraomanikel, kelle ehitamist võimaldavad krundid jääksid ohualasse, ei oleks ohualasse jäävas ulatuses tulevikus võimalik uusi hooneid rajada. Ehitamisõigus kinnistutel on seejuures seotud kohalike omavalitsuse maakasutuse suunistega, mis on sätestatud üldplaneeringutes.
Kõik ohualades paiknevad krundid kõikide eelvalikualade ümbruses on maatulundusmaa kinnistud. Suurem osa Pärnu 1 ja Pärnu 2 ala ümbritsevaid krunte on seejuures metsamaa krundid ja osa suuremast rohevõrgustiku tugialast. Seega on esmane ootus nendel maadel metsa majandada. Piirsalu ümbritsevad alad on paiknevad samuti suures osas rohevõrgustiku tugialal. Põhja-Kiviõli ja Aidu alade ümbruse erakrundid on samuti maatulundusmaad, kuigi metsamaad on nendel vähem. KSH hinnangul metsamajandust eramaadel kaitsetööstuspargi rajamine ei takista. Juhul, kui maade omanikud sooviksid ka metsamaadele eramuid rajada, peaksid nad lähtuma üldplaneeringutes seatud suunistest. Kehtivad ÜP ei takista otseselt kuskil elamuehitust metsamaal ja/või rohevõrgustikus, kuigi see on võimalik järgides teatud tingimusi. Seega ei ole välistatud, et ohualade määramine võib takistada eraomanike arendamissoove. Sellele vaatamata KSH hinnangul on eramute rajamine pigem ootuspärane tegevus olemasolevate külade või asustatud alade vahetus ümbruses mitte-metsamaal. Selliseid krunte on kõige vähem Pärnu 1 alal ja kõige enam Põhja-Kiviõli ala võimalikes ohualades.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
KSH hinnangul ei saa eelvalikualade vahel tuua välja selgelt eelistust lähtuvalt mõjudest kinnisvarale.
Tabel 49 Võrdluskriteerium: mõju inimese varale
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju inimese varale Mõjud varale ei erine alade vahel.
Mõjud varale ei erine alade vahel.
Mõjud varale ei erine alade vahel.
Mõjud varale ei erine alade vahel.
Mõjud varale ei erine alade vahel.
6.3.4 Mõju maakasutusele, sh põllu- ja metsamajandusele
Olemasoleva olukorra kirjeldus ja mõjude hinnang
Eelvalikualade olemasolev maakasutus on välja toodud järgnevas tabelis. Seejuures saab välja tuua, et Pärnu alad on 100% maatulundusmaad (riigimetsad), Piirsalu ala 100% riigikaitsemaa ja Lüganuse valla maa-alad 100% mäetööstusmaad. Põllumajandusmaasid eelvalikualadel ei esine ja seetõttu tööstuspargi rajamisel eeldatavalt põllumajandusele mõju ei esine. KSH hinnangul ei mõjuta tööstuspargi rajamine ümbritsevate põllumajandusmaade kasutamist, kuna tööstuspargi kavandamine ei mõjuta ligipääse ümbritsevatele maa-aladele. Kõikide suletavate teede asemele
146 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
rajatakse uued ligipääsuteed, siis KSH hinnangul ei halvenda tööstuspargi rajamine ühelgi maa-alal ligipääsudest tulenevalt maa-alade kasutust.
Kuigi Pärnu aladel väheneks metsamaa osakaal olenevalt alast ca 200–240 ha, on riigi ülekaalukas huvi antud aladel arendada kaitsetööstust ja selle kaudu tugevdada riigikaitset.
KSH hinnangul eramaade omanike huvisid seoses metsamajandamisega tööstuspargi rajamisega ei piirata. Park rajatakse eranditult riigimaadele. KSH hinnangul ei halvene ka eraomanikele metsakõlvikutele ligipääsud, kuna kohtades, kus olemasolev metsatee suletakse, rajatakse vajalikud ümbersõiduteed.
Tabel 50 Olemasolev maakasutus ja selle muutus
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Olemasolev maakasutus ja selle muutus
100% maatulundusmaa, kaotab täies ulatuses maatulundusliku kasutuse
100% maatulundusmaa, kaotab täies ulatuses maatulundusliku kasutuse
Riigikaitse maa-ala 100%. Osaliselt saaks jätkuda riigikaitseline tegevus lasketiirus. Kaitseväe linnak ja taktikaala läheks kasutusest välja
Mäetööstuse maa- ala 100%.
Ei takista mäetööstustuse arendamist, kui tööstuspargi rajamiseks ei kasutata lõunapoolset osa ja säilitatakse ligipääsud
Mäetööstuse maa- ala 100%.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
KSH hinnangul ei saa tulenevalt mõjudest maakasutusele määrata alade vahel selget eelistust.
Tabel 51 Olemasolev maakasutus ja mõju sellele
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju põllumajandusele
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Mõju metsamajandusele
Mõju era metsamajandusele ei erine alade vahel
Mõju era metsamajandusele ei erine alade vahel
Mõju era metsamajandusele ei erine alade vahel
Mõju era metsamajandusele ei erine alade vahel
Mõju era metsamajandusele ei erine alade vahel
6.3.5 Mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele
Olemasolev olukord ja mõjude hinnang
Kaitsetööstuspargi kavandamisega on ette nähtud ka osade uute teede ehitamine, sh ümbersõidud pargist, kus olemasolevad teed teatud osas suletakse. Ümbersõite ja juurdepääsuteid on kirjeldatud ptk-s 4.2.1–4.2.5.
KSH hinnangul on kavandatavad ümbersõidud ja juurdepääsuteed piisavad, et tagada ümbritsevatele kinnistutele vajalikud ligipääsud. Ümbersõitude rajamine tagab, et olemasolevale liikluskorraldusele ei avaldu olulisi häiringuid. Samuti on tagatud ligipääsud eraomanike metsakinnistutele, RMK
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 147
metsakinnistutele ja olemasolevatele karjääridele vähemalt samal tasemel nagu enne tööstuspargi rajamist. Sellest tulenevalt hindab KSH, et kaitsetööstuspargi rajamine ei avalda negatiivset mõju piirkonna liikuvusele ja ligipääsudele.
Kaitsetööstuspargi ehituse ja hiljem tegutsemise ajal kasutatakse tööstuspargi ümbruse riigiteid toodangu ja tooraine sisse- ja väljaveoks. Tööstuspargi toodangu koguseid ei ole käesolevas etapis teada, samas hinnanguliselt tööstuspargi tegutsemise ajal ei koormata ülemääraselt kohalikke teid. Kõrvalmaanteedele on eeldatavalt kõige suurem mõju ehituse etapis, millest tulenevalt on vaja tähelepanu pöörata teede hooldusele. Püsiva kõrvalmaanteede kvaliteedi tagamiseks sõlmitakse vajadusel teede hoolduslepingud, millega tööstuspargi haldaja võtab endale kohustuse tagada kõrvalmaanteede kvaliteet. Suuremaid ümberehitusi kõrvalmaanteedel tööstuspargi ehitusega eeldatavalt ei kavandata.
Transpordiks sobivad teekoridorid on leitud koostöös Transpordiametiga ja tagavad ühenduse tugi- või põhimaanteedega optimaalsemaid teekoridore mööda (Tabel 52).
Tabel 52 Kaitsetööstuspargi ühenduskoridorid lähimate tugimaanteedeni
Transpordikoridoride osas jäävad pargist lähtuvad kaubaveod sõltuvalt sihtkohast vahemikku 20– 150 km, eeldades, et peamisteks sisse- ja väljaveo kohtadeks on lähimad kaubaveoks sobivad sadamad ning RailBalticu valmides ka kaubajaamad (vt Tabel 66 ptk-s 6.5.6). Olenemata kaugusest KSH hinnangul transpordikoridoridele kauba vedu olulist mõju ei avalda. Lõhkeainete ja laskemoona vedu peab toimuma vastavalt lõhkematerjaliseadusele ja muudele kehtivatele õigusaktidele. Nende regulatsioonide järgimine tagab piisava ohutuse nii kohalikele elanikele kui ka teistele liiklejatele, nii nagu teistegi Eesti teedel igapäevaselt liikuvate ohtlike veoste puhul.
Arvestuslikult toimuks tooraine ja toodangu peamine vedu sadamate kaudu. Eestis on mitmeid süvasadamaid, mis võimaldavad militaar- ja tööstustoodangu vedu – eelkõige Muuga, Paldiski ja Sillamäe sadamad.
Pärnu aladele lähima sadama Pärnu sadama sobivus laskemoona ja lõhkeaine veoks ei ole planeeringu koostamise ajaks teada. Militaar- ja strateegilise kauba veoks on üldiselt eelistatud sadamad, millel on piisav sügavus (nt Muuga, Paldiski, Sillamäe) ja kus on vajadusel võimalik tagada julgeolekunõuded.
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Kaugus kõrvalmaanteed mööda lähima põhi- või tugimaanteeni
21 km 16 km 6 km 4 km 8 km
Lähim tugi- või põhimaantee
Tugimaantee Pärnu-Lihula tee (nr 60)
Tugimaantee Pärnu-Lihula tee (nr 60)
Tugimaantee Keila- Haapsalu tee (nr 17)
Tugimaantee Kiviõli-Varja tee (nr 34)
Tugimaantee Kiviõli-Varja tee (nr 34)
Peamine (Transpordiametiga kokkulepitud) kasutatav ühenduskoridor tugi - või põhimaanteeni
Kihlepa-Lepaspea tee (nr 19008) – 15,1 km;
Audru-Tõstamaa -Nurmsi tee (nr 19101) 2 km;
Põldeotsa tee (nr 19104) 2,2 km
Kihlepa-Lepaspea tee (nr 19008)– 9,7 km;
Audru-Tõstamaa- Nurmsi tee 2 (nr 19101) km;
Põldeotsa tee (nr 19104) 2,2 km
Risti-kuijõe tee (nr 16151) – 5,6 km
Sämi-Sonda- Kiviõli tee (nr 17120) 4,3 km
Maidla-Kohtla- Nõmme-Kohtla tee (nr 13217) – 4 km;
Lüganuse-Oandu- Tudu tee (nr 13103) – 3,8 km
148 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Võimalik, et väiksemate saadetiste puhul ja mitte militaarse tooraine sisseveoks võiks Pärnu sadam olla kasutatav, kuid suuremate ja spetsiifilisemate vedude puhul kasutatakse pigem eespool nimetatud sadamaid.
Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks soovitab KSH tööstuspargi ehitusel ja hiljem tooraine või toodangu veol arvestada tipptundidega ning kavandada enamik tööstuspargiga seotud liiklusvoogudest väljapoole tipptunde, vältides häiringuid igapäevasele liiklusele ja pendelrändele. Koostöös kohaliku omavalitsusega on oluline planeeringu elluviimisel näha ette turvalised lahendused kergliiklejatele ja ühistranspordiga liiklejatele kaitsetööstusparki tööle liikumiseks (nt Pärnu 1 alalt Tõstamaale liikumiseks, Põhja-Kiviõli alalt Kiviõlisse liikumiseks).
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
KSH hinnangul ei saa asukoha eelistust välja tuua tulenevalt mõjudest liikuvusele ja transpordikoridoridele.
Tabel 53 Võrdluskriteerium: mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridoridele
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridorid ele
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.alade vahel.
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.
6.3.6 Kriteeriumigrupi „Sotsiaal-majanduslik mõju“ koondhinnang
Alljärgnevalt on esitatud kriteeriumigrupi „Sotsiaal-majanduslikud mõjud“ võrdluse koondtabel. Esimesel real on kajastatud kriteeriumigrupi koondhinnang.
Tulenevalt sotsiaal-majanduslikest mõjudest ei saa välja tuua alade vahel selget eelistust.
Tabel 54 Kriteeriumigrupi "Sotsiaal-majanduslikud mõjud" koondhinnang
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Sotsiaal- majanduslikud mõjud
KOONDHINNANG
Mõju asustusstruktuurile
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Soodustab piirkonda sisserännet ja suurendab selle kaudu nõudlust haridus-, kultuuri- ja tervishoiu teenuste järele. Mingil määral võib põhjustada ka väljarännet eriti pargile lähimatest elupiirkondadest.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 149
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõjub negatiivselt puhkekvaliteedile Aidu piirkonnas, kuna katkestab Kauksi-Aegviidu- Penijõe RMK matkatee. Matkatee on võimalik pargist ümber suunata.
Mõju piirkondlikule arengule, sh ettevõtluskeskkonn ale ja tööhõivele ning turismile
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avalda.
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avalda.
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avalda.
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avalda.
Selget eelistust asukohtade vahel ei saa välja tuua.
Suurendab piirkonna tööhõivet., toetab ettevõtluse arengut. Eeldatavasti olulist mõju turismile ei avalda.
Mõju inimese varale Mõjud varale ei erine alade vahel.
Mõjud varale ei erine alade vahel.
Mõjud varale ei erine alade vahel.
Mõjud varale ei erine alade vahel.
Mõjud varale ei erine alade vahel.
Mõju põllumajandusele
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Põllumajandus- maadega kattumist ei ole.
Mõju metsamajandusele
Mõju era metsamajandusel e ei erine alade vahel
Mõju era metsamajandusel e ei erine alade vahel
Mõju era metsamajandusel e ei erine alade vahel
Mõju era metsamajandusel e ei erine alade vahel
Mõju era metsamajandusel e ei erine alade vahel
Mõju liikuvusele ja olemasolevatele transpordikoridorid ele
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.alade vahel.
Mõjud liikuvusele ja transpordikoridori dele ei erine alade vahel.
6.4 Mõju kultuuripärandile
6.4.1 Kultuurimälestised ja seni avastamata arheoloogiapärand
Olemasoleva olukorra kirjeldus ja mõjude hinnang
Kultuurimälestiste riikliku registri järgi ühelgi eelvalikualal kultuurimälestisi registreeritud ei ole. Lähimad kultuurimälestised paiknevad aladest vähemalt 1 km kaugusel. Täpsem info on järgnevas tabelis.
150 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 55 Ülevaade kultuurimälestistest ja avastamata arheoloogiapärandist
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Kultuurimälestis ed
Eelvalikualal ei paikne kultuurimälestisi, ega nende kaitsevööndeid.
Lähim kultuurimälestis on Kalmistu (arheoloogiamäles tis), nr 11726. Kaugus alast 1160 m
Eelvalikualal ei paikne kultuurimälestisi, ega nende kaitsevööndeid.
Lähim kultuurimälestis on Kalmistu (arheoloogiamälest is), nr 11726. Kaugus alast 1730 m.
Eelvalikualal ei paikne kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid.
Lähim kultuurimälestis on koht, kus 18. saj. asus klaasikoda (ajaloomälestis), nr 4084. Kaugus alast 1730 m.
Eelvalikualal ei paikne kultuurimälestisi, nende kaitsevööndeid .
Lähim kultuurimälestis on Koolihoone Kiviõlis Vabaduse t. 6, 1936-1938 (arhitektuurimäles tis), nr 13872. Kaugus alast 3890 m.
Eelvalikualal ei paikne kultuurimälestisi, nende kaitsevööndeid.
Lähim kultuurimälestis on Kalmistu (arheoloogiamäles tis), nr 9103. Kaugus alast 1140 m.
Avastamata arheoloogiapära nd
Paikneb endine valla piir sh kolme valla piirikivi.
Võib paikneda üks arheoloogiatundlik objekt. Leiu kinnitamiseks viiakse vajadusel läbi täiendavalt maastikuleire.
Teadaolevalt ei esine arheoloogiapärand it.
Teadaolevalt ei esine arheoloogiapärand it.
Teadaolevalt ei esine arheoloogiapärand it.
Muinsuskaitseameti soovitusel koostati Pärnu 1 ja Pärnu 2 aladele kirjalikele andmetele tuginev I etapi arheoloogiline uuring, et selgitada välja seni avastamata arheoloogiapärandi võimalik asukoht neil aladel. Uuringu I etapi käigus tuvastati, et Pärnu 1 alal võib paikneda üks ajalooline tee/endine valla piir ning Pärnu 2 alal üks võimalik arheoloogiatundlik objekt/ala. Leidude kinnitamiseks teostati 2025. aasta kevadel täiendav arheoloogiline uuring – maastikuleire Pärnu 1 alal (kuna uuringu tegemise ajaks oli Pärnu 1 kui eelistatav ala juba välja selgitatud). Selle käigus leidis kinnitust endise valla piiri paiknemine Pärnu 1 alal, sh tuvastati kolme valla piirikivi täpne asukoht. Edasisel täpsemal kavandamisel vajab piirikivi säilitamist praegusel kujul ja asukohas. Endise piirisihi säilitamise vajaduse osas tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 151
Joonis 8 Kultuuriväärtused Pärnu 1 alal
Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu aladel Muinsuskaitseameti hinnangul avastamata arheoloogiapärandit eeldatavalt ei leidu, mistõttu seal täiendava arheoloogilise eeluuringu teostamist ette ei nähtud.
Eelvalikualadel ei paikne kultuurimälestisi, mistõttu KSH hinnangul negatiivset mõju kultuurimälestistele ühelgi alal ei esineks.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Tulenevalt avastamata arheoloogiapärandist on eelistatumad alad Piirsalu, Aidu ja Põhja-Kiviõli, kus arheoloogiapärandit ei esine (vt Tabel 56).
Tabel 56 Võrdluskriteerium: mõju kultuurimälestistele ja seni avastamata arheoloogiapärandile
Võrdluskriteeriu
m
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju kultuurimälestiste le
Mõju kultuurimälestistel e puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
Mõju kultuurimälestistel e puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
Mõju kultuurimälestiste le puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
Mõju kultuurimälestiste le puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
Mõju kultuurimälestiste le puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
152 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Võrdluskriteeriu
m
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju seni avastamata arheoloogiapäran dile
Kattub väikeses osas arheoloogiapärandi ga. Ebasoodsat mõju on võimalik edasisel planeerimisel vältida.
Kattub võib-olla avastamata arheoloogiapärandi ga, mis vajaks edasist uurimist. Negatiivset mõju on võimalik edasisel planeerimisel vältida.
Mõju avastamata arheoloogiapäran dile ei esine.
Mõju avastamata arheoloogiapäran dile ei esine.
Mõju avastamata arheoloogiapäran dile ei esine.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.4.2 Pärandkultuur ja militaarpärand
Olemasoleva olukorra kirjeldus ja mõjude hinnang
Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Pärandkultuuriobjektide paiknemist ja nende seisundit kajastab Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus.
Eelvalikualadel paiknevad pärandkultuuriobjektid Pärnu 1 kui Piirsalu alal (vt Tabel 57). Pärnu 1 ala kattub kahe pärandkultuuriobjektiga: Porilaane metsavahi koht ja taimeaed. Mõlemast on säilinud ainult märgid maastikul. Vaatamata sellele on edasises planeerimises alale jäävaid pärandkultuuriobjekte püüda võimalusel säilitada või ka esile tuua (nt siltide, infotahvlitega).
Tabel 57 Ülevaade pärandkultuuriobjektide paiknemisest eelvalikualadel
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Pärandkultuur Põhjaosas paikneb kaks pärandkultuuriobj ekti, millest tänaseks on säilinud ainult märgid maastikul: Porilaane metsavahi koht ja taimeaed.
Ei paikne alal. Tuulemaru kinnistul asub üks pärandkultuuriobj ekt, millest säilinud on endise saeveski veskitamm. Pärandkultuuriobj ekt on ka 1960ndatel rajatud ja 1994. aastal tegevuse lõpetanud endine Piirsalu sõjaväebaas (raketibaas), mis hõlmab suurema osa eelvalikualast.
Ei paikne alal. Ei paikne alal.
Piirsalu alal paikneb pärandkultuuriobjekt Piirsalu raketibaas, mis on ühtlasi ka militaarpärandi objekt. Objekti seisund on kehv. Kohaliku omavalitsuse hinnangul väärib Piirsalu raketibaas vähemalt
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 153
osaliselt säilitamist, kui ajalooliselt huvipakkuv objekt. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku Piirsalu raketibaasi osas kaaluda võimalusi olemasolevate hoonete taaskasutamiseks või osaliseks säilitamiseks. Tuulemaru kinnistul asub samuti üks pärandkultuuriobjekt, millest säilinud on endise saeveski veskitamm.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Tulenevalt mõjudest pärandkultuurile on eelistatumad alad Pärnu 2, Aidu ja Põhja-Kiviõli, kus pärandkultuuri ei esine.
Tabel 58 Võrdluskriteerium: mõju pärandkultuurile ja militaarpärandile
Võrdluskriteeri
um
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju pärandkultuuril e ja militaarpärandil e
Esineb väike ebasoodne mõju pärandkulutuurile. Ebasoodsat mõju on võimalik edasisel planeerimisel vältida.
Mõju puudub. Esineb ebasoodne mõju pärandkultuuriobj ektile ja militaarpärandile Piirsalu raketibaas.
Mõju puudub. Mõju puudub.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.4.3 Väärtuslikud maastikud
Olemasoleva olukorra kirjeldus ja mõjude hinnang
Väärtuslike maastike all mõistetakse Pärnu, Lääne ja Ida-Viru maakonnaplaneeringutes määratud riiklikke, maakondliku või kohaliku tähtsusega väärtuslikke maastikke, kauneid teelõike ja ilusaid vaatekohti. Väärtuslikud maastikud määrati 2001. aastal koostatud metoodika alusel ja olid algselt määratud maakondade teemaplaneeringutes. Väärtuslike maastike määramisel võeti aluseks kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus.
KSH hinnangul ei kahjusta kaitsetööstuspargi rajamine maakonnaplaneeringutes määratud väärtuslikke maastikke, kuna kattumist antud aladega ei ole. Kuna kaitsetööstuspark ei ole visuaalselt kaugelt nähtav objekt, siis ei kahjusta selle rajamine ka ilusatest vaatekohtadest avanevad vaateid.
Asukoha eelistus mõjudest tulenevalt
Kuna aladel väärtuslike maastikega kattumist ei ole, ei saa tulenevalt mõjudest väärtuslikele maastikele välja tuua asukoha eelistust.
154 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 59 Võrdluskriteerium: mõju väärtuslikele maastikele
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju väärtuslikele maastikele
Mõju väärtuslikele maastikele ei esine, kuna eelvalikuala ei kattu planeeringutes määratud väärtuslike maastikega.
Mõju väärtuslikele maastikele ei esine, kuna eelvalikuala ei kattu planeeringutes määratud väärtuslike maastikega.
Mõju väärtuslikele maastikele ei esine, kuna eelvalikuala ei kattu planeeringutes määratud väärtuslike maastikega.
Mõju väärtuslikele maastikele ei esine, kuna eelvalikuala ei kattu planeeringutes määratud väärtuslike maastikega.
Mõju väärtuslikele maastikele ei esine, kuna eelvalikuala ei kattu planeeringutes määratud väärtuslike maastikega.
6.4.4 Kriteeriumigrupi „Mõju kultuuripärandile“ koondhinnang
KSH hinnangul ei ole ühelgi alal kultuuripärandist tulenevalt kaitsetööstuspargi rajamiseks välistavaid asjaolusid. Kuna Põhja-Kiviõli ja Aidu aladel ei paikne kultuuripärandit, siis oleksid KSH hinnangul need alad kultuuripärandist lähtuvalt esimene eelistus. Kuna Pärnu 1 alal ja võib-olla ka Pärnu 2 alal on väike kattumine kaitse all mitte oleva kultuuripärandiga, mida edasisel kavandamisel on võimalik vältida, on need alad KSH hinnangul pigem teiseks eelistuseks. Piirsalu ala, kus paikneb Piirsalu raketibaas, mis on küll kehvasti säilinud, aga KOVi hinnangul kohalikele siiski väärtuslik, oleks sellest tulenevalt kultuuripärandist lähtuvalt viimane eelistus.
Tabel 60 Kriteeriumigrupi „Mõju kultuuripärandile“ koondhinnang
Võrdluskriteeriu
m
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Mõju kultuuripärandile
KOONDHINNANG
Mõju kultuurimälestist ele
Mõju kultuurimälestistel e puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
Mõju kultuurimälestistel e puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
Mõju kultuurimälestistele puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
Mõju kultuurimälestist ele puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
Mõju kultuurimälestist ele puudub, kuna alal kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei paikne.
Mõju seni avastamata arheoloogiapäran dile
Kattub arheoloogiapärand iga. Ebasoodsat mõju on võimalik edasisel planeerimisel vältida.
Kattub võib-olla avastamata arheoloogiapärand iga, mis vajaks edasist uurimist. Negatiivset mõju on võimalik edasisel planeerimisel vältida.
Mõju avastamata arheoloogiapärandil e ei esine.
Mõju avastamata arheoloogiapäran dile ei esine.
Mõju avastamata arheoloogiapäran dile ei esine.
Mõju pärandkultuurile ja militaarpärandile
Esineb väike ebasoodne mõju pärandkulutuurile. Ebasoodsat mõju on võimalik
Mõju puudub. Esineb ebasoodne mõju pärandkultuuriobje ktile ja
Mõju puudub. Mõju puudub.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 155
Võrdluskriteeriu
m
Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
edasisel planeerimisel vältida.
militaarpärandile Piirsalu raketibaas.
Mõju väärtuslikele maastikele
Mõju puudub. Ei kattu väärtuslike maastikega.
Mõju puudub. Ei kattu väärtuslike maastikega.
Mõju puudub. Ei kattu väärtuslike maastikega.
Mõju puudub. Ei kattu väärtuslike maastikega.
Mõju puudub. Ei kattu väärtuslike maastikega.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.5 Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus
Järgnevalt on analüüsitud teemasid, milles on töö käigus tuvastatud võimalikud erinevused eelvalikualade vahel seoses kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) lahenduse vastavusega planeeringu eesmärkidele ja tehnilise teostatavusega. Erinevused tulenevad eelvalikualade asukohtadega seotud piirangutest. KSH analüüsidest tulenevalt saab väita, et tehniliselt saab kaitsetööstuspargis ettenähtud tegevusi (v.a katsetamine Piirsalus) läbi viia kõikides asukohtades.
6.5.1 Piisava ruumi olemasolu
Tulenevalt piirangutest on eelvalikualadel võimalik tööstuspargi otstarbeks efektiivselt kasutada erinevas suuruses maad. Seejuures tuleb planeeringu eesmärgile kasuks ka laienemisvõimaluse olemasolu (võrreldes minimaalselt vajaliku 100 hektariga).
Antud kriteeriumi osas on selgelt eelistatud Pärnu 2 ja Pärnu 1 eelvalikualad, kuna nendel aladel on tagatud piisavalt laienemisvõimalust. Selgelt kõige vähem eelistatud on Piirsalu eelvalikuala, kus ei ole tagatud ka minimaalselt vajaliku 100 ha olemasolu. Pärnu 1 alal on seejuures hoonestusalast välja jäetud VEP (jääb tööstuspargi alast täielikult välja) ja Männiku jõe ümbruses 50 m vöönd (jääb aiaga piiratud ala sisse, aga seda ei hoonestata). Pärnu 2 alal on eelvalikualast välja jäetud Lindi looduskaitseala puhver. Aidus on välja jäetud osa veekogu ehituskeeluvööndist ja kaldajoone liigendatusest tulenevast alast, mistõttu kogu ala suurus vähenes 155 ha-lt ca 136 ha-ni. Seejuures hoonestamiseks sobilikku maa-ala on ca 130 ha, kuna osaliselt jäävad alale ka kraavid, mida hoonestada ei saa. Põhja-Kiviõlis tuleb arvestada, et kuigi aiaga piiratud tööstuspargi ala on ca 141 ha, on tulenevalt pargis paiknevatest veekogudest hoonestamiseks sobilikku maad (hoonestusala suurus) ca 114 ha.
Tabel 61 Võrdluskriteerium: kaitsetööstuspargi arendatava ala suurus - piisava ruumi olemasolu
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Kaitsetööstuspargi arendatava ala suurus - piisava ruumi olemasolu
Tööstuspargi ala: 204 ha
Hoonestusala: 178 ha
Tööstuspargi ala: 244 ha
Hoonestusala: 237 ha
Tööstuspargi ala: 68 ha
Hoonestusala: 58 ha
Tööstuspargi ala: 141 ha
Hoonestusala: 114 ha
Tööstuspargi ala: 136 ha
Hoonestusala: 130 ha
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
156 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
6.5.2 Pargi täpse lahenduse kavandamise piirangud
Lisaks eelvalikualade erinevale suurusele (vt ptk 6.5.1) mõjutavad tööstuspargi efektiivse lahenduse täpsemat koostamist ka erinevad maastikulased jm piirangud. Eelistatud on eelvalikualad, kus lahenduse edasise kavandamise (projekteerimise) jaoks on alal kehtivaid piiranguid, nt kujust või muudest kitsendustest tulenevalt, võimalikult vähe, võimaldades lahenduse paindlikku ja optimaalset kujundamist (Tabel 62).
Tabel 62 Võrdluskriteerium: ala täpse kavandamise piirangud
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Ala täpse kavandamise piirangud
Tulenevalt suurusest ja kujust annab parki hästi erinevaid ruumivajadusi paigutada. Ulatuslikke lisakitsendusi, millega veel lisaks arvestama peab täpsemal planeerimisel, ei ole. Arvestama peab maaparandusüstee mide ümberehitamisega ja arheoloogia- pärandi paiknemisega.
Tulenevalt suurusest ja kujust annab parki hästi erinevaid ruumivajadusi paigutada. Ulatuslikke lisakitsendusi, millega veel lisaks arvestama peab, täpsemal planeerimisel, ei ole. Arvestama peab maaparandusüstee mide ümberehitamisega ja v-o arheoloogilise pärandi paiknemisega (kui saab kinnitust selle paiknemine).
Nii suurusest kui kitsast kujust tulenevalt, on raskendatud eesmärgile vastava lahenduse kavandamine. Lisaks tuleb arvestada kitsendusi põhjustavate objektidega.
Tulenevalt suurusest ja kujust annab parki suhteliselt hästi erinevaid ruumivajadusi paigutada. Ala on väiksem kui Pärnu 1 ja Pärnu 2, mistõttu täpsema lahenduse loomiseks on mänguruumi vähem, aga samas on krundistruktuuri ja terviku loomise võimalused paremad kui Aidus.
Eesmärgile vastava lahenduse kujundamiseks on olemas minimaalne ala, aga tööstuspargi kuju seab paigutamisele piiranguid. Täpsemal lahendamisel peab arvestama nii veekogu kuju, EKV kui ka ümbritsevate (sh rajatavate) tööstuste ohutsoonidega, mistõttu ohtlike hoonete paigutamiseks on väga piiratud ala.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.5.3 Katseplatsi paigutamise/rajamise piirang
Laskemoona katseplats on eeldatavalt üks suurema mõjuga objekt/ala kaitsetööstuspargis (müra mõju, ohualad). Iga eelvalikuala puhul on planeeringu käigus määratud konkreetsed alad (vt ptk 4.2.1–4.2.5), kuhu katseplatsi saab rajada, nii et ebasoodne (müra) mõju oleks ümbritsevatele aladele hoitud võimalikult väike ning oluline ebasoodne mõju leevendatud. Katseplatsi eeldatav suurus on ca 4 ha.
Kuna käesolevas riigi eriplaneeringu etapis pole veel teada konkreetsed ettevõtted ja tehased, kes ala kasutama hakkavad, ei ole teada ka täpsed vajadused nende toodangu katsetamiseks. See selgub täpsemalt tööstuspargi projekteerimise käigus. Sellest tulenevalt on soodsamad need eelvalikualad, kus võimalik (mõjusid leevendav) katseplatsiks sobiv ala on suurem, jättes projekteerimisetapiks suurema paindlikkuse katseplatsi rajada, vastavalt konkreetsete ettevõtete vajadustele.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 157
Tabel 63 Võrdluskriteerium: katseplatsi paigutamise/rajamise piirang
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Katseplatsi paigutamise/rajamise piirang
Katseplatsiks sobiva ala suurus 163 656 m², mis annab hilisemaks paigutamiseks paindlikkuse.
Katseplatsiks sobiva ala suurus 106 511 m²
Katseplatsi sobiva ala suurus 30 000 m² + lisaks metsise pesitsusajal piirangud müra osas.
Katseplatsi sobiva ala suurus 17 493 m² + perspektiivne 21 944 m²
Katseplatsi sobiva ala suurus 52 107 m²
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.5.4 Lõhkeainetehase rajamise võimalikkus koos kaitsetööstuspargiga
Lõhkeainetehase näol on tegemist tehasega, milles kavandatav tegevus on sisult erinev ülejäänud tehastest, mida parki kavandatakse (st erinev laskemoonatehastest). Sellest tulenevalt ei seata asukoha eelvalikul piiranguks, et laskemoona ja lõhkeaine tootmine peab toimuma ühes asukohas. Samas aitaks laskemoona ja lõhkeaine samas asukohas tootmine eeldatavalt kaasa tervikprotsessi efektiivsusele ja tasuvusele. Nagu kirjeldatud eriplaneeringu LS ja programmi dokumendis, juhul kui sobivaid alasid on muude kriteeriumite alusel mitu, siis eelistatakse asukohta, kus laskemoona ja lõhkeainet saab koos toota.
Tabel 64 Võrdluskriteerium: lõhkeainetehase rajamise võimalikkus koos kaitsetööstuspargiga
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Lõhkeainetehase rajamise võimalikkus koos kaitsetööstuspargiga
Mahuks mitu kaitsetööstuspargi tehast koos lõhkeainetehasega.
Mahuks mitu kaitsetööstuspargi tehast koos lõhkeainetehasega.
Mahuks maksimaalselt 1–2 tehast koos lõhkeainetööstusega.
Ruumi on vähem kui Pärnu aladel, aga mahuks mitu tehast koos lõhkeainetehasega.
Ruumi on vähem kui Pärnu aladel, aga mahuks mitu tehast koos lõhkeainetehasega.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.5.5 Veeressursi kättesaadavus
Veeressursi kättesaadavus on oluline eelõige lõhkeainetehase puhul, kus veetarve on jahutusvee vajaduse tõttu suurem kui laskemoona tootmisel (vt jahutusvee tarbe detailsemat käsitlust ptk 6.1.7). Kavandatava tegevuse praeguses täpsusastmes on kõigi eelvalikualade puhul piisav veeressurss kättesaadav ka lõhkeainetehase jaoks, aga eelistatud oleks alad, kus lõhkeainetehase jahutusvee jaoks oleks võimalik kasutada ka pinnavett (mitte põhjavett).
158 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 65 Võrdluskriteerium: veeressursi kättesaadavus
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Veeressurssi kättesaadavus
Veevarustus võimalik lahendada ainult põhjavee kasutamisega. Sobivad pinnaveeallikad puuduvad.
Veevarustus võimalik lahendada ainult põhjavee kasutamisega. Sobivad pinnaveeallikad puuduvad.
Veevarustus võimalik lahendada ainult põhjavee kasutamisega. Sobivad pinnaveeallikad puuduvad.
Veevarustuses võimalik kasutada lisaks põhjaveele ka pinnavett, aga RDX-i tehase jahutusvee jaoks pinnavee ressursi piisavuse kohta (ilma täiendavate uuringuteta) andmed puuduvad.
Veevarustuses võimalik kasutada lisaks põhjaveele ka pinnavett. Pinnavee ressurss on piisav arvestades RDX-i tehase jahutusvee vajadust.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.5.6 Ühenduvus e kaugused olulistest taristuobjektidest
Kaitsetööstuspargi toimivuse seisukohast on olulised kaugused tooraine sisseveoks ja toodangu väljaveoks kasutatavatest sadamatest ning tulevikus ka Rail Baltic kaubajaamadest. Käesoleva aja võimalustele toetudes on eelistatud asukohad, mis paiknevad sadamatele lähemal, kuna Rail Balticu valmimisega ei saa algusaastatel veel arvestada. Sellest tulenevalt on Ida-Virumaa alad, kui Sillamäe (vähesemal määral Kunda) sadamale lähedal paiknevad alad, kõige eelistatumad. Samas RB valmides on eelistatumaks Pärnu alad. Pärnu alade puhul on lähedal ka Pärnu sadam, samas ei ole planeeringu koostajatele teadaolevalt teada, kas Pärnu sadam sobib tooraine sisse- ja toodangu väljaveoks. Sadamat saab kindlasti kasutada väiksemate koguste ohtlikke aineid mitte sisaldavate toorainete sisseveoks, mistõttu selle kaugust siiski kajastatakse järgnevas tabelis.
Tabel 66 Võrdluskriteerium: ühenduvus e kaugused olulistest taristuobjektidest
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Ühenduvus e kaugused olulistest taristuobjektidest
Sadamad: Pärnu sadam 29 km (kasutatav piirangutega), Paldiski ca 152 km, Muuga 177 km.
Raudtee: Lähim RB Pärnu kaubajaam ca 34 km.
Sadamad: Pärnu sadam 23 km (kasutatav piirangutega), Paldiski sadam ca 147 km, Muuga sadam 172 km.
Raudtee: Lähim RB kaubajaam Pärnus ca 28 km.
Sadamad: Paldiski sadam ca 42 km, Muuga sadam 97 km.
Raudtee: Lähim RB kaubajaam Soodevahes ca 81 km kaugusel.
Sadamad: Kunda sadam ca 34 km, Sillamäe sadam 60 km, Muuga sadam 122 km.
Raudtee: Lähimad RB kaubajaamad on Soodevahes ja Muugal ca 120 km kaugusel.
Sadamad: Kunda sadam ca 45 km kaugusel, Sillamäe sadam 60 km, Muuga sadam 133 km.
Raudtee: Lähimad RB kaubajaamad on Soodevahes ja Muugal ca 130 km.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.5.7 Kaugus testimist võimaldavatest harjutusväljadest
Kuna kaitsetööstuspargi katseplatsil saab katsetada kuni 10 kg TNT ekvivalendile vastavat moona ja seda ka piiratud arvu päevadest aastast, siis sellest suuremaid laenguid tuleb katsetada ka kaitsetööstuspargi ettevõtetel Kaitseväe harjutusväljadel. Seetõttu hinnati ka kaugusi harjutusväljadest. Kaitsetööstuspargi eesmärgile vastavad paremini asukohad, mille puhul sobiv harjutusväljak on pargile lähemal.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 159
Tabel 67 Võrdluskriteerium: kaugus testimist võimaldavatest harjutusväljadest
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Kaugus testimist võimaldavatest harjutusväljadest (km)
Keskpolügoonist 227
Sirgalast 303
Nursipalust 214
Keskpolügoonist 223
Sirgalast 299
Nursipalust 210
Keskpolügoonist 147
Sirgalast 269
Nursipalust 273
Keskpolügoonist 67
Sirgalast 66
Nursipalust 210
Keskpolügoonist 79
Sirgalast 63
Nursipalust 206
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
160
6.5.8 Kriteeriumigrupi „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“ koondhinnang
Alljärgnevalt on esitatud kriteeriumigrupi „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“ võrdluse koondtabel. Esimesel real on kajastatud kriteeriumigrupi koondhinnang.
Kokkuvõttes on kriteeriumigrupi osas eelistatud Pärnu 1 ja Pärnu 2 eelvalikualad piisava ruumi olemasolu ja võimaliku lahenduse paindlikkuse tõttu. Piirsalu on selgelt vähim eelistatud, kuna seal ei ole piisavalt ruumi ega vajalikku paindlikkust.
Tabel 68 Kriteeriumigrupi „Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus“ koondhinnang
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Eesmärgile vastavus ja tehniline teostatavus KOONDHINNAG
Kaitsetööstuspargi arendatava ala suurus - piisava ruumi olemasolu
Tööstuspargi ala: 204 ha
Hoonestusala: 178 ha
Tööstuspargi ala 244 ha
Hoonestusala: 237 ha
Tööstuspargi ala: 68 ha
Hoonestusala: 58 ha
Tööstuspargi ala: 141 ha
Hoonestusala: 114 ha
Tööstuspargi ala: 136 ha
Hoonestusala: 130 ha
Katseplatsi paigutamise/rajamise piirang
Katseplatsiks sobiva ala suurus 163 656 m², mis annab hilisemaks paigutamiseks paindlikkuse.
Katseplatsiks sobiva ala suurus 106 511 m²
Katseplatsi sobiva ala suurus 30 000 m² + lisaks metsise pesitsusajal piirangud müra osas.
Katseplatsi sobiva ala suurus 17 493 m² + perspektiivne 21 944 m²
Katseplatsi sobiva ala suurus 52 107 m²
Ala täpse kavandamise piirangud
Head eeldused tööstuspargi täpsema lahenduse kavandamiseks, kuna on olemas vajaliku suurusega territoorium, st piisav ruumivajadus hoonestamiseks on tagatud.
Head eeldused tööstuspargi täpsema lahenduse kavandamiseks, kuna on olemas vajaliku suurusega territoorium, st piisav ruumivajadus hoonestamiseks on tagatud.
Puudub piisav vajalik territoorium. Lisaks on ala kuju kitsas, mis raskendab täpsema lahenduse kavandamist. Vajalikud ehitised ei mahu alale ära. Lisaks tuleb arvestada kitsendusi põhjustavate objektidega.
Head eeldused tööstuspargi täpsema lahenduse kavandamiseks, kuna on tagatud piisav minimaalselt (100 ha) vajalik ruumi (ka alal asuvate veekogude välja arvamisel). Ala on väiksem kui Pärnu 1 ja Pärnu 2 puhul, mistõttu on täpsema lahenduse loomiseks mänguruumi vähem, aga samas on krundistruktuuri ja terviku loomise võimalused paremad kui Aidus.
Olemas minimaalne vajalik territoorium, kuid kuna ala kuju on kitsas, raskendab see täpsema lahenduse kavandamist. Mänguruumi vähendab ka piirneva veekogu looklev kuju. Seetõttu ei ole kogu territoorium tööstuspargi rajamiseks kasutatav. Arvestada tuleb ka ümbritsevate (sh rajatavate) tööstuste ohutsoonidega.
161
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Lõhkeainetehase rajamise võimalikkus koos kaitsetööstuspargiga
Mahuks mitu kaitsetööstuspargi tehast koos lõhkeainetehasega.
Mahuks mitu kaitsetööstuspargi tehast koos lõhkeainetehasega.
Mahuks maksimaalselt 1–2 tehast koos lõhkeainetööstusega.
Ruumi on vähem kui Pärnu aladel, aga mahuks mitu tehast koos lõhkeainetehasega.
Ruumi on vähem kui Pärnu aladel, aga mahuks mitu tehast koos lõhkeainetehasega.
Veeressurssi kättesaadavus
Veevarustus võimalik lahendada ainult põhjavee kasutamisega. Sobivad pinnaveeallikad puuduvad.
Veevarustus võimalik lahendada ainult põhjavee kasutamisega. Sobivad pinnaveeallikad puuduvad.
Veevarustus võimalik lahendada ainult põhjavee kasutamisega. Sobivad pinnaveeallikad puuduvad.
Veevarustuses võimalik kasutada lisaks põhjaveele ka pinnavett, aga RDX-i tehase jahutusvee jaoks pinnavee ressursi piisavuse kohta (ilma täiendavate uuringuteta) andmed puuduvad.
Veevarustuses võimalik kasutada lisaks põhjaveele ka pinnavett. Pinnavee ressurss on piisav arvestades RDX-i tehase jahutusvee vajadust.
Ühenduvus e kaugused olulistest taristuobjektidest
Sadamad: Pärnu sadam 29 km (kasutatav piirangutega), Paldiski ca 152 km, Muuga 177 km.
Raudtee: Lähim RB Pärnu kaubajaam ca 34 km.
Sadamad: Pärnu sadam 23 km (kasutatav piirangutega), Paldiski sadam ca 147 km, Muuga sadam 172 km.
Raudtee: Lähim RB kaubajaam Pärnus ca 28 km.
Sadamad: Paldiski sadam ca 42 km, Muuga sadam 97 km.
Raudtee: Lähim RB kaubajaam Soodevahes ca 81 km kaugusel.
Sadamad: Kunda sadam ca 34 km, Sillamäe sadam 60 km, Muuga sadam 122 km.
Raudtee: Lähimad RB kaubajaamad on Soodevahes ja Muugal ca 120 km kaugusel.
Sadamad: Kunda sadam ca 45 km kaugusel, Sillamäe sadam 60 km, Muuga sadam 133 km.
Raudtee: Lähimad RB kaubajaamad on Soodevahes ja Muugal ca 130 km.
Kaugus km-tes testimist võimaldavatest harjutusväljadest
Keskpolügoonist 227
Sirgalast 303
Nursipalust 214
Keskpolügoonist 223
Sirgalast 299
Nursipalust 210
Keskpolügoonist 147
Sirgalast 269
Nursipalust 273
Keskpolügoonist 67
Sirgalast 66
Nursipalust 210
Keskpolügoonist 79
Sirgalast 63
Nursipalust 206
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
162 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
6.6 Baastaristu maksumus
Vastavalt eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmile on üheks eelvalikualade võrdluskriteeriumiks „Baastaristu maksumus“. Siinkohal oli eesmärgiks analüüsida ja hinnata, kas erinevates asukohtades tööstuspargi rajamisel võib baastaristu rajamise maksumus kujuneda oluliselt erinevaks, mis mõjutaks ka oluliselt asukoha eelvalikut.
Kaitsetööstuspargi baastaristu koosneb pargi juurdepääsuteest ning pargi sisestest teedest, elektri- ja sideliinidest ning nendega seotud muudest kohalikest rajatistest, vee- ja kanalisatsiooni jaotustorustikest ja nendega seotud muudest kohalikest rajatistest, tuletõrje veevarustuse rajatistest, gaasi- ja soojavarustuse rajatistest, piirdeaedadest, väravatest, tõkkepuudest ja nendega seotud hoonetest, hoidlatest, laskemoona või lõhkeaine katseplatsist ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise platsist, tööstuspargi haldamisega seotud administratiivhoonest jms.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus on koostaja koos tellija ja planeeringu koostamise korraldajaga analüüsinud baastaristu rajamise võimalusi kõikidel asukoha eelvaliku aladel ning selle komponentide eeldatavat maksumust. Analüüsi käigus leiti, et baastaristu rajamise maksumus 100 ha rajamisel ei erine ühelgi asukoha eelvalikualal, kuhu vähemalt 100 ha suurust kaitsetööstusparki oleks võimalik rajada, sedavõrd, et asukohavõrdluses saaks välja tuua selgelt eelistatud või mitte- eelistatud alad. Sellest tulenevalt ei määrata baastaristu maksumuse võrdluskriteeriumi osas eraldi eelistust.
Tabel 69 Kriteeriumigrupi „Baastaristu maksumus“ koondhinnang
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Baastaristu maksumus Selge eelistus puudub.
Selge eelistus puudub.
Selge eelistus puudub.
Selge eelistus puudub.
Selge eelistus puudub.
6.7 Asukoha riigikaitseline sobivus
Kriteeriumi „Asukoha riigikaitseline sobivus“ hinnang kujundati planeeringu käigus Kaitseministeeriumi poolt koostöös Kaitseväega.
Asukoha riigikaitseline sobivus on oluline, et suurendada võimalust tööstuspargi tegevuse jätkamiseks ka võimaliku sõjalise konflikti ajal. Oluline on, et alad jääksid vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade ründeulatusest välja või asuksid võimalikult kaugel nende relvade mõjuulatusest. Tähtis on, et oleks tagatud võimaliku õhuründe puhul eelhoiatusaeg. Seetõttu on selle kriteeriumi eelistuse kujundamise puhul arvestatud eelkõige kaugust riigipiirist, kust vastane saab tööstuspargi tegevust mõjutada.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 163
Tabel 70 Kriteeriumigrupi „Asukoha riigikaitseline sobivus“ hinnang
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Asukoha riigikaitseline sobivus
Kaugus riigipiirist ca 130 km, maismaal ca 200 km. Ala jääb vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade ründeulatusest välja. Lisaks on tagatud õhuründe puhul piisav eelhoiatus.
Kaugus riigipiirist ca 130 km, maismaal ca 200 km. Ala jääb vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade ründeulatusest välja. Lisaks on tagatud õhuründe puhul piisav eelhoiatus.
Kaugus riigipiirist ca 55 km, maismaal ca 200 km. Ala jääb vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade ründeulatusest välja. Lisaks on tagatud õhuründe puhul teatud eelhoiatus.
Kaugus riigipiirist ca 30 km, maismaal ca 65 km. On tõenäoline, et sõjalise konflikti korral jäävad antud objektid vastase mõjutusalasse määral, mis ei võimalda neil oma tegevust jätkata. Õhuründe puhul eelhoiatus minimaalne.
Kaugus riigipiirist ca 40 km, maismaal ca 50 km. On tõenäoline, et sõjalise konflikti korral jäävad antud objektid vastase mõjutusalasse määral, mis ei võimalda neil oma tegevust jätkata. Õhuründe puhul eelhoiatus minimaalne.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.8 Protsessiriskid
Kuna planeeringu eesmärgiks on kaitsetööstuspark rajada ettenähtud ajaraamis, on ühe kriteeriumigrupina analüüsitud ka protsessiriske. Siia alla kuuluvad kõik protsessi käigus tuvastatud võimalikud ohud ja määramatused, mis võivad ebasoodsalt mõjutada kas planeeringu protsessi edenemist lähteseisukohtades ja programmis määratletud ajagraafikus või ka kavandatava tegevuse realiseerimist planeeringu kehtestamise järgselt (nt ehituslubade andmine jm).
Alljärgnevad riskid on hinnatud planeeringu koostamise ja mõjuhindamise töörühma poolt, koostöös tellija ja planeeringu koostamise korraldajaga. Protsessiriskide kriteerium on otsustajale eelkõige infoks, millega tegevuse kavandamisel arvestada (st, kui riske on teadvustatud ja võimalusel maandatud, ei ole need määravaks asjaoluks).
6.8.1 Planeeringu kehtestamise ajakulu
Toetudes KSH-s läbiviidud analüüsidele, saab järeldada, et uuringuid, mida peaks tegema planeeringu koostamise ajal, ja mis pikendaks eeldatavalt planeeringu kehtestamise ajakulu, ei ole vaja teostada.
Pärnu 1 alal viidi 2025. aasta kevadel võimaliku arheoloogilise pärandi – valla piiri/ajaloolise tee – koridoris läbi maastikuleire. Maastikuleire käigus tuvastati kultuuripärandi olemasolu, mille paiknemisega tuleb edasisel kavandamisel arvestada. Lisauuringuid (nt arheoloogilised kaevamised) edaspidi teadaolevalt vajalikud ei ole.
Samuti ei mõjuta planeeringu koostajate hinnangul planeeringu kehtestamist taimestiku inventuuride läbi viimine (vajalik Pärnu 1 ja Aidu eelvalikualadel) ning kompensatsioonimeetmete välja töötamine (vajalik Pärnu 1, Pärnu 2 ja Piirsalu eelvalikualade puhul), mida saab teostada paralleelselt planeeringuga (kevad 2025), sõltumata planeeringu protsessist ning vajadusel lõpetada ja/või täpsustada ka peale planeeringu kehtestamist.
Küll aga ei saa koostajate hinnangul siiski välistada eriarvamusi vms kooskõlastamisel, eelkõige just looduskaitselistest aspektidest lähtuvalt, millega võib kaasneda täiendav ajakulu kooskõlastamisel. Pärnu 2 ja Piirsalu eelvalikualade puhul on kompensatsioonimeetmete maht suurem ning kompenseerimist vajavad haruldasemad liigid kui Pärnu 1 ala puhul, seega võib nende alade puhul ka riski hinnata suuremaks.
164 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 71 Võrdluskriteerium: planeeringu kehtestamise ajakulu
Võrdluskriteeriu
m Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Planeeringu kehtestamise ajakulu (nt lisauuringutest tulenevalt)
Risk kooskõlastustega, seoses looduskaitseliste teemadega (kompensatsioonim eetmete vajadus, taimestiku inventuur, aga maht väiksem kui Pärnu 2 ja Piirsalu alade puhul)
Risk kooskõlastustega, seoses looduskaitseliste teemadega (kompensatsioonim eetmete vajadus)
Risk kooskõlastustega, seoses looduskaitseliste teemadega (kompensatsioonim eetmete vajadus)
Teadaolevalt lisaajakulu ei ole ette näha.
Risk kooskõlastustega, seoses looduskaitseliste teemadega (taimestiku inventuur, mis eeldatavalt ei too siiski kaasa lisaajakulu)
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.8.2 Vaidlustamise risk
Planeeringu koostajate hinnangul on asjakohane hinnata eelvalikul ka vaidlustamise riski, mis võib oluliselt muuta planeeringu kehtestamise ajakulu. Hinnangud anti arvestades peamiselt huvitatud osapoolte poolt seni avaldatud arvamustega.
Tabel 72 Võrdluskriteerium: vaidlustamise risk
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Vaidlustamise risk Keskmine Keskmine Väike Väike Väike
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
6.8.3 Täiendavate uuringute vajadus kehtestamise järgselt
Kaitsetööstuspargi rajamise kiirust võivad mõjutada ka uuringute teostamised, mis on vaja läbi viia planeeringu kehtestamise järgselt. KSH tulemustele tuginedes on teada, et Pärnu 1 alal on vaja läbi viia sulgja õhiku142 ja Aidu alal ainulehise sookäpa inventuur. Vajalike uuringutega alustatakse võimalusel juba enne kehtestamist. Planeeringu koostamise ajal ei ole alust arvata, et nimetatud uuringud ajaliselt pidurdaks tegevuse edasist realiseerimist, küll aga ei saa sellega seotud riske täielikult välistada.
Tabel 73 Võrdluskriteerium: täiendavate uuringute vajadus kehtestamise järgselt
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Täiendavate uuringute vajadus kehtestamise järgselt
Sulgja õhiku inventuur kaitsetööstuspargi alal
Arheoloogiline uuring v-o väga piiratud alal vajalik.
Täiendavate uuringute vajadus puudub.
Täiendavate uuringute vajadus puudub.
Ainulehise sookäpa inventuur kaitsetööstuspargi alal.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
142 Märkus: viidud läbi 2025 kevadel
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 165
6.8.4 Maaomand (eramaa kasutamise küsimused)
Kui planeeringulahendusega oleks vaja hõivata või saavutada eramaade kasutamise osas kokkulepped oleks see planeeringu elluviimisel võimalik lisaajakulu. Seetõttu vaadati planeeringu koostamisel, kas lahendusest tulenevalt on vaja eramaasid kasutada. Analüüsi käigus selgus, et eramaade kasutamise vajadus puudub kõikidel aladel.
Tabel 74 Võrdluskriteerium: maaomand (eramaa kasutamise küsimused)
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Maaomand (eramaa kasutamise küsimused)
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
6.8.5 Ohualade ulatus eramaadele
Kaitsetööstuspargi ohtlikele hoonetele seatakse nn ohualad – kitsendustega alad, kuhu uute hoonete (eelkõige elamute, suvilate, ühiskondlike hoonete, äri- ja tootmishoonete) ehitamine ei ole lubatud. Ohualades olevatel maa-aladel saab jätkata põllu- ja metsamajandusega. Sinna saab rajada vajalikke rajatisi.
Kaitsetööstuspargi alad on nii valitud, et ehitades parki ohtlikke hooneid, siis vajalikud ohualad ei ulatu olemasoleva hoonestuseni. Arvestatud on ka kehtivate detailplaneeringute hoonestusaladega. Eramaade puhul hinnati protsessiriskina ka tulevaste võimalike ohualade kattumist eramaadega. Ehitusõigus eramaadel sõltub nii üldplaneeringutes määratud tingimustest kui ka seadusandlusest tulenevatest kitsendustest. Planeeringutest tulenevat ehitusõigust ja kaitsetööstuspargi rajamisest tulenevaid kitsendusi olemasolevale ehitusõigusele on analüüsitud ptk 6.3.3 Mõju varale. Siinkohal tuuakse välja ainult maksimaalse võimaliku lõhkeainesisaldusega hoidlate (50 NEKi) üksikelamust vajalike ohutute kauguste (ehk potentsiaalsete ohualade) kattumine eramaadega. Eelistatud on alad, kus kattumist eramaadega on võimalikult vähe.
166 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 75 Võrdluskriteerium: potentsiaalsete ohualade ulatus eramaadele ja sellest tulenevalt ehitamise kitsendamise ulatus
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Potentsiaalsete ohualade ulatus eramaadele ja sellest tulenevalt ehitamise kitsendamise ulatus
Koostatava ÜP järgi piiranguteta (ilma DP ja KMH-ta) ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 3 (mitte-metsamaa kinnistud).
Kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate erakruntide arv: 51, enamus metsamaad.
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 51.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 442 ha
Koostatava ÜP järgi piiranguteta (ilma DP ja KMH-ta) ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 6 (mitte-metsamaa kinnistud).
Kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate erakruntide arv: 18.
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 18.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 105 ha
Kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 13 (rakenduda võivad ka muud kitsendused).
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 13.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 76 ha .
Koostatava ja kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 16 (rakenduda võivad ka muud kitsendused).
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 16.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 59 ha.
Koostatava ja kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 3 (rakenduda võivad ka muud kitsendused).
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 3.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 62 ha.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
167
6.8.6 Kriteeriumigrupi „Protsessiriskid“ koondhinnang
Alljärgnevalt on esitatud kriteeriumigrupi võrdluse koondtabel. Esimesel real on kajastatud kriteeriumigrupi koondhinnang.
Protsessiriskide osas on kõige vähem küsitavusi Aidu alal ja kõige enam Pärnu 1, Pärnu 2 ja Piirsalu aladel.
Tabel 76 Kriteeriumigrupi „Protsessiriskid“ koondhinnang
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Protsessiriskid KOONDHINNAG
Planeeringu kehtestamise ajakulu (nt lisauuringutest tulenevalt)
Risk kooskõlastustega, seoses looduskaitseliste teemadega (kompensatsioonimeetmete vajadus, taimestiku inventuur, aga maht väiksem kui Pärnu 2 ja Piirsalu alade puhul).
Risk kooskõlastustega, seoses looduskaitseliste teemadega (kompensatsioonimeetmete vajadus).
Risk kooskõlastustega, seoses looduskaitseliste teemadega (kompensatsioonimeetmete vajadus).
Teadaolevalt lisaajakulu ei ole ette näha.
Risk kooskõlastustega, seoses looduskaitseliste teemadega (taimestiku inventuur, mis eeldatavalt ei too siiski kaasa lisaajakulu).
Vaidlustamise risk
Keskmine Keskmine Väike Väike Väike
Täiendavate uuringute vajadus kehtestamise järgselt
Sulgja õhiku inventuur kaitsetööstuspargi alal (läbi viidud mais–juunis 2025)
Arheoloogiline uuring v-o vajalik (võimalik suure tõenäosusega ala projekteerimisel vältida).
Täiendavate uuringute vajadus puudub.
Täiendavate uuringute vajadus puudub.
Ainulehise sookäpa inventuur kaitsetööstuspargi alal (võimalik läbi viia enne kehtestamist).
Maaomand (eramaa kasutamise küsimused)
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
Eramaade kasutamise vajadus puudub.
168
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Potentsiaalsete ohualade ulatus eramaadele ja sellest tulenevalt ehitamise kitsendamise ulatus
Koostatava ÜP järgi piiranguteta (ilma DP ja KMH-ta) ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 3 (mitte-metsamaa kinnistud).
Kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate erakruntide arv: 51, enamus metsamaad.
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 51.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 442 ha
Koostatava ÜP järgi piiranguteta (ilma DP ja KMH-ta) ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 6 (mitte-metsamaa kinnistud).
Kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate erakruntide arv: 18.
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 18.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 105 ha
Kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 13 (rakenduda võivad ka muud kitsendused).
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 13.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 76 ha .
Koostatava ja kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 16 (rakenduda võivad ka muud kitsendused).
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 16.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 59 ha.
Koostatava ja kehtiva ÜP järgi ehitamist võimaldavate kinnistute arv: 3 (rakenduda võivad ka muud kitsendused).
Kokku potentsiaalses ohualas erakruntide arv: 3.
Kokku eramaasid potentsiaalses ohualas: 62 ha.
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 169
7 Asukoha eelvalik
7.1 Võrdlustulemused (eelistatud asukoha valik)
Peatükis 6 on esitatud eelvalikualade vahel võrdlus järgmiste kriteeriumigruppide lõikes143:
1. Eesmärgile vastavus / tehniline teostatavus 2. Baastaristu maksumus 3. Asukoha riigikaitseline sobivus 4. Protsessiriskid 5. Keskkonnamõjud 6. Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele 7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud 8. Kultuurilised mõjud.
Nagu eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis välja toodud, ei ole võrdluskriteeriumite hinnangud matemaatiliselt liidetavad, ja koondeelistus (asukoha eelvalik) leitakse kaalutlemise tulemusena.
Kooskõlas LS ja programmi dokumendiga on eelistuse kujundamise olulisimaks aluseks eesmärgipärasus – st ala sobivus kaitsetööstuspargi rajamise eesmärgist lähtuvalt: ettenähtud mahus ning kehtestamiseks ettenähtud ajaraamis. Samuti on oluline silmas pidada, et kaitsetööstusparki saab rajada, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Seega juhul, kui muudest mõjuga seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 5–8) ei tulene olulisi välistavad asjaolusid, lähtub eelvaliku otsus eesmärgi ja teostatavusega seotud võrdluskriteeriumitest (eespool nimekirjas võrdluskriteeriumid 1–4).
7.1.1 Kokkuvõte mõjudest (kriteeriumigrupid 5–8)
Mõjude hindamise aruande kõige üldisemaks eesmärgiks on anda otsustajale teavet otsustega kaasnevate eeldatavate mõjude kohta. Asukoha eelvaliku otsuse tegemisel peavad olema välistatud olulised ebasoodsad (st olulised negatiivsed) mõjud ning otsuse tegemisel tuleb teadvustada ebasoodsate mõjude leevendamise ning positiivsete mõjude võimendamise võimalusi, et seada planeeringu kehtestamise otsusega sellekohased vajalikud tingimused.
Eelvalikualade valikuga eeldatavalt kaasnevad mõjud ja eri valikute puhul vajalikud leevendavad meetmed on detailselt võrreldud ja kirjeldatud peatükkides 6.1–6.4. Järgnevas tabelis on esitatud mõjukriteeriumite kokkuvõte.
143 Ptk-s 6 teemade järjekorras esitatakse mõjuhindamise aruandele kohaselt esmalt mõjukriteeriumid (et olulisi ebasoodsaid mõjusid vältida) ning seejärel esitatakse hinnangud eesmärgile vastavuse ja tehniliste kriteeriumite (1-4) osas.
170 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Tabel 77 Kriteeriumigruppide 5–8 kokkuvõte
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
5 Keskkonnamõjud
6 Keskkonnatingimused ja sellest tulenev mõju tervisele
7 Sotsiaalmajanduslikud mõjud
8 Kultuurilised mõjud
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
Eelvalikualade võrdluses on suurima ebasoodsa mõjuga Pärnu 2 eelvalikuala, mille valikuga kaasneks suurim mõju eelkõige linnustikule, aga ka taimestikule ja rohevõrgustikule. Suur mõju linnustikule kaasneks ka Piirsalu ala puhul. Loodusele avaldatavad mõjud on mõlema ala puhul raskesti leevendatavad. Lisaks kaasneks nende kahe ala puhul ka suurim mürahäiring piirkonna elanikele. Kokkuvõttes soovitab mõjuhindamise töörühm need kaks eelvalikuala (Pärnu 2 ja Piirsalu) välja pakutud piirides (nö maksimummahus) välistada (eeldusel, et planeeringu eesmärgid on mujal realiseeritavad). Neid võiks kaaluda vaid oluliselt väiksema mahu ja piiratud tegevuste korral (nt müra tekitava katseplatsi vältimine).
Mõjude poolest eelistatud alad on Aidu ja Põhja-kiviõli eelvalikualad, kõige soodsam Aidu ning teisena Põhja-Kiviõli (kuna sellel on võrreldes Aidu alaga suurem mõju ümberkaudsetele elanikele müra mõju näol).
Pärnu 1 alaga kaasnevad mitmed keskkonnamõjud, aga olulist ebasoodsat keskkonnamõju on võimalik vältida (ka tervikliku tööstuspargi lahenduse, nö maksimumlahenduse korral). KSH annab ka täiendavad soovitused ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks.
Sotsiaalmajanduslike mõjude osas leidis KSH ja asjakohaste mõjude hindamine, et olulisi erinevusi, mille alusel asukoha eelistust välja tuua, alade vahel ei ole. Kaitsetööstuspargiga kaasnevad kõikidel aladel nii soodsaid kui ebasoodsaid mõjusid.
Kultuuriliste mõjude poolest on eelistatud Põhja-Kiviõli ja Aidu alad, kuna nendel aladel ei paikne kultuuripärandi objekte. Pärnu 1 alal paikneb üks arheoloogilise eeluuringu käigus tuvastatud objekt ning kaks pärandkultuuriobjekti, Pärnu 2 alal võib esineda seni avastamata arheoloogiapärandit ning Piirsalu alal esineb pärandkultuuri objekte. KSH hinnangul on üldjuhul olulist ebasoodsat mõju kõigil neil aladel suures osas võimalik vältida.
7.1.2 Kokkuvõte vastavusest planeeringu eesmärgile ja tehnilisele teostatavusele (kriteeriumigrupid 1-4)
Riigi seisukohast on kaitsetööstuspargi asukoha valiku otsuse tegemisel olulisimad kriteeriumid eesmärgile vastavus ja riigikaitseline sobivus. Mõlema kriteeriumi osas on eelistatuimad Pärnu alad: Pärnu 1 ja Pärnu 2 (vt Tabel 78). Baastaristu maksumuse osas ei ole võimalik välja tuua selgelt eelistatud või mitte-eelistatud alasid. Protsessiriskide kriteerium on otsustajale eelkõige infoks, millega tegevuse kavandamisel arvestada (st kui riske on teadvustatud ja võimalusel maandatud, ei ole need määravaks asjaoluks).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 171
Tabel 78 Kriteeriumigruppide 1–4 kokkuvõte
Võrdluskriteerium Pärnu 1 Pärnu 2 Piirsalu Põhja-Kiviõli Aidu
Eelistus 1. 2.
1 Eesmärgile vastavus / tehniline teostatavus
2 Baastaristu maksumus
3 Asukoha riigikaitseline sobivus
4 Protsessiriskid
Eelistuste värvikoodide selgitus: mida tumedam värv seda eelistatum (vt Tabel 5).
REPi algatamise otsus nägi ette, et tööstuspargi eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist. Vastavalt täpsustatud planeeringu eesmärgile tuleb tööstuspark planeerida arvestusega, et sinna mahub vähemalt viie ettevõtja, kellest vähemalt kolm võivad olla üle 50 t lõhkeainet käitlevad ehk A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, ja tööstuspargi sees peab olema laienemisvõimalus. Nii Pärnu 1 (204 ha) kui Pärnu 2 (244 ha) tagaksid minimaalselt vajaliku 100 hektariga võrreldes suurima laienemisvõimaluse.
Riigikaitseline sobivus on oluline, et suurendada võimalust tööstuspargi tegevuse jätkamiseks sõjalise konflikti ajal. Oluline on, et alad jääksid vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjuulatusest võimalikult kaugele ja oleks tagatud õhuründe puhul piisav eelhoiatus.
Kuigi keskkonnamõjude järgi on eelistatumad asukohad Aidu ja Põhja-Kiviõli, siis riigikaitselisest vaatest on need vähem sobivad. Samuti on mõlemal alal väiksem laienemise võimalus kui Pärnu aladel. Aidus on seejuures keerulisem tööstusparki rajada tulenevalt ala kujust, piirneva veekogu piirangutest ja ohtlikele hoonetele sobiva ala piiratusest.
Piirsalu ala on viimane eelistus eesmärgipärasuse kriteeriumi alusel, tulenevalt liiga väikesest alast (68 ha).
7.1.3 Eelistatud asukohtade valiku otsus
Eelistatud asukoha valiku otsus lähtub eeskätt kaitsetööstuspargi eesmärgist. Tööstuspargi eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis. Vastavalt planeeringu käigus täpsustatud eesmärgile peab park mahutama vähemalt viie ettevõtte tootmise, kellest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Kaitsetööstuspargi pindala peab olema minimaalselt 100 ha. Eelistatud on alad, mis pakuvad laienemisvõimalust. KSH analüüsidest tulenevalt saab väita, et kõik eelvalikualad nendele tingimustele ei vasta, kuid tehniliselt võimaldavad kõik viis ala väiksemas mahus ja piirangutega (nt ei saa ettenähtud mahus katsetusi läbi viia) laske- ja lahingumoona tootmist. See tähendab, et kõigil aladel on võimalik läbi viia tegevust, mis vastab kaitsetööstuspargi eesmärgile ja tegevuse iseloomule.
Planeeringu koostamise protsessi käigus on selgunud, et teadaolevalt on ettevõtete huvi tööstuspargis tootmise vastu suur. Ettevõtetele tootmise võimaldamine kattub planeeringu eesmärgiga tagada võimalikult suures mahus kohapealse laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmine. Kui planeeringu algatamisel seati eelduseks, et parki mahub vähemalt kahe-kolme ettevõtja tootmine, kellest vähemalt üks on A- või B‑kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, siis täpsustatud
172 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
eeldus on, et parki peab mahtuma vähemalt viie ettevõtte tootmine, kellest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Sellest tulenevalt on kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandes täpsustatud ka riigi eriplaneeringu eesmärki, mis võimaldab planeeringuga kavandada rohkem kui ühe kaitsetööstuspargi asukoha. Eelnevast lähtudes tehakse ettepanek valida eelistuselt nii esimene kui teine ala. Kui esimesele alale ei mahu kõik ettevõtted(või mingil põhjusel tootmised ei sobi kokku), siis on alternatiivina võimalus kasutada ka teist ala.
Kaitsetööstuspargi rajamiseks eelistuselt esimeseks asukohaks valitakse Pärnu 1 ala. Nii Pärnu 1 kui Pärnu 2 vastavad mõlemad kõige paremini planeeringu eesmärgile. Samuti on nii Pärnu 1 ala kui ka Pärnu 2 ala kõige eelistatumad alad lähtudes riigikaitselise sobivuse kriteeriumist. Keskkonnamõjudest tulenevalt on aga soovituslik välistada Pärnu 2 ala. Kuigi Pärnu 1 alal on ka vaja keskkonnamõjusid leevendada, siis tööstuspargi tegevust otseselt välistavaid olulisi keskkonnamõjusid Pärnu 1 alal ei esine.
Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruanne teeb ettepaneku loobuda kaitsetööstuspargi rajamisest Pärnu 2 alale, kuna see on suurimate keskkonnamõjudega.
Teiseks eelistuseks valitakse Põhja-Kiviõli, kuna ka see ala vastab planeeringu eesmärgile. See tähendab, et antud alal on olemas laienemisvõimalus (võrreldes minimaalselt vajaliku 100 hektariga). Põhja-Kiviõli ala on küll väiksem kui Pärnu 1 ja Pärnu 2 alad, aga suurem kui Piirsalu ala. Piirsalu ala ei võimalda minimaalselt 100 ha suuruse tööstuspargi rajamist. Seetõttu, ning kooskõlas antud ala keskkonnatingimustega, ei määrata Piirsalu ala esimeseks või teiseks eelistuseks. Kuigi Aidu on Põhja-Kiviõliga võrreldes mitme kriteeriumi osas sarnase või parema iseloomuga, siis Aidu on riigikaitselisest sobivusest kõige vähem eelistatum. Seetõttu valitakse teiseks eelistuseks Põhja-Kiviõli. Võrreldes Pärnu 1 alaga on Põhja-Kiviõli väiksem (141 ha) ning riigikaitselisest sobivusest vähem eelistatum, mistõttu Põhja-Kiviõli ala valitakse alaks, kuhu esimeses järgus baastaristut rajama ei hakata. Ala võetakse kasutusele, kui selleks peaks tulevikus selguma vajadus.
Asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest nähtub, et Piirsalu ja Aidu alad on samuti sobilikud toetamaks riigi eriplaneeringu eesmärki (erinevate tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega). Seega vastava vajaduse ilmnemisel, on planeeringu koostamise korraldajal võimalus riigi eriplaneeringu protsessi jätkata ka Piirsalu ja Aidu aladel. See eeldab, et käesolev riigi eriplaneering kehtestatakse osaliselt (Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli aladel). Kui planeeringu koostamise korraldaja otsustab Piirsalu ja/või Aidu alade puhul planeeringu protsessi jätkata, tuleb täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, sh kõik nende alade kohta tehtud uuringud, ekspertiisid jms üle vaadata ja neid vajadusel ajakohastada, ning seejärel läbi viia nõutud planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess. Piirsalu ala võimaliku arenduse puhul tuleb arvestada, et Keskkonnaamet on 26.05.2025 kirjas nr 6-5/25/6892-6 (kooskõlastuskiri Põhja-Kiviõli ja Pärnu 1 aladele) toonud välja ka mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu ala linnustiku uuringu sisu kohta. Märkused on vaja REP ja KSH materjalidesse sisse viia ning lahendada hiljemalt hetkeks, kui Kaitsetööstuspargi REPi asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitatakse Piirsalu ala osas uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks
7.2 Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused
Kaitsetööstuspargi jaoks on leitud sobivad asukohad. Selle jaoks on tehtud asukoha eelvaliku raames piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alade puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi rajamiseks ning aruanne seab valitud aladele konkreetsed keskkonnatingimused, mida peab täitma.
PlanS § 271 lg 1 kohaselt võib REPi koostamise korraldaja loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid REPiga
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 173
kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on esitatud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 271 lg 4 on sätestatud, et REPi asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud REP on projekteerimistingimuste andmise alus. Ehitusseadustiku (EhS) § 28 lg 2 kohaselt jätkub sellisel juhul ehitise kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt projekteerimistingimuste väljastamisega.
EhS § 261 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud REPi alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks.
EhS § 261 lg 2 kohaselt lähtutakse projekteerimistingimuste andmisel EhS § 26 lg 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse lõikes 4 nimetatud tingimused.
REPi asukoha eelvaliku otsuses sätestatavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused antakse täpsusastmes, mis võimaldab määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpse asukoha, samuti EhS § 26 lg 4 esitatud muud tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvaliku otsuses tingimused arvestades nii EhS § 26 lg 4 kui PlanS § 126 lg 1. PlanS § 126 lg 1 ülesannetest lahendatakse asjakohased.
7.2.1 Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Pärnu 1 ala kohta
7.2.1.1 Kruntideks jaotamine
Kaitsetööstuspargile vajalik ala kavandatakse Audru metskond 20 (82602:005:0282) maaüksuse põhjaosasse. Kaitsetööstuspargi rajamisega seotult moodustatakse Audru metskond 20 maaüksusest kokku 34 krunti, neist 33 (krundid nr 1-33) jäävad eelvalikuala piiresse. Planeeringualas oleva Audru metskond 52 (62401:001:2178) maaüksuse piire ei muudeta ja säilib olemasolev olukord.
Kaitsetööstuspark rajatakse kruntidele nr 1–27, millest nr 1–24 on tootmis- ja ärimaa ja nr 25–27 transpordimaa krundid. Transpordimaa krunt nr 28 on moodustatud ümbersõidutee rajamiseks ja on ette nähtud avaliku kasutusega. Krunt nr 32 on planeeritud kaitsetööstusparki teenindavale võimalikule parklale ja teenindushoonetele (äri- ja transpordimaa). Krundid nr 29–31 ja 33-34 on planeeritud maatulundusmaa sihtotstarbega. Kaitsetööstuspargi kinnise ala moodustavad krundid nr 1–27 ja 30–31, st krundid nr 28–29 ja 32–34 jäävad kaitsetööstuspargi suletud (aiaga piiratud) alast välja.
Kuna kaitsetööstuspargi puhul ei ole planeerimise faasis täpne ruumivajadus (sh ka krundistruktuur) teada, on paindlikuks elluviimiseks lubatud kaitsetööstuspargi siseseid planeeritud krunte:
▪ liita, st planeeritud kruntide alusel moodustada katastriüksus mitme planeeritud krundi alusel, sh on vajadusel lubatud tootmis- ja ärimaa kruntide koosseisu arvata ka planeeritud tänavamaa krundid (v.a krunt nr 26), nt kui kruntide liitmisel puudub vajadus juurdepääsutee ja selleks moodustatud transpordimaa krundi järele.
▪ jagada väiksemateks kruntideks eraldi detailplaneeringut koostamata arvestusega, et oleks tagatud vajalik taristu (tee, tehnovõrk jmt). Seejuures on lubatud planeeritud kruntidest välja kruntida tehnorajatistele (nt alajaam, puurkaev, puhasti jmt) vajalik maa-ala ja vajadusel ka looduskaitselistel põhjustel säilitatava kõrghaljastuse (puistute) alune maa-ala.
Planeeritud kruntide alusel moodustatavad katastriüksused võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise ja edasise projekteerimise käigus.
174 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
7.2.1.2 Kruntide hoonestusala määramine
Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud peamisest juurdepääsuteest (krunt nr 26), Männiku jõe asukohast (krundid nr 30 ja 31) ja olemasoleva tee (nr 1590726, Suurmetsa tee) asenduseks planeeritud ümbersõiduteest (krunt nr 28) ning selle kõrval asuvast VEP alast (krunt nr 29), mis asukohtades ei ole hoonestamine ette nähtud. Nimetatud alade vahel moodustub neli hoonestusala gruppi. Hoonestusala gruppides on hoonestusala määratud krundipiiride üleselt (v.a krunt nr 13, mis koosnebki ühest krundist), et tagada terviklik hoonestus ka olukorras, kui vajalikuks osutub kruntide liitmine. Eraldi on hoonestusala määratud krundil nr 32.
Hoonestusala on määratud 10 m kaugusele piirnevast krundi piirist. Hoonestusala sisse tuleb kavandada ehitusõigusega lubatud hooned. Hoonete täpne asukoht määratakse projektis arvestades kehtivaid õigusakte (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane).
Hoonestusalale lisaks on krundil nr 1 määratud ala katseplatsi rajamiseks. Katseplatsi täpne asukoht määratakse projekteerimisel lubatud ala piires.
Tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht näha ette projekteerimisel arvestades vajalike kujadega. Eeldatav sobiv asukoht on krundil nr 1.
7.2.1.3 Kruntide ehitusõiguse määramine
Hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind, kõrgus ja sügavus on antud maksimaalse eeldatava vajaduse alusel, mida võidakse ühel krundil vajada kavandatava tegevuse teostamiseks. Kuna maksimaalsete parameetrite vajadusega ettevõtte/ettevõtete asukoht ei ole planeeringu koostamise ajal teada, on ehitusõiguse tabelis antud kõikidele äri- ja tootmismaa kruntidele samad parameetrid. Kõikidel planeeritud äri- ja tootmismaa kruntidel puudub vajadus maksimaalsete parameetrite kasutamiseks ning eeldatavalt realiseeritakse kogu kaitsetööstuspargi ehitusõigus tunduvalt väiksemas mahus võrreldes määratud ehitusõigusega.
Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 79 Pärnu 1 ala ja selle ümbruse kruntideks jaotamine ning Pärnu 1 ala kavandatav ehitusõigus
Planeeri-
tud krundi
number
Krundi
Pindala
(m²)
Krundi kasutamise
sihtotstarve*
Hoonete
suurim
lubatud
arv
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
(m²)
Hoonete lubatud
maksimaalne
suhteline kõrgus
(m)
Hoonete suurim
lubatud sügavus
(m)
1 384 239 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
2 98 776 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
3 88 204 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
4 57 917 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
5 58 539 Tootmismaa 0–100%; 25 25 000 15/30** 5
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 175
Planeeri-
tud krundi
number
Krundi
Pindala
(m²)
Krundi kasutamise
sihtotstarve*
Hoonete
suurim
lubatud
arv
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
(m²)
Hoonete lubatud
maksimaalne
suhteline kõrgus
(m)
Hoonete suurim
lubatud sügavus
(m)
ärimaa 100–0%
6 57 903 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
7 52 771 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
8 61 662 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
9 50 528 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
10 50 578 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
11 64 323 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
12 50 878 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
13 56 695 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
14 60 016 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
15 61 656 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
16 66 357 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
17 66 546 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
18 63 084 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
19 66 051 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
20 78 639 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
21 62 022 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
176 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Planeeri-
tud krundi
number
Krundi
Pindala
(m²)
Krundi kasutamise
sihtotstarve*
Hoonete
suurim
lubatud
arv
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
(m²)
Hoonete lubatud
maksimaalne
suhteline kõrgus
(m)
Hoonete suurim
lubatud sügavus
(m)
22 53 025 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
23 50 131 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
24 57 848 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 25 25 000 15/30** 5
25 36 634 Transpordimaa 100% 0*** Üldjuhul ei hoonestata***
Üldjuhul ei hoonestata***
Üldjuhul ei hoonestata***
26 40 660 Transpordimaa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
27 41 354 Transpordimaa 100% 0*** Üldjuhul ei hoonestata***
Üldjuhul ei hoonestata***
Üldjuhul ei hoonestata***
28 91 158 Transpordimaa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
29 97 870 Maatulundus-maa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
30 35 818 Maatulundus-maa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
31 64 605 Maatulundus-maa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
32 24 120 Transpordimaa 0–100%;
ärimaa 100–0% 2 500 12 5
33 26 739 Maatulundus-maa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
34 14 786 724 Maatulundus-maa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
* Sihtotstarve on antud katastriüksuse sihtotstarbena vastavalt maakatastriseadusele. Kuna planeeritud kruntidest on lubatud välja kruntida tehnorajatistele (nt alajaam, puurkaev, puhasti jmt) vajalik maa-ala, määratakse sel juhul moodustatava katastriüksuse sihtotstarve arvestades maakatastriseadust, st lubatud on tabelis toodud katastriüksuse sihtotstarbest erinev otstarve reaalse ehitise otstarbe alusel.
** Kuni 30 m kõrgune hoone on lubatud kaitsetööstuspargis ühe erihoonena. Kuna ettevõtete asukoht ei ole planeeringu koostamise ajal teada, on erihoone ehitamise võimalus võimaldatud kõikidel äri- ja tootmismaa kruntidel.
*** Hoonestamine lubatud olukorras, kus transpordimaa krunt või selle osa liidetakse tootmis-/ärimaa krundiga. Sel juhul lähtutakse liidetava tootmis-/ärimaa krundi ehitusõigusest.
Kruntide liitmisel on lubatud ehitusõigused liita. Planeeritud kruntide jagamisel väiksemateks kruntideks tuleb määratud ehitusõigus jagada uute moodustatud kruntide vahel, st samale alale lubatud hoonete arvu ei tohi ületada.
Määratud ehitusõiguse hoonestus tuleb projekteerida ja ehitada hoonestusala piirides arvestades kehtivaid õigusakte. Väljaspool hoonestusala võivad paikneda rajatised, sh tehnorajatised (nt teed, alajaamad, kanalisatsiooniehitised, puurkaevud, tuletõrje veevõtukohad jmt).
Hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määratakse projektis arvestades kehtivaid õigusakte (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 177
„Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane).
Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb tagada minimaalsed ohutud kaugused olemasolevatest kaitsetööstusparki ümbritsevatest hoonetest vastavalt kehtivale õigusaktile (planeeringu koostamisel Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“). Eeldatavalt on kruntidel nr 1–12, 16–19 ja 22–24 lubatud hoonete rajamine, milles võib hoida 1.1 ohuklassiga lõhkeainet netomassiga kuni á 50 000 kg, kui on tagatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusega nr 63 kehtestatud sisemised ohutud kaugused lõhkematerjale käitlevate ehitiste vahel. Kui neid tagatud ei ole, on maksimaalne summaarne lõhkeaine netomass nendes ehitistes 50 000 kg. Kruntidel nr 13–15, 20 ja 21 tuleb arvestada (osalise) piiranguga hoitavale lõhkeaine kogusele, kuna nendele kruntidele paiknevad ümbritsevad hooned lähemal kui 50 000 kg hoidmiseks vajalikud ohutud kaugused. Lubatud lõhkeaine hoitavat kogust tuleb projekteerimisel igakordselt eraldi hinnata. Täpne lahendus anda projekteerimisel, sh arvestades kemikaaliseaduse kohase riskianalüüsi tulemusi, kui lisaks lõhkematerjalidele on kavas käidelda ka muid ohtlikuks klassifitseeritud kemikaale. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike.
Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud rajatised (nt katse- ja hävitamisplats, korstnad, tehnorajatised jmt). Rajatistele kõrguspiiranguid ei määrata.
Kaitsetööstuspargile vajaliku katseplatsi rajamiseks on krundile nr 1 planeeritud katseplatsi ala. Täpne katseplatsi asukoht krundil määratakse projekteerimisel.
Kaitsetööstuspargile vajalik tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht määratakse projekteerimisel arvestades vajalike kujadega. Eeldatav sobiv asukoht on krundil nr 1.
Hoonete kasutamise otstarbed määratakse projekteerimisel arvestades kehtivat õigusakti (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“).
7.2.1.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Juurdepääs kaitsetööstuspargi alale on planeeritud kõrvalmaanteelt nr 19108 Kihlepa-Lepaspea tee kahe olemasoleva mahasõidu kaudu, mis jäävad umbes kilomeetritele 15,13 ja 11,11. Kuni kaitsetööstuspargi alani kasutatakse metsateid Suurmetsa tee (nr 1590726) ja Roogoja-Peraküla tee (nr 1590707). Kaitsetööstuspargi ala siseselt jääb kasutusse ka metsatee Porilaane-Kivimäe tee (nr 8260733). Nimetatud metsateed kuni kaitsetööstuspargini tuleb rekonstureerida kahesuunaliseks kõvakattega teeks.
Kaitsetööstuspargi tehaste ühiskasutuses olevad teed (kruntidel nr 25, 26 ja 27) tuleb projekteerida kahesuunalisena ja arvestades kehtivaid õigusakte (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ jm asjakohased). Kaitsetööstuspargi siseste tänavate äärde näha ette ka vähemalt ühepoolne jalg- ja jalgrattatee. Tänava ristlõige lahendada projekteerimisel.
Kaitsetööstuspargi ala pääsla(d) (värav(ad)) lahendada projekteerimisel. Vajadusel ja võimalusel näha ette eraldi pääsud 1) töötajatele ja külastjatele ning 2) logistikale. Põhjendatud vajadusel võib väravate arvu suurendada arvestades samas turvalisusega seotud riske, st iga igapäevaselt kasutatav värav eeldab valvet.
178 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töötajate ja külastajate pääsu juurde tuleb projekteerida kaks eraldi parklat, millest üks jääb väljaspoole suletud (aiaga piiratud) territooriumi. Eeldatav parkimiskohtade arv on ca 300 jagunedes ca 50 kohta suletud territooriumil ja 250 väljaspool aiaga piiratud ala. Minimeerimaks ulatusliku kõvakattelise ala suurust, näha projekteerimisel ette maksimaalne vajalik parkimisala ruumivajadus, kuid väljaehitamine kavandada etapiviisilisena, st vastavalt vajadusele. Mitte ette näha ülenormatiivset parkimist.
Kaitsetööstuspargi ettevõtete territooriumite sisene liiklus lahendatakse vastava ettevõtte tehase ehitusprojekti käigus.
7.2.1.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine
Kaitsetööstuspargi rajamisega seoses suletakse tööstuspargi alale jääv teelõik Suurmetsa teel (nr 1590726). Avaliku kasutuse säilimiseks riigiteede nr 19108 Kihlepa-Lepaspea tee ja nr 19136 Tõstamaa-Lõuka-Tõstamaa tee vahelisel alal on planeeritud uus teekoridor ümber kaitsetööstuspargi (planeeritud krunt nr 28). Planeeritud krunt nr 28 on ette nähtud avaliku kasutusega. Nimetatud uus teelõik tuleb projekteerida ja ehitada vähemalt Suurmetsa tee suletava teelõiguga samaväärne.
Roogoja-Peraküla teelt (nr 1590707) kaitsetööstuspargini viiv Porilaane-Kivimäe tee on osaliselt eratee (maaüksustel Ränga (kt 15905:001:0090), Nõela (kt 15905:001:0083) ja Sarapuu (kt 15905:001:0207)) ning eeldab maaomanike nõusolekut (kooskõlastust) või avalikku kasutusse määramist. Nõusolekute (kooskõlastuste) puudumisel ja avalikku kasutusse määramise mittenõustumisel tuleb rajada uus teelõik Roogoja-Peraküla tee (nr 1590707) ja kaitsetööstuspargi vahelisel alal (maaüksustele Audru metskond 52 (kt 62401:001:2178), Audru metskond 20 (kt 82602:005:0282) ja vajadusel Audru metskond 213 (kt 82601:001:0174). Uue teelõigu vajadusel tuleb see projekteerida ja ehitada kahesuunalise liikluse tagamiseks ja kõvakattega.
7.2.1.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Funktsionaalselt jagada tööstuspark kuni kolmeks alaks:
1. üldala (pargisisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad, administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats;
2. tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3. hoidlate ala (juhul kui hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).
Kaitsetööstuspargi hooned ja neid toetavad rajatised projekteerida lähtudes kehtivatest õigusaktidest (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane) ja hoone funktsioonist.
Hoonete ja nende osade korruselisus määrata projekteerimisel vastavalt hoone otstarbele. Katusetüübile ja -kaldele ning katusekatte ja välisviimistluse materjalidele tingimusi ei seata (lähtuda hoone otstarbest ja sellele kehtivatest nõuetest). Tootmis- ja laohoonete arhitektuur kavandada tagasihoidlik, lihtne ja funktsioonist lähtuv. Olme- ja kontoriosa või administratiivhoonestus kavandada heal arhitektuursel tasemel ja kvaliteetsete välisviimistlusmaterjalidega.
Hoonete teenindamiseks vajaliku ehitise vajadus ja asukoht määratakse projektis arvestades kehtivaid õigusakte (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 179
Katseplats on ette nähtud krundil nr 1. Täpne asukoht planeeritud ala piires leitakse projekteerimise käigus. Katseplatsi käitlemisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest (planeeringu koostamise ajal Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“). Katseplats tuleb ümbritseda pinnasevallidega.
Kaitsetööstuspargile vajalik tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht määratakse projekteerimisel arvestades vajalike kujadega. Eeldatav sobiv asukoht on krundil nr 1.
7.2.1.7 Haljastus ja heakord
Kaitsetööstuspargi haldaja peab tööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks maksimaalselt võimalik, et tagada osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna.
Haljastuse lahenduse projekteerimisel, sh tööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel, arvestada inventeerimise tulemustega (inventeerimise vajadusest vt ptk 6.1.5). Läbiviidud sulgja õhiku inventuuri144 tulemuste põhjal on soovitatav kruntidel nr 16 ja 19 ning vähesel määral kruntidel nr 17 ja 18 allpool oleval joonisel näidatud alad säilitada looduslikuna (säilitada olemasolev kõrghaljastus).
Joonis 9 Soovitavalt looduslikuna säilitatav ala Pärnu 1 alal
144 Kaitsetööstuspargi Pärnu 1 ala sulgja õhiku inventuuri aruanne, Metsaruum, 2025
180 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Kaitsetööstuspargi alal tagada (vajadusel uushaljastuse istutamisega) haljasalade, roheribade jt rohestruktuuride olemasolu.
Pargi rajamisega kaasnevad raadamis- ja suured pinnase kaevetööd tuleb teostada väljaspool pesitsusperioodi, st raadamistööd on lubatud vahemikus 01.09–28.02.
Männiku jõe ääres tuleb vältida 50 m ulatuses metsa raadamist.
Töötajate parkla tuleb vähemalt 20 koha järel liigendada kõrghaljastusega.
Kaitsetööstuspargi territoorium tuleb piirata vastavalt kehtivatele õigusaktidele (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane).
Kaitsetööstuspargi piirdeaiaga piiratud ala moodustavad krundid nr 1–27 ja 30–31.
7.2.1.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Side- ja elektrivarustus projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehniliste tingimuste ja/või liitumistingimuste alusel. Alale vajalike alajaamade asukohad määrata projekteerimisel.
Kaitsetööstuspargi sisestele tänavatele projekteerida välisvalgustus. Iga tehase sisese territooriumi valgustuse lahendab hoonestaja oma vajadustest lähtuvalt.
Põhjavesi on piirkonnas suhteliselt kaitstud, st reostusohtlikkuse tase on madal. Veevarustuseks tuleb projekteerida puurkaev(ud) (arvestades kavandatavat tegevust ja sellest tulenevat veevajadust). Reoveelahenduseks tuleb projekteerida sobiv(ad) reoveepuhasti(d). Veevarustuse ja reovee lahendus tuleb anda projekteerimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele (VeeS, Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“, Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“).
Planeeringu sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega ning kavandada toimivad sademeveesüsteemid. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist145.
Kõvakattega pindadelt sademevee ärajuhtimisel tuleb vältida selle saastumist (nt kokkupuudet ventilatsioonisüsteemidest sadenevate saasteainetega vms) või kui see pole võimalik, siis tuleb saastunud sademevesi eraldi kokku koguda ja juhtida puhastisse. Katseplatsi sademevee puhul on tegemist saastunud sademeveega, mis tuleb juhtida puhastisse. Saastunud sademevesi (sh ka katse- ja hävitusplatsi sademevesi) tuleb puhtast sademeveest käidelda eraldi (juhtida puhastisse).
Lõhkeainetehase veepuhastuse projekteerimisel ja sademevee käitlemisel arvestada (veekasutusega seotud) parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) nõudeid (juhinduda ptk 6.1.7. esitatust).
Lõhkeainetehase projekteerimisel tuleb eelistada saastamata sademevee kasutamist põhjavee asemel seal, kus võimalik (nt tuletõrjevesi, autode pesu vms).
145 Veeseadus
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 181
Soojavarustus, sh kuuma auru varustus, on lubatud lahendada nii lokaalselt (iga tehase kompleksi enda poolt) kui kaitsetööstuspargi üleselt tsentraalse katlamajaga. Lõhkeainetehase rajamise korral, kuna see vajab suures koguses energiat, tuleb projekteerimisel näha ette eraldi katlamaja(d). Soojavarustuse lahendamisel juhinduda ptk 6.2.3 esitatust.
Kaitsetööstuspargi välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Valgustus peab tagama sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise väliruumi, samal ajal vältides valgusreostust. Projekteerimisel lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust. Valgusreostuse vältimiseks tuleb kasutada valgustuslahendusi, mis on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile, ning mis väldiks ümbritsevate alade valgustamist ja üleliigset valgust.
7.2.1.9 Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad
Vastavalt TuOS peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Kaitsetööstuspargi ehitiste projekteerimisel lahendada tuleohutusnõuded, sh tuletõrje veevõtukohad vastavalt kehtivatele õigusaktidele (planeeringu koostamisel Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, LMS, TuOS jm asjakohane).
Kaitsetööstuspargi ehitiste välised ja sisesed ohutud kaugused määrata projekteerimisel lähtudes kehtivatest õigusaktidest (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“, Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” jm asjakohane). Kaitsetööstuspargis tegutsevate kõigi ettevõtete hoonete ja rajatiste omavahelise ohutu kauguse määramisel võib rakendada tehasesisese ohutu kauguse määramise väärtusi vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ Hoiduda kaitsetööstuspargis asuvate ohtlike ehitiste rajamine kaitsmata kergete ehitistena, kui nendes olev lõhkeaine netomass ületab 5 t.
Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandava ettevõtte puhul arvestatakse täiendavalt ohutute kauguste määramisele KemS § 32 tulenevate erinõuetega maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel, sh võimaliku doominoefektiga, suurõnnetuse riski ja tagajärgede raskusastme vähendamise vajadusega jm asjakohasega. Seejuures arvestatakse eelnevalt kaitsetööstusparki kavandatud ettevõtetega (sõltumata sellest, kas nad on juba valmis ehitatud või tegutsevad). Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõtte määrab ettevõtte ohtlikkuse kategooria vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusele nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” ning koostab riskianalüüsi jm dokumendid vastavalt Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusele nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. Seejuures tuuakse
182 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
riskianalüüsis välja ettevõtete ohualade ulatus. Riskianalüüsi ja ohutusaruande tulemustest tuleb informeerida kohaliku omavalitsuse üksust.
Projekteerimisel tagada, et tootmisalal hoiustatav detoneeruv lõhkematerjal ei tekitaks õnnetuse korral Eleringi ülekandevõrgu rajatistele kahjustusi lööklaine ja kildude tõttu või muul viisil, mis seaks ohtu elektri- ja gaasisüsteemi stabiilsuse. Mõju Eleringi rajatiste püsivusele tuleb hinnata lähtudes Majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ Lisa “Ohuala ja ohutute laengute määramine”, ehitise liigist nr 2 „Betoon-, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid, eelmainitud konstruktsioonidest tööstushooned, pritsbetooniga kaetud allmaarajatised“ Fk=1,5; kahjustuskoefitsient mitte suurem kui 0,03. Lisaks tuleb ohutust hinnata ka ülekandeliinide tekitatava madalsagedusliku elektromagnetvälja suhtes, et oleks välditud lõhkelaengute iseeneslik rakendumine. Selle hindamisel lähtuda kehtivast Eesti Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskirjast.
Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike.
Riskianalüüsi vajaduse, ohutute kauguste ja ohualade määramisel juhinduda ptk 6.2.4 esitatust.
7.2.1.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks:
▪ kavandada optimaalne pääslate (väravate) arv; ▪ piirata kaitsetööstuspargi ala piirdeaiaga; ▪ näha ette vajalik valgustatus ja territooriumi kontroll (videovalve, mehitatud valve).
7.2.1.11 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine
Kaitsetööstuspargi ala idapoolne piirkond asub maaparandussüsteemi ehitise reguleeriva võrgu alal (võrgu ID 6112140030020001) Tõstamaa (PÜ-79), reg kood 6112140030020 ja reg kood 6112140030010.
Kui kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, võib selle kinnisasja sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal maakorraldustoimingut teha Maa- ja Ruumiameti eelneva kooskõlastuse alusel (MaaParS § 51 lg 1).
MaaParS § 51 lg 4 kohaselt, kui kinnisasjal paikneb reguleeriv võrk ja kinnisasja sihtotstarvet muudetakse selliselt, et maa ei ole enam maatulundusmaa, loetakse maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnisasjal lõppenuks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus.
MaaParS § 51 lg 5 kohaselt, kui kinnisasjal, mille sihtotstarvet kavatsetakse muuta, asuva reguleeriva võrgu osa moodustab maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga ühise reguleeriva võrgu, kooskõlastab Maa- ja Ruumiamet kinnisasja omaniku taotluse sihtotstarbe muutmist arvestades tingimusel, et:
1. maatulundusmaa sihtotstarbega maal paiknev reguleeriva võrgu osa rekonstrueeritakse iseseisvalt toimivaks ning maaparandussüsteemide registrisse ja kitsenduste kaardile tehakse asjakohane muudatus või
2. muudetava sihtotstarbega kinnisasjal paiknev reguleeriva võrgu osa jäetakse toimima koos maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu osaga.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 183
Kaitsetööstuspargi funktsionaalse jaotuse etapis ja üldise taristu projekteerimisel koostada maaparandussüsteemi ümberehituse projekt. Projekti koostamiseks väljastab tingimused Maa- ja Ruumiamet. Tingimuste taotlemisel ja projekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest (MaaParS ja asjakohased määrused). Maaparandussüsteemi ümberehitamisel tuleb arvestada, et see ei tohi avaldada negatiivset mõju planeeringuala piirkonda jäävatele märgaladele. Samuti tuleb tagada väljaspool kaitsetööstusparki jääva säiliva maaparandussüsteemi toimimine ja maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide läbilaskevõime.
7.2.1.12 Keskkonnatingimused
Planeeringulahendus näeb ette ettevõtete (tehaste) rajamise, mille raames tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõju hindamine (vastavalt KeHJS nõuetele).
Müra ja vibratsioon
Müra ja vibratsiooni osas juhinduda ptk 6.2.1 ja 6.2.2 esitatust.
Kaitsetööstuspargi rajamisel müra normtasemete tagamisel lähtuda kehtivast õigusaktist (planeeringu koostamise ajal keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“).
Kaitsetööstuspargi rajamisel vibratsiooni normtasemete tagamisel lähtuda kehtivast õigusaktist (planeeringu koostamise ajal sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).
Katseplatsile ehk peamisele müra tekkekohale lõpliku asukoha valikul eelistada ala siseselt lähimatest elamupiirkondadest kõige suuremat vahemaad tagavat asukohta.
Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Tööstuspark asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, st reostusohtlikkuse tase on madal. Puurkaevu rajamisel arvestada VeeS § 149. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.
Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega pinnavee seisundit. . Reostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb rajada kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist pinnasesse.
Sademeveelahenduse projekteerimisel arvestada, et sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud. Saastunud sademevesi tuleb puhtast sademeveest käidelda eraldi (juhtida puhastisse).
Jäätmed
Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh võtta arvesse JäätS kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
Jäätmete (sh kaitsetööstuspargi rajamisel tekkivate jäätmete, nt mineraalsed jäätmed) taaskasutamisel teedeehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel tuleb
184 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
arvestada kehtiva õigusaktiga (planeeringu koostamise ajal Keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 toodud nõuded, sh lisa 2 (jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärused)).
Põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamisel (st üle 75 liitri märgitud jäätmete hoidmisel konteineris, hoiukotis või muul viisil) lähtuda kehtivast õigusaktist (planeeringu koostamise ajal siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” § 7). Kui ehitise territooriumil ladustatakse põlevjäätmeid lahtiselt kokku üle 1 000 kuupmeetri, täita kehtivaid nõudeid (planeeringu koostamise ajal eelnevalt viidatud määruse nr 14 § 8 nõudeid).
Välisõhk
Heite mõju õhukvaliteedile hinnata hajumisarvutuste kaudu lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkelistest heitkogustest (g/s) ja heitallika töö dünaamikast. Saasteainete heitkoguste arvutustest lähtuvalt (täpsemad andmed vt ptk 6.2.3) tagada lõhkeainega kokkupuutunud materjalide põletamise asukoha kaugus käitise piiridest minimaalselt 100 m. Muude võimalike välisõhu heiteallikate (sh katlamajad, mahutid) kauguse ala piiridest määravad heiteallikate detailsed andmed (kõrgus, ava läbimõõt, gaasi mahtkiirus, saasteaine heitkogus), mis täpsustada projekteerimisel.
LMS § 24 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 "Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded" näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks, mille kaugus muudest ehitistest ja liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m, kuid ohutuse tagamiseks lähtuda hävitamisplatsi planeerimisel Kaitseväes kasutusele olevast rangemast nõudest, mis näeb ette kuni 10 kg lõhkeaine hävitamisel põletamise teel vähemalt 200 m kauguse hoonetest ja teedest146.
Lõhkeainetehase rajamisel ja käitamisel järgida PVT viitedokumenti "Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006" ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud PVT järeldusi keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks.
Radoon
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel on piirkonna riskiklass keskmine või madal. Ka tootmis- ja ärihoonete puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda. Tööruumidele kehtib keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“.
Olme- ja kontoriruumides ning töökohtades, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määrustega). Radooniuuringu läbiviimise vajaduse peab otsustama ehitusprojekti koostaja (sõltuvalt
146 Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskiri. https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/Lohketoode-OE-5.3.pdf
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 185
kavandatavast hoone otstarbest ja tööruumide olemasolust), sh näidates vajadusel ära meetmete rakendamise vajaduse vastavalt standardile ja kehtivatele õigusaktidele.
Insolatsioon
Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset ühendatust ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja kohta. Selline ühendatus võib leevendada väsimust, mis on tingitud pikaajalisest viibimisest sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus värskendamiseks ja lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.
Kuigi planeeringualale kavandatakse tööstus- ja laohooneid ning rangeid insolatsiooninõuded eelnimetatud hoonetele seatud ei ole, on soovitatav võimalusel näha ruumidele, kus töötavad ka inimesed, ette akende projekteerimine (eelkõige kontoriruumidele), et võimaldada vaateid väliskeskkonnale ja tagada ruumis päevavalgus.
Projekteerimisel on soovitatav asjakohasel juhul ja sisus, kui see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega (nt LMS, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“ jm asjakohane) rakendada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ põhimõtteid.
Energiatõhusus
Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Projekteerimisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest (planeeringu koostamisel EhS, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ jm asjakohane).
Tegevus Männiku jõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis
Kaitsetööstuspargi ala läbib Männiku jõgi (VEE1121400), mille kalda ehituskeeluvöönd on 50 m ja piiranguvöönd 100 m. LSK § 38 lg 2 kohasele ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Männiku jõe ümbruses on metsamaa, mis tähendab, et ehituskeeluvöönd ulatub piiranguvööndi (100 m) piirini.
LSK § 38 lg 51 kohaselt ei laiene aga ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. Ehituskeeluvööndisse jääb juurdepääsutee (olemasolev Porilaane - Kivimäe tee, nr 8260733), mis on kavandatud rekonstrureerida nõuetele vastavaks. Ehituskeeluvööndisse piiranguvööndi alal jääb ka planeeritud kaitsetööstuspargi hoonestus, millele rakendub LSK § 38 lg 51 ehituskeeluvööndi erisus.
Kalda piiranguvööndis kavandatava tegevuse osas lähtuda LKS § 37.
Männiku jõe mõlemal kaldal tuleb 50 m ulatuses säilitada mets, st vältida metsa raadamist.
Männiku jõe kallasraja tõkestamine
Männiku jõe kallasraja laius on 4 m veekogu veepiirist.
186 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
KeÜS § 38 lg 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Männiku jõgi on kantud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.
KeÜS § 38 lg 5 kohaselt võib kalda omanik või valdaja kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Maa- ja Ruumiameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.
Planeeringulahendusega taotletakse nimetatud erandi rakendamist ka kaitsetööstuspargi alal, et piirdeaia rajamisega kaitsetööstuspargi ümber tagada turvalisus ja tõkestada kõrvaliste isikute ligipääs kaitsetööstuspargi territooriumile. Läbipääsu rajamise võimalus tööstupargi alal puudub.
7.2.1.13 Servituudi seadmise vajadus
Võimalike servituutide seadmise vajadused määrata projekteerimise käigus.
7.2.1.14 Ehitusuuringu tegemise vajadus
Projekteerimise aluseks tuleb koostada kehtivale õigusaktile (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“) vastav topo-geodeetiline uuring.
Projekteerimise eelselt tuleb läbi viia ehitusgeoloogiline uuring.
7.2.2 Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused Põhja-Kiviõli ala kohta
7.2.2.1 Kruntideks jaotamine
Kaitsetööstuspargile vajalik ala kavandatakse Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär (75101:003:0112) maaüksuse kesk- ja põhjapoolsele alale. Kaitsetööstuspargi rajamisega seotult moodustatakse Põhja- Kiviõli põlevkivikarjäär maaüksusest kokku 20 krunti. Planeeringualas oleva Liignurme kaeveväli (75101:003:0298) ja Liignurme (75101:002:0066) maaüksuste piire ei muudeta ning säilib olemasolev olukord.
Kaitsetööstuspark rajatakse kruntidele nr 1–18, millest nr 1–16 on tootmis- ja ärimaa ja nr 17–18 transpordimaa krundid. Transpordimaa krunt nr 19 on moodustatud Ilmaste metsateele (nr 7510002) ja on ette nähtud avaliku kasutusega. Krundil nr 20 säilib mäetööstusmaa sihtotstarve (Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär maaüksuse olemasolev katastriüksuse sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%). Kaitsetööstuspargi kinnise ala moodustavad krundid nr 1–18, st krundid nr 19 ja 20 jäävad kaitsetööstuspargi suletud alast välja.
Kuna kaitsetööstuspargi puhul ei ole planeerimise faasis täpne ruumivajadus (sh ka krundistruktuur) teada, on paindlikuks elluviimiseks lubatud kaitsetööstuspargi siseseid planeeritud krunte:
▪ liita, st planeeritud kruntide alusel moodustada katastriüksus mitme planeeritud krundi alusel, sh on vajadusel lubatud tootmis- ja ärimaa kruntide koosseisu arvata ka planeeritud tänavamaa krundid (v.a krunt nr 17), nt kui kruntide liitmisel puudub vajadus juurdepääsutee ja selleks moodustatud transpordimaa krundi järele.
▪ jagada väiksemateks kruntideks eraldi detailplaneeringut koostamata arvestusega, et oleks tagatud vajalik taristu (tee, tehnovõrk jmt). Seejuures on lubatud planeeritud kruntidest välja kruntida tehnorajatistele (nt alajaam, puurkaev, puhasti jmt) vajalik maa-ala.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 187
Planeeritud kruntide alusel moodustatavad katastriüksused võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse katastrimõõdistamise ja edasise projekteerimise käigus.
7.2.2.2 Kruntide hoonestusala määramine
Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud ala keskele jäävast kanalist ja selle äärde kavandatud juurdepääsuteest, mis asukohas ei ole hoonestamine ette nähtud. Kanali (krunt nr 17) vahel moodustub kaks hoonestusala gruppi. Hoonestusala gruppides on hoonestusala määratud krundipiiride üleselt, et tagada terviklik hoonestus ka olukorras, kui vajalikuks osutub kruntide liitmine.
Hoonestusala on määratud 10 m kaugusele piirnevast krundi piirist ja krundi nr 1 põhjapiiril arvestades veekogu 25 m ehituskeeluvööndi alaga. Hoonestusala sisse tuleb kavandada ehitusõigusega lubatud hooned. Hoonete täpne asukoht määratakse projektis arvestades kehtivaid õigusakte (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane).
Hoonestusalale lisaks on krundil nr 1 määratud ala katseplatsi rajamiseks, sh on määratud perspektiivne katseplatsi ala juhuks, kui läänepoole jääv kaevandustegevus on lõpetatud. Katseplatsi täpne asukoht määratakse projekteerimisel lubatud ala piires.
Tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht näha ette projekteerimisel arvestades vajalike kujadega. Eeldatav sobiv asukoht on krundil nr 1.
7.2.2.3 Kruntide ehitusõiguse määramine
Hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind, kõrgus ja sügavus on antud maksimaalse eeldatava vajaduse alusel, mida võidakse ühel krundil vajada kavandatava tegevuse teostamiseks. Kuna maksimaalsete parameetrite vajadusega ettevõtte/ettevõtete asukoht ei ole planeeringu koostamise ajal teada, on ehitusõiguse tabelis antud kõikidele äri- ja tootmismaa kruntidele samad parameetrid. Kõikidel planeeritud äri- ja tootmismaa kruntidel puudub vajadus maksimaalsete parameetrite kasutamiseks ning eeldatavalt realiseeritakse kogu kaitsetööstuspargi ehitusõigus tunduvalt väiksemas mahus võrreldes määratud ehitusõigusega.
Tabel 80 Põhja-Kiviõli ala ja selle ümbruse kruntideks jaotamine ning Põhja-Kiviõli ala kavandatav ehitusõigus
Planeeri-
tud krundi
number
Krundi
Pindala
(m²)
Krundi kasutamise
sihtotstarve*
Hoonete
suurim
lubatud
arv
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
(m²)
Hoonete lubatud
maksimaalne
suhteline kõrgus
(m)
Hoonete suurim
lubatud sügavus
(m)
1 381 755 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
2 55 279 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
3 51 550 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
4 51 821 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
188 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Planeeri-
tud krundi
number
Krundi
Pindala
(m²)
Krundi kasutamise
sihtotstarve*
Hoonete
suurim
lubatud
arv
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
(m²)
Hoonete lubatud
maksimaalne
suhteline kõrgus
(m)
Hoonete suurim
lubatud sügavus
(m)
5 50 076 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
6 55 788 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
7 50 916 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
8 50 916 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
9 50 033 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
10 84 969 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
11 51 450 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
12 51 450 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
13 52 543 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
14 50 100 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
15 50 047 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
16 50 093 Tootmismaa 0–100%;
ärimaa 100–0%
25 25 000 15/30** 5
17 183 215 Transpordi-maa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
18 37 091 Transpordi-maa 100% 0*** Üldjuhul ei hoonestata***
Üldjuhul ei hoonestata***
Üldjuhul ei hoonestata***
19 8 144 Transpordi-maa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
20 1 083 645 Mäetööstus-maa 100% 0 Ei hoonestata Ei hoonestata Ei hoonestata
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 189
Planeeri-
tud krundi
number
Krundi
Pindala
(m²)
Krundi kasutamise
sihtotstarve*
Hoonete
suurim
lubatud
arv
Hoonete suurim
lubatud
ehitisealune pind
(m²)
Hoonete lubatud
maksimaalne
suhteline kõrgus
(m)
Hoonete suurim
lubatud sügavus
(m)
* Sihtotstarve on antud katastriüksuse sihtotstarbena vastavalt maakatastriseadusele. Kuna planeeritud kruntidest on lubatud välja kruntida tehnorajatistele (nt alajaam, puurkaev, puhasti jmt) vajalik maa-ala, määratakse sel juhul moodustatava katastriüksuse sihtotstarve arvestades maakatastriseadust, st lubatud on tabelis toodud katastriüksuse sihtotstarbest erinev otstarve reaalse ehitise otstarbe alusel.
** Kuni 30 m kõrgune hoone on lubatud kaitsetööstuspargis ühe erihoonena. Kuna ettevõtete asukoht ei ole planeeringu koostamise ajal teada, on erihoone ehitamise võimalus võimaldatud kõikidel äri- ja tootmismaa kruntidel.
*** Hoonestamine lubatud olukorras, kus transpordimaa krunt või selle osa liidetakse tootmis-/ärimaa krundiga. Sel juhul lähtutakse liidetava tootmis-/ärimaa krundi ehitusõigusest.
Kruntide liitmisel on lubatud ehitusõigused liita. Planeeritud kruntide jagamisel väiksemateks kruntideks tuleb määratud ehitusõigus jagada uute moodustatud kruntide vahel, st samale alale lubatud hoonete arvu ei tohi ületada.
Määratud ehitusõiguse hoonestus tuleb projekteerida ja ehitada hoonestusala piirides arvestades kehtivaid õigusakte. Väljaspool hoonestusala võivad paikneda rajatised, sh tehnorajatised (nt teed, alajaamad, kanalisatsiooniehitised, puurkaevud, tuletõrje veevõtukohad jmt).
Hoonete ja neid toetavate rajatiste asukoht määratakse projektis arvestades kehtivaid õigusakte (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane).
Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel tuleb tagada minimaalsed ohutud kaugused olemasolevatest kaitsetööstusparki ümbritsevatest hoonetest vastavalt kehtivale õigusaktile (planeeringu koostamisel Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“). Eeldatavalt on kruntidel nr 1-8 lubatud hoonete rajamine, milles võib hoida 1.1 ohuklassiga lõhkeainet netomassiga kuni á 50 000 kg, kui on tagatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusega nr 63 kehtestatud sisemised ohutud kaugused lõhkematerjale käitlevate ehitiste vahel. Kui neid tagatud ei ole, on maksimaalne summaarne lõhkeaine netomass nendes ehitistes 50 000 kg. Kruntidel nr 9–16 tuleb arvestada osalise piiranguga hoitavale lõhkeaine kogusele, kuna nendele kruntidele paiknevad ümbritsevad hooned lähemal kui 50 000 kg hoidmiseks vajalikud ohutud kaugused. Lubatud lõhkeaine hoitavat kogust tuleb projekteerimisel igakordselt eraldi hinnata.
Täpne lahendus anda projekteerimisel, sh arvestades kemikaaliseaduse kohase riskianalüüsi tulemusi, kui lisaks lõhkematerjalidele on kavas käidelda ka muid ohtlikuks klassifitseeritud kemikaale. Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike.
Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud rajatised (nt katse- ja hävitamisplats, korstnad, tehnorajatised jmt). Rajatistele kõrguspiiranguid ei määrata.
Tööstuspargile vajaliku katseplatsi rajamiseks on krundile nr 1 planeeritud katseplatsi ala, sh perspektiivne võimalik ala tulevikuks, kui läänepoole jääv kaevandustegevus on lõpetatud. Täpne katseplatsi ja asukoht krundil määratakse projekteerimisel.
190 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Kaitsetööstuspargile vajalik tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht määratakse projekteerimisel arvestades vajalike kujadega. Eeldatav sobiv asukoht on krundil nr 1.
Hoonete kasutamise otstarbed määratakse projekteerimisel arvestades kehtivat õigusakti (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“).
7.2.2.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus
Juurdepääs kaitsetööstuspargi alale on planeeritud kõrvalmaanteelt nr 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli tee mahasõidu kaudu, mis jääb umbes kilomeetrile 18,9. Kuni kaitsetööstuspargi alani kasutatakse Baasi teed (nr 7510058 ja 7510152) ning nimetamata teed maaüksusel Sonda metskond 20 (75101:003:0114). Krundi nr 20 siseselt eeldatavalt olemasolevat varasemat kaevanduse teenindusteed. Nimetatud teed kuni kaitsetööstuspargini tuleb rekonstrueerida kahesuunaliseks kõvakattega teeks.
Kaitsetööstuspargi tehaste ühiskasutuses olevad teed (kruntidel nr 17 ja 18) tuleb projekteerida kahesuunalisena ja arvestades kehtivaid õigusakte (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ jm asjakohased). Kaitsetööstuspargi siseste tänavate äärde näha ette ka vähemalt ühepoolne jalg- ja jalgrattatee. Tänava ristlõige lahendada projekteerimisel.
Kaitsetööstuspargi ala pääsla(d) (värav(ad)) lahendada projekteerimisel. Vajadusel ja võimalusel näha ette eraldi pääsud 1) töötajatele ja külastajatele ning 2) logistikale. Põhjendatud vajadusel võib väravate arvu suurendada arvestades samas turvalisusega seotud riske, st iga igapäevaselt kasutatav värav eeldab valvet.
Töötajate ja külastajate pääsu juurde tuleb projekteerida kaks eraldi parklat, millest üks jääb väljaspoole suletud (aiaga piiratud) territooriumi. Eeldatav parkimiskohtade arv on u 300 jagunedes u 50 kohta suletud territooriumil ja 250 väljaspool aiaga piiratud ala. Minimeerimaks ulatusliku kõvakattelise ala suurust, näha projekteerimisel ette maksimaalne vajalik parkimisala ruumivajadus, kuid väljaehitamine kavandada etapiviisilisena, st vastavalt vajadusele. Mitte ette näha ülenormatiivset parkimist.
Kaitsetööstuspargi ettevõtete territooriumite sisene liiklus lahendatakse vastava ettevõtte tehase ehitusprojekti käigus.
7.2.2.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused
Funktsionaalselt jagada tööstuspark kuni kolmeks alaks:
1. üldala (tööstuspargi sisesed peamised teed, väravahooned, töötajate ja külaliste parklad, administratiivhoone tööstuspargi haldajale, katseplats, tootmisjääkide hävitamisplats;
2. tehaste ala (kasutamiseks konkreetsetele ettevõtetele); 3. hoidlate ala (juhul kui hoidlad on kõik koos kindlas tööstuspargi piirkonnas).
Kaitsetööstuspargi hooned ja neid toetavad rajatised projekteerida lähtudes kehtivatest õigusaktidest (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane) ja hoone funktsioonist.
Hoonete ja nende osade korruselisus määrata projekteerimisel vastavalt hoone otstarbele. Katusetüübile ja -kaldele ning katusekatte ja välisviimistluse materjalidele tingimusi ei seata (lähtuda hoone otstarbest ja sellele kehtivatest nõuetest). Tootmis- ja laohoonete arhitektuur kavandada
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 191
tagasihoidlik, lihtne ja funktsioonist lähtuv. Olme- ja kontoriosa või administratiivhoonestus kavandada heal arhitektuursel tasemel ja kvaliteetsete välisviimistlusmaterjalidega.
Hoonete teenindamiseks vajaliku ehitise vajadus ja asukoht määratakse projektis arvestades kehtivaid õigusakte (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane).
Katseplats on ette nähtud krundil nr 1. Täpne asukoht planeeritud ala piires leitakse projekteerimise käigus. Katseplatsi käitlemisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest (planeeringu koostamise ajal Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“). Katseplats tuleb ümbritseda pinnasevallidega.
Kaitsetööstuspargile vajalik tootmisjääkide hävitamisplatsi asukoht määratakse projekteerimisel arvestades vajalike kujadega. Eeldatav sobiv asukoht on krundil nr 1.
7.2.2.6 Haljastus ja heakord
Kaitsetööstuspargi haldaja peab tööstuspargi funktsionaalsel tsoneerimisel ja hoonete paigutamisel maksimaalselt säilitama olemasoleva kõrghaljastuse, st kujundama ehitised nende kujasid arvestades selliselt, et kõrghaljastuse säilimine oleks maksimaalselt võimalik, et tagada osa kaitsetööstuspargi maa-alast looduslikuna.
Kaitsetööstuspargi alal tagada (vajadusel uushaljastuse istutamisega) haljasalade, roheribade jt rohestruktuuride olemasolu.
Töötajate parkla tuleb vähemalt 20 koha järel liigendada kõrghaljastusega.
Kaitsetööstuspargi territoorium tuleb piirata vastavalt kehtivatele õigusaktidele (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Kaitseministri 29.05.2025 määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ jm asjakohane).
Kaitsetööstuspargi piirdeaiaga piiratud ala moodustavad krundid nr 1–18.
7.2.2.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Side- ja elektrivarustus projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehniliste tingimuste ja/või liitumistingimuste alusel. Alale vajalike alajaamade asukohad määrata projekteerimisel.
Kaitsetööstuspargi sisestele tänavatele projekteerida välisvalgustus. Iga tehase sisese territooriumi valgustuse lahendab hoonestaja oma vajadustest lähtuvalt.
Põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata, st reostusohtlikkuse tase on väga kõrge. Veevarustuseks tuleb projekteerida puurkaev(ud) (arvestades kavandatavat tegevust ja sellest tulenevat veevajadust). Reoveelahenduseks tuleb projekteerida sobiv(ad) reoveepuhasti(d). Veevarustuse ja reovee lahendus tuleb anda projekteerimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele (veeseadus, Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“, Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“).
192 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Planeeringu sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega ning kavandada toimivad sademeveesüsteemid. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist147.
Kõvakattega pindadelt sademevee ärajuhtimisel tuleb vältida selle saastumist (nt kokkupuudet ventilatsioonisüsteemidest sadenevate saasteainetega vms) või kui see pole võimalik, siis tuleb saastunud sademevesi eraldi kokku koguda ja juhtida puhastisse. Katseplatsi sademevee puhul on tegemist saastunud sademeveega, mis tuleb juhtida puhastisse. Saastunud sademevesi (sh ka katse- ja hävitusplatsi sademevesi) tuleb puhtast sademeveest käidelda eraldi (juhtida puhastisse).
Lõhkeainetehase veepuhastuse projekteerimisel ja sademevee käitlemisel arvestada (veekasutusega seotud) parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) nõudeid (juhinduda ptk 6.1.7 esitatust).
Lõhkeainetehase projekteerimisel tuleb eelistada saastamata sademevee kasutamist põhjavee asemel seal, kus võimalik (nt tuletõrjevesi, autode pesu vms).
Soojavarustus, sh kuuma auru varustus, on lubatud lahendada nii lokaalselt (iga tehase kompleksi enda poolt) kui kaitsetööstuspargi üleselt tsentraalse katlamajaga. Lõhkeainetehase rajamise korral, kuna see vajab suures koguses energiat, tuleb projekteerimisel näha ette eraldi katlamaja(d). Soojavarustuse lahendamisel juhinduda ptk 6.2.3 esitatust.
Kaitsetööstuspargi välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Valgustus peab tagama sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise väliruumi samal ajal vältides valgusreostust. Projekteerimisel lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust. Valgusreostuse vältimiseks tuleb kasutada valgustuslahendusi, mis on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile, ning mis väldiks ümbritsevate alade valgustamist ja üleliigset valgust.
7.2.2.8 Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse tagamine ning kujad
Vastavalt TuOS peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 10148 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Kaitsetööstuspargi ehitiste projekteerimisel lahendada tuleohutusnõuded, sh tuletõrje veevõtukohad vastavalt kehtivatele õigusaktidele (planeeringu koostamisel Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, LMS, TuOS jm asjakohane).
Kaitsetööstuspargi ehitiste välised ja sisesed ohutud kaugused määrata projekteerimisel lähtudes kehtivatest õigusaktidest (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“, Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14
147 Veeseadus
148 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 193
“Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” jm asjakohane). Kaitsetööstuspargis tegutsevate kõigi ettevõtete hoonete ja rajatiste omavahelise ohutu kauguse määramisel võib rakendada tehasesisese ohutu kauguse määramise väärtusi vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ Hoiduda kaitsetööstuspargis asuvate ohtlike ehitiste rajamine kaitsmata kergete ehitistena, kui nendes olev lõhkeaine netomass ületab 5 t.
Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandava ettevõtte puhul arvestatakse täiendavalt ohutute kauguste määramisele KemS § 32 tulenevate erinõuetega maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel, sh võimaliku doominoefektiga, suurõnnetuse riski ja tagajärgede raskusastme vähendamise vajadusega jm asjakohasega. Seejuures arvestatakse eelnevalt kaitsetööstusparki kavandatud ettevõtetega (sõltumata sellest, kas nad on juba valmis ehitatud või tegutsevad). Iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõtte määrab ettevõtte ohtlikkuse kategooria vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusele nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” ning koostab riskianalüüsi jm dokumendid vastavalt Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusele nr 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. Seejuures tuuakse riskianalüüsis välja ettevõtete ohualade ulatus. Riskianalüüsi ja ohutusaruande tulemustest tuleb informeerida kohaliku omavalitsuse üksust.
Projekteerimisel tagada, et tootmisalal hoiustatav detoneeruv lõhkematerjal ei tekitaks õnnetuse korral Eleringi ülekandevõrgu rajatistele kahjustusi lööklaine ja kildude tõttu või muul viisil, mis seaks ohtu elektri- ja gaasisüsteemi stabiilsuse. Mõju Eleringi rajatiste püsivusele tuleb hinnata lähtudes Majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ Lisa “Ohuala ja ohutute laengute määramine”, ehitise liigist nr 2 „Betoon-, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid, eelmainitud konstruktsioonidest tööstushooned, pritsbetooniga kaetud allmaarajatised“ Fk=1,5; kahjustuskoefitsient mitte suurem kui 0,03. Lisaks tuleb ohutust hinnata ka ülekandeliinide tekitatava madalsagedusliku elektromagnetvälja suhtes, et oleks välditud lõhkelaengute iseeneslik rakendumine. Selle hindamisel lähtuda kehtivast Eesti Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskirjast.
Lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamisel pargi alale arvestada võimalusel sellega, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike.
Riskianalüüsi vajaduse, ohutute kauguste ja ohualade määramisel juhinduda ptk 6.2.4 esitatust.
7.2.2.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks:
- kavandada optimaalne pääslate (väravate) arv; - piirata kaitsetööstuspargi ala piirdeaiaga; - näha ette vajalik valgustatus ja territooriumi kontroll (videovalve, mehitatud valve).
7.2.2.10 Keskkonnatingimused
Planeeringulahendus näeb ette ettevõtete (tehaste) rajamise, mille raames tuleb vajadusel läbi viia keskkonnamõju hindamine (vastavalt KeHJS nõuetele).
194 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Müra ja vibratsioon
Müra ja vibratsiooni osas juhinduda ptk 6.2.1 ja 6.2.2 esitatust.
Kaitsetööstuspargi rajamisel müra normtasemete tagamisel lähtuda kehtivast õigusaktist (planeeringu koostamise ajal keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“).
Kaitsetööstuspargi rajamisel vibratsiooni normtasemete tagamisel lähtuda kehtivast õigusaktist (planeeringu koostamise ajal sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“).
Katseplatsile ehk peamisele müra tekkekohale lõpliku asukoha valikul eelistada ala siseselt lähimatest elamupiirkondadest kõige suuremat vahemaad tagavat asukohta.
Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Tööstuspark asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt kaitsmata põhjaveega alal, st põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Puurkaevu rajamisel arvestada VeeS § 149. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.
Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja- ega pinnavee seisundit. Reostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb rajada kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist pinnasesse.
Sademeveelahenduse projekteerimisel arvestada, et sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud. Saastunud sademevesi tuleb puhtast sademeveest käidelda eraldi (juhtida puhastisse).
Jäätmed
Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate õigusaktide ja PVT nõuetest, sh võtta arvesse JäätS kehtestatud jäätmehierarhiat. Kõik jäätmed kogutakse vastavalt liigile ning antakse üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.
Jäätmete (sh kaitsetööstuspargi rajamisel tekkivate jäätmete, nt mineraalsed jäätmed) taaskasutamisel teedeehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel tuleb arvestada kehtiva õigusaktiga (planeeringu koostamise ajal Keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 toodud nõuded, sh lisa 2 (jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärused)).
Põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamisel (st üle 75 liitri märgitud jäätmete hoidmisel konteineris, hoiukotis või muul viisil) lähtuda kehtivast õigusaktist (planeeringu koostamise ajal siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” § 7). Kui ehitise territooriumil ladustatakse põlevjäätmeid lahtiselt kokku üle 1 000 kuupmeetri, täita kehtivaid nõudeid (planeeringu koostamise ajal eelnevalt viidatud määruse nr 14 § 8 nõudeid).
Välisõhk
Heite mõju õhukvaliteedile hinnata hajumisarvutuste kaudu lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkelistest heitkogustest (g/s) ja heitallika töö dünaamikast. Saasteainete heitkoguste arvutustest lähtuvalt (täpsemad andmed vt ptk 6.2.3) tagada lõhkeainega kokkupuutunud materjalide põletamise asukoha kaugus käitise piiridest minimaalselt 100 m. Muude võimalike välisõhu heiteallikate (sh
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 195
katlamajad, mahutid) kauguse ala piiridest määravad heiteallikate detailsed andmed (kõrgus, ava läbimõõt, gaasi mahtkiirus, saasteaine heitkogus), mis täpsustada projekteerimisel.
LMS § 24 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 "Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded" näeb ette, et lõhkematerjalitehasel peab olema hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks, mille kaugus muudest ehitistest ja liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m, kuid ohutuse tagamiseks lähtuda hävitamisplatsi planeerimisel Kaitseväes kasutusele olevast rangemast nõudest, mis näeb ette kuni 10 kg lõhkeaine hävitamisel põletamise teel vähemalt 200 m kauguse hoonetest ja teedest149.
Lõhkeainetehase rajamisel ja käitamisel järgida PVT viitedokumenti "Reference Document on Best Available Techniques for the Manufacture of Organic Fine Chemicals, August 2006" ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/2427 kinnitatud PVT järeldusi keemiasektori heitgaaside ühiste käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks.
Radoon
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel on piirkonna riskiklass keskmine või madal. Ka tootmis- ja ärihoonete puhul viidatakse tavaliselt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda. Tööruumidele kehtib keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“.
Olme- ja kontoriruumides ning töökohtades, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määrustega). Radooniuuringu läbiviimise vajaduse peab otsustama ehitusprojekti koostaja (sõltuvalt kavandatavast hoone otstarbest ja tööruumide olemasolust), sh näidates vajadusel ära meetmete rakendamise vajaduse vastavalt standardile ja kehtivatele õigusaktidele.
Insolatsioon
Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis võib aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset ühendatust ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja kohta. Selline ühendatus võib leevendada väsimust, mis on tingitud pikaajalisest viibimisest sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus värskendamiseks ja lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.
Kuigi planeeringualale kavandatakse tööstus- ja laohooneid ning rangeid insolatsiooninõuded eelnimetatud hoonetele seatud ei ole, on soovitatav võimalusel näha ruumidele, kus töötavad ka inimesed, ette akende projekteerimine (eelkõige kontoriruumidele), et võimaldada vaateid väliskeskkonnale ja tagada ruumis päevavalgus.
149 Kaitseväe lõhketööde ohutuseeskiri. https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/Lohketoode-OE-5.3.pdf
196 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Projekteerimisel on soovitatav asjakohasel juhul ja sisus, kui see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega (nt LMS, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“ jm asjakohane) rakendada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ põhimõtteid.
Energiatõhusus
Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Projekteerimisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest (planeeringu koostamisel EhS, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ jm asjakohane).
Tegevus Ilmaste peakraavi kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis
Kaitsetööstuspargi põhjapiiriga paralleelselt kulgeb Ilmaste peakraav (VEE1070500), mille kalda ehituskeeluvöönd on 25 m ja piiranguvöönd 50 m. LSK § 38 lg 2 kohasele ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Kuna tegemist on kraaviga, nimetatud säte Ilmaste peakraavi kohta ei kehti.
Kuigi LSK § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele, on hoonestusala määratud väljaspoole peakraavi 25 m ehituskeeluvööndi piiri.
Piiranguvööndis kavandatava tegevuse osas lähtuda LKS § 37.
Ilmaste peakraav ei ole avalikult kasutatav veekogu, mistõttu KeÜS § 38 lg 1 alusel kallasrada puudub.
7.2.2.11 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on planeeritud krundil nr 20 ja Sonda metskond 20 (kt 75101:003:0114) maaüksusel ning vajadusel Liignurme (kt 75101:002:0066) ja Liignurme kaeveväli (kt 75101:003:0298) maaüksustel juurdepääsu tagamiseks alates avaliku kasutusega Baasi teelt (tee nr 7510152) kuni kaitsetööstuspargini (krundini nr 17). Servituudi täpne asukoht ja ulatus määratakse projekteerimisel. Võimalike täiendavate servituutide seadmise vajadused määrata projekteerimise käigus.
7.2.2.12 Ehitusuuringu tegemise vajadus
Projekteerimise aluseks tuleb koostada kehtivale õigusaktile (planeeringu koostamise ajal Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“) vastav topo-geodeetiline uuring.
Projekteerimise eelselt tuleb läbi viia ehitusgeoloogiline uuring.
7.3 Keskkonnameetmed ja seire
Hindamise tulemusel välja töötatud keskkonnameetmed, mis puudutasid käesoleva REPi lahendust, on juba lahendusse integreeritud – st ptk-is 4.2 kirjeldatud ala lahendustes on keskkonnameetmetega arvestatud.
Keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada kaitsetööstuspargi projekteerimisel, on integreeritud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse tingimustesse (vt ptk 7.2).
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 197
Järgnevalt on (teemavaldkondade kaupa) esitatud kokkuvõte täiendavatest meetmetest, millega kaitsetööstuspargi (sh lõhkeainetehase) rajamisel ja käitamisel tuleb arvestada, et leevendada ebasoodsat keskkonnamõju ja välistada oluline ebasoodne mõju. Lisaks on asjakohastel juhtudel toodud soovituslikud meetmed, millega võimalusel arvestada.
Loomastik
Pärnu 1
▪ Edaspidi, kui tekib vajadus Kihlepa-Lepaspea tee Soomra küla läbiva teelõigu rekonstrueerimiseks, siis on soovitatav selgitada välja kahepaiksete rände konfliktkoha olulisus ning vajadusel rakendada meetmed (nt konnatunnelid ja kahepaiksete liikumist suunavad seinad).
Põhja-Kiviõli
▪ Piirdeaedu mitte rajada eelvalikuala idaservas kulgeva rohelise võrgustiku koridori ja lendorava levikukoridori aladele, sh ei tohi rajada piirdeaedu juurdepääsuteele eelvalikuala kagunurgas kuna need lõikaksid läbi kogu rohevõrgu koridori (vt loomastiku uuringu Joonist 3-6: kollase ja rohelisega märgistatud alad eelvalikuala idaservas). Selgitus: Meede on sihitud piirkonnas leiduvate lendorava leiukohtade vahelise elupaigavõrgustiku sidususe säilitamiseks ja laiemalt rohevõrgu koridori toimivuse tagamiseks ning erinevate ulukite liikumisteede säilitamiseks.
Linnustik
Pärnu 1
▪ Kevad-suvisel perioodil (1.04–30.06) on soovitatav kasutada katseplatsi lõhkamisteks võimalikult vähe ja/või teha madalama helitugevusega lõhkamisi.
▪ Tuleb koostada kompensatsioonimeetmete kava metsalinnustiku elupaikade kao ja häiringu mõju hüvitamiseks (vt täpsemalt linnustiku uuringu ptk 4.1.3). Kavas kirjeldatakse ebasoodsa mõju ulatus ja leitakse konkreetsed kompenseerimise alad ja/või -meetmed, koos elluviimise kava, seiremeetmetega jms. Kompensatsioonimeetmete kava koostamise protsessi tuleb kaasata nii Kliimaministeerium kui ka Keskkonnaamet; kava elluviimiseks on vajalik mõlema asutuse heakskiit/nõusolek. Kava valmib (sh Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti nõusolek/heakskiit) hiljemalt REPi kehtestamise ajaks. Lisaks kaasatakse kava koostamisse Pärnu Linnavalitsus.
Taimestik
Pärnu 1
▪ Soovituslikult vältida metsa raadamist ja täiendava kuivendussüsteemi rajamist VEP (VEP160128) servast 60 m ulatuses (vt taimestiku uuringu joonis 2-54).
▪ Soovitatavalt jätta VEP (VEP207854) piirist (vt taimestiku uuringu joonis 2-54) 60 m puhvri alal mets raadamata ning mitte rajada sinna kuivendussüsteeme.
▪ Soovituslikult vältida kavandatavaid tegevusi laialehise neiuvaiba kasvukohas (KLO9349147, vt taimestiku uuringu joonis 2-33).
▪ Elupaigatüüpide 9010* ja 9080* piirist 60 m ulatuses on soovitatav vältida metsa raadamist (st säilitada ala metsamaana, vt taimestiku uuringu joonis 2-54).
▪ Soovitatav vältida uute kuivenduskraavide rajamist elupaigatüübi 9080* 60 m puhvrisse ümber koosluse (vt taimestiku uuringu joonis 2-54).
198 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Rohevõrgustik
Pärnu 1
▪ Rohevõrgustikule negatiivse mõju vähendamiseks rakendada proportsionaalseid kompenseerivaid meetmeid. Otstarbekas koostada rohevõrgustiku kompensatsioonikava ühiselt koos linnustiku kompensatsioonikavaga (vt täpsemalt ptk 6.1.6).
Põhja- ja pinnavesi
Mõlema ala puhul
▪ Kõvakattega pindadelt sademevee ärajuhtimisel tuleb vältida selle saastumist (nt kokkupuudet ventilatsioonisüsteemidest sadenevate saasteainetega vms) või kui see pole võimalik, siis tuleb saastunud sademevesi eraldi kokku koguda ja juhtida puhastisse.
▪ Kuivendussüsteemi rajamisel ja/või maaparandussüsteemi ümberehitamisel tuleb arvestada, et see ei tohi avaldada negatiivset mõju planeeringuala piirkonda jäävatele märgaladele.
▪ Kui projekteerimise käigus selgub, et põhjaveevajadus on suurem kui 500 m3/ööpäevas, tuleb sama põhjaveekihti kasutavate puurkaevu(de) rajamisel hinnata põhjaveevaru. Põhjaveevaru võib hinnata ka juhul, kui põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist on väiksem kui 500 m3/ööpäevas ja selline veevõtt võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist.
Pärnu 1
▪ Reovee käitlemiseks rajada biopuhasti ja immutada kuni 50 m3 heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse immutamisel peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest150. Pärnu alade puhul on tegemist pigem kõrge põhjaveetasemega piirkonnaga, mistõttu võib immutussügavuse tagamiseks vajalikuks osutuda maapinna tõstmine.
▪ Planeeringuala maaparandussüsteemi projektlahendus koostada selliselt, et ümbritseva kuivendusvõrgu toimimine säiliks. Samuti tuleb tagada, et lahendus ei avaldaks negatiivset mõju Männiku jõele ning ümbruskonna kaevudele.
Jäätmeteke ja ringmajandus
Mõlema ala puhul
▪ Kaitsetööstuspargi/tööstusehoonete täpsemal kavandamisel ja ehitamisel võimalusel näha ette jäätmete või nõuetele vastavate tootmisjääkide maksimaalne kasutamine ehitusmaterjalidena (mis aitab vähendada ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse vähendamist).
Müra ja vibratsioon
Mõlema ala puhul
Lõhketöödega kaasneva müra mõju vähendamiseks on peamiselt järgmised võimalused:
▪ Lõhatava lõhkeaine koguse vähendamine; ▪ Suure lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu vähendamine; ▪ Mürarohkete tegevuste vältimine õhtusel ja öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riigipühadel;
150 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 § 8 lg 3.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 199
▪ Lõhkeplatsi ja mõjutatavate alade (nt eluhooned) vahemaa suurendamine (nt ala sees eluhoonetest kaugeima võimaliku katseplatsi asukoha valimine);
▪ Lokaalsed müratõkked või vallid katseplatsi lähiümbruses (täpsustakse projekteerimise etapis). ▪ Lõhkamiste teostamine osaliselt või täielikult kinnises punkris (oluliselt efektiivsem meede kui
müratõkete või vallide rajamine ning meetme rakendamine vähendaks oluliselt häiringute esinemist);
▪ Hoonete heliisolatsiooni parandamine (sh nii akende, kui vajadusel ka muude konstruktsioonide (uksed fassaad jne) heliisolatsiooni suurendamine);
▪ Võimalusel tuule suunaga arvestamine lõhkamiste teostamisel (ehk lähimate eluhoonete suunas puhuva tuule korral lõhkamiste vältimine);
▪ Teavitamine mürarohkete tegevuste teostamise päevade ning kellaaegade kohta; ▪ Seire (sh nt müra kontrollmõõtmised) ja vajadusel täiendavate meetmete rakendamise analüüs.
Katselõhkamiste kavandamisel on eelkõige soovitatav minimeerida suurema lõhkeaine kogusega lõhkamiste arvu ja vastavate lõhkamiste teostamise päevade arvu.
Tavapärased müra leviku tõkestamise meetmed (nt mõne meetri kõrgused müratõkkeseinad või vallid) ei ole antud juhul väga efektiivsed müra leviku piiramise vahendid, kuna tõkkeid ei ole võimalik rajada vahetult müraallika lähedusse (nt paari meetri kaugusele müraallikast). Lisaks tuleb silmas pidada, et müratõkete efektiivsus (nt müra vähenemine ca 10 dB võrra) avaldub eelkõige vahetult tõkke taga, kuid nt 2 km kaugusel asuva eluhoone juures ei pruugi märkimisväärne müra tõkestav efekt avalduda (kuna müra kandub üle tõkke). Samuti ei ole müratõkked efektiivsed märkimisväärse madalsagedusliku müra osakaaluga müraallikate (nt lõhketööd) puhul. Tuntav efekt on võimalik saavutada ainult juhul, kui kõrged (minimaalselt 5–6 m kõrgused, soovitatavalt veel kõrgemad) ja massiivsed müratõkked õnnestub rajada vahetult müra tekkekoha lähedale.
Peamiste müra vähendamise meetmete efektiivsust on hinnatud ptk 6.2.1.
Häiringuid on teatud määral võimalik vähendada ka elanike õigeaegsel teavitamisel ning lõhkamistööde jaoks sobiva aja valimisel. Seega on tegevuse kavandamisel soovitatav lähtuda järgnevast: ▪ Kohaliku omavalitsusega kokku leppida mürarohkete tegevuste teostamise ajagraafik (päevad
ning kellaajad); ▪ Elanike teavitamine mürarohketest tegevustest (lõhkamiste päevad ja eeldatavad lõhkamiste
kellaajad), et elanikel oleks võimalik ette valmistuda ning häiringutega mingil määral arvestada; ▪ Lõhketööde teostamine ainult päevasel ajal; ▪ Lõhketööde teostamine ainult tööpäevadel (ehk mitte teostada nädalalavahetustel ja
riigipühadel); ▪ Lõhketööde teostamise vältimine ka varahommikusel ja õhtusel ajal, mil häiringud on
tõenäoliselt suuremad kui inimeste tavapärasel tööajal; ▪ Tihedama asustusega piirkondades on võimalusel soovitatav arvestada ka lasteaedade
olemasolu ja päevagraafikuga ning võimalusel vältida lõhketöid pärastlõunasel ajal; ▪ Koostöös kohaliku omavalitsusega analüüsida (sh lähtudes ka tehase vajadustest ja
võimalustest), kas eelistatud on rohkemate lõhkamiste teostamise ühel päeval (vähendamaks mürarohkete päevade arvu) või lõhkamiste hajutamine erinevatele päevadele (konkreetsel päeval häiringute vähendamiseks, kuid vastavalt suureneb mürahäiringu esinemise päevade arv).
Kavandatava tegevuse täpsustamise järgmistes etappides on soovitatav teostada täpsemad müra leviku arvutused tulenevalt selleks hetkeks selgunud kaitsetööstuspargis reaalselt kavandatavatest
200 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
tegevustest (nt konkreetse ettevõtte või tootmise põhiselt) , sh tuleb täiendavalt hinnata ka müra vähendamisi vajadust ja võimalusi.
Seejuures analüüsida ka võimalikku liikluskoormuse kasvu ning vajadusel hinnata ka liiklusmüra leevendusmeetmete rakendamise vajadust (nt sobivad liikumistrajektoorid, kellaajad, kiiruspiirangud, müratõkkemeetmed).
Soovitused võimaliku igapäevase tootmistegevusega seotud müra vähendamiseks: ▪ Hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed jne) paigutamisel
tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud eluhoonetest võimalikult kaugele (vastassuunas);
▪ Tehnoseadmete valimisel on soovitatav eelistada masinaid/seadmeid, mille poolt tekitatav müratase (helivõimsustase, LwA) on väiksem;
▪ Vajadusel tuleb hoonetest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt kõige mürarikkamad seadmed helivõimsustasemega suurusjärgus 100 dB ja enam) ümber rajada lokaalne müraekraan või mürasummutuskast;
▪ Võimalusel vältida suures mahus transporditöid (sh ala sisesed liikumised ja laadimistööd aga ka alale sisse- ja väljasõidud) öisel ajal ehk öiseid rangemaid müra normtasemeid (ning inimeste puhkeaega) silmas pidades ajavahemikus 23.00–7.00.
Ehitusaegsed müratasemed (sh ehitusaegse liikluskoormusega kaasnevad) ei tohi lähedusse jäävatel elamumaadel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud asjakohase mürakategooria normtaset. Ehitusaegse müra normtasemed elamumaadel on kehtestatud ainult ajavahemikus 21.00–7.00.
Põhja-Kiviõli
Põhja-Kiviõli alal lõhkamiste kavandamisel on soovitatav arvestada ka Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris teostatavate lõhketöödega ning teha koostööd lõhkamispäevade graafiku väljatöötamisel. Soovitatav on vältida suuremahulisi lõhkamisi samal päeval, mis välistab erinevate lõhkamistööde müra koosmõju esinemise.
Õhusaaste
Mõlema ala puhul
▪ On soovitatav, et kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali ja lõhkeainega määrdunud esemete hävitamisel jääks materjalide põletamise kogus alla 50 t aastas.
Sotsiaalmajanduslikud mõjud
Mõlema ala puhul
▪ KSH soovitab teha tehaste rajamisel koostööd kohalike kogukondadega, selgitades võimalikult palju rajatavate tehaste olemust ja keskkonnamõjusid. Oluline on maksimaalselt kaasata kogukondasid, et tagada sujuv üleminek ja positiivne kohanemine muutustega. Positiivsena mõjuvad ka kohalikku kasu suurendavad tegevused nt investeeringud sotsiaalsesse taristusse.
▪ Visuaalsetest mõjudest tulenevate häiringute vähendamiseks teeb KSH ettepaneku säilitada mets kaitsetööstuspargi ümber ja territooriumil nii palju kui võimalik.
▪ Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks transpordikoridorides (eelkõige kõrvalmaanteedel) soovitab KSH tööstuspargi ehitusel ja hiljem tooraine või toodangu veol arvestada tipptundidega ning kavandada enamik tööstuspargiga seotud liiklusvoogudest väljapoole tipptunde, vältides häiringuid igapäevasele liiklusele ja pendelrändele.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 201
Kultuurilised mõjud
Pärnu 1
▪ Säilitada kolme valla piirikivi algsel kujul ja asukohas. ▪ Võimalusel säilitada pärandkultuuriobjektid Porilaane metsavahi koht ja taimeaed ning
võimalusel tuua väärtusi esile (nt siltide, infotahvlitega).
202 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
8 Planeeringu elluviimise tingimused
▪ Planeeringu elluviimist on plaanis alustada Pärnu 1 alast. ▪ Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering on
projekteerimistingimuste andmise alus. ▪ Projekteerimistingimuste alusel koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule ning vastama kehtivatele õigusaktidele.
▪ Planeeritud krundid on üldjuhul katastriüksuste moodustamise aluseks. Katastriüksuste moodustamise erisused (lubatud tegevused) on toodud ptk-s 7.2.
▪ Kaitsetööstuspargi alast välja jäävatel, kuid planeeringualal asuvatel planeeritud kruntidel ja katastriüksustel on perspektiivis lubatud katastriüksuste jagamine jm tegevus, kuna ruumilahendus on koostatud eelvaliku ala piires kaitsetööstuspargi rajamiseks. Perspektiivsed tegevused planeeringualal väljaspool kaitsetööstuspargi ala viiakse ellu vastavalt seadustele ja muudele õigusaktidele.
▪ Edasistes etappides, enne kui ohtlikele hoonetele on ohualad määratud, on planeeringu elluviimise tagamiseks vaja potentsiaalses ohualas kavandatavad ehitamisega seotud tegevused: ehitusload, projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused ja detailplaneeringud kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
▪ Riskianalüüsi(de) ja ohutusaruande/-aruannete tulemustest tuleb informeerida kohaliku omavalitsuse üksust.
▪ Koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega on oluline planeeringu elluviimisel näha ette turvalised lahendused kergliiklejatele ja ühistranspordiga liiklejatele kaitsetööstusparki tööle liikumiseks.
▪ Planeeritud tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine toimub tööstuspargi arendaja ning tehnovõrkude valdaja koostöös. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt osapoolte kokkulepetele.
▪ Tehnovõrkude rajamisel riigitee piirides tuleb EhS § 99 lg 3 alusel ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga.
▪ Maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks tuleb Maa- ja Ruumiametilt taotleda maaparandussüsteemi projekteerimistingimused.
▪ Ehitusaegsete massvedude ajal on planeeringust huvitatud isikul kohustus tagada madala kandevõimega (nt pinnatud kruusateede) riigiteede vastavus seisundinõuetele vedude põhimarsruudil või -marsruutidel. Massvedude marsruudid täpsustatakse Transpordiametiga enne vedude algust ning sõlmitakse leping seisundinõuete tagamiseks vedude ajal ja kahjustatud katteosade taastamiseks massvedude lõppemisel.
▪ Planeeringust huvitatud isik asfalteerib riigitee nr 19108 Kihlepa – Lepaspea tee km 11,01 ja 15,13 ristmikud.
▪ Ümberehitatava Suuremetsa tee (1590726) projekteerimisel tuleb lähtuda vajadusest, et Kaitseministeeriumi hallatava riigimetsa majandamiseks on RMK-le vajalik tee, mis on liigeldav kuni 52-tonnise täismassiga täishaagisega metsaveoautoga.
▪ Riigi eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ellu viimiseks kõikidel kehtestatud aladel (ka nendel aladel, mille puhul osalise kehtestamise tõttu jõutakse kehtestamiseni hiljem) loetakse projekteerimistingimuste väljastamist vähemalt ühele kehtestatud alale.
▪ Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid): • Kaitsetööstuspargi alal uuringute teostamine (ehitusgeoloogiline uuring , topo-geodeetiline
uuring). • Kompensatsioonimeetmete kava elluviimine.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne 203
• Kaitsetööstuspargi teenindamiseks vajalike tehnovõrkude (sh Pärnu 1 alal maaparandussüsteemi alal truupide, kollektorite jmt) ja rajatiste (juurdepääsutee, parklad jmt) projekteerimine ning ehitamine, sh asjakohases sisus ja ulatuses väljaspoole kaitsetööstusparki jääval alal.
• Vajadusel servituutide seadmine (projektlahenduse alusel). • Kaitsetööstuspargi teenindamiseks vajalikele tehnovõrkudele (sh Pärnu 1 alal
maaparandussüsteemi alal truupide, kollektorite jmt) ja rajatistele (juurdepääsutee, parklad jmt), sh asjakohases sisus ja ulatuses väljaspoole kaitsetööstusparki jääval alal, ehituslubade väljastamine.
• Kaitsetööstuspargi teenindamiseks vajalikele tehnovõrkudele (sh Pärnu 1 alal maaparandussüsteemi alal truupide, kollektorite jmt) ja rajatistele (juurdepääsutee, parklad jmt), sh asjakohases sisus ja ulatuses väljaspoole kaitsetööstusparki jääval alal, kasutuslubade väljastamine.
• Ettevõtete ehitiste projekteerimine ja ehituslubade väljastamine. • Ettevõtete ehitistele kasutuslubade väljastamine. • Keskkonna- ja/või komplekslubade väljastamine. • Ohtlikele hoonetele kujade määramine lähtuvalt vajalikest ohututest kaugustest.
204 Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering
Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
9 Lisad
Kõik lisad on esitatud eraldiseisvate dokumentidena.
Lisa 1. Loomastiku uuring
Lisa 2. Linnustiku uuring
Lisa 3. Taimestiku uuring
Lisa 4. Pärnu linna eelvalikualade arheoloogiline eeluuring
Lisa 5. Natura 2000 hindamine
Lisa 6. Mürakaardid
Lisa 7. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuste avaldamiste koondtabel
Lisa 8. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku arvamuste koondtabel
Lisa 9. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja mõjude hindamise, sh KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude protokollid
Lisa 10. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtadele ja mõjude hindamise, sh KSH programm
Lisa 11. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku ettepanekute koondtabel
Lisa 12. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude protokollid
Vabariigi Valitsuse korraldus
„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“
Lisa 3
Põhja-Kiviõli ala skeem
1
04.08.2025
Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine
Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (edaspidi
REP) planeerimisseaduse § 271 lõike 1 ja 3, § 53 lõike 1 ning haldusmenetluse seaduse § 52
lõike 1 punkti 1 alusel ja kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse (edaspidi EhSRS) §-ga 306.
Eelnõu valmistas ette Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp
([email protected]) ja õigusosakonna õigusteeninduse valdkonna juht
Meelika Väravas ([email protected]) koostöös Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht
Priit Alekask’iga ([email protected]).
Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgiks on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona,
lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 on eesmärgiks seatud, et
suurenenud riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab
valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist
võimaldava tööstuspargi. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa
julgeolekuolukorda. Eesti tugevdab riigikaitset, eraldades alates 2026. aastast vähemalt viis
protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks. Samal ajal on Eesti huvides see, et
Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse,
sealhulgas laskemoona tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi
rajamisega panustab Eesti riik Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ala ja
Põhja-Kiviõli ala osas, seejuures loobudes detailse lahenduse koostamisest. Kaitsetööstuspargi
REP-i asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest nähtub, et nii
Pärnu 1 ala kui ka Põhja-Kiviõli ala puhul puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi
edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Detailse lahenduse koostamisest
loobumisel jõutakse kavandatava kaitsetööstuspargi rajamiseni Kaitseministeeriumi poolt
plaanitud ajaraamis ning see aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.
2
Osaline REP-i kehtestamine võimaldab vajadusel jätkata REP-i menetlust Aidu eelvalikuala ja
Piirsalu eelvalikuala osas, mis on osutunud samuti sobivaks toetamaks REP-i eesmärki.
3. Eelnõu sisu
Eelnõu I osas antakse ülevaade kaitsetööstuspargi REP-i koostamise olulisematest asjaoludest
ja menetluse käigust, sh asukoha eelvaliku menetlusprotsessist.
Eelnõu II osa käsitleb kaitsetööstuspargi REP-i õiguslikku alust, sh 18. juulil 2025. a jõustunud
PlanS-i ja EhSRS-i muudatusi, mis võimaldavad REP-i kehtestada asukoha eelvaliku alusel
ilma PlanS § 41 kohast REP-i asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) esimese etapi aruande vastuvõtmist tegemata.
Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus
korralduse andmisel lähtub. Punktides 3.1. ja 3.2. kirjeldatakse REP-i kehtestamise eesmärki,
sh täpsustatud REP-i eesmärki ja riigi huvi ning kavandatavat tegevust, hooneid ja rajatisi.
Punktis 3.3. antakse kokkuvõtlik ülevaade asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH
esimese etapi aruande tulemusena selgunud eelvaliku aladest. Punkt 3.3 hõlmab ka mõjude
hindamise aruande kokkuvõtet. Punktis 3.3.3. selgitatakse osalise REP-i kehtestamise
võimalust ning vajadust. Punktis 3.4. põhjendatakse detailse lahenduse koostamisest loobumise
võimalust ja olulisust kaitsetööstuspargi rajamisel. Punktis 3.5. antakse ülevaade eelvalikualade
projekteerimistingimuste andmiseks olevatest tingimustest ja planeeringu elluviimisest. Punktis
3.6. analüüsitakse kohaliku omavalituse üksuste õiguste riivet, muuhulgas antakse ülevaade
Pärnu 1 alal ja Põhja-Kiviõli alal kehtivatest planeeringutest ning asukoha eelvaliku arvamuste
esitamise etapis esitatud seisukohtadest. Punktis 3.7. antakse kokkuvõtlik ülevaade avaliku
väljapaneku ajal esitatud arvamustest.
Eelnõu IV osas esitatakse kokkuvõte ning seejärel järgneb korralduse resolutiivosa (V.).
Resolutiivosa punkti 1 kohaselt kehtestatakse kaitsetööstuspargi REP (korralduse lisa 1) Pärnu
1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas. Nimetatud alade skeemid on korralduse lisad 2 ja 3. Punktis 2
sätestatakse lisatingimus eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Punktis 3 seatakse kohustus
arvestada kaitsetööstuspargi projekteerimisel ja ehitamisel kõikide keskkonnameetmete ja
seirevajadustega. Punktis 4 seatakse kohustus tagada kompensatsioonimeetmete elluviimine.
Punktidest 5 ja 6 tulenevad kohustused Kaitseministeeriumile korralduse ja REP-i kehtestamise
teate avaldamise osas.
Eelnõu VI ja VII osa on vaidlustamise viide ja korralduse PlanS kohane teatavaks tegemine.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50, edaspidi
direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus
3
bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike.
Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik
Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura
2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009
direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ((ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25)
alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil
võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide
elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd
selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist.
Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõige 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt
seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab
alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses
tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused
annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning
lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda
asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku
arvamuse saamist.
KSH osana viidi läbi Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine direktiivi
92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 alusel. Mõju hindamise tulemusest selgus, et
ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei kaasne Pärnu 1, Pärnu 2, Põhja-Kiviõli ega
Aidu eelvalikualade valimisel ja välja arendamisel. Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik
ebasoodne mõju ära hoida vastavate meetmete rakendamisel.
Korralduse III osa punktis 3.3.1. on esitatud kokkuvõte mõjude hindamise tulemustest, sh
Natura mõju hindamise tulemustest.
5. Korralduse mõjud
Kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamine avaldab positiivset mõju eeskätt laskemoona
tööstusharu arengule ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Korralduse
rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. REP-i algatamise
hetkel oli Eestis 11 ettevõtjal relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade ümber ehitamiseks,
remontimiseks ja hooldamiseks, ning sõjarelvade ja laskemoona vedudeks, kuid ei olnud ühtegi
laskemoonatootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. 2025. aasta sügisel valmib Ämari
lennubaasis esimene lahingumoona tehas, mis saab olema ajutine lahendus kuni viieks aastaks.
Kaitsetööstuspargis hoonestusõiguse seadmiseks korraldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
valikpakkumise, millele esitati 12 pakkumist. Üheksa ettevõtet kutsuti läbirääkimistele ning
lähiajal selgub edukaks osutunud ettevõtete arv. Pakkumisi oli nii suurekaliibrilise laskemoona,
lahingumoona kui moona komponentide tootmiseks. Hinnanguliselt võivad ettevõtete
investeeringud ulatuda 300-400 miljoni euroni ning loodud töökohtade arv 300-400.
4
Tööstuspark võimaldab teha teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni laskemoona
valdkonnas.
Kaitsetööstuspargi REP-i kehtestamisega peatuvad vastavalt PlanS § 53 lõikele 2 Pärnu 1 ja
Põhja-Kiviõli planeeringualadel kõik kehtestatud planeeringud (planeeringute ülevaade on
korralduse punktis 3.6.). Lähtuvalt PlanS § 53 lõikest 2 tuleb REP-i kehtestamisest arvates 60
päeva jooksul kanda vastavad muudatused nimetatud planeeringutesse.
REP-i elluviimisega kaasnevate mõjude hindamiseks viidi läbi KSH ning selle osana Natura
2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamine. Mõjude hindamise tulemustest on ülevaade
korralduse punktis 3.3.1. Pärnu 1 alal metsalinnustiku elupaikade kao ja häiringu mõju
kompenseerimiseks ning rohevõrgustiku toimimisele avalduva mõju leevendamiseks koostati
koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga kompensatsioonimeetmete kava, mille
elluviimine toimub paralleelselt kaitsetööstuspargi arendamisega.
6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud
REP-i elluviimist on plaanis alustada Pärnu 1 alast. Vajalikud eelarvevahendid on planeeritud
Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. Kaitseministeerium on esialgselt planeerinud 50
miljonit eurot kaitsetööstuspargi baastaristu projekteerimiseks ja ehituseks.
Projekteerimistöödega alustatakse lähiajal. Projekteerimine toimub erinevates etappides, mis
võimaldab alustada kiiresti pärast planeeringu kehtestamist ka ehitustegevusega 2025. aasta
viimases kvartalis. Suurem ehitustegevus jääb 2026. aastasse. Baastaristuna on plaanis ehitada
juurdepääsuteed, pargi sisesed teed, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud
rajatised, vee- ja kanalisatsiooni jaotustorustik ja nendega seotud muud kohalikud rajatised,
tuletõrje veevarustuse rajatised, gaasi- ja soojavarustuse rajatised, piirdeaed, väravad,
tõkkepuud ja nendega seotud hooned, hoidlad, laskemoona või lõhkeaine katseplats ja
lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats, tööstuspargi haldamisega seotud
administratiivhoone jms.
7. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Kaitsetööstuspargi REP-i menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste
ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Käesolev
eelnõu esitatakse lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 eelnõude infosüsteemi
kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Riigikantseleile ning
Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja e-postiga arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile,
5
Keskkonnaametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigimetsa
Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile ning Transpordiametile.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Riigikantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit
05.08.2025 nr 5-4/25/4
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ eelnõu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile ning Transpordiametile. Kogu riigi eriplaneeringu materjal on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel: https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjalidega on teadmisvajadusel võimalik tutvuda pöördudes Kaitseministeeriumi poole e-posti aadressil [email protected]. Palume esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 12. augustiks 2025.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister kaitseministri ülesannetes Lisad: 20250805_A_KT park VVk_EN_Lisa1
20250805_A_KT park VVk_EN_Lisa2 20250805_A_KT park VVk_EN_Lisa3 20250805_A_KT park VVk_SK 20250805_A_KT park VVk_EN
Meelika Väravas [email protected]