Sisendipalve (01.08): 2040. aasta kliimaeesmärgi ettepanek

From: "Eliise Merila" <[email protected]> Sent: 8/5/2025 10:34:48 AM To:

Cc: "Merilyn Möls" <[email protected]>, "Laura Remmelgas" <[email protected]>, "Kerli Kiili" <[email protected]>

Subject: RE: Sisendipalve (01.08): 2040. aasta kliimaeesmärgi ettepanek Tere!

Täname kõiki laekunud sisendite eest! Kutsume huvitatud osapooli ka Ees seisukohtade kavandit tutvustavale infoseminarile 12. augusl kell 13. Kalendrikutse leiab manusest ning samu on võimalik liituda järgmise lingi kaudu: Liitu koosolekuga kohe

Head!

Eliise

Eliise Merila EL teemade valdkonnajuht | Välissuhete osakond

Head of EU affairs | Department of International Affairs +372 626 2843 | [email protected] Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee

From: Eliise Merila Sent: Friday, July 11, 2025 6:02 PM Cc: Merilyn Möls <[email protected]>; Laura Remmelgas <[email protected]>; Kerli Kiili <[email protected]> Subject: Sisendipalve (01.08): 2040. aasta kliimaeesmärgi eepanek

Head koostööpartnerid! 02.07 avaldas Euroopa Komisjon 2040. a kliimaeesmärgi seadmise ettepaneku. Selleks, et jõuda aastal 2050 kliimaneutraalsuseni, on Euroopa Komisjon välja pakkunud vahe-eesmärgina vähendada kasvuhoonegaaside heidet ELi üleselt 2040. aastaks –90%. Tegemist on ELi ülese eesmärgiga, mis ei ole liikmesriikidele otsekohalduv. Eesmärgi jaotumine eri sektorite ja poliitikavaldkondade vahel lepitakse kokku eraldi valdkondlikes õigusaktides. Vastavad läbirääkimised algavad alates 2026. aastast. Võrreldes varasemate vahe-eesmärkidega on näha, et sihtide seadmisel ja võimaluste hindamisel on lähenemine muutunud küpsemaks - lisaks protsentuaalsetele eesmärkidele on ettepanekus välja toodud ka soodustavad tingimused selleks, et eesmärkide poole liikuda:

1. Määruse tekst viitab, et alates 2036. aastast võib 3% ELi 1990. aasta netoheitmest katta rahvusvaheliste süsinikukrediitidega.

2. negatiivse heite arvestamine heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS). Eesmärk on võimaldada sektorites, kus heidet on keeruline vähendada, kasutada selle kompenseerimiseks CO2 sidumise lahendusi. Küsimuseks on, kas negatiivsed heited võiks olla osa HKSist ning kui jah, kas sellele tuleks seada teatud piirangud või tuleks jätta negatiivsed heited HKSist eraldiseisvana.

3. paindlikkused erinevate sektorite vahel, mis võimaldavad eesmärke saavutada kulutõhusalt.

Eesti seisab kindlasti varasemate seisukohtade põhjal selle eest, et koos heite vähendamise eesmärgi seadmisega määratletaks ka tingimused, mis selle saavutamist võimaldavad:

·

Uute tehnoloogiate olemasolu ja kättesaadavus, mis muudaksid 90% eesmärgi täitmise reaalselt võimalikuks;

· Kõigi liikmesriikide, sh väikeste majanduste, võrdne ligipääs rahastusele;

· Paindlikkus liikmesriikide erinevate lähtepositsioonide, eripärade ja senise panuse arvestamisel KHG heitkoguste vähendamisse.

Laias laastus on positiivne, et need tingimused on esialgses ettepanekus üldjoontes kajastatud. Samas näeme võimalusi nende selgemaks ja siduvamaks sõnastamiseks, mille eest seisame kindlasti ka läbirääkimiste käigus. Peame vajalikuks ka määrusesse ülevaatamisklausli lisamist.

Ettepanekut arutatakse edasi liikmesriikide vahel ja Euroopa Parlamendis. Läbirääkimistega soovitakse jõuda lõpule suhteliselt kiiresti – juba käesoleva aasta septembris-oktoobris on eesmärk jõuda liikmesriikide vahel ühispositsioonile, mille järel alustada trilooge Euroopa Parlamendiga. Ettepaneku läbirääkimistel plaanime peamiselt toetuda juba eelmisel aastal kujundatud Eesti Vabariigi Valitsuse 2040. a kliimaeesmärgi seisukohtadele ning varasemaid seisukohti plaanis muuta ei ole. Eelnõu uute elementide (nt rahvusvahelised krediidid), osas kavandame koostada täiendavad seisukohad, mille osas palume teie arvamusi ettepaneku kohta tähtajaga 1.08 ([email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]). Täiendavate seisukohtadega on kavas jõuda Vabariigi Valitsuse istungile augustis.

Lugupidamisega,

Eliise Merila EL teemade valdkonnajuht | Välissuhete osakond

Head of EU affairs | Department of International Affairs +372 626 2843 | [email protected] Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee

From: "Eliise Merila" <[email protected]> Sent: 7/11/2025 3:02:04 PM To:

Cc: "Merilyn Möls" <[email protected]>, "Laura Remmelgas" <[email protected]>, "Kerli Kiili" <[email protected]>

Subject: Sisendipalve (01.08): 2040. aasta kliimaeesmärgi ettepanek

[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Head koostööpartnerid! 02.07 avaldas Euroopa Komisjon 2040. a kliimaeesmärgi seadmise ettepaneku. Selleks, et jõuda aastal 2050 kliimaneutraalsuseni, on Euroopa Komisjon välja pakkunud vahe-eesmärgina vähendada kasvuhoonegaaside heidet ELi üleselt 2040. aastaks –90%. Tegemist on ELi ülese eesmärgiga, mis ei ole liikmesriikidele otsekohalduv. Eesmärgi jaotumine eri sektorite ja poliitikavaldkondade vahel lepitakse kokku eraldi valdkondlikes õigusaktides. Vastavad läbirääkimised algavad alates 2026. aastast. Võrreldes varasemate vahe-eesmärkidega on näha, et sihtide seadmisel ja võimaluste hindamisel on lähenemine muutunud küpsemaks - lisaks protsentuaalsetele eesmärkidele on ettepanekus välja toodud ka soodustavad tingimused selleks, et eesmärkide poole liikuda:

1. Määruse tekst viitab, et alates 2036. aastast võib 3% ELi 1990. aasta netoheitmest katta rahvusvaheliste süsinikukrediitidega.

2. negatiivse heite arvestamine heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS). Eesmärk on võimaldada sektorites, kus heidet on keeruline vähendada, kasutada selle kompenseerimiseks CO2 sidumise lahendusi. Küsimuseks on, kas negatiivsed heited võiks olla osa HKSist ning kui jah, kas sellele tuleks seada teatud piirangud või tuleks jätta negatiivsed heited HKSist eraldiseisvana.

3. paindlikkused erinevate sektorite vahel, mis võimaldavad eesmärke saavutada kulutõhusalt.

Eesti seisab kindlasti varasemate seisukohtade põhjal selle eest, et koos heite vähendamise eesmärgi seadmisega määratletaks ka tingimused, mis selle saavutamist võimaldavad:

· Uute tehnoloogiate olemasolu ja kättesaadavus, mis muudaksid 90% eesmärgi täitmise reaalselt võimalikuks;

· Kõigi liikmesriikide, sh väikeste majanduste, võrdne ligipääs rahastusele;

· Paindlikkus liikmesriikide erinevate lähtepositsioonide, eripärade ja senise panuse arvestamisel KHG heitkoguste vähendamisse.

Laias laastus on positiivne, et need tingimused on esialgses ettepanekus üldjoontes kajastatud. Samas näeme võimalusi nende selgemaks ja siduvamaks sõnastamiseks, mille eest seisame kindlasti ka läbirääkimiste käigus. Peame vajalikuks ka määrusesse ülevaatamisklausli lisamist.

Ettepanekut arutatakse edasi liikmesriikide vahel ja Euroopa Parlamendis. Läbirääkimistega soovitakse jõuda lõpule suhteliselt kiiresti – juba käesoleva aasta septembris-oktoobris on eesmärk jõuda liikmesriikide vahel ühispositsioonile, mille järel alustada trilooge Euroopa Parlamendiga. Ettepaneku läbirääkimistel plaanime peamiselt toetuda juba eelmisel aastal kujundatud Eesti Vabariigi Valitsuse 2040. a kliimaeesmärgi seisukohtadele ning varasemaid seisukohti plaanis muuta ei ole. Eelnõu uute elementide (nt rahvusvahelised krediidid), osas kavandame koostada täiendavad seisukohad, mille osas palume teie

arvamusi ettepaneku kohta tähtajaga 1.08 ([email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]). Täiendavate seisukohtadega on kavas jõuda Vabariigi Valitsuse istungile augustis.

Lugupidamisega,

Eliise Merila EL teemade valdkonnajuht | Välissuhete osakond

Head of EU affairs | Department of International Affairs +372 626 2843 | [email protected] Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee