Projekteerimistingimused - Kiviranna tee 1c tee

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR 2511802/05552

Digitaalse allkirjastamise kuupäev

Ehitustegevuse liigi täpsustus

Avalikult kasutatava tee rajamine

Projekteerimistingimuste andja

Asutus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Asutuse registrikood 75014913

Taotluse andmed

Liik Projekteerimistingimuste taotlus

Number 2211002/06087

Kuupäev 21.05.2025

Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress

78406:611:0164 Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Kiviranna tee

78406:611:3190 Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Kakumäe tee 250

78401:101:5914 Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Kiviranna tee 1c

Projekteerimistingimuste andmise alused ja lähtedokumendid:

Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on projekteerimistingimuste taotlus nr 2211002/06087,

ehitusseadustiku § 99 lg 1, Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määruse nr 36 „Tallinna linna

töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 34 lg 2.

Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused:

Projekteerimistingimuste alusel kavandatakse pikendada olemasolevat teed kuni Kiviranna tee 7

kinnistuni ja rajada mahasõit Kiviranna tee 7 kinnisasjale põhja poolt.

Alal kehtib alates 26.06.1997 Aiandusühistu Rand detailplaneering (DP000790). Vastavalt

ehitusseadustiku § 27 lg-le 1 ja selle punktidele 1-3 võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu

korral põhjendatud juhul anda projekteerimistingimused ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga

rajatise ehitusprojekti koostamiseks.

Detailplaneeringu seletuskirja punkti 6 (lk 12) kohaselt on asfalt-betoonkattega Kakumäe tee ja

Soolahe tee ning tee ümber poolsaare tipu oleva hoonetegrupi. Ülejäänud teed on kruntide

juurdepääsuteed kas kruus- või pinnaskattega, mis aga detailplaneeringu põhijoonisel ei kajastu.

Lisaks on detailplaneeringus kirjas, et vältimaks väljakujunenud pinnavete süsteemi rikkumist ja

tagamaks loodusmiljöö säilimise, siis olemasolevaid teede kõrgusmärke ei muudeta

(detailplaneeringu seletuskiri lk 13). Arvestades detailplaneeringu seletuskirja koosmõjus

põhijoonisega, on tee asukoht detailplaneeringus määratud, mistõttu ei oleks vastavalt

ehitusseadustiku § 99 lg-le 1 avalikult kasutatava tee rajamiseks projekteerimistingimuste andmine

nõutav (v.a kui soovitakse rekonstrueerida olemasolevat teed selliselt, et asendatakse ka aluskihid,

mis oleks käsitletav avalikult kasutatava tee ümberehitamisena, vt

https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015002 § 6 lg 1 p 1 ja ehitusseadustiku lisa 1).

Projekteerimistingimuste alusel kavandatav on ehitusseadustiku lisa 1 mõistes ehitusloakohustuslik

tegevus, kuid seda ei käsitleda kui olulise avaliku huviga rajatist, sest tegemist on tupiktänavaga, kus

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

olemasolevat avalikult kasutatavat teed pikendatakse kinnistu juurdepääsu tagamiseks. Kehtiva

Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt on tulevikus Kiviranna tee 1c kinnistule ette nähtud

kõrvaltänav koos perspektiivse ratta- ja kergliiklusteega (üldplaneeringu teede ja parkimise ning

kergliiklusteede teemakaart).

Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korraldusega nr 570 algatati Kakumäe metsa kaitseala (vt

https://teele.tallinn.ee/documents/117728/view#metadata). Kaitseala valitseja on Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet. Kakumäe kaitseala moodustamise eelnõu seletuskirja kohaselt on

Kiviranna tee 1c täies ulatuses arvatud kaitseala koosseisu, sh Kiviranna tee 7 kinnistuga külgneva

tee osa (korralduse lisa nr 1). Kiviranna tee 1c kinnistu on alates 29.05.2025 Tallinna linnale kuuluv

maa (maavalitseja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet).

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikke looduskooslusi, tagada kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse ning virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine. Kaitse alla võtmise korral

rakendatakse kohaliku kaitse all oleval maa-alal korralduse lisas 2 oleva kaitse-eeskirja eelnõus

sätestatud piiranguid (Kakumäe metsa piiranguvöönd). Kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on kaitseala

valitseja nõusolekuta keelatud kaitsealal anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba (korralduse lisa

nr 2, kaitse-eeskirja eelnõu § 6 lg 2 p 5 ja 6).

Käesolevate projekteerimistingimuste menetluse käigus on hinnatud, kas ehitustegevus võiks

ohustada kavandatava kaitseala kaitse-eesmärke. Kiviranna tee 7 kinnistuga külgneva tee asukoha

kindlaksmääramisest tekkivad mõjutused on eelduslikult väiksemad (tee asukoha sobivus, tee

kasutamisest tekkivad mõjutused), kuivõrd faktiliselt on tegemist juba looduses olemasoleva teega

ning siiani ei ole linn sellel liiklemist piiranud looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks

(liiklusseadus § 12 lg 1). Seega võib arvata, et kavandatava ehitisega kaasnevad mõjutused ei ole

märkimisväärsed.

Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Samas tuleb kaitsealal arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid määruses

ettenähtud erisustega (korralduse lisa nr 2, kaitse-eeskirja eelnõu § 1 lg 4) ning vältida või leevendada

kavandatava ehitisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Eelnevast lähtuvalt otsustab pädev

asutus projekteerimistingimuste andmise, lähtudes ehitusseadustiku § 99 lg-st 1.

Menetluse käik:

Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg-le 3 kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja

omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja

omaniku.

Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 p-le 2 esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu

vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav

ehitis või ehitamine puudutada.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lg-le 2 tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele.

Projekteerimistingimuste taotluse kohta küsiti arvamust taotluses esitatud mõjutatud kinnistute

omanikelt ja asjaomastelt asutustelt. Kuivõrd esialgne taotlus esitati juba 09.05.2022, küsiti

asjakohasel juhul arvamusi uuesti. Riigimetsa Majandamise Keskus (Kakumäe tee 250), Haabersti

Linnaosa Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet andsid nõustuva seisukoha.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

Kavandatav ehitis planeeritakse peamiselt Tallinna linnale kuuluvale üldkasutatava maa

sihtotstarbega kinnistule ning ei too kaasa täiendavaid kitsendusi kinnistu piirinaabritele.

Projekteerimistingimused antakse rajatiste ehitusprojekti koostamiseks vastavalt

projekteerimistingimuste taotlusele: uute rajatiste maht ja olemasolevate rajatiste ümberehitamise

vajadus selgitada välja projekteerimise käigus, kavandades terviklik lahendus.

Kuivõrd esitatud asendiplaanil on näidatud ka muud rajatised, arvestada järgmisega:

• Ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks tuleb taotleda hoone projekteerimistingimused,

esitades taotluse läbi Ehitisregistri Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (vt ehitusseadustiku

§ 26 lg 1 ja 2 ning lisa 1).

• Piirdeaed ja prügikonteiner tuleb projekteerida oma kinnistule. Piirdeaia rajamine ei ole

projekteerimistingimuste kohustuslik tegevus, küll aga on ehitusteatise kohustuslik tegevus.

Esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga või võimalusel eraldi rajatisena ehitusloa taotluses

läbi Ehitisregistri Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. Piirdeaia rajamisel kaasata

ehitusteatise menetlusse mõjutatud piirinaabrid.

• Drenaaži rajamine ei ole projekteerimistingimuste kohustuslik tegevus, küll aga on

ehitusteatise kohustuslik tegevus. Esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga või võimalusel

eraldi rajatisena ehitusloa taotluses läbi Ehitisregistri Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.

Tee ehitusprojekti koostamisel arvestada järgnevaga:

1. Projekti koostamisel lähtuda järgmistest strateegilistest dokumentidest: Tallinna arengustrateegia

„Tallinn 2035“, Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035, kehtiv üldplaneering.

2. Projekt koostada ja vormistada vastavalt kehtivatele standarditele, juhenditele, seadustele,

määrustele ja teistele valdkonda reguleerivatele õigusaktidele, sh majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, Eesti standarditele EVS 932:2017

„Ehitusprojekt“ ja EVS 843:2016 „Linnatänavad“, Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määruse

nr 32 lisale „Tallinna linna kaevetööde eeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrusele nr

3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määrusele nr 36 „Tallinna

linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“, Tallinna

Linnavolikogu 03.06.2021 määrusele nr 13 „Ehitusseadustikust tulenevate ülesannete

delegeerimine ja Tallinna linna ehitusmääruse muutmine ning ettevõtlusvaldkonna määruste

kehtetuks tunnistamine“, Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrusele nr 6 „Heakorra eeskiri“

ja Tallinna Kommunaalameti 19.11.2018 käskkirjale nr 97 „Teehoiutööde täiendavad nõuded“.

Vt ka Tallinna taristu ja avaliku ruumi juhendmaterjalide veebileht:

https://www.tallinn.ee/et/tallinna-taristu-juhendmaterjalid

3. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud, vastuvõetud ja koostamisel olevate detailplaneeringute

ja ehitusprojektidega. Vajadusel teha koostööd koostamisel olevate detailplaneeringute ja

ehitusprojektide projekteerijatega. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub Tallinna

planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee), ehitusprojektide ajakohane info kajastub Tallinna

ehitusprojektide registris (http://ehitus.tallinn.ee) ja EHR-is. Ehitusprojektiga esitada nimekiri

arvestatud detailplaneeringutest ja ehitusprojektidest.

4. Ehitusprojekti mahus esitada asendiplaan ja vajadusel tehnovõrkude koondplaan, mis peavad

olema vormistatud aktuaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil (M 1:500), mis vastab majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

5. Keskkonnakaitselised tingimused:

5.1. Objekt piirneb kavandatava Kakumäe metsa kaitsealaga ning jääb Tallinna rohealade

teemaplaneeringu kohaselt Kakumäe raba alale. Ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et

Kakumäe tee 250 kinnistul kraavist ranniku poole ei kahjustataks puid, ei ladustata

ehitusmaterjale ning ei sõideta sõidukite või ehitustehnikaga.

5.2. Vastavalt kehtivale detailplaneeringule olemasoleva tee kõrgusmärke võimalusel mitte

muuta (detailplaneeringu seletuskiri lk 13). Sõidutee pikendada olemasoleva teega samas

laiuses.

5.3. Teostada projektiga hõlmatud alal ja sellest 5 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020

määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine, mis on

kohustuslik läbi viia ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puit- ja

rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võra ulatusega ja

väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada dendroloogilise hinnangu materjalide

kaust, mis on allkirjastatud vastavat kvalifikatsiooni omava töö teostaja poolt.

5.4. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Mitte

kaevetöid nõudvaid lahendusi puude juurestiku kaitsealale. Lahendus kavandada kinnistul

võimalikult kõrghaljastust säästvalt.

5.5. Rohttaimede inventuuri välitööd teostada ajal, kui kaitsealustele liikidele iseloomulikud

määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev

ekspert.

5.6. Tehnovõrkude projekteerimisel kavandada tehnovõrgud maksimaalsel määral kõvakatte alla

või olemasolevatesse tehnovõrkude koridoridesse, säilitada haljasalal olemasolevatele

vajalik kasvuruum ja -tingimused vastavalt standardile EVS 843:2016. Mitte killustada

kavandatavate tehnovõrkudega olemasolevaid haljasalasid. Tänavavalgustuse

projekteerimisel arvestada puude võra ulatusega.

5.6.1. Projekteeritavate tehnovõrkude lahenduses arvestada ehitustöödeks vajaminevate

kaevetööde ulatusega ja märkida asendiplaanile kaeviku tsoon.

5.6.2. Juhul kui ei ole võimalik vältida olemasolevate puude juurestiku kaitsealale

trassikoridori kavandamist, võtta kasutusele erimeetmed (käsitsikaeve, suundpuurimine,

air-spade jne) puude kasvutingimuste säilitamiseks. Erimeetmete kasutamisel kajastada

lahendust asendiplaanil, käsitsi kaeve korral esitada lahendusest kohtlõiked ja selgitused,

millest järeldub, kuidas tagatakse kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine.

5.7. Käsitleda ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra). Puude

kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardis EVS 939-3:2020 ning Tallinna

kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest, tuua välja projektis nõuded vastavalt kohapõhisele

lahendusele. Puude võra kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikuse luba Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalametilt, lõikuse peab teostama arborist.

5.8. Juhul kui nähakse ette kõrghaljastuse likvideerimist, tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja

väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning esitada asendusistutuse arvutus vastavalt

Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise

kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt projektalale.

5.9. Ehitustegevus korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja

põhjavette, samuti imbumine pinnasesse. Tagada trassile jäävate kraavide ja tehnovõrkude

pidev toimimine tööde ajal. Vältida pinnase sattumine kraavidesse ja truupide-torude

suudmetesse.

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

5.10. Kaeve- ja ehitustöödel reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ja

tööstusmaa piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega.

Reostunud pinnase kokku kogumine ja äravedu tuleb tellida vastavat keskkonnaluba omavalt

ettevõttelt. Juhtumist teavitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit.

6. Jäätmekorralduse tingimused:

6.1. Käsitleda ehitamisel tekkivate jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna

jäätmehoolduseeskirja (JHE, vastu võetud 09.03.2023) nõudeid arvestades (st liigiti tuleb

koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures ulatuses).

6.2. Tuua välja tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi

koos nende edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad).

6.3. Betoon, asfalt ning muud ehitus- ja lammutusjäätmed, sh pakend tuleb üle anda liigiti

materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi

Keskkonnaametiga (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-

keskkonnatasu/maapou/kaevise-voi-katendi-kasutamine#karjrist-katendi-v) või üle anda

Väo ja Harku karjääride heakorrastamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale käitlejale.

6.4. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb

kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine.

7. Liikluskorralduslikud tingimused: Arvestada Tallinna Transpordiameti tingimusega (vt lisa,

esitatud 15.07.2025). Projekteerimisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga.

8. Ehitusprojektis lahendada katendite taastamine. Esitada asendiplaaniline lahendus ja katendi

konstruktsioon ning ristlõiked.

9. Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. Sademevee

käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna

sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda

naaberkinnistute veerežiim.

10. Ehitusprojektis arvestada vajadusel nõuetekohase tänavavalgustuse tagamisega.

11. Tehnovõrgud projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

12. Ehitusprojekti koostamisel arvestada kõikide töömaa-alasse jäävate tehnovõrkude

kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Ehitustöid olemasolevate

tehnorajatiste kaitsevööndites võib teostada kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Tööde

teostamisel juhinduda võrguvaldajate arvamustest või kooskõlastuste tingimustest.

13. Ehitusloa taotlemisel tuleb koos ehitusprojektiga eraldi failis esitada kaasamist vajavate

võrguvaldajate nimekiri või kinnitus, et võrguvaldajate kaasamine pole vajalik. Võrguvaldajate

tehnilised tingimused lisada ehitusprojektile.

14. Ehitusprojektile on vajalikud järgnevad arvamused/kooskõlastused:

• Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna

Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse

ringmajanduse osakond;

• tehnilised tingimused väljastanud ja olemasolevate/projekteeritud tehnovõrkude valdajad,

kelle tehnovõrkude kaitsetsoonis kavandatakse töid;

• kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab (sh

piirinaaber, Kiviranna tee 3a kinnistu omanik)

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA

15. Ehitusloa saamiseks esitada ehitisregistri kaudu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

elektroonseks menetlemiseks ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusprojekti

dokumentide digitaalse vormistamise nõuete juhendile.

16. Arvestada, et rajatis jääb jätkuvalt linna omandisse. Linn rajatisega seonduvat ehitustööd ei

hüvita.

Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametile vaide 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste andmisest arvates või pöörduda

kaebusega Tallinna halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja

korras.

Merlin Laur

ehitusõiguste menetleja

Lisa: TTA tingimused

5911 6505 [email protected]

Tallinna Transpordiameti Juuli 2025

Tallinn, Haabersti linnaosa, Kakumäe tee 250 // Kiviranna tee // 1c tee

üldised projekteerimistingimused

Projekteeritav lahendus peab vastama järgnevatele standarditele ja normdokumentidele:

Üldnõuded

1.1. Projekteeritav lahendus ja selles kasutatavad materjalid ning tooted peavad vastama järgnevate

standardite ja normdokumentide hetkel kehtivatele versioonidele:

1.1.1. EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”

1.1.2. EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine”

1.1.3. EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine”

1.1.4. EVS 843 „Linnatänavad“

1.1.5. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“

1.1.6. EVS-EN 1824 „Road marking materials – Road trials“

1.1.7. EVS-EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed”

1.1.8. EVS-EN 12675 „Traffic signal controllers. Functional safety requirements”

1.1.9. EVS-EN 12899 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid“

1.1.10. EVS-EN 12966 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muutuva teabega liiklusmärgid“

1.1.11. EVS-EN 50556 „Road traffic signal systems“

1.1.12. CEN/TR 16949 „Teepiirdesüsteem. Jalakäijapiirdesüsteem. Jalakäijarinnatised“

Tallinna Transpordiameti Juuli 2025

1.1.13. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027

1.1.14. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele.

1.2. Kõik paigaldatavad metallkonstruktsioonid (postid, kandurid, kinnitusdetailid, piirdedetailid,

jalakäijate suunajad jms) peavad olema kuumtsingitud vastavalt EVS-EN 1461 ja polüester-

pulbervärvitud (värvikood on RAL7016).

1.3. Liiklusmärkide, lisateatetahvlite ja teemärgiste valmistamisel kasutada tsinkplekist

märgialuseid (põhjendatud juhtudel on lubatud kasutada ka vähemalt 2 mm paksust

alumiiniumist märgialuseid).

1.4. Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb kasutada selliseid vundamente ja

kandekonstruktsioone, mis tagavad nende püsivuse.

1.5. Reklaamkandjate kavandamisel ja ümber tõstmisel taotleda Tallinna Transpordiametilt

eritingimusi eraldiseisvalt.

1.6. Liiklusmärkide suurusgrupid ja kasutatav helkurmaterjali klass näidata projekti joonistel ja

spetsifikatsioonis.

1.7. Liikluskorraldusvahenditel kasutada standardi nõuetele vastavaid valgustpeegeldavaid kilesid.

1.8. Teemärgised näha sõiduteel ette termoplastikust. Kõnni- ja rattateel kavandada teemärgised

värviga.

1.9. Projekti spetsifikatsioonis näidata kõik materjalid, vahendid ja seadmed, mis tagavad projekti

realiseerumise.

1.10. Projektis lahendada objekti ehitusaegne liikluskorraldus (kõiki liiklejagruppe arvestav) ja

ühistranspordi ümbersõidumarsruudid, peatuste asukohad ja ajutised ootekojad ning

ehitusaegsest liikluskorraldusest tulenevad objekti lähipiirkonna fooriprogrammide

muudatused. Lähipiirkonna fooriprogrammide muudatused arvutada lähtudes liikluse

modelleerimise ja liikluse vaatluse (ehituse aegne) tulemustest. Projektis tuleb kirjeldada

ajutise liikluskorralduse põhimõtted, ajutise ühistranspordilahendused ning kajastada projekti

ehitusmetoodikad.

1.11. Projektis näidata liikluskorralduslike tee-elementide mõõtketid tee iseloomulikes kohtades,

gabariidid ja sõiduradade laiused ristmikevahelisel alal jne, vähemalt iga 50 m tagant.

Ristmikel, kurvides ja rajalaiuse muutudes koheselt.

1.12. Liikluskorraldusskeemil näidata täiendavalt kergliiklustee ning parkimiskohtade paigutus ja

mõõdud.

1.13. Kõik elektroonsed seadmed ja konstruktsioonid peavad olema uued, olemasolevaid seadmeid

kasutada ainult siis, kui need vastavad allolevatele tingimustele ja nende kasutamiseks on

saadud kooskõlastus Tallinna Transpordiametilt. Elektroonsed seadmed peavad sobima

Tallinna Transpordiameti Juuli 2025

töötamiseks temperatuuripiirkonnas -40°C kuni +50°C, kui järgmistes punktides ei ole teisiti

kirjas.

1.14. Kõik tooted on vaja paigaldada vastavalt tootja juhistele.

1.15. Esitada tuleb kõikide projektis kasutatud elektroonsete seadmete (sh fooride, andurite ja

lisaseadmete) tootelehed, sertifikaadid ja paigaldusjuhendid.

1.16. Olemasolevad teeilmajaamad säilitada samades asukohtades. Teeilmajaama

taaspaigaldamiseks tuleb kasutada eelkõige olemasolevaid/projekteeritavaid Tallinna

Transpordiameti konsoole ja portaale.

1.16.1. Olemasolevad muutuva teabega infotablood säilitada ja taaspaigaldada liikluskorralduslikult

sobivasse asukohta.

1.17. Liikluskorraldusskeemid esitada PDF ja DWG formaadis.

1.18. Ehitustöö käigus tekkivad projekti ja/või materjalide muudatused kooskõlastada Tallinna

Transpordiametiga.

1.19. Käesolevatest nõuetest kõrvalekalded on vajalik arusaadavalt põhjendada ja kooskõlastada

eraldiseisvalt Tallinna Transpordiametiga.

1.20. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga.

1.21. Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti liikluskorraldusosakonnale.

1.22. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat.