Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

17.07.2025 nr 1-4/25/3289

Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa

Majandamise Keskuse põhimäärus“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Koopia: Riigimetsa Majandamise Keskus

Marko Lelov, 626 2918

[email protected]

1

EELNÕU

27.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4

„Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 47 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruses nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) RMK ingliskeelne nimi on Estonian State Forest Management Centre.“;

2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„RMK aadress on Toompuiestee 24, 10149 Tallinn.“;

4) paragrahvi 6 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) RMK sümboliks on logo, mida kasutatakse RMK tunnusgraafilise elemendina. Logo

kujutis on esitatud käesoleva määruse lisas.“;

6) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

7) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) RMK dokumendid vormistatakse ja registreeritakse RMK dokumendihalduse juhendis

sätestatud korras.

(2) RMK-l on oma nimega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhendis.“;

8) paragrahvi 9 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) metsa kasvatamine sh raietööde tegemine ja metsakaitse;

„4) metsa või muu kinnisasja kasutamine ja kasutusse andmine kõrvalkasutuseks,

rekreatsiooniks, jahinduseks ning teadus- ja õppetööks;“;

2

9) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) kaitsealuste kalade ning veeselgrootute kasvatamine;“;

10) paragrahvi 9 täiendatakse punktidega 111 ja 11² järgmises sõnastuses:

„11¹) metsa- ja loodusteadlikkuse edendamine;

11²) kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja looduskaitseseaduse § 20 alusel

omandamine;“;

11) paragrahvi 9 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) oma tegevusega seonduva täiendus- ja ümberõppe ning teadus- ja arendustegevuse

korraldamine, läbiviimine ja toetamine kooskõlas õigusaktidega;“;

12) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:

„16¹) kinnisvara arendamine ja kinnisvarainvesteeringud;“;

13) paragrahvi 9 punkti 18 täiendatakse pärast sõna „riigimetsa“ tekstiosaga „ja RMK valduses

oleva muu vara;“;

14) paragrahvi 10 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) sõlmida riigi nimel riigimetsa kasutusõiguste, kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali,

teiste metsasaaduste, nende töötlemissaaduste, metsataimede kultiveerimismaterjali sh

metsapuuseemnete võõrandamise lepinguid;“;

15) paragrahvi 10 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) sõlmida riigi nimel lepinguid vara omandamiseks, RMK valduses oleva vara kasutusse

andmiseks, piiratud asjaõigustega koormamiseks, võõrandamiseks ja vahetamiseks ning oma

tegevusaladega seotud teadus- ja arendustegevuseks;“;

16) paragrahvi 10 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:

„8) võtta laenu nõukogu otsusega määratud tingimustel ja piirides;

9) täita omaniku ootusi ja seatud eesmärke ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid;

17) paragrahvi 10 punktid 14-16 sõnastatakse järgmiselt:

„14) finantseerida oma majandustegevuse tulust riigimetsa majandamist ja riigimetsale pandud

avalike funktsioonide täitmist, mille järgselt kantakse puhaskasumist riigieelarvesse Vabariigi

Valitsuse määratud summa;

15) täita kinnisasja- ja metsaomanikule seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega pandud

muid kohustusi ning teostada metsa majandamisest tulenevaid metsaomaniku õigusi;

16) teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid metsandust ja maakasutuspoliitikat

reguleerivate õigusaktide muutmiseks ja uute vastuvõtmiseks;

3

18) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) täita muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.“;

19) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tegevust“ tekstiosaga „ning juhib nõukogu

koosolekuid;“;

20) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „„Metsaseaduse““ sõnaga „metsaseaduse“;

21) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku teatega, kus märgitakse koosoleku toimumise aeg,

koht ja päevakord. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade edastatakse nõukogu liikmetele

hiljemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist.

(4) Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teate, nõukogu esimehelt või teda asendavalt nõukogu

liikmelt saadud teabe alusel materjalide ettevalmistamise, ja nõukogu liikmetele saatmise tagab

juhatus, v.a juhul kui nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ei otsusta teisiti.“;

22) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(4¹) Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta

üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise

poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.“;

23) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(5¹) Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata

põhimääruses, muudes töökorralduslikes dokumentides ja seaduses sätestatud korras.“;

24) paragrahvi 13 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Hääletamine viiakse läbi avalikult, välja arvatud juhul, kui nõukogu ei otsusta teisiti.“;

25) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Nõukogu liige ei tohi osa võtta hääletamisest, kui otsustatakse tema ja RMK vahelise

tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja RMK vahelise tehingu

tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on

vastuolus RMK huvidega.“;

26) määruse 3. peatüki esimest jagu täiendatakse paragrahviga 131 järgmises sõnastuses:

„§ 13¹. Nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1) Nõukogu võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks

saadab nõukogu esimees või tema korraldusel nõukogu sekretär otsuse eelnõu kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele ja määrab seisukoha esitamiseks tähtaja,

mis ei tohi olla lühem kui 2 tööpäeva. Otsus on vastu võetud, kui üle poole liikmetest hääletab

4

selle poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui liige ei teata oma seisukohta tähtaja

jooksul, loetakse, et ta ei hääletamisel osalenud.

(2) Hääletustulemuste kohta koostatakse nõukogu koosoleku protokolli asendav

hääletusprotokoll, mille allkirjastavad nõukogu esimees ja protokollija. Hääletusprotokoll

saadetakse viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse:

1) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud liikmed

nimeliselt, välja arvatud juhul kui hääletamist ei viida läbi;

2) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu;

3) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.“;

27) paragrahv 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) koosolekul osalevad nõukogu liikmed ja juhatuse liikmed ning kutsutud isikud;

3) koosoleku juhataja ja protokollija;“;

28) paragrahv 14 lõike 1 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„5) ettekande teinud isikute nimed ja ettekande teema;

6) sisulise arutelu kirjeldus ja nõukogu liikme soovil tema esitatud seisukoht;“;

29) paragrahv 14 lõike 1 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:

„8) nõukogu liikme nõudel koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme

eriarvamuse sisu;

9) päevakorraväliselt tõusetunud küsimused ja nende arutelu kirjeldus ning nõukogu liikme

nõudel muud koosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.“;

30) paragrahv 14 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile lisatakse

koosolekule esitatud kirjalikku taasesitatavas vormis ettepanekud, ettekannete põhiseisukohad

ja arvamused.

(3) Nõukogu teenindab ja koosolekute protokollimist korraldab RMK.“;

31) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „arvamuse“ sõnaga „ettepaneku“;

32) paragrahvi 15 lõike 2 punktid 8-10 sõnastatakse järgmiselt:

„8) kinnitab RMK struktuuri ja koosseisu ning tasustamisjuhendi;

9) kinnitab RMK raamatupidamise sise-eeskirja, töökorralduse reeglid, struktuuriüksuste

põhimäärused ning vähemalt kahe juhatuse liikme tegevusvaldkonda üheaegselt kuuluvates

küsimustes muud juhendid, eeskirjad, reglemendid ja protseduurireeglid;

5

10) otsustab RMK vara omandamise, kasutusse andmise, piiratud asjaõigustega koormamise ja

võõrandamise küsimused seaduses nimetatud juhtudel ja teeb nendes küsimustes ettepanekuid

nõukogule, kui otsustamine on nõukogu pädevuses;“;

33) paragrahvi 15 lõike 2 punkti 14 täiendatakse pärast sõna „muid“ sõnadega „seadusest

tulenevaid ning“;

34) paragrahvi 16 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava

kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava

välisriigi kvalifikatsiooni;

2) omab RMK juhtimiseks vajalikke teadmisi, kogemust ja laitmatut erialast reputatsiooni.“;

35) paragrahvi 16 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juhatuse liige ei või nõukogu nõusolekuta olla metsaseaduse § 50 lõikes 7 nimetatud isik.

(4) Juhatuse liige on kohustatud täitma oma ülesandeid heas usus ja RMK huvides kõige

otstarbekamal viisil ning tegutsema oma ülesannete täitmiseks vajaliku kõrgendatud hoolsuse

ja temalt oodatava ettenägelikkuse ning kompetentsiga.“;

36) paragrahvi 17 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Teised juhatuse liikmed valib nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul.“;

37) paragrahvi 18 lõike 6 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Vastasel korral võib juhatuse liikme tegevus olla käsitatav juhatuse liikme kohustuse

rikkumisena.“;

38) paragrahvi 19 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda iga juhatuse liige.“;

39) paragrahvi 19 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 20 lõiked 1-3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) RMK auditikomitee (edaspidi auditikomitee) ülesandeks on kindlustada RMK juhtimise

vastavus headele juhtimise ja järelevalve teostamise tavadele, nõustades nõukogu järelevalvega

seotud küsimustes. Selleks koordineerib auditikomitee RMK sise- ja välisaudiitorite tööd,

analüüsib regulaarselt sise- ja välisauditite tulemusi, jätkusuutlikkuse ja finantsaruandluse

protsesse, riskijuhtimise- ning sisekontrolli-süsteemi, finantsriskide juhtimist, eelarvestamise

ja majandusaasta aruande koostamisega seonduvat ning tegevuse seaduslikkusele vastavust.

Auditikomitee esitab nõukogule ülevaateid RMK olukorrast ja teeb ettepanekuid oma

pädevusega seonduvates küsimustes.

(2) Nõukogu moodustab kolmeliikmelise auditikomitee ja valib ning nimetab komitee liikmete

hulgast esimehe. Auditikomitee liikmed nimetatakse tähtajaliselt kolmeks aastaks.

6

(3) Vähemalt kaks auditikomitee liiget valitakse nõukogu liikmete hulgast.“;

41) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) RMK siseauditi struktuuriüksuse ülesandeks on nõukogule, auditikomiteele ning

juhatusele riskipõhise ja objektiivse ning sõltumatu hinnangu andmine RMK eesmärkide

saavutamise, valitsemise, otsuste tegemise seaduslikkuse ning riskijuhtimise ja

kontrolliprotsesside toimimise kohta.“;

42) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) RMK struktuuriüksused on kinnitatud RMK juhatuse otsusega.

(2) RMK struktuuriüksuste ja nende juhtide ülesanded, õigused ning kohustused sätestatakse

struktuuriüksuste põhimäärustes, ametijuhendites ja töölepingutes.“;

43) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) RMK vara (edaspidi vara) kasutusse andmise ja selle konkreetsed tingimused otsustab

metsaseaduses sätestatud juhtudel RMK nõukogu, juhatus või juhatuse volitatud isik (selles

jaos edaspidi otsustaja), arvestades metsaseadust, riigivaraseadus ja nende alusel kehtestatud

õigusakte.“;

44) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(1¹) Vara antakse kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Vara võib kasutamiseks

anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta üksnes riigivaraseaduse alusel.“;

45) paragrahvi 24 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Otsustaja hindab vara vajalikkust ning enne kinnisasja kasutamiseks andmist selgitab välja

kinnisasja vajalikkuse riigile lähtudes riigivaraseaduses sätestatud korrast.“;

46) paragrahvi 24 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui see muudaks võimatuks või oluliselt

raskendaks RMK vara otstarbekohast ja eesmärgipärast kasutamist või õiguste teostamist.“;

47) paragrahvi 24 lõiget 5 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„2¹) kirjalikul enampakkumisel pakkumiste avamise tähtpäeva ja koha;

2²) enampakkumisel ja läbirääkimisel koos enampakkumisega osalemise tingimused ja korra;“;

48) paragrahvi 24 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „suuruse“ tekstiosaga „,tasumise

aja ja korra;“;

49) paragrahvi 24 lõiget 5 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

7

„5) tagatisraha rakendamise korral tagatisraha suuruse ja tasumise või muu määratud tagatise

esitamise korra;

6) muud pakkumismenetluse tingimused.“;

50) paragrahvi 24 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „“Metsaseaduse““ sõnaga

„metsaseaduse“;

51) paragrahvi 24 lõike 6 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kasutusse antava vara kirjeldus;

3) kasutusse andmise lepingu põhitingimused ja kasutusse andmise tähtaeg või märge, et vara

antakse kasutamiseks tähtajatult;“;

52) paragrahvi 24 lõike 6 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„5) kasutusse antava varaga tutvumise aeg, koht ja kord;

6) enampakkumise osavõtutasu ja vara kasutamise tagatisraha suurus, nende tasumise tähtaeg

ja viis või muu määratud tagatise esitamise kord;“;

53) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) otsustaja on huvitatud isikute ringi väljaselgitamisel teinud kindlaks ainult ühe isiku huvi;“;

54) paragrahvi 25 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Läbirääkimiste kestus ei või ületada 30 päeva nende alustamise päevast arvates. Juhul kui

selle tähtaja kestel ei saavutata kokkulepet vara kasutusse andmiseks, tunnistab korraldaja

läbirääkimised nurjunuks või teeb otsustajale põhjendatud taotluse läbirääkimiste tähtaja

pikendamiseks. Otsustaja võib põhjendatud taotluses esitatud objektiivsetest asjaoludest

lähtuvalt määrata erandkorras vara kasutusse andmise otsustamisel läbirääkimisteks ka pikema

tähtaja kui 30 päeva.“,

55) paragrahvi 25 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „tulemusel“ tekstiosaga „ ,arvestades nii

lisatingimuste täitmist kui pakutud hinda,“;

56) paragrahvi 26 lõiked 1-5 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Enampakkumine või läbirääkimine koos enampakkumisega toimub metsaseaduses

sätestatud juhtudel.

(2) Enampakkumist võib korraldada kas suuliselt, kirjalikult, digitaalselt või elektrooniliselt.

(3) Enampakkumisel osaleja võib esitada korraldajale protesti enampakkumise

ettevalmistamise ja korraldamise kohta kolme päeva jooksul enampakkumise tähtpäevast.

Korraldaja esitab kahe päeva jooksul protesti laekumise päevast arvates otsustajale põhistatud

arvamuse protesti arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Juhul kui otsustaja leiab, et

protestis nimetatud asjaolud mõjutasid enampakkumise tulemust, tunnistab ta enampakkumise

nurjunuks ning määrab kordusenampakkumise.

8

(4) Otsustaja otsustab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise,

sealhulgas nurjunuks tunnistamise tõttu 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste

teatavaks tegemisest arvates. Enampakkumise võitjale saadetakse teade enampakkumise

tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest viivitamata pärast vastava otsuse tegemist

teate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(5) Enampakkumisest osavõtjale, kes ei teinud parimat pakkumist, tagastatakse tagatisraha viie

päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks

tunnistamist.“;

57) paragrahvi 27 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Suulise enampakkumise teostab korraldaja, kes kuulutab enampakkumise määratud ajal ja

kohas avatuks ning kontrollib osavõtutasu ja tagatiste kohta esitatud dokumentide vastavust

enampakkumise teates avaldatud tingimustele ja registreerib enampakkumisel osalejatena

isikud, kes täitsid kõik teates ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded. Registreeritud

osalejate nimed kantakse enampakkumise protokolli. Registreerunud osalejatele väljastatakse

registreerimisnumber, mille all ta osaleb kuni enampakkumise lõpuni. Korraldaja võib

võimaldada soovijail end enampakkumisest osavõtjatena registreerida ka enne enampakkumise

avatuks kuulutamist.

58) paragrahvi 27 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enampakkumise teates avaldatud ajal ja kohas esitavad enampakkumisel osaleda soovijad

dokumendid, mis tõendavad osavõtutasu ja tagatisraha tasumise või pangagarantii vastavust

teates avaldatud nõuetele ning allkirjastatud kirjaliku tõendi selle kohta, et nad on teadlikud ja

nõustuvad enampakkumise korra ja müügitingimustega. Pakkuja esindamise korral tuleb

esitada esindusõigust tõendav volikiri. Isikut, kes ei esita teates või käesolevas paragrahvis

märgitud nõuetele vastavaid dokumente, enampakkumisel osalema ei lubata.

59) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Korraldaja tutvustab enampakkumisel osalemise ja pakkumiste esitamise tingimusi, teatab

osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid ning vajadusel enampakkumise minimaalse ja

maksimaalse sammu. Korraldajal on õigus nõuda nende osalejate või kohalviibijate lahkumist,

kes ei allu enampakkumise protseduurireeglitele.“;

60) paragrahvi 27 lõiked 4-6 sõnastatakse järgmiselt:

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud toimingute teostamist ning korraldaja

vastava märguande andmist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist alghinnast või

selle puudumisel korraldaja määratud hinnast. Enampakkumisest osavõtja annab korraldajale

märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse. Pakkumised esitatakse

enampakkumise tingimustes sätestatud korras. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste

lehel, mis lisatakse enampakkumise protokollile.

(5) Korraldaja kuulutab enampakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud kasutustasu

kolmekordset teatamist. Enampakkumise tulemused tehakse osalejatele teatavaks suuliselt

enampakkumise ruumis ning fikseeritakse enampakkumise protokollis. Suulise

enampakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud isik.

9

(6) Kui osaleja ei allkirjasta nimetatud nõusolekut, kaotab ta vara kasutamiseks lepingu

sõlmimise õiguse ja tema tasutud tagatisraha ei tagastata või nõutakse sisse tema esitatud

pangagarantii. Enampakkumise võitja allkirja andmisest keeldumise korral teeb korraldaja

enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse kasutusse enampakkumisest

osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Ka selle osavõtja keeldumise korral

korratakse eespool nimetatud protseduuri, kuni selgub nõusolekule allkirja andev osavõtja.“;

61) paragrahvi 28 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

㤠28. Kirjalik ja digitaalne enampakkumine

„(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb pakkumine esitada vastavalt

enampakkumise teates avaldatud tingimustele kinnises ümbrikus, millele on üheselt

arusaadavalt märgitud enampakkumise objekt ja pakkumise esitamise tähtpäev. Digitaalse

enampakkumise korral tuleb pakkumus esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks

RMK e-postile [email protected]. Pakkumus peab olema märgusõna kandvas digitaalselt

allkirjastatud ümbrikus. Pakkumises peavad sisalduma:

1) pakkuja nimi ja registri- või isikukood ja elu- või asukoht ning aadress, kuhu enampakkumise

korraldaja saab saata enampakkumise protokolli ja muud menetluse dokumendid;

2) juriidilise isiku õigusaktidest ja põhikirjast või ühingulepingust tuleneva pädeva organi otsus

enampakkumisel osalemise kohta;

3) nõusolek enampakkumisel osalemiseks enampakkumiseks kehtestatud tingimustel;

4) tõendid tagatisraha ja osavõtutasu või nõutud pangagarantii tasumise kohta;

5) numbrite ja sõnadega kirjutatud kasutustasu täiseurodes pakkumissumma, mis ei tohi olla

alla avaldatud alghinna. Kui need ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud

kasutustasu summa;

6) pakkumise esitaja allkiri.“;

62) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) füüsilise isiku esindaja volikiri ja juriidilise isiku esindaja volikiri, kui juriidilise isiku nimel

pakkumise esitaja esindusõigus ei kajastu Eesti äriregistris.

63) paragrahvi 28 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

64) paragrahvi 28 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kirjalik pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle

puudumisel sihtkoha postitemplis või pakkumise saabumisel selleks määratud kohta, kui

pakkumine ei ole esitatud posti teel.“;

65) paragrahvi 28 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kirjaliku ja digitaalse enampakkumise tulemused kantakse protokolli, mille alusel esitab

korraldaja otsustajale kinnitamiseks parima pakkumise. Enampakkumise võitja on kõrgeima

pakkumise teinud isik.

10

(6) Pakkumise tulemustest teatab korraldaja kirjalikult kõigile osavõtjatele hiljemalt viie päeva

jooksul kirjaliku enampakkumise tähtpäevast arvates.“:

66) paragrahvi 29 lõiked 1-3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elektrooniline enampakkumine avatakse enampakkumise teates märgitud ajal ja kohas

vajaliku teabe kättesaadavaks muutmise ning pakkumiste tegemise võimaldamise teel.

(2) Enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu

vahendusel ning tasub osavõtutasu ja tagatisraha. Osalemisel volitatud esindaja esitab lisaks

enda andmetele ka selle isiku andmed, kelle nimel ta enampakkumisel osaleb, kinnitab volikirja

olemasolu ning korraldaja nõudmisel esitab volikirja kirjalikult. Osavõtutasu ja tagatisraha

peavad laekuma enampakkumise teates märgitud arvelduskontole hiljemalt üks tund enne

enampakkumise teates märgitud pakkumiste esitamise tähtaega.

(3) Osaleda soovija tutvub enampakkumise protseduurireeglite, vara kasutustingimuste ja

protestide esitamise korraga ning annab kinnituse selle kohta, et ta nõustub tingimustega ja

kohustub tasuma enda pakutud hinna kui enampakkumisel osaleja osutub enampakkumise

võitjaks ning enampakkumise tulemused tema kasuks kinnitatakse.“;

67) paragrahvi 29 lõiked 5-8 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Isikuid, kes ei nõustu andma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnitust või ei tasu

osavõtutasu ja tagatisraha või kelle pangaülekande selgituses ei sisaldu enampakkumise

tingimustes nõutud andmed, enampakkumisele ei lubata.

(6) Enampakkumisel osalejate arv, kasutajanimed ja osalejate tehtud pakkumised on

üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas nähtavad kõigile enampakkumisel

osalejatele alates hetkest, mil osavõtutasu ja tagatisraha laekuvad korraldajale. Registreeritud

osalejate nimed ning iga osaleja tehtud kõrgeim pakkumine kantakse enampakkumise

protokolli.

(7) Pakkumisi alustatakse alghinnast. Enampakkumisel osalejad sisestavad oma pakkumised

elektrooniliselt. Kõik enampakkumisel osalejad on kohustatud enampakkumise ajal alluma

enampakkumise protseduurireeglitele.

(8) Korraldajal on õigus keelata pakkumiste esitamise osalejal, kes on teist korda rikkunud sama

enampakkumise protseduuri või ei ole täitnud korraldaja põhjendatud korraldust.

Enampakkumine lõpeb enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval.“;

68) paragrahvi 30 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kasutusse antava vara andmed ja viited pakkumise korraldamise otsusele ning pakkumise

tulemuste kinnitamise otsusele;

3) kasutusse antava vara kohustuslik kasutusotstarve;

69) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) vajadusel kasutaja kohustus pakkuda avalikes huvides teatud teenuseid;“;

11

70) paragrahvi 30 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) lepingu tähtaeg või märge vara tähtajatu kasutusse andmise kohta;“;

71) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmiselt:

„41) tähtajalise kasutuslepingu puhul lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;

72) paragrahvi 30 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „kord“ tekstiosaga „ning nende

muutmise põhimõtted;“;

73) paragrahvi 30 lõike 2 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „tagatised“ tekstiosaga „ja

kohaldatav ettemaks;“;

74) paragrahvi 30 lõiget 7 täiendatakse punktidega 4-6 järgmises sõnastuses:

„4) vara kasutuskõlbmatuks muutumisel;

5) juriidilise isiku äriregistrist kustutamisel äriühingu lõppemise tõttu;

6) muudel seaduses sätestatud juhtudel.“.

75) paragrahvi 31 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vara võõrandamise ja selle konkreetsed täpsemad tingimused otsustab metsaseaduses

sätestatud juhtudel RMK nõukogu või juhatus (selles jaos edaspidi otsustaja), arvestades

metsaseadust, riigivaraseadust ja nende alusel kehtestatud õigusakte. Vara võõrandamine

metsaseaduses nimetamata juhul toimub riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud korras.“;

76) paragrahvi 31 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

(1¹) Kinnisasja võõrandamine kooskõlastatakse energeetika- ja keskkonnaministriga ja

maakasutuspoliitika valdkonna eest vastutava ministriga või nende volitatud isikutega.“;

77) paragrahvi 31 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vara võib võõrandada, kui see ei ole vajalik RMK-le seadusest ja põhimäärusest tulenevate

ülesannete täitmiseks ega teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele. RMK selgitab

enne kinnisasja võõrandamise algatamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile lähtudes

riigivaraseaduses sätestatud korrast.

(3) Vara võõrandamist korraldab otsustaja määratud vähemalt kolmeliikmeline komisjon (selles

jaos edaspidi korraldaja). Korraldaja komisjon on otsustusvõimeline juhul, kui kohal on

vähemalt kaks komisjoni liiget.“;

78) paragrahvi 31 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vara võõrandamise otsusest teatatakse metsaseaduses, riigivaraseaduses ja nende alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Teates peab olema märgitud:

1) võõrandatava vara nimetus, põhinäitajad ja täpne asukoht;

1¹) viited vara võõrandamise otsusele ja pakkumise tulemuste kinnitamise otsusele;

12

2) vara võõrandamise viis;

3) vara võõrandamise alghind;

4) võõrandatava varaga tutvumise aeg, koht ja kord;

5) osavõtutasu ja tagatisraha suurus, selle tasumise tähtaeg ja viis;

6) muud otsustaja ja korraldaja poolt avalikustatavad andmed.

(6) Vara tasuta võõrandamine toimub riigivaraseadusega sätestatud juhtudel ja korras.“;

79) paragrahvi 32 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Riigivaraseadusega“ sõnaga

„riigivaraseadusega“;

80) paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaega 30 päeva võrra pikendada.“;

81) paragrahvi 33 lõiked 1-5 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vara omandamise ja selle tingimused otsustab metsaseaduses sätestatud juhtudel

valdkonna eest vastutav minister, RMK juhatus või juhatuse volitatud isik (selles jaos edaspidi

otsustaja).

(2) Juhul kui vara omandatakse läbirääkimiste korras, määrab otsustaja läbirääkimisi teostava

isiku või isikud (selles jaos edaspidi läbirääkija). Läbirääkija tellib vajaduse korral vara

omandamise läbirääkimiste alustamiseks sõltumatu eksperdi arvamuse omandatava vara

hariliku väärtuse kohta.

(3) Läbirääkija juhindub läbirääkimiste korraldamisel ja pidamisel käesoleva määruse §-s 25

sätestatud korrast.

(4) Juhul, kui läbirääkimistel saavutatud kokkulepe vastab otsustaja kinnitatud vara

omandamise kõikidele tingimustele, sõlmib otsustaja ja vara omanik võlaõiguslepingu ning

vajaduse korral asjaõiguslepingu, järgides õigusaktides sätestatud vorminõudeid.

(5) Juhul kui RMK-l on vajadus oma õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda

kolmandatelt isikutelt nende vara koormamist piiratud asjaõigusega RMK kasuks, peab

läbirääkimisi piiratud asjaõigusega koormamise tingimuste üle läbirääkija otsustaja kinnitatud

protseduurireeglite alusel. Vara omandamise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema

volitatud isik.“;

Kristen Michal

Peaminister

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

„Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4

„Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa

Majandamise Keskuse põhimäärus“ muutmise eesmärk on korrastada, kaasajastada ja

täpsustada Riigimetsa Majandamise (edaspidi RMK) põhimääruses kehtestatud tegevusalad,

õigused ja kohustused. Samuti on täpsustatud RMK juhtimisorganite ja auditikomitee

töökorraldust ja ülesandeid. Eelnõuga ajakohastatakse ja täiendatakse RMK põhimääruse vara

kasutusse andmise, võõrandamise ja omandamisega seonduvat regulatsiooni ning korrastatakse

põhimäärust õigusselguse tagamise aspektist.

Põhimäärust on täiendatud nõukogu koosolekute kokkukutsumise ja toimumise osas. Samuti

on eelnõu täiendatud nõukogu poolt otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

reeglistiku osas. Muudatusettepanekud avardavad ja ühtlustavad koosolekutel osalemise ja

otsuste vastuvõtmise põhimääruses kirjeldatud nõudeid ning viiside valikuid ja võimalusi.

Eelnõu muudatusettepanekutega avardub juhtorganite liikmete võimalus otsustusprotsessis

kaasa rääkida, juhtimine muutub läbipaistvamaks ning tõhustub kontroll juhatuse tegevuse üle.

Eelnõukohase määruse (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostamisel osalesid RMK õigus- ja

hangete osakonna juhataja Maarja-Viorika Vasko ([email protected]) ja

vanemjurist Maire Kulla ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi

õigusosakonna nõunik Marko Lelov ([email protected]).

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4

„Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ 14.07.2023 jõustunud redaktsiooni (RT I,

11.07.2023, 14).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõikega 2, mille kohaselt on RMK inglisekeelne nimi Estonian

State Forest Management Centre.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 3. Muudatusega jäetakse põhimäärusest välja RMK

nimetused mitmetes eri keeltes, välja arvatud inglise keeles. Muudatuse eesmärk on vähendada

tarbetut keelelist loetelu, millel ei ole õiguslikku ega praktilist lisandväärtust.

Inglise keel jääb ainsaks võõrkeeleks, milles RMK nime kasutamine on rahvusvahelise

suhtluse ja koostöö raames vajalik ja põhjendatud.

Punktiga 3 täpsustatakse § 5, milles sätestatakse RMK asukoht. RMK aadress on

Toompuiestee 24, 10149 Tallinn. Muudatusega ajakohastatakse RMK ametlik aadress, et see

vastaks ametiasutuse tegelikule peamisele asu- ja tegevuskohale. Muudatus on vormiline ja

tehniline, kuid vajalik, et tagada põhimääruse kooskõla faktiliste asjaoludega.

Aadressimuudatus ei too kaasa sisulisi muudatusi asutuse tegevuses ega funktsioonides, kuid

välistab ebatäpsusi ja võimalikke arusaamatusi dokumentide esitamisel või ametliku suhtluse

korraldamisel.

2

Punktid 4 ja 5 on seotud § 6 muudatustega. Kehtetuks tunnistatakse lõike 1 teine lause ning

muudetakse lõike 2 sõnastust.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 7 lg 2. Asjaolul, et RMK-l on arvelduskontod pankades,

pole põhimäärusega reguleerimiseks vajadust.

Punktiga 7 muudetakse § 8 lõikeid 1 ja 2, millega täpsustatakse dokumentide vormistamisega

seonduvat. RMK dokumendid vormistatakse ja registreeritakse RMK dokumendihalduse

juhendiga sätestatud korras.

Punktid 8-13 puudutavad eelnõu §-s 9 tehtavaid muudatusi. Paragrahvi 9 täiendatakse ja

täpsustatakse tegevusalade nimekirja kuuluvate tegevustega ja korrigeeritakse olemasolevate

punktide sõnastust. Eraldi tegevusaladena on välja toodud raietööde tegemine riigimetsas; metsapuuseemnete varumine ja müümine; kaitsealuste kalade ning veeselgrootute

kasvatamine; metsa- ja loodusteadlikkuse edendamine; kinnisvara arendamine ning

kinnisvarainvesteeringud ja kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja looduskaitseseaduse

§ 20 alusel omandamine. Tegemist on RMK olemasolevate tegevusaladega, mis sätestatakse

põhimääruses õigusselguse ja tegelikkusele vastavuse tagamise eesmärgil.

Samuti on täiendatakse § 9 punkti 4 sõnaga “kinnisvara” ja punkti 18 tekstiosaga „RMK

valduses oleva muu vara“, kuna lisaks metsale antakse kasutusse ka muud vara.

Punktid 14-18 on seotud §-s 10 tehtavate muudatusega. Paragrahv 10 lõige 2 sõnastusest on

välja jäetud RMK õiguste ja kohustuste nimekirjast dekoratiivtaimede võõrandamise lepingute

sõlmimine ja täiendatud metsapuuseemnete võõrandamise lepingute sõlmimise osaga.

Sama paragrahvi on täiendatud punktis 8 osas, mille alusel on õigus võtta laenu nõukogu

otsusega määratud tingimustel ja piirides.

Punkti 9 on täiendatud osaga, mis selgitab omaniku ootuste ja seatud eesmärkide täitmist.

Punkti 14 muudetakse ja täiendatakse kaldkirjas oleva järgmise sõnastusega: finantseerida oma

majandustegevuse tulust seaduse nõuetele vastav riigimetsa majandamine ja riigimetsale

pandud avalike funktsioonide täitmine, mille järgselt kanda puhaskasumist riigieelarvesse

Vabariigi Valitsuse määratud summa. Muudatusettepanek on tingitud vajadusest selgelt

sõnastada, millised kohustused peavad puhaskasumi arvelt, enne riigieelarvesse kantava

summa väljaselgitamist ja otsustamist, kaetud olema.

Samuti on punkti 15 täiendatud sõnaga „kinnisasja“ omanikule, kuna RMK ei täida üksnes

metsaomanikule pandud kohustusi.

Punktis 16 tehtav muudatus on tingitud ministeerimite haldusalas toimunud muudatustega.

Näiteks alates 1. jaanuarist 2025 on ruumiline planeerimine Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Kohaliku omavalitsuse planeeringud kiidab

heaks ja planeeringute andmekogu haldab Maa- ja Ruumiamet. Uue sõnastuse kohaselt on

RMK-l õigus teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid metsandust ja

maakasutuspoliitikat reguleerivate õigusaktide muutmiseks ja uute vastuvõtmiseks.

3

Paragrahvi 10 on täiendatud punktiga 17, milles sätestatakse RMK õiguste ja kohustuste loetelu

sõnastusega, „muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid“, et

tegemist ei oleks kinnise ja ammendava loeteluga.

Punktiga 19 täiendatakse§ 11 lõiget 2. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu

esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ning juhib nõukogu koosolekuid, ja nõukogu esimehe

asetäitja, kes täidab esimehe kohustusi esimehe äraolekul.

Punktid 21-25 puudutavad §-s 13 tehtavaid muudatusi. Paragrahvi 13 täiendatakse ja

täpsustatakse nõukogu koosolekute kokkukutsumise ja toimumise korda.

Lõige 3 sätestab, et nõukogu koosolek kutsutakse kokku teatega, kus märgitakse koosoleku

toimumise aeg, koht ja päevakord. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade edastatakse

nõukogu liikmetele hiljemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist.

Lõigete 4 ja 4¹ kohaselt tagab nõukogu koosoleku kokkukutsumise teate, nõukogu esimehelt

või teda asendavalt nõukogu liikmelt saadud teabe alusel materjalide ettevalmistamise, ja

nõukogu liikmetele saatmise juhatus, v.a juhul kui nõukogu esimees või teda asendav nõukogu

liige ei otsusta teisiti. Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu

päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse

päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.

Lõikega 5¹ täiendatakse järgmise sõnastusega. Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu

koosolekul või koosolekut kokku kutsumata põhimääruses ja muudes töökorralduslikes

dokumentides ja seaduses sätestatud korras. Muudatusega täpsustatakse nõukogu otsuste

tegemise korda, lisades viite, et otsuseid saab teha nii nõukogu koosolekul kui ka koosolekut

kokku kutsumata – vastavalt seadusele, põhimäärusele ning töökorralduslikele dokumentidele.

Muudatuse eesmärk on suurendada paindlikkust otsustusprotsessis. Samuti võimaldab

muudatus vältida õiguslikke vaidlusi, andes selgema aluse kirjalikus menetluses või

elektrooniliste kanalite kaudu otsuste tegemiseks.

Lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega. Hääletamine viiakse läbi avalikult, v.a kui nõukogu

ei otsusta teisiti. Muudatusettepaneku eesmärgiks on reguleerida nt isikuvalimistel või mõnel

muul nõukogu poolt otsustatud juhul, salajase hääletamise läbiviimise võimalikkust ja

õiguslikku alust.

Paragrahvi 13 täiendatakse ka lõikega 8¹, milles sätestatakse nõue, et nõukogu liige ei tohi osa

võtta hääletamisest, kui otsustatakse tema ja RMK vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku

andmist, samuti kolmanda isiku ja RMK vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui

nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus RMK huvidega.

Punktiga 26 täiendatakse määrust §-ga 13¹. Muudatused avardavad ja ühtlustavad

koosolekutel osalemise ja otsuste vastuvõtmise nõudeid ning viiside valikuid ja võimalusi.

Muudatuse eesmärk on võimaldada RMK nõukogul võtta otsuseid vastu ka koosolekut kokku

kutsumata, kasutades kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Muudatus aitab parandada

nõukogu töö tõhusust, vältida tarbetut formaalsust ja tagada juriidilist korrektsust ning on

kooskõlas häid valitsemistavasid järgiva juhtimise põhimõtetega.

Punktid 27-30 on seotud §-s 14 tehtavate muudatustega.

4

Määruse § 14 lõige 1 punkti 2 sõnastust täpsustatakse nõukogu koosolekul osalevate isikute

osas ning lisatakse juhatuse liikmed ja kutsutud isikud.

Lõige 1 punkti 5 senist sõnastust korrigeeritakse ja muudetakse arusaadavamaks ning

selgemaks ja nõukogu protokolli kantakse ettekande teinud isikud ja ettekande teema. Punkti

6 muutmisega nähakse ette, et protokolli kantakse sisulise arutelu kirjeldus ja nõukogu liikme

soovil tema esitatud seisukoht.

Punkti 8 muudatusettepaneku alusel kantakse protokolli koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele

jäänud nõukogu liikme eriarvamuse sisu üksnes viimase nõudel.

Punkti 9 sõnastust muudetakse ja täiendatakse osaga, mille kohaselt kantakse protokolli

päevakorraväliselt tõusetunud küsimused ja nende arutelu kirjeldus ning nõukogu liikme

nõudel muud koosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.

Samuti täiendatakse § 14 lõikeid 2 ja 3. Protokollile lisatavad ettepanekud, arvamused ja

põhisesisukohad peavad olema kirjalikult taasesitatavas vormis.

Punktiga 31-33 muudetakse § 15. Lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „arvamus“ sõnaga

„ettepaneku“. Metsaseaduse § 49 lg 7 p 7 kohaselt kuulub nõukogu pädevusse audiitori

valimine, auditeerimistulemuste läbivaatamine ja valdkonna eest vastutavale ministrile

esitamine. Kuna hankemenetluses tuleb hankijal edukas pakkuja (audiitor) valida, on vastavas

menetluses eduka pakkuja väljaselgitamise järgselt juhatusel põhjust nõukogule esitada pigem

ettepanek, mitte arvamus.

Punktides 8 ja 9 on korrigeeritud RMK sisemisi juhendeid ja reegleid puudutavaid nimetusi.

Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 7 punkt 10, sest

nõukogu pädevusest tuleks välja jätta ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse planeerimise,

juhtimise korraldamise ja järelevalvega juhatuse tegevuse üle (vt § 49 lg 1). Ka avalikus

teenistuses on teenistujate palgajuhendi, mille osa on palgaastmestik, kehtestamise pädevus

asutuse juhil, mitte Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril (ATS § 64 lg 4).

Punkti 10 sõnastusest jäetakse välja senine RMK vara vahetamist puudutav osa. Kinnisasja

avalikes huvides omandamise seadust kohaldatakse kõikidele kinnisasja avalikes huvides

omandamise juhtudele, välja arvatud kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamine

riigi poolt. RMK-l puudub seaduslik alus ja volitusnorm kinnisasja vahetamist pakkuda.

Punktidega 34 ja 35 muudetakse § 16. Lõike 1 punkti 1 kaasajastatakse ja täpsustatakse senist

juhatuse liikmele esitatavat nõuet. Juhatuse liige peab olema omandanud vähemalt riiklikult

tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse §

28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

Muudetakse ka punkti 2 sõnastust. Kolme aasta juhtimiskogemuse nõue asendatakse kogemuse

nõudega, mida on võimalik igakordse vajaduse korral vastavas konkursitingimustes sisustada.

§ 16 lõige 3 kohaselt ei või juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta metsaseaduse § 50

lõikes 7 nimetatud isik (füüsilisest isikust ettevõtja RMK tegevusaladel,

RMK tegevusaladel tegutseva täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik,

RMK tegevusaladel tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige).

5

Lõiget 4 on täiendatud osas, mille kohaselt on juhatuse liige kohustutud täitma oma

ülesandmeid RMK huvides kõige otstarbekamal viisil. Sõnastuse muutmist toetab

metsaseaduse § 53 lõige, mille kohaselt RMK valdab, kasutab ja käsutab tema valduses olevat

vara riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks. Samuti toetab muudatusettepanekut juhatuse

kohustus lähtuda RMK arengukavast.

Punkt 36 muudetakse § 17 lõiget 1, mille kohaselt valib nõukogu juhatuse liikmed juhatuse

esimehe ettepanekul.

Punkt 37 muudetakse § 18 lõiget 6.Muudatusega välistatakse olukord, kus nõukogu on

kohustatud juhatuse liikme tegevuse suhtes vastavalt ja üheselt reageerima ning antakse

selliseks juhuks kaalumise õigus igakordse otsuse kujundamiseks. Uus sõnastus - vastasel

korral võib juhatuse liikme tegevus olla käsitatav juhatuse liikme kohustuse rikkumisena -

annab nõukogule võimaluse rakendada juhatuse liikme rikkumise suhtes kujundusõigust.

Punktid 38 ja 39 puudutavad §-ga 19 seotud muudatusi. Juhatuse töökorraldust muudetakse §

19 lõikega 3, mille kohaselt oleks juhatuse koosoleku kokkukutsumise õigus igal juhatuse

liikmel.

Lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. Kaasaegne juhtimine kasutab tihti töövahendeid, kus

kõik dokumendid on ligipääsetavad reaalajas ja automaatselt, mistõttu kaotab täiendav

edastamiskord mõtte ning on bürokraatlik ning üleliigne.

Vastavalt heale juhtimistavale ja seadusele peavad juhatuse liikmed enda koosolekuks

ettevalmistuse tagama ning seetõttu puudub vajadus täpselt reguleerida, kuidas või millal

päevakorda puudutavaid materjale edastatakse.

Punktiga 40 muudetakse § 20. Lõige 1-3 sõnastust on muudetud arusaadavamaks ja

täpsustatud tuginedes audiitortegevuse seaduses ja RMK siseaudititalituse põhimääruses

sätestatule. Muudatuse eesmärk on täpsustada auditikomitee moodustamise ja liikmete

nimetamise korda. Selguse huvides lisatakse ka liikmete volituste tähtaeg (kolm aastat), mis

aitab tagada auditikomitee töö järjepidevuse ja sõltumatuse.

Muudatus ühtlustab auditikomitee moodustamise korda kehtivate heade juhtimistavadega ja

loob selgema regulatiivse aluse nõukogu otsustele auditikomitee koosseisu määramisel.

Muudatus aitab kaasa ka läbipaistvusele ja õigusselgusele organisatsiooni sisekorras.

Kuna nõukogu koosseisu ei määrata kollegiaalselt kolmeks aastaks, vaid kõik liikmed

nimetatakse eraldi (MS § 49 lg 2), ei saa nõukogu moodustada auditikomiteed oma volitustega

võrdseks tähtajaks. RMK nõukogu liikmete nimetamise loogikast lähtuvalt, tuleb analoogselt

ka auditikomitee liikmed nimetada samaks ajaperioodiks ehk kolmeks aastaks.

Lõige 3 sõnastust muudetakse selliselt, et vähemalt kaks auditikomitee liiget valitakse nõukogu

liikmete hulgast.

Punktiga 41 muudetakse § 21 lõiget 1. Sõnastuse muutmisega täpsustatakse ja kaasajastatakse

siseauditi struktuuriüksuse ülesandeid. RMK siseauditi struktuuriüksuse ülesandeks on

nõukogule, auditikomiteele ning juhatusele riskipõhise ja objektiivse ning sõltumatu hinnangu

andmine RMK eesmärkide saavutamise, valitsemise, otsuste tegemise seaduslikkuse ning

riskijuhtimise ja kontrolliprotsesside toimimise kohta. Sätet muudetakse kooskõlas

audiitortegevuse seaduses siseauditi üksusele pandud ülesannete täpsemaks ja selgemaks

kajastamiseks RMK põhimääruses.

6

Punktiga 42 muudetakse § 23 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 kohaselt on RMK struktuuriüksused

kinnitatud RMK juhatuse otsusega. Lõiget 2 täiendatakse, kuna RMK struktuuriüksuste ja

nende juhtide ülesanded, õigused ning kohustused sätestatakse lisaks struktuuriüksuste

põhimäärustele veel nii ametijuhendites kui ka töölepingutes.

Punktiga 43-52 muudetakse § 24. Muudatusega täpsustatakse vara kasutusse andmise

tingimusi, tuues välja, et vara antakse kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest.

Samuti tuuakse sisse oluline täpsustus, et turupõhisest madalama tasu eest või tasuta võib vara

kasutada anda üksnes riigivaraseaduses sätestatud alustel.

Muudatuse eesmärk on tagada riigivara kasutamise õiguspärasus ja läbipaistvus, vältida vara

põhjendamatut või ebaotstarbekat kasutusse andmist alla turuhinna. See aitab kaasa vara heale

valitsemisele ja avalike vahendite tõhusale kasutamisele, vähendades riske, mis võivad

kaasneda vara tasuta või alahinnaga kasutusse andmisel.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 1¹ riigivaraseaduse § 18 lõikes 1 sätestatud põhimõttega. Vara

antakse kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Vara võib kasutamiseks anda

turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta üksnes riigivaraseaduse alusel.

Sama paragrahvi lõiget 3 muudetakse juhindudes riigivaraseaduses vara riigile vajalikkuse

väljaselgitamise korrast. Otsustaja hindab vara vajalikkust ning enne kinnisasja kasutamiseks

andmist selgitab välja kinnisasja vajalikkuse riigile lähtudes riigivaraseaduses sätestatud

korrast.

Lõiget 4 täiendatakse osas, mis keelab vara kasutusse andmise kui see muudaks vara kasutusse

andmise võimatuks raskendaks vara otstarbekohasele kasutamisele lisaks eesmärgipärast

kasutamist või õiguste teostamist.

Lõiget 5 täiendatakse punktidega 2¹, 2², 5 ja 6. Muudatustega täpsustatakse ja täiendatakse vara

kasutusse andmise kohustuslikud elemendid, mida otsustaja peab määrama.

Paragrahv 24 lõike 6 punktide 2 ja 3 kohaselt peavad vara kasutusse andmise teates sisalduma

kasutusse antava vara kirjeldus ning kasutusse andmise lepingu põhitingimused ja kasutusse

andmise tähtaeg või märge, et vara antakse kasutamiseks tähtajatult.

Punktiga 5 muudetakse ja täpsustatakse kasutusse antava varaga tutvumise aega, kohta ja korda

puudutavat sõnastust.

Punkti 6 on täiendatud lisaks enampakkumise osavõtutasu ja vara kasutamise tagatisraha

suuruse, nende tasumise tähtaja ja viisile lisaks „või muu määratud tagatise esitamise kord“.

Punktidega 53-55 muudetakse paragrahvi 25. Lõike 1 punkti 3 sõnastust muudetakse

õigusselguse ja üheselt arusaadavuse huvides. Läbirääkimisi peetakse juhul, kui otsustaja on

huvitatud isikute ringi väljaselgitamisel teinud kindlaks ainult ühe isiku huvi. RMK selgitab

kohases menetluses välja huvitatud isikute võimaliku ringi ning juhul, kui selgub tõsikindlalt

ainult ühe isiku huvi, esineb alus läbirääkimiste pidamiseks.

Lõiget 3 täpsustatakse, et otsustaja võib põhjendatud taotluses esitatud objektiivsetest

asjaoludest lähtuvalt määrata erandkorras vara kasutusse andmise otsustamisel

läbirääkimisteks ka pikema tähtaja kui 30 päeva.

7

Lõike 6 kohaselt peab mitme taotlejaga läbirääkimiste korral arvestama ka lisatingimuste

täitmist ning pakutud hinda.

Lõiget 2 täiendatakse digitaalse enampakkumise läbiviimise võimalusega.

Lõiget 3 muudetakse, kuna enampakkumist ei tühistata, vaid tunnistatakse nurjunuks..

Lõige 4 esimest lauset muudetakse ja sõnatatakse järgmiselt. Otsustaja otsustab

enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas nurjunuks

tunnistamise tõttu 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates.

Muudatusega ühtlustatakse põhimääruse sätteid riigivaraseaduse 68 lõikes 1 kehtestatuga,

mille kohaselt kinnitatakse enampakkumise tulemused senise viie päeva asemel 20 tööpäeva

jooksul.

Punktid 56-60 on seotud §-des 26 ja 27 tehtavate muudatustega. Paragrahvi 27 lõikes 1

sätestatakse suulise enampakkumise selgem ja täpsem kord.

Muudatuste eesmärk on ajakohastada ja täpsustada suulise enampakkumise korraldamise

korda, sh osalejate dokumentide esitamise, pakkumiste tegemise, tulemuste kinnitamise ning

nõusoleku andmata jätmise õiguslike tagajärgede regulatsiooni. Täpsustatud ja ajakohastatud

sõnastused aitavad suurendada läbipaistvust, selgust ning sellega tagatakse õiguspärane ja

tõhus enampakkumiste läbiviimine. Samuti aitab see vältida olukordi, kus menetluse ebaselgus

või dokumentide puudulikkus võiksid põhjustada vaidlusi või takistada vara tõhusat kasutusse

andmist.

Punktid 61-65 puudutavad paragrahvis 28 tehtavaid muudatusi.

Määruse § 28 muudetakse lõiget 1. Täiendatud on sätet digitaalse enampakkumise sõnastusega

ja täpsustatakse õigusselguse huvides kirjaliku enampakkumise nõudeid. Lisaks kirjalikule

enampakkumise viisile tuuakse eraldi välja ka digitaalne enampakkumine (kui kirjaliku

enampakkumise alaliik). Praktikas sellist enampakkumise viisi ka kasutatakse.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes on mõistlik ja vajalik nimetatud enampakkumise

viisi kasutada. Analoogiline näide on väikeostude puhul, mida tehakse samuti e-kirja teel.

Teoreetiliselt võib seal teatav risk esineda, kuid neid maandatakse töötajate teavitamise ja

usalduse kaudu. Samuti on pakkujad ise hoolsad pakkumisi viimasel hetkel esitama.

Lõikes 5 täpsustatakse, et nii kirjaliku kui ka digitaalse enampakkumise tulemused kantakse

protokolli. Enampakkumise võitja on kõrgeima pakkumise teinud isik. Paragrahv 28

täiendatakse ja ajakohastatakse, et reguleerida ühtselt ning selgelt nii kirjaliku kui ka digitaalse

enampakkumise läbiviimise korda. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus, läbipaistvus ja

turvalisus nii paberil kui ka elektrooniliselt esitatavate pakkumuste korral.

Digitaalsete pakkumuste korral nõutakse digitaalselt allkirjastatud „ümbriku“ esitamist ning

määratletakse ametlik e-posti aadress, mille kaudu pakkumus esitatakse. See aitab tagada

pakkumuste turvalisuse, kontrollitavuse ja hilisema vaidlustamise vältimise.

Kokkuvõttes toetab muudatus enampakkumiste korralduse ühtlustamist ja tänapäevastamist,

tagab võrdse kohtlemise kõikidele osalejatele sõltumata sellest, kas nad osalevad füüsiliselt või

digitaalselt, ning välistab formaalsete puuduste tõttu enampakkumise tühistamise või

vaidlustamise riski.

8

Punktid 66 ja 67 on seotud paragrahvi 29 muutmisega. Lõikega 1 muudetakse sätte sõnastust

selguse eesmärgil selliselt, et elektroonilise enampakkumise avamise ajaks on enampakkumise

teates märgitud aeg. Kehtivas sõnastuses avatakse enampakkumine määratud ajal.

Lõiget 2 täiendatakse osaga, mille kohaselt on volitatud isikul kohustus tõendada volituse

olemasolu ning esitada lisaks enda andmetele ka selle isiku andmed, kelle nimel ta

enampakkumisel osaleb, kinnitab volikirja olemasolu ning korraldaja nõudmisel esitab

volikirja kirjalikult.

Lõike 3 sõnastust täpsustakse osas, millega osaleja tema kasuks tulemuste kinnitamise korral

kohustub tasuma enda poolt pakutud hinda. Muudatuse eesmärk on tugevdada enampakkumise

protsessi, kuna enampakkumisel osaleda soovija kinnitab enne osalemist teadlikkust

protseduurireeglitest, vara kasutustingimustest ja protestide esitamise korrast. Samuti kohustub

osaleja eelnevalt tasuma enda pakutud hinna juhul, kui ta osutub enampakkumise võitjaks ning

enampakkumise tulemused tema kasuks kinnitatakse. See nõue välistab võimaluse, et osaleja

loobub hiljem oma kohustustest viidates teadmatusele või tingimustega mittenõustumisele.

Muudatus aitab vältida vaidlusi ning tugevdab enampakkumise siduvust ja tõsiseltvõetavust.

Lõike 5 sõnastust täiendatakse osas, mille kohaselt ei lubata enampakkumisele muuhulgas

isikuid, kelle pangaülekande selgituses ei sisaldu enampakkumise tingimustes nõutud andmed.

Muudatusega täpsustatakse, et enampakkumisele ei lubata isikuid, kes ei anna nõutavat

kinnitust enampakkumise tingimustega nõustumise kohta, ei ole tasunud osavõtutasu ja

tagatisraha või kelle maksete selgitustes puuduvad nõutud andmed.

Muudatuse eesmärk on tagada enampakkumisel osalejate eelnev valmisolek järgida

enampakkumise korda ning vältida olukordi, kus puudulik või eksitav makseinfo takistab

osaleja nõuetekohast registreerimist.

Muudatus toetab ausat ja läbipaistvat enampakkumise protsessi ning tagab, et kõik osalejad

täidavad enne pakkumise esitamist võrdselt kehtestatud tingimused.

Lõike 6 sõnastust muudetakse osas, millega enampakkumise protokolli kantakse iga osaleja

tehtud kõrgeim pakkumine.

Lõike 8 sõnastust täpsustatakse osas, millega on korraldajal õigus keelata pakkumiste esitamine

osalejale, kes on teist korda rikkunud sama enampakkumise protseduuri või ei ole täitnud

korraldaja põhjendatud korraldust. Õigusselguse huvides täpsustatakse, et tegemist on sama ja

mitte mõne varasema enampakkumisega ning, et korraldus peab olema seotud konkreetse

enampakkumise korraldamisega ja olema kontrollitult põhjendatud.

Punktid 68-74 on seotud paragrahvis 30 tehtavate muudatusega. Paragrahvi 30 lõike 2

punktide 2-4, 6 ja 10 sõnastust muudetakse täpsuse ja selguse huvides. Muudatusega

täiendatakse vara kasutusse andmise lepingu kohustusliku sisu loetelu eesmärgiga tagada

kasutuslepingute selgus ja läbipaistvus. Muudatused aitavad kaasa paremale riski juhtimisele,

suurendades ühtlasi kasutuslepingute sisulist kvaliteeti ja õigusselgust.

Lõige 7 täiendatakse vara kasutusse andmise lepingu lõppemise aluste loetelu punktidega 4, 5

ja 6. Täiendused suurendavad lepinguliste suhete läbipaistvust, võimaldades vajadusel selgelt

ja vaidlusteta tuvastada lepingu lõppemise fakti ning võtta selle põhjal vastu edasisi

varahalduslikke otsuseid.

9

Täiendus on vajalik ja põhjendatud õigusselguse ning võimalike õiguslike vaidluste ennetamise

seisukohast. Täna kehtivas redaktsioonis on vara kasutusse andmise lepingu aluste loetelu nö

kinnine ja selle vältimiseks lisatakse kaldkirjas toodud punktid.

Punktide 75-78 muudetakse paragrahvi 31.

Lõige 2 muudetakse ja täpsustatakse tulenevalt riigivara seadusest tuleneva põhimõttega, et

RMK selgitab enne kinnisasja võõrandamise algatamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile

lähtudes riigivaraseaduses sätestatud korrast.

Lõiget 3 täpsustatakse, et korraldaja komisjon on otsusevõimeline juhul, kui kohal on vähemalt

kaks komisjoni liiget.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

RMK põhimääruse muudatused tugevdavad organisatsiooni juhtimis- ja haldusstruktuuri,

suurendavad õigusselgust ning toetavad läbipaistvat ja tõhusat riigivara kasutamist. Mõjud on

suunatud avalike vahendite paremale haldamisele ja ühiskondliku kasu kasvatamisele.

1) Ajakohastatakse ja täpsustatakse RMK põhitegevuste loetelu sõnastust selliselt, et

sõnaselgelt on kaetud kõik tegevused, mida RMK teeb - põhimäärust lugedes on üheselt,

ammendavalt ja õigesti võimalik aru saada RMK tegevustest;

2) Täpsustatakse RMK nõukogu tegevuste regulatsiooni sõnastust, sh kirjeldatakse

tänapäevase ja kasutusel oleva võimaluse võtta otsuseid vastu e-hääletuse teel - põhimäärust

lugedes on üheselt võimalik aru saada, kuidas nii sisuliselt kui tehniliselt antud toiminguid

teostatakse;

3) Ajakohastatakse juhatuse liikme haridusnõude sõnastust - põhimäärust lugedes on võimalik

üheselt aru saada oodatavast kompetentsist ja kogemusest;

4) Ajakohastatakse regulatsiooni riigivara valitsemise valdkonnas - põhimäärust lugedes on

võimalik üheselt aru saada tegevustest ja otsuste vastuvõtmise korrast.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muudatuste rakendamine eeldab mõningaid organisatsioonisiseseid ja tehnilisi

muudatusi, sh sisemiste regulatsioonide uuendamist ja ajakohastamist. Määruse rakendamisega

kaasnevad kulud on madalad või mõõdukad ning muudatustest tingitud tegevused kaetakse

olemasolevate tööprotsesside optimeerimise ja eelarve raames. Määruse rakendamisega

eeldatavalt otseseid tulusid ei kaasne, kuid mõnel määral võib oodata tulususe kasvu läbi

suurema õigusselguse saavutatud tõhusama tegevuse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kuna määrusega tehtavad muudatused on olemuselt täpsustavad

ja ajakohastavad ning ei nõua täiendavaid ettevalmistusi või üleminekumeetmeid.

10

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Saatja: Maire Kulla <[email protected]> Saatmisaeg: 04.08.2025 14:02:54 Adressaat: [email protected]

Teema: Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ muutmise eelnõu kooskõlastamine

Manused:

Teie 17.07.2025 nr 1-4/25/3289

Meie 04.08.2025 nr 1-23/2025/5113

Andres Sutt Kliimaministeerium

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ muutmise eelnõu kooskõlastamine

Austatud Andres Sutt

Kahetsusväärselt jäi Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ muutmise eelnõu kooskõlastamise dokument puhkusel oleva õigusosakonna juhataja postkasti ning tehnilisel põhjusel tema asendajani ei jõudnud, mistõttu meie vastus viibis. RMK kooskõlastab põhimääruse muutmise eelnõu märkusteta.

Lugupidamisega

Maire Kulla

õigus- ja hangete osakond Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]