| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60/73 |
| Registreeritud | 04.08.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60 |
| Sari | Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Lääne-Nigula valla metsade üldiseloomustus ................................................................ 4
1.1 Lääne-Nigula valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes.................... 4
1.2 Lääne-Nigula valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ............... 5
1.3 Lääne-Nigula valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ............................... 6
2. Ülevaade Lääne-Nigula valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust .................... 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Veekogude tööd ................................................................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
3.2 Pärandkooslused ............................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
3.3 Liigikaitsetööd ................................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
3.4 Parkide ja maastike hooldus .............................................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 13
4.1 RMK külastuskorraldus Lääne-Nigula vallas ....................................................................... 14
5. RMK taristu ................................................................................................................ 16
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 17
7. Lääne-Nigula valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused ........................ 18
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 18
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 18
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 19
9. Lääne-Nigula vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ............................. 20
10. Lääne-Nigula valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ........................................... 21
Käesolev kava on kokkulepe Lääne-Nigula valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi
RMK) vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet
Lääne-Nigula valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on
riigimetsa osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa
Majandamise Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja
looduskaitselised tööd ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas
annab käesolev dokument ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive
Lääne-Nigula vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus on need tähistatud
väärtusliku metsaalana. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused
eelnevalt kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks
lisadena on kogukonnaalade metsatööde plaanid X-ks aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Lääne-Nigula valla ja RMK koostööd
ja kas ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Lääne-Nigula vallaga
Lääne-Nigula valla pindala 31.01.2024 seisuga on 144 728 ha. Metsamaa pindala kogu
omavalitsuse territooriumil asuvatest maadest on 53%, mis on 77 250ha. Mittemetsamaad
võtavad enda alla 47%, millest suurima pindalaga on muu maa 29 459 ha.
Joonis 1. Lääne-Nigula vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Lääne-Nigula valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 51% ning 49%
eraomandis.
Joonis 2. Lääne-Nigula vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
53%
18%
8%
1%
20% Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
49% 51%
Eraomad
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Lääne-Nigula vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Lääne-Nigula vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Lääne-
Nigula vallas 38 500 ha, millest majandusmetsa on 20 619
ha, majanduspiirangutega metsa 5556 ha ja rangelt
kaitstavat metsa 12 325 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
98%
2%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt
tunnustatud ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Lääne-Nigula vallas
teinud uuendusraiet 202 kuni 431 hektaril aastas.
Keskmiselt tegi RMK viimase viie aasta jooksul
uuendusraieid 0.88%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 209 ha
kuni 380 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Lääne-Nigula vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Lääne-Nigula vallas.
54%
14%
32% Majandusmetsad
Majanduspiirangutega metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala (ha)
0
100
200
300
400
500
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala (ha)
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Lääne-
Nigula vallas uuendanud metsa 191 kuni 278
hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK
metsa viimase viie aasta jooksul 245 ha
aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 796 ha kuni 936 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Lääne-Nigula vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Lääne-Nigula vallas.
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala (ha)
700
750
800
850
900
950
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala (ha)
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Lääne-Nigula vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 2408. Metsanduse tegevusalas saab
valla territooriumil tööd 142 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 37 7.2%
Töötajate arv 142 5.9%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Lääne-Nigula valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine 24 68
Mööblitootmine 5 28
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 8 46
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–
2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Lääne-Nigula valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Maamaks 119 201.53 eurot
50% maksuvabastuse summa – 13 803.78 eurot
100% maksuvabastuse summa – 70 770.10 eurot
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute
ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Lääne-Nigula vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 37 objektil ning 3 on kavandamisel.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Lääne-Nigula vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Veskijärve kõre elupaik -
OBJ 53 Liigi elupaiga hooldustöö 7,43 2020-2024
Käntu-Kastja - 1 Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 0,93 2020
Rannajõe teeserv - 1 Maastiku hooldustöö 3,51 2020-2024
Rannajõe teeserv - 2 Maastiku hooldustöö 2 2024
Käntu-Kastja - 2 Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 14,41 2021
Rõude sild Looduskaitselise taristu
hooldustöö 0,01 2021
Osmussaare puiskarjama Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 2,27 2021
Võnnussaare tee Looduskaitselise taristu
projekteerimine 0,9 2023
Nõva koosluste
kujundamine Koosluse taastamistöö 109,38 2021
Keravere puiskarjamaa 1 Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 1,37 2021
Keravere PLK Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 6,49 2021
Kaltre sooniidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 4,62 2023
Suursoo Sookoosluse taastamistöö 983,17 2021
Kesu puisniidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 8,97 2023
Võnnu sooniidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 48,65 2023
Nihka aruniidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 5,07 2023
Koluvere puisniit Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 2,6 2021
Tee Rõude luhale Looduskaitselise taristu
rajamine 0,75 2022
Vapra tee Looduskaitselise taristu
rajamine 0,23 2020
Matsalu ülepääsud 2020 Looduskaitselise taristu
rajamine 0,03 2020
Hansu-Kalda sild Looduskaitselise taristu
rajamine 0,02 2022
Hansu-Kalda truubid Looduskaitselise taristu
rajamine 0,04 2023
Matsalu RP Maia ülepääs Looduskaitselise taristu
rajamine 0,03 2023
Osmussaare
poollooduslikud kooslused
2
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,97 2021
Palivere palu-karukell Liigi elupaiga hooldustöö 0,48 2024
Marimetsa lipphernes N Liigi elupaiga taastamistöö 0,11 2021
Marimetsa lipphernes S Liigi elupaiga taastamistöö 0,52 2021
Laiküla madalsoo Sookoosluse taastamistöö 472,48 2023
Osmussaare kaguosa tee Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 0,55 2021
Osmussaare karvane
lipphernes Liigi elupaiga hooldustöö 0,14 2022
Võnnu metsatee Looduskaitselise taristu
rajamine 0,53 2023
Leidissoo veerežiimi
taastamine Sookoosluse taastamistöö 840 2025
Kullamaa mk 151 plk-d Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 15 2025
Osmussaare
kompensatsioonialad
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 1,22 2023
Marimetsa-Õmma
kaitstavad taimed Liigi elupaiga taastamistöö 1,93 2025
Nihka soostunud niidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,51 2025
Rõuma lubjarikas aruniit Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 0,42 2023
Luiste konnatiigid Liigi elupaiga hooldustöö kavandamisel
Kasari jõe kudealade ja
elupaikade parandamine
Veekogude taastamisprojektide
koostamine kavandamisel
Sutlepa mere kalade
rändeteede avamine
Veekogude taastamisprojektide
koostamine kavandamisel
Lääne-Nigula vald on märgalade poolest rikas. Siia jäävad suured kaitsealused soomassiivid
nagu Suursoo, Leidissoo, Marimetsa raba ja Laiküla soo. Ka arvestatav osa Matsalu luhast jääb
valla territooriumile. RMK seni tehtud mahukaim looduskaitsetöö vallas on seotud Laiküla soo
veerežiimi taastamisega 2023. aastal. Suursoo veerežiimi taastamistööd toimusid valla piiresse
jääval Suursoo-Leidissoo hoiuala osal 2021. aastal. Aastal 2025 teeb RMK sookoosluste
veerežiimi taastamistöid Leidissoo looduskaitsealal ja valmistab ette Marimetsa looduskaitseala
vastavaid töid.
Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal
alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud viimase 150 aasta jooksul
peamiselt põllumajanduse, metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil. Kunagiste
kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset soomaastikus tõsta ja stabiliseerida, mille
tulemusena hakkab kahjustatud sookooslus tasahilju taastuma. Kraavide sulgemistöid tehakse
vadavalt kaitstavate alade riigimaadel ja enamjaolt sihtkaitsevööndites, kus majandustegevus
(sh metsaraie, turba kaevandamine jms) on keelatud.
Laiküla hoiualal suleti sookooslusi ja ajalooliselt märgi metsakooslusi mõjutavad
kuivenduskraavid pinnasepaisudega 2 aastat tagasi. Kraavituseelse loodusliku veerežiimi
taastamisala pindala oli 473 ha. Maapinna lähedane stabiilsem veetase võimaldab taastuda
soole iseloomulikul taimestikul ja alast kujuneb ajapikku jälle toimiv märgala ökosüsteem sellele
iseloomulike funktsioonide ja elustikuga. Kaitstava ala servakraave tööde käigus ei suleta,
mistõttu ei ulatu veetaseme tõusuga kaasnevad mõjud väljapoole tööala piire. Samasuguse
iseloomuga töid tehakse käesoleval aastal Leidissoo looduskaitseala servades. Seal on tööala
kogupindala umbes 840 ha ja tööalad paiknevad ümber soomassiivi. Marimetsa looduskaitseala
kraavituseelse veerežiimi taastamistööd on projekteerimise faasis. Kui tööde ehitusprojekt
hakkab valmima, kaasatakse nii vald kui ka elanikkond ja muud huvilised läbi kohapealsete
kaasamiskoosolekute.
Pärandkooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mis on kujunenud looduse ja
inimese koostöös. Nende rohumaade hooldus kätkeb endas maarahva sajandite pikkusi
töötraditsioone, mis on tihedalt läbi põimunud meie rahvuskultuuriga.
Veel sada aastat tagasi olid pärandkooslused – heinamaad, rannakarjamaad, luhaniidud,
puisniidud jne – iga talumaastiku lahutamatuks osaks. Pärandkooslusi on Eestis hoolduses ca
45 000 hektaril. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,
tuleb neid alasid niita või karjatada. RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi
umbes 33 400 hektaril, millest umbes pool on hoolduses. Pärandkooslustega seotud väärtuste
hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad pärandniidud soovijatele rendile ning
toetab rentnikke organiseerides vajalike taastamistööde tegemist ja ligipääsude parandamist.
Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse töid rentnike esitatud
avalduste alusel.
Lääne-Nigula valda osaliselt jääv tuntuim pärandniidumassiiv on Matsalu luht. Aastal 2023
ehitas RMK Keskkülas uue ligipääsu hooldatavale luha-alale, et rentnikul oleks lihtsam seal
heina teha. Käesoleval aastal teostame samal eesmärgil ühe luhale viiva pealesõidu remondi
Rannajõe külas. Varasematel aastatel on RMK ehitanud mitmeid juurdepääsuteid Matsalu luha
erinevatele osadele nagu Kurevere külast Rõude jõe sillale viiv tee aastal 2019 või Rõude luhale
viiva tee ning Rõude jõe silla pealesõidu parandamine aastal 2020. Astatel 2020-2023
projekteeriti ja rajati u 0,9 km pärandniitude juurdepääsuteed Lyckholmi külas.
Pärandniitude taastamist on RMK korraldanud valla territooriumil erinevates piirkondades nagu
näiteks taastanud soostunud niite Kastja külas aastatel 2015-2021, korraldanud aruniidu- ja
soostunud niitude taastamist Nihka külas aastatel 2022-2023. Samuti oleme korraldanud
pärandniitude taastamist, liigitöid ja taristu parendustöid Osmussaarel aastatel 2021-2023.
Kavandamisel on soostunud niidu taastamine Ehmja-Turvalepa hoiualal ja kinni kasvanud
luhaniidulaigu taastamistöö Rannajõe külas ning puiskarjamaa taastamistööd Keravere külas.
Ka võimaldab RMK rentnikel endil pärandniite taastada. Seda võimalust on varasematel aastatel
kasutanud riigimaa pärandniidu rentnikud Ehmja-Turvalepa hoiualal ja Matsalu rahvuspargis.
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline hooldustööde läbiviimine nende elupaigas. Selleks võib
olla avatud alade hoidmiseks teatud sagedusega tehtav võsaraie või taimestiku niitmine,
regulaarne setete eemaldamine kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK
looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid koostöös erinevate ekspertide ja asutustega.
Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide riiklikes tegevuskavades ja
kaitsekorralduskavades. Liigitööde vajadus võib tuleneda ka planeeringutest.
Lääne-Nigula vallas on RMK teinud looduskaitselisi töid viimastel aastatel peamiselt Marimetsa-
Õmma hoiualal. Tööde iseloom on olnud võsatõrje ja rohurinde niitmine, et tööaladel kasvavate
kaitstavate taimeliikide elupaigatingimusi soodsana hoida. Kavandamisel on kahepaiksete
elupaiga hooldustööd Koluvere kandis, Luiste hoiualal ja kaitstavate taimede kasvukoha
hooldustööd Marimetsa edelaservas. Metsakoosluste mitmekesisemaks kujundamiseks on RMK
varasemalt korraldanud töid Nõva looduskaitsealal. Ka oleme mitme aasta vältel teostanud
juttselg-kärnkonna elupaiga seisundi parandamise töid Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal.
Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud
maaparandusobjektidest ja paisudest. Eesti jõgedel on kokku üle 1000 paisu, nendest ligi 75%
on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja
taimestiku seisundit. Paisud olid Eestis kunagi seotud vesiveskitega, nõukogude ajal hoogustus
hüdroelektrijaamade rajamine ning paisud ehitati suuremaks ning püsivamaks. Tänapäeval pole
neil enam kasutust, kuid betoonseinad takistavad jätkuvalt kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete
hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
Veekogudega seotud looduskaitsetöödest Lääne-Nigula vallas saab välja tuua Lääne-Nigula ja
Lääneranna valla piiril, Kasari jõel, hetkel projekteerimise faasis oleva Kasari jõe alamjooksu
füüsilise kvaliteedi parandamise kavandamise. Selle töö eesmärgiks on kalade elupaikade ja
kudetingimuste parandamine Kasari jõel. Kavandatavad tööd on küllalt mahukad ja ulatuvad
väljapoole Lääne-Nigula valla piire. Sutlepa merel on käimas Sutlepa mere kalade rändeteede
avamise eeluuringud. Ka selle töö pikem eesmärk on teha kindlaks ja viia ellu meetmeid, mis
parandaksid kalade kudetingimusi uuritaval alal.
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
Lääne-Nigula valla territooriumile jääb mitmeid külastusobjekte Nõva puhkealal ja
Osmussaarel, samuti üks objekt Matsalu rahvuspargis, lisaks 109 km 613 km pikkusest
matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi harust. Samuti paiknevad Lääne-Nigula vallas Nõva
külastuskeskus ning teabepunkt Osmussaarel (Joonis 10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks
jooksvale hooldusele, on 2022-2024 aastas keskmiselt kasutatud 154 tuhat eurot ja
Osmussaare teabepunktile ning Nõva külastuskeskusele keskmiselt 90 tuhat eurot.
Nõva külastuskeskuses tegutseb teabepunkt, huvilised saavad uudistada väljapanekuid ja
näitusi. Lisaks pakub külastuskeskus erinevaid metsa- ja loodusteadlikkust edendavaid
tegevusi. 2024. aastal külastas Nõva külastuskeskust 7042 inimest, sh metsa- ja
loodusteadlikkust edendavatest tegevustest võttis osa 2631 inimest.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Lääne-Nigula valda jäävatele külastusobjektide
külastajatest 97% Eestist, omavalitsustest oli eesotsas Tallinn 40%, Tartu 7%, Lääne-Nigula
vald 5%, Haapsalu linn 4%, Harku vald 4%. Enamus külastas oma pere või sõpradega, 73% oli
ala külastamine reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 61% olid korduvkülastajad, 50% olid
päevased külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti: jalutamine, looduse vaatlemine,
metsas olemine, ujumine, pikniku pidamine. Külastajauuringu andmetel kulutas Lääne-Nigula
valla territooriumil küsitletutest 48% külastuse jooksul piirkonnas (Lääne-Nigula vallas ja
ümbritsevates valdades) külastusega seoses raha. Keskmiselt kuluti 49 eurot.
RMK tagab Lääne-Nigula valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku. 2025. aastal valmib Lepaaugu piirkonna arendus – lisaks varem uuendatud
lõkkekohtadele, parkimisvõimalustele ja laudteedele rajatakse ka ühisgrilliala. Lähiajal on
planeeritud rekonstrueerida Tahu vaatetorn ja õpperada, uuendada mitmete objektide
infotahvleid. Lähiaja väljakutseks on ala vaatetornid, rekonstrueerimist vajab Rannajõe
vaatetorn.
Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Lääne-Nigula vallas.
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 4. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Lääne-Nigula vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
15 894 6691 2442 260 101 26.5
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 2.1 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Lääne-Nigula valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 4336.5 ha
riigimaid. Kõige suuremal pinnal, 3877.8 ha ulatuses, on maid antud rendile poollooduslike
kooslustena.
Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Lääne-Nigula vallas, ha.
63,7
3877,8
338
10,9
46,1
Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Rent sportimiseks/puhkamiseks
Muu rent
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Lääne-Nigula vald nimetab
neid metsi väärtuslikuks metsaalaks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed
tingimused.
Väljavõte Lääne-Nigula valla üldplaneeringust:
Täiendavalt lähtuda metsamajandmisel järgmistest põhimõtetest:
▪ raied kooskõlastatakse enne metsateatise esitamist kohalik omavalitsusega;
▪ raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena;
▪ metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes vanem või mille tervislik seisund on
halb;
▪ raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;
▪ lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid;
▪ lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata soovituslikult
lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks
meeter;
▪ teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või
säilikpuude suuremaid gruppe, sh arvestades teel ohutuse tagamise vajadusega;
▪ uus mets pannakse lankidel kasvama soovituslikult kahe aasta jooksul pärast raiet;
▪ noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele;
▪ eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsa-kahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab
metsaomanik kohalikku omavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Tabel 6. Lääne-Nigula valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala nimetus Pindala,
ha
Plaani
vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Palivere terviserada 60,9
Palivere alevik 63,2
Rooslepa küla 210,4 LK
Risti 8,2
Nõva 46,4
Tuksi küla 218
Rooslepa kabeli ümbrus 7,9
Dirhami küla ja Kividemaa
rattarada 49,8
Kehtiv kava
Enby küla 114,8 Kehtiv kava
Kogukonnaalad leitavad RMK avalikus kaardirakenduses: RMK metsatööde kaart
https://rmk.ee/kaardid/rmk-metsatoode-kaart/
Palivere terviserada
Palivere alevik
Rooslepa küla
Risti
Nõva
Tuksi küla
Rooslepa kabeli ümbrus
Dirhami küla ja Kividemaa rattarada
Enby küla
Tabel 7. Metsatööde plaanide ülevaade
Kogukonnaala
nimetus
Metsatööde plaanid
(varasem nimetus kava) Lisad
Dirhami küla ja
Kividemaa
rattarada
Dirhami küla ja
Kividemaa rattaraja
KAH ala metsade
majandamise kava
2020-2030
https://rmk.ee/wp-
content/uploads/2025/02/Dirhami_Kivid
emaa_kinnitatud_kava_2020-10-05.pdf
Einbi küla / Enby
Einbi küla / Enby-
kõrgendatud avaliku
huviga ala riigimetsa
metsatööde plaan
aastateks 2024–2033
https://rmk.ee/wp-
content/uploads/2025/02/Einbi_riigimets
a_metsatoode_plaan_2024_2033_kinnitat
ud.pdf
From: "Elor Ilmet" <[email protected]> Sent: 10/9/2025 11:39:18 AM
To:
"Aivi Heinleht" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Aivar Laud | RMK" <[email protected]>, "Kristiina Viiron" <[email protected]>, "Margus Emberg" <[email protected]>, "Sven Soomets | RMK" <[email protected]>
Cc: "Anu Laas" <[email protected]> Subject: Riigimetsa tervikkava koostamise algatus Lääne-Nigula vallas
Tere! Saadan kokkuvõtte meie 16.septembri riigimetsa tervikkava tutvustamise koosolekust. Vabandan viivituse pärast. Lugupidamisega
Elor Ilmet kaasamisspetsialist Riigimetsa Majandamise Keskus + 372 5053401 [email protected] www.rmk.ee
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Lääne-Nigula valla metsade üldiseloomustus ................................................................ 4
1.1 Lääne-Nigula valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes.................... 4
1.2 Lääne-Nigula valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ............... 5
1.3 Lääne-Nigula valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ............................... 6
2. Ülevaade Lääne-Nigula valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust .................... 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Veekogude tööd ................................................................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
3.2 Pärandkooslused ............................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
3.3 Liigikaitsetööd ................................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
3.4 Parkide ja maastike hooldus .............................................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 13
4.1 RMK külastuskorraldus Lääne-Nigula vallas ....................................................................... 14
5. RMK taristu ................................................................................................................ 16
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 17
7. Lääne-Nigula valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused ........................ 18
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 18
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 18
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 19
9. Lääne-Nigula vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ............................. 20
10. Lääne-Nigula valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ........................................... 21
Käesolev kava on kokkulepe Lääne-Nigula valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi
RMK) vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet
Lääne-Nigula valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on
riigimetsa osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa
Majandamise Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja
looduskaitselised tööd ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas
annab käesolev dokument ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive
Lääne-Nigula vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus on need tähistatud
väärtusliku metsaalana. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused
eelnevalt kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks
lisadena on kogukonnaalade metsatööde plaanid X-ks aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Lääne-Nigula valla ja RMK koostööd
ja kas ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Lääne-Nigula vallaga
Lääne-Nigula valla pindala 31.01.2024 seisuga on 144 728 ha. Metsamaa pindala kogu
omavalitsuse territooriumil asuvatest maadest on 53%, mis on 77 250ha. Mittemetsamaad
võtavad enda alla 47%, millest suurima pindalaga on muu maa 29 459 ha.
Joonis 1. Lääne-Nigula vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Lääne-Nigula valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 51% ning 49%
eraomandis.
Joonis 2. Lääne-Nigula vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
53%
18%
8%
1%
20% Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
49% 51%
Eraomad
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Lääne-Nigula vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Lääne-Nigula vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Lääne-
Nigula vallas 38 500 ha, millest majandusmetsa on 20 619
ha, majanduspiirangutega metsa 5556 ha ja rangelt
kaitstavat metsa 12 325 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
98%
2%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt
tunnustatud ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Lääne-Nigula vallas
teinud uuendusraiet 202 kuni 431 hektaril aastas.
Keskmiselt tegi RMK viimase viie aasta jooksul
uuendusraieid 0.88%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 209 ha
kuni 380 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Lääne-Nigula vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Lääne-Nigula vallas.
54%
14%
32% Majandusmetsad
Majanduspiirangutega metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala (ha)
0
100
200
300
400
500
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala (ha)
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Lääne-
Nigula vallas uuendanud metsa 191 kuni 278
hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK
metsa viimase viie aasta jooksul 245 ha
aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 796 ha kuni 936 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Lääne-Nigula vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Lääne-Nigula vallas.
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala (ha)
700
750
800
850
900
950
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala (ha)
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Lääne-Nigula vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 2408. Metsanduse tegevusalas saab
valla territooriumil tööd 142 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 37 7.2%
Töötajate arv 142 5.9%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Lääne-Nigula valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine 24 68
Mööblitootmine 5 28
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 8 46
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–
2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Lääne-Nigula valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Maamaks 119 201.53 eurot
50% maksuvabastuse summa – 13 803.78 eurot
100% maksuvabastuse summa – 70 770.10 eurot
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute
ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Lääne-Nigula vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 37 objektil ning 3 on kavandamisel.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Lääne-Nigula vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Veskijärve kõre elupaik -
OBJ 53 Liigi elupaiga hooldustöö 7,43 2020-2024
Käntu-Kastja - 1 Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 0,93 2020
Rannajõe teeserv - 1 Maastiku hooldustöö 3,51 2020-2024
Rannajõe teeserv - 2 Maastiku hooldustöö 2 2024
Käntu-Kastja - 2 Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 14,41 2021
Rõude sild Looduskaitselise taristu
hooldustöö 0,01 2021
Osmussaare puiskarjama Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 2,27 2021
Võnnussaare tee Looduskaitselise taristu
projekteerimine 0,9 2023
Nõva koosluste
kujundamine Koosluse taastamistöö 109,38 2021
Keravere puiskarjamaa 1 Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 1,37 2021
Keravere PLK Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 6,49 2021
Kaltre sooniidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 4,62 2023
Suursoo Sookoosluse taastamistöö 983,17 2021
Kesu puisniidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 8,97 2023
Võnnu sooniidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 48,65 2023
Nihka aruniidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 5,07 2023
Koluvere puisniit Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 2,6 2021
Tee Rõude luhale Looduskaitselise taristu
rajamine 0,75 2022
Vapra tee Looduskaitselise taristu
rajamine 0,23 2020
Matsalu ülepääsud 2020 Looduskaitselise taristu
rajamine 0,03 2020
Hansu-Kalda sild Looduskaitselise taristu
rajamine 0,02 2022
Hansu-Kalda truubid Looduskaitselise taristu
rajamine 0,04 2023
Matsalu RP Maia ülepääs Looduskaitselise taristu
rajamine 0,03 2023
Osmussaare
poollooduslikud kooslused
2
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,97 2021
Palivere palu-karukell Liigi elupaiga hooldustöö 0,48 2024
Marimetsa lipphernes N Liigi elupaiga taastamistöö 0,11 2021
Marimetsa lipphernes S Liigi elupaiga taastamistöö 0,52 2021
Laiküla madalsoo Sookoosluse taastamistöö 472,48 2023
Osmussaare kaguosa tee Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 0,55 2021
Osmussaare karvane
lipphernes Liigi elupaiga hooldustöö 0,14 2022
Võnnu metsatee Looduskaitselise taristu
rajamine 0,53 2023
Leidissoo veerežiimi
taastamine Sookoosluse taastamistöö 840 2025
Kullamaa mk 151 plk-d Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 15 2025
Osmussaare
kompensatsioonialad
Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 1,22 2023
Marimetsa-Õmma
kaitstavad taimed Liigi elupaiga taastamistöö 1,93 2025
Nihka soostunud niidud Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 3,51 2025
Rõuma lubjarikas aruniit Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 0,42 2023
Luiste konnatiigid Liigi elupaiga hooldustöö kavandamisel
Kasari jõe kudealade ja
elupaikade parandamine
Veekogude taastamisprojektide
koostamine kavandamisel
Sutlepa mere kalade
rändeteede avamine
Veekogude taastamisprojektide
koostamine kavandamisel
Lääne-Nigula vald on märgalade poolest rikas. Siia jäävad suured kaitsealused soomassiivid
nagu Suursoo, Leidissoo, Marimetsa raba ja Laiküla soo. Ka arvestatav osa Matsalu luhast jääb
valla territooriumile. RMK seni tehtud mahukaim looduskaitsetöö vallas on seotud Laiküla soo
veerežiimi taastamisega 2023. aastal. Suursoo veerežiimi taastamistööd toimusid valla piiresse
jääval Suursoo-Leidissoo hoiuala osal 2021. aastal. Aastal 2025 teeb RMK sookoosluste
veerežiimi taastamistöid Leidissoo looduskaitsealal ja valmistab ette Marimetsa looduskaitseala
vastavaid töid.
Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal
alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud viimase 150 aasta jooksul
peamiselt põllumajanduse, metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil. Kunagiste
kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset soomaastikus tõsta ja stabiliseerida, mille
tulemusena hakkab kahjustatud sookooslus tasahilju taastuma. Kraavide sulgemistöid tehakse
vadavalt kaitstavate alade riigimaadel ja enamjaolt sihtkaitsevööndites, kus majandustegevus
(sh metsaraie, turba kaevandamine jms) on keelatud.
Laiküla hoiualal suleti sookooslusi ja ajalooliselt märgi metsakooslusi mõjutavad
kuivenduskraavid pinnasepaisudega 2 aastat tagasi. Kraavituseelse loodusliku veerežiimi
taastamisala pindala oli 473 ha. Maapinna lähedane stabiilsem veetase võimaldab taastuda
soole iseloomulikul taimestikul ja alast kujuneb ajapikku jälle toimiv märgala ökosüsteem sellele
iseloomulike funktsioonide ja elustikuga. Kaitstava ala servakraave tööde käigus ei suleta,
mistõttu ei ulatu veetaseme tõusuga kaasnevad mõjud väljapoole tööala piire. Samasuguse
iseloomuga töid tehakse käesoleval aastal Leidissoo looduskaitseala servades. Seal on tööala
kogupindala umbes 840 ha ja tööalad paiknevad ümber soomassiivi. Marimetsa looduskaitseala
kraavituseelse veerežiimi taastamistööd on projekteerimise faasis. Kui tööde ehitusprojekt
hakkab valmima, kaasatakse nii vald kui ka elanikkond ja muud huvilised läbi kohapealsete
kaasamiskoosolekute.
Pärandkooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mis on kujunenud looduse ja
inimese koostöös. Nende rohumaade hooldus kätkeb endas maarahva sajandite pikkusi
töötraditsioone, mis on tihedalt läbi põimunud meie rahvuskultuuriga.
Veel sada aastat tagasi olid pärandkooslused – heinamaad, rannakarjamaad, luhaniidud,
puisniidud jne – iga talumaastiku lahutamatuks osaks. Pärandkooslusi on Eestis hoolduses ca
45 000 hektaril. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,
tuleb neid alasid niita või karjatada. RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi
umbes 33 400 hektaril, millest umbes pool on hoolduses. Pärandkooslustega seotud väärtuste
hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad pärandniidud soovijatele rendile ning
toetab rentnikke organiseerides vajalike taastamistööde tegemist ja ligipääsude parandamist.
Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse töid rentnike esitatud
avalduste alusel.
Lääne-Nigula valda osaliselt jääv tuntuim pärandniidumassiiv on Matsalu luht. Aastal 2023
ehitas RMK Keskkülas uue ligipääsu hooldatavale luha-alale, et rentnikul oleks lihtsam seal
heina teha. Käesoleval aastal teostame samal eesmärgil ühe luhale viiva pealesõidu remondi
Rannajõe külas. Varasematel aastatel on RMK ehitanud mitmeid juurdepääsuteid Matsalu luha
erinevatele osadele nagu Kurevere külast Rõude jõe sillale viiv tee aastal 2019 või Rõude luhale
viiva tee ning Rõude jõe silla pealesõidu parandamine aastal 2020. Astatel 2020-2023
projekteeriti ja rajati u 0,9 km pärandniitude juurdepääsuteed Lyckholmi külas.
Pärandniitude taastamist on RMK korraldanud valla territooriumil erinevates piirkondades nagu
näiteks taastanud soostunud niite Kastja külas aastatel 2015-2021, korraldanud aruniidu- ja
soostunud niitude taastamist Nihka külas aastatel 2022-2023. Samuti oleme korraldanud
pärandniitude taastamist, liigitöid ja taristu parendustöid Osmussaarel aastatel 2021-2023.
Kavandamisel on soostunud niidu taastamine Ehmja-Turvalepa hoiualal ja kinni kasvanud
luhaniidulaigu taastamistöö Rannajõe külas ning puiskarjamaa taastamistööd Keravere külas.
Ka võimaldab RMK rentnikel endil pärandniite taastada. Seda võimalust on varasematel aastatel
kasutanud riigimaa pärandniidu rentnikud Ehmja-Turvalepa hoiualal ja Matsalu rahvuspargis.
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline hooldustööde läbiviimine nende elupaigas. Selleks võib
olla avatud alade hoidmiseks teatud sagedusega tehtav võsaraie või taimestiku niitmine,
regulaarne setete eemaldamine kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK
looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid koostöös erinevate ekspertide ja asutustega.
Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide riiklikes tegevuskavades ja
kaitsekorralduskavades. Liigitööde vajadus võib tuleneda ka planeeringutest.
Lääne-Nigula vallas on RMK teinud looduskaitselisi töid viimastel aastatel peamiselt Marimetsa-
Õmma hoiualal. Tööde iseloom on olnud võsatõrje ja rohurinde niitmine, et tööaladel kasvavate
kaitstavate taimeliikide elupaigatingimusi soodsana hoida. Kavandamisel on kahepaiksete
elupaiga hooldustööd Koluvere kandis, Luiste hoiualal ja kaitstavate taimede kasvukoha
hooldustööd Marimetsa edelaservas. Metsakoosluste mitmekesisemaks kujundamiseks on RMK
varasemalt korraldanud töid Nõva looduskaitsealal. Ka oleme mitme aasta vältel teostanud
juttselg-kärnkonna elupaiga seisundi parandamise töid Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal.
Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud
maaparandusobjektidest ja paisudest. Eesti jõgedel on kokku üle 1000 paisu, nendest ligi 75%
on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja
taimestiku seisundit. Paisud olid Eestis kunagi seotud vesiveskitega, nõukogude ajal hoogustus
hüdroelektrijaamade rajamine ning paisud ehitati suuremaks ning püsivamaks. Tänapäeval pole
neil enam kasutust, kuid betoonseinad takistavad jätkuvalt kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete
hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
Veekogudega seotud looduskaitsetöödest Lääne-Nigula vallas saab välja tuua Lääne-Nigula ja
Lääneranna valla piiril, Kasari jõel, hetkel projekteerimise faasis oleva Kasari jõe alamjooksu
füüsilise kvaliteedi parandamise kavandamise. Selle töö eesmärgiks on kalade elupaikade ja
kudetingimuste parandamine Kasari jõel. Kavandatavad tööd on küllalt mahukad ja ulatuvad
väljapoole Lääne-Nigula valla piire. Sutlepa merel on käimas Sutlepa mere kalade rändeteede
avamise eeluuringud. Ka selle töö pikem eesmärk on teha kindlaks ja viia ellu meetmeid, mis
parandaksid kalade kudetingimusi uuritaval alal.
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
Lääne-Nigula valla territooriumile jääb mitmeid külastusobjekte Nõva puhkealal ja
Osmussaarel, samuti üks objekt Matsalu rahvuspargis, lisaks 109 km 613 km pikkusest
matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi harust. Samuti paiknevad Lääne-Nigula vallas Nõva
külastuskeskus ning teabepunkt Osmussaarel (Joonis 10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks
jooksvale hooldusele, on 2022-2024 aastas keskmiselt kasutatud 154 tuhat eurot ja
Osmussaare teabepunktile ning Nõva külastuskeskusele keskmiselt 90 tuhat eurot.
Nõva külastuskeskuses tegutseb teabepunkt, huvilised saavad uudistada väljapanekuid ja
näitusi. Lisaks pakub külastuskeskus erinevaid metsa- ja loodusteadlikkust edendavaid
tegevusi. 2024. aastal külastas Nõva külastuskeskust 7042 inimest, sh metsa- ja
loodusteadlikkust edendavatest tegevustest võttis osa 2631 inimest.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Lääne-Nigula valda jäävatele külastusobjektide
külastajatest 97% Eestist, omavalitsustest oli eesotsas Tallinn 40%, Tartu 7%, Lääne-Nigula
vald 5%, Haapsalu linn 4%, Harku vald 4%. Enamus külastas oma pere või sõpradega, 73% oli
ala külastamine reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 61% olid korduvkülastajad, 50% olid
päevased külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti: jalutamine, looduse vaatlemine,
metsas olemine, ujumine, pikniku pidamine. Külastajauuringu andmetel kulutas Lääne-Nigula
valla territooriumil küsitletutest 48% külastuse jooksul piirkonnas (Lääne-Nigula vallas ja
ümbritsevates valdades) külastusega seoses raha. Keskmiselt kuluti 49 eurot.
RMK tagab Lääne-Nigula valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku. 2025. aastal valmib Lepaaugu piirkonna arendus – lisaks varem uuendatud
lõkkekohtadele, parkimisvõimalustele ja laudteedele rajatakse ka ühisgrilliala. Lähiajal on
planeeritud rekonstrueerida Tahu vaatetorn ja õpperada, uuendada mitmete objektide
infotahvleid. Lähiaja väljakutseks on ala vaatetornid, rekonstrueerimist vajab Rannajõe
vaatetorn.
Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Lääne-Nigula vallas.
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 4. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Lääne-Nigula vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
15 894 6691 2442 260 101 26.5
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 2.1 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Lääne-Nigula valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 4336.5 ha
riigimaid. Kõige suuremal pinnal, 3877.8 ha ulatuses, on maid antud rendile poollooduslike
kooslustena.
Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Lääne-Nigula vallas, ha.
63,7
3877,8
338
10,9
46,1
Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Rent sportimiseks/puhkamiseks
Muu rent
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Lääne-Nigula vald nimetab
neid metsi väärtuslikuks metsaalaks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed
tingimused.
Väljavõte Lääne-Nigula valla üldplaneeringust:
Täiendavalt lähtuda metsamajandmisel järgmistest põhimõtetest:
▪ raied kooskõlastatakse enne metsateatise esitamist kohalik omavalitsusega;
▪ raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena;
▪ metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes vanem või mille tervislik seisund on
halb;
▪ raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;
▪ lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid;
▪ lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata soovituslikult
lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks
meeter;
▪ teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või
säilikpuude suuremaid gruppe, sh arvestades teel ohutuse tagamise vajadusega;
▪ uus mets pannakse lankidel kasvama soovituslikult kahe aasta jooksul pärast raiet;
▪ noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele;
▪ eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsa-kahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab
metsaomanik kohalikku omavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi.
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Tabel 6. Lääne-Nigula valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala nimetus Pindala,
ha
Plaani
vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Palivere terviserada 60,9
Palivere alevik 63,2
Rooslepa küla 210,4 LK
Risti 8,2
Nõva 46,4
Tuksi küla 218
Rooslepa kabeli ümbrus 7,9
Dirhami küla ja Kividemaa
rattarada 49,8
Kehtiv kava
Enby küla 114,8 Kehtiv kava
Kogukonnaalad leitavad RMK avalikus kaardirakenduses: RMK metsatööde kaart
https://rmk.ee/kaardid/rmk-metsatoode-kaart/
Palivere terviserada
Palivere alevik
Rooslepa küla
Risti
Nõva
Tuksi küla
Rooslepa kabeli ümbrus
Dirhami küla ja Kividemaa rattarada
Enby küla
Tabel 7. Metsatööde plaanide ülevaade
Kogukonnaala
nimetus
Metsatööde plaanid
(varasem nimetus kava) Lisad
Dirhami küla ja
Kividemaa
rattarada
Dirhami küla ja
Kividemaa rattaraja
KAH ala metsade
majandamise kava
2020-2030
https://rmk.ee/wp-
content/uploads/2025/02/Dirhami_Kivid
emaa_kinnitatud_kava_2020-10-05.pdf
Einbi küla / Enby
Einbi küla / Enby-
kõrgendatud avaliku
huviga ala riigimetsa
metsatööde plaan
aastateks 2024–2033
https://rmk.ee/wp-
content/uploads/2025/02/Einbi_riigimets
a_metsatoode_plaan_2024_2033_kinnitat
ud.pdf
Lääne-Nigula Vallavalitsus
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.60/2025/73
Tervikkava koostamise kavatsus Lääne-Nigula vallas
Riigimetsa Majandamise Keskus soovib alustada Lääne-Nigula vallas riigimetsa tervikkava
koostamist. Tervikkava osaks on ka RMK kogukonnaalade metsatööde plaanid.
Lääne-Nigula vallas on üldplaneering täies ulatuses kehtestatud 10.06.2024. Üldplaneeringu
peatükk 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine täpsustab valla piires asuvad väärtuslikud
metsapiirkonnad ning sätestab tingimused nendel aladel metsade majandamiseks. Et ühtlustada
mõisted erinevate omavalistuste üldplaneeringutes, oleme Riigimetsa Majandamise Keskuse
(RMK) poolt sellised alad nimetanud kogukonnaaladeks.
Lääne-Nigula valla Üldplaneeringus p.3.17.2. tingimused väärtuslike metsaalade majandamiseks
Täiendavalt lähtuda metsamajandmisel järgmistest põhimõtetest:
▪ raied kooskõlastatakse enne metsateatise esitamist kohalik omavalitsusega;
▪ raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena;
▪ metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes vanem või mille tervislik seisund on
halb;
▪ raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;
▪ lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid;
▪ lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata soovituslikult
lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter;
▪ teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või
säilikpuude suuremaid gruppe, sh arvestades teel ohutuse tagamise vajadusega;
▪ uus mets pannakse lankidel kasvama soovituslikult kahe aasta jooksul pärast raiet;
▪ noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele;
▪ eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsa-kahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab
metsaomanik kohalikku omavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi
Tervikkava koostamise esimeses etapis soovime omavalitsuselt sisendit kogukonnaalade
majandamiseks, kohaliku kogukonna kontakte ja abi kohaliku kogukonna kaasamiseks.
Teises etapis kaasame iga kogukonnaala kohaliku elanikkonna metsatööde plaani koostamisse.
Tervikkavale, mille juurde kuuluvad ka kogukonnaalade metsatööde plaanid, soovime lõpuks
saada omavalitsuselt nõusoleku, mis on aluseks metsatööde läbiviimiseks konkreetsetel
kogukonnaaladel.
RMK on Lääne-Nigula valla riigimetsade kohta koostanud tervikkava kavandi (metsade
üldiseloomustus, kõlvikuteks jagunemine, sotsiaalmajanduslik analüüs, looduskaitsetööd,
külastuskorraldus, taristu, maakasutus jm) ning ülevaate Lääne-Nigula valla kogukonnaaladest
ehk väärtuslikest metsaaladest.
Et saaksime alustada Lääne-Nigula valla kogukonnaaladele tervikkava koostamist, sooviksime
kokku leppida Teiega kohtumise, kus teemadeks võiksid olla
2 ${text.ak}
• KOV seisukohad vajalike raiete teostamiseks kogukonnaaladel
• Teadaolevad kogukonnaalade esindajate (külaseltside esindajate, arvamusliidrid) kontaktid
• KOV poolsed ettepanekud metsatööde plaanide koostamiseks
• KOV huvid erinevate tegevuste-tööde teostamiseks riigimetsas
• Muud küsimused
Samuti sooviksime läbi rääkida valla teede kasutamise RMK poolt ja selleks garantiikirja
koostamise.
Palun meile teatada, millal oleks Teile sobiv aeg kohtumiseks?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elor Ilmet
kaasamisspetsialist
Edela regioon
Lisad:
Lisa 1, Lääne-Nigula valla Riigimetsa tervikkava (kavand).pdf
5053401 [email protected]