RMK ja RBE kohtumine 9.05.2024 RMK Tartu kontoris/Teamsis
Osalesid: RBEst Kärt Mae ja Tanika Ojasild, RMKst Kaupo Kohv, Priit Voolaid, Saima Uusma, Aivar Laud ja Olavi Andres
RBE kompensatsioonimeetmete rakendamise kava
Kohtumise protokoll
1. Kahepaiksete kompensatsioonimeetmed (asendusveekogud/tiigid)
Arutati:
a. Rae raba ja Kaigepere raba kahepaiksete asendusveekogude rajamise asemel võiks mõne kraavi kinni panna ning sellega tõsta veetaset endistes turbaaukudes, pole otstarbekas minna eraldi tiike kaevama rabasse, eriti olukorras, kus ligipääs on keeruline ja eeldab metsa maha võtmist, sh ka mujal asukohtades (nt Rõue jõe kompalal).
b. RMK pakkus välja lahenduse, et riigimaadele kahepaiksete asendusveekogude rajamine võiks jääda nende kohustuseks. Hetkel on Töövõtja kohustus. Lahendaks ära probleemi, kus ajaliselt jääme ootama Töövõtja selgumist ning seni ka tiikide rajamine viibiks. RMK saaks kohe tegelema hakata. Eeldab koostöölepingu täiendamist.
c. RMK tõstatas küsimuse, et Töövõtja poolt riigimaadele rajatavate asendusveekogude hooldusküsimus on lahendamata, st kui Töövõtja rajab tiigi ja garantiiperiood (ca 5a) saab läbi, siis kes võtab üle hooldustegevused. RBE vastas, et 2023. aastal toimunud koosoleku raames arutati RMK ja RBE vahel RMK võimalikku rolli hooldustööde läbiviijana.
d. RMK märkis, et hooldustööde läbiviimist tulevikus hõlbustaks, kui RMK on määratud tiikide aluse maa valdajaks.
e. Arutati, et kõik asendusveekogude asukohad, mis on põhiprojektis kujutatud, tuleks koos üle vaadata. Osad tiigid on planeeritud raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Kindlasti vajalik kaasata Rewild OÜ, kes on andnud selles osas sisendi KMHsse.
Otsus:
• RBE selgitab välja, kellele jääb asendusveekogude alune maa-ala pärast tiikide rajamist.
• Hooldusteemade osas tuleb eraldi koosolek. RBE poolt osaleb seal Elo Rasmann, võib-olla ka keegi kasutusaegse korralduse tiimi poolt. Enne tarvis ka täpsustada Kliimaministeeriumiga ökoduktide staatus ning RBE maaosakonnaga valdaja küsimus.
• Vaatame üle käimasolevad hanked selle pilguga, kas saab muudatusi teha tiikide osas, et jätta nende ehitus RMK-le. Täpsustame ka rahastuse ja lepingulise poole pealt, kas see on võimalik.
• Arutame täiendaval kohtumisel (aeg täpsustamisel) veel täpsemalt kahepaiksete asendusveekogude asukohtade ning projekteerimise temaatikat. RBE kutsub koosoleku kokku ning kaasab ReWildi.
• RMK uurib, millises seisus on hetkel nende poolne koostöölepingu täiendamise ettevalmistus. RBE saadab ka sellekohase märgukirja omapoolse kontaktiga.
2. Must-toonekure kompensatsioonimeetmed (toitumisalade taastamistööd)
Arutati:
a. RBE selgitas, et oleme kuulutanud välja hanke, mille alusel tehakse selgeks täpsemalt RB mõju toitumisaladele ning selle alusel esitatakse ettepanekud taastamistöödeks (nt koelmualade rajamine, paisude eemaldamine jm). Tõenäoliselt planeeritakse sellised tööd riigimaadele ning elluviijaks jääb ka RMK.
Otsus:
• RMK soovib olla kaasatud kohe otsustusprotsessi kui on hanke võitja selgunud. RBE kirjutab protsessis ettenähtud sammuna, et taastamisalade kavandamise tuleb teostatavuse osas kohe kaasata lisaks KeA-le ka RMK. Hanke Tehnilises kirjelduses antud nõue juba ka sees.
3. Märgalade taastamised ja CO2 täiendav kompala
Arutati:
a. Hagudi on hetkel “Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” eelnõust välja võetud. Seega saame kindlamalt edasi liikuda projekteerimise suunas.
b. Kaigepere raba taastamistööd jäävad Töövõtja kohustuseks, kuid RMK tuleb kaasata tööde planeerimisse ja korraldusse vastavalt RMK poolt edastatud juhtnööridele.
c. Männiku raba taastamistööd samuti Töövõtja kohustuseks, kuid RMK tuleb kaasata tööde planeerimisse ja korraldusse vastavalt RMK poolt edastatud juhtnööridele.
Männiku taastamisala võib oluliselt muutuda, täpsustub projektis.
d. CO2 kompala, mis on hetkel kirjeldatud Tootsis jääksoo istutamisena, pole RMK hinnangul mõistlik, pigem riskantne: ei pruugi täita meie CO2 eesmärki, istikud ei lähe kasvama jm. Mõistlikum mujal Eestis märgaalade taastamise varianti, annab parema tulemuse tervikuna CO2 kui ka elustiku osas.
Otsus:
• RMK nõus Hagudi rabas taastamistööde korralduse endale võtma ning Töövõtjaga koostöös Kaigeperes ja Männikus taastamistöid kavandama. Hagudi osas RMK-l otstarbekas alustada siis kui L-Pärnu ajagraafik seda võimaldab. RBE seisukohast lähtuvalt sobilik alustada ettevalmistustega 2025.a.
• RBE kaasab eksperdi (nt Ain Kull) selgitamaks välja CO2 kompesatsiooni mahu arvestamise metoodikat ning sellest tulenevalt valitakse koostöös RMK-ga välja märgala(d), mille taastamisega võiks tegelema hakata.
• RBE-l on taastamismahu täpsustamiseks tarvis veel teha eeltööd, kuna lõpliku kompenseeritava CO2 hulga väljaselgitamiseks on vajalik viimaste lõikude KMHde sisend (kasvõi tööversioonis) ning riiklikud otsused selles osas, kuidas arvestatakse ehituse CO2 jalajälg ning millisel määral on veel raadamata aladel kompenseerimine hüvitatud läbi selle aasta juulikuus rakenduva raadamistasu läbi.
Üld: RMK saadab kompkavale kirjaliku tagasiside hiljemalt juuni alguses (3.06). RMK selgitab välja, millises seisus on koostöölepingu muudatus.