Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Keskkonnaamet

Meie 28.07.2025 nr 7-1/70-18

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu. Palume Keskkonnaameti seisukohta ka

detailplaneeringu eskiisjoonisele.

Võsu alevikus Lepalinnu ja Vana-Lepispäe maaüksuste detailplaneering algatati Haljala

Vallavalitsuse 15.09.2022 korraldusega nr 317. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja

-rajatiste võimalike asukohtade määramine ning kitsenduste ja servituutide seadmise

vajaduse määramine. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Võsu-Lepispea teelt

(munitsipaalomandis).

Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, algatamise korraldus ja

lähteseisukohad) on leitavad Haljala valla veebilehel algatatud detailplaneeringute rubriigis:

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2022 (Võsu alevik Lepalinnu).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kent Kerner

arendus- ja kommunikatsioonijuht

vallavanema ülesannetes

Saata: Päästeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lisa: 1. Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu KSH algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang

2. Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu eskiisjoonis

Janika Merisalu +372 505 1127

[email protected]

VÕSU ALEVIKUS LEPALINNU MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2025

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Sisukord 1.Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk .................................................................................. 4

3.Olemasoleva olukorra kirjeldus. ............................................................................................. 5

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................... 6

5. Kontaktvöönd ......................................................................................................................... 6

6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................... 7

6.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 7

6.2. Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskiri .............................................................................. 9

6.3 Vihula valla üldplaneering .............................................................................................. 10

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ....................................................................................... 11

7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik ................................................................... 13

7.2. Natura 2000 eelhindamine ............................................................................................. 13

7.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad ........................................... 14

Lahemaa linnu- ja loodusala ............................................................................................. 14

7.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele ..................... 16

7.5.Vee kasutus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 17

7.6. Muude loodusressursside kasutus .................................................................................. 17

7.7. Pinnas ............................................................................................................................. 18

7.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ................... 18

7.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ................................................ 18

7.10. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju ..................................................................... 18

7.11. Müra ja vibratsioon ...................................................................................................... 19

7.12. Välisõhu kvaliteet ........................................................................................................ 19

7.13. Jäätmete mõju .............................................................................................................. 19

7.14. Mõju põhjavee režiimile .............................................................................................. 19

7.15. Radooniohtlikkus ......................................................................................................... 19

8. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 20

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

1.Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Lepalinnu kinnistule

asukohaga Võsu alevikus Haljala vallas Lääne-Virumaal (katastritunnus 92201:004:2393)

kavandatud detailplaneeringu eskiislahendusele. Haljala Vallavalitsuse 15.09.2022

korraldusega nr 317 on algatatud detailplaneeringu koostamine.

KSH eelhinnangu eesmärk on selgitada välja kavandatava tegevusega kaasnev võimalik

keskkonnamõju ja selle ulatus, vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa

keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi

KeHJS) on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju

peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse

nimistusse, mille korral on KSH läbiviimine kohustuslik. Detailplaneeringuga kavandatav

tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt

avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile

12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi

tagavad nõuded.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH

algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik

omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (detailplaneeringu KSH algatamata jätmise

korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt

vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib Vihula Vallavolikogu 13. augustil 2003 määrusega

nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering, mille kohaselt asub Lepalinnu kinnistu

maakasutuse juhtotstarbeta alal. Planeeringuala piirneb elamumaa maakasutuse juhtotstarbega

alaga (Joonis nr 1).

Tulenevalt eelnevast on otsustajal võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada

abimaterjalina kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või algatamata jätmise ning

detailplaneeringu edasise menetluse osas.

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Joonis nr1. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kruntide moodustamine (joonis nr 2), kruntidele

sihtotstarbe määramine, hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, planeeringuala

detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine; ehitise ehituslike tingimuste

määramine; ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; liikluskorralduse

põhimõtete määramine; kuja määramine; kuritegevuse riski vähendavate tingimuste

määramine; müra- vibratsiooni- ja saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste

seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

Kavandatavaks tegevuseks on Võsu alevikus Lepalinnu kinnistule loodavatele kruntidele ühe

elamu ja kuni kahe abihoone ehitamine. Tegevuse mõjuala hõlmab Lepalinnu kinnistut.

Kasutusaegsed mõjud on seotud elanike elamisega elamualal. Tulenevalt tegevuse iseloomust

piirdub mõjuala eeldatavasti nii tegevuse- kui ka kasutuse ajal vaid Lepalinnu kinnistuga ja

selle vahetu lähiümbrusega. Detailplaneeringu ülesanded võivad planeeringu menetluse käigus

muutuda või täieneda.

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Joonis nr 2. Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus

3.Olemasoleva olukorra kirjeldus.

Planeeringuala asub Lepalinnu maaüksustel, mis paikneb Haljala vallas Võsu alevikus.

Lepalinnu kinnistu sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa (kogupindala 79943,0 m²,

looduslikku rohumaad 6745,0 m², metsamaad 61458,0 m², õuemaad 844,0 m², muu maa

10896,0 m²) joonis nr 3.Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava järgi paikneb Lepalinnu

kinnistu Võsu aleviku uues külaosas. Uus külaosa on ala, kus algupärane struktuur on loetamatu

või ei ole seda olnudki. Juurdepääs Lepalinnu maaüksusele on Ülase teelt, mis läbib eelnevalt

Sagadi metskond 64 maaüksust (katastritunnus 92201:004:2070, riigiomand).

Vihula valla üldplaneeringus on ala märgitud perspektiivseks elamualaks. Piirkond paikneb

tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega lubjakiviplatool. Pinnakate koosneb Pleistotseeni

setetest: moreeni, liustikujõe ning -järve setted. Vastavalt mullakaardile levib Lepalinnu

planeeringualal gleistunud leetunud muld.

Lepalinnu planeeringualast väljapoole jäävad vanad loodusmetsad (9010*), mis asuvad

maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaadel. Lepalinnu planeeringuala sihtotstarve on

maatulundusmaa ja jääb vana loodusmetsa massiivi sisse.

Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal ning selles piirkonnas veekogusid ei paikne.

Planeeringuala ei kuulu märgalade ja pinnavormidega kaetud alasse. Planeeringualale lähim

veekogu on Soome laht mis jääb Lepalinnu kinnistust umbes 900 m kaugusele.

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis nr 3. Lepalinnu kinnistu kõlvikute kaart

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Võsu alevikus Lepalinnu kinnistu detailplaneeringu koostamisega jagatakse kinnistu

kruntideks, määratakse sihtotstarve, hoonestusala ning ehitusõigus. Määratakse ehitusõigus

hoonete püstitamiseks loodavatele kruntidele, samuti juurdepääsu, tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalikud asukohad krundil ning servituutide seadmise vajadus ja kitsenduste määramine.

Detailplaneeringu koostamisega määratakse ka ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused.

Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri.

Osa kinnistust asub metsamaal ning kaitsealal on metsamaa kõlvikul hoonete püstitamine

keelatud. Seega kavandatakse hooned väljaspoole metsamaa kõlvikut ja olemasolevaid puid

maksimaalselt säilitades.

5. Kontaktvöönd

Kontaktvöönd hõlmab naaberkinnistuid ja nende lähiümbrust (joonis nr 4).

Lepalinnu kinnistu, milles on planeeringuala, naaberkinnistud on:

Sagadi metskond 64 (katastritunnus 92201:004:2070 ) Maatulundusmaa 100% (riigiomand);

Antsu (katastritunnus 92201:004:2253) Maatulundusmaa 100% (eraomand);

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Sagadi metskond 63 (katastritunnus 92201:004:2060) Maatulundusmaa 100% (riigiomand);

Sagadi metskond 62 (katastritunnus 92201:004:2050) Maatulundusmaa 100% (riigiomand);

Lepispea (katastritunnus 92201:004:0012) Maatulundusmaa 100% (eraomand);

Sambla vkt 19 (katastritunnus 92201:004:0840) Elamumaa 100% (eraomand);

Ülase tn 8 (katastritunnus 92201:004:2410) Elamumaa 100% (eraomand);

Ülase tn 7 (katastritunnus 92201:004:2370) Elamumaa 100% (eraomand);

Ülase tn 3 (katastritunnus 92201:004:1090) Elamumaa 100% (eraomand);

Ülase tn 1 (katastritunnus 92201:004:1320) Elamumaa 100% (eraomand).

Planeeringuala piirneb põhjast, lõunast ja idast riigi omandisse kuuluvate kinnistutega.

Planeeringu alast kagu suunas asub tihedalt asustatud Võsu aleviku osa, kus väikesed kinnistud

on hoonestatud väiksemate hoonetega. Ülase tee ääres asuvatel kinnistutel on elamud

uusehitised, umbes 300 m² suurusega. Planeeringuala vahele jäävad Ülase tn 7 ja Ülase tn 8

kinnistud. Nimetatud kinnistud on hoonestatud.

Joonis nr 4. Kontaktvööndi maakasutuse skeem

6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

6.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

kujundatud põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Vastavalt maakonnaplaneeringule jääb planeeringuala väärtusliku maastikuna (I klass – kõige

väärtuslikum) määratletud alale. Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-

ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi- või puhkeväärtusega. Eesti kontekstis ohustab

väärtuslikke maastikke peamiselt külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate

avatud alade võsastumise ning hoonete lagunemise. Maastikke võib ohustada ka liigne

ehitustegevus atraktiivsetes elamupiirkondades, teatud juhtudel ka metsastamine või

maavarakaevandus. Maakonnaplaneeringus on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse

väärtuslike maastike säilimine. Nende hulgas on nimetatud:

• säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;

• võimalusel taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud

niidud, karjatatud metsad jms);

• sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat

ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik

väärtuslikuks valiti;

• säilitada looduslikke alasid ja maastikuelemente.

Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk

tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised

meetmed, muuhulgas:

• tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte;

• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75%

(lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest);

• tuumaladel tuleb üldreeglina hoiduda asustusalade koormuse suurendamisest

looduskeskkonnale;

• olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda

säästvana.

Planeeringualal on hoonestusala on valitud nii, et ehitustegevus täidab seatud eesmärke ja omab

minimaalset mõju keskkonnale. Planeeringu käigus koostatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüs. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega

rohelise võrgustiku alale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab üldjoontes

maakonnaplaneeringule.

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

6.2. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja

kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku,

loodus- ja pärandkultuurimaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust

ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale

iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise,

taastamise, uurimise ja tutvustamise.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada ajalooliselt

väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva

arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Võsu aleviku Lepalinnu kinnistu asub uues

külaosas, kus algupärast struktuuri ei ole välja kujunenud (joonis nr 5). Ehituslubade menetluse

käigus esitab taotleja ehitusprojekti, kus on näha kavandatavate hoonete arhitektuurne lahendus.

Ehitiste püstitamisel on oluline, et hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja miljööga,

arvestades nende paigutust, mahte, arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust.

Menetluse käigus annab Keskkonnaamet oma hinnangu arhitektuurse lahenduse sobivuse kohta

piirkonda. Arvestades, et Keskkonnaamet hindab menetluse käigus arhitektuurse lahenduse

sobivust piirkonnas, ei ole põhjust arvata, et rajatav hoone ei sobiks asutuspiirkonda ning läbi

selle kahjustaks Lahemaa kaitse-eesmärke.

Joonis nr 5. Võsu aleviku kaart.

Allikas: Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

6.3 Vihula valla üldplaneering

Võsu alevik asub endise Vihula valla territooriumil, seega kehtib alal Vihula valla

üldplaneering (joonis nr 6).

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud ala tiheasustusalast

väljas, hajaasustusalal. Samuti jääb ala, nagu maakonnaplaneeringuski, I klassi väärtusliku

maastiku maa-alale. Väärtusliku maastiku maa-alal tuleb uusi elemente ja maakasutust vanaga

sobitada nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille

pärast maastik väärtuslikuks valiti. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleb järgida

alljärgnevaid piirkonna ehitustraditsioone:

• uued ehitised peavad olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste

gabariitide ja katusekujuga;

• uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi;

• vältida tuleb kataloogimajade ehitamist;

• eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete ehitamist.

Kavandatav tegevus (üle 2000 m2 suuruste elamumaa kruntide kavandamine planeeringualal)

ei ole vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga ning koostatav detailplaneering ei ole

kehtivat üldplaneeringut muutev.

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

Joonis nr 6. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringu põhijoonisest

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse

Maa- ja Ruumiameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000

ala, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

keskkonnaregistri andmetest.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb Lepalinnu kinnistu Lahemaa

rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja Natura

2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Planeeringualast 300 m kuni 950 m kaugusele

jäävad EELIS andmetel II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad. II kategooriasse kuuluvad

väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila

aheneb. Planeeringualast edelasse umbes 300 m kaugusele jäävad II kaitsekatekooria

kaitsealuste liikide, Myotis daubentonii (veelendlane) KLO9115753, Myotis

brandtii/mystacinus (tõmmu- või habelendlane) KLO9115691, Pipistrellus nathusii (pargi-

nahkhiir) KLO9115847, Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) KLO9115621 elupaigad.

Planeeringualast loode pool on Vespertilionidae sp. (nahkhiirlased (liigini määramata))

KLO9115897 elupaik ja kagus 900 m kaugusel Plecotus auritus (pruun-suurkõrv)

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

KLO9115879, Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) KLO9115619, Nyctalus noctula

(suurvidevlane) KLO9115810, Myotis brandtii/mystacinus (tõmmu- või habelendlane)

KLO9115689 elupaigad ning ida pool umbes 920 m kaugusel planeeringualast elutsevad Myotis

daubentonii (veelendlane) KLO9104584, Myotis dasycneme (tiigilendlane) KLO9100196,

Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) KLO9104583 (joonis nr 7). Planeeringuala ümbritsevatele

kinnistutele on planeeritud projekteeritav kaitseobjekt metsaelupaikade looduskaitseala, kuid

projekteeritavad kaitseobjektid detailplaneeringu alasse ei ulatu (joonis nr 8).

Joonis nr 7. II kategooriasse kuuluvate liikide elupaigad, Natura 2000 linnuala ja loodusala

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

Joonis nr 8. Projekteeritavad kaitseobjektid.

7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt maakasutuse juhtotstarbeta alal ja

I klassi väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale).

Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed.

Haljala valla üldplaneering on veel koostamisel, kuid selles on rohevõrgustiku tugialast välja

võetud tihedama asustusega Võsu alevik. Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku,

kui terviku sidusust. Lepalinnu kinnistul säilib planeeringu elluviimisel kõrghaljastus,

metsamaale hooneid ei ehitata. Hoonestusala on viidud välja metsamaa piiridest, kaitsealuste

liikide elupaigad on piisavalt kaugel ning detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene

tõenäoliselt kaitsealuste liikide võimalused ning planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide

elupaiku.

7.2. Natura 2000 eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele

92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6

lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni

juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (13) ja juhendile "Juhised

Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (14).

KeHJS-e ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust,

mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärke.

Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide

seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke

saavutada. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus

prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura

asjakohane hindamine, tuleb algatada KSH protsess.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse

olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala

standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms).

7.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate liikide

nimekiri.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur

(Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),

hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

(Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo),

sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas

(Philomachus pugnax), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn ehk

meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk

(Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis),

vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus),

punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar),

suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja

vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

7.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide

seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitsekorralduskavas

sätestatud kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus

on säilitatud. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura

aladele arvesse võtta. Eelhindamise eesmärk on selgitada välja, kas asjakohane hindamine on

vajalik. Käesoleva KSH punktis 8 „Mõjutatava keskkonna kirjeldus“ ja punktis 8.3 „Kaitstavad

loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad“ on välja toodud kaitsealused liigid ja

inventeeritud elupaigatüübi kaugused planeeringualast. Samuti ka linnu- ja loodusala kaitse

eesmärgid. Kuna vahemaa on piisavalt suur, siis eeldatavalt ei avalda planeeringuala

ehitustegevus mõju punktis 6 nimetatud elupaigatüüpidele. Detailplaneeringu elluviimisel,

kavandatud hoonestusalal kõrghaljastuse likvideerimisel ja ala korrastamisel on soovitatav

järgida maastiku kujunduslikke põhimõtteid, jättes maastiku ilmestamiseks kasvama

dekoratiivsemaid põõsaid või puid. Vajalikke raietöid on otstarbekas korraldada väljaspool

peamist lindude pesitsusperioodi. Sobilik raieaeg kestab 1. septembrist 14. veebruarini.

Planeeringuala ümbritsevad suured metsamassiivid, seega loomastikule ja rohevõrgustiku

sidususele kavandatav tegevus olulist mõju ei avalda. Ehitustegevusega seoses võivad

väheneda lindude elu- ja varjepaigad, kuid lähipiirkonnas on sarnaseid alternatiivseid elupaiku

rohkelt.

Eelnevast järeldub, et Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu rakendamisega ei kaasne

Lahemaa linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkideks olevate liikide arvukuse ega asustustiheduse

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

vähenemist, elupaikade pindala ega seisundi muutusi, elupaikade ega rändeteede isoleerimist

või killustamist ega muid ebasoodsaid mõjusid. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest

tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju

Natura 2000 võrgustiku alale.

7.5.Vee kasutus ja kanalisatsioon

Planeeringuala piirkonnas ei ole ühisveevärgiga ega ühiskanalisatsioonitrassiga liitumise

võimalust, seega tuleb veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus otsustada planeeringu käigus.

Planeeritud on üks puurkaev, mis teenindab kõiki krunte. Võsu alevikus on keskkonnaministri

poolt kinnitatud reoveekogumisala (registrikood RKA0590227, nimetus: Võsu, joonis nr 9)

Lepalinnu kinnistu planeeringuala jääb reoveekogumisalast välja. Planeeringuala asub kaitstud

põhjaveega alal, seega on lubatud peale kogumismahutite paigaldamise ka omapuhastid.

Joonis nr 9. Võsu reoveekogumisala (väljavõte keskkonnaportaalist)

7.6. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

7.7. Pinnas

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Arvestades, et planeeringualal on tegemist elamute ja abihoonete

rajamisega ning tegemist on elukeskkonnaks planeeritud alaga, siis on mõjud pinnasele

väikesed. Suurem mõju pinnasele on ehitusaegne. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab

kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Planeeringualale ei

kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast kahjustaks.

7.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Planeeringu

elluviimisel tuleb arvestada kogu piirkonna väärtusega.

7.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala ümbruses

puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese

tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese

tervisele avaldub hoonete ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades

planeeringulahendust, kus luuakse elamukrundid ja ehitatakse elamud ei esine planeeringu

elluviimisega ebasoodsaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

7.10. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist.

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu näol on tegemist uues külaosas uute

kruntide loomisega, kuhu planeeritakse ehitada elamud. Teadaolevalt ei ole planeeringuala

lähistel kavandatud suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi,

millega koosmõju oleks käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata. Planeeringu

kehtestamisega luuakse kinnistud elamute ehitamiseks, suureneb elanike arv kuid see ei

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

põhjusta loodusressursside seisundi halvenemist. Kavandataval tegevusel puuduvad

kumulatiivsed ja piirülesed mõjud.

7.11. Müra ja vibratsioon

Arvestades, et planeerimisala kõrval olevad kinnistud on juba hoonestatud, siis planeeringu

kehtestamisega ei kaasne müra suurenemine ega vibratsiooni teke. Täiendav müra ja

vibratsioon on ehitustega seonduv, mis kaasneb eelkõige uute hoonete ehitamisega, puude

eemaldamisega ning nende tegevustega kaasnevad mõjud on ajutised.

7.12. Välisõhu kvaliteet

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu

saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

7.13. Jäätmete mõju

Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste

kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda

jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringualal tekkivad jäätmed

sorteeritakse ja paigutatakse krundil asuvatesse prügikonteineritesse. Nõuetekohasel

käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale ning peale planeeringu elluviimist tuleb

jäätmeid liigiti koguda vastavalt eeskirjale ja üle anda jäätmekäitlejale.

7.14. Mõju põhjavee režiimile

Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis on keelatud ulatuslik veerežiimi muutmine, sest see võib

mõjutada negatiivselt kooslusi ja liike. Olulist pinnase täitmist ja tõstmist planeeritava tegevuse

käigus eeldatavalt ei toimu.

7.15. Radooniohtlikkus

Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile (koostatud 2023. aastal) paikneb

detailplaneeringuala kõrge või eriti kõrge riskiga (>50 kBq/m³) piirkonnas. Radoon on lõhna-,

värvi- ja maitseta, õhust üle seitsme korra raskem looduslik radioaktiivne inertgaas. Radoon ei

ole meeltega tajutav, kuid on mõõteriistadega mõõdetav. Radoon tekib maakoores uraani

sisaldavates mineraalides. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores,

seega leidub ka radooni kõikjal. Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike

radionukliidide lagunemisel. Inertgaasina võib ta levida pinnases kümnete meetrite kaugusele

ja teatud tingimustel imbuda läbi vundamendi ja põrandakonstruktsioonide hoonete

siseruumidesse. Õhust mitmeid kordi raskem radoon koguneb ehitiste madalamatesse

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

kohtadesse: keldrisse, basseini, süvendisse jm. Esimesest korrusest kõrgemale radoon tavaliselt

ei levi. Kuna tulemused on üle kehtestatud piirmäära, siis on soovitav hoonete ehitusel kasutada

radoonitõkestuse süsteeme, radoonikaevusid ning radoonikilet. Hoonesse tuleb paigaldada

nõuetele vastav ventilatsioon. Pidevalt tuleb tegeleda olemasolevate eluruumide (elu-, olme- ja

tööruumide) siseõhu Rn-taseme kontrollimisega ja vähendamisega.

8. Kokkuvõte

Käesolevas KSH eelhinnangus käsitleti Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Võsu alevikus

Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid

keskkonnamõjusid:

1. Võsu alevikus Lepalinnu kinnistul kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada

olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Piirkond

asub uues külaosas ja on osaliselt väljakujunenud elamupiirkond. Planeeringu

kehtestamisel laiendatakse olemasolevat hoonestatud piirkonda.

2. Planeering on kooskõlas teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega nagu

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri.

Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

3. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja

ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

4. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti

ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

5. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või

looduslike alade kahjustumist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on

ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse

detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.

6. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,

ei põhjusta maa-ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Sealhulgas vee,

pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

7. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.

Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

8. Kavandatav tegevus ei põhjusta sotsiaalmajanduslikku, kumulatiivset, ega piiriülest

mõju.

9. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

Eelhinnang koostati selleks, et otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.