Registrikannete nr 50001098429, 50001098430, 50001098431 ja 50001098432 muutmine

K O R R A L D U S

28. juuli 2025 nr 1-3/25/278

Registrikannete nr 50001098429, 50001098430,

50001098431 ja 50001098432 muutmine

1. OTSUS

Tulenevalt alltoodust ning tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-le 1, 2 ja 3, HMS

§ 66 lg 2 p-le 2, HMS § 68 lg-le 2 ja 3 ning looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg-le 6, otsustan:

1.1 Muuta registrikannetele nr 50001098429, 50001098430, 50001098431 ja 50001098432

seatud kõrvaltingimust järgmiselt: Raietöid (sh kokkuvedu) ei ole lubatud teostada

kaitsealuste linnu- ja nahkhiireliikide elupaigas ajaperioodil 1. märtsist kuni 15.

augustini (paljunemise ja poegade kasvatamise perioodil).

1.2 Viia käesoleva korraldusega tehtud muudatused sisse metsaressursi arvestuse

riiklikusse registrisse (metsaregistrisse).

1.3 Teha korraldus teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459).

2. ASJAOLUD

13.01.2025 esitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) volitatud esindaja Aivo Akkus

Keskkonnaametile metsateatised sanitaarraiete teostamiseks Harju maakonnas Viimsi vallas

Lubja külas asuva Viimsi metskond 79 maaüksuse (katastritunnus 89001:001:2510) kvartali

VI025 eraldistel 11, 16, 17 ja 20. Keskkonnaamet registreeris raied metsaregistris nr-te

50001098429, 50001098430, 50001098431 ja 50001098432 all 03.02.2025.

Kavandatud raieala asub kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud Krillimäe

maastikukaitseala Krillimäe piiranguvööndis. Alal kehtib Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009

määruse nr 22 „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” lisa 6 „Kohaliku omavalitsuse tasandil

kaitse alla määratud loodusobjektide kaitse eeskirjad” alusel kehtestatud Krillimäe

maastikukaitseala kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel asub (ja asus ka raiete registreerimise ajal) raieala

III kategooria kaitsealuste linnuliikide musträhni (Dryocopus martius) ja värbkaku (Glaucidium

passerinum) elupaigas (registrikoodid vastavalt KLO9131941 ja KLO9131958) ning eraldised

16 ja 17 osaliselt ka öösorri (Caprimulgus europaeus) elupaigas (registrikood KLO9131932).

LKS § 55 lg 6 alusel seadis Keskkonnaamet registrikannetele nr 50001098430 ja 50001098432

(eraldised 11 ja 20) kõrvaltingimuseks, et raietöid (sh metsamaterjali kokkuvedu) ei tohi teha

2 (4)

musträhni ja värbkaku pesitsusperioodil ehk ajavahemikul 1. märtsist kuni 30. juunini ning

registrikannetele nr 50001098431 ja 50001098429 (eraldised 16 ja 17), et raietöid (sh

metsamaterjali kokkuvedu) ei tohi teha musträhni, öösorri ja värbkaku pesitsusperioodil ehk

ajavahemikul 1. märtsist kuni 15. juulini.

Keskkonnaameti 25.02.2025 kirja nr 7-16/25/3797 alusel kanti 23.04.2025 (s.o pärast

metsateatiste nr 50001098429, 50001098430, 50001098431 ja 50001098432 menetlust)

EELIS-esse II kategooria kaitsealuste nahkhiireliikide, tõmmu- või habelendlane (Myotis

brandtii/mystacinus), lendlane (Myotis sp. liigini määramata), põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii) ja veelendlane (Myotis daubentonii), elupaigad (registrikoodid vastavalt

KLO9136306, KLO9136307, KLO9136309 ja KLO9136308).

Kvartali VI025 eraldised 11, 16, 17 ja 20 jäävad terves ulatuses kaitsealuste nahkhiireliikide

elupaika.

Raied kvartali VI025 eraldistel 11, 16, 17 ja 20 on teostamata.

3. KAALUTLUSED

Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate

liikide loetelu” § 8 lg 2 p-de 41, 43, 44 ja 51 kohaselt on veelendlane (Myotis daubentonii),

tõmmulendlane (Myotis brandtii), habelendlane (Myotis mystacinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii) II kategooria kaitsealused loomaliigid.

LKS § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

Nahkhiirte kaitse tagamisel on oluliseks teabeallikaks Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017

käskkirjaga nr 1-1/17/150 kinnitatud „Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava”1.

Tegevuskava kohaselt kasutavad nahkhiired looduslikest varjepaikadest Eestis peamiselt

puuõõnsuseid (rähniõõned, lõhed tüvedes, tüvemädaniku tekitatud õõnsused, tüvest irdunud

koore all olevad praod jm). Toitumispaikadena on eelistatud loodusliku ja mitmekesise

taimestikuga veekogud ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad (metsalagendikud,

puu- ja põõsagruppidega rohumaad jm), metsad ning lineaarsed maastikuelemendid

(metsaservad, teed, rajad, sihid, puuderead, hekid, alleed jm). Metsamajandamisega seotud

ohuteguriteks on loomade otsene hukkumine, ohustav häirimine või elupaikade seisundi

halvenemine. Eestis levinud nahkhiireliikide paaritumine leiab aset suve lõpul ja sügisel

ülemineku varjepaikades ning talvel talvituspaikades. Emasloomad kogunevad

poegimiskolooniatesse (kogum, mille moodustavad poegimiseks ja poegade kasvatamise ajaks

täiskasvanud emasloomad) mais või juuni alguses, pojad sünnivad tavaliselt juuni teisel poolel

või juuli alguses ning poegimiskolooniad püsivad koos kuni poegade iseseisvumiseni juulis-

augustis. Poegimiskolooniate ajal, st 1. maist 15. augustini, on oluline piirata majandustegevust

(sh raieid) piiritletud elupaikades.

MS § 41 lg 13 sätestab, et metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast kümne päeva

möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast metsakaitseekspertiisi akti

registreerimist metsaregistris.

HMS § 61 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud

õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

1 Leitav: https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?path=%2FLoomad%2FImetajad.

3 (4)

HMS § 53 lg 1 p 2 järgi on haldusakti kõrvaltingimus mh haldusakti põhiregulatsiooniga

seotud lisakohustus. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt võib haldusaktile kehtestada

kõrvaltingimuse seaduses või määruses sätestatud juhul, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt

jätta andmata või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

HMS § 64 lg 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka

haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes.

HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse

kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks

tunnistama. MS ei välista ega keela registrikande kehtetuks tunnistamist või muutmist.

HMS § 64 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti

kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti

kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise

menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust

omavaid asjaolusid.

HMS § 66 lg 2 p 2 järgi võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku

kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem

muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja

avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb

kehtima.

HMS § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses

oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal ning lg 3 alusel loetakse haldusakt

kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. MS §

41 lg-st 1 lähtuvalt on metsateatise menetlejaks Keskkonnaamet. Seega, Keskkonnaamet on

pädev kehtivate metsaregistri registrikannete kehtetuks tunnistamist või muutmist otsustama.

Registrikannete nr 50001098429, 50001098430, 50001098431 ja 50001098432 muutmise

vajadus tuleneb olukorrast, kus kavandatud raied lähevad vastuollu LKS-ga ning õigusnormides

väljenduv suur avalik huvi tagada häirimise vältimine paljunemise ja poegade kasvatamise

perioodil ka kaitsealustele nahkhiireliikidele kaalub üle metsaomaniku usalduse, et

registrikanded jäävad muutmata kujul kehtima.

Keskkonnaameti hinnangul häirivad raietööd nahkhiiri paljunemise ja poegade kasvatamise ajal.

Liikide elupaigas tuleb vältida raietööde tegemist perioodil 1. maist kuni 15. augustini. See aitab

tagada nahkhiirte eduka paljunemise ning vältida isendite juhuslikku hukkumist raietööde

käigus. Seetõttu on põhjendatud nahkhiireliikide piiritletud elupaigaga kattuvate registrikannete

nr 50001098429, 50001098430, 50001098431 ja 50001098432 muutmine. Juhime tähelepanu,

et pärast muudatuste sisseviimist (kõrvaltingimuse muutmist) muutuvad metsaregistris

metsateatiste registrikannete nr-d.

4 (4)

Tuginedes HMS § 66 lg 2 p-le 2 ning sama seaduse § 40 lg 3 p 1 alusel viib Keskkonnaamet

haldusmenetluse läbi menetlusosalise arvamusi ja vastuväiteid kuulamata, et tagada ka

kaitsealustele nahkhiirtele rahu paljunemise ja poegade kasvatamise ajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liilia Tamm

juhtivspetsialist

metsaosakond

Saata: [email protected], [email protected]

Külli Rahu

metsahoiu vanemspetsialist

metsaosakond