KHA Hiiumaa Pühalepa 2025 KD499-24- vastuskiri

From: "Andres Tammeveski" <[email protected]> Sent: 7/16/2025 9:12:53 AM To: "Administraator" <[email protected]> Cc: Subject: Ed: KHA_Hiiumaa_Pühalepa_2025_KD499-24_muudetud.asice

Saatja: Tõnis Laanemäe <[email protected]> Saatmisaeg: 16 July 2025 10:24 Adressaat: Andres Tammeveski <[email protected]> Koopia: Anu Sarapuu <[email protected]> Teema: Re: KHA_Hiiumaa_Pühalepa_2025_KD499-24_muudetud.asice Tere,

Täname kirja eest. Hetkel ei saa me kahjunõuetes tooduga koheselt nõustuda. Meie poolne vastuskiri on lisatud manusena. Kontakt Andres Tammeveski (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval K, 18. juuni 2025 kell 15:51:

Tere! Eilse mõõtmise ja tiheduse vähendamise tulemusel vähendasime kahjunõudeid neljal eraldisel. Saadan uuesti 4 muudetud nõuet ja viimasena juba eelmisel nädalal saadetud akti. Lugupidamisega, Andres Tammeveski metsaülem RMK Edela regioon

--

Lugupidamisega,

Tõnis Laanemäe

Vastuskiri kahjunõudele Saaja: Andres Tammeveski, metsaülem, RMK Edela regioon Saatja: Hiiumaa Jahimeeste Selts, Pühalepa jahtkond Kuupäev: 16.07.2025

Lugupeetud härra Tammeveski

Täname Teid edastatud kahjude hindamise aktide eest.

Oleme esitatud dokumentatsiooniga tutvunud, kuid peame vajalikuks osundada mitmetele asjaoludele, mis vajavad täiendavat selgitamist. Seetõttu ei saa me hetkel nõustuda esitatud kahjunõuete mahtude ega arvutustega sellisel kujul.

Tuginedes Hiiumaa Jahimeeste Seltsi ja RMK vahel 2017. aastal sõlmitud riigimaa jahindusliku kasutamise lepingule (nr 3-1.38/3), loetakse oluliseks ulukikahjustuseks kahjustus, mille tõttu ei täideta „Metsa majandamise eeskirjas“ sätestatud miinimumeesmärke. Nimetatud lepingu punkt 3.1.2 sätestab, et metsauuendusalal ei tohi elujõuliste harilike kuuskede arv langeda alla 1000 taime hektari kohta.

Koostöös RMK esindajatega on Pühalepa jahtkond hinnanud kahjustatud eraldisi, ning saadud tulemused erinevad märkimisväärselt Teie poolt esitatud hindamisaktides toodud andmetest. Näiteks:

• Eraldis KD499/41 – hindamisakti kohaselt on tuvastatud 79% ulatuses ulukikahjustus, samas RMK ja Pühalepa jahtkonna koostöös läbiviidud hindamisel on tuvastatud kahjustuste ulatuseks 45,8%.

Täiendavalt ei ole meile selge, miks on samadele pindadele kavandatud uuendus istutus koguses 1500 taime/ha, ja seda lehtpuuliigiga (ks – kasega), kuigi kahjustamata hariliku kuuse taime arv on langenud küll alla lepingu alusel määratud 1000 taime/ha piirist, kuid meie hinnangul tuleks kahjunõude arvutamisel lähtuda just sellest piirmäärast. Kui RMK otsustab aladel kasutada suuremas mahus ja/või erinevat liiki istutusmaterjali, siis tuleks arvestada, et sellest tulenevad lisakulud ei saa jääda jahipiirkonna kasutaja kanda.

Samuti juhime tähelepanu, et kõikidel kahjustatud aladel on olemas looduslik järelkasv, mis paljudel juhtudel täiendab või asendab edukalt istutusmaterjali ning tuleks samuti arvesse võtta metsa uuendamise planeerimisel ja kahjunõude kujundamisel.

Lepingu sõnastuse kohaselt tuleb hinnata ulukikahjustuse ulatust elujõuliste taimede arvu alusel. Märgime, et ka paljud ulukikahjustuse saanud taimed on jätkuvalt elujõulised – kuigi neist ei pruugi tulevikus saada kvaliteetset palgipuud, on nad siiski elus ja arenevad edasi.

Eeltoodust tulenevalt teeb Hiiumaa Jahimeeste Selts, Pühalepa jahtkond ettepaneku korraldada ühine kohtumine, kus oleksid esindatud mõlema poole vastutavad isikud. Meie soov on jõuda mõistliku ja tasakaalustatud lahenduseni, mis arvestaks nii lepingu sisu kui ka tegelikku olukorda metsas.

Oleme veendunud, et vaidlusküsimused saab lahendada heas usus läbirääkimiste teel vastavalt lepingu punktile 7.3 ning loodame Teiepoolset valmisolekut dialoogiks ja koostööks.

Palume Teil edastada Teile sobivad kohtumise ajad ja kohad, et saaksime kohtumise esimesel võimalusel kokku leppida.

Lugupidamisega

Hiiumaa Jahimeeste Selts

Pühalepa jahtkond

Tõnis Laanemäe, juhatuse liige

[email protected]

+372 56503463

Tõnis Laanemäe Teie 16.07.2025

MTÜ Hiiumaa Jahimeeste Selts

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

5.1/2025/5218

Vastuskiri

Austatud Tõnis Laanemäe

Esitasite oma vastuskirjades seisukoha Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) esitatud

kahjunõuetega mittenõustumise kohta. Lisaks kirjeldasite arusaamatust tekitanud küsimused

seoses esitatud kahjunõuetega ning väljendasite soovi kohtumiseks.

RMK on arutanud läbi Teie esitatud küsimused ning järgnevaga selgitame RMK kahjuarvestust ja

põhjendame metsakasvatuslikke otsuseid.

Eraldise KD499-41 kahjunõudes tekitab segadust osalise ulukikahjustuse osakaal 79%

kogukahjust ning ühisel mõõtmisel tuvastatud ulukikahjustuse osakaal 45,8% loendatud

kuusetaimedest.

79% on ulukikahjustuse (733 taime/ha) osakaal kogukahjust (933 taime/ha)- loendasime eraldisel

ka kuivanud taimi (200 taime/ha). 733/ 933 = 79%. See tähendab, et esitatud kahjunõue on

kuivanud taimede osakaalu võrra väiksem.

45,8% on antud juhul lihtsalt teadmiseks ulukikahjustusega taimede (733 tk/ha) osakaalust

loendatud taimede koguarvu kohta (1600 tk/ha).

Täiendamise tihedus ja puuliik

Metsamajandamise eeskirjast tulenevalt on arukase metsaks arvestamise min nõue 1500 tk/ha.

Lepingus on ka mainitud, et jahipiirkonna kasutaja hüvitab ulukikahjustuste likvideerimise

maksumuse. Kahel eraldisel me vähendasime täienduse eesmärgi tihedust meie pädevuse

piires100 tk/ha võrra. Kuna kuluka mätastatud ala uuendamiseks parim madala heinaga aeg 2 a on

möödas, siis kasvataja otsus on täiendada kasega. Pikemal kase taimel on heinaga võistluses

suurem võimalus ellu jääda. RMK on võtnud kohustuseks saada istutusala uuenenuks 5 aastaga

ning kaotatud 2 a seda eesmärki ei pikenda.

Looduslikus järelkasvus oli eraldistel palju ulukite poolt söödud haaba ja sookaske ning nende

puuliikide elujõulisusega me täiendamist planeerides arvestada ei saa. Kahjustatud istikud on küll

elusad, kuid ladva kaotamisel neid täisväärtuslikeks pidada ei ole põhjust. Jahiseaduse alusel

kehtestatud määruse järgi loetakse puude kahjustamiseks ulukite poolt ladvavõrse kärpimist,

taimede maapinnast eemaldamist, puu murdmist ja tüve koorimist. Metsakasvatuse tasuvuse

määrab suures osas tüvest saadava palgi kui kõige hinnalisema materjali osakaal.

Kahjuks ei leia RMK täna võimalust kahjunõuete vähendamiseks lepingu tõlgendamise,

täiendamise tiheduse või istutatava puuliigi muutmise kaudu. Oleme valmis kohtuma ja vastama

tekkinud küsimustele.

2 ${text.ak}

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Tammeveski

metsaülem

Edela regioon

53004942 [email protected]