| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/5195 |
| Registreeritud | 22.07.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
katusekalle 20-45%
1
0
1 0
POS 1
katusekalle 20-45%
90
120
150
180
210
240
270
300
330
0
30
60
W E
S
N
80
70
50
4O
20
10 350
320
310
290
280
260
250
230
220
200
190 170
160
140
130
110
100
340
1
0
,
0
0
1
0
,
0
0
PROJEKT BÜROO
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare
Tel +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
EEP000710, 26.04.2006
Joonise nimetus
Mõõt
DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid
09-22-DP
Töö nimetus ja aadress
Väike-Ula küla, Saaremaa vald, Saare maakond
1:500 Staadium
eskiis
Lepiku detailplaneering
Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll
Kuupäev: 11.07.2025
Janika Jürgenson
KRUNDI EHITUSÕIGUS
46009 / 7
2 / 1 1+3
1
PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse
nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev
Lepiku 72101:003:0322 Tauno Rehtla
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
po s n
r.
kr un
di a
ad re
ss v
õi aa
dr es
si e
tte pa
ne k
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
( m ²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
lu ba
tu d
ko rr
us el
is us
(p õh
ih oo
ne /a
bi ho
on ed
)
su ur
im lu
ba tu
d kõ
rg us
(m )
(p õh
ih oo
ne /a
bi ho
on e)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v (p
õh ih
oo ne
+a bi
ho on
ed )
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve
ka ta
st riü
ks us
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
tu le
pü si
vu s
ki ts
en du
se d
ja se
rv itu
ud id
1 Talli 20489 600 2 1
9 7 1+3 ML, EP M 100% TP3
1. MP kaabelliini kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; 2. Puurkaevu hooldusala 10 m; 3. Imbväljaku kaitsevöönd 10 m; 4. Veehaarde rajamise piiranguga ala 50 m imbväljaku välisservast
2 Rehe 20763 600 2 1
9 7 1+3 ML, EP M 100% TP3
1. MP kaabelliini kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; 2. Puurkaevu hooldusala 10 m; 3. Imbväljaku kaitsevöönd 10 m; 4. Veehaarde rajamise piiranguga ala 50 m imbväljaku välisservast 5. Juurdepääsutee servituut 6. Elektripaigaldise kaitsevööndi isiklik kasutusõigus
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu huvitatud isik: Tauno Rehtla
ML, EP
SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
KRUNDI PIND HOONE LUBATUD MAKS. KÕRGUS
HOONETE LUBATUD SUURIM ARV
ELAMU/ABIHOONE LUBATUD KORRUSELISUS ELUHOONE+ABIHOONED
SIHTOTSTARVE
NIMETUS
ELAMU/ABIHOONE
46009 / 7
2 / 1 1+3
20489 m
ML70%, EP30%
2
POS 2
46009 / 7
2 / 1 1+3
20763 m
ML80%, EP20%
2
1
0
1
0
20489 m
2
5 0 ,0
0
1
0
, 0
0
5 0 , 0 0
1
0
, 0
0
5
,
0
0
5 , 0 0
hoonestusala 6072 m
2
hoonestusala 3924 m
2
3 ,5
0
3
,
5
0
Tingmärgid
Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (mai 2025)
Planeeringuala piir
PROJEKT BÜROO
Koostajad: Alar Oll
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare
Tel. +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
Kuupäev: 22.07.2025
Asukohaskeem
Mõõtkava
1:10000
EEP000710, 26.04.2006
Janika Jürgenson
Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus
Töö nimetus ja aadress
Joonise nimetus
Töö nr
09-22-DP
Staadium
eskiis
Joonis
DP1
Jooniseid
3
Lepiku detailplaneering
Lepiku katastriüksus, Väike-Ula küla,
Saaremaa vald
Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik: Tauno Rehtla
90
120
150
180
210
240
270
300
330
0
30
60
W E
S
N
80
70
50
4O
20
10350
320
310
290
280
260
250
230
220
200
190 170
160
140
130
110
100
340
PROJEKT BÜROO
Reg.kood 11217547
Rohu 5, Kuressaare
Tel +372 4545491
DP Projektbüroo OÜ
EEP000710, 26.04.2006
Joonise nimetus
Mõõt
DP2 3 Töö nr Joonis Jooniseid
09-22-DP
Töö nimetus ja aadress
Väike-Ula küla, Saaremaa vald, Saare maakond
1:500 Staadium
eskiis
Lepiku detailplaneering
Tugijoonis Koostajad: Alar Oll
Kuupäev: 27.05.2025
Janika Jürgenson
PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse
nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev
Lepiku 72101:003:0322 Tauno Rehtla
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu huvitatud isik: Tauno Rehtla
Osaühing DP Projektbüroo Registrikood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)
Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna tn 10 Kuressaare Saaremaa vald 93819, [email protected], +372 4525000
Huvitatud isik: Tauno Rehtla Planeerija: Osaühing DP Projektbüroo
Rohu tn 5 Kuressaare Saare maakond 93819 [email protected], +372 4545491
SAAREMAA VALD, VÄIKE-ULA KÜLA, LEPIKU KATASTRIÜKSUS KAT.TUNNUS 72101:003:0322
LEPIKU DETAILPLANEERING
KOOS LISADOKUMENTIDEGA
TÖÖ NR 09-22-DP
Algatatud 20.06.2023 korraldusega nr 2-3/828
Planeeringu koostajad: Alar Oll
Janika Jürgenson 7 arhitektuurimagistri kraad
Versiooni kuupäev: 22.07.2025
KURESSAARE 2025
Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected] Rohu 5 Kuressaare 93819 tel: +372 4545491
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 2
Sisukord
1 Seletuskiri ................................................................................................................................ 4
1.1 Lähtesituatsioon ............................................................................................................. 4
1.2 Planeeringu koostamise alused ..................................................................................... 4
1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid .................................................................. 4
2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................... 6
2.1 Asukoht ........................................................................................................................... 6
2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus ......................................................................................... 6
2.3 Olemasoleva katastriüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus.................................................................................................................................. 7
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid ................ 7 2.5 Detailpaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ .............................8 2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule .............................................................9 2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud .......................................................................10
3 Planeeringuga kavandatu ..................................................................................................... 10
3.1 Krundijaotus .................................................................................................................. 10
3.2 Kruntide ehitusõigus .................................................................................................... 10
3.3 L k usk rra us juurdepääs ja parkimine ................................................................... 12
3.4 Piirded, haljastus, heakord ja vertikaalplaneerimine ................................................. 13
3.5 Keskkonnakaitselised tingimused ................................................................................ 14
3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine ................................................................................ 15
3.7 Tuleohutusnõuded ....................................................................................................... 16
4 Tehnovõrkude lahendus ....................................................................................................... 17
4.1 Elektrivarustus .............................................................................................................. 17
4.2 Sidevarustus .................................................................................................................. 17
4.3 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ......................................... 17
4.4 Soojavarustus ................................................................................................................ 18
5 Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused ...................................................................... 19
6 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................... 19
7 Kruntide ehitusõigus ............................................................................................................. 20
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 3
Joonised
DP1 Asukohakeem M 1:10000
DP2 Tugijoonis M 1:500
DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
Lisad
Illustratsioon
Menetlusdokumendid
Tehnilised tingimused
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 4
1 Seletuskiri
1.1 Lähtesituatsioon
Detailplaneeringu nimetus: Lepiku detailplaneering
Huvitatud isik: Tauno Rehtla
Planeeringuala suurus: ca 4,1 ha
1.2 Planeeringu koostamise alused
1. Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);
2. Detailplaneeringu algatamise taotlus (22.05.2023);
3. Saaremaa Vallavalitsuse 20.06.2023 korraldus nr 2-3/828 „Väike-Ula külas Lepiku
detailplaneeringu algatamine“ koos lisadega
1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid
1. Geodeetiline alusplaan: Osaühing DP Projektbüroo, töö nr 28-22-G (22.03.2022);
2. Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);
3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);
4. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);
5. Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);
6. Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);
7. Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);
8. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);
9. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);
10. Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);
11. Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232);
12. Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
13. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;
14. R g ha use n str 7. . 9 äärus nr 5 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
15. Keskk nna n str 8. . 9 äärus nr 6 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;
16. Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskiri”;
17. Saare aa Va ava tsuse 4. 6. 9 äärus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo
eeskiri Saaremaa vallas“;
18. Saare aa Va ava tsuse 9. 5. 8 äärus nr 4 „Detailplaneeringu algatamise
taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;
19. Saare maakonnaplaneering 2030+;
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 5
20. Salme Vallavolikogu 20.12.2010 otsusega nr 28 kehtestatu „Salme aleviku ja Salme
valla sisemaa üldplaneering“;
21. Elektrilevi OÜ 04.08.2023 koostatud tehnilised tingimused nr 454867;
22. Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“ jne).
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 6
2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus
2.1 Asukoht
Planeeritav ala hõlmab Saare maakonnas Saaremaa vallas Väike-Ula külas osa Lepiku
(katastritunnus 72101:003:0322) kinnistu nr 3489934 katastriüksusest (vt Joonis 1). Lepiku
katastriüksuse pindala on 22.05.2025 seisuga 71061 m2 ning katastriüksus on 100%
maatulundusmaa sihtotstarbega.
Planeeringuala asub Saaremaa valla Väike-Ula küla läänepoolses osas, Rahuste raudteetammi
vahetus läheduses. Planeeringuala piirneb põhja poolt Arina (72101:003:0010) ja Aasi
(72101:003:0162) katastriüksustega, lõuna poolt Rahuste raudteetammiga (72101:003:0672),
ida poolt Koduõue (72101:003:0637) ja Tänava (72101:003:0116) katastriüksusega ja lääne
poolt Lepiku (72101:003:0322) katastriüksusega.
Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa- ja Ruumiameti ameti X-Gis kaardiserver)
2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Kõlvikuliselt koosseisult koosneb planeeringuala 29668 m2 metsamaast, 1067 m2 haritavast
maast, 8912 m2 looduslikust rohumaast ja 1605 m2 muust maast. Planeeringualasse jääb
valdavalt lehtpuumetsa ja võsaga kaetud ala, põhjapoolses osas esineb looduslikku
rohumaad. Metsaregistri andmetel asub planeeringualal keskealine mets, peamised puuliigid
on kask ja haab. Alustaimestikust on valdav osja-tarna-angervaksa kasvukohad.
Planeeringuala põhjapoolset osa läbib pinnastee, selle lähedal asub tiik ja üksik vare.
Planeeringuala piirneb munitsipaalomandis oleva Rahuste raudteetammiga, tee nr 7210024,
mis on registreeritud pärandkultuuri objektide nimistus. Ehitisregistri info kohaselt
planeeringualal hooned ja rajatised puuduvad.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 7
2.3 Olemasoleva katastriüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus
Aadress Omandivorm Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr
Lepiku Eraomand 71061 m² Maatulundusmaa
100%
72101:003:0322 3489934
Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta
Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid
loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.
Planeeringualaga piirnev Rahuste raudteetamm on registreeritud pärandkultuuri objektide
nimistus.
2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata
katastriüksused. Lähimad hoonestatud maa-alad Väike-Ula ja Rahuste külas jäävad
planeeringualast ca 300 m kaugusele. Planeeringualast ca 1,0 km põhja poole jääb Lõu laht.
Lähim riigimaantee, 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe tee, jääb ca 370 m kaugusele ja
bussipeatus ca 1,0 km kaugusele. Lähim kauplus asub Rahuste külas ja haridusasutus Salme
alevikus. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt Rahuste
raudteetammi teelt.
Planeeringuala kontaktvööndit iseloomustab lehtpuumetsade, võsa, lagendike ja kadastikega
kaetud hajaasustus. Arvestades planeeritava hoonestusega jääb piirkond hõredalt asustatud
maa-alaks. Lähipiirkonna väljakujunenud asustusmuster ja planeeritav hoonestustihedus
eeldavad planeeringu realiseerumisel hajutatud hoonestusega hajaasustuse säilimist.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust
(elamuala ehitus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi
mastaape silmas pidades. Detailplaneeringu elluviimisel võimalikud majanduslikud,
sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on minimaalsed, kuna planeeritav ja olemasolev piirkonna
hoonestus on hajutatud. Hooned planeeringualal kavandada kaasaegse arhitektuurse
lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate
hoonetega. Järgida lähipiirkonnas väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid,
ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad,
välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja –struktuuri. Eelnevalt tulenevast
sobitub planeeringuga kavandatav hoonestus piirkonda.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 8
2.5 Detailpaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ R g ha use n str 7. 4. 8 käskk rjaga nr . -4/94 kehtestatu „Saare
aak nna aneer ngu 3 +“ k hase t n Saare aavane a 8. 4. 8 k rra usega nr
474 kehtestatu „ sustust ja aakasutust suunava keskk nnat ng use jäetu keht a
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt
läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringute
Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardi kohaselt asub planeeritav ala
rohevõrgustiku maa-alal (vt Joonis 2).
Joonis 2. Väljavõte Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardist.
planeeringuala asukoht
Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe
tagamine. Tingimused maakasutuse kavandamisel:
- vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist;
- planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel
säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist
leevendavad või kompenseerivad meetmed;
teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 9
Planeerimislahendus vastab maaksutuse kavandamisel Saare maakonnaplaneeringus 2030+ esitatud põhimõtetele.
2.6 Detailpaneeringu vastavus üldplaneeringule Maa-alal kehtib Salme Vallavolikogu 20.12.2010 otsusega nr 28 kehtestatud Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringule asub planeeringuala põllu- ja metsamajandusmaa alal, kus ei ole toodud elamu ehitamiseks tingimusi. Salme valla sisemaa külades elamumaa arendamiseks üldplaneeringuga kindlaid maa-alasid ei reserveerita. Elamuehitus on lubatud kõikjal, kus seda ei välista kehtivatest õigusaktidest või sellest planeeringust tulenevad piirangud.
Joonis 3. Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu perspektiivse maakasutuse kaardist.
planeeringuala asukoht Üldplaneeringus on määratud elamuehituseks maakasutus- ja ehitustingimused. Põhiliseks ehitise tüübiks on ühepereelamu koos kõrvalhoonetega. Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune. Elamukruntide rajamisel metsaalale tuleb krundil oleva kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%. Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda vaid katastriüksusele, millele on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringne juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt. Tulenevalt esitatud tingimustest on detailplaneering kooskõlas üldplaneeringu põhimõtetega.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 10
2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
3 Planeeringuga kavandatu
Planeerimislahendusega nähakse ette Lepiku katastriüksuse jagamise kolmeks
katastriüksuseks. Kahele planeeringualasse jäävale krundile määratakse ehitusõigus
üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Krundi kasutamise sihtotstarveteks määratakse
üksikelamu maa ja muu looduslik maa. Hoonestusalade planeerimisel on lähtutud
üldplaneeringus esitatud nõudest- elamukruntide rajamisel metsaalale tuleb krundil oleva
kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%. Krundi pos 1 on planeeritud
hoonestusala suurusega 6072 m2 kõrghaljastatud maa-alal ei asu. Krundile pos 2 planeeritud
hoonestusala suurus on 3924 m2, st 19% metsamaast. Hoonete ja rajatiste välisilme
kavandamisel tuleb arvestada nende sobivust piirkonnas iseloomuliku hoonestusega ja
kohaliku omapära ning materjalidega. Kuna lähipiirkonnas naaberkatastriüksustel hoonestus
puudub, siis hoonete välisilme kavandamisel tuleb lähtuda traditsioonilisest maa-
arhitektuurist. Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Kavandatav hoonestus peab
moodustama ühtse visuaalse terviku. Abihoonete arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus
peavad kokku sobituma eluhoonetega.
3.1 Krundijaotus
Planeeringujärgse krundi
aadressi nimeettepanek
Pindala
m2
Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise
sihtotstarve
Talli 20489 100% maatulundusmaa Üksikelamu maa EP, muu
looduslik maa ML
Rehe 20763 100% maatulundusmaa Üksikelamu maa EP, muu
looduslik maa ML
Tabel 2. Planeeringujärgsed krundid
3.2 Kruntide ehitusõigus
Ehitisregistri andmetel Lepiku katastriüksustel hooned ja rajatised puuduvad. Kruntidele
planeeritakse üksikelamu ja kuni kolm abihoonet detailplaneeringu põhijoonisel näidatud
hoonestusalal (vt j n s DP3 „Põh j n s tehn võrku ega“). Elamu rajatakse kuni 2
korruselisena, katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m ja katusekaldega 20-45 kraadi.
Elamu juurde planeeritud abihooned rajatakse ühekordsetena, katuseharja suurim lubatud
kõrgus maapinnast võib olla kuni 7,0 m. Suurim hoonete ehitisealune pind krundil on lubatud
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 11
kuni 600 m2. Projekteerimisel arvestada hoonete välisilme kujundamisel sobivust piirkonnaga,
lähipiirkonnas olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja
materjalidega – kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku.
Väljaspool detailplaneeringu põhijoonisele kantud hoonestusala on lubatud rajada
kommunikatsioone/tehnovõrke, alla 500 kW päikesepark ühe majapidamise tarbeks ja 4,0 m
laiune tolmuvaba kattega hoonestusalani kulgev juurdepääsutee.
Ehitusõigus on määratud 20-60 m² hoonete ehitisteatise registreerimiseks ja üle 60 m²
ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Lisaks lubatakse planeeringualal alla 20 m2 ehitisealuse
pinnaga ja alla 5 m kõrguse hoonestuse rajamine, tingimusel et ehitisealune pind kokku ei
ületaks 600 m2 ühel krundil.
Pos 1, pindala 20489 m2
- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP
- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet);
- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 600 m²;
- Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0
m (1-korruselised), katusekalle 20-45 kraadi;
- Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal;
- Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus
katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi;
välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv;
nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt);
aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;
uksed – puit;
keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja
keskkonda sulanduvad.
Pos 2, pindala 20763 m2
- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP
- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet);
- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 600 m²;
- Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0
m (1-korruselised), katusekalle 20-45 kraadi;
- Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal;
- Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus
katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi;
välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv;
nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt);
aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 12
uksed – puit;
keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja
keskkonda sulanduvad
3.3 Liikluskorraldus, juurdepääs ja parkimine
Planeeringualale pääseb 21103 Läätsa-Jämaja-Sääre-Mäebe teelt läbi munitsipaalomandis
oleva Rahuste raudteetammi tee nr 7210024. Mahasõit ja juurdepääsutee planeeritavate
hoonestusaladeni peab vastama Päästeameti ja Saaremaa Vallavalitsuse õigusaktidele.
Ehitusprojektide koostamisel ja mahasõidu rajamisel munitsipaalteelt arvestada järgmiste
tingimustega:
1. Projekti asendiplaanil näidata mahasõit kinnistule Rahuste raudteetamm teelt (tee nr
7210024), teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane arvestades normide
kohaseid pöörderaadiusi jms.
2. Ristumiskoha rajamisel tuleb lähtuda mahasõidu tüüpjooniste Tüüp I-st.
3. Tagada ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt ja muldkehast.
4. Ristumiskohal tagada majandus- ja tar stu n str 5. 8. 5 ääruse nr 6 „ ee
r jekteer se n r “ sa „ aantee e r jekteer sn r “ (e as N rmid) kohased
nähtavuskaugused (punkt 5.2.7), kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel
näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
5. Ehitustööde teostamise järgselt tagada teekatete ja teega külgneva ala korrastamine.
Ristumiskoha ehitamisel taastada vallatee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
6. R stu sk ha eh ta se taga a k us hutus järg es äärust nr 43 „Nõuded
ajut se e k usk rra use e“.
7. Ristumiskoha ehitamise kulud kannab huvitatud isik.
Teekatte laius peab olema minimaalselt 3,5 m, õuelalal peab olema võimalus päästetehnika
ja hoonestust teenindava transpordi manööverdamiseks. Planeeritavate teede pinnakatet
tõstetakse ümbritsevast maapinnast ca 20 cm kõrgemale. Vajadusel rajada ehitatava tee
servadesse kraavitus. Krundile pos 2 esitatakse juurdepääsutee servituudi seadmise
ettepanek pos 1 kasuks. EVS 843:2016 Tabel 9.2 järgi on parkimiskohtade arv eramul
väikeelamute alal 3 sõiduauto kohta. Lõplik juurdepääsutee ja parkimisala asukoht
lahendatakse krundisiseselt ehitusprojektide koosseisus.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 13
3.4 Piirded, haljastus, heakord ja vertikaalplaneerimine
Planeeritavate kruntide piirdeaiaks võib olla kivi-, hirs-, lipp- või lattaed. Piirded on lubatud
rajada üksnes hoonestusala piirile (keelatud on rajada piirdeaeda krundi piirile), kuid
soovitatavalt eelistada aedade püstitamise asemel luua privaatsust haljastusega. Karjatamise
eesmärgil võib piirdeid rajada kogu planeeringuala ulatuses. Keelatud on kasutada
massiivseid metallaedu, vundamendil piirdeid ning muid aedlinlikke aiatüüpe. Piirete
rajamisel tuleb eelistada looduslikke materjale ja arvestada kohalikke ehitusviise ja –tavasid.
Kiviaedade kõrgus võib olla kuni 90 cm, teiste piirete rajamisel kuni 1,5 m. Piirete täpne
lahendus esitatakse ehitusprojekti koosseisus.
Planeeringuala on registreeritud Maa- ja Ruumiametis valdavalt metsamaa kõlvikuga alana,
mis tuleb maksimaalselt säilitada. Puuliikidest on levinud kask ja haab. Väljaspool
hoonestusalasid on lubatud üksnes valikraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Raiete teostamisel
arvestada looduskaitseseadusest tulenevate piirangutega. Metsa raadamine on lubatud
väljaspool hoonestusala üksnes käesolevas detailplaneeringus kavandatud juurdepääsu ja
tehnovõrkude rajamiseks vajalikus mahus. Elamute ehitusalad tuleb kujundada raiete,
metsaaluse koristamise ja kuivenduse tulemusel elamiseks sobivaks looduslikuks õuemaaks.
Raided ei tohi ületada krundi piires 20% kasvava metsa mahust. Pos 2 planeeritud
hoonestusala moodustab ca 19% krundil asuvast metsakõlvikust, seega ei ületa planeeritud
tegevusega kaasnevad raided üldplaneeringuga määratud 20% kasvava metsa mahust.
Hoonestusaladel tuleb vältida lageraiet ja hoonete ehitusprojektide koosseisus märkida
säilitamisele kuuluvad puud või puudegrupid. Raadamine viia läbi üksnes vahetul ehitusalal.
Alustaimestiku kahjustuste minimalseerimiseks, tuleks esmalt rajada juurdepääsuteed ja
tehnovõrgud. Planeeritavate rajatiste ja hoonete lähiümbruses määratleda ehitusala suurus,
millest väljaspoole mitte kavandada mehhanismide liikumist ning ehitusmaterjalide
ladustamine. Ehitusetapis on soovitav kasutada kergeid ehitusmasinaid, et kahjustus
alustaimestikule oleks minimaalne. Kergemate ehitusmasinate kasutamise puhul tekitatakse
pinnasele vähem kahju ja alustaimestik taastub hiljem kiiremini. Välistada tuleb
ehitustegevusel tekkivaid kahjustusi olemasolevatele puudele. Ehitustöödel on kohustus
vältida säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist. Juurte kaitseks
tuleks asetada maapinnale 13asil puutüve masinate liikumisteele puitkilbid. Ehitustegevuse
lähialasse jäävad puutüved tuleb kaitsta ajutise piirdega (plankudega). Vältimaks okste
rebenemist, tuleks lõigata puudelt maha alumised, kuid seejuures ei tohi kärpida võra
ühepoolseks. Väljapool hoonestusala tuleb raie planeerimisel arvestada metsaseaduse ja
muude õigusaktide nõuetega. Lubatud on üksnes valikraie, harvendusraie ja sanitaarraie.
Kui kavandatakse haljastuse rajamist planeeringualal, tuleb arvestada taimede sobivust
looduslikule alale, sh eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike (harilik
kadakas, harilik mänd, harilik kuusk, tamm jne). Haljastuse täpne lahendus esitatakse hoonete
ehitusprojektide koosseisus.
Planeeritavatel kruntidel tekkivate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Saaremaa
vallas kehtivatele jäätmehoolduse nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 14
korraldatud jäätmeveo raames). Hoonestusaladele paigaldada jäätmemahutid olmejäätmete
kogumiseks ja tagada jäätmete liigiti kogumine. Biolagunevad jäätmed on soovitav krundil
kohapeal kompostida. Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava laiuse, vaba
kõrguse ja kandevõimega ning tasane, võimaldades jäätmeveoki ligipääsu mahutile. Jäätmete
sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised
jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete teket. Jäätmete
käitlemist kohapeal ei kavandata ja seega kavandatav tegevus ei oma jäätmetekkest
tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt
Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.
Planeeringuala hoonestuse ja maapinna kalde projekteerimisel jälgida reljeefi muutust. Teede
ja platside kallete määramisel arvestada sademevete pinnasesse immutamise võimalusega.
Juurdepääsuteede ja hoonestusalade planeeritavad ligikaudsed kõrgusmärgid on esitatud
joonistel DP3. Hoonestusalade pindade minimaalne tõstmine on lubatud maapinnale kallete
andmisega. Vertikaalplaneerimise täpne lahendus esitatakse ehitusprojektiga.
3.5 Keskkonnakaitselised tingimused
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste
loetellu, mistõttu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole kohustuslik.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase-
või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid
muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritud elanike
arv ei ületa antud piirkonna keskkonnataluvust. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura
2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad
muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed
mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega
intensiivsemad, kuid lühiajalised ja lõpevad enamasti hoonete või rajatiste valmimisega.
Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikas ehitustegevus jääks väljapoole
linnuliikide pesitsusperioodi. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või
keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise
maakasutuse piiride.
Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Ehitustegevuse käigus tuleb
tekkivad ehitusjäätmed liigiti koguda, võimalusel taaskasutada või ringlusesse suunata
Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 15
Planeeringuala paikneb keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja
pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste
lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale
ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada
rajatavate reoveekäitlussüsteemide nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste
eiramise tõttu
Eesti looduse infosüsteemi andmetele tuginedes ei paikne planeeringualal maardlaid ega
kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandatavate tegevustega ei kaasne maa-
ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade
kasutamise vajadus võib tekkida seoses kavandatava ehitustegevusega. Erinevate
ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust
maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.
Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate
tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib.
Kaitsealuseid taimeliike katastriüksusel registreeritud ei ole.
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane
mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine
mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid
see on ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust
suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega
kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Tegemist on elamu ja abihoonetega, kus
õhusaaste on tavapärane keskmisele majapidamisele ning ei oma seega olulist mõju.
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja
rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms).
Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda
litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav
tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei
kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat jäätmetekkest tulenevat olulist
negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla
jäätmehoolduseeskirjale.
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda
tüüpi mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Planeeringualal ei ole ette näha
vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine
Vastavalt Eesti Standarditele (EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine
ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine) tuleks olemasoleva ala kuritegevuse riskide
ennetamiseks tähelepanu pöörata järgnevatele meetmetele.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 16
Sissemurdmiste riski vähendab tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine ning
murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine. Hoone
sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja
klaasidega. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustusega
vähendavad kuritegevuse riske.
Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles
tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult
viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada
süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.
Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelevalveta tunde ning
hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt
nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.
Kur tegevuse ra se e a ta kaasa tse võ turvateenuste t sutatav jä g steenus.
Jälgimisega võib tegeleda ka ukse-, majahoidja või naabrivalve, millele aitab kaasa videovalve.
3.7 Tuleohutusnõuded
H nete r jekteer se ähtu a S se n str . 3. äärusest nr 7 “Eh t se e
es tatava tu e hutusnõu e “. u e ev ku tak sta seks ühe t h ne t te se e ea
hoonetevaheline kaugus olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt ehitisele esitatavatele
tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui
sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Hooned kuuluvad TP-3 (tuldkartev)
tuleohutusklassi.
Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga ja hajaasustusega piirkonna üksik- ja
kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist kustutusvee
veevõtuk hta. EVS 8 ‐6: kohaselt loetakse tuletõrje veevarustuse mõistes
hajaasustuseks ala, kus naaberkatastriüksuste hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole
väiksem kui 40 meetrit. Välise kustutusvee tagamisel on arvestatud Siseministri 18.02.2021
ääruses nr „Veevõtuk ha raja se katseta se kasuta se k rrash u täh sta se ja
tea evahetuse nõu e t ng use n ng k r “ sätestatud leevendusega veevõtukoha
kauguse osas. § 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht. Lg(51) Ehitise veevõtukohana
võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks
järgmistest tingimustest: 2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega
võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Lähim naaberkatastriüksuse
hoone, Lõupõllu küla Reinu (80701:002:0443) katastriüksuse elamu, asub planeeritavast
hoonestusalast ca 300 m kaugusel. Tulekustutusvee tagamise võimalus lahendada hoonete
ehitusprojektide koosseisus. Lähim avalik tuletõrje veevõtukoht (looduslik veevõtukoht nr
7818) paikneb Ansekülas Patsi katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 72101:002:0257).
Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 h jooksul.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 17
4 Tehnovõrkude lahendus
4.1 Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 04.08.2023 koostatud
tehnilised tingimused nr 454867. Elektrienergia ühendus on ette nähtud alajaama
LaomardiKuressaare) fiidrile F2 planeeritavast madalpinge kaablist. Planeeritud
võrguühendus mõlemale krundile on 3x16A. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud
katastriüksuse piiri lähedale jaotuskilp ja liitumiskilp kahele tarbijale. Liitumiskilbile peab
olema tagatud vaba juurdepääs. Elektritoide liitumiskilbist objektideni näha ette maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Alternatiivse
variandina elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks
keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused. Krundile pos 1 on planeeritud päikesepark
taastuvenergia tootmiseks. Päikesepaneelide paigaldus on lubatud ka hoonete katustele.
Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumispunktist edasi peab klient ise
projekteerima ja ehitama oma vajadustele ja nõuetele vastava kaabelliini. Krundisisesed
võrgud alates liitumiskilbist lahendada koos objekti elektrivarustuse projektiga.
4.2 Sidevarustus
Sidevarustus telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.
4.3 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon
Veevarustus
Planeeritavate kruntide veevarustus lahendatakse lokaalsete puurkaevude baasil. Puurkaevu
rajamisel tuleb järgida veeseadusest ja ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid. Puurkaevu
rajamise esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine
Saaremaa Vallavalitsusele.
Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Olemasolevate ja planeeritavate kanalisatsiooni imbväljakute asukoha piirang 50 m veehaardest on täidetud. Kanalisatsioon
Planeeritavate kruntide kanalisatsioon lahendatakse lokaalsete omapuhastite ja imbväljakute
17asil.
Planeeringualal esineb keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjavesi. Keskmiselt kaitstud
põhjaveega aladeks loetakse alasid, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune
moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht. Suhteliselt kaitstud põhjaveega
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 18
aladeks loetakse alasid, kus põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle
5 meetri paksune savi- või liivsavikiht.
Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune
moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse
immutada vaid vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.
Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist.
Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid.
Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:
• kuja (ka tsets n) eks vähe a t (va ea t k nn ne uhast e n 5 );
• tagatud oleks puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitseala piirist 50 meetrine kuja (heitvee
pinnasesse immutamise keeluala).
• Kui suublaks on pinnas, võib keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal pinnasesse
immutada mehhaaniliselt puhastatud reovett (kuni 5 m3/ööpäevas).
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või
hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui
50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks
kasutatavast salvkaevust. Imbsüsteemist tulenev joogiveekaevu rajamise piiranguga ala
naaberkatastriüksustele ei ulatu.
Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest.
Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega puhastit või mahutit.
Sademevesi
Õueala, juurdepääsutee, parkimisala ja hoonete katuste sademeveed juhtida haljasalale ja
immutada pinnasesse. Sademeveed ei tohi valguda hoone suunas ning keelatud on
sademevete juhtimine naaberkatastriüksustele.
4.4 Soojavarustus
Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone projekteerimise
käigus. Variandid on maa-, elektri-, vedel- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib
kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepargis taasuvenergiana toodetud
elektrit. Maaküttesüsteemide kasutamisel rajada küttekontuurid ainult hoonestusalale või
kasutada vertikaalseid soojuspuuraukusid. Seega on küttena lubatud kasutada üksnes
looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid ning keelatud on kasutada loodust reostavaid
küttematerjale (nt kivisüsi).
Käesolevas detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.
Tehnovõrkude omavahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade
projektide koostamise käigus.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 19
5 Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused
Servituutide alad on kantud j n se e DP3 „Põh j n s tehn võrku ega“.
Jrk nr Servituudi tüüp teeniv kinnisasi/ krunt,
millele tehakse
ettepanek seada
servituut
valitsev krunt või asutus,
mille kasuks on tehtud
ettepanek seada servituut
1 Reaalservituut (juurdepääs) Pos 2 Pos 1
2 Elektripaigaldise kaitsevööndi
Isiklik kasutusõigus Pos 2 Pos 1
Tabel 3. Servituutide määramise vajadus
6 Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Maakorraldustööde teostamine Lepiku katastriüksuse jagamiseks vastavalt
detailplaneeringus esitatud kruntidele, mille käigus tõsta uued moodustavad
katastriüksused kinnistusraamatus eraldi registriosadesse.
2. Hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamine, ehitusloa taotlemine/ehitusteatise
esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule, juurdepääsutee ja kruntide
parkimisalade rajamine, hoonete ehitus, tehnovõrkude rajamine. Juurdepääsuteele
servituudi seadmine.
3. Hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt
kehtivale ehitusseadustikule. Enne kasutuslubade / kasutusteatise registreerimist seada
isiklik kasutusõigus tehnovõrgu valdaja kasuks. Hooneid teenindavad tehnorajatised
peavad olema vamis ehitatud ja võetud kasutusele hiljemalt hoonetele kasutuslubade
taotlemise ja / või kasutusteatiste esitamise ajaks.
Osaühing DP Projektbüroo 09-22-DP
Saare maakond, Saaremaa vald, Väike-Ula küla, Lepiku detailplaneering 20
7 Kruntide ehitusõigus
Pos 1, pindala 20489 m2
- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP - Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet); - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 600 m²; - Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0
m (1-korruselised), katusekalle 20-45 kraadi; - Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal; - Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus
katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi; välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv; nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt); aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast; uksed – puit; keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja keskkonda sulanduvad. Pos 2, pindala 20763 m2
- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP - Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet); - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 600 m²; - Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (2-korruseline), abihoone 7,0
m (1-korruselised), katusekalle 20-45 kraadi; - Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal; - Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus
katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi; välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv; nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt); aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast; uksed – puit; keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja keskkonda sulanduvad.
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Menetlusosalised
Vastavalt nimekirjale
22.07.2025 nr 5-2/4132-1
Väike-Ula külas Lepiku detailplaneeringu esitamine arvamuse andmiseks
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 teavitab Saaremaa Vallavalitsus võimalusest avaldada
Väike-Ula külas Lepiku detailplaneeringu (vt lisa) kohta arvamust.
Detailplaneeringu ala suurusega ca 4,1 ha hõlmab osa Lepiku katastriüksusest (katastritunnus
72101:003:0322, maatulundusmaa 100%, pindala 7,11 ha). Detailplaneeringu eesmärgiks on
katastriüksuse jagamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete
ehitamiseks.
Detailplaneeringu menetluse materjalidega on võimalik tutvuda valla kodulehel
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-23-023.
Arvamuse saab esitada kirjalikult e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil
Tallinna tn 10, Kuressaare. Esitatud arvamused ja vallapoolsed vastused neile avalikustatakse
detailplaneeringu materjalide hulgas. Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest
arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et Te ei soovi selle
kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisa: detailplaneering „Lepiku_dp_22.07.2025“
Piret Paiste, 452 5093