Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil ning esmase küttimismahu määramine 2025/2026. jahisaastaks

Lisa KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 21.07.2025 korraldusega nr 1-1/25/119

Jrk.nr Maakond Jahipiirkond X Y vastutaja telefoninumber

Metssigade peibutamiseks lisasöötmiskohtade registreerimine (vorm)

K Ä S K K I R I

21. juuli 2025 nr 1-1/25/119

Metssigade küttimise korraldamine sigade

Aafrika katku tõkestamiseks metssigade

asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil

ning esmase küttimismahu määramine

2025/2026. jahisaastaks

1. OTSUS

Lähtudes jahiseaduse § 23 lõike 4 punktist 5, § 24 lõikest 7, § 25 lõike 3 punktist 3 ning

haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2, samuti jahiseaduse § 21 lõike 3 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord

ning seiret korraldama volitatud asutus“ § 71, keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus“ § 7 lõike 2 punktist 6 ja § 8 lõike 2 punktist 18, ning arvestades

Põllumajandus- ja Toiduameti 27.05.2024 kirja nr 5-1/868 ja nr 13-11/25/14105 ning uluki kaudu

leviva haiguse tõkestamise vajadust, teen järgmise otsuse:

1.1 lähtudes suurenevast sigade aafrika katku levikust kinnitan uluki kaudu leviva haiguse

tõkestamise meetmena metssigade asurkonna arvukuse vähendamiseks 2025/2026.

jahiaastaks esmase metssigade küttimismahu. Kõikides maakondades tuleb metssigu küttida

allpooltoodud mahus:

Maakond Keskkonnaameti kehtestatud metssea küttimismaht

Harjumaa 575

Hiiumaa 550

Ida-Virumaa 325

Järvamaa 650

Jõgevamaa 400

Läänemaa 550

Lääne-Virumaa 475

Põlvamaa 325

Pärnumaa 750

Raplamaa 650

Saaremaa 2100

Tartumaa 350

Valgamaa 350

Viljandimaa 750

Võrumaa 200

2 (5)

1.2 kehtestan jahipiirkondade kasutajatele soovitusliku metssigade küttimisstruktuuri:

kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas on soovituslik emiste osakaal vähemalt 50%

ja soovituslik põrsaste osakaal kütitavate isendite seas 50%;

1.3 käskkirja resolutsiooni punktiga 1.1 kinnitatud küttimismahtu ja punktiga 1.2

kinnitatud soovituslikku küttimisstruktuuri võib Keskkonnaamet igal ajal muuta, kui see on

vajalik tulenevalt surnuna leitud metssigade, sigade Aafrika katku (SAK) tunnustega

jahiloata surmatud metssigade kohta laekunud informatsioonist, seire tulemustest või SAKi

leviku ulatuse, kiiruse või iseloomu muutumisest;

1.4 tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti peadirektori 28.02.2025 käskkiri nr 1-1/25/33

„Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade

asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil“

1.5 lubada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil individuaaljahi käigus lasta metssigu

seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil

kasutades ning kunstliku valgusallika abil kuni 28.02.2027;

1.6 lubada metssigade küttimine öösihikut kasutades individuaaljahil kõigis Eesti

maakondades sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil kuni 28. veebruarini 2027.

Öösihikut tohib kasutada üksnes metssigade küttimiseks. Öösihiku kasutamisel peab

jahiluba omav jahimees enne lasu sooritamist veenduma, et sihtmärk on üheselt tuvastatud

ning lask on ohutu, arvestades nii lasu suunda kui ka asukohta. Öösihiku kasutamine teiste

jahiulukite küttimiseks ei ole lubatud. Öösihiku kasutamise kohta tuleb sisestada kanne

JAHIS infosüsteemi;

1.7 Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud esitama andmed metssigade küttimise kohta

(arv, sugu, vanusegrupp) iga kalendrikuu kohta hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks,

sisestades need JAHIS infosüsteemi või edastades vastava teabe Keskkonnaametile;

1.8 peibutussöötmise korraldab jahipiirkonna kasutaja, kes on kohustatud esitama iga uue

söötmiskoha kohta andmed enne selle kasutuselevõttu. Andmed tuleb esitada vastavalt

käskkirja lisas 1 toodud vormile e-posti aadressil [email protected];

1.9 metsseajahi pidamiseks jahipidamise keeluga kinnistul peab jahiloa omanik jahist

eelnevalt (vähemalt 1 tööpäev enne jahi alustamist) teavitama ohuolukordade vältimiseks

maaomanikku suuliselt või kirjalikult, teates peab märkima ka plaanitava jahi aja vähemalt

kuupäeva täpsusega;

1.7 Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna jahinduse ja vee-elustiku bürool

teha käskkiri elektrooniliselt teatavaks jahipiirkondade kasutajatele ja

jahindusnõukogudele ning avaldada käskkirja kohta teade Keskkonnaameti kodulehel.

Käskkirja on õigus vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse Tallinna Halduskohtusse.

3 (5)

2. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

2.1 Käesolev käskkiri on antud ja puudutab üksnes metsloomapopulatsioonis loomataudi

ennetamisel ja tõrjel rakendatavaid jahipidamise meetmeid.

2.2 Sigade Aafrika katk (SAK) on eriti ohtlik loomataud, mille suhtes on võrdselt vastuvõtlikud

nii kodu- kui ka metssead. Haigusele on iseloomulik kõrge palavik, verejooksud, põletikulised

muutused elundites ning väga suur suremus, ulatudes kuni 100 %-ni.SAK-i põhjustab nakkav

viirus, mis levib eelkõige otsese kontakti kaudu nakatunud loomade vahel, samuti korjuste,

haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda ja muu kaudu.

2.3 SAK on loomataud, mille puhangute korral rakendab Euroopa Liit ennetavaid ja

tõrjemeetmeid, et takistada haiguse laialdasemat levikut. Euroopa Komisjon võib kehtestada

piiranguid elussigade, nende paljundusmaterjali ning sigadelt pärineva liha ja seda sisaldavate

toodete liikumisele liikmesriikide vahel. Rakendatavate piirangute ulatus ja kehtivus sõltuvad

Euroopa Komisjoni hinnangust taudi levikuohule ning epidemioloogilisest olukorrast.

2.4 Euroopa Komisjoni 16.03.2023 rakendusmääruse 2023/594/EL, milles sätestatakse sigade

Aafrika katku tõrje erimeetmed, on I ja II lisas loetletud liikmesriikide geograafiliselt täpselt

piiritletud alad, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed.1

2.5 Loomatauditõrjet metsloomapopulatsioonis korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet.

Veterinaarseaduse § 51 sätestab, et metsloomapopulatsioonis loomataudi ennetamisel ja tõrjel

rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös Keskkonnaameti ning jahipidamise õigust

omavate isikutega jahipidamisega seotud meetmeid, sealhulgas Põllumajandus- ja Toiduameti

veebilehel avalikustatud asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid.

2.6 Jahiseaduse (edaspidi ka JahiS) § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab Keskkonnaamet jahipidamist

uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks. Seega on SAK-i ennetamiseks ja tõrjeks vajaliku

metssigade küttimismahu määramine Keskkonnaameti pädevuses.

2.7 17.07.2025 kirjast nr 5-1/4726-1 „Öösihiku kasutamisest metssigade küttimisel“(edaspidi

PTA 17.07.2025 kiri) nähtavalt on SAK leviku kõrghooeg suvi ning öösihiku kasutamist piiravaid

nõudeid tuleb leevendada viivitamata. Ühtlasi tuleneb viidatud kirjast vajadus küttida metssigu

SAK tõrje eesmärgil aastaringselt. Seega kehtestab Keskkonnaamet tuginedes

Keskkonnaagentuuri koostatud „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2025“2 (edaspidi

ulukiseirearuanne 2025) esmase küttimismahu metssigade küttimiseks ulukikaudu leviva haiguse

tõkestamiseks. Täiendava mahu määramise otsustatakse peale Põllumajandus- ja Toiduametilt

täpsustava ettepaneku saamist.

2.8 Eestis on metssigade populatsioon SAK-i leviku peamine reservuaar. Viimase kahe aasta

jooksul on populatsioon märgatavalt kasvanud – 2022/2023 jahiaastal hinnati asurkonna suuruseks

ca 15 000 isendit, 2023/2024 jahihooaja lõpul juba ca 17 000 ja 2024/2025. hooaja lõpuks

tõenäoliselt ca 18 500 isendit (2025 ulukiseirearuanne). Kahe aastaga on populatsioon kasvanud

ligi 23 %. See kasv seab ohtu Põllumajandus- ja Toiduameti seatud metssigade asustustiheduse

sihttaseme – alla 3 isendi 1000 ha jahimaa kohta –, mis on määrava tähtsusega taudi leviku

kontrolli all hoidmisel.

1 Komisjoni 16.03.2023 rakendusotsuse 2023/594/EL konsolideeritud versioon on leitav aadressil: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02023R0594-20240925 (27.02.2025)

2 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2025.pdf

4 (5)

2.9 Kogemused aastast 2024 näitavad, et öösihiku kasutuselevõtt juulist alates tõi kaasa

küttimismahu kahekordistumise võrreldes varasemate aastate sama perioodiga (allikas: EJSi info

11.04.2025 tauditõrje ekspertrühma kohtumisel). Lisaks on teada, et kodusigade SAKi puhangute

kõrgperiood Eestis on olnud korduvalt suvekuudel (juuni–september), mil on aset leidnud enamik

viimaste aastate suuremaid taudikoldeid – nt 2015–2017, 2021, 2023 ja 2025.

2.10 Põllumajandus- ja Toiduamet on seetõttu korduvalt rõhutanud (nt 28.05.2024 kirjad nr 5-

1/868 ja 17.07.2025 13-11/25/14105 ), et öösihiku kasutamist piiravaid nõudeid tuleks leevendada

viivitamata, võimaldamaks metssigade sihipärast küttimist just kriitilisel levikuperioodil.

2.11 Keskkonnaamet otsustab täiendava küttimismahu määramise lähtudes Põllumajandus- ja

Toiduameti soovituste, Keskkonnaagentuuri seireandmete alusel. Täiendava küttimismahu

määramise vajadust selgitatakse täiendavalt ka maakondlikes jahindusnõukogudes. Selline

etapiviisiline määramine võimaldab alustada loomataudi tõrjeks vajaliku intensiivse

jahipidamisega viivitamatult ning reageerida paindlikult muutuvale epidemioloogilisele olukorrale

ning suunata jahipidamist kõrgema riskiga piirkondadesse. Rõhutame, et käesolev käskkiri

puudutab üksnes Keskkonnaameti poolt JahiS § 23 lg 4 p 5 määratavat looma taudi tõrjeks

määratavat küttimismahtu ega ole seotud JahiS § 9 lg 3 p 2 alusel jahindusnõukogude pädevuses

oleva metssigade küttimismahtude ja struktuuri määramisega mis omakorda ei ole seotud

loomataudi tõrjega.

2.12 Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise

kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ § 71 lõigetele 1 punkt 4 ja lõige 3 võib

Keskkonnaamet koguda andmeid kütitud või hukkunud ulukite soo ja vanuse kohta ning määrata

andmete esitamise aja ja sageduse. SAK-i leviku tõkestamiseks võib tekkida vajadus

küttimiskohustust korrigeerida, kuid see eeldab regulaarseid ja usaldusväärseid andmeid. Seetõttu

peavad jahipiirkonna kasutajad esitama andmed kütitud ja hukkunud metssigade arvu, soo ja

vanusegrupi kohta iga kalendrikuu 10. kuupäevaks, sisestades need JAHIS infosüsteemi või

edastades vastava info Keskkonnaameti piirkondlikule jahinduse spetsialistile.3.

2.13 Jahipiirkonna kasutaja peab kõik metssigade peibutussöötmiskohad enne kasutuselevõttu

registreerima Keskkonnaametis, kasutades käskkirja lisas 1 toodud vormi. Täidetud vorm tuleb

saata e-posti aadressile [email protected]. Keskkonnaamet võib registreerimisest keelduda,

kui peibutuskoht asub liiga lähedal teisele peibutuskohale, seafarmile või muule olulisele objektile.

Otsus registreerimise kohta tehakse ühe kuu jooksul vormi laekumisest ning kasutajat teavitatakse

registreerimisest või keeldumisest. Peibutussöötmine on lubatud ainult eelnevalt registreeritud

kohtades, sõltumata selle eesmärgist. Kui sööt on metsseale kättesaadav, peab

peibutussöötmiskoht olema registreeritud. Nõue tuleneb määrusest nr 27 § 1 lg 2, § 2 lg 1 p 6 ja §

71 lg 1 p 4, lg 2 ja 3 alusel.

2.14 Küttimine võib toimuda ka kaitstavate loodusobjektide piirangu- ja sihtkaitsevööndites, kui

see on vastava kaitse-eeskirjaga lubatud või kui jahipidamine on lubatud kaitseala valitseja

nõusolekul. Küttimisel tuleb järgida kõiki kaitse-eeskirjas sätestatud ajapiiranguid ja muid

tingimusi. Häiringu minimeerimiseks on soovitatav kasutada helisummuteid. Kõik muud kaitse-

eeskirjas sätestatud piirangud, sealhulgas mootorsõidukite kasutamise keeld väljaspool

üldkasutatavaid teid, jäävad kehtima.

2.15 Jahiseaduse § 24 lõike 7 alusel võib Keskkonnaamet kehtestada tingimused ja ajavahemiku,

mil metssigade küttimine on lubatud ka erandlike vahenditega – näiteks seisva mootor- või

maastikusõiduki pealt, sõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika või öösihikuga –

eesmärgiga tõkestada uluki kaudu levivaid haigusi, sh SAK-i. Jahiseaduse seletuskirja (edaspidi

seletuskiri 77 SE) kohaselt aitavad need meetmed tõhusalt piirata metssigade arvukust, kuna need

3 Jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse spetsialistide kontaktid on leitavad aadressil:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine

5 (5)

parandavad nähtavust ja suurendavad tabamistäpsust.4 Seletuskirja 77SE kohaselt parandab küti

kõrgem asend sõidukis vaatevälja ja suurendab tabamistäpsust, kuna relva saab toetada sõidukile.

Kunstliku valgusallika kasutamine võimaldab täpsemat laskmist, eriti hilissuvel ja sügisel, mil

selle kasutamist peetakse eriti oluliseks. Keskkonnaamet on lubanud neid erisusi SAK tõrjumiseks

juba alates 06.01.2016 ning pikendanud nende kehtivust, sealhulgas öösihiku kasutamist, vähemalt

kuni 28.02.2027, kuna haiguse taandumine lähiaastatel on ebatõenäoline

2.16 Tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduameti 27.05.2024 kirjast nr 5-1/868 „Ettepanek lubada

kasutada öösihikut metssigade küttimiseks“ (edaspidi 27.05.2024 ettepanek), jahiseaduse § 24 lg

7 ning kasutades analoogia korras jahieeskirja § 6 lg 1 p 11 sätestatut, kehtestab Keskkonnaamet

kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 3, kõrvaltingimusena järgmised piirangud:

1) Öösihikut võib kasutada vaid individuaaljahis.

2) Öösihiku kasutamisel peab jahiluba omav jahimees enne lasku veenduma, et sihtmärk on üheselt

tuvastatud ning lasu sooritamine on ohutu, arvestades asukohta ja lasu sooritamise suunda.

3) Öösihikut võib kasutada vaid metssigade küttimiseks. Öösihiku kasutamine teiste jahiulukite

küttimiseks ei ole lubatud.

4) Öösihiku kasutamise kohta tuleb pärast jahti teha vastav kanne JAHIS infosüsteemi.

Individuaaljahil, kui liikumiseks kasutatakse sõidukit tohib öösihikut kasutada ainult seisvalt

sõidukilt. Jahimees peab enne laskmist peatuma, võtma relva koos öösihikuga püssikotist välja

(nagu nõuab individuaaljahi kord), laadima relva ja sooritama lasu sõidukist või sõidukile toetudes.

Püssikotist väljas ja kinnitatud öösihikuga relvaga ringi sõitmine on keelatud. Ilma sõidukita

jahimaal liikudes võib tulirelv sellele paigaldatud öösihikuga olla püssikotist väljas.

Kõrvaltingimuse seadmine tagab öösihiku sihipärase kasutamise ning on vajalik ka öösihiku

kasutamise üle parema kontrolli teostamiseks. Seega, kõrvaltingimuse seadmine suurendab

tõenäosust, et öösihikut kasutatakse sihtotstarbeliselt metssigade, mitte teiste jahiulukite

küttimiseks. Samuti aitab tingimuste seadmine kaasa jahiohutuse tagamisele.

2.17 07.05.2024 ja 11.04.2025 toimunud tauditõrje ekspertrühma koosolekutel leiti, et öösihiku

kasutamine peaks märtsist oktoobrini oluliselt hõlbustama metssigade jahti, kuna sel perioodil on

muud jahiviisid, sh jahikoerte kasutamine, piiratud. Öösihik suurendab jahimeeste võimekust

SAK-i tõrjeks, eriti piirkondades, kus metssigade arvukuse vähendamine on raskendatud. Samuti

tõdeti, et talvisel ajal ei ole kõigil jahipiirkondadel piisavalt väljaõppega jahikoeri. Eksperdid

pidasid mõistlikuks lubada öösihiku kasutamist kogu Eestis ning 11.04.2025 toimunud koosolekul

tegid ettepaneku loobuda ka 2,5 meetri kõrgusnõudest. Öösihiku kasutamise täpsed piirangud

peaks kehtestama Keskkonnaamet jahiseaduse alusel5.

Arvestades punktis 2.17 nimetatud jahikoerte kasutamise võimaluste piiratust, 2025

ulukiseirearuande esitatud hinnangut metssigade arvukuse tõusu ning soovitusliku küttimismahu

suurenemise osas ja Põllumajandus- ja Toiduameti 27.05.2024 ettepanekus viidatud vajadust

saavutada metssigade asustustiheduseks alla 3 isendi 1000 ha jahimaa kohta, lubatakse öösihiku

kasutamist alates käskkirja jõustumisest (allkirjastamisest) 2026/2027. jahiaasta lõpuni ehk kuni

28.02.2027, mis võimaldab paremini hinnata ka öösihiku kasutamise tõhusust metssigade

arvukuse reguleerimisel.

2.18 Arvestades punktis 2.17 nimetatud jahikoerte kasutamise võimaluste piiratust, 2025

ulukiseirearuande hinnangut metssigade arvukuse tõusu ning soovitusliku küttimismahu

suurenemise osas ja Põllumajandus- ja Toiduameti 27.05.2024 ettepanekus viidatud vajadust

saavutada metssigade asustustiheduseks alla 3 isendi 1000 ha jahimaa kohta, lubatakse öösihiku

4 Jahiseaduse muutmise seaduse (77 SE) seletuskiri on leitav aadressil:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3743115d-547b-4f4b-8393-

a009bccb8a2f/Jahiseaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(77%20SE)/ 5 Koosolekute memod on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.05.2024 kirja 13-

11/24/11479 ning 13-11/25/11016 lisadena

6 (5)

kasutamist alates käskkirja jõustumisest (allkirjastamisest) 2026/2027. jahiaasta lõpuni ehk kuni

28.02.2027, mis võimaldab paremini hinnata ka öösihiku kasutamise tõhusust metssigade

arvukuse reguleerimisel

2.19 Jahiseaduse § 25 lg 3 p 3 on sätestatud, et maaomanik ei või oma kinnisasjal keelata

jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud

korra kohaselt. Kuna sigade Aafrika katku tõrjel eesmärgil on metssigu vaja küttida ruumiliselt

kõikjal üle Eesti, siis võib jahipidamise keelamine kaasa tuua olukorra, kus teatud jahikeeluga

aladel on metssigade küttimine takistatud, mis omakorda võib kaasa tuua haiguse leviku

hoogustumise nendel aladel seoses metssigade koondumisega ja suurenenud asutustihedusega.

Metssead tunnetavad üsna kiiresti ära piirkonnad kus jahti ei peeta ning koonduvad sinna. Selle

olukorra ära hoidmiseks on lubatud metssigu küttida mh ka maaomanike jahikeeluga aladel, kus

see katku leviku takistamise eesmärgil põhjendatav ja vältimatu on.

Õiguskantsler on edastanud Keskkonnaametile märgukirja6, mille kohaselt tuleb maaomanike

õiguste tagamiseks kehtestada jahipidamise kord tauditõrje eesmärgil ka jahikeeluga kinnisasjadel.

Kirjas on ära märgitud, et /Kui loomataudi tõkestamiseks on vaja ulukeid jahikeeluga maal

jälitada, püüda, tabada või surmata, saab seda teha vaid Keskkonnaameti sätestatud korra

kohaselt. Sellest korrast tuleb jahikeeluga maa omanikele ka teada anda. Korras määratakse

kindlaks, mis ajavahemikul ja mida peab tegema jahikeeluga maadel uluki kaudu leviva haiguse

tõkestamiseks ja kes neid toiminguid teeb./

Eeltoodud põhjustel ja maaomanike õiguste tagamiseks kehtestab Keskkonnaamet käskkirjaga

maaomanike teavitamise korra jahiseaduse § 25 lg 3 p 3 alusel. Kui jahipidamine toimub

jahikeeluga kinnistul või uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, peab jahiloa omanik teavitama

kinnisasja omanikku vähemalt üks tööpäev enne jahi algust, märkides teates jahi kuupäeva.

Teavitamine võib toimuda suuliselt või kirjalikult, kuid see peab olema kättesaadav ja kontrollitav.

Füüsilise isiku puhul tuleb veenduda, et teade on kätte saadud; äriühingule tuleb teade saata

äriregistris märgitud e-posti aadressile. Teate kättetoimetamisel tuleb järgida haldusmenetluse

seaduse 7. jaos sätestatud korda.

2.20 Arvestades õigusselguse põhimõtet ja tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 68 lg 2 ja

jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 on Keskkonnaametil pädevus muuta või kehtetuks tunnistada varasemaid

haldusakte, mis on seotud jahipidamise korraldamisega uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks.

Seoses sisuliste muudatuste ja uue käskkirja kehtestamisega tunnistab Keskkonnaamet kehtetuks

peadirektori 28.02.2025 käskkirja nr 1-1/25/33 „Metssigade küttimise korraldamine sigade

Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil“.

2.21 Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 6 alusel viiakse haldusmenetlus läbi menetlusosaliste

arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

peadirektor

Saata: Kliimaministeerium, Regionaalministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Eesti Maaülikool [email protected]

Tanel Türna

jahinduse -ja vee-elustiku büroo juhataja

looduskaitse korraldamise osakond

6 Märgukiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.04.2024 kirjana 13-11/24/7715.