| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60/47 |
| Registreeritud | 21.07.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60 |
| Sari | Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kehtna Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kehtna Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: "Elor Ilmet" <[email protected]> Sent: 7/21/2025 7:19:26 AM To: "Hans Jürgen Schumann" <[email protected]>
Cc: "Ene Sulg" <[email protected]>, "Mario Piirmets" <[email protected]>, "Margit Pärna" <[email protected]>, <[email protected]>, "Anu Laas" <[email protected]>, "Kehtna Vallavalitsus" <[email protected]>, "Aivar Laud | RMK" <[email protected]>, "Margus Emberg" <[email protected]>
Subject: RE: Tervikkava
Tere! Saadan 07.07.2025 Kehtna vallavalitsuses toimunud kohtumise kokkuvõtte. Lugupidamisega Elor Ilmet RMK Edela regioon Kaasamisspetsialist 5053401 [email protected]
From: Hans Jürgen Schumann <[email protected]> Sent: Monday, July 7, 2025 7:08 PM To: Elor Ilmet <[email protected]> Cc: Mario Piirmets <[email protected]>; Margit Pärna <[email protected]> Subject: RE: Tervikkava Tere Elor - Eeldan, et RMK-lt tuleb tänase kohtumise koht kokkuvõte? Oleks hea, kui kokkuvõest leiaks ka märksõnadena need teemad, mida arutasime ja mis lisanduvad punks 9 Kui oleme RMK info saanud , siis Mario , palun võta Piret Priivitsaga ühendust ja edasta kavand, küsimused , mida võiks kogukonnakomisjonis arutada auguss enne, kui edastame RMK-le augus lõpus. Enne RMK edastamist ka valitsuse infopunkt! Lugupidamisega Hans-Jürgen Schumann Kehtna Vallavalitsus Kontakt: e-kiri [email protected] Pargi 2, Kehtna 79001
From: Elor Ilmet <[email protected]> Sent: Thursday, June 26, 2025 9:33 AM
To: Hans Jürgen Schumann <[email protected]> Subject: RE: Tervikkava Tere! Tuleks ikka kohale, kui vastu võtate. Lugupidamisega Elor Ilmet RMK Edela regioon Kaasamisspetsialist 5053401 [email protected]
From: Hans Jürgen Schumann <[email protected]> Sent: Wednesday, June 25, 2025 3:59 PM To: Elor Ilmet <[email protected]>; Margit Pärna <[email protected]>; Mario Piirmets <[email protected]>; Ene Sulg <[email protected]> Cc: Varri Väli <[email protected]>; Kehtna Vallavalitsus <[email protected]> Subject: RE: Tervikkava Tere Seega olete Kehtnasse kohale tulemas? mie Teams? Varri – palun osaleda Lugupidamisega Hans-Jürgen Schumann Kehtna Vallavalitsus Kontakt: e-kiri [email protected] Pargi 2, Kehtna 79001
From: Elor Ilmet <[email protected]> Sent: Wednesday, June 25, 2025 2:44 PM To: Hans Jürgen Schumann <[email protected]>; Margit Pärna <[email protected]>; Mario Piirmets <[email protected]>; Ene Sulg <[email protected]> Subject: RE: Tervikkava Tere! Kas kellaaeg 11.00 jääb paika? RMK poolt on tulemas Edela regiooni juht Aivar Laud, metsaülem Margus Emberg ja kaasamisspetsialist Elor Ilmet.
Lugupidamisega Elor Ilmet RMK Edela regioon Kaasamisspetsialist 5053401 [email protected]
From: Hans Jürgen Schumann <[email protected]> Sent: Sunday, June 22, 2025 5:51 PM To: Margit Pärna <[email protected]>; Elor Ilmet <[email protected]>; Mario Piirmets <[email protected]>; Ene Sulg <[email protected]> Subject: RE: Tervikkava Tere Kui Mariole sobib puhkuse aeg osaleda, siis pakun esmaspäev 7 juuli kell 11:00. Peame ka kokku leppima, kes on vallas selle teema nn põhikontakt RMK-ga, eeldatavas Mario Palun arvamusi, kas volikogu liikmetest peaks ka olema kaasatavaid? Kui 7 juuli, siis palun RMK-lt Teams vms kutse Lugupidamisega Hans-Jürgen Schumann Kehtna Vallavalitsus Kontakt: e-kiri [email protected] Pargi 2, Kehtna 79001
From: Margit Pärna <[email protected]> Sent: Thursday, June 19, 2025 9:04 AM To: Hans Jürgen Schumann <[email protected]>; [email protected]; Mario Piirmets <[email protected]>; Ene Sulg <[email protected]> Subject: RE: Tervikkava Mario oli valmis veebis olema. From: Hans Jürgen Schumann <[email protected]> Sent: Wednesday, June 18, 2025 9:32 PM To: Margit Pärna <[email protected]>; [email protected]; Mario Piirmets <[email protected]>; Ene Sulg <[email protected]> Subject: RE: Tervikkava
Mario puhkab 3 nädalat, Mario peaks ikka osalema! Seega alates 14.07? Juulis on ajaga kitsas, puhkused, asendamised!
From: Margit Pärna <[email protected]> Sent: Wednesday, June 18, 2025 4:20 PM To: [email protected]; Mario Piirmets <[email protected]>; Ene Sulg <[email protected]>; Hans Jürgen Schumann <[email protected]> Subject: Tervikkava Tere! Tervikkava koostamise kavatsuse arutelu kokkusaamise päevaks pakun välja 7. juuli. Pakkuge kellaaeg. Tervitades Margit Pärna Kehtna Vallavalitsus Majandusosakonna juht 53461343
*** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS ***
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei
tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage
sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-
mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.
From: Sent: To: Cc: Subject: Tervikkava koostamine Kehtna
From: Mario Piirmets <[email protected]> Sent: Tuesday, September 2, 2025 11:57 AM To: Elor Ilmet <[email protected]> Subject: Tervikkava koostamine Kehtna Tere Arutasime 06.08.2025 kogukonnakomisjonis tervikkava koostamist Kehtna valla kogukonnaaladel. Tervikkava koostamise raames soovi kokku leppida järgmised tegevused kogukonnaaladel:
Prügistamine RMK hallataval maal. Leidsime, et seda saab ennetada läbi kodanike teavitamise ja silde paigaldamise väljakujunenud prügiladestuskohtade juurde. Teavitamisel koostöö omavalitsusega(valla koduleht, ajaleht, sotsiaalmeedia jm). Metsades asuvate ebaseaduslike prügihunnikute, koristamine on samu vajalik (puudutab peamiselt Järvakandi ümbruse alasid). Selle korraldamine jääks maa haldajale, vajadusel koostöö kogukonnaga. Metsatöödest teavitamine, kogukonna kaasamine, omavalitsusega kooskõlastamine. Kavas kokku lepitud metsatööde toimumise korral teavitada eelnevalt kogukonda ja omavalitsust, väiksemate sanitaarraiete korral teavitada omavalitsust(kooskõlastamine pole vajalik), erakorralistest töödest ja metsauuendustöödest ei pea teavitama.
Eraldi teema tuli seoses hispaania teeteo massilise levikuga Järvakandi kogukonnametsas. Kuidas mujal piirkondades maa haldaja võõrliikide tõrjega tegeleb? Arutame, kuidas lahendada!
Muus osas juhindume Kehtna valla üldplaneeringust, RMK kogukondade kaasamise juhendist, metsamajanduslikest põhimõtetest ja muudest tänaseks kokkulepitud tegevustest ja teavitamise ning kaasamise viisidest. Metsatööde plaanide tegemiseks saadan kogukonna esindajate kontakd: Järvakandi piirkonna esindaja on MTÜ Klaasipealinna Kool, kontakt: [email protected] Eidapere piirkonna esindaja on MTÜ Eidapere Piirkonna Külade selts, kontakt: [email protected] Lelle piirkonna esindaja on MTÜ Meie Lelle Selts, kontakt: [email protected] Kaerepere piirkonna esindaja on MTÜ Arendusselts Koduaseme, kontakt: [email protected] Lugupidamisega Mario Piirmets keskkonnaspetsialist Kehtna Vallavalitsus [email protected] Tel: 5332 1210
Riigimetsa tervikkava koostamise algatus Kehtna vallas
Toimumisaeg: 17.07.2025
Koht: Kehtna Vallavalitsus
Osalesid: Kehtna Vallavalitsusest maakorraldusspetsialist Ene Sulg, arendusjuht Varri Väli,
ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann, majandusosakonna juht Margit Pärna, keskkonnaspetsialist
Mario Piirimets
RMK-st kaasamisspetsialist Elor Ilmet, metsaülem Margus Emberg, Edela regiooni juht Aivar Laud,
kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron
Koosoleku memo:
Elor Ilmet tutvustab riigimetsa tervikkava Kehtna vallas kavandit, mille RMK on koostanud. Selgitab, et
ootame sellele vallavalitsuse ettepanekuid, misjärel täiendame tervikkava kavandit ja paneme
kodulehele avalikult üles, et ka kohalikud kogukonnad saaksid anda oma tagasisidet.
Lepiti kokku, et omavalitsuse poolt on kontaktisikuks Mario Piirimets, kommunikatsiooni kontaktiks on
Seily Sõgel-Raid.
Elor Ilmet tutvustab kavandi ülesehitust ja näitab ülevaadet riigimetsa andmetest Kehtna valla
territooriumil.
Hans-Jürgen Schumann märgib, et kava peaks seostuma ka teiste valla territooriumil asuvate metsadega,
Järvakandis palju metsa, aga palju on maha võetud. Veel on metsa ka Kaereperes, vähem Lelle ümbruses.
Täpsustatakse, et kava tehakse 10 aastaks. Erakorralised juhud, näiteks üraskirüüste likvideerimine
tehakse kavaväliselt.
Elor Ilmet küsib, et Kaerepere lähedal soovivad elanikud ise valida küttepuid, vaja esitada sanitaarraie
teatis ning kuidas omavalitsus soovib, et kas vaja on teatisele kooskõlastust või piisab teavitusest.
Küsimus lähtub valla üldplaneeringu tingimustest. Arutatakse, kas sel juhul on vaja ka külaelanikke
teavitada. Leitakse, et teavitus vallale on vajalik ja kui valda on teavitatud, siis oskab vald ka vastata, mis
tööd käimas on.
RMK-l tuleb valda teavitada ka erakorralistest raietest. Valla töötajate hinnangul ei ole kogukonda
erakorralistest ja sanitaarraietest teavitada vaja.
Elor Ilmet selgitab, et metsauuenduse hooldustööd kavasse ei lähe, neid tehakse jooksvalt, kavasse
lähevad tööd alates harvendusraiest.
Vallavalitsuse töötajad täpsustavad, et tervikkavale tagasiside andmisega tegeleda saavad nad augustis.
Ettepanekud RMK-le esitatakse hiljemalt 25.augustiks. Täpsemalt on vaja anda sisend pkt 9 „Kehtna
vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal“. Ilmselt arutatakse seda kogukonnakomisjonis.
Valla töötajad lepivad kokku, et Mario Piirimets edastab kava volikogu liikmele Piret Priivitsale.
Elor Ilmet räägib Mukri raba parkla teemal, mis kerkis üles märtsikuisel kohtumisel. Ta selgitab Mukri
parkla ehitust, täpsustades, et tegemist on riigiteega ja Transpordiameti tingimused ehituseks on karmid.
Ta toob näite arvutusest, mis võiks minna parkla rajamine maksma, lihtsam töö maksaks 20 000 eurot,
kuid kui Transpordiamet paneb lisatingimused, ei oska hinda prognoosida. Vajadus parkimise
laiendamiseks on, tee on kitsas ja ei mahu hästi ka üksteisest mööda. Tee peal ei osata ka ümberpöörata
ja on juhtumeid küll, kui sõidetakse kraavi emmal-kummal pool.
Hans-Jürgen Schumann küsib RMK puhkekoha varjualuse kohta. Elor selgitab, et varem või hiljem
remonditakse ka seda.
Jutuks tuleb Keava mägede mets, mis on looduskaitseala ja kus on raie probleemne, sest seal asuvad
vääriselupaigad. Saab teha radu puhtaks ja tõsta kõrvale, suuremas mahus raiet ei saa teha. Margus
Emberg selgitab, et Keskkonnaamet tegi seal inventuuri, selle tulemust ei tea veel.
Aivar Laud tuletab meelde eelmise korra kohtumist ja küsimust, et kas vallal tasuks mõnes kohas
asendamisvarianti kaaluda. Ütleb, et seda teemat ei tasuks laualt maha võtta, kui vald peab otstarbekaks
mõnda kogukonnaala asendada oma maaga.
Hans-Jürgen Schumann: Järvakandi planeeringualas seoses Rail Balticu jaama rajamisega võib tulla
tulevikus RMK-ga koostööpunkte ja siis võiks maaressursid ka üle vaadata.
Varri Väli täpsustab, et rongitee hakkab keerama klaasitehase taha. See kindlasti teemana pkt 9 all ära
nimetada.
Elor Ilmet tutvustab kogukonnaalasid, kuhu saab plaanid teha: Lelle, Järvakandi, Eidapere, Kaerepere.
Arutatakse ka Eidapere kogukonnaala, kus tee kuulub RMK-le, kuid peaks kuuluma vallale, selgitatakse,
et esimese lahendusena saab teha kasutusõiguse, kuid edaspidi tuleks vallale mõõta.
Varri Väli on mures, et kuidas võib paista, kui räägime 100 ha Järvakandi kogukonnaalast ja selle
majandamisest, et ei tekiks arusaama, et korraga tehakse 100 ha peal töid. Raie vajadus seal on, sest
üraskite kuivanud kuused kukuvad discgolfi rajale. Omavalitsuse metsas raiet tehti, aga mitte lageraiet.
RMK töötajad täpsustavad, et tööd räägitakse kogukonnaga läbi ja informeeritakse kogukonda
eesootavatest töödest. Korraga kogu alal töid kindlasti ei tehta.
Aivar Laud küsib valla üldplaneeringuga määratud puhkemetsade kasutustingimuste kohta: sanitaarraiet
ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu seisundist ja
metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata. Punkt kaks aga ütleb: tiheasustusalal ja
sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku omavalitsusega enne metsateatise
esitamist.
Arutletakse, et kui nt kodanik ostab 5 tm sanitaarraieõigust, siis koosolekut ei tee ja teavitust ei
korraldata.
Mario Piirimets küsib, et teavitamise sisekord, kas see on RMK-l olemas. Elor vastab, et jah on.
Sanitaarraie puhul ei ole vaja teavitada valda, aga muude tööde puhul peaks.
Mario Piirimets küsib ka säilikpuude jätmise kohta jne. Margus Emberg selgitab, et sanitaarraie ja
hooldusraie puhul säilikpuid ei jäeta.
Elor Ilmet selgitab, et Mario Piirimetsa küsimus käib kogukonnaalade tööde kohta ja siis teavitatakse
kohalikku kogukonda, tööde plaan tehakse koos kohaliku kogukonnaga ja seal lepitakse detailid, nt
säilikpuude jätmine kokku.
Elor Ilmet ütleb, et RMK ootab Kehtna omavalitsuselt kogukondade kontakte. Kaereperes MTÜ
Koduaseme, Järvakandis discgolfi radade hooldaja. Vald selgitab ja edastab kontaktid, samuti ootab RMK
vallalt asukohti koosolekute pidamiseks ja muid tingimusi. Varri Väli ütleb, et Järvakandis peab koosolek
algama kell 18 kindlasti.
Mario Piirimets rõhutab, et mitte minna üldplaneeringu punktiga 6.3.2 vastuollu minna ja see võiks küll
enne kogukonnale minevat teavitust olla kooskõlastatud. Nt et ei mindaks tööde tegemisel kokkulepitud
kellaaegadest mööda. Ei pea õigeks, et RMK-ga peab kooskõlastama iga 5 tm raiet, mis kodanikele
antakse.
Hans-Jürgen Schumann: Kas kogukonnaalade kaart läheb QIS-i põhiseks? Elor selgitab, et ettepanekute
tegemiseks tuleb FORM-si link, kaardi osas selgub. Tõenäoliselt QIS-i põhine.
Korrati üle, et kogukonnal on oluline teada, millal ja mis tööd kogukonnaaladel tulemas on.
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus ......................................................................... 4
1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................. 4
1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................ 5
1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................ 6
2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................. 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10
3.2 Pärandkooslused .............................................................................................................. 10
3.3 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 11
3.4 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12
4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas ................................................................................ 13
5. RMK taristu ................................................................................................................ 14
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15
7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................. 16
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17
9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ...................................... 18
10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid .................................................... 19
Käesolev kava on kokkulepe Kehtna valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)
vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet
Kehtna valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa
osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise
Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd
ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument
ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Kehtna vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Kehtna valla üldplaneeringus on need tähistatud
puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt
kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena
on kogukonnaalade metsatööde plaanid X aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Kehtna valla ja RMK koostööd ja kas
ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Kehtna vallaga
Kehtna valla pindala 31.01.2024 seisuga on 51 195 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse
territooriumil asuvatest maadest on 55%, mis on 28 200 ha. Mittemetsamaad võtavad enda
alla 45%, millest suurima pindalaga on haritav maa 12 433 ha.
Joonis 1. Kehtna vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Kehtna valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 46% ning 54% jaguneb muude
omanike vahel.
Joonis 2. Kehtna vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
55%
24%
3% 1%
17% Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
53%
1% 0%
46%
Eraomad
Munitsipaalomand
Omandi ulatus selgitamisel
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Kehtna vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Kehtna vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Kehtna
vallas 13 109 ha, millest majandusmetsa on 8612 ha,
majanduspiirangutega metsa 1210 ha ja rangelt kaitstavat
metsa 3287 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
0%
95%
5%
Haridus- ja
Teadusministeerium
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeer
uim
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt
tunnustatud ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna vallas teinud
uuendusraiet 152 kuni 250 hektaril aastas. Keskmiselt
tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid
1,5%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 48 ha
kuni 210 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Kehtna vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Kehtna vallas.
66%
9%
25%
Majandusmetsad
Majanduspiirangutega
metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala, ha
0
50
100
150
200
250
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala, ha
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna
vallas uuendanud metsa 150 kuni 250
hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK
metsa viimase viie aasta jooksul 175 ha
aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 200 ha kuni 250 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Kehtna vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Kehtna vallas.
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala, ha
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala, ha
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Kehtna vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 1799. Metsanduse tegevusalas saab valla
territooriumil tööd 190 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 27 7,3%
Töötajate arv 190 10,7%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Kehtna valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne
Mööblitootmine konfidentsiaalne alla 3
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 11 169
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–
2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Kehtna valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Metsamajanduse tegevusvaldkond 55 607.05 eurot
50% maksuvabastuse summa – 5472.95 eurot
100% maksuvabastuse summa –16 478.28 eurot
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Kehtna vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 7 objektil.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Kehtna vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Ingliste pais Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Rõue jõe kudealade ja
elupaikade parandamine
Veekogude taastamisprojektide
koostamine 2025 -
Puraviku PLK Poolloodusliku koosluse
taastamistöö 2021 3,79
Nurtu jõgi Liigi elupaiga hooldustöö 2022 8,26
Kahepaiksete
kompensatsioonitiigid
(Rail Baltic
kompensatsioonimeede)
Liigi elupaiga taastamistöö 2024, 2025 1,76
Tammiku tammed Parkide ja maastike hooldus 2013, 2016,
2020, 2024 0,27
Eesti jõgedel on kokku üle tuhande paisu, millest ligi 75% kalad ületada ei saa. Umbes 40%
neist mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Kunagi erinevatel
põhjustel rajatud paise praegu enam ei kasutata, kuid nende betoonseinad takistavad jätkuvalt
kalade liikumist.
Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete
hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste
eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade
taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning
jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.
Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste
leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.
Veel sada aastat tagasi olid inimese ja looduse koostöös loodud pärandkooslused – heinamaad,
rannakarjamaad, luhaniidud, puisniidud – iga talumaastiku lahutamatuks osaks.
Pärandkooslusi on Eestis säilinud ligi 100 000 hektaril. Need alad on koduks paljudele liikidele,
eeskätt taimedele. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,
tuleb neid alasid niita või karjatada.
RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi umbes 33 400 hektaril.
Pärandkooslustega seotud väärtuste hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad
niidud ja karjamaad soovijatele rendile ning toetab neid vajalike taastamistööde tegemisel ja
ligipääsude väljaehitamisel. Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse
töid rentnike esitatud avalduste alusel.
Kehtna vallas on pärandkooslustega seotud töid tehtud kokku 3,79 hektaril.
Hetkel Kehtna vallas ei ole kavandamisel täiendavaid pärandkoosluste taastamisi.
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline teha hooldustöid nende elupaigas. Selleks võib olla
avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete eemaldamine
kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid
koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide
riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.
Kehtna vallas on tehtud alljärgnevaid liigikatselisi töid:
• Nurtu jõgi (must toonekurg)
• kahepaiksete kompensatsioonitiigid
Enamasti on maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna hoidmisega, et
külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja oleks võimalik seal liikuda.
Kehtna vallas on maastikuhooldustöid tehtud Rapla-Kehtna kergliiklustee äärses lehisepuistus
ja Kaerepere aleviku lähedal asuvas Tammiku tammede ümbruses.
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
Kehtna valla territooriumile jääb Mukri loodusrada koos vaatetorni ja lõkkekohaga, Tillniidu
lõkkekoht, 0,5 kilomeetri pikkune lõik Loosalu-Paluküla loodusrajast ning ligi 40 kilomeetri
pikkune lõik 370 km pikkusest Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee harust.
Suuremad rekonstrueerimistööd Kehtna valla territooriumile jäävatel objektidel toimusid 2015.
aastal, kui rekonstrueeriti Mukri loodusrada ja 2017. aastal, kui rekonstrueeriti Mukri
loodusraja torn.
2021. aasta külastajauuringu andmetel tuleb
Kehtna valda jäävate külastusobjektide
külastajatest 95% Eestist; omavalitsustest on
eesotsas Tallinn 24%, Türi vald 9%, Rapla
vald 7%, Rapla linn 7% ja Pärnu linn 7%.
Enamik neist külastab neid paiku oma pere
või sõpradega. 62% vastaja puhul oli
puhkeala külastamine reisi ainus või kõige
tähtsam sihtpunkt, 56% on korduvkülastajad,
81% on päevased külastajad. Peamised
tegevused, milles osaletakse: jalutamine,
looduse vaatlemine, looduse pildistamine,
metsas olemine. Külastajauuringu andmetel
kulutab Kehtna valla territooriumil
küsitletutest 17% külastuse jooksul Kehtna
vallas ja piirkonnas laiemalt külastusega
seoses raha. Keskmiselt kulutatakse 29 eurot.
Lähiaastatel on kavas Loosalu-Paluküla
uuendada loodusraja laudtee elemendid ja
infotahvlid ning analüüsida võimalusi Mukri
loodusraja ligipääsetavuse parandamiseks.
RMK tagab Kehtna valla territooriumil asuvate
külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku. Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Kehtna vallas.
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning
maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.
RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-
ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Kehtna vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
10 051 2491 3855 127 23 49
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 3,6 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Kehtna valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 22,16 ha riigimaid. Kõige
suuremal pinnal, 13,43 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.
Joonis 101. Kasutusse antud riigimaa Kehtna vallas, ha.
0,63
4,12
13,43
0,04
3,94 Isiklik kasutusõigus
PLK rent
Põllumajanduslik rent
Reaalservituut
Rent
sportimiseks/puhkamiseks
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Kehtna vald nimetab neid
metsi puhkemetsadeks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.
Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringust:
1. Puhkemetsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest
põhimõtetest:
1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel
omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja
nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka
kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;
1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;
1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;
1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;
1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse
kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte
lähemale kui puu kõrgus;
1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks
traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;
1.7. sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu
seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;
1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest
uuendusraietest teavitab RMK kogukondi eraldi ning need võivad tingida täiendavate
raiekohtade kavandamist;
1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav
metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.
2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida
selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum.
Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku
omavalitsusega enne metsateatise esitamist.
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
Tabel 6. Kehtna valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala
nimetus Pindala, ha Plaani vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Lelle 2,87 JAH
Keava mäed 74,21 EI LK ala
Järvakandi 94,22 JAH
Kaerepere 55,35 JAH
Eidapere alevik 5,2 JAH
Lelle
Keava mäed
Järvakandi
Kaerepere
Eidapere alevik
Kehtna Vallavalitsus
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.60/2025/47
Tervikkava koostamise kavatsus Kehtna vallas
Tervikkava koostamise kavatsus Kehtna vallas
Riigimetsa Majandamise Keskus soovib alustada Kehtna vallas riigimetsa tervikkava koostamist.
Tervikkava osaks on ka RMK kogukonnaalade metsatööde plaanid.
Kehtna vallas on üldplaneering kehtestatud 20.06.2023. Üldplaneeringu peatükk 6.3.2
Puhkemetsad sätestab puhkemetsade kasutustingimused ning need alad on kantud ka Kehtna valla
maakasutusplaanile. Et ühtlustada mõisted erinevate omavalistuste üldplaneeringutes, oleme
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt sellised alad nimetanud kogukonnaaladeks.
Kehtna valla Üldplaneeringus p.6.3.2 Puhkemetsade kasutamistingimused
1. Puhkemetsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest
põhimõtetest:
1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel
omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja nendest
(raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka kogukonda
laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;
1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;
1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;
1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;
1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse
kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte
lähemale kui puu kõrgus;
1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks traktoriga) ja
tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;
1.7. sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu
seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;
1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest
uuendusraietest teavitab RMK kogukondi eraldi ning need võivad tingida täiendavate raiekohtade
kavandamist;
1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav
metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.
2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida
selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. Tiheasustusalal
ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku omavalitsusega enne
metsateatise esitamist.
Tervikkava koostamise esimeses etapis soovime omavalitsuselt sisendit kogukonnaalade
majandamiseks, kohaliku kogukonna kontakte ja abi kohaliku kogukonna kaasamiseks.
Teises etapis kaasame iga kogukonnaala kohaliku elanikkonna metsatööde plaani koostamisse.
2 ${text.ak}
Tervikkavale, mille juurde kuuluvad ka kogukonnaalade metsatööde plaanid, soovime lõpuks
saada omavalitsuselt nõusoleku, mis on aluseks metsatööde läbiviimiseks konkreetsetel
kogukonnaaladel.
RMK on Kehtna valla riigimetsade kohta koostanud tervikkava projekti (metsade üldiseloomustus,
kõlvikuteks jagunemine, sotsiaalmajanduslik analüüs, looduskaitsetööd, külastuskorraldus,
taristu, maakasutus jm) ning ülevaate Kehtna valla kogukonnaaladest ehk puhkemetsadest.
Et saaksime alustada Kehtna valla kogukonnaaladele tervikkava koostamist, sooviksime kokku
leppida Teiega kohtumise, kus teemadeks võiksid olla
• KOV seisukohad vajalike raiete teostamiseks kogukonnaaladel
• Teadaolevad kogukonnaalade esindajate (külaseltside esindajate, arvamusliidrid) kontaktid
• KOV poolsed ettepanekud metsatööde plaanide koostamiseks
• KOV huvid erinevate tegevuste-tööde teostamiseks riigimetsas
• Muud küsimused
Palun meile teatada Teile sobiv aeg kohtumiseks?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elor Ilmet
kaasamisspetsialist
Edela regioon
Lisad:
Lisa 1, Riigimetsa tervikkava Kehtna vald.pdf
5053401 [email protected]