Kalade kudealade ja juurdepääsude parandamine Mullutu-Suurlahes

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Sander Sandberg

Riigimetsa Majandamise Keskus

Sagadi küla

Haljala vald, 45403, Lääne-Viru maakond

[email protected]

17.07.2025 nr 8-5/4093-1

Kalade kudealade ja juurdepääsude parandamine Mullutu-Suurlahes

Lugupeetud Sander Sandberg

Saaremaa Vallavalitsuse poole on pöördunud MTÜ Saarte Kalurite Ühing 05.05.2025 palvega

aidata kaasa Mullutu-Suurlahe veestikus kalade rändeteede ja kudealade olukorra parandamisel.

Mullutu ja Suurlahe näol on tegemist on riigiomandis olevate avalikus kasutuses olevate

veekogudega, mis paiknevad Mullutu-Loode looduskaitsealal, kus tegevuste kavandamisel tuleb

lähtuda kehtivast kaitsekorralduskavast. 2016.a. valmis Eesti juhtivate kalateadlaste poolt

„Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017-2023

(perspektiiviga 2027)“, mis on suunatud Eesti sisevete ja riimveelise rannikuala mageveeliste,

poolsiirdelise ja siirdelise eluviisiga kalaliikide koelmute kättesaadavuse suurendamisele. Kalade

arvukust on võimalik suurendada püügi reguleerimise, elukeskkonna kaitse, parandamise või

taastamisega ning kalakasvatusliku taastootmise abil. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks

pikaajaliselt tõhusaim ja odavaim lahendus on kindlustada kalade looduslik taastootmine.

Mullutu-Suurlahe veestikus on kalade rändeteed ja koelmualad kahjustunud nii looduslikel kui

ka inimtekkelistel põhjustel. Looduslikeks põhjusteks on kliimamuutustega kaasnev sademete

režiimi muutus, mis mõjutab paljusid madalaveelistel aladel, üleujutatavatel luhtadel või

väikestes vooluveekogudes kudevaid kalaliike. Suurvete aeg on nihkunud varasemaks kui kalade

loomulik kudeaeg. Looduslikuks teguriteks on ka maakerge, mille tulemusel on toimunud

järvede merest eraldumine ning sissevoolavate ojade suudmealade läbipääsetavuse halvenemine

ja veekogude looduslik vananemine. Kalade rändeteedele ja kudealadele on mõjunud negatiivselt

inimtegevuse tulemusel toimuv veekogude eutrofeerumine. Mullutu-Suurlahte suubuvad

vooluveekogud läbivad kõik intensiivselt kasutatavaid põllumajandusmaid, millelt ärakantavad

toitained akumuleeruvad järvedes. See kiirendab ka järvede sisemist toitainete ringlust ja

kinniskasvamist. Veekogu vananemise lõppfaasides kaovad soostuvatest ja kinnikasvavatest

veekogudest lõpuks kõik kalaliigid. Eriti tugevalt on kinni kasvanud Mullutu lahe põhjaossa

suubuva Kärla jõe suudmeala. 2025.a. kevadel ei toimunud enam ka kudevate särgede rännet

Mullutu lahest Suurlahte neid ühendava Kurgu kraavi täiskasvamise tõttu.

Kalade rändeteede parandamiseks on välja pakutud järgmised võimalikud tegevused:

1. Nasva jõe alguse puhastamine Mullutu lahes;

2. Mullutu lahte Suurlahega ühendava Kurgu kraavi puhastamine,

3. Mullutu lahte ja Vägara lahte ühendava Pühajõe voolusängi puhastamine;

2

4. Järvedesse suubuvate jõgede ja ojade suudmealade puhastamine, aitab parandada värske vee

juurdevoolu ja hapnikutingimusi. Olulised on Vägara lahte suubuv Pühajõgi ja Mullutu

põhjaossa suubuv Kärla jõgi oma suublaaladega.

Tuues näiteid analoogsetest tegevustest, siis koelmualadele ligipääsetavuse parandamist on

tehtud suurema mahuliselt Emajõe vanajõgedel 2010. ja 2011. aastal, mille käigus parandati 18

vanajõe ühendust Emajõe ülemjooksuga. Sellega loodi eelduseid latika ning teiste kalade varude

suurenemiseks, paranes ligipääs koelmutele ja teistele elupaikadele, suurenes kättesaadava

koelmuala pind ning vähenes perioodilisest hapnikuvaegusest tingitud oht elustiku suremiseks.

Koheselt pärast vanajõgede sissevoolude puhastamist paranesid hapnikutingimused.

Kõik käesoleva pöördumise objektiks olevad veekogud asuvad või on otseselt seotud Mullutu-

Loode looduskaitsealaga, mille valitsejaks on määratud Keskkonnaamet.

Saaremaa Vallavalitsus esitas 29.05.2025 kirjaga nr 8-5/2734-2 Keskkonnaametile pöördumise

koos palvega kaaluda tuginedes looduskaitseseadusele, veeseadusele ja VV 16.04.2021. a

määrusele nr 36 "Mullutu-Loode looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" kirjeldatud

tegevuste elluviimise võimalikkust, võimalikke tegevusi ja elluviimise rahastamist.

Keskkonnaamet andis 18.06.2025 kirjaga nr 7-9/25/10950-2 omapoolse arvamuse planeeritud

tegevuste kohta. Tunnistatakse probleemi olemasolu ja olukorra parandamise vajalikkust.

Keskkonnaametil aga selleks inimressurss ja rahalised vahendid puuduvad.

Saaremaal on RMK mitmetel väiksematel kudealadel parandanud ligipääsetavust nii

ühendusteede puhastamise kui ka osalise veetaseme reguleerimisega – paraku on tegemist

mahult märkimisväärselt väiksemate objektidega, mille keerukusaste ei ole kõnealusega

võrreldav.

Kas RMK tulevikuplaanides on Mullutu-Suurlahe rändeteede parandamine ja millised ootused

oleksid Teil selles osas Saaremaa Vallavalitsusele koostööks ?

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Meelis Albert

veekeskkonna peaspetsialist

452 5150

[email protected]

Lisa: Keskkonnaameti 18.06.2025 kiri nr 7-9/25/10950-2

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Kairi Niit

Saaremaa Vallavalitsus

Teie 29.05.2025 nr 8-5/2734-2

Meie 18.06.2025 nr 7-9/25/10950-2

Mullutu-Loode looduskaitsealal asuvate

veekogude kalastiku rändetingimuste

parandamisest

Austatud Kairi Niit

Esitasite Keskkonnaametile palve leida rahastusallikaid Mullutu-Loode loodukaitsealal asuvate

veekogude kalastiku rändetingimuste parandamiseks. Kohalike kalurite tähelepanekute

kohaselt on halvenenud poolsiirdekalade jõudmine kaugematesse rannikulõugastesse ning

olukorra parendamiseks soovite leida võimalusi rändeteede puhastamiseks Nasva jõe alguses,

Kurgu kraavil, Pühajõel ja Kärla jõe suubumiskohas Mullutu lahte.

Mullutu-Loode looduskaitseala koos oma veekogudega on üheks selle piikonna olulisemaks

kalastiku taastootmisalaks ning veekogude hea seisund on ülimalt oluline. Siiski ei ole alati

üheseid põhjuseid, miks kalade arvukus piirkonnas muutub ning vaadata tuleb kõiki aspekte,

mis võivad kalastiku koosseisu muuta. Kuna tegemist on olulise alaga, siis kudealade

taastamise programmis1 on ette nähtud kompleksne kalastiku eeluuring ja selle põhjal tehtav

topo-geodeetiline ja ehitusgeoloogiline uuring ning alles seejärel konkreetsed tegevused

piirkonnas. Nimetatud kudealade programm saab oma rahastuse suures osas Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning vastavalt asjakohasele Regionaalministri

määrusele2 on tööde teostaja Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnaamet on suhelnud

vastava RMK osakonnaga ning hetkel ei ole kindlat ajaplaani, millal hakatakse piirkonnas ette

nähtuid uuringuid, mis on tööde tegemise eelduseks, läbi viima. Täpsema teabe saamiseks

palume pöörduda otse RMK poole (kontakt Sander Sandberg, [email protected]).

Lisaks kudealade programmis ette nähtud suurematele töödele on rahastust väiksemate tööde

läbiviimiseks võimalik küsida ka erinevatest rahastusallikatest. Näiteks on võimalik finantse

küsida Keskkonnainvesteeringute Keskuse kalanduse- või keskkonnaprogrammist. Samuti saab

keskkonda toetavaid rahasid küsida läbi MTÜ Saarte Kalanduse (kontakt Heino Vipp,

[email protected])

1 Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2023-2033, Regionaal-ja

Põllumajandusministeerium, 2024 2 Regionaalministri määrus 29.06.2024 nr 41, „Perioodi 2021–2027 kalade kudemistingimuste parendamise

toetus“

2 (2)

Keskkonnaamet saab erinevate tegevuste elluviimisel olla toetavas ja nõuandvas rollis. Kahjuks

puuduvad meil muud vahendid suuremate projektide elluviimiseks nii inim- kui finantsressursi

näol.

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist juhataja ülesannetes

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Märt Kesküla 523 4410

[email protected]

Meelis Albert Teie 17.07.2025 nr 17.07.2025 nr 8-5/4093-1

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

6.1/2025/5120

Vastuskiri kalade kudealade ja juurdepääsude parandamisest Mullutu-Suurlahes

Austatud Meelis Albert

Olete pöördunud Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole palvega aidata kaasa

Mullutu-Suurlahe veestikus kalade rändeteede ja kudealade olukorra parandamisele ning mainite,

et Saaremaa vallavalitsuse poole on pöördunud eelnevalt sama murega MTÜ Saarte Kalurite

Ühing. Oma kirjas tõite välja kalade rändeteede parandamiseks võimalikud tegevused:

1. Nasva jõe alguse puhastamine Mullutu lahes;

2. Mullutu lahte Suurlahega ühendava Kurgu kraavi puhastamine;

3. Mullutu lahte ja Vägara lahte ühendava Pühajõe voolusängi puhastamine;

4. Järvedesse suubuvate jõgede ja ojade suudmealade puhastamine, aitab parandada värske vee

juurdevoolu ja hapnikutingimusi. Olulised on Vägara lahte suubuv Pühajõgi ja Mullutu põhjaossa

suubuv Kärla jõgi oma suublaaladega.

Vastavalt Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelus Fondi määrusele ja Siirde-, poolsiirde-

ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programmi 2023-2033 tööde nimekirjale on

välja toodud, et Mullutu-Suurlahes oleks vajalik eemaldada Kurgu kraavilt koprapaisud.

Ülejäänud Teie kirjas välja toodud tegevused teadlaste koostatud programmis käesoleval hetkel

puuduvad.

RMK on küsinud kalateadlastelt seisukohta mainitud tegevuste vajalikkusest kalade liikumise

parendamiseks Mullutu-Suurlahe süsteemis. Siiani on seisukoht olnud, et lihtsakujuliste

kaevetöödega on oht, et alandatakse rannikujärvede niigi madalat veetaset ning seeläbi

kahjustatakse kalade kudemisalasid. Kalade liikumine Mullutu-Suurlahe ja Nasva jõe vahel ei ole

teadlaste hinnangul käesoleval hetkel probleemiks, sest valgala ja vooluhulgad on piisavalt suured

ning tegemist on ühtlasi süsteemiga, mis on tugevalt mereveetasemest mõjutatud. Ent on tõdetud,

et kalade liikumist võivad takistada ajutised koprapaisud (Kurgu kraavil), mis on välja toodud ka

EMKVF-i koelmualade taastamise programmis ning kelle arvukust reguleerib kohalik jahiselts.

Järvedesse suubuvate jõgede suublaalade puhastamine ei too kaasa värske vee ja hapnikurikka vee

juurdevoolu. Ka siinkohal on oluline mainida, et nimetatud tööde enda tegemine võib mõjutada

Mullutu ja Suurlahe seisundit ja toitainete sisaldust ja seeläbi hoopis kiirendada nende

eutrofeerumist.

RMK on tihedas suhtluses Eesti teadusasutustega ning kui tekib vajadus Mullutu-Suurlahe

siirdekalade rändetingimuste parandamiseks, siis oleme valmis tellima kalandusliku eeluuringu

välja selgitamaks probleemide asukohta, ulatust ning nende võimalikke lahendusvariante (kaasa

arvatud tööde kirjeldust ja nende maksumust).

2 ${text.ak}

Käesoleval hetkel tegeleb RMK koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga ning

hüdroinseneridega nii Lääne-Saaremaa rannikujärvede kalade kudemistingimuste parandamisega

kui on alustanud ka Lõuna-Saaremaa rannikujärvede kalanduslike eeluuringutega ning peab antud

piirkonnas kudealade taastamist ning siirde-ja poolsiirdekalade rändevõimaluste parandamist väga

oluliseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Sandberg

veeökoloogide juht

looduskaitseosakond

[email protected]

53999832