Seisukoht Kullavere jahipiirkonna jagamise kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Eesti Jahimeeste Selts

[email protected]

10.07.2025 nr 13-11/25/13713

Arvamuse küsimine Kullavere jahipiirkonna

jagamise kohta

Palume teie seisukohta Kullavere jahipiirkonna jagamise kohta. Kullavere jahipiirkonna

kasutusõiguse luba nr 01 lõppes peale Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2024 haldusasja nr 3-22-

2414 jõustumist.

Pärast loa lõppemist on tõstatunud küsimus, kas senine jahipiirkond võiks olla otstarbekas

jagada väiksemateks piirkondadeks. Keskkonnaamet küsis sel teemal arvamust Jõgevamaa

jahindusnõukogult, kuid nõukogu liikmete vahel kujunesid välja vastandlikud arvamused.

Selleks, et tagada piirkonnas laiem osalus ja arvestada paremini kohalike huvidega, on

Keskkonnaamet esialgu seisukohal, et jahipiirkonna jagamine võib olla põhjendatud.

09.07.2025 toimus kohtumine Keskkonnaameti, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Kullavere Jahiühistu

esindajate vahel. Kohtumisel rõhutati, et lisaks pindala ja halduskorralduse küsimustele tuleb

arvestada ka senise kasutaja ootuste ning kogukondliku jahinduse põhimõtetega.

Palume jahindusnõukogude liikmete katusorganisatsioonidel edastada oma argumenteeritud

seisukoht Kullavere jahipiirkonna jagamise otstarbekuse kohta. Palume oma arvamus saata

hiljemalt 18.07.2025, tuginedes kirjaga kaasas olevale käskkirja eelnõule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Türna

juhataja

Jahinduse ja vee-elustiku büroo

Lisa: Käskkirja Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondade moodustamine eelnõu.pdf

Sama: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]

Astrid Levkoi-Epner 5695 1405

[email protected]

K Ä S K K I R I

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Eelnõu Pala, Kääpa ja Murru

jahipiirkondade moodustamine

1. OTSUSTUS

Jahiseaduse § 11 lg 2 ja keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti

põhimäärus“ § 8 lg 2 p 18 alusel,

OTSUSTAN:

1. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 28.04.2004 määruse nr 34 „Kullavere, Luua,

Pikknurme ja Saadjärve jahipiirkonna moodustamine” (edaspidi määrus nr 34) § 1 p 1 ja 2 ning

moodustada:

1.1 Pala jahipiirkond;

1.2. Kääpa jahipiirkond;

1.3. Murru jahipiirkond.

2. Pala jahipiirkonna ja jahimaa pindala on 12436 ha, Kääpa jahipiirkonna ja jahimaa pindala on

15614 ha ning Murru jahipiirkonna ja jahimaa pindala on 15010 ha;

3. Kinnitan Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondade piirikirjelduse kaardina (lisatud);

2. ASJAOLUD

2.1. Kullavere jahipiirkond moodustati keskkonnaministri 28.04.2004 määruse nr 34 „Kullavere,

Luua, Pikknurme ja Saadjärve jahipiirkonna moodustamine” (edaspidi määrus nr 34) § 1 p 1

ja 2 alusel.

2.2. Määruse nr 34 § 1 lg 1 kohaselt on Kullavere jahipiirkonna pindala 43060 ha. Kullavere

jahipiirkonna piirikirjeldus on toodud määruse nr 34 § 1 p-s 2.

2.3. Kullavere jahipiirkonna kasutaja oli Kullavere Jahiühistu (registrikood 10388100, edaspidi

KJÜ), kes kasutas jahipiirkonda 01.06.2013 väljaantud Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse

loa nr 01 alusel.

2.5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 17.12.2024 haldusasjas nr 3-22-2414 lõppes

Kullavere Jahiühistu Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr-01 kehtivus ja alates

2 (2)

18.12.2024 jäi jahipiirkond kasutusse andmata.

2.6. JahiS § 11 lg 2 alusel moodustab jahipiirkonna Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga.

2.7. JahiS § 12 lg-le 1 p 2 alusel on Keskkonnaamet otsustanud Kullavere jahipiirkonna jaotada

kolmeks jahipiirkonnaks – Pala, Kääpa ja Murru.

3. PÕHJENDUSED

3.1. Kullavere jahipiirkonna puhul oli haldusasja nr 3-22-2414 raames jahipiirkonna kasutusõiguse

loa pikendamine vaidlustatud, mis viitab mitmetele juriidilistele isikutele, kes tunnevad huvi

piirkonnas jahipidamise korraldamise vastu.

Kasutusse andmata jahipiirkonna jaotamisel on Keskkonnaametil ulatuslik kaalutlusõigus.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 ja § 6 kohaselt tuleb kaalutlusõigust kasutada volituse

piirides, eesmärgipäraselt ning kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Seejuures tuleb arvesse

võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid ning erinevaid huve, selgitades välja otsuse tegemiseks

olulised asjaolud. Sellest tulenevalt küsis Keskkonnaamet Kullavere jahipiirkonna jaotamise

kohta arvamust nii Jõgevamaa jahindusnõukogult kui ka Keskkonnaagentuurilt.

Jahindusnõukogu ei omanud ühtset arvamust, mis viitab maaomanike ning jahimeeste

esindajate huvide lahknemisele jahipiirkonnas jahinduse korraldamisel ning

Keskkonnaagentuur pooldab jahipiirkonna jagamist.

Suurte (üle 20 000 ha) jahipiirkondade jagamist käsitleti ka Eesti Jahimeeste Seltsiga ning

Kliimaministeeriumi esindajatega. Arutelude käigus jäid osapooled seisukohale, et suured

jahipiirkonnad on mõistlik jagada, tagamaks huvitatud osapoolte suurem kaasatus ning

ühtsem seireandmete kogumine.

Keskkonnaamet saatis käskkirja kavandi tutvumiseks seotud osapooltele.

14.04.2025 kirjaga nr 13-11/25/7659 esitas Kullavere Jahiühistu vastuväited jahipiirkonna

jagamisele tuues välja, et kavandis toodud põhjendused, mõjuhinnang ning kaasamine pole

piisavad ning esmalt tuleb korraldada uus konkurss. Välja tuuakse, et ei selgu, miks väiksem

jahipiirkond (nt 10 000 ha) oleks parem kui suurem (nt 40 000 ha). Puudub laiapõhjaline

küsitlus või uuring maaomanike tegelikest eelistustest.

Jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamise vaidlustus oli seotud menetlusliku veaga (loa

pikendamise õiguslik alus), mitte reaalse vajadusega jagada piirkond. Keskkonnaameti

kavandis pole välja toodud Jõgevamaa jahindusnõukogu jahimeestest liikmete vastuväiteid

jagamisele ning nõukogus on jahimeeste esindatus väiksem maaomanike esindatusest.

Samuti toodi välja jagamisega kaasnevaid riske. Suured, hästi toimivad jahiseltsid on tekkinud

väikeste liitumise teel – jagamine vähendab nende võimekust. Killustumine võib viia

erahuvidest lähtuva jahikorralduseni ja väiksemate seltside suutmatuse täita seaduse nõudeid.

Väiksemad jahipiirkonnad hoopis suurendavad seire killustatust ja riske (nt topelt loendamine,

üleküttimine). Lisaks puuduvad tõendeid, et Kullavere piirkonnas ulukiseiret pole korraldatud

korrektselt. Kavandis viidatud Õiguskantsleri seisukoht viitas eelkõige riigimaade kasutuse

andmisele, mitte piirkondade jagamisele ning pole antud käskkirja kaalutlusena asjakohane.

Vastusena vastuväidetele toob Keskkonnaamet välja, et Kullavere jahipiirkonna jagamine ei

takista Kullavere Jahiühistul osaleda kõikide tekkivate jahipiirkondade konkurssidel ning

kasutusõiguse saamisel jätkata piirkonnas jahi korraldamist samadel alustel nagu senini.

3 (2)

Maaomanike tegelike eelistuste väljaselgitamiseks küsitluse läbiviimist ei pea

Keskkonnaamet otstarbekaks. Jahipiirkondade kasutusõiguse konkurss põhineb

maaomanikega sõlmitud jahinduslikel lepingutel ehk sellega on nende poolsed eelistustega

arvestamine tagatud.

Keskkonnaamet nõustub, et kasutusõiguse pikendamise vaidlus ei puudutanud jahipiirkonna

jagamise küsimust. Kuigi vaidlustus puudutas formaalset menetlusviisi, tõi see esile huvi

piirkonna kasutusõiguse vastu, sealhulgas alternatiivsete huvigruppide poolt. See viitab

vajadusele avatud konkurentsi ja kaasatuse järele. Sellises olukorras on otstarbekas kaaluda

piirkonna jagamist, et võimaldada mitmekesisemat osalemist.

Arvestades ka, et Jõgevamaa jahindusnõukogu ei andnud antud juhul üheselt selget

seisukohta, järeldas Keskkonnaamet, et huvid olid piirkonnas vastuolulised. Just selline

lahknevus osutab vajadusele kaaluda teistsugust korraldust, et tagada paremini

tasakaalustatud osalus ja konfliktivabam koostöö. Jahindusnõukogu koosseis ei puutu antud

juhul asjasse, Keskkonnaameti kaalutlus arvestas, et jahindusnõukogul puudus ühtne

seisukoht jagamise osas. Erinevalt jahipiirkonna kasutusõiguse pikendamise otsusest ei ole

jagamisel vajalik jahindusnõukogu konsensuslik või enamusotsus.

Jõgevamaa jahindusnõukogu jahimeestest liikmete vastuväited põhinesid peamiselt jagamise

seaduslikule alusele ning tõdemusele, et puuduvad etteheited Kullavere Jahiühistule

piirkonnas jahipidamise korraldamise. Keskkonnaametil puuduvad samuti etteheited

jahipidamise korraldamise osas, ning jagamise otsus ei ole seotud Kullavere Jahiühistu senise

tegevusega, kaasaarvatud seireandmete esitamisega.

Väljatoodud riskide osas leiab Keskkonnaamet, et kavand tugineb ulukiseire korralduse ja

maaomanike kaasatuse parendamise üldisele eesmärgile. Väiksemad jahipiirkonnad

võimaldavad paremat kontrolli ulukite küttimise ja seireandmete kvaliteedi üle ning

tõhustavad kohaliku kogukonna osalust. Eesti jahinduse suundumuseks on liikuda väiksemate

ja paremini hallatavate piirkondade poole, mis aitab vältida liiga tsentraliseeritud juhtimist

ning võimaldab paindlikumat kohalikku korraldust ja koostööd. Väiksem piirkond ei tähenda

automaatselt madalamat võimekust – see sõltub organisatsiooni juhtimisest ja liikmete

aktiivsusest.

Õiguskantsleri seisukohad on osa laiemast arutelust jahipiirkondade haldamise ja riigimaade

kasutuse teemal. Kuigi kriitika puudutas peamiselt kasutusõiguse pikendamise korda, on

seisukohti võimalik rakendada ka kontekstis, kus eesmärk on tagada õiglane ligipääs ja

kaasatus – see on asjakohane ka piirkondade võimaliku ümberkorraldamise puhul. Kavandis

viidatud seisukoht toetab vajadust süsteemi õiguspärasuse ja läbipaistvuse suurendamiseks.

Keskkonnaamet otsustas jagada Kullavere jahipiirkonna ning moodustatakse Pala

jahipiirkond suurusega 12436 ha, Kääpa jahipiirkond suurusega 15614 ha ja Murru

jahipiirkond suurusega 15010 ha.

3.2. JahiS § 3 lg 1 järgi on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav

ala. JahiS § 3 lg 2 p 2 kohaselt ei kuulu jahimaa hulka kaitseala vöönd, kus jahipidamine on

seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.

3.3. Vastavalt JahiS §-le 5 on jahipiirkond suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille

jahimaa pindala ühes ringpiiris peab olema vähemalt 5000 ha.

3.4. Arvestades senise Kullavere jahipiirkonna suurust (43 060 ha), peab Keskkonnaamet

põhjendatuks jagada see kolmeks uueks jahipiirkonnaks (Murru, Pala ja Kääpa), mitte liita

4 (2)

külgnevatega. See võimaldab moodustada optimaalse suurusega jahimaad, laiendab

jahikorralduse võimalusi JahiS § 14 lg 2 p 1 alusel ning parandab koostööd maaomanikega.

Väiksemad piirkonnad aitavad paremini jälgida ulukite seisundit ja planeerida küttimist.

Piiride määramisel on eelistatud looduses selgelt eristuvad piirjooned, nagu teed ja kraavid.

3.5. Lisaks aitab suurte kasutusse andmata jahipiirkondade jaotamine tagada võimalikult paljude

huvitatud isikute ligipääsu jahipiirkondadele. Selline lähenemine on kooskõlas ka

õiguskantsleri 11.03.2022 kirjas nr 6-1/211741/2201394 esitatud seisukohaga, mille kohaselt

tuleb riigile kuuluvate jahimaade kasutusse andmisel arvestada nii jahiseaduse kui

riigivaraseaduse põhimõtteid ning tagada isikute võrdne kohtlemine. See tähendab, et

jahimaade kasutusse andmisel tuleb võimaldada võrdset ligipääsu nii jahipiirkonna

kasutajatele kui ka maaomanikele, tagades mõlema huvide kaitse.

3.6. Mustvee ja Peipsiääre vallas asuvatesse Pala, Kääpa ja Murru jahipiirkondadesse ei jää JahiS

§ 3 lg-s 2 nimetatud alasid, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik või see on seadusega või

seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.

3.7. Eeltoodud põhjendusi arvestades moodustatakse Pala jahipiirkond pindalaga 12436 ha, Kääpa

jahipiirkond pindalaga 15614 ha ja Murru jahipiirkond pindalaga 15010 ha. Uued

jahipiirkonnad asuvad Mustvee ja Peipsiääre vallas vastavalt käesoleva käskkirja lisaks

olevale kaardile.

3.8. Käesoleva käskkirja jõustumisega tunnistatakse JahiS § 67 lg 3 alusel kehtetuks

keskkonnaministri määruse nr 34 § 1 lg 1 ja 2.

4. Menetlusosaliste ärakuulamine

Vastavalt JahiS § 11 lg-le 5 kohaldatakse jahipiirkonna moodustamisel avatud menetluse sätteid,

arvestades JahiS erisusi.

Keskkonnaamet avalikustas käesoleva käskkirja eelnõu 10.06.2025 kuni 24.06.2025 oma

veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus 10.06.2025

üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht.

5. VAIDLUSTAMINE

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest arvates,

esitades vaide käskkirja andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

peadirektor

Saata: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts, Jõgevamaa

jahindusnõukogu liikmed

Astrid Levkoi-Epner

spetsialist

jahindus ja vee-elustiku büroo

Tanel Türna Teie 10.07.2025 nr 13-11/25/13713

Keskkonnaamet

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

1.65/2025/5002

Seisukoht Kullavere jahipiirkonna jagamise kohta

Austatud Tanel Türna

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jääb Kullavere jahipiirkonna võimaliku jagamise

küsimuses neutraalseks ning rõhutab, et RMK jaoks ei ole määrava tähtsusega, kas piirkond jääb

üheks või moodustatakse sellest kolm eraldi jahipiirkonda.

RMK peamine huvi on, et ulukiasurkondi majandataks jätkusuutlikult ning et ulukikahjustused

riigimetsades oleksid võimalikult väikesed. Oluline on tagada korrektne ulukiseire,

küttimislimiitide täitmine ning probleemliikide, kobraste väljapüüdmine

maaparandussüsteemidest. Samuti peame oluliseks, et Keskkonnaametile edastataks täpsed ja

usaldusväärsed seireandmed.

Senisele kasutajale, Kullavere Jahiühistule, puuduvad meil etteheited piirkonna senise

jahindusliku korralduse osas. RMK hinnangul on Kullavere Jahiühistu sisemiselt juba praktikas

jaganud piirkonna kolmeks jahipiirkonnaks.

Kokkuvõttes ei sea RMK kahtluse alla Keskkonnaameti õigust otsustada jahipiirkondade jagamise

üle. Küll aga toome esile, et RMK seisukohast ei ole jahipiirkondade arv (üks või kolm) määrava

tähtsusega, kuna see ei mõjuta oluliselt meie töömahtu ega halduskoormust. Meie jaoks on kõige

olulisem, et jahipiirkonnas oleks tagatud hea koostöö, jahinduslikud kohustused oleksid täidetud

ning looduskaitselised ja metsamajanduslikud eesmärgid oleksid kaitstud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Ellram

jahinduse peaspetsialist

metsamajandusosakond

53486408 [email protected]