Vastuskiri

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 04.07.2025 nr 10-6/2356

Meie: 16.07.2025 nr 3-1.1/2025/4897

Austatud Endrik Mänd

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu ning keskkonnamõju ja muude asjakohaste

mõjude strateegilise hindamise aruandest

Viimsi vald on 04.07.2025 RMKle saadetud kirjas esitanud arvamuse andmiseks Viimsi valla

haldusterritooriumi üldplaneeringu ning keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegilise

hindamise aruande. Oleme üldplaneeringu eelnõule seoses rohevõrgustikule seatavate kitsendustega

esitanud ettepanekud 30.04.2025 kirjaga nr 3-1.1/2024/5576. Tagasiside tabeli põhjal ei ole nendega

arvestatud põhjusel, et: Rohevõrgustiku toimimiseks on raietele reeglite seadmine vajalik ja

asjakohane. Seetõttu ei saa esitatud ettepanekuga arvestada.

Kuigi üldplaneeringuga võib keskkonnaalaseid piiranguid kehtestada, peab RMK siiski oluliseks

rõhutada, et piirangute kehtestamisel tuleb arvestada nende proportsionaalsust, teostatavust,

intensiivsust ja kooskõla muude kehtivate õigusaktidega, eriti metsaseaduse ja looduskaitseseaduse

sätetega. Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 2 sätestab seaduse eesmärgina metsa kui

ökosüsteemi kaitse ja säästva majandamise ning defineerib säästva majandamisena olukorra, kui see

tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi,

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse

võimaluse. Metsaseaduse § 42 lõige 1 punkt 2 kohaselt on metsaomanik kohustatud majandama ja

lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise

põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Üldplaneeringu tingimuste

kujundamisel tuleb lähtuda säästva kasutuse põhimõttest, mille kohaselt ei tohi metsa kasutada

intensiivsemalt, kui selle ökosüsteem suudab taastuda.

Seetõttu palume arvestada järgmiste muudatusettepanekutega:

1. Juhime tähelepanu, et rohevõrgustiku tingimustes uuendusraie keelamine välistab ka

võimaluse metsa uuenemisvõime tagamiseks, st säästvaks metsamajanduseks. Sellest

lähtuvalt täpsustame oma eelmises kirja toodud üldist rohevõrgustiku toimimist puudutavat

ettepanekut:

1.1. Palume üldplaneeringu seletuskirja lk 59 toodud tingimuses: uuendusraie langi vahetus

läheduses võib uuendusraiega alustada, kui puittaimestik langil on uuenenud, seejuures on

turberaie langil turberaie lõpuni viidud ning puittaimestik uuenenud. Uuenenud metsaks

loetakse vähemalt 3 m kõrgust puistut ning okaspuu enamusega noorendiku puhul 1,5 m kõrgust

puistut. Vahetuks läheduseks loetakse 100 m vahemaad uuendusraie langi välispiirist kasutada

sõnastust uuendusraie langi vahetus läheduses võib uuendusraiega alustada, kui puittaimestik

langil on uuenenud. Uuenenud metsaks loetakse lageraie puhul vähemalt 3 m kõrgust puistut

ning okaspuu enamusega noorendiku puhul 1,5 m kõrgust puistut ja turberaie puhul

Looduskaitseseaduses ja Metsaseaduses toodud tingimusi. Selgitame, et rohevõrgustiku tugialad

asuvad valdavalt kohaliku kaitseala piiranguvööndis, kus kehtivad looduskaitseseadusest

tulenevad täiendavad kitsendused aegjärksele raiele ja sellest tulenevalt on kõigi turberaieliikide

minimaalne raiejärkude arv kolm. Metsaseaduse § 3 lõike 6 kohaselt peab raiejärkude vahe

olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid. Seega on minimaalne tuberaie

läbiviimise periood kehtiva seadusandluse alusel 12 aastat. Metsakasvatuse tunnustatud

praktikutena kinnitame, et lähtuvalt valgus- ja juurkonkurentsist võib vana metsa all uue

metsapõlve kasvatamine kõrgusteni 1,5 ja 3 m võimatuks osutuda. Samuti saab niivõrd kõrge

uuendus järgmise raiejärgu käigus pöördumatult kahjustatud. Metsaseaduses ette nähtud

uuenemiskõrgused turberaiel arvestavad ka väikeste puutaimede suurema plastsusega, mis

võimaldab neil säilitada kasvuvõime ka järgmiste raiejärkude läbiviimise käigus ülarinde

langetamisel tekkivate kahjustuste järgselt. Seetõttu palume arvestada turberaie erisustega ning

mitte rakendada lageraiega seotud kõrguslävendeid neile juhtudele. Turberaie kasutamine

võimaldab jätkata metsamajandamist ka ökoloogiliselt tundlikel aladel ilma, et ökosüsteemi

struktuur või taastumisvõime häviks. Uuenemiskõrgused 3 m lehtpuu ja 1,5 m

okaspuuenamusega puistutes on lageraie puhul igati mõistetavad ja ka praktikas teostatavad.

Lisaks palume kaotada samas tingimuses nõue 100 m puhveralale uuendusraielangi ümber.

Nimetatud nõue ei aita kaasa rohevõrgustiku toimimisele, vaid killustab kunstlikult

metsaökosüsteeme. Piisav mosaiiksus ja looduslähedane struktuur saavutatakse juba

üldplaneeringu seletuskirja eelnõus kirjeldatud uuenemiskõrguse piirangu läbi lageraiel ja

turberaietele seadusandluses kehtivate piirangute rakendamisel.

1.2. Palume üldplaneeringu seletuskirja lk 60 toodud tingimuses: raiete järgselt ei tohi puistu

täius langeda alla 50% arv 50 asendada arvuga 30. Selgitame, et täius 30% on metsakasvatuse

praktikas piisav ja ennast õigustanud kui suurim ülarinde puude tihedus, kus juurkonkurents ja

valgustingimused võimaldavad järelkasvul edukalt uueneda ja uueks metsapõlveks sirguda.

Täius 30% tagab sobiva valgusrežiimi ning eduka järelkasvu. Täius 50% seda ei võimalda, jättes

puud liigselt varju ning antud metsaosa uuenemine ei saa toimuda, mistõttu puudub metsa

järelkasvul võimalus välja areneda ülarindesse.

1.3. Palume üldplaneeringu seletuskirja lk 61 toodud tingimuses: konfliktalal on uuendusraied

keelatud, v.a teekaitsevööndis liiklusohutuse tagamise eesmärgil teostatavad raied, asendada

sõna uuendusraied sõnaga lageraied. Selgitame, et üldplaneeringus tähistatud konfliktalade

täielik välistamine metsamajandusest on ebaproportsionaalne ja vastuolus säästva majandamise

põhimõttega. Turberaie võimaldamine nendel aladel säilitab metsa ökoloogilise funktsiooni ja

võimaldab samal ajal piiratud ulatuses metsa uuendada. Turberaie võimaldab metsa

läbimõeldud, pikaajalist ja looduslähedast majandamist moel, mis sobib ka konfliktaladele.

Kokkuvõtvalt palume üldplaneeringus arvestada metsaseadusest, looduskaitseseadusest ja

metsamajanduslikust praktikast tulenevaid põhimõtteid, et tagada nii rohevõrgustiku ökoloogiline

toimimine kui ka metsade pikaajaline uuenemisvõime ning säästev majandamine.

Esitatud seisukohtade (uuenemiskõrguste diferentseerimine, 30% täius, puhveralade kaotamine,

konfliktaladel piirdumine lageraie piiranguga) eesmärk ei ole rohevõrgustiku rolli eitamine, vaid

selle funktsioneerimise tagamine kooskõlas säästva metsanduse põhimõtetega, arvestades

ökoloogiliste funktsioonide kaitset, metsa uuenemisvõime reaalseid tingimusi ja

metsamajanduslikku teostatavust. Leiame, et säästva metsanduse põhimõte toetab esitatud

ettepanekute näol üldplaneeringu vastuvõtmist – mitte vastandudes looduskaitsele, vaid edendades

selle tõhusamat rakendamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Arvamuse andjad

Meie 04.07.2025 nr 10-6/2356

Viimsi valla haldusterritooriumi

üldplaneeringu ning keskkonnamõju ja

muude asjakohaste mõjude strateegilise

hindamise aruande arvamuseks

esitamine

Planeerimisseaduse § 85 alusel esitame Teile arvamuse andmiseks Viimsi valla

haldusterritooriumi üldplaneeringu (ÜP) ning keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude

strateegilise hindamise (KSH) aruande.

ÜP ja KSH algatati Viimsi Vallavolikogu 15.02.2022 otsusega nr 9. Lähteseisukohad ja KSH

programm valmisid 2023. aasta lõpuks. Seejärel koostati ÜP eskiislahendus ja KSH aruande

eelnõu, mida on avalikkusele tutvustatud 1.-31.10.2024 ja 1.-30.04.2025. Arutelud toimusid

13.12.2024 ja 13.06.2025. Avalikustamiste tulemusel on nii ÜP kui ka KSH aruannet täiendatud

ja täpsustatud.

Kõik ÜP ja KSH-ga seotud materjalid on kättesaadavad Viimsi üldplaneeringu

kaasamiskeskkonnas (ligipääs www.viimsivald.ee esilehel, käivitub valla kodulehel ülaservas

kiirviite „Üldplaneering“ avamisel) https://bit.ly/ViimsiUP.

Meie tagasiside viimase avalikustamise ajal esitatud ettepanekutele on leitav

kaasamiskeskkonnas leheküljel „SEISUKOHAD“. Varasemad nii lähteseisukohtadele kui ka

esialgsele eskiisile (2024) esitatud arvamused ning vallapoolsed seisukohad on leitavad

kaasamiskeskkonnas leheküljel „MATERJALID“ kerides allapoole.

Vajadusel palume pöörduda täiendava info saamiseks [email protected] või

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Endrik Mänd

peaarhitekt