Hariliku sookäpa kaitse tegevuskava kinnitamine

K O R R A L D U S

16. juuli 2025 nr 1-3/25/259

Hariliku sookäpa kaitse tegevuskava kinnitamine

1. OTSUS

Kooskõlas looduskaitseseaduse § 49 lõike 1 punktiga 2 ja lõikega 3, võttes aluseks

keskkonnaministri 03.06.2016 käskkirja nr 1-2/16/544 „Elupaiga tegevuskava ning liigi kaitse ja

ohjamise tegevuskava kinnitaja määramine” ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr

47 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4:

1. kinnitan „Hariliku sookäpa (Hammarbya paludosa) kaitse tegevuskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud tegevuskavas nimetatud kaitsealuse liigi

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel

kinnitatud tegevuskavaga;

3. liigikaitse büroo juhatajal korraldada tegevuskava avaldamine Keskkonnaameti kodulehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Olav Avarsalu

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur

Kaire Kalk

projekti koordinaator

looduskaitse planeerimise osakond

Hariliku sookäpa

(Hammarbya paludosa)

kaitse tegevuskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

16.07.2025

korraldusega nr 1-3/25/259

2

Sisukord

Sisukord ........................................................................................................................ 2

Sissejuhatus ................................................................................................................... 3

1. Liigi iseloomustus .................................................................................................. 4

2. Mõjutegurid ja kaitsemeetmed ............................................................................... 5

3. Kaitse-eesmärgid ja võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused ................ 8

4. Sobiv kaitsekord, kasvukoha ja leiukoha määratlemise ning EELISesse

kandmise ja arhiveerimise põhimõtted ....................................................................... 10

5. Tegevuskava ........................................................................................................ 13

Kasutatud allikad ........................................................................................................ 15

Lisa 1. Tegevuskava alapõhised kaardikihid

3

Sissejuhatus

Sookäpp (ka harilik sookäpp) on Eesti väikseim orhidee. Liik kuulub II

kaitsekategooriasse ja 2017. aasta liikide ohustatuse hindamise järgi (IUCNi

kriteeriumite alusel) ohualdiste (VU ˗ endangered) liikide hulka.

Peamised kasvukohad on rabad, siirdesood ja veekogude õõtsikkaldad. Paikneb

hajusalt üle Eesti, kuid populatsioonid on vähearvukad. Sookäppa ohustavad kõige

enam kuivendus ja sellest tingitud kasvukohtade võsastumine ja muutused rohustus

ning turba kaevandamine.

Liigi lühiajaliseks kaitse-eesmärgiks on liigi säilimine kõikides sihtkaitsevööndisse

jäävates kasvukohtades ning pikaajaliseks eesmärgiks kõikide kaitsealadel asuvate

kasvukohtade soodne seisund. Sookäpa kaitse toimub peamiselt elupaikade kaitse

kaudu. Soodes kasvavate liikide elupaikade kaitse on enamjaolt passiivne. Oluline on

seejuures soode kui toimivate ökosüsteemide säilitamine, sest ilma liigikohase

elupaigata pole üksikisendeid võimalik kaitsta. Hariliku sookäpa kasvukohtadest jääb

pindalaliselt kaitstavatele aladele 92,8% ning sihtkaitsevööndisse 87,1%. Soostuvate ja

sooelupaikade puhul on oluline võimalikult loodusliku veerežiimi tagamine, mis

reeglina tähendab senise olukorra säilitamist, kuid osadel juhtudel ka veetaseme

tõstmist, st olemasolevate kraavide sulgemist. Seega on veerežiimi säilitamine või

taastamine prioriteetseim tegevus.

Tegevuskavas antakse tegevuskava koostamisel kogutud teabele tuginevad suunised,

tagamaks sookäpa soodne seisund. Tegemist on sookäpa kaitsega tegelevatele

asutustele suunatud korraldusliku materjaliga, mis ei piira otseselt haldusväliste isikute

õigusi ega pane neile kohustusi. Tegevuskavas esitatud suuniseid ja sookäpa kaitse

põhimõtteid arvestab asjaomane asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse

teostamisel, kuid tegevuskava koostamise eesmärk ei ole juhtumipõhiste eelotsuste

tegemine.

Tegevuskava koostasid Keskkonnaameti spetsialistid. Sookäpa kaitse tegevuskava

koostamist on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste

vähendamiseks Euroopa Liidus.

Tiitellehe foto: Ester Valdvee.

1. Liigi iseloomustus

Tabel 1. Sookäpa elupaiganõudlus, bioloogia ja levik

Liik (Harilik) sookäpp (Hammarbya paludosa)

Elupaiganõudlus Elupaikadeks on rabad, siirdesood, järveäärsed õõtsikud, harvemini soised metsad. Kasvuks soodsamad tingimused on

valgusrikastes kasvukohtades, võib taluda ka poolvarju. Sookäpa kasvukohti iseloomustavad ökoloogilised väärtarvud

Kesk-Euroopas (Ellenberg jt 1991):

• valgus 9 (9 palli skaalal) – kasvab täisvalguses;

• niiskus 9 (12 palli skaalal) ‒ niiskuslembene, märjad õhuvaesed mullad;

• mulla pH 2 (9 palli skaalal) – happelised mullad;

• mulla toitainete sisaldus 2 (9 palli skaalal) ‒ madala lämmastikusisaldusega mullad.

Bioloogia Mitmeaastane rohttaim. Sookäpa õitseva taime kõrgus on keskmiselt 12 (3–20) cm. Lehti on 2‒3, harva neli ja nende

pikkus varieerub mõnest millimeetrist kuni 3–4 cm, kõige ülemine leht on pikem (Kuusk 1984, Hirse 2009). Liik on

putuktolmleja, kuid pettur (õied ei sisalda nektarit) (Kuusk 1984). Seemned levivad tuule ja veega.

Taimel on varre alusel juuremugulad. Igal aastal areneb ülemise lehe kaenlas uus mugul, nii et mugulad paiknevad

teineteise kohal ja nii on võimalik taimel järjest ülespoole kerkida ning püsida üha kasvava turbalasundi pinnal (Kull,

Tuulik 2002). Vegetatiivne paljunemine on võimalik ka lehe tippudes arenevate sigipungadega (Taylor 1967; Kull, Tuulik

2002). Taimed on kas suhteliselt lühiealised või pikalt soikeseisundis – üle poole õitsvatest ja ka vegetatiivsetest isenditest

võivad järgneval aastal olla soikeseisundis või surnud ning arvukuse kõikumised aastati on väga suured (Hirse 2009).

Levik ja arvukus Sookäpp on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kusjuures tihedam leviala jääb Euroopasse (Hulten, Fries 1986).

Eestis on liik levinud hajusalt kogu territooriumil, liigi arvukuse suundumuse trend on stabiilne (Kukk jt 2020). Enamasti

on populatsioonid väikesed. 15.04.2025 seisuga on EELISesse kantud 222 sookäpa kasvukohta kogupindalaga 2500 ha.

5

Kaitsestaatus II kaitsekategooria, Washingtoni konventsiooni (CITES) II lisa, Punase nimestiku 2017 hinnang Eestis ohualdis (VU)

2. Mõjutegurid ja kaitsemeetmed

Kasutatud mõjutegurite skaala on alljärgnev: kriitilise tähtsusega – võib viia liigi hävimisele 20 aasta jooksul; suure tähtsusega – võib viia 20 aasta

jooksul populatsiooni kahanemisele enam kui 20% ulatuses; keskmise tähtsusega – võib viia 20 aasta jooksul populatsiooni kahanemisele

märkimisväärsel osal areaalist vähem kui 20% ulatuses; väikese tähtsusega – omab vaid lokaalset tähtsust, populatsiooni kahanemine 20 aasta

jooksul on vähem kui 20%.

Tabel 2. Sookäpa mõjutegurid ja kaitsemeetmed1

Mõjuteguri nimetus

Kood Mõjuteguri

tähtsus

Täpsustav selgitus Meetme nimetus Kood Tegevuse nimetus

1. Põllumajandus (PA)

Põllumajandusmaaks

kuivendamine

PA22 Keskmine Maaparandussüsteemide

hooldus ja rajamine muudab

looduslikku veerežiimi ja

viib ala kiiremale

võsastumisele, mis halvendab

valgustingimusi

Hallata põllumajanduslikku

kuivendamist ja veevõttu (sh

kuivendatud või

hüdroloogiliselt muudetud

elupaikade taastamine)

MA13 Kasvukoha hooldustööd

Kuivendamise reguleerimine

(sh kuivendatud või

hüdroloogiliselt muudetud

elupaikade taastamine)

MB14 Kasvukoha hooldustööd

1 Mõjutegurite ja kaitsemeetmete määramisel on kasutatud Natura standardandmebaasi (SDF) klassifikaatoreid.

6

2. Metsandus (PB)

Metsakuivendus PB24

Keskmine Maaparandussüsteemide

hooldus ja rajamine muudab

looduslikku veerežiimi ja viib

ala kiiremale võsastumisele,

mis halvendab

valgustingimusi

Kuivendamise reguleerimine

(sh kuivendatud või

hüdroloogiliselt muudetud

elupaikade taastamine)

MB14 Kasvukoha hooldustööd

3. Loodusvarade kaevandamine (PC)

Turba kaevandamine PC05 Väike Pealmaakaevandamine hävitab

elupaiga pöördumatult. Ohuks

teadmata kasvukohtades

väljaspool kaitsealasid

Maavarade kaevandamise

haldamine/reguleerimine

MC01 Maavarade kaevandamise

haldamine/reguleerimine

4. Probleemsed liigid (PII)

Probleemsed

pärismaised liigid

PI03 Väike Koprapaisud ja nendest

tingitud üleujutused hävitavad

sobiva elupaiga

Probleemsete kohalike liikide

majandamine

MI05 Koprapaisude

eemaldamine ja kopra

väljapüük

5. Kliimamuutused (PJ)

Elupaiga suuruse

ja/või kvaliteedi

muutus

kliimamuutuste tõttu

PJ14 Väike Sookäpa populatsioonid on

väikesed. Väikesed

populatsioonid võivad

ajapikku geneetiliselt vaesuda,

mis toob endaga lõpuks kaasa

liigi hävimise kasvukohast või

hübridiseerumise teiste

liikidega

Elupaikade/kaitsealade

ühendatud võrgustiku

haldamine, et hõlbustada

peamiste liikide kohanemist

sobivate kliimapakettide

muutuste kontekstis

MJ02 Genofondi uuring, et välja

selgitada populatsiooni

geneetiline varieeruvus

ning kohanemisvõime

konkreetse

keskkonnatingimuse osas

Meetmed põllumajanduses:

Eesti taasiseseisvumise eelseks ajaks 1980. aastate lõpul oli Eestis kuivendatud 1 006

300 ha soodealust pinda, sealhulgas 584 400 ha põllumajanduslikel ja 338 400 ha

metsanduslikel eesmärkidel. Seega oli selleks ajaks maaparandus mõjutanud peaaegu

70% kunagistest Eesti sooaladest sedavõrd, et neis oli turba juurde ladestumine

peatunud (Keskkonnaportaal 2025). Märgadel aladel on peamiseks mõjuteguriks

veerežiimi muutused. Sageli ei tarvitse kuivendus toimuda kasvukohas või selle

vahetus läheduses, kuid võib siiski seda mõjutada. Kuivenduse mõju ulatus sõltub mh

soo tüübist. Kuivenduse mõju avaldub siirdesoode taimkattes selgemini ja mõnevõrra

kaugemal (kuni 400 m kraavist) kui rabade puhul (300 m) (Kaitstavate soode…2015).

Enamik sookäpa teadaolevatest kasvukohtadest paikneb kaitstavatel aladel, kus ohuks

on peamiselt vanade kuivenduskraavide jätkuv toimimine. Kuivendamine on

sookäpale keskmise tähtsusega survetegur.

Meetmed metsanduses:

• Kuivendamine toob endaga kaasa kasvukohtade kiirema võsastumise ning

sellega kaasnevad elupaiga valgustingimuste muutused. Valgusnõudlikud liigid

võivad pikkamisi kasvukohast hääbuda, kui kuivendatud aladel võsa ei

eemaldata. Soostuvate ja sooelupaikade puhul on oluline võimalikult loodusliku

veerežiimi tagamine, mis reeglina tähendab senise olukorra säilitamist, kuid

osadel juhtudel ka veetaseme tõstmist, st olemasolevate kraavide sulgemist.

Seega on veerežiimi säilitamine või taastamine prioriteetseim tegevus.

Eelnevalt tuleb kaaluda tekkinud puittaimestiku osalist likvideerimist

(eelistatult kuivenduse mõju järel ilmunud liigid ja hea juurdekasvu saavutanud

puud). Veerežiimi taastamine on mõeldav ennekõike kaitstavate alade

sihtkaitsevööndites ja raietöid tasub kaaluda okaspuude puhul. Lehtpuude raie

korral võib tulemuseks olla vohavad kännuvõsud.

• Kaitstavatel aladel uute kuivendussüsteemide rajamise keelamine.

Olemasolevate kuivendussüsteemide hooldamisel võib lubada taimestiku

niitmist, puittaimestiku raiet, voolutakistuste ja sette eemaldamist. Hoiualadel

ja kaitstavate alade piiranguvööndites tuleb kuivendussüsteemide

suuremahulisest sette eemaldamisest loobuda juhul, kui see halvendab

väärtuslike märgalade seisundit. Tööde lubamine peab põhinema

eksperthinnangul (Juhis maaparanduse… 2024).

• Soovituslik on hoida sood ja järveõõtsikud avatuna, säilitada kujundusraietega

puude ja põõsaste liitus vahemikus 10‒20%, mis tagab piisava avatuse

valguslembestele liikidele.

• Püsielupaikadesse puhveralana arvatud puistutes väljaspool sookäpa

kasvukohti võib lubada puistu kujundusraiet. Puhveralad on sageli arvatud

sihtkaitsevööndisse üksnes kraavide hoolduse reguleerimiseks. Puhvermetsa

eesmärk on ennekõike kasvukoha keskkonnatingimuste (sh valgus- ja

niiskustingimused) säilimise toetamine, sõltuvalt asukohast ka erosiooni

vähendamine, põllumajandusmaalt tulenevate saaste- ning toitainete

puhverdamine, niisketes kasvukohtades transpiratsiooni vähendamine. Raie

puhveralas võib toetada ka kasvukoha avatuse säilimist.

• Sookäpa kasvukohti ümbritsevates puhvermetsades võib kujundusraiet lubada,

kui kavandatav raie on sookäpale ja tema kasvukohale eeldatavalt soodsa või

vähemalt neutraalse mõjuga. Arvestada tuleb puhvermetsa funktsioonidega

8

konkreetsel alal (nt võib metsa säilitamine olla vajalik järsu reljeefiga aladel

erosiooni tõkestajana).

• Pinnasekahjustuse vältimiseks tuleb kujundusraied (sh metsamaterjali

kokkuvedu) teostada külmunud pinnasega või kuivematel muldadel, kus pinnas

seda võimaldab, ka muul ajal väljaspool vegetatsiooniperioodi (01.10‒15.04).

Keelatud on puude langetamine, rasketehnikaga liiklemine ja raidmete

ladustamine kaitsealuste liikide kasvukohtades. Liigniisketel aladel tuleb

kujundusraied teha käsitsi või kergetehnikaga. Säilitada tuleb kõik tüükad,

surnud seisvad puud ja lamapuit. Vastavalt I ja II kaitsekategooria käpaliste

püsielupaikade kaitse-eeskirjale tuleb raiutud puud-põõsad eemaldada

püsielupaikades soode ja poollooduslike koosluste aladelt hiljemalt kümne

päeva jooksul pärast raiet. Mujal eemaldada raiutud puud-põõsad külmunud

pinnasega enne järgmise vegetatsiooniperioodi algust.

Meetmed loodusvarade kaevandamisel

Sookäpa kasvukohti ohustab turba kaevandamine otseselt läbi kasvukohtade hävimise

või kaudselt läbi võimalike veerežiimi muutuste, mille tagajärjel võib kasvukoht

muutuda sobimatuks. Pealmaakaevandamine hävitab elupaiga pöördumatult ning

kaasnev kuivenduse, teedeehituse jm mõju võib kahjustada ka ümbritsevaid alasid.

Sookäpa teadaolevatest kasvukohtadest paikneb pindalaliselt 93,1% kaitstavatel aladel.

Kaitstavatel aladel on turba kaevandamine keelatud, mistõttu võib kaevandamist

pidada sookäpale väikese tähtsusega ohuteguriks. Kaitstavatest aladest väljaspool

on EELISe andmetel 38 kasvukohta, millest Maa- ja Ruumiameti maardlate

kaardirakenduse andmetel paikneb vaid 11 turbamaardlas. Kaevandamine on ohuks

eelkõige kasvukohtadele, mis ei ole teada.

• Vältida maavarade kaevandamist sookäpa kasvukohtades ja nende

lähiümbruses (ulatuses, mis mõjutaks kasvukoha veerežiimi) kaitstavatel aladel,

samuti esinduslikes (≥250 õitsvat taime) ja suurtes (50‒249 õitsvat taime)

kasvukohtades väljaspool kaitstavaid alasid. Väheesinduslike ja üksikute

isenditega kasvukohtades väljaspool kaitstavaid alasid on vajadusel lubatud

isendite ümberasustamine, seejuures tuleb kasvukohta aktuaalsete leiuandmete

tagamiseks eelnevalt inventeerida. Arvestada tuleb, et sooliikide

ümberasustamine ei ole alati tulemuslik.

Meetmed probleemsete liikide ohjamisel

Koprapaisudest tingitud püsiva üleujutuse, mis halvendab elupaiga kvaliteeti,

vältimiseks tuleb kasvukohta mõjutavad koprapaisud eemaldada ja koprad välja püüda.

Vajadusel tuleb seda teha korduvalt.

3. Kaitse-eesmärgid ja võimalikult soodsa seisundi tagamise

tingimused

Lühiajalised kaitse-eesmärgid nähakse ette lähemaks kaheteistkümneks aastaks ning

need kattuvad tegevuskava tegevuste perioodiga. Pikaajalised kaitse-eesmärgid

esitatakse aastani 2050.

9

Sookäpp on nõrk konkurent ning enamikus kasvukohtades on isendite arv väike (alla

100 isendi). Kuigi liigi levikuruutude arv on Eesti taimede levikuatlase andmetel

oluliselt kasvanud, on see tingitud pigem varasemast liigi alauuritusest kui liigi levila

laienemisest (Kukk jt 2020). Eesti punase nimestiku 2017. aasta ohustatuse hindamise

põhjal on liik kategoorias ohualdis IUCNi kriteeriumi D (väga väike või piiratud

asurkond) alusel (allikas: EELIS, hindaja: Tiiu Kull). Võrreldes eelmise, 2008. aastal

toimunud hindamisega on kategooria paranenud. 2008. aastal oli liik kategoorias

väljasuremisohus (EN). Kuna liigi asurkond on ka edaspidi tugevalt killustunud ning

elupaikade kvaliteedile avaldab jätkuvat mõju varasem soode kuivendamine, siis

tõenäoline on kategooria ohualdis säilimine.

Tabel 3. Sookäpa kaitse-eesmärgid

Kaitse-eesmärk Hetke väärtus Andmekvaliteet Väärtuse

allikas

Oodatav tulemus Väärtuse

allikas

Lühiajaline eesmärk

Säilitada liigi

elupaiga ulatus ja

hea seisund ning

populatsiooni suurus

152 kasvukohta

sihtkaitsevööndis

Täielik uuring või

statistiliselt usaldusväärne

hinnang

EELIS On säilinud kõikides sihtkaitsevööndisse

jäävates kasvukohtades (152)

EELIS

Pikaajaline eesmärk

Säilitada liigi

elupaiga ulatus ja

hea seisund ning

populatsiooni suurus

152 kasvukohta

sihtkaitsevööndis

Täielik uuring või

statistiliselt usaldusväärne

hinnang

EELIS Kõik kaitstavatel aladel asuvad

kasvukohad on soodsas seisundis

EELIS

4. Sobiv kaitsekord, kasvukoha ja leiukoha määratlemise ning EELISesse kandmise ja arhiveerimise põhimõtted

Tabel 4. Sobiv kaitsekord ning leiukoha määratlemise ja arhiveerimise põhimõtted

Sobiv kaitsekord EELISes on 222 sookäpa kasvukohta, kogupindalaga u 2500 ha, millest kaitstavatele aladele jääb pindalaliselt

92,8%. Sookäpp on 14 kaitstava ala kaitse-eesmärgiks, sh on sookäpa kaitseks moodustatud Kullaga käpaliste

püsielupaik. Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt tagatakse sookäpa kui II kaitsekategooria liigi vähemalt 50%

EELISes registreeritud kasvukohtade kaitse kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega lähtuvalt

alade esinduslikkusest. Täiendavate püsielupaikade või muude kaitstavate alade moodustamist sookäpa tarbeks

11

tuleb kaaluda vaid väga isendirohkete ja esinduslike (≥250 õitsvat taime) kasvukohtade puhul, sest

looduskaitseseadusest tulenev kasvukohtade kaitstuse miinimumnõue on täidetud.

EELISe andmetel on sookäpa kasvukohti, kus isendite arvukus on suurem kui 250, vaid 5 (Järise hoiuala, Alam-

Pedja LKA, Läänemaa Suursoo MKA ja kaks kasvukohta Mahtra LKA-l), kuid sookäpp ei ole nendel kaitsealadel

kaitse-eesmärgiks. Võttes arvesse, et esinduslikke kasvukohti on väga vähe, tuleb kaaluda liigi lisamist nende

kaitsealade kaitse-eesmärgiks.

Kaitstavatel aladel on liigile sobilik sihtkaitsevööndi kaitserežiim, et seal oleks võimalik reguleerida

maaparandussüsteemide hoiutöid. Kaitstavate alade sihtkaitsevöönditesse jääb pindalaliselt 87,1%

kasvukohtadest.

2023. aastal vaadati üle kehtivate käpaliste püsielupaikade piirid ja kaitsekord ning kavas on Kullaga püsielupaiga

piirimuudatus. Eelnõu menetlus on oluline viia lõpuni.

Väljaspool kaitstavaid alasid asuvates kasvukohtades kehtib LKS § 55 lg 7 kohaselt isendikaitse ‒ keelatud on I

ja II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine.

Kasvukoha EELISesse

kandmise põhimõtted

EELISesse kantav sookäpa elupaik ehk liigi kasvukoht piiritletakse pindalalise kaardiobjektina vaatlusinfo alusel.

Sookäpa kasvukoha piiritlemisel tuleb GPSiga võtta koordinaadid, mille ümber moodustatakse pindobjekt

minimaalse raadiusega 30 m populatsiooni äärmistest isenditest. Erandjuhtudel (nt ebatüüpiline või

degradeerunud kasvukoht) võib kasutada ka väiksemat puhvrit. Elupaiga piiritlemisel kasutada põhikaardi

kõlvikute piire, kuid kogu laiemas elupaigas (soo, järveõõtsik) peab olema tagatud veerežiimi säilimine.

Lähestikku asetsevad elupaigad, mille leiupunktide põhjal genereeritud puhvrid lahknevad üksteisest vähem kui

60 m (2x puhver), kantakse EELISesse ühe pindobjektina. Kui elupaika läbib tee vm liigi elupaiganõudlusele

sobimatu ala (endised kaevandusalad, õuealad, haljasalad jne), piiritletakse see elupaigast välja. Lähtuda võiks

põhimõttest, et kogu liigile sobilik kooslus (v.a sooaladel, kus koosluse pindala on sadu hektareid) on hõlmatud

pindobjekti (kasvukohta).

Püsielupaiga piiritlemisel tuleb arvestada liigile sobiva biotoobiga. Väikesed sooalad on soovitatav piiritleda

püsielupaigaks tervikuna, suuremates lisada kasvukohale vähemalt 50 m puhvertsoon ning lähtuda ka ala

12

looduslikest piiridest. Kui kasvukoha puhvertsooni ulatuvad kuivendussüsteemid, tuleb need piiritleda kasvukoha

sisse. Siirdesoodes ja rabas pole vajalik kohaldada puhvrit mineraalmaale sooservas.

Kasvukoha EELISes

arhiveerimise

põhimõtted

Kasvukoha võib EELISes arhiveerida, kui kasvukoht on looduslike protsesside tagajärjel hävinenud ning

taastamine ei ole perspektiivne. Ebaseadusliku tegevuse tagajärjel hävinud liigi kasvukoht arhiveeritakse EELISes

peale järelevalvemenetluse lõppu.

Kaitsealadel ja Natura aladel kasvukohti ei arhiveerita, kui elupaigad on heas seisundis. Kui liiki ei ole siiski

kaitsealal 30 aasta jooksul leitud, võib kaalutlusotsuse alusel kasvukoha arhiveerida.

Kaitsealadest ja Natura aladest väljaspool asuva kasvukoha võib EELISes arhiveerida, kui sobilik kasvukoht on

säilinud, kuid 10 aasta jooksul ei ole riikliku seire või inventuuride käigus liiki antud kasvukohas leitud, kuigi

kontrollimas on käidud minimaalselt kolmel korral.

13

5. Tegevuskava

Tabel 5. Tegevuskava

Jrk Tegevuse

tüüp

Tegevuse nimetus Tegevuse

maht2

Tegevuse

ühik

Tegevuse

aasta

Prioriteet Korraldaja Tegevuse

korduvus

5.1. Liigi elupaiga

hooldustööd

Hooldustööd Kullaga

püsielupaigas

3,09 ha 2026 I KeA Ühekordne

5.2. Probleemliigi

tõrje

Koprapaisude eemaldamine

ja kopra väljapüük Kullaga

püsielupaigas

1 tk 2026

20273

I KeA Ühekordne

5.3. Inventuur Vananenud andmetega

kasvukohad

100 tk 2026 II KeA Ühekordne

5.4. Uuring Hariliku sookäpa genofondi

uuringud

1 tk 2026‒2028 III huvilised Ühekordne

2 Sihtliigi kaitseks vajalikud kaitsekorralduslikud tegevused on kavandatud ja esitatud alapõhiselt (GIS andmekihtidena) lisas 1. 3 Vajadusel korrata väljapüüki 2027

5.1. Hooldus Kullaga püsielupaigas

Eemaldada õõtsik-siirdesoos tekkinud kännuvõsud (sanglepp, sookask) (1,42 ha) ja soo

servast 20 m laiuse ribana pajuvõsa (1,67 ha). Võsa lõigata maapinnalt, et ei jääks

tüükaid. Raiutud materjal eemaldada püsielupaigast või põletada väljaspool

kaitsealuste liikide kasvukohti. Tööd teostada väljaspool vegetatsiooniperioodi käsitsi

või kergtehnikat kasutades. Tuleb arvestada, et ala on raskesti ligipääsetav ning

tõenäoliselt on vajalik käsitsi töö. Hooldusalad jäävad eramaale, kus töid korraldab

Keskkonnaamet.

5.2. Kopra ohjamine Kullaga püsielupaigas

Püsielupaigas elupaiga kvaliteedi parandamiseks tuleb esimesel võimalusel lammutada

koprapaisud ja kuhilpesad ning koprad välja püüda (küttida). Kobraste ohjamine peab

eelnema punktis 5.1. nimetatud hooldustööle, et vähendada üleujutusala ulatust ja

lihtsustada juurdepääsu. Vältimaks käpaliste elupaikade kvaliteedi langust, jälgida

edaspidi kobraste tegevust ja vajadusel neid ohjata. Kobraste tegevuse ohjamiseks

kulub hinnanguliselt 1000 eurot aastas.

5.3. Inventuur

EELISesse kantud vananenud andmetega kasvukohtade inventeerimine on oluline, et

saada ülevaade nende tänapäevasest seisukorrast. Liikide andmete ajakohasena

hoidmine võimaldab kaitsekorralduslikke meetmeid õigeaegselt ja täpselt rakendada.

EELISes on 100 sookäpa kasvukohta vanemate kui 10 a andmetega ning 22 kasvukohta

punktobjektina. Inventuurid on soovitatav läbi viia juulikuus, mis on sobiv aeg ka

paljude teiste kaitsealuste sooliikide kaardistamiseks. Inventuurid tellida koos

alapõhiste kaitsekorraldustööde soovitustega.

5.4. Genofondi uuring

Populatsioonide geneetilised uuringud annavad olulist infot liikide geneetika kohta, mis

aitab edaspidi kavandada paremaid kaitsemeetmeid. Väikesed populatsioonid võivad

ajapikku geneetiliselt vaesuda, mis toob endaga lõpuks kaasa liigi hävimise

kasvukohast või hübridiseerumise teiste liikidega. Geneetiline mitmekesisus on oluline

populatsioonide kohastumisvõime hindamisel ning populatsioonide rikastamisel. Uusi

tehnoloogiaid kasutades on võimalik välja selgitada populatsiooni geneetiline

varieeruvus ning kohanemisvõime konkreetse keskkonnatingimuse osas.

Kasutatud allikad

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.

Ellenberg, H., Düll, R., Wirth, V., Werner, V., Paulißen, D. 1991. Zeigerwerte von

Pflanzen in Mitteleuropa. Scripta Geobotanica. 2nd edition. Verlag ErichGoltze KG,

Göttingen, Germany.

Hirse T. 2009. Varremugulatega käpaliste populatsioonide struktuur ja dünaamika.

Eesti Maaülikool, Magistritöö.

Hultén, E., Fries, M. 1986. Atlas of North European vascular plants: North of the

tropic of cancer I-III. Koeltz Scientific Books, Königstein.

Juhis maaparanduse keskkonna-ja elustikumõjude leevendamiseks. 2024.

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/240131_Lyhijuhend_T%C3%9C.pdf

Kaitstavate soode tegevuskava. 2015. https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-

keskkonnakaitse/looduskaitse/elupaigatuupide-tegevuskavad

Kaitstavate soontaimede liigiseire ankeet. Keskkonnaagentuur.

https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (külastatud 29.05.2025)

Keskkonnaportaali loodusveeb. Soode kuivendamine ja taastamine.

https://loodusveeb.ee/et/themes/sood/soode-kuivendamine-ja-taastamine#2

(külastatud 12.05.2025)

Kukk, T., Kull, T., Luuk, O., Mesipuu, M., Saar, P., 2020. Eesti taimede levikuatlas

2020. Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Eesti Maaülikool. Printon, Tallinn

Kull, T., Tuulik, T. 2002. Kodumaa käpalised. Tallinn, Eesti Orhideekaitse Klubi.

Kuusk, V. 1984. Orchidaceae. In: Eichwald, K., Kukk, E., Lellep, E., Mäemets, A.,

Rebassoo, H., Sander, R., Talts, S., Trei, T., Viljasoo, L. (toim.) Eesti NSV Flora IX.

Valgus, Tallinn, 320–408.

Käpaliste kaitse tegevuskava eelnõu (seisuga 04.2025).

Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakendus.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (külastatud 12.05.2025)

RT I 2004, 38, 258. Looduskaitseseadus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv (külastatud 29.05.2025).

Taylor, R.L. 1967. The foliar embryos of Malaxis paludosa. Canadian Journal of

Botany 45, 553–1556.