Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine

5038_haljala_kiviranna_dp.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JÜRGEN KUSMIN PNOEE-38008100294 2025-08-05 14:21:36

5038_haljala_kiviranna_dp.pdf

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 14.07.2025 nr 7-1/76-37

Meie: 05.08.2025 nr 3-1.1/2025/5038

V.a. Janika Merisalu

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringust

Küsite oma 14.07.2025 RMKle saadetud kirjaga arvamust Eisma külas Kivimere maaüksuse

detailplaneeringule. Vastavalt koostatud detailplaneeringu põhijoonisele (OÜ Projekteerimiskeskus,

töö nr 225/0622) on juurdepääs planeeringualale tagatud Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteelt nr

17170 üle RMK halduses oleva Kunda metskond 184 maaüksuse.

RMK ei nõustu planeeritud lahendusega ja palume kavandada juurdepääs Kivimere kinnistule ilma

Kunda metskond 184 kinnistut kaasamata. Selgitame, et antud kohast Esima külasüdame poole on

riigimaantee merepoolsel küljel järjestikku elamumaa krundid ja pikemas perspektiivis nende kõigi

juurdepääsude nõuetekohase nähtavuskolmnurga tagamine ei oleks praktikas teostatav. Leiame, et

jätkusuutlikum lahendus oleks koostöös Transpordiametiga tuua asula alguse kiiruspiirangu

liiklusmärk ja sellele eelnev 70 km/h kiiruspiirangu liiklusmärk rohkem ida suunas selliselt, et

planeeringualas oleks piirkiirus juba madalam ja oleks võimalik mahasõit otse Kivimere kinnistule

rajada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387

Detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine_Kivimere.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JANIKA MERISALU PNOEE-48705116529 2025-07-14 06:22:03

Detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine_Kivimere.pdf

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 14.07.2025 nr 7-1/76-37

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine

Haljala Vallavalitsus teavitab planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lõike 1 alusel

võimalusest avaldada arvamust Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu kohta.

Detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 450.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme

abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoht, seada kitsendused

ja servituudid ning lahendada juurdepääs. Planeeringuala suurus on ca 1,0 hektarit.

Planeeringualale juurdepääs on tagatud Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteelt nr 17170 ja

Kunda metskond 184 maaüksuselt (riigimaa).

Detailplaneeringu materjalid on leitavad Haljala valla veebilehel algatatud

detailplaneeringute rubriigis SIIN.

Ootame Teie arvamust 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Kui

arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle

kohta arvamust avaldada (PlanS § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

ehitus- ja keskkonnateenistuse juht

Lisa: Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu materjalid (seisuga juuli 2025)

+372 505 1127

[email protected]

Kivimere Eisma DP_2025-07-08.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KÜLLI ÕISMA PNOEE-46804195211 2025-07-09 08:24:34

RIIU EFERT PNOEE-48711085210 2025-07-08 17:51:54

Kivimere Eisma DP_1_situatsiooniskeem_2025-02-17.pdf

Kivimere Eisma DP_2_olemasolev olukord_2025-02-17.pdf

Kivimere Eisma DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud_2025-07-08.pdf

Kivimere Eisma DP_4_kontaktvööndi plaan_2025-07-08.pdf

Kivimere Eisma DP_illustratsioon_2025-02-18.pdf

Detailplaneeringu illustratsioon Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering

Kivimere Eisma DP_kooskõlastuste koondtabel.pdf

OÜ Projekteerimiskeskus Töö nr 225/0622 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Eisma küla, Kivimere mü (88703:003:0451) Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering

KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

JRK NR KOOSKÕLASTAJA KOOSKÕLASTUSE

NR JA KUUPÄEV KOOSKÕLASTUSE SISU MÄRKUS

1 2 3 4 5

1. Elektrilevi OÜ nr 3016807706 25.01.2023

Kooskõlastatud tingimustel: * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Allkiri/ Marge Kasenurm, Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

Allkirjastatud digitaalselt

2. AS Connecto Eesti (ELA SA sidevõrgu haldaja)

nr KK4169LV 31.01.2023

Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud. Ehitusprojekt kooskõlastada ELA SA sidevõrgu haldajaga AS Connecto Eesti. ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 17.01.2023 väljastatud Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT2176LV Allikiri/ Annika Matson, järelevalve spetsialist

Allkirjastatud digitaalselt

3. Telia Eesti AS nr 37636818 01.02.2023

Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: - Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele: Jah (Tehn. tingimused nr. 37628863) - Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: jah - Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 5107291 - Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Side maakaabel Allkiri/ Raimond Pihlak, Telia Eesti AS volitatud esindaja

Allkirjastatud digitaalselt

Kivimere Eisma DP_mahasõidu nähtavusala_2025-02-17.pdf

Kivimere Eisma DP_seletuskiri_2025-07-08.pdf

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1 Registreering nr. EEP000183

44314 RAKVERE Reg. nr. 11003881

Tel +372 5330 2290 www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 225/0622

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Asukoht: Haljala vald, Eisma küla, Kivimere mü (88703:003:0451)

EISMA KÜLAS KIVIMERE MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) K. Õisma

Koostaja: (allkirjastatud digitaalselt) R. Efert, MSc

RAKVERE 2025

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

2

SISUKORD

SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS .............................................................. 4

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE .................... 4

2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ..................................................................... 4

2.2 Vihula valla üldplaneering ning detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ........... 7

2.3 Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering ............................................................. 7

2.4 Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud. .............................................................. 7

3. KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARBED ........................................................................ 8

4. LÄHTEOLUKORD JA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ................................................ 8

4.1 Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud .......................................................... 9

5. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS ............................................................ 10

5.1 Planeeringu lahenduse idee analüüs .......................................................................... 10

5.2 Kruntide moodustamine ning planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed .............. 10

5.3 Ehitusõigus ................................................................................................................ 10

6. LIIKLUSKORRALDUS ..................................................................................................... 12

7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID ....................................................... 14

8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD ............................................................................ 15

8.1 Heakorrastus .............................................................................................................. 15

8.2 Kattega alad krundil ................................................................................................... 15

8.3 Piirded ........................................................................................................................ 15

9. KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................... 15

10. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................ 16

10.1 Elektrivarustus ........................................................................................................... 16

10.2 Side ............................................................................................................................ 16

10.3 Veevarustus ................................................................................................................ 18

10.4 Kanalisatsioon ............................................................................................................ 18

10.5 Sademeveed ............................................................................................................... 19

10.6 Küte ............................................................................................................................ 19

10.7 Tervisekaitse .............................................................................................................. 19

10.8 Radooniohu vähendamine ......................................................................................... 19

10.9 Insolatsioon ................................................................................................................ 20

10.10 Akustika ..................................................................................................................... 20

11. TULEOHUTUS ................................................................................................................ 20

11.1 Normdokumendid ...................................................................................................... 20

11.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala .................................. 20

11.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ............................................................................. 20

11.4 Põlemiskoormus ........................................................................................................ 21

11.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ..................................................... 21

11.6 Väline tulekustutusvesi .............................................................................................. 21

12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ................. 22

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

3

13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE ................................................................... 22

14. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE ...................................................................................................................... 23

15. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA, VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE ............................. 24

16. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ....................................................................... 25

DETAILPLANEERINGU ILLUSTRATSIOON KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1:4000 2. Olemasolev olukord M 1:1000 3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:500 4. Kontaktvööndi plaan M 1:3000 5. Mahasõidu nähtavusala

MENETLUSDOKUMENDID JA LISAD 1. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist; 2. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringust; 3. Vaated planeeringualale; 4. Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 korraldus nr 450 detailplaneeringu koostamise

algatamiseks; 5. Lisa Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 korralduse nr 450 juurde. Lähteseisukohad

detailplaneeringu koostamiseks; 6. Detailplaneeringu algatamise teade 10.01.2023; 7. Detailplaneeringu algatamise teadaanne 11.01.2023 ajalehes Virumaa Teataja; 8. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 17.01.2023 Elektroonilise side alased tehnilised

tingimused nr TT2176LV (koostaja AS Connecto Eesti); 9. Päästeameti 27.01.2023 kiri nr 7.2-3.3/196-2. Detailplaneeringu lähteseisukohtade

esitamine; 10. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 31.01.2023 kiri nr 4-4/23/511-1; 11. Transpordiameti 09.02.2023 kiri nr 7.2-2/23/564-2. Seisukohtade väljastamine Kivimere

maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks; 12. Elektrilevi OÜ 25.01.2023 kooskõlastus nr 3016807706 25.01.2023; 13. AS Connecto Eesti Projekti 31.01.2023 kooskõlastus nr KK4169LV; 14. Telia Eesti AS 01.02.2023 kooskõlastus nr 37636818; 15. OÜ Gem-Geo poolt mõõdistatud geodeetiline alusplaan töö nr 13294.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

4

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Lääne-Virumaal Haljala vallas Eisma külas asuvale Kivimere maaüksusele detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 a korraldus nr 450 detailplaneeringu algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:

• ehitusõiguse määramine krundile;

• vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine;

• kitsenduste ja vajalike servituutide seadmine, heakorrastuse, haljastuse lahendamine;

• lisaks Planeerimisseaduse §126 lõike 1 punktides 1-12 ja 21 toodud eesmärgid.

Planeeritava maa-ala pindala on umbes 1,0 hektarit.

Detailplaneeringu lahenduse koostamise käigus kaasati planeeringualasse osa Kunda metskond 184 (kat. tunnus 88701:001:0474) katastriüksusest, et lahendada juurdepääs planeeringualale vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Kivimere maaüksuse omanik on Birgo Püss.

Detailplaneeeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

2.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+.

Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtteid.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

5

Lääne-Viru maakonna rannikuala on maakonnaplaneeringus eraldi käsitletud. Maakonnaplaneeringu kohaselt on see piirkond atraktiivne puhkepiirkond, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid. Kaugtöö võimaluste avardumisega areneb hooajalise elanikkonnaga asustus rannikualal püsielanikkonnaga asustuseks (p 3.8 lk 44).

Maakonnaplaneeringuga on Eisma küla läbima planeeritud rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega jalgrattamarsruut:

Kivimere maaüksus Joonis 1. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kaardist „Kergliiklusteed ja puhkekohad“

Detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, I klassi väärtusliku maastiku alal Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja II tasandi asustuse arengualal (A2). Lisaks jääb planeeringuala maalise piirkonna alale. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud III astme puhkekeskuse Eisma küla ruumilise arengu suunad.

Rohelise võrgustiku tuumala üldised kasutustingimused:  Tehnilise infrastruktuuri objektide kavandamisel peab tagama tuumalade terviklikkuse ja

toimimise.  Tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte.  Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75%

(lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest).  Tuumaladel tuleb üldreeglina hoiduda asustusalade koormuse suurendamisest

looduskeskkonnale.  Olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda

säästvana.

Tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ulatuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajaloolisest asustusest.

Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe ranna- ala määratud I klassi kuuluvaks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele ehitamise tingimused määratakse lisaks maakonnaplaneeringule käesoleva detailplaneeringuga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

6

Väärtuslike maastike kasutamise ja hooldamise eesmärgid on:  säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;  säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele elementidele;  võimaluse korral taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed,

looduslikud niidud, karjatatud metsad jms);  sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat

ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks valiti;

 säilitada looduslikke alasid ja maastikuelemente;  hooldada ja korraldada intensiivselt kasutatavaid puhkealasid nii, et nende väärtus  külastajate suure arvu tõttu ei kannataks.

II tasandi asustuse arengualad (A2) on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused.

Eisma küla ruumilise arengu suunad II tasandi asustuse arengualana vastavalt teemaplaneeringule „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (lk 34):  kohalikele elanikele turvalise elukeskkonna tagamine ruumilise arengu vahenditega

eesmärgiga tõsta nende elukvaliteeti ning luua võimalusi uute töökohtade loomiseks;  elustiiliettevõtluse arendamine;  miljööväärtuslikule hoonestusalale seatud tingimustega arvestamine;  vana hoonestuse säilitamine, uute hoonete rajamisel järgida piirkonna ajaloolist

hoonestusstruktuuri;  väikesadama arendamine ja sellega arvestav ruumiline planeerimine – mereühenduste

loomine rannikul teiste väikesadamatega;  puhkevõimaluste loomine – puhke- ja virgestusala arendamine ning supluskoha

korrastamine;  olemasolevate juurdepääsude avatuna hoidmine ranna kallasrajale või vajadusel

täiendavate juurdepääsude rajamine merele.

Lääne-Viru maakonna planeering ptk 4.3. määratleb puhkekeskuseid erinevate klasside kaupa. Eisma küla kuulub kolmandasse klassi ehk väikeste puhkekeskuste hulka (P3). Väljavõte maakonnaplaneeringu seletuskirjast: Väikesed puhkekeskused koosnevad

erinevatest vaatamisväärsustest, mis koos teiste puhkekeskustega moodustavad ühtse

puhkepiirkonna. Samuti on väikese puhkekeskusena määratud koht, kus on olemas üks tugev

tõmbekeskus. Puhketegevust toetavad tugielemendid ei ole koondunud ühe väikese

puhkekeskuse juurde, vaid on jaotatud ühise puhkepiirkonna keskuste vahel.

Maapiirkonnas tuleb kinnistute hoonestamisel jälgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi.

Eisma küla koos Kivimere kinnistuga asub riigikaitse ehitise, Rutja lennuvälja, piiranguvööndis.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

7

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta rohelise võrgustiku toimimist ega ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega. Planeeringulahendus toetab maakonnaplaneeringus kirjeldatud ruumilise arengu suundasid Eisma külas. Seega vastab detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes maakonnaplaneeringule.

2.2 Vihula valla üldplaneering ning detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib Vihula Vallavolikogu 13.08.2003. a määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering.

Vihula valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal, I klassi väärtuslikul maastikul ning detailplaneeringu kohustusega maa- alal.

I klassi alad on üldplaneeringu kohaselt kõige väärtuslikumad, maakondliku (ja võimaliku riikliku) tähtsusega alad. Väärtuslikel maastikel tuleb tähelepanu pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Vältida tuleks kataloogimajade ehitamist. Eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete ehitamist. (Vihula valla üldplaneering p 7.1.3)

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga.

2.3 Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering

Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu eelnõu (materjalid koostatud 07.10.2022) kohaselt on Kivimere katastriüksuse maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa- ala. Eisma külas on kavandatud on laiendada miljööväärtusliku ala piiri.

Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on miljööala puhul tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planeerimisel ja ehitamisel tagada ajaloolise väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna säilimine. Siiski ei pea miljööväärtuslikul alal projekteerima ajaloolist lahendust, lubatud on ka ajaloolisse keskkonda sobitatud uudsed lahendused.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud lahendus on kooskõlas koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringuga.

2.4 Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud.

Planeeringualaga piirnevatele kinnistutele detailplaneeringuid koostatud ei ole.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

8

3. KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARBED

Kivimere maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0451, pindala on 9691 m² ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Planeeringualast lääne pool asuva Metsna maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0411, pindala on 8531 m² ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Ida pool asub Kunda metskond 184 katastriüksus (katastritunnus 88701:001:0474), mille pindala on 39539 m² ja katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala piirneb lõunas 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee katastriüksusega (katastritunnus 88703:003:2160), mille pindala on 135047 m² ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Riigiteest lõuna pool asuva Asko maaüksuse (katastritunnus 88703:003:0104) pindala on 26360 m², katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Kõik käesolevas detailplaneeringus esitatud pindalad põhinevad Maa-ameti andmetel (19.12.2024 a seisuga).

4. LÄHTEOLUKORD JA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

Planeeringuala asub Haljala vallas Eisma küla idaosas, Soome lahe ääres. Kivimere kinnistu on hoonestamata. Kinnistule on olemas killustikkattega juurdepääsutee 17170 Võle- Vainupea-Kunda teelt. Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt rohumaast (2762 m²), metsamaast (4847 m²) ja muu maa (2082 m²) kõlvikust. Kinnistul on tehtud harvendusraiet. Maapind on tasane.

Planeeringuala lähiümbuse maakasutuseks on peamiselt elamumaa ja maatulundusmaa. Elukondlikke hooneid ning neid teenindavaid abihooneid on ehitatud ka maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele.

Nagu Kivimere katastriüksus, on ka planeeringuala kontaktvööndis olevad katastriüksused kujult pikad ja kitsad, ulatudes 17170 Võle-Vainupea-Kunda teest kuni mereni. Elamumaa sihtotstarbega ning elamutega hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste pindalad planeeringuala kontaktvööndis on varieeruvad (2525 m² kuni 14952 m²). Õuealad asuvad enamasti katastriüksuste keskosas, jäädes seejuures ranna ehituskeeluvööndisse.

Kivimere kinnistule planeeritav hoonestatav ala (õueala) sobitub proportsionaalselt suuruse ning hoonestuse tiheduse / lubatud ehitisealuse pinna poolest kontaktalas asuvate teiste õuealadega. Samas jääb planeeringualale kavandatud hoonestusala võrreldes naaberkinnistute hoonestusega rohkem maantee poole, jäädes seeläbi väljaspoole ranna ehituskeeluvööndit. Kivimere kinnistule kavandatava hoonestusalaga sarnasele kaugusele maanteest jäävad põhja pool asuvad Uutmaa (88703:002:0530), Ave (88703:002:1160), Männiliiva (88703:002:1571) ja Lepaneeme (88703:002:1270) katastriüksuste õuealad.

Enamuse hoonestusest moodustavad ühepereelamud, suvilad ning abihooned. Õuealadel on enamasti 4 hoonet – elamu ja kolm abihoonet. Domineerivad viil- ja kelpkatused, abihoonetel ka lamekatused, ehitatud on vintskape. Hoonete välisviimistluseks on peamiselt kasutatud

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

9

puitu, krohvi ja looduslikku kivi. Eisma külas on palju kaasaegset arhitektuuri esindavaid ehitisi (nt sadamahoone, uuemad üksikelamud).

Ehitistealused pinnad Ehitisregistris erinevad Maa-ameti ortofotodelt mõõdetud pindadest, seetõttu on näited toodud mõlema andmebaasi andmete alusel.

Tabel 1. Näited olemasolevate elukondlike hoonete andmetest

Katastriüksuse nimi

Eluhoone ehitisealune pind vastavalt ETAK andmetele (2025) (m²)

Abihoonete ehitisealune pind kokku vastavalt ETAK andmetele (2025) (m²)

Eluhoone ehitisealune pind EHR andmetel (m²)

Korruselisus EHR andmetel

Neeme kalurikoht 88703:003:0700

118 114 58 1

Suurekivi 88703:003:0400

141 187 96 2

Põhjala 88703:002:1572

102 95 149 2

Uutmaa 88703:002:0530

137 159 100 2

Ave 88703:002:1160

110 88 82 1

Männiliiva 88703:002:1571

182 - 145 2

Lepaneeme 88703:002:1270

106 84 81,9 1

4.1 Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud

Eisma küla Hansumetsa kinnistu detailplaneering.

Staatus: kehtiv, detailplaneering kehtestati Haljala Vallavalitsuse 18.11.2020 korraldusega nr 538.

Eesmärk: Hansumetsa maaüksuse jagamine kaheks maaüksuseks ning ehitusõiguse määramine elamutele ja abihoonetele ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

• planeeritud kruntide pindalad: 13287 m² ja 18132 m²

• ehitisealune pind: 500 m² ja 500 m²

• täisehituse protsent: 3,8% ja 2,8%

• korruselisus: elamu 2 korrust, abihooned 1 korrus

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

10

• hoonete arv: 5

• kõrgus: elamu 9,0 m, abihooned 6,5 m Käesoleval ajal ei ole planeeringulahendust ellu viidud.

5. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

5.1 Planeeringu lahenduse idee analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest ning kehtivast seadusandlusest.

Eisma on põline suvituskoht, kuid paljud perekonnad elavad siin ka aastaringselt. Järjest rohkem soovitakse luua kohapeale ka töökohti. Kivimere kinnistule soovivad omanikud rajada elamu koos abihoonete ja tehnovõrkudega. Ehituslikust seisukohast on tegemist hoonestuse tihendamisega selleks sobival maa-alal. Planeeringulahenduse elluviimisel tekib Eisma külla juurde üks heakorrastatud, otstarbekalt planeeritud ja vajadusel aastaringses kasutuses olev krunt.

5.2 Kruntide moodustamine ning planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed

Käesolev detailplaneering ei tee ettepanekut kinnistu jagamiseks ega katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks.

Pos 1 - Kivimere maaüksuse pindala on 9691 m², planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu maa ja katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa.

5.3 Ehitusõigus

Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritud hoonestusala ning hoonete soovituslikud asukohad. Hoonestusala paikneb 4-50 meetri kaugusel krundi piirist ja rohumaa kõlvikul. Metsamaal laieneb Soome lahe ranna ehituskeeluvöönd kuni Soome lahe ranna piiranguvööndi välispiirini. Tehnovõrke (puurkaev) võib Soome lahe ranna ehituskeeluvööndisse detailplaneeringuga planeerida. Hoonestusala on määratud väljapoole 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee kaitsevööndit.

Krundile Pos 1 planeeritud maksimaalne täisehitusprotsent on 5%. Krundile võib ehitada hooneid kokku kuni 485 m² ehitisealuse pindalaga. Krundile võib ehitada ühe elamu ja kuni 5 abihoonet. Elamu maksimaalne ehitisealune pind võib olla kuni 250 m², elamu võib olla kuni 8,0 m kõrge ja kahekorruseline. Abihooned peavad olema ühekorruselised. Kolm abihoonet võivad olla kuni 6,5 meetrit kõrged. Lisaks võib ehitada maksimaalselt kaks kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5,0 meetrit kõrget abihoonet (nt grillimaja, mängumaja) vms. Ühe hoone võib ehitada keldrikorrusega. Keldrikorruse maksimaalne sügavus võib olla kuni 3,0 m. Kõik hooned peavad paiknema hoonestusalal ja olema arvestatud ehitusõiguse sisse. Rajatised võivad paikneda väljapool hoonestusala.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

11

Planeeringuala paikneb Rutja lasketiiru piiranguvööndis, seetõttu võivad häiringud kanduda ka planeeringualale. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andis 31.01.2023 kirjas nr 4- 4/23/511-1 sisendi Kivimere maaüksuse detailplaneeringu koostamise ja hoonestamise kohta. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutusele võtta arhitektuursed ja konstruksioonilised lahendused ning materjalid, mis tagavad ehitiste keskmisest parema mürapidavuse, vastupidavuse vibratsioonile ning leevenduse muudele riigikaitselistest tegevustest tulenevatele häiringutele (nt õppused, riigikaitselise koosseisu väljaõpe). Planeeringualale ehitamisel arvestada asjaoluga, et Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) §55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS §56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.

Hoonete välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja ohutus. Hooned projekteeritakse kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada.

Hoonete välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobituma Eisma külla. Hoonete värvilahendused määratakse ehitusprojektidega.

Elamu katusetüüp on kelp- või viilkatus, abihooneid võib ehitada ka lamekatustega. Elamu katusekalle 9-50 ̊, abihoonetel 0-50 ̊. Hoonetele A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasaegsete tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestatakse tervise- ja hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning hoonete kasutamisele seatavatele nõuetele.

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Vihula valla üldplaneeringus:

Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi.

Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvate sarnaste gabariitide

ja katusekuju- ja kalletega. Samas võib kasutada ka traditsioonilisi materjale moodsate

ehitustehniliste lahendustega. Vältida tuleb abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust.

Abihooned ja nende välisviimistlus peaksid sobima elamutega.

Kataloogimajadele ja tüüpprojektidele tuleb eelistada individuaalprojekti alusel rajatavaid

hooneid. Hoonete projekteerimisel on tähtsaimaks teguriks kohaliku küla ehitiste mastaabist

kinni pidamine. Uued hooned peaksid olema põhiplaanilt ja mahult lähedalasuvatega

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

12

samade gabariitide ja katuse kujuga. Ajalooliste hoonete imiteerimisele võiks eelistada uute

ja modernsete hoonete rajamist.

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole hoonestusalasid. Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest

lähtudes võib uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, vee- ja kanalisatsioonitrassidest kaugemale kui 2 meetrit.

Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi.

Hooned projekteeritakse vastavuses minimaalselt TP3 klassi nõuetele. Ehitatavad hooned tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Krundile Pos 1 ehitatavas eluhoones tuleb vajadusel võtta kasutusele abinõud normmürataseme tagamiseks. Riigimaantee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi rakendada meetmeid planeeringuga kavandatud hoonetele riigiteede liiklusest tulenevate häiringute (müra, õhusaaste, vibratsioon) mõju leevendamiseks. Kõik vastavate meetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega.

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatis, veetrass, puurkaev, side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse osutaja poolt.

6. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Sissesõidutee 17170 Võle-Vainupea- Kunda teelt kavandatakse läbi katastriüksuse asukohaga Kunda metskond 184 (katastritunnus 88701:001:0474). Joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on näidatud juurdepääs krundile lillat värvi kolmnurgaga.

Transpordiamet väljastas 30.01.2023 kirja nr 7.2-2/23 “Seisukohtade väljastamine Kivimere detailplaneeringu koostamiseks” ja 09.02.2023 kirja nr 7.2-2/23/564-2 “Seisukohtade väljastamine Kivimere maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks”. Nimetatud seisukohad, kehtivad seadused (näiteks Ehitusseadustik), kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 “Tee projekteerimise normid” on detailplaneeringu lahutamatu osa.

Planeeringuala piirneb riigiteega 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee. Nimetatud maantee kaitsevööndi laius on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast ja lubatud sõidukiirus planeeringualaga piineval lõigul on 90 km/h. Riigitee 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee keskmine ööpäevane liiklussagedus planeeringualaga piineval lõigul oli 2023. aastal 234 sõidukit.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

13

Transpordiameti juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on peatumiskohustusega ristmiku liituva tee liitumisnähtavus 3 meetrit. Peatee liitumisnähtavus põhitee lubatud kiiruse 90 km/h korral on 190 m. Mahasõidu nähtavuskolmnurgad on joonistel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” ning „Mahasõidu nähtavusala“ tähistatud nähtavuskolmnurga tingmärgiga. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1m jne), vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt teeäärte puhastamine võsast ning suurte puude alumiste okste laasimine (võra tõstmine), vajadusel ka puude raie. Kuna Kivimere kinnistu paikneb riigimaantee suhtes sisekurvis, siis parem nähtavus on naaberkatastriüksuselt Kunda metskond 184 ning juurdepääs krundile planeeritakse riigiteelt läbi selle katastriüksuse.

Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigimaantee ääres parkimine on keelatud. Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval). Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda sisemist teedevõrku või õuealal. Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku nõusolek.

Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt. Planeeringualal saab parkida vähemalt 3 autot. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2016 standardile “Linnatänavad”.

Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud normmürataseme tagamiseks. Tee omanik teavitas planeeringu koostajat maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra leevendamiseks või vähendada olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Maantee kaitsevöönditesse kavandatavad tegevused, kui neid planeeritakse, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Uue mahasõidu rajamiseks tuleb Transpordiametilt taotleda nõuded ehitusprojekti koostamiseks EhS § 99 lg 3 alusel. Tee ehitusprojekti võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Arendusega seotud ja nähtavust piiravad takistused (haljastus jne) kõrvaldada enne ehituslubade väljastamist. Ristumiskohad peavad olema rekonstrueeritud enne kruntidele kavandatud mistahes ehitusloakohustuslike hoonete või rajatiste ehitamise alustamist.

Transpordiameti seisukohad on detailplaneeringu lahutamatu osa.

Soome lahe kallasraja laius Kivimere katastriüksusel on kümme meetrit põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 3 kohaselt on juhul, kui kallasrada on üle ujutatud, kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (nn

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

14

ajutine kallasrada). Kallasrada tuleb liikumiseks tähistada ning heakorrastada. Heakorrastatud kallasrada peab olema jalgsi läbitav ning takistustevaba (kännud, oksad).

Koostataval Haljala valla üldplaneeringu joonisel on ligikaudu iga 500 meetri järel tähistatud võimalikud juurdepääsud Soome lahe kallasrajale. Kivimere katastriüksusele lähim

planeeritud kallasrada riigiteelt Soome laheni on märgitud loode pool paiknevale Kaldametsa kinnistule (katastritunnus 88703:002:0108). Sealt pääsevad inimesed Soome lahe äärde ning saavad edasi mööda Soome lahe kallast liikuda.

Lääne-Viru Maakonnaplaneeringus 2030+ lk 58 on toodud tingimused, kuidas on võimalik tagada avalik juurdepääs kallasrajale:

Tingimused avaliku juurdepääsu tagamiseks kallasrajale:

Vahetult mererannaga külgnevatel aladel tuleb 500 meetrise rannavööndi ulatuses tagada

avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs liivarandade, supluseks sobivate piirkondade, puhke-

ja virgestuse arenguala randade ja teiste planeeringus nimetatud puhkeväärtusega randade

kallasrajale hajaasustuses reeglina vähemalt iga 500 m järel, kompaktse hoonestusega

aladel vähemalt iga 200 m järel. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate

loodusobjektide kaitsetingimustega.

Juurdepääsude vajadusega tuleb arvestada üld- ja kavandatavate alade detailplaneeringute

koostamisel. Detailplaneeringu puudumisel on juurdepääsude tagamise aluseks

kogukonnasisene kokkulepe.

Avalikult rannas liikumise maa on vähemalt 10 m laiune kallasrada rannajoonest, kõrgkaldal

kaldanõlva ülemisest servast. Mereäärsetel maaüksustel tagatakse kõrgveeseisu puhul

vähemalt 2 m laiune jalakäijate läbipääs piki mereranda või kokkuleppel naabritega sellele

lähimat teed pidi. Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on

piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku

võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust.

7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasolevate ning planeeritud tehnovõrkude, riigimaantee ja looduslike objektide kaitsevööndid, kitsendusalad ja servituudialad, sealhulgas Soome lahe rannal asuv kallasrada. Piirangud ja märkused on kajastatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” asuvas tabelis „Näitajad planeeringuga käsitletava krundi kohta“.

Juurdepääsu tagamiseks Kivimere katastriüksusele sõlmivad RMK ja Kivimere kinnistu omanik teeservituudi lepingu Kunda metskond 184 katastriüksusele kavandatava juurdepääsutee ehitamiseks, kasutamiseks ning hooldamiseks. Juurdepääsuservituudi pindala on ligikaudu 81 m².

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

15

8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD

8.1 Heakorrastus

Kõrghaljastusest kasvab planeeringualal kõige rohkem mände, kuuski ja kaski. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb võimalusel maksimaalselt säilitada. Õueala haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega, haljastusprojektiga või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra summutamine, hapniku tootmine jne.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga, mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt peatükk 7 Liikluskorraldus).

Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

8.2 Kattega alad krundil

Krundile Pos 1 planeeritakse katendiga ala, kuhu saab parkida transpordivahendeid. Katendite liigid valib omanik.

8.3 Piirded

Kivimere kinnistu hoonestusala võib ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrge läbipaistva piirdega. Piirete ehitusmaterjalina kasutada puitu ja/või metalli. Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena. Piirded ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu krundile, takistada talvel lumekoristustöid, takistada juurdepääsu kallasrajale või piirata riigiteel liiklejate nähtavust. Piirded projekteeritakse ja rajatakse krundile koos hoonetega. Piirde rajamisel arvestada selle sobivusega hoonete arhitektuuriga, sobivusega keskkonda ning Transpordiameti nõuetega. Piire ei tohi jääda krundi mahasõidu ja riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurka.

9. KESKKONNAKAITSE

Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 korraldusest nr 450 nähtub, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju, samuti ei ole maa-alale vaja koostada keskkonnamõju strateegilist eelhinnangut. Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ei paikne. Hoonestusala on planeeritud rohumaale.

Planeeringualast lõuna ja ida pool paiknevad vääriselupaigad nr 129044 ja 129045. Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

16

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud, korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu- ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja biojäätmete hoidmisega. Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga. Konteinerid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteineritele eraldi ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs krundile on tagatud sisse (välja) sõiduteede kaudu.

Krundil ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, mille ülesanne on teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

10. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkudest paikneb planeeringualal elektri 0,4 kV õhukaabelliin. ELA SA sidekanalisatsioon paikneb riigimaantee ääres. Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“.

10.1 Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ paigaldas 2022 aastal lähtudes liitumislepingust nr 409523 kinnistule olemasoleva elektriõhuliini kaitsevööndisse elektri liitumiskilbi. Planeeringu joonisele “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on kantud olemasolev liitumiskilp koos perspektiivse maakaabliga, elektripaigaldiste kaitsevööndid ja servituudialad.

Pos nr 1 elektritarbimise maksimaalne võimsus on 3x25A. Kõik uued trassid rajatakse tellija kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) maakaablitega. Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Tagada Elektrilevi OÜ töötajatele juurdepääs elektripaigaldistele.

10.2 Side

Eltel Networks AS ehitas piirkonda välja valguskaablil baseeruva sidelahenduse. Peale sideteenust pakkuma hakkava sideoperaatori valimist kooskõlastada sidelahendus operaatoriga. Telia Eesti AS väljastas 30.01.2023 a tehnilised tingimused nr 37628863. Telia Eesti AS sidekaableid maa-alal ei paikne.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

17

Valguskaabliga liitumiseks väljastas AS Connecto Eesti 17. jaanuaril 2023. aastal elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2176LV. Väljastatud tingimused on detailplaneeringu lahutamatu osa. Sidega liitumine on võimalik rajada paigaldatavast ELA SA kaevust 024YK04. Liitumiseks valida sideteenust pakkuv operaator, kooskõlastada lahendus nendega, ehitada sidetrass nimetatud kaevuni ning tellida sideoperaatoril ELA SA-lt klienditellimus. Tööd kooskõlastada, dokumenteerida ja teostada vastavalt ELA SA nõuetele.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik koostatavas ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

• Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

• Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide / masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

• Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19, Tallinn „ELA SA haldus“.

• Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:

• mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;

• mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;

• puude istutamine ja langetamine;

• vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;

• muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.elasa.ee. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

18

10.3 Veevarustus

Krundile Pos 1 rajatakse puurkaev. Ehitatavate veetrasside sisestustorustike läbimõõdud valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised veetorustikud peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt Ø 32 mm. Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm. Veevärgi projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda standardist EVS 835:2022 „Hoone veevärk“.

Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid ”.

Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Enne üksikelamule kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning kasutusluba taotletud.

10.4 Kanalisatsioon

Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Planeeringualale rajatakse omapuhasti (septik või biopuhasti) koos imbväljakuga.

Maa-ameti 1:50 000 mõõtkavas geoloogilise kaardi järgi on planeeringualal põhjavesi hästi kaitstud, seega on alale võimalik paigaldada septik koos imbväljakuga.

KKM määruse nr 61 §7 p3 kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kui projekteerimise käigus selgub, et see tingimus ei ole täidetud, tuleb krundile Pos 1 paigaldada kogumismahuti.

Kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.

Omapuhasti tühjendamine toimub Võsu puhastusseadmetesse.

Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada järgmistest normdokumentidest:

- veeseadus;

- EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

- EVS 12566-4:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie;

- RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

19

- EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

- kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid;

- KKM määrus nr 61, vastu võetud 08.11.2019 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Omapuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis.

Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud.

10.5 Sademeveed

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi juhtida maanteele ega naaberkinnistutele.

10.6 Küte

Krundi Pos 1 küttesüsteem rajatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutades elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte baasil.

10.7 Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele nõuetele ning peasissepääsud soovitatavalt kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks kasutada vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde.

10.8 Radooniohu vähendamine

Planeeringuala asub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud radooniriski kaardi kohaselt kõrge radooniriskiga alal. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb sellega arvestada ning kasutusele võtta ehituslikke passiivseid või aktiivseid meetmeid radooniohu vähendamiseks.

Passiivmeetmete hulka kuuluvad:  radoonitõkketarindid;  õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke

vähendamise abil;  pinnasesisene torustik võimaldamaks radooni difusiooni läbi torustiku pinnasest välisõhku.

Aktiivmeetmed on:

 õhurõhkude reguleerimine ning pinnase ventileerimisega seotud võtted.

Võimaluse korral tuleb alati eelistada passiivmeetmeid, kuna nende toimimiseks ei ole vaja pidevalt energiat kulutada ja need töötavad ka ilma inimesepoolse sekkumiseta. Uute hoonete juures on lihtsam kasutada passiivseid meetmeid, kuna need hõlmavad peamiselt pinnasega kontaktis olevate alustarindite lahendusi. Kui pinnases on kõrge radoonitase, ei pruugi piisata passiivsete meetmete rakendamisest, et tagada viitetasemest madalam radoonitase hoones. Sel juhul tuleb rakendada ka aktiivseid radoonieemalduse meetmeid.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

20

10.9 Insolatsioon

Standardis „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides. EVS 894:2008/A2:2015” on toodud nõuded, mille kohaselt planeeringute koostamisel võib lugeda piisava loomuliku valguse nõuded täidetuks, kui hoonete asukoht ja orientatsioon on valitud selliselt, et eluruumides

oleks tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Kuna detailplaneeringus on tegemist soovitusliku hoone asukohaga, siis insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoone ehitusprojektiga.

10.10 Akustika

Lubatud müra lähtudes EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ võib eluruumide ja müra tekitavate ruumide (tehnoruumid) vahel olla kuni 60 dB ja eluruumide vahel samas elamus kuni 43 dB. Elamus kasutatav tehnika ning tehnosüsteemid on kaasaegsed. Nende poolt tekitatud müra jääb normidega lubatud piiridesse.

Välise müra kohta vt ptk 5.3 Ehitusõigus.

11. TULEOHUTUS

11.1 Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

- tuleohutuse seadus;

- siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

- siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

11.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned)

Max hoonete kõrgus: 8,0 m

Max ehitisealune pind 485 m2

11.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad ühe tuletõkkesektsiooni. Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest hoonetest kaugemal kui 8 meetrit.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

21

Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.

11.4 Põlemiskoormus

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast tuletõkkesektsioonist.

Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m² ja mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.

11.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Krundile pääseb riigimaanteelt 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee. Sissepääsuteel paiknev värav krundile peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune.

Krundile planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad võimaldama juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid rõdudel jne).

11.6 Väline tulekustutusvesi

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga:

§ 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht (51) Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;

(52) Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Lähim hoone paikneb lääne pool Suurekivi kinnistul 69 meetri kaugusel Kivimere kinnistu hoonestusalast, seega asuvad 1. kasutusviisiga elamud üksteisest kaugemal kui 40 meetrit ja lähimaks veevõtukohaks on ca 1,6 km kaugusel paiknev Eisma sadam.

Lähim Päästeameti komando asub Kunda linnas Staadioni tn 4, lisaks asub komando Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

22

12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad. Kuritegevuse riske saab vähendada:

- naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

- sissepääsude turvamisega;

- riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

- piirete rajamisega;

- selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

- territooriumi jälgitavuse tagamisega;

- hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

- konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

- vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid);

- maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse).

13. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE

Järjest sagenevad äärmuslikud ilmastikumuutused toovad kaasa põuda, suuri sademetehulkasid, mis sajavad alla lühikese aja jooksul ning muid ilmastikunähtusid, mis võivad kahjustada hooneid. Uued hooned tuleb ehitada ehitustehniliselt õigesti (kõrgemad soklid, pakettaknad, piisavalt laiad räästad jne) ning kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale.

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena peamiselt:

• temperatuuritõusu;

• sademete hulga suurenemist;

• merepinna tõusu;

• tormide sagenemist.

Temperatuuritõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada ning seda täiendada. Hoonete ehitusprojektis käsitleda haljastuse lahendust. Hoonetele tuleb projekteerida energiatõhusam küte ja jahutus ning tagada inimestele mugav sisekliima.

Sademete hulga suurenemine toob kaasa üleujutused ja kaldaerosiooni. Oluline on sademevee kiire ära juhtumine või selle kogumine (hajutamine haljasaladele, olemasolevate kraavide süsteemi ja ojade korrastamine). Planeeringualale kavandatavad katendiga alad ning katustega kaetud pinnad on võrreldes haljasalaga väikesed, siis sademevete immutamisega planeeringualal probleeme ei teki.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

23

Kavandatud hoonestusala asub merest ning võimalikust üleujutatavast alast piisavalt kaugel, et merepinna tõus seda ohustada võiks.

Tormide sagenemise tõttu tuleb tähelepanu pöörata taristu ja ehitiste vastupidavusele. Uued hooned tuleb ehitada ehitustehniliselt õigesti ning kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale.

14. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE

HINDAMINE

Kivimere maaüksuse detailplaneeringule ei koostatud keskkonnamõju strateegilist hindamist ega keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Käesolevas seletuskirjas käsitletakse Haljala vallas Eisma külas Kivimere kinnistule planeeritavate tegevuste keskkonnamõjusid ning analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestatule.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud huvitatud isiku finantsvõimekusega. Maa-ala korrastamine ja uue taristu ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid (nt teehooldusele). Koos tööealiste inimeste elama asumisega Haljala valda paraneb omavalitsuse tulubaas.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust, et planeeringuala paikneb Eismal, mis on tüüpiline Eesti rannaküla. Kõige olulisemad kultuurikandjad ja miljööväärtuse tekitajad on hooned koos inimestega, kes seal elavad. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest Kivimere kinnistu asub teiste hoonestatud kinnistute lähedal. Ehitised ja tehnovõrgud on võimalik planeerida, projekteerida ja ehitada optimaalsete kuludega.

Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest Soome lahe ääres paiknevad kinnistud on piisava suurusega, et looduslik keskkond säiliks. Kinnistul jääb domineerima mets. Uus haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis toetab elurikkust. Ühe üksikelamu maa sihtotstarbega krundi kasutuselevõtt ei avalda mõju põhjavee kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet.

Ehitamisel võib osutuda vajalikuks pinnase tõstmine rajatavate ehitiste all ja/või drenaažisüsteemi ehitus. Keelatud on suuremahuline pinnase tõstmine kogu krundi ulatuses. Kuna hooned planeeritakse piisavalt kaugele naaberkinnistutel paiknevatest hoonetest ja näiteks hoonestatud Suurekivi kinnistu õueala paikneb kuni 0,5 m kõrgemal Kivimere kinnistule planeeritavast hoonestusalast, siis planeeringualal maapinna tõstmine ja dreenimine naaberkinnistutele mõju ei avalda. Kivimere kinnistule planeeritud hoonestusala paikneb väljaspool üleujutusohuga ala.

Olulisi asjakohaseid mõjusid Kivimere kinnistu hoonestamisega ei kaasne.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

24

15. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavate ehitiste ehitusprojektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt lähtudes kehtivast seadusandlusest ja omaniku soovidest. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava: 1) servituutide seadmine; 2) riigiteega ristumiskoha projekteerimine ja väljaehitamine; 3) tehnovõrkude projekteerimine ja väljaehitamine; 4) hoonete projekteerimine; 5) ehituslubade taotlemine; 6) hoonete ehitamine; 7) kasutuslubade taotlemine.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist seada teeservituut katastriüksusele Kunda metskond 184 ning ehitada välja juurdepääsutee Kivimere kinnistule läbi katastriüksuse Kunda metskond 184. Arendaja taotleb Transpordiametilt nõuded riigiteega ristumiskoha väljaehitamiseks ja likvideerib enda kinnistul nähtavuskolmnurgas kasvava kõrghaljastuse. Ristumiskoht peab olema välja ehitatud hiljemalt enne Kivimere kinnistule mistahes ehitise ehitamise alustamist (ehitamise alustamise teatise esitamist kohalikule omavalitsusele).

Hoonete ehitamine (st kas ennem üksikelamu või abihooned) toimub vastavalt maaomaniku soovidele ning võimalustele. Kuna ehitised rajatakse enda maale, siis ei oma ehitamise järjekord kinnistuvälist mõju.

Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu omanik. Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.

Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis või riigitee alusel maal, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Liikluskorralduse ja riigi maanteega seonduv on kirjas ka p 6 Liikluskorraldus.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 225/0622 Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering. Aadress: Haljala vald, Eisma küla Kivimere kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

25

16. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1) planeerimisseadus;

2) ehitusseadustik;

3) jäätmeseadus;

4) keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5) veeseadus;

6) atmosfääriõhu kaitse seadus;

7) Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

8) Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;

9) Vihula valla üldplaneering;

10) koostamisel olev Haljala valla üldplaneering.

Koostas: Riiu Efert

(allkirjastatud digitaalselt)

08. juuli 2025.a.

Kivimere Eisma DP_vaated planeeringualale.pdf

Vaated planeeringualale

Foto 1

Foto 2

Foto 3

Foto 4

Foto 5

Kivimere Eisma DP_väljavõte Maa-ametist.pdf

27. september 2022

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Mõõtkava: 1:2000 X = 6605151, Y = 631112

X = 6604645, Y = 630725

Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Infopäring:

Tunnus: 88703:003:0451

Lähiaadress: Kivimere

Asustusüksus: Eisma küla

Vald: Haljala vald

Maakond: Lääne-Viru maakond

Registreerimise aeg: 10. november 1997. a.

Muudatuse registreerimise aeg: 17. juuni 2021. a.

Sihtotstarve 1: Elamumaa 100%

Sihtotstarve 2: -

Sihtotstarve 3: -

Pindala: 9691 m²

Ruumikuju pindala: 9691 m²

Looduslik rohumaa: 2762 m²

Metsamaa: 4848 m²

Muu maa: 2081 m²

Registriosa: 1457831

Omandivorm: Eraomand

Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond

Mõõdistamise aeg: 03. august 1998. a.

Mõõdistaja: Masing, Klaus

Moodustamise viis: konverteeritud, aerofotogeodeetiline

Katastripidaja märked: Pindala on ebatäpne (01.07.2018)

Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Kivimere Eisma DP_väljavõte Üldplaneeringust.pdf

Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust

Kivimere katastriüksuse asukoht

Seisukoha küsimine_KSH eelhinnnag_Eisma küla Kivimere DP.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JANIKA MERISALU PNOEE-48705116529 2025-12-23 22:23:54

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsus (Kivimere).docx

OTSUS

Haljala . veebruar 2026 nr 00

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 450. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoht, seada kitsendused ja servituudid ning lahendada juurdepääs. Planeeringualale juurdepääs on tagatud Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteelt nr 17170 ja Kunda metskond 184 maaüksuselt (riigimaa). Planeeringuala suurus on ca 1,0 hektarit.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Läänemere ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndisse. Kivimere kinnistut läbib alla 1 kV pingega elektriõhuliin ja kinnistul asub elektrimaakaabelliin. Planeeringuala piirneb Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteega nr 17170. Riigitee ääres kulgeb sidemaakaabelliin (valguskaabel). Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale. Kivimere kinnistu merepoolsele osale ulatub korduva üleujutusala piir. Planeeringualale ulatub riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (Rutja lasketiir). Ehitisregistri andmetel ei paikne Kivimere kinnistul ehitisi. Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal ja väheses osas maakasutuse juhtotstarbeta alal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu eelnõu põhijooniselt nähtub, et Kivimere kinnistule kavandatakse väikeelamu maa-ala maakasutuse juhtotstarvet. Seega kavandatav elamukrunt sobitub piirkonda.

Keskkonnaamet on 13.08.2025 kirjas nr 6-2/25/13838-2 selgitanud, et detailplaneeringuga on hooned kavandatud väljapoole ranna ehituskeeluvööndit (EKV), kuid nii puurkaev kui ka reoveepuhasti jäävad EKV-sse. Kuigi reoveepuhasti on kavandatud ranna piiranguvööndisse, jääb puhasti asukoht metsamaa kõlvikule, mille puhul kehtib looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõikest 2 tulenev erisus, mille alusel ulatub rannal metsamaal ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini. Tehnovõrgud, sh puurkaev ja reoveepuhasti, võivad asuda EKVs, kui need on planeeritud kehtiva detailplaneeringuga — LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

Samuti jääb kavandatav tee EKV-sse, kuna asub ranna piiranguvööndis metsamaal. LKS tee osas erisust ei anna ning vajalik on EKV vähendamise taotlemine looduskaitseseaduse § 40 alusel. EKV vähendamine on pikk ja kaalutletud otsustusprotsess, mis eeldab mitmete asjaolude põhjalikku analüüsi. Keskkonnaamet saab oma lõpliku ja siduva seisukoha anda pärast planeeringu vastuvõtmist. Lähtuvalt eelnevast on EKV vähendamine vajalik juurdepääsutee rajamiseks metsamaale EKV ulatuses. Puurkaev ja reoveepuhasti on lubatud EKVsse ehitada kehtiva detailplaneeringu alusel.

Eeltoodust tulenevalt muutub kehtiva Vihula valla üldplaneeringu kohasena algatatud Kivimere maaüksuse detailplaneeringu koostamise menetlus üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringu menetluseks. Sellest tulenevalt teeb detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse, planeeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsused edaspidi Haljala Vallavolikogu.

LKS § 40 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada ja vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 40 lõikes 4 toodule esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Seega selgub Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkus edasises vastuvõtmise järgses detailplaneeringu koostamise menetluses.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud III astme puhkekeskuse Eisma ruumilise arengu suunad.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 2 punkti 1 alusel. KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017“ ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täiendatud juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud KSH eelhinnang on kättesaadav otsuse lisas

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik alljärgnevatel põhjustel:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe eluhoone ja elamut teenindavate kõrvalhoonete ehitamisega. Piirkond on väljakujunenud elamupiirkond.
2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.
3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.
4. Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest Soome lahe ääres paiknevad kinnistud on piisava suurusega, et looduslik keskkond säiliks. Kinnistule jääb domineerima mets. Uus haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis toetab elurikkust. Ühe üksikelamu maa sihtotstarbega krundi kasutuselevõtt ei avalda mõju põhjavee kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.
5. Kavandatav detailplaneering ei too oma iseloomu, mahu ega asukoha tõttu kaasa olulist kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Natura elupaikadele ega nende kaitse-eesmärkidele.
6. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.
7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.
8. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Sellest tulenevalt esitas Haljala Vallavalitsus 23.12.2025 kirjaga nr 7-1/76-49 KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Keskkonnaamet esitas …
Maa- ja Ruumiamet esitas …
Päästeamet esitas …
Transpordiamet esitas …
Riigimetsa Majandamise Keskus esitas …
Kaitseministeerium esitas …
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas …

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja koostamise korraldaja on Haljala Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]) ning kehtestaja on Haljala Vallavolikogu (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Osaühing Projekteerimiskeskus (Suuresoo/1, Saksi küla, Tapa vald 45010, e-post: [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus.

Tulenevalt eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 30 lõike 1 punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 4, § 33 lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5 ning võttes arvesse otsuse lisas olevat KSH eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ning asutusi (sealhulgas § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi) detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest.

3. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2022.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agu Trofimov
volikogu esimees

Eisma küla Kivimere maaüksuse DP KSH eelhinnang.pdf

EISMA KÜLAS KIVIMERE MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala detsember 2025

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus. ............................................................................................ 4

3. Kontaktvöönd ......................................................................................................................... 5

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................... 6

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................... 7

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ....................................................................... 7

5.2 Vihula valla üldplaneering ning detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ................ 8

6. Natura 2000 ala eelhindamine ................................................................................................ 9

6.1 Natura 2000 ala kaitse eesmärk ........................................................................................ 9

6.2.Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja Natura 2000 ala kaitstavad loodusobjektid ............ 10

6.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele ja elupaikadele .............. 11

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ........................................................................................... 12

7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik ................................................................... 12

7.2. Veekasutus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 12

7.3. Maakasutus .................................................................................................................... 13

7.4. Muude loodusressursside kasutus .................................................................................. 13

7.5. Pinnas ............................................................................................................................. 13

7.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ................... 14

7.7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ................................................ 14

7.8. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju ....................................................................... 14

7.9. Müra ja vibratsioon ........................................................................................................ 15

7.10. Välisõhu kvaliteet ........................................................................................................ 15

7.11. Jäätmete mõju .............................................................................................................. 15

7.12. Mõju põhjavee režiimile .............................................................................................. 15

7.13. Radooniohtlikkus ......................................................................................................... 16

7.14. Muud kitsendused ........................................................................................................ 16

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 17

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamine on koostatud Haljala

valla Eisma küla Kivimere maaüksuse (katastritunnus 88703:003:0451, registriosa nr 1457831)

detailplaneeringule. Detailplaneering on algatatud Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022

korraldusega nr 450.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme

abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja rajatiste asukoht, seada kitsendused ja

servituudid ning lahendada juurdepääs. Planeeringualale juurdepääs on tagatud Võle-Vainupea-

Kunda kõrvalmaanteelt nr 17170 ja Kunda metskond 184 maaüksuselt (riigimaa).

Planeeringuala suurus on ca 1,0 hektarit.

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu (Joonis nr 1) kohaselt

asub planeeringuala enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal ja väheses osas

maakasutuse juhtotstarbeta alal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. Samuti on kehtivas üldplaneeringus toodud, et vallavalitsusel on

õigus nõuda detailplaneeringu koostamist väärtuslikele maastikele ehitamisel.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna kavandatud puurkaev, reoveepuhasti ja

juurdepääsutee paiknevad ranna- ja ehituskeeluvööndites. Kavandatav tegevus ei kuulu

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes

1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille korral on keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt

tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes

KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste

asutuste seisukohtadest.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida (detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH

eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH

algatamine või mitte.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Joonis nr 1. Kivimere katastriüksuse asukoht kehtiva Vihula valla üldplaneeringu põhijoonisel.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus.

Planeeringuala asub Haljala vallas Eisma küla idaosas Soome lahe ääres. Kivimere kinnistu on

hoonestamata. Kinnistule viib killustikkattega juurdepääsutee Võle-Vainupea-Kunda

kõrvalmaanteelt nr 17170. Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt rohumaast (2762 m²),

metsamaast (4847 m²) ja muu maa (2082 m²) kõlvikust. Kinnistul on tehtud harvendusraiet.

Maapind on tasane. Planeeringuala lähiümbuse maakasutuseks on peamiselt elamumaa ja

maatulundusmaa.

Nagu Kivimere katastriüksus, on ka planeeringuala kontaktvööndis olevad katastriüksused

kujult pikad ja kitsad, ulatudes Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteest kuni mereni (joonis nr

2) Elamumaa sihtotstarbega ning elamutega hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksuste pindalad planeeringuala kontaktvööndis on varieeruvad (2525 m² kuni 14 952

m²). Elukondlikke hooneid ning neid teenindavaid abihooneid on ehitatud ka maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistutele. Õuealad asuvad enamasti katastriüksuste keskosas, jäädes seejuures

Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Joonis 2. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala

esialgne ulatus (märgitud punase piirjoonega).

3. Kontaktvöönd

Kivimere katastriüksuse katastritunnus on 88703:003:0451, pindala on 9691 m² ning

katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringualast lääne pool asuva Metsna

maaüksuse katastritunnus on 88703:003:0411, pindala on 8531 m² ning katastriüksuse

sihtotstarve on 100% elamumaa. Ida pool asub Kunda metskond 184 katastriüksus

(katastritunnus 88701:001:0474), mille pindala on 39 539 m² ja katastriüksuse sihtotstarve on

100% maatulundusmaa. Planeeringuala piirneb lõunas 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee

katastriüksusega (katastritunnus 88703:003:2160), mille pindala on 13 5047 m² ning

katastriüksuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Riigiteest lõuna pool asuva Asko

maaüksuse (katastritunnus 88703:003:0104) pindala on 26 360 m², katastriüksuse sihtotstarve

on 100% maatulundusmaa (joonis nr 3). Enamuse hoonestusest moodustavad ühepereelamud,

suvilad ning abihooned. Õuealadel on enamasti neli hoonet – elamu ja kolm abihoonet.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Domineerivad viil- ja kelpkatused, abihoonetel ka lamekatused, ehitatud on vintskappe.

Hoonete välisviimistluseks on peamiselt kasutatud puitu, krohvi ja looduslikku kivi. Eisma

külas on palju kaasaegset arhitektuuri esindavaid ehitisi (nt sadamahoone, uuemad

üksikelamud).

Joonis nr 3. Detailplaneeringu kontaktvööndi maakasutuse skeem.

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata

ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja

rajatiste asukoht, seada kitsendused ja servituudid ning lahendada juurdepääs.

Detailplaneeringu koostamisel jääb krundi piir võrreldes olemasoleva kinnistu piiriga samaks

ning planeeringuala suuruseks on ca 1,0 hektarit. Detailplaneeringu koostamisel määratakse ka

ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused. Soovitakse müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning

muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmist. Vajadusel määratakse olemasoleva või

kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajalikkus ja liikluskorralduse

põhimõtted. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise

struktuuri.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Planeeringualal on hoonestusala valitud selliselt, et ehitustegevus täidab seatud eesmärke ja

omab minimaalset mõju keskkonnale. Planeeringu käigus koostatakse planeeringuala ja selle

mõjuala analüüs, mis koosneb seletuskirjast ja eraldiseisvast joonisest (Joonis nr 3).

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid

ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni. Samuti

on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi tervikuna ega mõjuta selle

toimimist.

Joonis nr 3. Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu planeeringuala.

Allikas: Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering.

5. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

5.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise

arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja

kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud

ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala valla

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus

sätestatud põhimõtteid.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Vainupea-Rutja-

Karepa-Toolse-Kunda rannik I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale

ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis

3.8 „Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused

ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud III astme puhkekeskuse Eisma ruumilise

arengu suunad.

Lääne-Viru maakonna rannikuala on maakonnaplaneeringus eraldi käsitletud.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on see piirkond atraktiivne puhkepiirkond, kuhu on ajalooliselt

rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid.

Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe ranna

ala määratud I klassi kuuluvaks väärtuslikuks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele

ehitamise tingimused määratakse lisaks maakonnaplaneeringule käesoleva

detailplaneeringuga. Eisma küla Kivimere kinnistu asub riigikaitse ehitise (Rutja lennuväli)

piiranguvööndis. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta rohelise

võrgustiku toimimist ega ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega.

Planeeringulahendus toetab maakonnaplaneeringus kirjeldatud ruumilise arengu suundasid

Eisma külas. Seega vastab detailplaneeringuga kavandatav tegevus Lääne-Viru

maakonnaplaneeringule 2030+.

5.2. Vihula valla üldplaneering ning detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19

kehtestatud Vihula valla üldplaneering. Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala enamasti elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alal ja väheses osas

maakasutuse juhtotstarbeta alal, I klassi väärtusliku maastiku alal ja detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. I klassi alad on üldplaneeringu kohaselt kõige väärtuslikumad,

maakondliku (ja võimaliku riikliku) tähtsusega alad. Väärtuslikel maastikel tuleb tähelepanu

pöörata, et säiliks piirkondade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide

väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna.

Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Ehituslubade

väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised

peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga.

Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

Vältida tuleks kataloogimajade ehitamist. Eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete

ehitamist. (Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 7.1.3) Detailplaneeringu lahendus on

kooskõlas kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga.

5.3. Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering

Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu eelnõu (materjalid koostatud 07.10.2022)

kohaselt on Kivimere katastriüksuse maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa-ala.

Eisma külas on kavandatud laiendada planeeritava miljööväärtusliku ala piiri. Üldplaneeringu

eelnõu kohaselt on miljööväärtusliku ala puhul tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva

kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi.

Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planeerimisel ja ehitamisel tagada ajaloolise

väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste

teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna

säilimine. Siiski ei pea miljööväärtuslikul alal projekteerima ajaloolist lahendust, lubatud on ka

ajaloolisse keskkonda sobitatud uudsed lahendused. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud

lahendus on kooskõlas koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringuga.

6. Natura 2000 ala ja elupaikade eelhindamine

6.1. Natura 2000 ala kaitse eesmärk

Natura 2000 ala kaitse eesmärk on tagada Euroopa Liidu loodusdirektiividest tulenevalt

ühenduse jaoks oluliste looduslike elupaigatüüpide ning taime- ja loomaliikide soodsa seisundi

säilimine või vajaduse korral taastamine. Natura 2000 võrgustik on loodud elurikkuse

säilitamiseks ning see hõlmab alasid, mis on olulised haruldaste, ohustatud või piiratud levikuga

liikide ning väärtuslike elupaikade kaitseks. Natura 2000 aladel kavandatavate tegevuste puhul

tuleb hinnata nende võimalikku mõju ala kaitse-eesmärkidele. Tegevused on lubatud

tingimusel, et need ei avalda olulist negatiivset mõju kaitstavate elupaikade ja liikide seisundile

ega kahjusta ala terviklikkust. Oluline on vältida elupaikade pindala vähenemist, kvaliteedi

halvenemist ning liikide elutingimuste kahjustamist. Natura 2000 alade kaitse põhineb

põhimõttel, et looduskaitse ja inimtegevus peavad olema tasakaalus. Seetõttu ei ole eesmärgiks

majandustegevuse täielik välistamine, vaid selliste tegevuste suunamine ja korraldamine, mis

on kooskõlas ala kaitse-eesmärkidega ning aitavad kaasa elurikkuse säilimisele pikaajaliselt.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

6.2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja Natura 2000 ala kaitstavad loodusobjektid

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

keskkonnaregistri andmete kohaselt paiknevad detailplaneeringu alal Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate kaitsealuste liikide elupaigad (Joonis nr 4). Planeeringuala hõlmab loodusdirektiivi

I lisas nimetatud elupaigatüüpi vanad loodusmetsad (9010). Planeeringuala kirdeosas piirneb

ala püsitaimestikuga liivarannaga (Natura elupaigatüüp 1640), mis kuulub Soome lahe keskosa

looduskaitseala koosseisu.

Planeeringualast lõuna poole jääb I kategooria kaitsealuse liigi – merikotka (Haliaeetus

albicilla) elupaik (EELIS kood KLO9127694). Samuti asub planeeringualast kirdes, ligikaudu

270 meetri kaugusel, I kategooria kaitsealuse fauna elupaik, mille koosseisu kuuluvad

soostuvad ning soo-lehtmetsad (elupaigatüüp 9080). Planeeringualast ida pool, Soome lahes on

projekteeritav kaitseobjekt (Soome lahe keskosa looduskaitseala). Projekteeritav kaitseobjekt

kuulub Natura 2000 võrgustikku ning tagab kaitstavate mereliste elupaikade ja liikide säilimise

ning ala terviklikkuse. Projekteeritava kaitseobjekti eesmärk on tagada ala looduskaitseliste

väärtuste säilimine, minimeerida inimtegevuse negatiivset mõju ja toetada Natura 2000 ala

terviklikkust ning kaitse-eesmärkide saavutamist. Tegemist on looduskaitseliselt kõrge

väärtusega aladega, mille seisund ja sidusus ümbritseva elupaigavõrgustikuga on

keskkonnamõju hindamisel olulise tähtsusega.

Planeeringualal olemasolevad ning kavandatavad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama

kehtivatele keskkonnanõuetele ning olema kavandatud viisil, mis välistab olulise negatiivse

mõju Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusväärtustele.

Loodusvarade ja keskkonnatingimuste kirjeldamisel ning keskkonna vastupanuvõime

hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustes esitatud andmetest, sh muldade,

geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000 alade, kultuurimälestiste ning

maaparandussüsteemide kohta, samuti Keskkonnaagentuuri keskkonnaregistri andmetest.

Arvestades planeeringuala ja kaitstavate elupaikade vahelist ruumilist eraldatust, kavandatava

tegevuse eeldatavat lokaalsust ning asjaolu, et planeeringu elluviimine ei too kaasa elupaikade

pindala vähenemist, nende seisundi halvenemist ega ökoloogilise sidususe katkemist, on

võimalik välistada kavandatava tegevuse oluline ebasoodne mõju Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

Joonis nr 4. Natura 2000 elupaigad.

6.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele ja elupaikadele

Kavandatava tegevuse potentsiaalsed mõjud kaitstavatele loodusobjektidele võivad avalduda

eelkõige ehitusaegsete häiringutena, sh müra, vibratsiooni, valgusreostuse ja inimtegevuse

intensiivistumisena, samuti kaudsete mõjudena, nagu elupaikade killustumine ja ökoloogilise

sidususe vähenemine. Samuti võivad mõjud olla seotud pinnase ja veerežiimi muutustega ning

võimaliku saastekoormuse suurenemisega. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja

eeldatavat lokaalsust, planeeringuala ja kaitstavate elupaikade vahelist ruumilist eraldatust ning

asjaolu, et planeeringu elluviimine ei eelda kaitstavate elupaigatüüpide otsest hävitamist ega

pindala vähendamist, on võimalik järeldada, et kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset

mõju Natura 2000 ala terviklikkusele. I kategooria kaitsealuse liigi merikotka elupaiga

seisukohast on peamiseks riskiteguriks häiring pesitsusperioodil. Planeeringu elluviimisel on

võimalik seda mõju vältida tööde asjakohase ajastamise ning muude leevendusmeetmete

rakendamisega, mistõttu ei ole oodata merikotka elupaiga soodsa seisundi halvenemist.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Kavandatava tegevuse elluviimisel, järgides kehtivaid keskkonnanõudeid ning planeeringus

ettenähtud leevendusmeetmeid, ei ole ette näha kaitstavate loodusobjektide seisundi

halvenemist ega Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide kahjustamist. Seetõttu on KSH eelhinnangu

põhjal võimalik välistada kavandatava tegevuse oluline ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku aladele.

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik

Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul hoonestusalal ja

I klassi väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale).

Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed.

Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust. Tuumaladel tuleb

reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ulatuslikust vähendamisest.

Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajaloolisest asustusest. Kõrghaljastusest

kasvab planeeringualal kõige rohkem mände, kuuski ja kaski. Olemasolevat kõrghaljastust

tuleb võimalusel maksimaalselt säilitada. Õueala haljastus lahendatakse täpsemalt koos

arhitektuursete projektide koostamisega, haljastusprojektiga või omanike poolt. Haljastuse

eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse

eesmärkideks müra summutamine.

Detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt erinevate taimede kasvamise ja

loomade liikumise võimalused ning planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide elupaiku.

7.2. Veekasutus ja kanalisatsioon

Krundile planeeritakse rajada puurkaev, mille projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri

09.07.2015 määrusest nr 43. Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb

rajada nii, et see ei avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Enne

üksikelamule kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning kasutusluba

taotletud.

Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Planeeringualale rajatakse

omapuhasti (septik või biopuhasti) koos imbväljakuga. Maa- ja Ruumiameti 1:50 000

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

mõõtkavas geoloogilise kaardi järgi on planeeringualal põhjavesi hästi kaitstud, seega on alale

võimalik paigaldada septik koos imbväljakuga. Kui veevarustus ja kanalisatsioon rajatakse

vastavalt kehtivatele seadustele, siis puudub kahjulik mõju keskkonnale.

7.3. Maakasutus

Kivimere maaüksuse pindala on 9691 m² ning katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Detailplaneeringu ettepaneku kohaselt paikneb hoonestusala 4-50 meetri kaugusel krundi piirist

ja rohumaa kõlvikul. Metsamaal laieneb Soome lahe ranna ehituskeeluvöönd kuni Soome lahe

ranna piiranguvööndi välispiirini. Tehnovõrke võib Soome lahe ranna ehituskeeluvööndisse

detailplaneeringuga planeerida. Hoonestusala on määratud väljapoole Võle-Vainupea-Kunda

tee nr 17170 kaitsevööndit. Hoonestusala paikneb Kivimere katastriüksuse maakasutuse

juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa-ala. Katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Arvestades asjaolu, et ümbritsevad kinnistud on hoonestatud, ei oma tegevus maakasutuslikust

seisukohast olulist mõju.

7.4. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

7.5. Pinnas

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Ehitustegevus ja sellega seotud masinapargi kasutamine võivad

põhjustada pinnase tihendamist, kaevamist või täitmist, mis muudab pinnase looduslikku

kihistust ja struktuuri. Pinnase tihendamine ja hoonestus mõjutavad vee infiltreerumist ja

drenaaži, mis võib põhjustada põhjaveetaseme muutusi ning suurendada üleujutuste riski.

Arvestades, et tegemist on elamu ja abihoonete rajamisega ning tegemist on väikesemahulise

ehitusega, on mõjud pinnasele tavapärasest väiksemad. Vältida tuleb liigset pinnase tihendamist

ja tasandamist. Säilitama peab võimalikult palju haljasalasid ja maapinna looduslikku katet.

Ehitustegevuse käigus tuleb ennetada võimaliku reostuse tekkimine. Planeeringualale ei

kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast kahjustaks. Planeeringu

elluviimisel tuleb pöörata tähelepanu pinnase kaitsele ning võimalike kahjustuste

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

vähendamisele. Nende meetmete rakendamine aitab vähendada kavandatava planeeringu

negatiivset mõju pinnasele ning toetada piirkonna ökoloogilist stabiilsust.

7.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Planeeringu

elluviimisel tuleb arvestada kogu piirkonna väärtusega.

7.7. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele

Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat

mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Majanduslikud mõjud on

peamiselt seotud huvitatud isikutega ja uute hoonete ehitamisega. Maa-ala korrastamine ja uue

taristu ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara väärtust. Planeeringulahenduse

elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid. Koos tööealiste inimeste elama

asumisega Haljala valda paraneb omavalitsuse tulubaas. Planeeringuala ümbruses puuduvad

ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või

keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt

täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete

ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning

tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades planeeringulahendust ning

vähest ehitusalust pinda on mõju keskkonnale vähene.

7.8. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla

ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada

loodusressursside seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud

suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks

käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata. Kivimere maaüksuse detailplaneeringu näol on

tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga. Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed

ja piirülesed mõjud.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

7.9. Müra ja vibratsioon

Täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega

kaasnevad mõjud on ajutised. Planeeringuala paikneb Rutja lasketiiru riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis, seetõttu võivad häiringud kanduda ka planeeringualale. Planeeringualale

ehitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et riigikaitselise tegevusega tekitatud müra ei kuulu

välisõhus leviva müra hulka. Eluhoones tuleb vajadusel võtta kasutusele abinõud

normmürataseme tagamiseks.

7.10. Välisõhu kvaliteet

Planeeringuala asub piirkonnas, kus õhukvaliteet on valdavalt hea, ning lähikonnas puuduvad

suuremad välisõhu saastet põhjustavad allikad. Olemasolev maakasutus (nt rohumaad,

metsamaa ja hajaasustus) toetab madala saastefooniga elukeskkonda. Ehitusperioodil võib

tekkida ehitustolm ja heitgaasid ehitusmasinatest. Mõju on lühiajaline ja kohalik ning

eeldatavalt ei põhjusta see ümbritsevale keskkonnale ega elanikele pikaajalist häiringut.

Elamute igapäevane kasutamine ei too kaasa olulist täiendavat välisõhu saastet. Liikluskoormus

planeeringu elluviimisega oluliselt ei suurene. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist

mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei

kavandata.

7.11. Jäätmete mõju

Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke.

Ehitustööde käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ja utiliseerida vastavalt seadusele.

Ehitus- ja lammutusjäätmete ladustamine peab toimuma alal, mille asukoht ei tohi kahjustada

pinnast ega põhjaveekihti. Keelatud on jäätmete põletamine planeeringualal. Planeeringuala

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt kehtivale jäätmeseadusele, kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjale ning ringmajanduse põhimõtetele. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa

jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Peale planeeringu

kehtestamist tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale.

7.12. Mõju põhjavee režiimile

Ehitamine mõjutab põhjaveerežiimi peamiselt läbi pinnasekatte muutuse, veerežiimi kunstliku

reguleerimise (drenaaž ja vundamendid) ja võimaliku reostuse. Ehitamisel võib osutuda

vajalikuks pinnase tõstmine rajatavate ehitiste all ja/või drenaažisüsteemi ehitus. Keelatud on

suuremahuline pinnase tõstmine kogu krundi ulatuses. Kuna Kivimere kinnistule planeeritavast

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

hoonestusalast jäävad naaberkinnistutel paiknevatest hoonetest kaugele, siis planeeringualal

maapinna tõstmine ja dreenimine naaberkinnistutele mõju ei avalda. Kivimere kinnistule

planeeritud hoonestusala paikneb väljaspool üleujutusohuga ala. Olulisi asjakohaseid mõjusid

Kivimere kinnistu hoonestamisega ei kaasne.

7.13. Radooniohtlikkus

Planeeringuala asub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud radooniriski kaardi kohaselt kõrge

radooniriskiga alal. Radoon imbub hoonetesse maapinnast ja võib koguneda eriti keldritesse,

vundamendialustesse ja madala ventilatsiooniga ruumidesse. Hoonete projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb arvestada siseruumide õhu radoonisisaldust minimeerivate lahendustega.

Eluhoonetele tuleb paigaldada radoonitõkketarindid ning ventilatsioonisüsteem, mis hajutab

radooni ja vähendab selle kontsentratsiooni.

7.14. Muud kitsendused

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel läbib kinnistut elektriõhuliin alla

1 kV, millele kehtib elektripaigaldise kaitsevöönd (Joonis nr 5). Planeeringualal peab

arvestama olemasoleva elektrimaakaabelliini kaitsevööndiga. Samuti ulatub planeeringualale

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, Läänemere ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvöönd, veekogu kallasrada ja korduva üleujutusala piir.

Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (Rutja lasketiir), seetõttu võivad

häiringud kanduda ka planeeringualale. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andis 31.01.2023

kirjas nr 4/23/511-1 sisendi Kivimere maaüksuse detailplaneeringu koostamise ja hoonestamise

kohta. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutusele võtta arhitektuursed ja

konstruktsioonilised lahendused ning materjalid, mis tagavad ehitiste keskmisest parema

mürapidavuse, vastupidavuse vibratsioonile ning leevenduse muudele riigikaitselistest

tegevustest tulenevatele häiringutele.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Joonis nr 5. Kivimere maaüksuse kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus

Kokkuvõte

Käesolevas KSH eelhinnangus käsitleti Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu

seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe eluhoone ja elamut

teenindavate kõrvalhoonete ehitamisega. Piirkond on väljakujunenud elamupiirkond.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme

suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike,

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide

nõudeid.

4. Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest Soome lahe ääres

paiknevad kinnistud on piisava suurusega, et looduslik keskkond säiliks. Kinnistule jääb

domineerima mets. Uus haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis toetab elurikkust.

Ühe üksikelamu maa sihtotstarbega krundi kasutuselevõtt ei avalda mõju põhjavee

kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja

pärandkultuuriobjekte.

5. Kavandatav detailplaneering ei too oma iseloomu, mahu ega asukoha tõttu kaasa olulist

kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Natura elupaikadele ega nende

kaitse-eesmärkidele.

6. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei

kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest

planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete

suurenemist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks oli Lääne-Virumaal Haljala vallas

Eisma külas asuv Kivimere maaüksuse detailplaneering. Eelhinnang koostati selleks, et

otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et

arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, ei ole

keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud tegevustega ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Seisukoha küsimine_KSH eelhinnnag_Eisma küla Kivimere DP.pdf

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

ak EE492200221011363010 Swedbank

ak EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 23.12.2025 nr 7-1/76-49

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Eisma külas Kivimere maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse

eelnõu ja KSH eelhinnangu.

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneering algatati Haljala Vallavalitsuse 15.12.2022

korraldusega nr 450. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus ühe

elamu ja kuni kolme abihoone ehitamiseks, määrata vajalike tehnovõrkude ja rajatiste

asukoht, seada kitsendused ja servituudid ning lahendada juurdepääs. Planeeringualale

juurdepääs on tagatud Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteelt nr 17170 ja Kunda metskond

184 maaüksuselt (riigimaa). Planeeringuala suurus on ca 1,0 hektarit.

Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, algatamise korraldus ja

lähteseisukohad, kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele saadetud detailplaneeringu

materjalid seisuga august 2025, laekunud kooskõlastused) on leitavad Haljala veebilehel

algatatud detailplaneeringute rubriigis: https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2022

(Eisma küla Kivimere). Käesolevale kirjale on lisatud detailplaneeringu KSH algatamata

jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnang.

Ootame Teie seisukohta KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta

30 päeva jooksul e-posti aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

ehitus- ja keskkonnateenistuse juht

Saata: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Päästeamet, Transpordiamet, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Lisa: Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse

eelnõu ja KSH eelhinnang.

+372 505 1127

[email protected]

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	3-1.1/5038
Registreeritud	14.07.2025
Sünkroonitud	29.12.2025
Liik	Kiri
Funktsioon	3-1.1
Sari	Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Haljala Vallavalitsus
Vastutaja	Jürgen Kusmin
Originaal	Ava uues aknas

Eisma külas Kivimere maaüksuse detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad