TIKSOJA 9,
TÄHTVERE VALD 61410
MOB: +372 520 5606
FAKS: +372 367 289
[email protected]
TÖÖ NR PP11/10DP
Tellija: Kohila Vallavalitsus
Planeerija: Kristjan Kutsar
Juhataja: Enn Kulp
TARTU 2011
Sisukord
Sisukord 2
1. Sissejuhatus 3
2. Detailplaneeringu lähtedokumendid 3
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek 3
3.1. Alusplaan 3
3.2. Olemasolev olukord 3
3.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 3
3.4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine 3
3.5. Ehitusõigus 3
3.5.1. Kruntide ehitusõigused 3
3.5.2. Likvideeritavad objektid 3
3.6. Ehitistevahelised kujad 3
3.7. Arhitektuurinõuded ehitistele 3
3.8. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus 3
3.9. Haljastus 3
3.10. Tehnovõrgud 3
3.10.1. Veevarustus 3
3.10.2. Tuletõrje veevarustus 3
3.10.3. Reoveekanalisatsioon 3
3.10.4. Sadeveekanalisatsioon 3
3.10.5. Soojavarustus 3
3.10.6. Gaasivarustus Error! Bookmark not defined.
3.10.7. Elekter 3
3.10.8. Telekommunikatsioonivõrk 3
3.10.9. Tänavavalgustus 3
3.10.10. Tehnovõrkude rajamise koondtabel 3
3.11. Keskkonnakaitse abinõud 3
3.12. Servituudid 3
3.13. Kuritegevuse riskide vähendamine 3
3.14. Muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused 3
3.15. Planeeringu rakendumine 3
3.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine 3
4. Kooskõlastuste kokkuvõte 3
5. Joonised 3
5.1. Situatsiooni skeem 3
5.2. Olemasolev olukord 3
5.3. Planeeringu põhijoonis 3
5.4. Planeeritud maakasutus 3
6. Lisad 3
1. Sissejuhatus
Käesoleva detailplaneeringu algatajaks on Veevool OÜ. Detailplaneeringu ala hõlmab ca 1500 m² Tööstuse tn 19-3 maaüksusest (katastritunnusega 31801:002:0170), mis asub Kohila vallas Kohila alevikus. Käesolevaga kavandab Veevool OÜ hüdroelektrijaama rajamist Kohila paisjärve paisu juurde Kohila alevikus, Keila jõe 63-l km-l. Hüdroelektrijaam on kavas rajada jõe paremkaldale paisust allavoolu Tööstuse tn 19-3 kinnistule.
Planeeringu eesmärkideks on:
• olemasoleva Tööstuse tn 19-3 maaüksuse jagamine kruntideks;
• tänavate maa-alade ja tehnovõrkude paigutuse määramine;
• moodustatud kruntide sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine.
2. Detailplaneeringu lähtedokumendid
Planeeringu lähtedokumendiks on Kohila Vallavalitsuse 04.07.2011.a. korraldus nr. 252 ja selle lisana olev Hüdrojõujaama detailplaneeringu lähteseisukohad.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi planeeringuid ja dokumente:
• Raplamaa maakonnaplaneering;
• Kohila valla üldplaneering;
• Kohila valla ehitusmäärus;
• Kohila Hüdroelektrijaama eskiisprojekt.
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
3.1. Alusplaan
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud OÜ Avek Maa (litsentsi nr 413MA) poolt 2011.a koostatud töö nr AM-218/05, geodeetiline digitaalplaan täpsusastmega M 1:500.
3.2. Olemasolev olukord
Planeeritav ala on Tööstuse tn 19-3 maaüksus, mille üldpindala on 14 963 m² ja sihtotstarve tootmismaa. Planeeritavale alale jäävad Vabrikusilla transpordimaa ja Keila jõesängi ala Tööstuse tänava sillast allavoolu. Planeering hõlmab ca 1500 m² suurust ala Tööstuse tn 19-3 maaüksuse lõunapoolsest osast, mis on kõlvikuliselt peamiselt tööstusmaastik, mis seisab kasutult. Samas soovitakse alustada hüdroelektrijaama ehitamist. Sellest tulenevalt on vajadus kruntide eraldamiseks ja ehitusõiguse määramiseks. Planeeritava maa-alaga külgnevad põhjast Tööstuse tn 19-3 tootmismaa, idast Keila jõe tammitagune ülespaisutatud osa, lõunast Tööstuse tn 17 elamumaa ja läänest Haruraudtee transpordi ja tootmismaa. Planeeritaval alal asub väike kivihoone, tänavavalgustuse õhuliin, elektrivarustuse liin ja maapealne termotrass.
3.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Kohila vald paikneb Rapla maakonna põhjaosas. Kaugus Tallinnast 33 km ja Raplast 22 km. Planeeringuala asub Kohila valla keskosas Kohila alevikus. Planeeringuala asub Kohila alevi põhjaosas Tööstuse tänava paissillast lääne pool. Üldplaneeringu järgi piirkonnas säilivad suures osas olemasolevad maakasutusfunktsioonid, laieneb eelkõige pereelamu- ja tootmishoonetemaa funktsioon. Ulatuslikud maa-alad tootmistegevuse arendamiseks on ette nähtud Kohila alevi põhjaossa olemasolevate tootmishoonetemaade vahetusse ümbrusesse.
3.4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeritaval alal on moodustatud kaks uut tootmismaa krunti. Kruntide pindalad ja sihtotstarbed on ära toodud tabelis 1. Planeeritavate kruntide piirid on ära toodud planeeringu põhijoonisel.
3.5. Ehitusõigus
3.5.1. Kruntide ehitusõigused
Kruntide ehitusõigustega (tabel 1) on määratud: 1) planeeritud krundi pindala; 2) krundi kasutamise sihtotstarve; 3) lubatud ehitiste arv krundil; 4) ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind; 5) ehitiste suurim lubatud korruste arv/-kõrgus ning 6) maapinna absoluutkõrguste vahemik.
Tabel 1
Kruntide ehitusõigused
Aadress (pos nr)
Pindala (m2)
Sihtotstarve
Lubatud hoonete arv
Krundi täisehitus-protsent
Hoonete lu-batud korruselisus/ kõrgus (m)
Kavandatav maapinna absoluut-kõrguste vahemik (m)
(Pos 1)
1421
T 100%
2
11%
2 / 8,5
47.8-51.5
(Pos 2)
13542
T 100%
Olemasolev
33%
Olemasolev
Olemasolev
Lubatud hoonete arv uuel krundil on üks abihoone ja üks hüdroelektrijaama jõujaamahoone. Ehitiste projekteerimisel arvestada Kohila Vallavalitsuse projekteerimise ja ehitamise korda ning projekteerimistingimusi. Tööstuse tn 19-3 maaüksusest allesjääva osa suurus on 13542 m², mille sihtotstarvet (tootmismaa) ega ehitustingimusi käesoleva planeeringuga ei muudeta.
3.5.2. Likvideeritavad objektid
Likvideeritavateks objekte ei ole.
3.6. Ehitistevahelised kujad
Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Eesti Projekteerimisnormide EPN 10.1 “Ehitiste tuleohutus”, kus on kehtestatud tuld takistavate ja tuld kartvate rajatava hoonete kauguseks krundi piirist 5 m ning hoonete omavaheliseks kauguseks 10 m. Detailplaneeringuga on lubatud tuld kartvad hooned (tähistusega TP3).
3.7. Arhitektuurinõuded ehitistele
Katusekallete vahemikuks planeeritaval alal olevatele ja ehitatavatele hoonetele on planeeritud 0-35º. Katuste kattematerjalina on soovituslik linnapiirkonda sobivat materjali, mis ühtib ala kontaktvööndis kasutavate materjalidega. Välisviimistlusmaterjalina on soovitatud kasutada hoonetel kas kombineerituna puitu (laudvooder/fassaadivineer), klaasi, krohvi, betooni või kivimaterjale. Keelatud on kasutada plastikvoodrit, katteta palkmaja või värvkatteta plekki. Piirete tüüpidest on soovituslik võrkaed hekkidega kombineeritult, maksimaalse kõrgusega 1,5 m; lubamatud on plank- või plekkaiad jm sobimatud piirdetüübid. Kohustuslikku ehitusjoont tänava suhtes ette nähtud ei ole. Hüdroelektrijaama peamised osad on jõuhoone (mõõtudega ligikaudu 5x10 m), äravoolukanal ja veehaare. Veehaare on vajalik rajada olemasoleva Kohila paisu sildregulaatori kõrvale. Veehaare läbib Kohila vallavalitsusele kuuluvat Vabrikusilla kinnistut. Veehaardena on kavas paisjärve poolele rajada prahivõrega varustatud betoonotsak, vesi juhitakse jõuhooneni kas toru või kanali abil.
3.8. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus
Planeeritava ala kontaktvööndis on Tööstuse tänav (Vabrikusilla 31801:002:0100) katastriüksus, millelt on planeeritud rajada ühendus uuele krundile. Uuele krundile juurdepääsuks on planeeritud rajada uus kõvakattega tee. Teemaa laiuseks on määratud 5m, tagasipöördekoht asub krundisees. Tee rajamisel peab arvestama kaugküttetrassist ülepääsu võimalikkusega. Trass tuleb viia maa-alla või tõsta sellisele kõrgusele, et jõujaama teenindaval transpordil oleks võimalik krundile pääseda. Tänavatele pole parkimiskohti planeeritud. Parkimiskohad on planeeritud krundisisesed.
3.9. Haljastus
Kõrghaljastusena on planeeringualal üksikud puud. Suurematel puudel tuleks tagada allesjäämine või asendamine, kui puude seisukord seda nõuab. Olemasoleva hoone läheduses olevad suured lehtpuud tuleks likvideerida, kuna nad ohustavad hoone tehnilist seisundit.
Kogu planneringualalt peaks likvideerima võsa.
Alale on ette nähtud madalhaljastus (puud ja põõsad omanike valikul), mis ei varjaks naaberkruntide valgustatust ja vaadet. Soovituslik on rajada idapiirile hekk ja puude rida, et krunti eraldada transpordimaast.
3.10. Tehnovõrgud
3.10.1. Veevarustus
Planeeritava sihtotsarbega (tootmismaa) krunt oma tegevuses veevarustust ei vaja. Tekkiva vajaduse korral rajatakse uus trass Pos2 krundilt olemasolevast veevarustussüsteemist (Krundi omanikul tuleb sõlmida lepingud veevarustuse tagamiseks.)
3.10.2. Tuletõrje veevarustus
Planeeringualale rajatakse jõujaama toiteks vee juurdevoolu kanal, millel hakkab baseeruma täiendava tuletõrjevee võtu võimalus. Kanalile peab olema päästeauto juurdepääs võimaldatud. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole täiendavaid veevõtukohti planeeritud. Kanali kasutamiseks tuletõrje-veevõtukohana tuleb kanalist kuni 2m kaugusele paigaldada silt vastavalt tuleohutuse üldnõuetele (Siseministri 08.09.2000 määrus nr 55).
3.10.3. Reoveekanalisatsioon
Planeeritava sihtotsarbega (tootmismaa) krunt oma tegevuses kanalisatsiooni süsteemi ei vaja. Tekkiva vajaduse korral rajatakse uus trass Pos2 krundilt olemasolevasse kanalisatsioonisüsteemi või rajatakse kanalisatsioonisüsteem lokaalselt kuivkäimlana.
3.10.4. Sadeveekanalisatsioon
Sadeveekanalisatsiooni torustikku detailplaneeringuga ette nähtud ei ole. Sadeveed tuleb hajutada krundil, kus see imbub pinnasesse. Sadevete juhtimine naaberkruntidele on keelatud.
3.10.5. Soojavarustus
Planeeringuala läheduses asub kaugküttetrass. Soojatrassiga liitumist ette nähtud ei ole, kuna jõujaam oma tegevuses soojavarustust ei vaja.
3.10.6. Elekter
Planeeritaval alal elektrivarustus puudub. Seoses uue krundi moodustamisega on vajadus välja ehitada täiendav elektrivõrk. Vastavalt OÜ Jaotusvõrgu Rapla-Järva regiooni poolt 03.10.11 väljastatud tehniliste tingimustele nr 195422 on ette nähtud välja ehitada maakaabelliin Paisu 10/0,4kV alajaamast. 0,4kV kaabelliini trass rajatakse alajaamast mööda kohaliku tänava serva kuni planeeringualani.
Krunti kokkupuutekohta on planeeritud liitumiskilp, millest edasi krundisiseselt on hoonete elektrivarustuseks ette nähtud maaalused kaabelliinid.
Maa- ja õhukaabelliinidele maa-alal, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, on detailplaneeringuga määratud kaitsevöönd, milles kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust vastavalt energiaseaduse §15.1-le.
Käesoleva planeeringuga jõujaama poolt toodetud elektrienergia viimiseks jaotusvõrku näidatakse eraldi tehnilise projektiga, kuna ei ole teada täpselt millise lahendusega tuleb rajatav energiatootja.
3.10.7. Telekommunikatsioonivõrk
Telekommunikatsioonivõrku planeeritaval alal välja ehitatud ei ole. Planeeringuga telekommunikatsioonivõrku ette nähtud ei ole.
3.10.8. Tänavavalgustus
Planeeringualal on tänavavalgustus.
3.10.9. Tehnovõrkude rajamise koondtabel
Alljärgnevas tabelis on esitatud planeeringu algatamise eelne ja planeeringu realiseerimiseks vajalik tehnovõrkude rajamise vajadus (meetrites).
Tabel 5. Tehnovõrkude rajamise koondtabel
Trass
Planeeringu eelne
Kavandatud
Veetorustik
-
- m
Kanalisatsioonitorustik
-
- m
Madalpingekaabel planeeringualani
-
30 m
*-elektri madalpingeõhuliini trass planeeringuala siseseselt, millele lisandub alajaamast kuni planeeringualani rajatava trassi pikkus.
3.11. Keskkonnakaitse abinõud
Planeeritav ala asub Harju lavamaa keskosas, kus on tegemist lainja reljeefiga. Kohila pais paikneb Keila jõel (riiklik reg. nr 1096100), 64 km kaugusel jõe suudmest ning valgla paisu lävendis on 360 km2. Kohila paisjärve pindala on riikliku keskkonnaregistri andmeil 4,8 ha, keskmine sügavus 2,5 m, kaldajoone pikkus 1,48 km.
Kohila vallavalitsuse 29.08.2011. a. korraldusega nr 301 algatati detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 1 punktist 1 ja põhjusel, et kavandatud planeeringu ellurakendamisega võib kaasneda oluline mõju Keila jõe veerežiimile ja jõesängi seisundile. Kohila Vallavalitsus küsis Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni seisukohta Hüdrojõujaama detailplaneeringu strateegilise hindamise vajalikkuse kohta 21.02.2011 kirjaga nr 7-2.2/420. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon on oma kirjas 10.03.2011 nr HJR 7-2/11/8736-2 seisukohal, et kavandatava tegevusega on vajalik taotleda vee erikasutusluba. Veeseaduse § 8 lg 2 p 5 järgi on vee erikasutusluba vajalik kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Juhul kui vallavalitsus ei tee otsust keskkonnamõju hindamise algatamiseks, teeb selle Keskkonnaamet vee erikasutusloa menetlemisega seoses. Vastav nõue tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest – § 6 lg 1 p 21 sätestatust.
Kruntile on ette nähtud prügikonteinerite asukohad. Kõik õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat jäätmeluba omav ettevõte.
3.12. Servituudid
Lähtudes asjaõigusseadusest, seoses uute tehnovõrkude rajamisega, tehakse ettepanek reaalservituutide seadmiseks käesoleva planeeringuga vastavalt planeeringu põhijoonisele elektrikaablile, hüdroelektrijaama veehaardele ja väljavoolukanalile.
3.13. Kuritegevuse riskide vähendamine
Krundi ümbrus on soovitav pimedal ajal valgustada ning krundile rajada piire, mis võimaldaksid naabrivalvet ja tähistaks eraomandi ulatust.
3.14. Muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused
Planeeringualal kitsendusi põhjustavad objektid on järgmised:
Elektrimaakaabelliin (PABERIVABRIK-2:KOH)
Kaugküttetrass
Keila jõgi
Kinnismälestise kaitsevöönd (Kohila mõisa sepikoda, valitsejamaja, tall-tõllakuur, peahoone, aitkuivati ja teenijatemaja)
3.15. Planeeringu rakendumine
Juurdepääsu tee ehitab välja krundi valdaja. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.
3.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine
Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid.
4. Kooskõlastuste kokkuvõte
5. Joonised
5.1. Situatsiooni skeem
5.2. Olemasolev olukord
5.3. Planeeringu põhijoonis
5.4. Planeeritud maakasutus
Lisad