Põlva valla kogukonnaalade tervikkava kavatsus

PÕLVA VALLAVALITSUS

Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS

63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Risto Sepp

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie: 16.09.2025 nr 3-1.60/2025/57

Meie: 17.09.2025 nr 6-3/25-1735-2

Vastuskiri

Riigimetsa Majandamise Keskus saatis 11.07.2025 Põlva Vallavalitsusele sooviavalduse

alustada Põlva vallas riigimetsa tervikkava koostamist ning oli saatnud Põlva Vallavalitsusele

riigimetsa tervikkava kavandi tutvumiseks ning ettepanekute tegemiseks. Põlva Vallavalitsus on

tutvunud riigimetsa tervikkava kavandiga Põlva valla territooriumil ning nõustub esitatud

tervikkava kavandiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arne Tilk

abivallavanem

Kärt Kolpakov

53323061, [email protected]

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

1. Põlva valla metsade üldiseloomustus ............................................................................ 4

1.1 Põlva valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................... 4

1.2 Põlva valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................... 5

1.3 Põlva valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................... 6

2. Ülevaade Põlva valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ................................ 8

3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9

3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine .............................................. 10

3.2 Üksikobjektide, parkide ja maastike hooldus ..................................................................... 10

4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 11

4.1 RMK külastuskorraldus Põlva vallas .................................................................................. 12

5. RMK taristu ................................................................................................................ 14

6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15

7. Põlva valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................... 16

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17

8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17

9. Põlva vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ......................................... 18

10. Põlva valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ....................................................... 19

11. Kogukonnaalade asukohaskeemid: ............................................................................. 21

Käesolev kava on kokkulepe Põlva valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)

vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet Põlva

valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa osakaal

omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise Keskus

riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd ning

milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument

ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Põlva vallas.

Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida

inimesed igapäevaselt kasutavad. Põlva valla üldplaneeringus on need tähistatud kõrgendatud

avaliku huviga (KAH) metsana. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma

kavatsused eelnevalt kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid.

Siinse kava osaks lisadena on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10 aastaks.

Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Põlva valla ja RMK koostööd ja kas

ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.

Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Põlva vallaga

Põlva valla pindala 31.01.2024 seisuga on 70 594 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse

territooriumil asuvatest maadest on 47%, mis on 33 464 ha. Mittemetsamaad võtavad enda

alla 53%, millest suurima pindalaga on haritav maa 24 244 ha.

Joonis 1. Põlva vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Põlva valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 46% ning 54% jaguneb muude

omanike vahel.

Joonis 2. Põlva vallas metsamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

47%

34%

5%

3%

11%

Metsamaa

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Õuemaa

Muu maa

53%

1%

46%

Eraomad

Omandi ulatus selgitamisel

Riigiomand

Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Joonis 3. Põlva vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Põlva vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,

majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks

(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Põlva valla

s 13 228 ha, millest majandusmetsa on 13 228 ha,

majanduspiirangutega metsa 788 ha ja rangelt kaitstavat

metsa 1991 ha.

Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on

jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega

metsades on majandustegevus lubatud, arvestades

kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee

RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.

Majandusmetsades on majandustegevus lubatud

peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning

metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.

99%

1%

Kliimaministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Majandustegevuseks loetakse

puude raiet, metsamaterjali kokku-

ja väljavedu, noortes metsades

tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja

taristu rekonstrueerimist ning

hooldamist.

RMK-le on omistatud kaks säästva

metsanduse sertifikaati – FSC® ja

PEFC. Mõlemad on laialt

tunnustatud ülemaailmsed säästliku

metsamajandamise hindamise

süsteemid, milles sätestatud

nõuetele vastamine annab kinnitust

sellest, et RMK majandab metsa

ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja

majanduslikult tasakaalustatult.

Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Põlva vallas teinud

uuendusraiet 174 kuni 313 hektaril aastas. Keskmiselt

tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid

1,45%-l riigimetsa pindalast.

Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 115 ha

kuni 291 ha aastas.

Joonis 5. Harvendusraied Põlva vallas.

Joonis 6. Uuendusraied Põlva vallas.

83%

5%

12%

Majandusmetsad

Majanduspiirangutega metsad

Rangelt kaitstavad metsad

0

50

100

150

200

250

300

350

2020 2021 2022 2023 2024

Harvendusraiete pindala (ha)

0

50

100

150

200

250

300

350

2020 2021 2022 2023 2024

Uuendusraiete pindala (ha)

Uuendusraiet tehakse, kui mets on

saavutanud küpsuskriteeriumid.

Raie eesmärk on luua uue metsa

kasvamiseks sobilikud

kasvutingimused ja võtta kasutusse

raiest saadav puit.

Harvendusraiet tehakse valdavalt

keskealistes ja noortes metsades, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Põlva

vallas uuendanud metsa 151 kuni 265 hektaril

aastas. Keskmiselt uuendas RMK metsa

viimase viie aasta jooksul 217 ha aastas.

Noorendike hooldamise pindala on liikunud

vahemikus 718 ha kuni 1029 ha aastas.

Joonis 7. Metsauuendus Põlva vallas.

Joonis 8. Noore metsa hooldamine Põlva vallas.

0

50

100

150

200

250

300

2020 2021 2022 2023 2024

Metsauuenduse rajamise pindala (ha)

0

200

400

600

800

1000

1200

2020 2021 2022 2023 2024

Noorendike hooldamise pindala (ha)

Metsa uuendamine on uue

metsapõlve istutamine, külvamine

või looduslikule uuenemisele

kaasaaitamine.

Noorendike hooldamiseks loetakse

kultuuride hooldamist ja

valgustusraiet. Neid töid tehakse

noortes metsades selleks , et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Põlva vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 5150. Metsanduse tegevusalas saab valla

territooriumil tööd 588 inimest.

Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)

Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest

Ettevõtteid 80 8,6%

Töötajate arv 588 11,4%

Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Põlva valla elanikest

puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.

Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)

Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv

Metsamajandus ja metsavarumine 43 121

Mööblitootmine 7 106

Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete

tootmine 30 360

Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–

2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.

RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.

Tabel 3. Põlva valla maamaksu kujunemine 2025. aastal

Maamaks 119 797 eurot

50% maksuvabastuse summa – 749 eurot

100% maksuvabastuse summa – 5338 eurot

RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid

tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse

hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad

RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju

ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.

Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide

alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning

konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende

kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.

Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode

veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste

loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt

vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.

Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade

kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et

suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik

omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike

oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest

võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud

administratiivsetest piirangutest.

RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Põlva vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku neljal objektil. Objektid asuvad Ahja jõe ürgoru

maastikukaitsealal ja Akste looduskaitseala naabruses.

Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Põlva vallas

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Arramäe jääksoo Sookoosluse taastamistöö 2020 131,127

Emalätte sild ja allikas Maastiku hooldustöö 2021 0,003

Suur-Taevaskoda Maastiku hooldustöö 2021, 2022 0,033

Väike Taevaskoda Maastiku hooldustöö 2022 0,023

Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal

alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt põllumajanduse,

metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil.

Kuivendatud soodest on kõige halvemas seisus vanad turbakaevandusalad ehk jääksood, kus

lisaks olulisele kuivendusmõjule võib olla suurel pinnal hävinud ka sootaimestik..

Freesturbaväljakutel ei hakka ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu taimestik kasvama ka

aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist.

Kunagiste kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset tõsta ja stabiliseerida, mille

tulemusena hakkab sookooslus tasahilju taastuma.

Põlva vallas tehtud mahukaim looduskaitsetöö on seotud Arramäe jääksoo korrastamisega

2020. aastal. Arramäe jääksoos suleti freesturbaväljakute kuivenduskraavid ja säilinud

soometsi mõjutavad metsakuivenduskraavid. Taastamisala pindala oli 131 ha. Maapinna

lähedane stabiilsem veetase võimaldab taastuda soole iseloomulikul taimestikul ja alast

kujuneb ajapikku jälle toimiv märgala ökosüsteem sellele iseloomulike funktsioonide ja

elustikuga.

Enamasti on üksikobjektide ning maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna

hoidmisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja

võimaldaksid seal liikuda.

Põlva vallas on maastikuhooldustöid tehtud külastajate hulgas populaarsete Taevaskodade

ümbruses. Väiksemahuliste kujundusraietega on eksponeeritud liivakivi paljandeid. Vaadete

avatuna hoidmiseks korratakse hooldustöid vastavalt vajadusele.

Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks

loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab

kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva

looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja

kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade

loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses

keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja

looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,

külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi

külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku

seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete

majandamisotsuste tegemist.

RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide

hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute

jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,

arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.

RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu

kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:

• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;

• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;

• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;

• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;

• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;

• 738 lõkketegemise kohta;

• 61 telkimisala;

• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;

• 54 vaatetorni ja platvormi;

• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;

• Sagadi metsakeskus;

• 20 metsamaja;

• 27 metsaonni.

Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.

Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.

Põlva valla territooriumile jääb mitmeid külastusobjekte Kiidjärve-Kooraste puhkealal, lisaks ligi

48 km 812 km pikkusest matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve harust ja Kiidjärve

külastuskeskus (Joonis 10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks jooksvale hooldusele, on

aastatel 2022-2024 keskmiselt ühes aastas kasutatud 89 000 eurot ja lisaks külastuskeskusele

85 000 eurot.

Kiidjärve külastuskeskuses tegutseb teabepunkt, huvilised saavad uudistada väljapanekuid ja

näitusi. Lisaks pakub külastuskeskus erinevaid metsa- ja loodusteadlikkust edendavaid

tegevusi. 2024. aastal külastas Kiidjärve külastuskeskust 12 059 inimest, sh võttis metsa- ja

loodusteadlikkust edendavatest tegevustest osa 6760 inimest.

2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Põlva valda jäävatele külastusobjektide

külastajatest 98% Eestist, omavalitsustest olid eesotsas Tallinn 21%, Tartu 20%, Põlva vald

6% ja Põlva linn 5%. Enamik neist külastas oma pere või sõpradega, 65% oli ala külastamine

reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 62% olid korduvkülastajad, 60% olid päevased

külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti: jalutamine, looduse vaatlemine, metsas

olemine, matkamine. Külastajauuringu andmetel kulutas 35% külastajatest piirkonnas laiemalt

külastuse jooksul raha. Keskmiselt kulutati 49 eurot.

RMK tagab Põlva valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva korrasoleku.

Lähiajal suurematest väljakutsetest on Taevaskodade matkaradade parkimisvõimaluste

laiendamiseks võimaluste leidmine ja Väikese Taevaskoja silla rekonstrueerimine.

Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Põlva vallas.

Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse

olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning

maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.

RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-

ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.

Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Põlva vallas

Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

6500 2691 1018 191 63 34

Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine

läheb RMK-le maksma ligi 2 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede

planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,

sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.

Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita

maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need

on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,

asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse

jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.

Põlva valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 71,7 ha riigimaid. Kõige

suuremal pinnal, 46,5 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.

Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Põlva vallas, ha.

1,6

12,6

46,5

10,9

0,1

Isiklik kasutusõigus

PLK rent

Põllumajanduslik rent

Rent sportimiseks/puhkamiseks

Muu rent

Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK

kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja

koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.

Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Põlva vald nimetab neid metsi

kõrgendatud avaliku huviga (KAH) mets/ala RMK hallatavatel maadel. Nende metsade

majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi.

Väljavõte Põlva valla üldplaneeringust:

Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) mets on riigi omandis olev mets, mis on kohalikele elanikele

ja kogukondadele oluline. See on asula läheduses asuv mets, kus käiakse puhkamas, marjul,

seenel, matkamas või sportimas, aga ka mets, mis kaitseb asulat ebasoodsa ilmatikumõju või

müra eest. Kohalik kogukond ja elanikud saavad riigimetsa haldajale teha ettepanekuid neile

olulise metsaala arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka.

1. Kõrgendatud avaliku huviga metsa kasutamisel lähtutakse alljärgnevatest põhimõtetest:

1.1. Uue KAH-ala moodustamist ei loeta üldplaneeringu muutmiseks;

1.2. KAH-alale koostatakse koostöös omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajaline (10

aasta perspektiiviga) metsamajandamise kava. Kava koostamise eesmärgiks on saavutada

puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine mets;

1.3. KAH-alal arvestatakse raiete kavandamisel kogukonna ja omavalitsuse ettepanekutega.

KAH-ala metsamaal planeeritakse raietegevust selliselt, et alal oleks tagatud ka kaugemas

tulevikus erivanuseliste puistute kogum;

1.4. KAH-ala uuendusraie kooskõlastatakse omavalitsusega majandamise kava koostamise

protsessi käigus.

.

Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel

kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel

metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise

juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade

majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on

võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade

raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes

arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut

metsapõlve.

Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,

kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.

Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt

istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.

Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,

tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.

Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja

pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,

ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib

RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada

segametsade kujunemist.

Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja

kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.

Erakorralised ja ettenägematud

tööd on metsatööde plaanis kokku

leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele,

varale ning millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud

metsakahjustuse tagajärjed.

Tabel 6. Olemasolevate metsatööde plaanide ülevaade

Kogukonnaala

nimetus

Metsatööde plaanid

(varasem nimetus kava) Lisad

Hatiku mets

Hatiku riigimetsa

metsatööde kava 2021-

2030 Hatiku metsa kogukonnaala info kodulehel

Aarna Aarna riigimetsa

metsatööde kava 2021-

2030

Aarna kogukonnaala info kodulehel

Partsi küla Partsi küla metsatööde

kava 2020-2030 Partsi küla kogukonnaala info kodulehel

Taevaskoja Taevaskoja metsatööde

plaan 2023-2032 Taevaskoja kogukonnaala info kodulehel

Laari mets Laari riigimetsa

metsatööde kava 2020-

2030

Laari metsa kogukonnaala info kodulehel

Postitee Liiva-

Intsupalu

Postitee Liiva Intsupalu

metsatööde kava 2021-

2030

Postitee Liiva Intsupalu kogukonnaala info

kodulehel

Kiidjärve Kiidjarve riigimetsa

metsatööde kava 2021-

2030

Kiidjärve küla kogukonnaala info kodulehel

Postitee Tilleoru

Postitee Tilleoru

metsatööde kava2020-

2030

Postitee Tilleoru kogukonnaala info

kodulehel

Rosma

Rosma riigimetsa

metsatööde kava 2020-

2030 Rosma kogukonnaala info kodulehel

Tabel 7. Põlva valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025

Kogukonnaala nimetus Pindala,

ha

Plaani

vajadus

Kogukonna

esindaja Märkused

Hatiku mets 47 EI Plaan olemas

Lahojärve 102 JAH

Aarna 18 EI Plaan olemas

Himmaste Kroonu mõts 176 JAH

Ahja metskonna keskus 7 JAH

Partsi küla 16 EI Plaan olemas

Taevaskoja 595 EI Plaan olemas

Ahja aleviku Soevariku 6 EI Plaani vajadus puudub

Ahja aleviku Holdi mägi 6 EI Plaani vajadus puudub

Laari mets 484 EI Plaan olemas

Valgesoo õpperada 85 JAH

Kauksi Liinamägi 30 JAH

Postitee Liiva-Intsupalu 13 EI Plaan olemas

Kiidjärve 412 EI Plaan olemas

Ahja Süvaoru varik 24 JAH

Kivisilla metsavahi

lõkkekoht 7 JAH

Postitee Tilleoru 3 EI Plaan olemas

Kiidjärve-Akste Matkatee 290 JAH

Rosma 86 EI Ala pindala

suurenenud

1. Hatiku mets (kaardil pruun) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/haCCeRUw

2. Lahojärve (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Yy9zLhRy

3. Aarna (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/vvYEnBnO

4. Himmaste Kroonu mõts (kaardil hall) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/MbWg9NXg

5. Ahja metskonna keskus, Ahja aleviku Soevariku, Ahja aleviku Holdi mägi, Ahja Süvaoru varik (kaardil

tumedamad eri värvid) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/i6QfPqa

6. Partsi küla (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/udtM6gvU

7. Taevaskoja (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/EGMGZSTF

8. Laari mets (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/aRgB7oTC

9. Valgesoo õpperada (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/StfHOhpr

10. Kauksi Liinamägi (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/G5vgt1mx

11. Postitee Liiva-Intsupalu (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/TDRi-533

12. Kiidjärve (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/kUu5UHOX

13. Kivisilla metsavahi lõkkekoht (kaardil pruunikas) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/wDpgTo42

14. Postitee Tilleoru (kaardil hall) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Rk6fDeh9

15. Kiidjärve-Akste Matkatee (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/D7FEXxId

16. Rosma (kaardil tumedam roheline) https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/IAJSnNK

Tervikkava koostamise kavatsus Põlva vallas

Riigimetsa Majandamise Keskus soovib alustada Põlva vallas riigimetsa tervikkava koostamist.

Tervikkava osaks on ka kogukonnaalade (RMK varasema nimetusega kõrgendatud avaliku huviga

alad ehk KAH-alad) metsatööde plaanid.

Põlva vallas on üldplaneering kehtestatud 27.06.2024. Üldplaneeringu koostamise käigus lepiti Põlva

vallaga kokku 19 kogukonnaala (endise nimetusega kõrgendatud avaliku huviga alad – KAH-alad)

piirid: Hatiku mets, Aarna, Partsi küla, Laari mets, Kauksi Liinamägi, Postitee Liiva-Intsupalu, Ahja

Süvaoru varik, Kivisilla metsavahi lõkkekoht, Kiidjärve-Akste Matkatee, Rosma, Lahojärve, Himmaste

Kroonu mõts, Ahja metskonna keskus, Taevaskoja, Ahja aleviku Soevariku, Ahja aleviku Holdi mägi,

Valgesoo õpperada, Kiidjärve, Postitee Tilleoru. Kokku on kogukonnaalade pindala 2405 hektarit.

Kogukonnaalade paiknemisest saab ülevaate avalikult Maa- ja Ruumiameti portaali lingilt

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Q-9X3D, pannes linnukese kastikesse „RMK kogukonnaalad“.

RMK kogukonnaalad on kaardil tähistatud punase viirutusega. Osade kogukonnaalade pindalad on

vahepeal veidi suurenenud seoses RMK-le maade lisandumise või piiride loogilisemaks muutmisega.

Põlva valla üldplaneeringus p. 7.5. on kirjeldatud kogukonnaalade(KAH) raietööde tingimused „ Uue

KAH-ala moodustamist ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. KAH-alale koostatakse koostöös

omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga pikaajaline (10 aasta perspektiiviga) metsamajandamise kava.

Kava koostamise eesmärgiks on saavutada puhkamiseks sobiv ja looduslikult mitmekesine mets. KAH-

alal arvestatakse raiete kavandamisel kogukonna ja omavalitsuse ettepanekutega. KAH-ala metsamaal

planeeritakse raietegevust selliselt, et alal oleks tagatud ka kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute

kogum. KAH-ala uuendusraie kooskõlastatakse omavalitsusega majandamise kava koostamise

protsessi käigus.

Riigimetsa tutvustavat tervikkava koostades koostame ühtlasi metsatööde plaanid kogukonnaaladele

(kõrgendatud avaliku huviga mets). Kogukonnaaladele, kuhu RMK on juba metsatööde plaani

koostanud, me uut plaani ei tee. Samuti ei koosta me metsatööde plaani kogukonnaaladele, mis on

looduskaitse all.

Tervikkava koostamise esimeses etapis soovime KOVilt sisendit kogukonnaalade majandamiseks,

kohaliku kogukonna kontakte ja abi kohaliku kogukonna kaasamiseks.

Teises etapis kaasame iga kogukonnaala kohaliku elanikkonna metsatööde plaani koostamisse.

Tervikkavale, mille juurde kuuluvad ka kogukonnaalade metsatööde plaanid, soovime lõpuks saada

omavalitsuselt nõusoleku, mis on aluseks metsatööde läbiviimiseks konkreetsetel kogukonnaaladel.

RMK on Põlva valla riigimetsade kohta koostanud tervikkava kavandi (metsade üldiseloomustus,

kõlvikuteks jagunemine, sotsiaalmajanduslik analüüs, looduskaitsetööd, külastuskorraldus, taristu,

maakasutus, kogukonnaalad).

Et saaksime täiendavat infot riigimetsa tervikkava kavandile Põlva vallas, sooviksime Teiega arutada

teemasid:

• KOV-i seisukohad vajalike raiete tegemiseks kogukonnaaladel;

• teadaolevad kogukonnaalade esindajate (külaseltside esindajate, arvamusliidrid) kontaktid;

Põlva Vallavalitsus

[email protected]

[email protected]

Meie

11.07.2025 nr 3-1.60/2025/57

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

XXXXXXXXXX

XXX

• KOV-i poolsed ettepanekud metsatööde plaanide koostamiseks;

• KOV-i huvid erinevate tegevuste-tööde tegemiseks riigimetsas;

• muud küsimused.

Meie poolt osalevad kohtumisel Kagu regiooni juht Kristo Kokk, metsaülem Tiit Timberg ning

kaasamisspetsialist Risto Sepp. Vajadusel saame kaasata ka teisi RMK töötajaid.

Kohtume 29. juulil kell 13. 00 Põlva vallamajas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Sepp

Kaasamisspetsialist

513 0147

[email protected]

Lisa. Tervikkava kavand koos kogukonnaalade skeemidega