Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Veevõtu

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1426 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, üheteistkümnendal juulil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (11.07.2025.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Võõrandaja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru Maakond,

e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 25.06.2025.a.tehtud päringute alusel), mille

esindajana tegutseb volikirja alusel Ere Kaaristu, isikukood 47207260330, kes on notarile

tuntud isik,

Ere Kaaristu osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinn, ja

Väike-Maarja vald, edaspidi nimetatud Omandaja, Väike-Maarja vallavalitsus, registrikood 75011694, asukoht ja postiaadress Pikk tn 7, Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja

vald, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb vallavanem Indrek

Kesküla, isikukood 37109085236, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla

vahendusel videokõne ajal ning kellel on õigus äriühingut kõigis õigustoimingutes üksinda

esindada (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi, registrikoodi ja esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 25.06.2025.a. tehtud päringute alusel), Indrek Kesküla osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Väike-Maarja vald kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING

1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5483431 on

sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk katastritunnusega

92703:001:0219, maa sihtotstarbega Tootmismaa 100%, asukohaga Veevõtu, Triigi küla,

2

Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond, pindalaga 4584 m²

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik

Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole

Neljandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja

päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese).

1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 92703:001:0219

suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

1.3.1. Kaitsmata põhjaveega ala

• ulatus: 4584,05 m²; nähtus: Kaitsmata põhjaveega ala; seisund: kehtiv.

1.3.2. Elektripaigaldise kaitsevöönd

• kogu ulatus: 238,72 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv.

1.3.3. Nitraaditundlik ala

• kogu ulatus: 4584,05 m²; nähtus: Nitraaditundlik ala ( Pandivere ja Adavere-

Põltsamaa nitraaditundlik ala); seisund: kehtiv;

1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et maaüksuse katastritunnusega

92703:001:0219 kõlvikuline koosseis on järgmine: muu maa 4584,0 m².

1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing

katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega

muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade

kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.6. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi

järgi) nähtub, et lepingu ese:

1.6.1. ei ole rahvastikuregistris registreeritud ühegi isiku alalise elukohana;

1.6.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana.

1.7. Lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust nähtub, et

katastritunnusega 92703:001:0219 ja aadressiga Veevõtu, Triigi küla, Väike-Maarja

vald, Lääne-Viru maakond , on ehitisregistris järgmised rajatised: rajatis

elektrimaakaabelliin, ehitisregistri koodiga 220673660, esmane kasutuselevõtu aasta

2013, ehitisealune pind 177,0 m², staatus Olemas ning rajatis Puurkaev, ehitisregistri

koodiga 220676700, esmane kasutuselevõtu aasta 1972, ehitisealune pind 25,0 m²,

staatus Olemas.

1.8. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

• objekti koodi: KV49195 , Puurkaev koodiga KV49195R2;

• valitseja: Kliimaministeerium;

• volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56).

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

3

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata

kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Võõrandajale kuuluvat lepingu eset koormatud

selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sh ka mitte

kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu

näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud,

selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.3. Lepingu esemeks oleval kinnistul paiknevad selle lepingu punktis 1.7 nimetatud rajatised, kusjuures puurkaevust saavad oma tarbevee kõrvalasuvate kinnistute majapidamised.

2.1.4. Lepingu esemel ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud puudusi, millest

Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata

ülevaatuse teostamisel. Võõrandaja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat

kirjeldamist. Puuduvad eritunnused või puudused, mille fikseerimist selles lepingus

Võõrandaja peaks vajalikuks.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Riigikohus on seisukohal, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim

viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt lepingu esemel on.

2.1.5. Võõrandajale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Võõrandajale või kolmandatele

isikutele kuuluvad mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised (nii maapõues

asuvad kui maapealsed).

2.1.6. Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega.

2.1.7. Võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Võõrandajale

teadaolevalt ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes

keskkonnareostust puudutavat menetlust ning Võõrandaja ei ole lepingu sõlmimise

hetke seisuga esitatud keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi.

2.1.8. Lepingu eseme piir on katastriüksuse moodustamise käigus looduses tähistamata .

Võõrandaja ei ole kohustatud tagama piiride leitavust looduses.

2.1.9. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana.

2.1.10. Võõrandaja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille

tasumise tähtaeg on saabunud ning lepingu esemega seoses ei ole Võõrandajal

tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.

2.1.11. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Võõrandaja õigust sõlmida ja täita

seda lepingut.

2.1.12. Võõrandaja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks Kliimaministeeriumi

26.06.2025.a. Käskkirja nr 1-2/25/278 Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine (

Veevõtu) alusel. Nimetatud kooskõlastus ja otsused on jõus, muutmata ning neid ei

ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle lepingu sõlmimine

on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud

sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.1.13. Võõrandaja esindaja volitus Võõrandaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt

tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud

volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski

asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

4

2.1.14. Lepingus toodud Võõrandaja ja Võõrandaja esindaja avaldused ja kinnitused ei

sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu

osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida

teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel

tingimustel.

2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Omandaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud

maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel

teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2. Omandaja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest selles lepingus nimetatud

seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme kasutamisel. 2.2.3. Omandaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva rajatise ning on

eelnimetatud andmete alusel teadlik rajatise ehituslikust ja tehnilisest seisundist. 2.2.4. Omandaja omandab lepingu eseme Omandajale seadusega pandud ülesannete täitmiseks, s.o korraldada vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. 2.2.5. Omandajale on tema jaoks piisaval määral teada, millised on lepingu eseme

kasutamisega seotud keskmised kulud aasta lõikes ning ta ei soovi Võõrandajalt selle kohta

täiendavate andmete esitamist ega kajastamist siin lepingus.

2.2.6. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omandaja õigust sõlmida ja täita

seda lepingut.

2.2.7. Omandaja esindajal on kõik õigused lepingu sõlmimiseks vastavalt Väike-

Maarja Vallavalitsuse 18.12.2024.a. korraldusega nr 730. Eelnimetatud korraldus on jõus,

muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, ega esitatud vastuväiteid või kaebusi.

Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik kohaliku omavalitsuse sisesed

nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.2.8. Omandaja esindaja esindus Omandaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt

tagasi võetud ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu.

2.2.9. Esindatava kohaliku omavalitsuse põhimääruse, vallavara valitsemise korra ja valla

juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused, volitused, nõusolekud sõlmida see leping, talle

ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks selle tehingu tegemist ning tema suhtes ei

ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, tema suhtes ei kehti ärikeeldu

ja tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.10. Lepingus toodud Omandaja ja Omandaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda

ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks

selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad

seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Võõrandaja ja Omandaja avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud selle lepingu

sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide

muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat

nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt

kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

• Võõrandaja esindaja volitused volikirja alusel. • Omandaja esindaja esindus. 3. Lepingu eseme tasuta võõrandamine

5

3.1. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et Võõrandaja võõrandab lepingu eseme

koos selle oluliste osade ja päraldistega Omandajale tasuta.

3.2. Omandaja on kohustatud kasutama lepingu eset sihtotstarbeliselt. Lepingu eseme

mittesihtotstarbelise kasutamise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda Omandajalt

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25%, kuid mitte rohkem kui 100% lepingu eseme

väärtusest selle üleandmise hetkel.

3.3. Kui Omandaja võõrandab või koormab lepingu eseme hoonestusõigusega, peab

Omandaja hüvitama Eesti Vabariigile 50% lepingu eseme harilikust väärtusest, mis sellel oli

tema poolt omandamise hetkel.

3.4. Kui Omandaja võõrandab lepingu eseme või seab sellele hoonestusõiguse Omandaja

valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis punkti 3.3 ei kohaldata,

välja arvatud juhul, kui Omandaja valitseva mõju all olev eraõiguslik juriidiline isik

võõrandab omandatud lepingu eseme või hoonestusõiguse või seab omandatud lepingu

esemele hoonestusõiguse.

3.5. Omandaja kohustub teatama Kliimaministeeriumile koheselt lepingu eseme

võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest ning mõistliku aja jooksul välja

selgitama lepingu eseme vajalikkuse Eesti Vabariigile. Avaliku huvi korral on Eesti

Vabariigil õigus kinnisasi omandada, et täita oma ülesandeid või arvata maa maareservi. Riik

hüvitab kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt

parendatud.

3.6. Selle lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole

huve.

3.7. Võõrandaja ja Omandaja loevad lepingu eseme väärtuseks 6 600 eurot.

4. Lepingu eseme valduse üleandmine

4.1. Võõrandaja ja Omandaja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse

Omandajale üle selle lepingu sõlmimisega. 5. Asjaõigusleping 5.1. Võõrandaja ja Omandaja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud.

Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5483431 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Väike-Maarja vald.

6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused

6.1. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

6.2. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.

6.3. Tõestamisseaduse kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. 6.4. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud

kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

6

6.5. Lepingus tuleks kirjeldada lepingu eseme teadaolevad puudused, samuti kinnistu lähiümbruse elukeskkonna seisukorda, kuna ka need on lepingu eseme olulised tunnused.

6.6. Riigikohtu lahendite kohaselt võib ka kinnisvara müügikuulutuse esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui kinnisvara müügikuulutuses esitatud teave ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt Omandajale teatada. Kui selles lepingus ei ole kokkulepet lepingu eseme mingite omaduste kohta, võivad AÕS § 119 lg 2 kohaselt saada müügilepingu osaks ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja jäid, kuid milles siiski kokku lepiti.

6.7. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse notarile ebaõigete andmete esitamise eest rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega (KarS § 281). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

6.8. TsÜS § 58 ja VÕS § 211 kohaselt peab Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid).

6.9. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

6.10. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kui maa on kaasomandis, on kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kokku 0,15 ha ning mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. Selles lõikes sätestatu ei kohaldu korteriomandite omanike suhtes.

6.11. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

6.12. Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või alla ehitamisega. Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada

7

lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

6.13. EhS § 35 kohaselt teavitatakse ehitusteatisega pädevat asutust (kohalik omavalitsus) ehitamisest enne ehitustegevuse alustamist, see annab õiguse ehitada ehitusteatises kirjeldatud ehitist. Ehitusteatise esitamine annab isikule õiguse alustada ehitamisega pärast 10 päeva möödumist. Ehitised, mille puhul on ehitusteatise esitamine nõutav, on loetletud ehitusseadustiku lisas 1. Eelkõige on nendeks vähem ohtlikud või avaliku huvita ehitised. Lisaks ehitusteatisele tuleb mõnedel juhtudel esitada pädevale asutusele ka ehitusprojekt. Ehitusteatise alusel on ehitamise aeg piiratud kahele aastale (Ehs § 37).

6.14. Ehitusluba on EhS § 38 kohaselt kinnitus ehitusloa andjalt (kelleks võib olla nii riik kui ka kohaliku omavalitsuse üksus), et ehitamist võib alustada. Ehitusloast tuleneb õigus ehitada ehitusloas ette nähtud piirides. Ehitusluba on nõutav EhS lisas 1 kirjeldatud juhtudel. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni 7 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Kui ehitusloa kehtivus lõpeb, siis tuleb taotleda uus ehitusluba.

6.15. EhS § 138 kohaselt karistatakse ehitusloata ehitamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, rahatrahviga.

6.16. EhS § 47 kohaselt tuleb pädevat asutust (kohalik omavalitsus) teavitada ehitise kasutamisest, see annab õiguse kasutada kasutusteatises kirjeldatud ehitist või muuta selle kasutamise otstarvet. Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda ehitist või selle osa kasutama ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Ehitised, mille kasutamiseks on vajalik esitada kasutusteatis, on loetletud EhS lisas 2. Eelkõige on nendeks vähem ohtlikud või avaliku huvita ehitised. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist. Kui pädev asutus ei esita 10 päeva jooksul märkust täiendavate nõuete esitamise kohta, võib asuda ehitist kasutama. Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (§ 49).

6.17. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste või nende kasutamise otstarbe muutmise korral (EhS § 50). Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda. Kasutusloa võib anda ehitise osale (osakasutusluba), kui seda osa on võimalik iseseisvalt kasutada. Hiljem ei pea ülejäänud ehitise osa hindamisel enam varem kontrollitud osa uuesti hindama. Kasutusluba on tähtajatu, kui kasutusloas ei sätestata teisiti (§ 56).

6.18. EhS § 139 kohaselt karistatakse kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, rahatrahviga.

6.19. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt: Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Asjaõigusseaduse § 156 lg 2 kohaselt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama

8

teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu paragrahvi 156 1. lõikes nimetatud tingimustel. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

6.20. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

7. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses

originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav

notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee.

Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja,

mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab

notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis

kasutamiseks.

7.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud

originaaleksemplari kinnistusosakonnale.

8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notaritasu ja riigilõivu) tasub Omandaja.

8.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus

notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari

tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu

maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või

kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama

notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on

osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu

tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu

tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.

8.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta selles notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest on 20,00 eurot (notari tasu

seaduse § 2 lg 2¹).

Notari tasu tasuta võõrandamise tehingu tõestamisel on 50,00 eurot (tehinguväärtus 6,600,00

eurot: notari tasu seaduse § 3, 22 ja 23 p 2).

Tasu kokku 70,00 eurot.

Käibemaks 16,80 eurot.

9

Koos käibemaksuga 86,80eurot.

Omaniku kandmine kinnistusraamatusse 12,00 eurot (tehinguväärtus 6,600,00 eurot: RLS §

76, § 347).

Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning §

31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 24%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis

notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,24 eurot/lk 0,38 eurot/lk

digitaalärakiri ametiasutusele 15,81 eurot + 0,24 eurot/lk 15,81 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal

ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel

osalejate poolt heaks kiidetud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide

ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile

lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne

ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Ere Kaaristu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/