Tehniline kirjeldus

Loigu, Treimani ja Piiri ökoduktide projekteerimine

TEHNILINE KIRJELDUS



Hankija:
osaühing Rail Baltic Estonia
Hanke viitenumber eRHR:
289270
Hankemenetluse liik:
Avatud hankemenetlus
Hanke viitenumber RBE:
2025H004
Sisukord

Loigu, Treimani ja Piiri ökoduktide projekteerimine 1
Sisukord 2
1. ÜLDINE 3
1.1 Lühendid ja mõisted 3
1.2 Projektdokumentatsiooni koostamise alusdokumendid 5
1.3 Muud nõuded ja juhendmaterjalid 6
2. OLEMASOLEV OLUKORD 9
3. ALUSUURINGUD 10
3.1 Tellija poolt eraldi hangitud edasise projekteerimistöö jaoks vajalikud käimasolevad uuringud. 10
3.2 Töövõtja mahus teostatavad projekteerimistöö jaoks vajalikud uuringud. 10
4. ÜLDISED NÕUDED TEENUSE OSUTAMISELE 13
4.1 Põhiülesanded 13
4.2 Töövõtja kohustub: 14
4.3 Projekteeritavad ehitised 17
4.4 Tegevused ehitusprojekti alusel korraldatava hankemenetluse käigus 19
4.5 Puudutatud osapoolte kaasamine 20
4.6 Koosolekud 20
4.7 Põhiprojekti ülevaatuse kord 21
4.8 Keel 22
4.9 Kvaliteedi tagamise kava 23
4.10 BIM rakenduskava 23
5. TÖÖ AJAKAVA JA TÖÖLÕIGUD 24
5.1 Tellijale üle antavate tulemite lepinguline ajagraafik 24
5.2 Tegevuste tähtajad 25
5.3 Tööde detailne ajakava 25
6. TELLIJALE ÜLE ANTAVAD TULEMID 26
6.1 Töö osa ETAPP 1. Uuringud 26
6.2 Töö osa ETAPP 2. BIM põhiprojekt 27
6.3 Töö osa ETAPP 3. Ehitusluba 27
7. TÖÖVÕTJA PÄDEVUS JA MEESKOND 28
7.1 Nõuded Töövõtja pädevusele 28
7.2 Nõuded võtmeekspertidele 28
7.3 Võtmeekspertide heakskiitmise protsess 30
7.4 Võtmeekspertide sertifitseerimisnõuded 30
7.5 Võtmeekspertide muutmise kord 30
8. ARUANDLUS 31
8.1 Riskide hindamine ja aruandlus 31
LISA 1. PROJEKTEERITAVATE RAJATISTE ASUKOHASKEEMID 33

1. ÜLDINE
1.1 Lühendid ja mõisted
Järgmistel sõnadel käesolevas dokumendis ja/või selle lisades on järgmine tähendus:
Töö
Käesolevas Tehnilises Kirjelduses ja Lepingus kirjeldatud teenus.
Projekteerimis-juhised (Design Guidelines - DG)
Rail Baltica infrastruktuuri eelnevalt kindlaksmääratud ja standardiseeritud tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud tehniliste ja projektilahenduste kogum, mida rakendatakse Rail Baltica raudtee projekteerimisel, ehitamisel ja talitlusel ja mis on käesoleva tehnilise kirjelduse lahutamatuks osaks.
Põhiprojekt
(PP)
Konsolideeritud lähenemine terviklikule projekteerimisdokumentatsiooni paketile, mille eesmärgiks on projekt, võttes arvesse kõiki riiklikus ehitusalases seadusandluses kehtestatud õigusnõudeid ja järgides raudtee kohta kehtestatud projekteerimisjuhiseid. Põhiprojekti tulem on dokumentide (sh 2D joonised ja BIM mudel, mis vastab TK Projekteerimisjuhistes lisa 2 ja lisa 5 defineeritud „Master Design“ tasemele) kogum, mis näitab selgelt projekti ulatust, hõlmab raudtee põhitrassi ning raudteesilla täpse asendiga situatsiooniplaani, põhitrassi asendiplaani, hooldusteede ja tehnovõrkude ümbertõstmise lahendust jms. Selle kogumi ulatus peab olema piisavalt lai ja täpne, et põhidetailid ja põhinõuded oleksid selged.
Riigis kehtiva ehitusalase seadusandluse osas vastab põhiprojekt põhiprojektile (inglise keeles „Principal Master Design Documentation“) ja kõikidele tehnilises kirjelduses toodud nõuetele põhiprojekti kohta.
Tehniline kirjeldus (TK)
Käesolev dokument koos kõikide selle lisadega.
Töömahtude loetelu
Detailne nimekiri materjalidest, varuosadest ja tööjõust koos nende ühikuhinna ja kirjeldusega, mis on infrastruktuuri ehitamiseks, paigaldamise, hooldamiseks ja/või remontimiseks vajaliku hinnakalkulatsiooni aluseks. Klassifitseerimissüsteemi on kirjeldatud üksikasjalikus BIMi strateegias.
BEP (BIM excecution plan)
BIM rakenduskava - ametlik dokument, mis määratleb, kuidas projekti BIMi seisukohalt ellu viiakse, jälgitakse ja kontrollitakse. Töötatud välja projekti algatamisel, et tagada kogu projekti käigus olulised teabe-/andmehalduskavad ja rollide ning vastutuste määramine mudeli loomise ja andmete integreerimise eest.
BIM
Ehitusinformatsiooni mudel. Ehitusinformatsiooni mudel koosneb 3D-mudeli geomeetriast, mittegraafilisest teabest, dokumentidest ja joonistest. BIM moodustab tervikuna usaldusväärse aluse otsuste tegemiseks ning toetab informatsiooni modifitseerimist ja genereerimist kogu rajatise elutsükli vältel (projekteerimine, ehitamine ja haldamine. Ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM) protsessina hõlmab intelligentse 3D-mudeli loomist ja kasutamist infovahetuseks kogu projekti elukaare jooksul. Mõiste hõlmab kõiki vastavas projektis olevaid ehituskeskkonna varasid, sealhulgas raudteid, maanteid, sildasid, tunneleid, tarbimisteenuseid, maamõõtmisi, maastikuarhitektuuri jne.
Ehitusluba
Riigiasutuste poolt riigis kehtiva ehitusalase seadusandluse alusel väljastatud ehitusluba või ehitusteatis.
ÜAK
Ühtne andmekeskkond. Keskhoidla, kus asub ehitusprojektiga seotud teave. ÜAK sisu ei piirdu ainult „BIMi keskkonnas“ loodud varaga ning sisaldab seetõttu ka andmeid, dokumentatsioone, graafilist mudelit ja mittegraafilisi varasid. Töövõtja kasutab andmete (aruannete, dokumentide, ajakavade, arvutustabelite jms), mudelite (BIM, 3D, 4D, 5D, 6D) ja jooniste haldamise platvormi jaoks Tellija poolt loodud CDE (ingl. k. Common Data Environment) keskkonda. Tellija annab Töövõtjale kuni 10 litsentsi CDE kasutamiseks, mis kehtivad kuni Töö lõpuni. Projektdokumentatsioon ning BIM mudelid tuleb esitada ainult Tellija ühtses digitaalset infovahetuse CDE keskkonda kasutades.
Teavitatud asutus ehk NoBo
Koostalitlusvõime komponentide nõuetelevastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise või allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluse hindamise eest vastutav sõltumatu hindamisasutus. Hindamise tellib ja viib läbi Tellija. Töövõtja peab koostama kõik vajaliku materjali hindamise tarbeks ning rakendama hindajalt saadud märkusi, et saada projektile heakskiit.
TSI
Euroopa Liidu määrustega kehtestatud tehnilised kirjeldused, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu raudteesüsteemi eri allsüsteemide koostalitlus (KTK) ehk võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine nende toimimiseks vajalikul tasemel (ingl. k. Technical Specifications for Interoperability).
Ohutushindamis-asutus ehk AsBo
Määruse 402/2013 alusel (raudtee-)ettevõtja riskijuhtimismenetlust ja ohutusjuhtimise süsteemi (OJS) vastavust hindav sõltumatu hindamisasutus. Hindamise aluseks ettevõtte olemasolev dokumentatsioon (OJS, riskid). Hindamise tellib ja viib läbi Tellija. Töövõtja peab koostama kõik vajaliku materjali hindamise tarbeks ning rakendama hindajalt saadud märkusi, et saada projektile heakskiit.
KMH/KMeH
KSH
Keskkonnamõjude hindamine/Keskkonnamõjude eelhindamine
Keskkonnamõjude strateegiline hindamine
KOV
Kohalik omavalitsus
RBE
Rail Baltic Estonia OÜ
RBR
RB Rail AS


1.2 Projektdokumentatsiooni koostamise alusdokumendid
1.2.1 Käesoleva hanke raames teostatavate tööde aluseks on käesolevas punktis loetletud alusdokumendid.
1.2.2 Käesolevas punktis kajastatud projekteerimise alusdokumendid täiendavad üksteist. Juhul, kui käesolevas punktis kajastatud projekteerimise alusdokumentides on vasturääkivusi, on Töövõtja kohustatud Tellija poole vastavasisulise infopäringuga pöörduma. Tellija teavitab Töövõtjat rakenduvast alusdokumendist 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast Töövõtja poolse pöördumise saamist.
1.2.3 Tellija juhib tähelepanu, et esitatud nimekiri ei ole ammendav. Juhul, kui loetletud nimekirjas on viide aegunud või kehtivuse kaotanud juhendile või standardile, siis tuleks arvestada uue kehtiva versiooniga. Projekteerimise aluseks olevate juhendite ja standardite nimekiri ja versioonid fikseeritakse Töövõtja poolt koostatavate ja Tellija poolt kooskõlastatavate projekteerimisalustega enne projekteerimistöö algust.
1.2.4 Juhul, kui projekteerimistööde ajal projekteerimisalustes kokkulepitud juhendid ja/või standardid muutuvad, siis tuleb Töövõtjal esitada Tellijale juhendite ja/või standardite muutusest tulenev ajaline ja rahaline mõju 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast muudatusest teada saamist. Tellija teavitab Töövõtjat muudatuse rakendamise otsusest 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast Töövõtja poolse ajalise ja rahalise mõju saamist.
1.2.5 Tehnilise kirjelduse lahutamatuks osaks on all loetletud Lisad, mis asuvad (v.a Lisa 1):
https://www.dropbox.com/scl/fo/shhylwcpcrtp09ck7ifz5/AJLeNTXJHmajRHmDJjqvBNw?rlkey=kf9522cejk502u4xz1jnb7tat&st=63v64hti&dl=0
1. Projekteeritavate rajatiste asukohaskeem (Lisa 1)
2. Rail Baltica projekteerimistingimused „Design Guidelines“, 20.12.2024 (Lisa 2)
3. Keskkonnamõjude hindamise dokumentatsioon (Lisa 3)
1. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne, 2017 (Hendrikson & Ko OÜ)
4. Raudtee Tehniline Kirjeldus (Lisa 4)
5. Rail Baltic Estonia BIM nõuded hoonetele ja infrastruktuuridele (Lisa 5)
Vastuolude korral loetakse prioriteetseks eesti keelset versiooni.
6. Süsteemitehnika nõuded Rail Baltica objektidel (Lisa 6)
7. Tehnilised liidestused (Generic ICF) (Lisa 7)
8. Rail Baltica rajatise detailid (Lisa 8)
9. Rail Baltica põhitrassi lõigu Kabli-Eesti/Läti piir (DS3 DPS3) väärtushindamise projektlahendus (Obermeyer International/Prointec S.A.) (Lisa 9)
Rail Baltica DS3 DPS3 lõigus on koostatud väärtushindamise (ingl.k. Value Engineering) projektlahendus, mis on aluseks edasise põhiprojekti koostamisel, kui Tellija ei anna teisi juhiseid.
10. Rail Baltica keskkonnauuringud (Lisa 10)
1. Ökoduktide ja väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu-Eesti/Läti piir, 2024 (Tuulekaru OÜ/Keskkonnaagentuur Viridis OÜ)
2. Rail Baltica DS3DPS3 lõigu aedade ja õhuliinide erinõuded, 2024 (ReWild OÜ)
3. Kahepaiksete elupaigad Pärnumaal RB DS3DPS3 lõigul, 2024 (ReWild OÜ)
11. Maastikukujunduse ja haljastuse projekteerimise tüüplähteülesanne (Lisa 11)
12. DS3 DPS3 Geoloogilised uuringud (Lisa 12)
13. Topo-geodeetiline uurimistöö (Lisa 13)
14. Täiendavad nõuded geoloogilistele uuringutele (Lisa 14)
15. NoBo süsteemikirjeldus ja koostalitluse tõendid (Lisa 15)
16. Töötervishoiu ja tööohutuse juhend Rail Baltica projektis (Lisa 16)
17. RB Estonia ohutusjuhtimise kava ja ohutuse tagamise kava (Lisa 17)
18. Nõuded Töövõtja kvaliteedijuhtimissüsteemile RB objektidel (Lisa 18)
19. Kululoend RBE (Lisa 19)
20. Tehnilised tingimused (Lisa 20)
21. Maaparanduse uurimistöö (Lisa 21)
22. Pärnu maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-mp-rail-baltic/
1.3 Muud nõuded ja juhendmaterjalid
1.3.1 Kõik kehtivad õigusaktid on täitmiseks, olenemata sellest, kas need sisalduvad juhenddokumentide nimekirjas või mitte. Töövõtja peab juhinduma projekteerimisel Eestis kehtivatest õigusaktidest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest ning vastava tegevusala headest tavadest. Käesolevas punktis on kajastatud minimaalne töö teostamisele kohalduvate standardite ja juhendmaterjalide kogum. Töövõtja vastutab käesolevas punktis kajastatud standardite ja juhendmaterjalide kättesaamise eest ja kõik juhised peavad olema ajakohased ning kehtivate redaktsioonidega.
1.3.2 Tellija juhib tähelepanu, et esitatud nimekiri ei ole lõplik. Kui loetletud nimekirjas on viide aegunud või kehtivuse kaotanud standardile siis tuleb lähtuda lepingu sõlmimisel kehtivast versioonist.
1.3.3 Juhenddokumentide nimekiri:
1. EVS 812 „Ehitiste tuleohutus“;
2. EVS 922:2014 „Raudteealased rakendused. Raudteefoorid, tee- ja signaalmärgid“;
3. EVS-EN 50119:2020 „Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elekterveo kontaktõhuliinid“;
4. EVS-EN 13803:2017 „Raudteealased rakendused. Rööbastee. 1435 mm ja laiema rööpmevahega rööbastee projekteerimine“;
5. EVS-EN 15273-1:2013+A1:2017 „Raudteealased rakendused. Gabariidid. Osa 1: Üldist. Üldreeglid taristule ja raudteeveeremile“;
6. EVS-EN 15273-2:2013+A1:2017 „Raudteealased rakendused. Gabariidid. Osa 2: Raudteeveeremi gabariit“;
7. EVS-EN 15273-3:2013+A1:2017 „Raudteealased rakendused. Gabariidid. Osa 3: Ehitusgabariidid“;
8. EVS-EN 16334-1:2014+A1:2022„Raudteealased rakendused. Reisijate alarmsüsteem. Nõuded süsteemile“;
9. EVS-EN 16494:2015 „Raudteealased rakendused. Nõuded ERTMS raudteeäärsetele signaalidele
10. Raudtee tehnokasutuseeskiri;
11. EVS-HD 60364-7-718:2013 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-718: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Kommunaalrajatised ja -töökohad“;
12. EVS-EN 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV;
13. EVS-HD 620 S3:2023 Distribution cables with extruded insulation for rated voltages from 3,6/6 (7,2) kV up to and including 20,8/36 (42) kV;
14. EVS 901-1:2020 „Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid“;
15. EVS 901-2:2016 „Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained“;
16. EVS 901-3:2021 „Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud“;
17. Transpordiamet „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” 2021;
18. EVS 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“;
19. EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC:2014 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“;
20. EVS-EN 1338: 2003+AC:2006/AC:2024 „Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid“;
21. EVS 814:2020 „Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid“;
22. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;
23. EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“;
24. EVS-ISO 16655-11:2019 "Radioaktiivsuse mõõtmine keskkonnas. Õhk: radoon 222. Osa 11: Pinnaseõhu kontrollimeetod proovivõtuga sügavusest ";
25. EVS 840:2023 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes";
26. Maa RYL 2010 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid“;
27. RIL 77-2013 „Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“;
28. EVS-EN 124-1:2015 „Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate aladele. Osa 1: Määratlused, liigitus, kavandamise üldpõhimõtted, toimimisnõuded ja katsemeetodid“;
29. EVS-EN 1997-2 „Geotehniline projekteerimine. Osa 2: pinnaseuuringud ja katsetamine“;
30. EVS-EN 124-2:2015 „Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate aladele. Osa 2: Malmist rest- ja hoolduskaevude päised“;
31. EVS-EN 124-3:2015 „Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate aladele. Osa 3: Terasest ja alumiiniumsulamitest rest- ja hoolduskaevude päised“;
32. EVS-EN 124-4:2015 „Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate aladele. Osa 4: Raudbetoonist restkaevude päised ja hoolduskaevude päised“;
33. EVS-EN 124-5:2015 „Rest- ja kontrollkaevude luugid sõidu- ja kõnnitee aladele. Osa 5: Komposiitmaterjalidest rest- ja kontrollkaevude luugid“;
34. EVS-EN 124-6:2015 „Rest- ja kontrollkaevude luugid sõidu- ja kõnnitee aladele. Osa 6: Polüpropüleenist (PP), polüetüleenist (PE) või plastifitseerimata polüvinüülkloriidist (PVC-U) rest- ja kontrollkaevude luugid“;
35. EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“;
36. EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“;
37. EVS-HD 60364-4-41:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest“;
38. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard;
39. Rail Baltica Design Guidelines (TK lisa 3);
40. 3TI Progetti S.p.A. koostatud Rail Baltica arhitektuuri, haljastuse ja visuaalse identiteedi juhis, mis on kättesaadav siit: https://www.railbaltica.org/about-rail-baltica/documentation/ “studies” lõigu all;
41. EVS-EN 12845:2015+A1:2020 „Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed sprinklersüsteemid. Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus“;
42. EVS-EN 14339:2005 „Maa-alused tuletõrjehüdrandid“;
43. EVS-EN 14384:2005 „Sambakujulised tuletõrjehüdrandid“;
44. EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“;
45. Ehitusseadustik;
46. Raudteeseadus;
47. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;
48. Määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“;
49. Majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määrus nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“;
50. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
51. Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“;
52. Majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määrus nr 61 „Ehitise auditi tegemise kord“;
53. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
54. Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“;
55. Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“;
56. EVS-ISO 13822:2011 „Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Olemasolevate konstruktsioonide seisukorra hindamine“;
57. Projekteerimist käsitlevad Eurokoodeksid (sh Eurokoodeksid 0, 1, 2, 7, jne.);
58. Ehitustooteid ja –materjale käsitlevad harmoniseeritud standardid;
59. SNiP 2.05.03-84* „Мосты и трубы“;
60. SNiP 3.06.07-86 „Мосты и трубы. Правила обследований и испытаний“;
61. BÜ2 2017 „Betoon ja Raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine“;
62. BÜ3 „Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised“;
63. BÜ4 „Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad“;
64. BÜ6 „Talvised betoonitööd“;
65. BÜ8 „Betoon ja Raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine“;
66. Komisjoni määrus (EL) nr 1299/2014, 18.11.2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalituse tehnilist kirjeldust;
67. Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 402/2013, 30. aprill 2013, riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta;
68. Euroopa Liidu Raudteeameti juhend taristu koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamise kohta: https://www.era.europa.eu/domains/technical-specifications-interoperability/infrastructure-tsi_en;
69. Transpordiameti peadirektori 03.10.2024 käskkirjaga nr 1.1-1/24/139 kinnitatud juhend “Geotehnilised uuringud ja katsetused”;
70. Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;
71. Keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 “Metsa korraldamise juhend” https://www.riigiteataja.ee/akt/131082018008;
72. Maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 77 „Maaparanduse uurimistöö nõuded“;
73. Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
Projekteeritavad rajatised asuvad Pärnu maakonnas, Häädemeeste valla territooriumil, Orajõe ja Ikla külades.
Projekteeritavad ökoduktid on kavandatud DS3 DPS3 (Kabli-EV/LV piir)põhitrassi piketaažidele:
• Loigu ökodukt (BR2686) ligikaudu 3+031
• Treimani ökodukt (BR2688) ligikaudu 7+382 või 8+442
• Piiri ökodukt (BR2690) ligikaudu 10+521
Rail Baltica DS3 DPS3 lõigus on koostatud väärtushindamise (Value Engineering) projektlahendus (TK lisa 9). Ökoduktide projekteerimisel peab Töövõtja lähtuma väärtushindamise projektis esitatud raudteetrassi plaanilisest ja kõrguslikust lahendusest, kui Tellija ei anna teisi juhiseid.
Koostamisel on Rail Baltica Kabli – EV/LV piir lõigu keskkonnamõju hindamise aruande KMH 9 eelnõu, mis peaks eelduslikult saama vastavaks tunnistatud 2026. aasta 1. kvartalis (KMH aruande mustand peaks valmima juba suvi-sügis 2025). Lisaks on varasemalt kehtestatud Rail Baltica maakonnaplaneeringu KSH ( TK lisa 3 - KSH aruanne ja leevendavate meetmete register). Koostamisel olev KMH 9 täpsustab KSH-s välja pakutud keskkonnameetmeid käesoleva tööga tehtava põhiprojekti koostamise käigus.
Töövõtja peab arvestama, et ökoduktide ja väikelooma truupide analüüsi alusuuring (TK lisa 10 keskkonnauuringud) analüüsib ja soovitab nende ökoduktide asukohti ning soovitavaid mõõtmeid (ökodukti keskosa minimaalne laius). Kui koostamisel olev KMH 9 nõustub eeltoodud analüüsiga ning see kajastatakse KMH projekteerimismeetmena (s.t tuleb ette näha ökoduktid minimaalse keskosa laiusena), tuleb seda tulemit arvestada käesolevas hankes projekteerimise sisendina. Käesoleva hanke võitnud Töövõtjal tuleb teha koostööd KMH 9 koostajaga. Lisaks tuleb käesoleva hanke projekteerimise koosseisus teha ka ökoduktide haljastusprojekt, kaasates haljastuseksperdi. Haljastusprojekti koostamiseks kasutada maastikukujunduse ja haljastuse projekteerimise tüüplähteülesannet (TK lisa 11, ptk. 2), mis annab suunised haljastusprojekti koostamiseks. Selleks, et RB ökoduktide haljastus oleks tehtud ühtsetel põhimõtetel, on toodud tüüplähteülesannet kasutatud ka teiste RB ökoduktide haljastusprojektide valmimisel. Haljastusprojekti koostamisel saab kasutada ökoduktide ja väikeloomatruupide analüüsi uuringut, mis kirjeldab olemasolevat keskkonda ja välitöödega fikseeritud loomajälgi (sihtliike). Hanke tulemusena soovitava haljastusprojekti näidisena on kaasa pandud tänaseks valminud Selja ökodukti haljastusprojekt (TK lisa 11).
Rail Baltica põhitrassi osas on avaldatud Allianss hange leidmaks Töövõtjad põhitrassi ja sellega kaasnevate rajatiste projekteerimiseks ning ehitamiseks koos kaasnevate töödega. Allianss hanke Töövõtjatega sõlmitakse Allianss leping eelduslikult 2025. aasta aprillis. Käesoleva hanke hankeobjekti põhiprojekti koostamisel on Töövõtja kohustatud tegema koostööd Allianss Töövõtjatega, eelkõige erinevate distsipliinide projekteerijatega, et põhitrassi projekteerimise sisendid jõuaksid käesoleva hanke hankeobjekti ehitusprojekti ja vastupidi
3. ALUSUURINGUD
3.1 Tellija poolt eraldi hangitud edasise projekteerimistöö jaoks vajalikud käimasolevad uuringud.
3.1.1 Rail Baltica lõigu Kabli-Eesti/Läti piir keskkonnamõju aruande KMH 9 koostamine. Keskkonnamõju aruande KMH 9 koostamine on alanud ja eeldatav aruande vastavaks tunnistamise aeg on 2026. aasta 1. kvartal. Käesoleva hankeobjekti põhiprojekti koostamisel on Töövõtja kohustatud tegema koostööd olemasoleva KMH 9 Töövõtjaga, et KMH aruandes soovitatavad meetmed jõuaksid rajatise ehitusprojekti ja ehitusprojektist tulev sisend omakorda KMH aruandesse.
3.2 Töövõtja mahus teostatavad projekteerimistöö jaoks vajalikud uuringud.
3.2.1 Olemasolevat täiendavad geoloogilised, ehitusgeoloogilised, hüdrogeoloogilised, hüdroloogilised ja geotehnilised uurimustööd.
a Enne uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada uuringute kava, mis kooskõlastatakse Tellijaga.
b Geoloogilised ja ehitusgeoloogilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab rajatise projekteerimist. Geoloogiliste uuringute teostamisel tuleb juhinduda EVS-EN 1997-2 „Geotehniline projekteerimine. Osa 2: pinnaseuuringud ja katsetamine“ esitatud juhistest. Maanteerajatiste korral tuleb täiendavalt juhinduda Transpordiameti peadirektori 03.10.2024 käskkirjaga nr 1.1-1/24/139 kinnitatud juhendist “ Geotehnilised uuringud ja katsetused”. Lisaks võtta aluseks RB projekteerimisjuhend DG RBDG-MAN-041 (TK lisa 2).
c Töövõtja võtab geoloogiliste ja geotehniliste uuringute läbiviimisel arvesse varasemalt teostatud uuringuid (TK lisa 12).
d Olemasolevat geoloogilist aruandlust täiendavate puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. EH2000 kõrgussüsteemi lähteandmed küsida Maa-ameti geodeesia osakonnast. Puuraugu asukoht võib olla maksimaalselt 15 m kaugusel projekteeritava rajatise vundamendist.
e Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav nõuetekohase ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid.
f Geoloogiliste puuraukude sügavus tuleb määrata lähtudes lubjakivi kihist ning need tuleb süvistada vähemalt 5 m ulatuses lubjakivi kihti.
g Geoloogilise uuringu lõpptulemuseks on üks terviklik nõuetekohane geoloogilise uuringu aruanne.
3.2.2 Olemasolevat täiendavad topo-geodeetilised uurimustööd
a Töövõtja kohustus on teostada põhitrassi Kabli-Eesti/Läti piir projektlõigu olemasolevate topo-geodeetiliste uuringute (TK lisa 13) uuendus projekteerimistööde läbiviimiseks vajaminevas mahus. Topo-geodeetiliste uurimistööde lõpptulemuseks on üks terviklik nõuetekohane topo-geodeetiline uuringu aruanne.
b Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab rajatise projekteerimist. Topogeodeetilise uurimistöö maht peab võimaldama projekteerida ka juurepääsuteede eskiislahendused.
c Topo-geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.
d Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Tellijaga enne tööde algust topo-geodeetiliste tööde kava.
e Mõõdistamisel kasutatavad seadmed ja nende täpsusnõuetele vastavuse kontrolli meetmed kooskõlastada Tellijaga enne tööde algust topo-geodeetiliste tööde kavas.
f Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.
g Mõõdistamisel kasutatav mõõdistamisviis, seadmed ja metoodika peavad tagama punktis c nimetatud dokumentides nõutud täpsuse. Töövõtja peab aruande seletuskirjas kirjeldama, milliste töövõtetega on täpsus tagatud.
h Töövõtja peab rajama topo-geodeetilise uuringu teostamiseks mõõdistusvõrgu vastavalt punktis c nimetatud dokumentidele. Mõõdistusvõrgu punktidele määratakse kõrgused nivelleerimise meetodil ning lisada aruandesse mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni ehituse vastuvõtmiseni või vähemalt 5 aastat.
i Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
j Projekteeritava teega külgnevad riigiteed/avalikult kasutatavad teed mõõdistada vähemalt 100 m ulatuses alates ristumisest. Täpsustada uuringute kavas.
k Mõõdistus teostada tee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest).
l Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu).
m Uurida tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavust/kõrgust. Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile.
n Kontrollida Maa- ja Ruumiametikitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses ja kanda leitud kaevud maa-ala plaanile. Aruandes tuua välja kaevud, mida looduses ei leitud ja kaevud, mille tegelik asukoht looduses ei vasta kitsenduste kaardil toodule.
o Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.
p Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil.
q Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ja Maa- ja Ruumiametii geoportaalist vektorkujul kättesaadavad katastriüksuste piirid. Koostada piiriandmete aruanne, milles esitada muuhulgas piiriprotokollide andmed ja hinnang piiriandmete täpsustamise vajaduse kohta. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistu registriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse lähiaadress), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta.
r Topo-geodeetiline uuring esitada kooskõlastamiseks tehnovõrkude omanikele või valdajatele ja maaparandussüsteemide olemasolul Maa- ja Ruumiametile. Aruande koosseisus tuleb esitada kooskõlastused ja vastused.
s Tööde teostamiseks peab vastutav geodeet omama vähemalt geodeet tase 6 kutset, spetsialiseerumisega ehitusgeodeetilised uuringud. Objektil töid teostav geodeet peab omama vähemalt geodeet tase 5 kutset, spetsialiseerumisega ehitusgeodeetilised uuringud.
t Vormistusnõuded:
• Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg ja LandXML formaadis.
• Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta.
• Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). 
• Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,5 m.
• Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ja hoonete ning muude rajatiste juures.
• Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena LandXML, .dwg ja .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevate failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis). Andmesisu esitada ka Native failides (failid originaalformaadis)
• Maa-aluste tehnovõrkude ja rajatiste andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti ning täpsusklass kirjeldada mudeli atribuutides.
• Lisaks eelnevale tuleb olemasolev olukord modelleerida vastavalt TK lisa 5. Mudelite kohta koostada ka kaaskirjad vastavalt TK lisa 5.
u Topo-geodeetiliste uuringute aruanne esitada koos lisadega.
3.2.3 TK punktis 3.2 on uuringute osas välja toodud minimaalne Töö käigus teostatavate uuringute maht. Juhul, kui Töö käigus selgub, et vaja on teostada muid lisanduvaid uuringuid (vt. ka TK punkt 4.2.1), siis nende teostamine on Töövõtja kohustus. Töövõtja kooskõlastab täiendavad uuringud Tellijaga.
4. ÜLDISED NÕUDED TEENUSE OSUTAMISELE
4.1 Põhiülesanded
4.1.1 Töövõtja peab koostama toimiva ja tervikliku põhiprojekti, mille alusel saab Tellija korraldada ehitushanke. Ehitushanke hulka kuulub tööprojekti koostamine. Põhiprojekti koosseisus tuleb teostada kõik vajaminevad uuringud ning esitada kogu tööprojekti koostamiseks vajaminev informatsioon.
4.1.2 Töövõtja peab tuvastama, millistes haldusorganites on vajalik korraldada Töö raames loodud dokumentide läbivaatused või teha muud toimingud, esitama selle kohta teabe Tellijale ja korraldama vastavad läbivaatused või muud toimingud. Töövõtja peab koostama põhiprojekti sellises mahus, detailsuses ja viisil, millele on võimalik kõikide õigusaktidest tulenevate kooskõlastuste saamine, sh ka võrguvaldajate ja riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutuste kooskõlastused. Muuhulgas on Töövõtja kohustus tagada kõikide kooskõlastuste saamistega seotud kulutuste kandmine, sh riigilõivud. Töövõtja on kohustatud kaasama projekteerimistöödesse kõiki vajalikke osapooli piisavalt varajases staadiumis ning kooskõlastama projekti kõikide vajalike ametkondadega (vajadusel koguma ka arvamused kinnisasja naabritelt, kaasomanikelt ning teistelt puudutatud isikutelt), mis on nõutavad Töö nõuetekohaseks ja õigeaegseks teostamiseks (sh ehitisele ehitusloa saamisel) enne ehitusloa taotluse menetlust.
4.1.3 Töövõtja peab koostama kõik dokumendid, mis on vajalikud ehituslubade ja -teatiste taotlemiseks ja taotlema käesoleva projekteerimistöö mahus rajatise ehitusloa ja vajadusel ehitusteatised ning edastama väljastatud ehitusloa ja -teatised Tellijale. Ehitusloa ja -teatiste taotlused tuleb teha kooskõlas riigis kehtivate õigusaktidega, võttes arvesse kõiki asjaomaoste ametiasutuste poolt ehitusloa menetluse protsessi käigus esitatud kommentaare ja märkuseid. Projektlahenduste muutmine puudutatud osapoolte kommentaaride ja märkuste põhjal tuleb alati eelnevalt Tellijaga kokku leppida. Projektlahenduste muutmine puudutatud osapoolte kommentaaride ja märkuste põhjal ei ole käsitletav lisatööna ega anna alust nõuda lisatasu ega -aega.
4.1.4 Töövõtja peab põhiprojekti koostamisel rakendama süsteemitehnika nõudeid. Täpsem kirjeldus on toodud käesoleva TK lisas 6.
4.1.5 Töövõtja peab põhiprojekti koostamisel arvestama tehnilise liidestuse vormides (Generic ICF) toodud nõuetega, mis on toodud käesoleva TK lisas 7.
4.1.6 Töövõtja peab Töö teostamisel arvesse võtma teostatud uuringuid ja alusdokumente TK punktis 1.2.5 ning tellitud uuringute tulemusi TK punktis 3.1.
4.2 Töövõtja kohustub:
4.2.1 Viima läbi kõik Töö teostamiseks vajalikud uuringud – muuhulgas geoloogilised, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised, hüdroloogilised, topo-geodeetilised ja mistahes muud uuringud, mis on vajalikud vastutavatelt ametiasutustelt/asutustelt lubade saamiseks kooskõlas riigis kehtivate õigusaktidega, määruste, standardite ja muude tehnilises kirjelduses, projekteerimisjuhistes ja Rail Baltica ehitusobjekti uurimise täiendavates nõuetes toodud nõuetega.
4.2.2 Hankima kõik Töö alustamiseks ja tegemiseks vajalikud ekspertiisid, uuringud, alusandmed, load, hinnangud, haldusorganite ettekirjutused, puuduvad projekteerimistingimused, tehnilised tingimused ning vajadusel täiendavad tehnilised tingimused, tasuma nendega seotud kulud ning andma nimetatud dokumendid Tellijale üle koos vastava põhiprojekti osaga. Puudutatud osapoolte tingimuste sisu tuleb enne projekti sisse viimist Tellijaga kooskõlastada. Tellija vastutab mistahes alus- ja lähteandmete, uuringute jms hankimise eest üksnes juhul, kui see on Lepingus selgelt Tellija kohustusena märgitud.
4.2.3 Eelistama jätkusuutlike ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning ringmajanduse põhimõtete rakendamist, näiteks materjalide taaskasutus, energiatarve jms.
4.2.4 Projekteerima võimalikult kuluefektiivseid lahendusi.
4.2.5 Koostama projektlahendused lähtudes Lepingust, planeeringust, KSH-st ja koostatavast KMH-st, projekteerimistingimustest ja tehnilistest tingimustest.
4.2.6 Töövõtja poolt mitte koostatud dokumentide vahel võib olla vastuolusid. Töövõtja kohustus on nendele Tellija tähelepanu juhtida, teha ettepanekuid vastuolude lahendamiseks, koostöös Tellijaga leida vastuoludele lahendused ja need projektlahendusse sisse viia.
4.2.7 Töövõtja vastutab kogu Töövõtja poolt koostatud projektlahenduse eest. Töövõtja vastutab projektlahenduse eest ka siis, kui see põhineb Tellija poolt esitatud alusandmetel, aga Töövõtja ei ole sellele Omanikujärelevalve ja Tellija tähelepanu juhtinud.
4.2.8 Töövõtja jääb vastutatavaks projektlahenduse ka juhul, kui projektlahenduse on kinnitanud Tellija:
a Kui hiljem selgub, et projektlahendus ei vasta Lepingu tingimustele ja mittevastavus ei ole kooskõlastatud Tellijaga, siis on Töövõtja kohustatud projektlahenduse muutma vastavaks Lepingu tingimustele;
b Kui hiljem selgub, et projektlahendus ei toimi, siis on Töövõtja kohustus projektlahendus muuta toimivaks.
4.2.9 Töövõtja kohustus on pikendada olemasolevaid projekteerimistingimusi, tehnilisi tingimusi ja Transpordiameti, kohaliku omavalitsuse või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud haldusakte, juhul kui enne ehituslubade ja -teatiste saavutamist need aeguvad.
4.2.10 Lähtuvalt Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlust käsitleva direktiivi (EL) 2016/797 nõuetest tõendama rajatise kui Euroopa Liidu raudtee taristu allsüsteemi osa vastavust komisjoni määrusega (EL) nr 1299/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi taristu koostalitluse tehnilist kirjeldust (INF TSI) kehtestatud ja projekti esemele kohalduvatele nõuetele. Vastavuse tõendamiseks esitab Töövõtja Tellijale süsteemikirjelduse ja Tellija poolt ette antava koostalitluse tehniliste kirjelduste nõudeid sisaldava tabeli põhjal asjakohased tõendid (ehitusprojekt, teostusdokumentatsioon, sh projektid ja arvutusaruanded, katsete ja mõõdistuste tulemused, sertifikaadid jm), mille alusel teavitatud asutus (Notified Body ehk NoBo) hindab taristu allsüsteemi koostalitlusnõuetele vastavust. (TK lisa 14.) NoBo hindamise tööprotsessi ja teabevahetust hindajaga koordineerib Tellija.
4.2.11 Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (koos määrusega 2015/1136) artikli 5 alusel osalema Tellija poolt läbi viidava ja määruse (EL) nr 402/2013 I lisas sätestatud ning sõltumatu hindamisasutuse (Assessment Body ehk AsBo) kontrollitud riskijuhtimismenetluses, et
▪ määrata kindlaks ohud, mis on seotud Töövõtja tööülesannetega, ning prognoosida ja hinnata nendega seotud riske;
▪ määrata kindlaks ohutusmeetmeid, mis on vajalikud selleks, et saavutada ja/või säilitada vastuvõetav riskitase; ning
▪ tõendada vastavust ohutusnõuetele.
Seejuures tuleb lähtuda RB Estonia ohutusjuhtimise kavas ja ohutuse tagamise kavas esitatud põhimõtetest (TK lisa 17). AsBo hindamise tööprotsessi ja teabevahetust hindajaga koordineerib Tellija.
4.2.12 Tegema koostööd 1435 mm raudtee liiklusjuhtimissüsteemi (CCS) ning raudtee elektrifitseerimise (ENE) projekteerijatega. Koostöö toimub läbi Tellija kontaktisiku. Raudtee liiklusjuhtimissüsteemi (CCS) ning elektrifitseerimise (ENE) osas on algamas eraldiseisev projekteerimistöö, töö tellijaks on RB Rail AS. Töövõtja peab Töö käigus võtma arvesse liiklusjuhtimise ning elektrifitseerimise (sh kontaktvõrk) süsteemide projekteerijatelt saadud teavet ja projektmaterjale käesoleva Töö projektlahenduste väljatöötamisel.
4.2.13 Koostöös Tellijaga viima läbi tehniliste lahenduste erinevate aspektide osas konsultatsioone ja vajadusel avalikke ettekandeid.
4.2.14 Töötama välja raudtee kaitsevööndiga seotud projektlahendusest tulenevad ohutusmeetmete erinõuded.
4.2.15 Koostöös Tellijaga koostama projekteeritavate rajatiste kasutus- ja hooldusnõuded ning -juhendid.
4.2.16 Tellija tellib projektile vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajalikkuse.
4.2.17 Töömahtude loetelu ja kulukalkulatsioonide (ehituskulu kalkulatsiooni) koostamine igale ehitusobjektile kasutades selleks Rail Baltica vormi (TK lisa 19). Töömahtude loetelu tuleb esitada ÜAK-s nõutud failivormingutes. Täiendavalt esitatakse kõik failid ka Exceli, Wordi ja PDFi vormingus. Töövõtja kasutab töömahtude loetelu esitamiseks kõikide elementide ja varade klassifitseerimissüsteemi. Klassifitseerimissüsteemi nõudeid kirjeldatakse projekteerimisjuhistes „Ehitusinfo haldamise (BIM) tööandja teabenõuded“. Lisaks koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele Transpordiameti teetööde tehnilistele kirjeldustele.
4.2.18 Esitama projektis kõik keskkonnamõju hindamistest tulenevad keskkonnameetmed põhiprojekti tasemel.
4.2.19 Koostama ehitustehnoloogia ja töökorralduse kava vajaminevas mahus, mis hõlmab ehituse etapilist korraldust tööde tehnoloogiast, liikluskorralduse tingimustest, tööde ajakavast lähtuvalt (ajakava planeerimist), ehitustööde üldplaneeringut, kasutatavaid ehitustehnoloogiaid, ja ehitustööde korraldamist ning vajalikke täiendavaid maatükke. Ehitustehnoloogia ja töökorralduskavad töötatakse välja kooskõlas riigis kehtivate õigusaktidega. Töövõtja peab koostama projekti hinnates nõudeid ehitusobjektide ettevalmistamisele ja jäätmekäitlusele. Töövõtja teeb nendes küsimustes Tellija ja puudutatud osapooltega tihedat koostööd. Ehitustehnoloogia ja töökorralduskava sisus lepitakse Tellijaga kokku.
4.2.20 Põhiprojekti dokumentide (nt seletuskiri) koostamisel arvestama muuhulgas riigihangete seadusest tulenevate nõuetega tehnilisele kirjeldusele.
4.2.21 Kandma töö teostamise käigus koostatavad dokumendid ÜAK-sse vastavalt Tellija poolt esitatavatele nõuetele ja juhistele. Eelnimetatut kohaldatakse kõikide Tellijale Tööna üle antavate dokumentide osas.
4.2.22 Tellijale kõikide projekteerimistöö staadiumite üleandmisega Tööd suuliselt ja illustreeritult esitlema ja tutvustama, lihtsustamaks ja kiirendamaks Tellijal tehtud tööst ülevaate saamist.
4.2.23 Tellijale üle antav ehitise infomudel BIM ja selle osad peavad olema Töövõtja poolt kontrollitud, vastuolud kõrvaldatud ja selle andmesisu ning kooskõla vastav põhiprojektile vastavale staadiumile. Tellija võib teostada põhiprojekti mudeli nõuetele vastavuse kontrolli mistahes staadiumis üle antud mudelile.
4.2.24 Kõikide ehitusobjektide koormuste arvesse võtmisega kontrollarvutuste tegemisel, sõltumata nende detailsusastmest projektis. Kõik rajatised, truubid, raudtee aluskonstruktsioonid, pealisehitis jne projekteeritakse võttes arvesse kõikide ehitusobjektide mõjusid ja koormusi.
4.2.25 Projekteerimisel peab Töövõtja lähtuma väärtushindamise projektis esitatud raudteetrassi plaanilisest ja kõrguslikust lahendusest, kui Tellija ei anna teisi juhiseid.
4.2.26 Ette valmistama materjalid DG erisuse (ingl. k. Derogation) heaks kiitmiseks Tellija poolse Tehnilise Komisjoni (ingl. k. Technical Reference Group - TRG) poolt, juhul kui Töövõtjal ei ole võimalik teatud projektlahenduse osas tagada RB projekteerimistingimustest (Design Guidelines - DG) tulenevaid nõudeid. DG erisuse kirjeldus koos põhjendustega ning viidetega DG punktidele, mille suhtes erisus kohaldub, tuleb esitada Tellijale Tellija poolt ette antud vormil. Välja peab olema toodud mõju CAPEX-le, opereerimisele ning kaasnevad riskid koos nende maandamis meetmetega. Juhul, kui Tellija ekspertide ja/või Tehnilise Komisjon poolt lahendusele heakskiitu ei saada, kohustub Töövõtja välja töötama alternatiivse lahenduse.
4.2.27 Suhtlema vajadusel maaomanikega ning kohalike omavalitsuste esindajatega, tutvustades neile projektlahendust, kooskõlastades pöördumiste või vastuste sisu eelnevalt Tellijaga.
4.2.28 Töövõtja peab järgima kõiki õigusaktides kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning alati kasutusele võtma vajalikud ettevaatusabinõud ohutuse tagamiseks.
4.2.29 Töövõtja peab eraldama töötervishoiu ja tööohutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid (näiteks rahalised vahendid, inimressursid, varustuse, töövahendid jne).
4.2.30 Töövõtja peab tagama, et projekteerimistööde käigus kasutatavad materjalid, töövahendid, -seadmed ja -tooted on heas korras (ei ole katki, kulunud jne), vastavad õigusaktide nõuetele ning tootja paigaldus- ja kasutusjuhenditele.
4.2.31 Arvestama põhiprojekti koostamisel tehnilise liidestuse vormides toodud nõuetega, mis on toodud käesoleva TK lisas 8 ja koostama objektipõhised (specific) ICF-id.
4.2.32 Arvestama, et Töö käigus tuleb Tellijaga kooskõlastada arvutuste alused, arvutusaruanded, projektlahendused, konstruktsioonide kujud.
4.3 Projekteeritavad ehitised
4.3.1 Projektis täielikult lahendamist vajavad rajatised on järgmised (loend töödest on soovituslik, Töövõtja ülesanne on täita projekt täies ulatuses, määratledes Tellija põhjendatud vajaduste realiseerimiseks vajaliku ehitusobjektide arvu):
a Loigu ökodukt (BR2686)
b Treimani ökodukt (BR2688)
c Piiri ökodukt (BR2690)
d Raudteeinfrastruktuuri hooldusteede ja piirnevate kinnistute juurdepääsuteede eskiislahendused (TK lisa 1)
e Projektilahenduste rakendamiseks ettenähtud ajutised ehitised, konstruktsioonid, juurdepääsuteed ja möödasõidud eskiisi tasemel.
f Projekteeritavad lahendused peavad tagama maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämise kuni põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide projekteerimise/ehitamiseni. Vajadusel peab Töövõtja ette nägema ajutised lahendused olemasolevate süsteemide toimivuse tagamiseks.
4.3.2 Täpsustavad juhised ökoduktide projekteerimiseks
a Enne põhiprojekti koostamist tuleb esitada rajatise konstruktsiooni analüüs, mis tuleb koostada eskiisi staadiumis ning peab sisaldama eeldatavat ehitusmaksumust.
b Töövõtja täpsustab koostöös Tellija ja KMH Töövõtjaga ökoduktide täpse paiknemise trassijoonel.
c RBDG-MAN-031F esitatud arhitektuursete juhistega arvestamise lepib Töövõtja eelnevalt kokku Tellijaga.
d Ökoduktide projekteerimisel tuleb arvestada järgnevaid tehnilisi juhiseid:
• Rajatiste projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat;
• Rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada standardite seerias EVS-EN 1991 esitatud koormuste ja koormusmudelitega;
• Projekteerimisel tuleb arvestada raudtee kõrgusgabariidiga 7.02 m ning laiusgabariidiga 14.5 m;
• Kõrgusgabariidi kõrgema osa laius lepitakse Tellijaga projekteerimise alguses eraldi kokku;
• Eelistada tuleb võimalikult hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (nt. vuugid, tugiosad, piirded jne) tuleb ette näha lahendus nende vahetamiseks;
• Tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti);
• Rajatistele peab olema projekteeritud nõuetekohane maandusseüsteem arvestades ka kontakvõrku. Maanduse projekteerimisel lähtuda standardist EN-50122 ning RB Design Guidelines dokumentidest RBDG-MAN-017 ning RBDG-MAN-018;
• Rajatiste põhiprojekti seletuskiri ja joonised peavad kajastama kogu asjakohast informatsiooni. Arvutuste aruandes tuleb kajastada kõik asjakohased koormused, arvutused ja kontrollid;
• Tuleb arvesse võtta juhiseid, mis on esitatud Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilises kirjelduses (TSI INF), RB Projekteerimisjuhendite osades RBDG-MAN-012 General Requirements ja RBDG-MAN-017 Railway Substructure Part 3 – Bridges Overpasses Tunnels) ja Eurokoodeksites.
• Ökodukti lagi tuleb projekteerida monoliitse kaar-konstruktsioonina, mis toetub vertikaalsetele seintele. Pärast lepingu sõlmimist jagab Tellija vajadusel Töövõtjaga juba valmis projekteeritud Rail Baltica ökoduktide näidislahendusi;
• Liikluskoormuse korral tuleb arvestada koormusmudeliga LM1 vastavalt EVS-EN 1991-2;
• Projekteerimisel tuleb arvestada kontaktvõrgu kinnituste koormusega. Kinnituste normatiivne vertikaalne koormus on 36 kN. Koormus tuleb rakendada ökodukti lae keskele 20 m sammuga. Kinnituste täpne asukoht piki ökodukti ei ole määratud;
• Ökodukti raudteepoolsetel nõlvadel tuleb ette näha 0,8 m laiune (ca. 4% kaldega) hooldusala nõlva ülemise serva ja aia (valli) alumise ääre vahele;
• Tuleb arvestada hooldusradade koormustega vastavalt standardi EN 1991-2 peatükile 6.3.7;
e Ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs ökoduktist teisele poole raudtee kraave;
• Ökodukti truubid (nende olemasolu korral) tuleb projekteerida raudbetoonist (sh. vundament). Truupide minimaalne läbimõõt võib olla DN1500. Tugevusklass tuleb määrata arvestades toru vundamendi lahendust, geotehnilisi tingimusi, pinnaseomadusi toru peal ja ümber ning kõiki mõjuvaid koormuseid;
• Ökodukti truupide otsa (nende olemasolu korral) tuleb projekteerida raudbetoonist truubipäis;
• Betoonkivist nõlvakindlustusega tuleb katta ökodukti otsanõlvad, mille ulatus peab olema vähemalt 5 m mõõdetuna ökodukti betoonkehast mõlemale poole. Betoonkivist nõlvakindlustuse alla tuleb projekteerida struktuurne täide. Ülejäänud nõlvadele projekteerida haljastus, millele tuleb vajadusel ette näha täiendav kindlustamine alternatiivsete meetoditega (nt. mattidega). Betoonkivist nõlvakindlustus tuleb rajada kuni aiani. Haljastust aia valli peale rajada ei tohi;
• Ökodukti betoonist seinte äärde tuleb projekteerida vähemalt 2 m struktuurset täidet;
• Ülejäänud nõlvade täitematerjalid tuleb projekteerida selliste omadustega, et nõlvade stabiilsus oleks tagatud. Mittestruktuurseks täiteks sobib mineraalne materjal, mida on võimalik tihendada ja mis ei ole keskkonnale ohtlik;
• Nõlvade stabiilsuse tagamine tuleb tõendada vastavate geotehniliste arvutustega;
• Nõlvakindlustuse betoonkivid peavad olema paksusega vähemalt 6 cm;
• Betoonkivist nõlvakindlustuse allumisse serva tuleb ette näha tugipruss (minimaalne mõõt 500x300 mm (h x b), minimaalne betooniklass C30/37 XD3, XC4, XF4 KK4). Nõlvakindlustus, mis ei lõppe betoonkonstruktsiooniga, tuleb lõpetada väikese äärekiviga;
• Rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid;
• Tekiplaadi hüdroisolatsioon ja kaitsekiht projekteerida vastavalt Raudtee Tehniline Kirjeldus (TK lisa 4) juhistele.Projektlahendus ei tohi ette näha betoonpindade impregneerimist;
f Kui raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia võimalikult madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada lahendust, kus toru on otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade ette uhtumiskindlustus;
g Rajatise projekteerimisel tuleb arvestada TK lisas 7 toodud Generic ICF’s (liidestuste kontroll vorm) esitatud nõuetega (sh., maandus, kontaktvõrgu kinnitused).
4.3.3 Täpsustavad juhised juurdepääsu- ja hooldustee eskiislahenduse projekteerimiseks
a Projekteerida raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu- ja hooldustee eskiislahendused ökoduktideni.
b Juurdepääsu- ja hooldustee eskiislahendus peab sisaldama:
• Tee plaanilahendust koos mahasõiduga olemasolevalt metsateelt vastavalt TK lisa 1 skeemidele;
• Katendiarvutust programmi KAP kõige uuema versiooni alusel, koos tüüpsete katendi ristprofiilidega;
• Vajaminevaid jooniseid mõjutatud osapoolte ja maaomanikega kooskõlastuste taotlemiseks;
• Teekraavide ja truupide eskiislahendusi.
c Täiendavad juhised juurdepääsu- ja hooldustee eskiislahenduse projekteerimiseks:
• Katte laius minimaalselt 4,5 m ja vajadusel näha ette möödasõidu laiendid;
• Näha ette siirdekatend;
• Näha ette tagasipöördekoht ökodukti juurde;
• Tee muldkeha nõlvsus näha ette 1:2.
d Hooldustee eskiislahenduse projekteerimisel tuleb arvestada projekteerimisjuhendi RBDG-MAN-012-0112_GeneralRequirements peatükk 5 nõuetega.
4.4 Tegevused ehitusprojekti alusel korraldatava hankemenetluse käigus
4.4.1 Koostatud Põhiprojekt peab võimaldama ehitustööde tellimise riigihanke korraldamist ja läbiviimist. Juhul, kui riigihanke käigus või tööprojekti koostamise või ehitustööde käigus avastatud puudused, Lepingu alusel teostatud ehitusprojektis, takistavad vastava riigihanke läbiviimist või ehitustööde teostamist, kohustub Töövõtja sellised puudused kõrvaldama lühima võimaliku ajaga. Vastavatest puudustest tingitud kahjude eest vastutab Töövõtja.
4.4.2 Töövõtja on kohustatud andma Tellijale selgitusi koostatud põhiprojekti kohta ja esitama vajalikud täpsustavad või selgitavad lahendused (nt täiendavad joonised ja muud projekteeritud lahendusi puudutavad, täpsustavad ning selgitavad juhised) 5 (viie) tööpäeva jooksul Tellija selgitustaotluse laekumisest arvates.
4.4.3 Tellija ei ole kohustatud kaasama Töövõtjat riigihanke ettevalmistamisele.
4.5 Puudutatud osapoolte kaasamine
4.5.1 Töövõtja taotleb vajadusel puudutatud osapooltelt tagasisidet (tehnilisi tingimusi).
4.5.2 Töövõtja kooskõlastab puudutatud osapooltelt laekunud tagasiside/tehniliste tingimuste kohaldamise Tellijaga.
4.5.3 Töövõtja tagab puudutatud isikute tagasiside/tehniliste tingimuste taotlemise ja saamisega seotud dokumentide haldamise. Vastavad dokumendid lisatakse juurde Tellijale üle antavale projektdokumentatsioonile.
4.5.4 Näitlik (mitteammendav) loend puudutatud osapooltest on järgmine:
a transpordiinfrastruktuuriga tegelevad ettevõtjad/omanikud: teed;
b elektrivõrkude omanikud;
c riigiasutused/kohaliku omavalitsuse asutused;
d maaomanikud;
e Riigimetsa majandamise keskus;
f tuletõrje-/päästeteenistused ja kaitseväe ametkonnad;
g eraettevõtted;
h raudteeametid;
i Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
j Kliimaministeerium;
k Keskkonnaamet;
l Keskkonnaagentuur;
m Muinsuskaitseamet;
n Transpordiamet;
o Maa- ja Ruumiamet;
p mistahes muud asutused, mille nõudmistega Töövõtja projekteerimisteenuste osutamisel arvestab.
4.6 Koosolekud
4.6.1 Projekteerimisteenuste osutamise käigus toimuvad töökoosolekud minimaalselt iga kahe nädala tagant. Tellija heakskiidul ja ettepanekul võib koosolekute sagedust piirata näiteks uuringute teostamise faasis või muuta sagedamaks. Koosolekud toimuvad Tellija juures, kuid Tellija nõusolekul võib koosoleku asukohta muuta.
4.6.2 Tellija soovil ja ettepanekul peavad koosolekul olema esindatud lisaks Töövõtja projektijuhile ka lepingu täitmiseks vajalikud eksperdid, võtmeisikud, spetsialistid jne.
4.6.3 Töövõtja peamised ülesanded koosoleku korraldamisel:
a Osalejate koosolekust teavitamine (sealhulgas Outlook/Teams-kutse saatmine) koos palvega esitada päevakorrapunktid ja vajalikud andmed (vähemalt 1 [üks] nädal ette);
b Koosolekute jaoks vajalike sisendandmete hankimine;
c Koosolekute juhtimine, kaasa arvatud koosolekul esitletavate andmete laialijagamine enne koosolekute toimumist (vähemalt 1 [üks] nädal ette);
d Päevakorra järgi koostatavad dokumendid koostatakse 2 (kaks) päeva enne koosoleku toimumist;
e Koosoleku protokollimine;
f Protokollide allkirjastamise organiseerimine.
4.7 Põhiprojekti ülevaatuse kord
4.7.1 Esmalt kontrollib Töövõtja ettevõtte siseselt, kas kõik vajalikud projektmaterjalid on Tellijale esitamiseks olemas (komplekteerituse seisukohast) ning veendub, et esitatav materjal vastab tehnilise ja graafilise sisu poolest Lepingu tingimustele.
4.7.2 Pärast ettevõtte sisese kontrolli läbiviimist esitab Töövõtja Tellijale projektmaterjalid kontrollimiseks ÜAK vahendusel.
4.7.3 Esmalt teostab Tellija administratiivse ülevaatuse, mille käigus hinnatakse projekti komplekteeritust. Administratiivseks ülevaatuseks on Tellijal ette nähtud kuni 7 (seitse) tööpäeva. Kui projekti komplekteeritus on piisav, teostatakse projektile tehniline ülevaatus. Kui projekti komplekteeritus pole piisav, saadetakse projekt tagasi Töövõtjale koos vajalike märkustega.
4.7.4 Tehnilise ülevaatuse teostamiseks on Tellijal aega kuni 30 kalendripäeva. Pärast Tellija poolse tehnilise ülevaatuse teostamist, esitab Tellija projekti kohta tehtud märkused Töövõtjale xlsx-formaadis (ingl. k. Comments and Response Sheet - CRS).
4.7.5 Töövõtjal on märkuste ülevaatamiseks aega kuni 7 (seitse) tööpäeva, peale mida kutsub Töövõtja vajadusel kokku eraldi koordinatsioonikoosoleku Tellija projektijuhi ja ekspertide osalusel, mille käigus arutatakse neid märkuseid, mille osas Töövõtja vajab lisaselgitusi või on eriarvamusel Tellijaga. Koordinatsioonikoosolekule tuleb kaasata vajalikud eksperdid, kelle eriteadmiste valdkond on seotud vaidlusaluste märkustega. Koordinatsioonikoosolekul fikseeritakse langetatud otsused protokolliga. Koordinatsioonikoosolek peab olema läbi viidud ning protokollitud (või otsused kirjeldatud xlsx-formaadis) hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul, alates Tellija poolsete märkuste saamisest.
4.7.6 Töövõtja esitab Tellijale parandatud projekti versiooni hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates märkuste saamisest või kui on peetud koordinatsioonikoosolek, siis hiljemalt 30 kalendripäeva peale koosolekut.
4.7.7 Kui tehnilise ülevaatuse käigus leitakse, et Töö vastab Lepingule, kiidetakse projektmaterjalid heaks. Kui leitakse, et projekt vajab korrigeerimist, siis peab Töövõtja esitama Tellijale uue projektversiooni. Protsess kordub kuni projektmaterjalide heaks kiitmiseni.
4.7.8 Projekt tuleb kooskõlastada kõigi puudutatud osapooltega (nt Tellija, TRAM, KOV, maaomanikud tehnovõrkude valdajad jne).
4.7.9 Hetkest kui Tellija on kooskõlastanud projekti tehnilise lahenduse, on Töövõtjal aega 10 (kümme) tööpäeva, et esitada vastav ehitusloa taotlus.
4.7.10 Olukorras, kus ehitusloa taotlusele esitatakse märkused, on Töövõtjal aega 10 tööpäeva, et neile vastata ja/või parandused sisse viia. Seda tähtaega võib pikendada Tellija nõusolekul, juhul kui parandused ei sõltu ainult Töövõtjast (sh Töövõtja alltöövõtjatest).
4.7.11 Põhiprojekti koostamise käigus peab töövõtja esitama kõik vajaliku informatsiooni nii projekteerimisekspertiiside kui ka 1435 mm raudteetaristu AsBo ja NoBo hindamiste tarbeks ning vastama nii Tellija kui ka AsBo ja NoBo hindaja poolt esitatud küsimustele, esitama hindamiste jaoks vajalikku tõendusmaterjali ning vajadusel osalema Tellija või AsBo ja NoBo koosolekutel. AsBo ja NoBo hindamiste käigus saadud kommentaarid tuleb projektis rakendada.
4.8 Keel
4.8.1 Töökoosolekud toimuvad üldjuhul eesti keeles, kui Tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti.
4.8.2 Juhul, kui Töövõtja meeskonnaliikme(te) keeleoskuse tase ei vasta nõutud tasemele, peab Töövõtja tagama tõlke, mille maksumus peab sisalduma pakkumuse maksumuses.
Alljärgnevalt on toodud esitatavate ja tõlgitavate dokumentide loetelu. Kõik muud tabelis nimetamata dokumendid esitatakse nii inglise keeles kui riigikeeles, kui Tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti.



4.9 Kvaliteedi tagamise kava
4.9.1 Töövõtja peab koostama Projekteerimise Kvaliteedi Tagamise Plaani (PKTP) vastavalt juhendile Nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemile Rail Baltica objektidel (TK lisa 20) ja on kooskõlas Lepingu ja standarditega ISO9001 ja ISO10005.
4.9.2 PKTP-s peab olema kajastatud pädevast vastutavast projekteerijast eraldiseisva isiku kaasamine, kelle eesmärgiks on kontrollida projekti ja selle osade kvaliteeti ja vastavust Tellija nõuetele enne selle üle andmist Tellijale.
4.9.3 Kõikidele projektidele tuleb lisaks projekti autori (pädeva vastutava projekteerija) andmetele märkida ka antud osa kvaliteedi ja vastavuse kontrolli teostanud spetsialisti andmed (ehk nii teostaja kui ka kontrollija andmed) ning kõik Projektid peavad olema mõlema poolt allkirjastatud.
4.9.4 Enne projekti Tellijale esitamist tuleb teostada projekti ja selle osade kvaliteedi ja Tellija nõuete vastavuse kontroll. Nimetatud kontrolli tulemused tuleb esitada kontrolli teostaja allkirjaga eraldi dokumendina koos vastava projekti materjaliga.
4.10 BIM rakenduskava
4.10.1 Enne projekteerimistöödega alustamist koostab peaprojekteerija koos alltöövõtjate/partneritega mudelprojekteerimise rakenduskava vastavalt TK lisas 5 toodud nõuetele kasutades seal toodud malli. Tellijal on õigus ülejäänud projektidega ühtlustamise ning parema tulemi saavutamise huvides teha rakenduskavva muudatusi lisades vajalikke infoväljasid (atribuute) ning muutes elementide nimetamise ülesehitust. BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka ning see esitatakse igakordselt projekti üleandmisel Tellijale.
4.10.2 BIM rakenduskava saadetakse Tellijale kooskõlastamiseks 2 nädala jooksul peale projekteerimise avakoosolekut. Projekteerimistööde kestel on Töövõtja kohustatud BIM rakenduskavas kirjeldatust kinni pidama või muudatuste korral BIM rakenduskava uuendama, versioneerima ning saatma selle Tellijale kooskõlastamiseks. BIM rakenduskavas peab selguma, kuidas kavatsetakse nõudeid täita. Kui Tellijaga lepitakse kokku nõuete põhjendatud lõdvendustes, dokumenteeritakse need BIM rakenduskavas.
4.10.3 BIM rakenduskava peab olema kooskõlas TK lisas 6 toodud BIM nõuetega kasutades seal toodud malli. Tellijal on õigus ülejäänud projektidega ühtlustamise ning parema tulemi saavutamise huvides teha rakenduskavva muudatusi lisades vajalikke infoväljasid (atribuute) ning muutes elementide nimetamise ülesehitust. BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka ning see esitatakse igakordselt projekti üleandmisel Tellijale.
4.10.4 Töövõtja kasutab BIM rakenduskava haldamiseks Tellija CDE (Common Data Environment) keskkonda.
4.10.5 BIM rakenduskava tuleb esitada kakskeelsena (eesti ja inglise keeles).
5. TÖÖ AJAKAVA JA TÖÖLÕIGUD
5.1 Tellijale üle antavate tulemite lepinguline ajagraafik
5.1.1 Töövõtja peab teostama kõik vajalikud alusuuringud (Töö osa ETAPP 1, vt. TK punkt 6.1) ning koostama nende kohta lõpliku aruandluse hiljemalt 4 kuud pärast Lepingu sõlmimist.
5.1.2 Töövõtja peab koostama rajatise põhiprojekti (Töö osa ETAPP 2, vt. TK punkt 6.2) hiljemalt allpool välja toodud tähtaegadeks.
Nimetus

Põhiprojekti koostamise tähtaeg

Ökoduktide põhiprojektid, sh haljastusprojektid
hiljemalt 31.12.2025.
Hooldus- ja juurdepääsutee eskiislahendus
hiljemalt 4 kuud pärast Lepingu sõlmimist.
5.1.3 Töövõtja peab taotlema ning edastama Tellijale rajatise ehitusloa (Töö osa ETAPP 3, vt. TK punkt 6.3), hiljemalt allpool välja toodud tähtaegadeks. Juhul kui Töövõtjast mitteolenevatel põhjustel (näiteks KMH vastavaks tunnistamise hilinemine) ei ole Töövõtjal võimalik ehitusluba esitada allpool välja toodud tähtajaks, siis:
a Tellija ja Töövõtja lepivad kokku uued tähtajad koos vastava lepingu muudatusega;
b Tellija võtab vastava tööetapi üle koos tingimusega, et Töövõtja kohustuseks jääb ehitusloa tulevase menetluse käigus tekkinud märkuste parandamine ja sisseviimine koos taotluse uuesti allkirjastamisega.
Nimetus

Ehitusloa Tellijale esitamise tähtaeg

Ökoduktide põhiprojektid
hiljemalt 27.02.2026.
5.1.4 Töövõtja kohustub Töö projekteerimisteenuste osa teostama vastavalt lepingus toodud tähtaegadele.
5.1.5 Töövõtja kohustus on koostada Töö teostamise ajakava.
5.1.6 Algne kinnitatud ajakava tuleb määrata võrdlusaluseks ning sellest saab projekti baasajakava. Baasajakava kasutatakse projekti edenemise mõõtmisalusena.
5.1.7 Projekti baasajakava ei tohi Tellija teadmata muuta. Mis tahes muudatustest tuleb eelnevalt teada anda, tuues välja ka muudatuse põhjenduse.
5.2 Tegevuste tähtajad
5.2.1 Töövõtja kohustub Tellijale esitama Projektijuhi hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist.
5.2.2 Töövõtja kohustub Tellijale esitama kvaliteedi tagamise kava hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates projektijuhi kinnitamisest.
5.2.3 Töövõtja kohustub Tellijale esitama Tööde detailse ajagraafiku hiljemalt 28 kalendripäeva jooksul alates projektijuhi kinnitamisest.
5.2.4 Töövõtja kohustub Tellijale esitama uuringute nimekirja hiljemalt 28 kalendripäeva jooksul alates projektijuhi kinnitamisest.
5.2.5 Töövõtja kohustub Tellijale esitama BIM rakenduskava hiljemalt 28 kalendripäeva jooksul alates projektijuhi kinnitamisest.
5.3 Tööde detailne ajakava
5.3.1 Töövõtjal on kohustus koostada Töö teostamise detailne ajakava (üksikasjalik tööde ajakava), milles tuleb arvestada Töö ning selle osade ja etappide teostamiseks ettenähtud kohustuslike tähtaegadega, mida pole lubatud muuta. Juhul, kui Töövõtja tegevuse või tegematajätmise tõttu tekib sellest hoolimata ajakavas mahajäämus, peab Töövõtja esitama lepingu kehtivuse ajal mõistlikus ajaaknas selgituse meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta selleks, et mahajäämust kõrvaldada, ning koostama ja kooskõlastama Töö õigeaegse ja nõuetekohase teostamise tagamiseks uue ühtlustatud ajakava.
5.3.2 Tööde ajakava peab olema koostatud sobivas projektijuhtimise tarkvaras nagu Microsoft Project vms. Valitud tarkvara sätted peavad olema Tellijaga kokku lepitud.
5.3.3 Projekti ajakava(d) tuleb vajadusel uuendada ja uuendatud ajakava(d) saata Tellijale 5 (viie) kalendripäeva jooksul enne iga kuu 1. kuupäeva.
5.3.4 Töövõtja koostatud ajakava(d) peavad vastama alljärgnevatele kvaliteedinõuetele.
a Ajakava peab hõlmama üksikasjalikku ülevaadet kõikidest ajakava raames teostatavatest töödest (sh kõikidest suurematest ja väiksematest tegevustest), välja tooma kattuvad tööd, mis tuleb üle võtta kolmandatel osapooltel ning jaotada tööde ulatus loogilisteks tööpakettideks kasutades selleks tööde hierarhilist struktuuri (ingl. k. Work Breakdown Structure - WBS).
b Juhul kui valitud tarkvaraks osutub Microsoft Project, siis peavad kõik tegevused olema automaatselt ajastatud. Manuaalselt sisestatud tegevusi tuleb vältida. Kui neid siiski kasutatakse, tuleb need selgelt märgistada.
c Ajakava peab olema koostatud ühtse loogika alusel ja hea tava kohaselt.
d Enamik sõltuvusseoseid (90%+) peab põhinema loogikal finish-to-start ehk järgmine ülesanne saab alata alles siis, kui eelmine on lõpetatud. Kahe tegevuse vahelisi viivitusi (lags) ning tegevuste ajalist kattuvust enne eelneva tegevuse lõppu ja järgneva algust (leads) tohib kasutada minimaalselt (5%-). Tegevustel ei tohi olla lõpetamata seoseid.
e Piiranguid tohib kasutada minimaalselt ning rangeid piiranguid on lubatud kasutada vaid kokkuleppel Tellijaga.
f Kriitilised ja peaaegu kriitilised teed peavad olema selgelt välja toodud ning iga tegevuse kohta peab olema välja arvestatud ja selgelt määratletud maksimaalne viivitus ilma projekti lõpptähtaega ohtu seadmata. Peaaegu kriitiliste teede arvestuseks lepitakse avakoosolekul kokku maksimaalne viivitus ilma projekti lõpptähtaega ohtu seadmata.
g Tegevused peavad olema piisava kestusega, mis annaks realistliku pildi nende võimalikust teostusajast. Pikaajaliste tegevuste puhul on nende teostusaega keeruline täpselt hinnata, mistõttu pikaajalisi tegevusi tohib kasutada minimaalselt (5%-). Pikaajaliseks tegevuseks loetakse kõik tegevused, mis kestavad üle 10 nädala. Tegevuste kestused peavad olema põhjendatud seonduvate andmetega nagu projekti väljundid, materjalid, tööjõu hulk.
h Projekti elluviimise tähtsamate n-ö verstapostide esile toomiseks tuleb olulisemate tegevuste algused ja lõpud märkida milestone’ideks. Eri osapoolte vahelise koordineerimise hõlbustamiseks võivad milestone’id olla ka tingimuslikud ehk sõltuvad teise osapoole tegevuse eelnevast lõpetamisest (ingl. k. gateway milestones).
i Kõik kalendrid (projekt ja ressurss) peavad olema seadistatud tööpäevade arvestuse peale. Kõik kalendrid tuleb kvaliteedi tagamise kavas esitada tabeli kujul, milles on selgelt määratletud kõik piirangud ja eeldused või riigipühad.
j Ajakava järgib ja töötatakse välja arvestades planeerimise kõige kõrgemaid valdkonnastandardeid, näiteks:
• DMCA 14-punktilised suunised (https://www.schedulereader.com/blog/dcma-14-point-assessment-project-schedule-quality-analysis);
• AACE rahvusvahelised soovituslikud praktikad;
• Projektijuhtimise ühenduse (APM) avaldatud „Planeerimis-, ajakava koostamis-, seire- ja juhtimisjuhis” (2015).
k Töövõtja esitab ajakava elektrooniliselt, pdf-ina ning rakendatava tarkvara genereeritavas failiformaadis, näiteks .mpp.
6. TELLIJALE ÜLE ANTAVAD TULEMID
6.1 Töö osa ETAPP 1. Uuringud
6.1.1 Töövõtja viib läbi kõik Töö teostamiseks vajalikud uuringud, vastavalt TK peatükkides 3 ja 4 kirjeldatule.
6.1.2 Töövõtja esitab teostatavate uuringute nimekirja ja uuringutega taotletud tulemite esialgse kirjelduse koos uuringu tegemise vajalikkust põhjendava kirjeldusega Tellijale kooskõlastamiseks (Uuringute nimekiri). Tellijal on õigus keelduda kooskõlastamast uuringute nimekirja kui Tellija hinnangul ei ole uuringute nimekirjas kajastatud piisavas mahus projekteerimisteenuste osutamiseks vajalikke uuringuid. Kooskõlastatud uuringute kava on Töö Projekteerimisteenuste osa ETAPP 1 tööde mahtu määravaks dokumendiks.
6.1.3 Töövõtja koostab iga uuringu jaoks programmi, hangib kõik vastavate ehitusobjekti uuringute läbiviimiseks vajalikud load (Tellijalt, riigiasutustelt jms) ja koostab iga uuringu kohta uuringu lõpus aruande.
6.1.4 Töövõtja on kohustatud tegema koostööd keskkonnamõju hindamist koostava juhteksperdi või ekspertgrupiga ning keskkonnamõju hindamise aruande koostajaga.
6.2 Töö osa ETAPP 2. BIM põhiprojekt
6.2.1 Projekteerimisprotsessi esimene oluline tulem on ökoduktide põhiprojekt. Põhiprojekt peab sisaldama kõiki projekti tehnilisi osi ja koosneb seletuskirjadest, aruannetest, joonistest, BIM-mudelitest, kululoenditest ja muudest vajaminevatest põhiprojekti osadest.
6.2.2 Töövõtja projekteerib antud etapis kõik ehitised põhiprojekti tasemel, kasutades BIM tehnoloogiat.
6.2.3 Töövõtja teostab Tööd kooskõlas TK punktides 1.2 ja 1.3 esitatud seadustes, määrustes, standardites, juhendites ja muudes alusmaterjalides kirjeldatu põhjal ning esitab projektmaterjalid üksikasjalikus BIMi strateegias kirjeldatud BIMi nõuete tasemel.
6.2.4 Tööprojektide koostamisel peab Töövõtja lähtuma TK Lisas 5 toodud geomeetria ja infosisu nõuetest, leitavad template -> BIM_Objects_LoG_Matrix_Infra/ BIM_ObjectID_TypeNr_Infra.xlsx/BIM_Attributes_Matrix_Infra.xlsx./ BIM_ObjectID_TypeNr_Infra_Pr-code/ EE_DSZ_File_naming_conventions. Tellija võib Lepingu täitmise käigus xlsx failides toodud LOI ja LOG nõudeid täpsustada.
6.2.5 Töövõtja teostab Tööd vastavalt TK punkt 4 „Üldised nõuded teenuse osutamisele“ kirjeldatule.
6.2.6 Töövõtja koostab projektmaterjalid põhiprojektile vastava detailsusastmega kajastades projektis kõiki TK punktis 4.3 välja toodud projekteeritavaid ehitisi.
6.2.7 Töövõtja koostab projektmaterjalid kakskeelsena eesti ja inglise keeles. BIM mudel tuleb koostada inglise keeles.
6.2.8 Töövõtja esitab nimekirja tekstilistest ja graafilistest dokumentidest nagu joonised, plaanid, skeemid, diagrammid jne ning pakub välja nende täpse vormingu ja mõõtkavad, et määratleda graafiliste dokumentide ulatus ja minimaalne detailsus. Välja võib pakkuda alternatiivsed mõõtkavad. Töövõtja korrigeerib/parandab/täiendab nimekirja ja/või minimaalset detailsust ja hangib sellele Tellija heakskiidu. Töövõtja esitab mistahes täiendavad graafilised materjalid/dokumendid või muu teabe, kui see on Tellija või heakskiitu andvate ametiasutuste mõistlike nõuete kohaselt vajalik.
6.2.9 Töövõtja on kohustatud üle andma Tellijale kõik rajatise ja sellega seotud tehnovõrkude redigeeritavad, töökorras ja dünaamiliste seostega Native failid (st kõik projekti sisu kajastavad Native failid). Lisaks Native failidele tuleb esitada:
a IFC2x3 või IFC4 mahumudelid;
b LandXML pinnamudelid, st väljakaeve mudel, tagasitäite mudel koos kõigi pinnasekihtidega, geotekstiilide ja geovõrgu elementidega;
c joonised DWG originaalfail ja PDF formaadis;
d arvutusfailid jne;
e kirja- ja tabelfailid doc, xlsx originaal failis ja pdf formaadis.
Sarnast põhimõtet järgida kõikide dokumenditüüpide korral.
6.3 Töö osa ETAPP 3. Ehitusluba
6.3.1 Töövõtja on kohustatud hankima Tellija või projekteeritava ehitise tulevase omaniku nimel rajatise ehitusloa ning esitama kõik vajalikud ehitusteatised. Töövõtja teostab kõik tegevused, mis on vajalikud projekteeritavale ehitisele ehitusloa saamiseks ning kõik vajalike ehitusteatiste esitamise ja menetlemistega seonduvad tegevused.
6.3.2 Ehitusluba taotletakse ning ehitusteatised esitatakse peale seda, kui projekti osa on edukalt läbinud TK punktis 4.7 kirjeldatud põhiprojekti ülevaatuse protsessi ning vastavale projekti osale on saadud Tellija poolne heakskiit. Erandid eelnevalt mainitu osas lepitakse kokku Tellijaga.
7. TÖÖVÕTJA PÄDEVUS JA MEESKOND
7.1 Nõuded Töövõtja pädevusele
7.1.1 Töövõtja peab olema esitanud majandustegevuse registrisse (MTR) majandustegevusteate (või peab Töövõtjal olema asukohamaa seaduse kohane vastav registreering või luba nimetatud tegevusalal tegutsemiseks) tegevusalal „projekteerimine“, täpse liigitusega:
a geotehniline projekteerimine;
b teede projekteerimine;
c rajatiste projekteerimine.
7.1.2 Töövõtja võib pädevusnõudeid täita kaasates alltöövõtjaid.
7.2 Nõuded võtmeekspertidele
7.2.1 Töövõtja tagab nõutavate võtmeekspertide kaasamise, kellel on alljärgnevas tabelis toodud minimaalne kvalifikatsioon (üks isik võib katta mitme eksperdi positsiooni kui ta vastab kvalifikatsiooni nõuetele):
PROJEKTEERIMISJUHT/PROJEKTIJUHT
1) Viimase 5 aasta jooksul osalenud järjestikku vähemalt 6 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul juhtiva projekteerijana või projekteerimistööde projektijuhina vähemalt ühe (1) transpordi infrastruktuuri (sadamaalad, lennujaamad), avalikult kasutatava tee, silla või raudtee projekteerimise lepingus, mille maksumus peab olema olnud vähemalt 50 000 eurot ilma käibemaksuta. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta (vajadusel peab Töövõtja olema valmis esitama vastavate projektide tellijate kinnitused).
2) Inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel1 ja eesti keele oskus vähemalt C2 tasemel2.
3) Kogemus juhtiva projekteerijana või projekteerimistööde projektijuhina lõpetatud transpordi infrastruktuuri ehitusprojektis.
EHITUSGEOLOOGIA EKSPERT
1) Viimase 5 aasta jooksul osalenud pädeva eksperdina vähemalt ühe (1) transpordi infrastruktuuri (sadamaalad, lennujaamad), avalikult kasutatava tee, silla või raudtee projekteerimise lepingus.
2) Inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel3.
3) Omama õigust ja pädevust geotehniliseks projekteerimiseks.
4) Geotehnilise projekteerimise eest vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud ehitusinsener tase 7 kutsetunnistust valitava kompetentsiga Geotehniline projekteerimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et geotehnilise projekteerimise eest vastutav isik omab õigust geotehniliseks projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. Lisaks peab Töövõtja sellisel juhul taotlema võtmeeksperdile asjakohaselt pädevalt asutuselt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise.
SILLAINSENER
1) Viimase 5 aasta jooksul osalenud juhtiva projekteerijana vähemalt ühes avalikult kasutataval teel paikneva monoliitsest raudbetoonist silla või viadukti või tunneli või ökodukti pikkusega vähemalt 30 meetrit projekteerimisel järjestikku vähemalt 6 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta (vajadusel peab Töövõtja olema valmis esitama vastavate projektide tellijate kinnitused).
2) Inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel4.
3) Omama õigust ja pädevust rajatiste projekti koostamiseks.
4) Sildade projekteerimise eest vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust valitava kompetentsiga silla ehitusprojekti koostamine (või allerialal sillaehitus– ja korrashoid ning ametialal projekteerimine), esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et sildade projekteerimise eest vastutav isik omab õigust sildade projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. Lisaks peab Töövõtja sellisel juhul taotlema võtmeeksperdile asjakohaselt pädevalt asutuselt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise.
TEEDE PROJEKTEERIJA
1) Viimase 5 aasta jooksul osalenud projekteerijana vähemalt ühes (1) avalikult kasutatava tee projekteerimise lepingus.
2) oskus vähemalt B2 tasemel5.
3) Omama õigust ja pädevust teede projekti koostamiseks.
4) Teede projekteerimise eest vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener 7 kutsetunnistust valitava kompetentsiga: tee ehitusprojekti koostamine (või allerialal tee-ehitus ja korrashoid ning ametialal projekteerimine), esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et teede projekteerimise eest vastutav isik omab õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. Lisaks peab Töövõtja sellisel juhul taotlema võtmeeksperdile asjakohaselt pädevalt asutuselt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise.
HALJASTUSPROJEKTI VASTUTAV EKSPERT
1) Haljastusprojekti peab koostama vastava ala ekspert, kes omab vähemalt maastikuarhitekti tase 7 kvalifikatsiooni
RAUDTEESÜSTEEMI OHUTUSSPETSIALIST
Isik, kes tunneb komisjoni rakendusmääruses (EL) 402/2013 sätestatud riskijuhtimismenetluse põhimõtteid ning oskab kasutada raudteevaldkonnas üldiseks riskijuhtimiseks kasutatud meetodeid.

7.3 Võtmeekspertide heakskiitmise protsess
7.3.1 Töövõtja esitab punktis 7.2.1 väljapakutud võtmeekspertide nimekirja Tellijale heakskiitmiseks hiljemalt koos kvaliteedi tagamise kava esitamisega. Tellija lükkab väljapakutud võtmeeksperdi tagasi minimaalsetele kvalifikatsiooninõuetele mittevastavuse korral.
7.3.2 Kui riigis kehtiva riikliku seadusandluse kohaselt on eksperdil projekteerimisteenuste teostamiseks vaja sertifikaati ja/või muud seaduslikku tunnistust ning vastavat dokumenti ei ole enne Töövõtja poolt võtmeekspertide nimekirja Tellijale heakskiitmiseks esitamist olemas, peab Töövõtja tegema järgmist:
a Tõestama, et vastav ekspert on sertifikaati taotlenud;
b Tagama, et vastaval eksperdil on haridus ja kogemused, mida on vaja riigis kehtivate riiklike nõuete täitmiseks sertifikaadi ja/või muu seadusliku tunnistuse saamiseks;
c Võtma täieliku vastutuse riski eest, kui vastav ekspert ei saa Töövõtja süül või riigis kehtivate sertifitseerimisprotseduure puudutavate riiklike määruste kohta ebapiisavate teadmiste tõttu sertifikaati või kui ekspert ei täida sertifitseerimisele seatud nõudeid ja selline olukord põhjustab projekteerimisteenuste osutamisel viivitusi;
d Esitama Tellijalt saadud kirjaliku ja allkirjastatud dokumendi, mis tõendab võtmeeksperdi vajalikku projektikogemust. Kui selline dokument ei ole saadaval, esitab Töövõtja enda poolt allkirjastatud avalduse, mis tõendab võtmeeksperdi vajalikku projektikogemust, koos Tellija kontaktandmetega;
e Juhul, kui Töövõtja meeskonnaliikme(te) keeleoskuse tase ei vasta nõutud tasemele, peab töövõtja tagama tõlke, mille maksumus peab sisalduma pakkumuse maksumuses.
7.4 Võtmeekspertide sertifitseerimisnõuded
7.4.1 Töövõtja ülesanne on tagada, et väljapakutud võtmeekspertidel on vajalikud sertifikaadid ja/või muud seaduslikud tunnistused vastavalt riigis kehtivale seadusandlusele.
7.5 Võtmeekspertide muutmise kord
7.5.1 Lepingus nimetatud võtmeeksperte võib asendada ainult erandjuhtudel. Töövõtjal ei ole õigust võtmeeksperte ilma Tellija nõusolekuta muuta. Iga võtmeeksperdi muutmisel hangib Töövõtja Tellija nõusoleku.
7.5.2 Väljapakutud võtmeeksperdi kvalifikatsioon peab olema samaväärne või kõrgem kui asendatava võtmeeksperdi kvalifikatsioon.
7.5.3 Tellija säilitab õiguse paluda mistahes järgmistel põhjusel Töövõtjal võtmeeksperdi asendamist:
a Korduv hooletu tööülesannete täitmine;
b Tööülesannete mittetähtaegne täitmine;
c Ebapädevus või hooletus;
d Lepingus sätestatud kohustuste või tööülesannete mittetäitmine;
e Vähene inglise keele oskus (mitterahuldavad ettekanded, kirjutamisoskus inglise keeles);
f Töösuhte lõpetamine Töövõtjaga (alltöövõtjaga);
g Projekteerimisõigused ei eksisteeri enam või sertifikaat on projekteerimise ajal lõppenud;
h Muud objektiivsed asjaolud, mis Tellija arvates ei taga Lepingu kvaliteetset ja tähtaegset täitmist.
7.5.4 Kui Töövõtja ei paku teist samaväärse või kõrgema kvalifikatsiooniga võtmeeksperti välja 10 (kümne) kalendripäeva jooksul, loetakse Töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses olevaks.
7.5.5 Võtmeeksperdi muutmiseks esitab Töövõtja vastava taotluse koos kõikide dokumentidega, mida Tellijal on vaja kontrollimaks, et väljapakutud võtmeekspert vastab temale määratud kvalifikatsiooninõuetele.
7.5.6 Tellija kiidab võtmeeksperdi asendaja heaks või lükkab ta tagasilükkamise põhjuste esitamisega tagasi hiljemalt 10 (kümne) kalendripäeva jooksul pärast kõikide käesoleva lepingu sätete kohaselt otsuse tegemiseks ja heakskiitmiseks vajaliku teabe ja dokumentide saamist.
8. ARUANDLUS
8.1 Riskide hindamine ja aruandlus
8.1.1 Töövõtja esitab igakuiselt, kas eraldiseisvalt või integreerituna projekti progressiülevaate aruandega riskiülevaate töövõtulepingu täitmisega seonduvatest riskidest ja nende maandamismeetmetest. Riskiülevaade koosneb olulisemate riskide ja maandamismeetmete kokkuvõttest (kas .pdf, .doc või docx formaadis) ja ajakohasest riskiregistrist (kas .xls või .xlsx formaadis). Riskiregistri jaoks kasutatakse tellija poolt etteantud riskiülevaate vormi, mis edastatakse peale Lepingu sõlmimist.
8.1.2 Riskide register sisaldab vähemalt järgnevat teavet:
Riski kood
Igale riskikandele määratud unikaalne tähis ja/ või number
Risk/ võimalus
Negatiivse mõjuga riski puhul märgitakse risk, positiivse mõjuga riski korral võimalus
Riskitüüp
Töövõtja teeb ettepaneku liikide kohta, kuidas riske rühmitada, ning lepib need tellijaga kokku (nt keskkond, tööohutus jms).
Ohutegur/ põhjus
Põhjuste ja/ või ohtude loetelu, mis võivad põhjustada riski realiseerumise
Risk
Riski lühikirjeldus
Tagajärg
Võimalike tagajärgede loetelu, mis kaasneb riski realiseerumisega
Kommentaar
Vajadusel täiendav/ selgitav informatsioon riskiga seonduva kohta
Riski mõju
Riski võimaliku realiseerimisega kaasnev tagajärg (maksumuse, ajakava, eseme, kvaliteedi, keskkonna suhtes). Riski mõju hinnatakse viieastmelisel skaalal (väga väike->väga suur) enne hindamise tulemusel plaanitavate maandamismeetmete rakendamist
Riski tõenäosus
Riski realiseerumise võimalikkuse määr töövõtu lepingu täitmise jooksul (0-99%)
Riskiskoor
Riski tõenäosuse ja mõju kombinatsioon (korrutis), mis määratleb riski olulisuse taseme viieastmelisel skaalal (väga madal->väga kõrge)
Riski omanik
Tuvastatud riski haldamise, seire ja ohje eest vastutava isiku ametikoht/ nimi töövõtja juures
Maandamismeetmed
Tegevus(ed), mida rakendatakse selleks, et vähendada riskisoori (riski tõenäosust, riski mõju või nende kombinatsiooni)
Jääkmõju
Tagajärje tõsidus seoses ühega erinevatest mõjuaspektidest ehk ajakava, maksumuse, eseme või kvaliteediga pärast riksi maandamismeetme elluviimist
Jääktõenäosus
Riskijuhtumi esinemise tõenäosus pärast riskimaandamise meetme(te) rakendamist.
Jääkriski skoor
Riskitase pärast riskimaandamise meetme(te) rakendamist.
Kuupäev
Riski esmase registreerimise kuupäev
Riski staatus
Hinnang riski aktuaalsusele aruande esitamise seisuga (avatud/ suletud).






LISA 1. PROJEKTEERITAVATE RAJATISTE ASUKOHASKEEMID
Loigu ökodukt BR2686












Treimani ökodukt BR2688









Piiri ökodukt BR2690



Riigimetsa majandamise keskus
Mõisa/3, Sagadi küla,Haljala vald 07.07.2025 nr 010/005
45403 Lääne-Viru mk
[email protected]

TAOTLUS
Tehniliste tingimuste väljastamiseks RH 289270 Loigu, Treimani ja Piiri ökoduktide põhiprojektile.

Taotleja: LEONHARD WEISS OÜ, registrikood 12083348, registrisse kantud 30.03.2011, aadress Vesse 8, 11415 Tallinn.
Kontaktisik: Valdeko Laats tel +372 5306 6486; [email protected]


Käesolevaga pöördume Teie poole kui Pärnu maakonnas Häädemeeste valla territooriumil, Orajõe külas asuva kinnistu 21303:005:0123, Orajõe metskond 1 omaniku poole.

Leonhard Weiss OÜ teostab ökoduktide projekteerimist Rail Baltica trassil. Põhitrassi osas on Rail Baltic Estonia OÜ sõlminud alliansslepingu Pärnu-Ikla lõigu täielikuks projekteerimiseks ja ehitamiseks juhtivpartneriga Bouygues Travaux Publics.

Leonhard Weiss OÜ taotleb tehnilisi tingimusi kuluefektiivsete lahenduste projekteerimiseks lähtudes planeeringust, KMH-st ja projekteerimistingimustest. Projektis täielikult lahendamist vajavad rajatised on järgmised:

1. Loigu ökodukt (BR2686).
2. Treimani ökodukt (BR2688).
3. Piiri ökodukt (BR2690).
4. Raudteeinfrastruktuuri hooldusteede ja piirnevate kinnistute juurdepääsuteede eskiislahendused.
5. Projektlahenduste rakendamiseks ettenähtud ajutised ehitised, konstruktsioonid, juurdepääsuteed ja möödasõidud.
6. Projekteeritavad lahendused tagavad maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimimise kuni põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide projekteerimise/ehitamiseni.



Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Valdeko Laats
Projekteerimise projektijuht



Lisad:
1. RH289270 Tehniline kirjeldus
2. Projektiala asendiplaani väljavõte