Riigimaa jahindusliku kasutamise leping







RIIGIMAA JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING
nr 3-1.38/ [Sisesta number]

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)
[Vali kuupäev]


Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, keda esindab juhatuse liikme 27.06.2025 käskkirja nr 1-5/58 alusel metsamajandusosakonna jahinduse peaspetsialist Lauri Ellram, ühelt poolt,

ja MTÜ Tagaveski Jahimeeste Selts, edaspidi jahipiirkonna kasutaja, keda esindab juhatuse otsuse alusel juhatuse liige Alvar Lai teiselt poolt,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, alljärgnevas:

1. Lepingu objekt
RMK annab jahipidamiseks Risti jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud maa-alal kasutada jahipidamiseks sobivad RMK maaüksused, mille loetelu on lepingu lisa 1.

2. Lepingu tingimused jahipidamiseks
2.1. RMK annab riigimetsa maaüksustel õiguse jahipidamise korraldamiseks jahipiirkonna kasutajale, kes on kohustatud jahipidamisel järgima RMK poolt antud kirjalikke juhiseid ja korraldusi.

2.2. RMK annab jahipiirkonna kasutajale loa pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teha ulukihoolet ja püstitada jahindusrajatisi ning kasutada nende tegevuste ajal RMK metsateid.
2.3. Jahipiirkonna kasutaja võib tabatud ulukite äraveoks riigimetsast kasutada mootorsõidukeid väljaspool metsateid. Sõidukeid tuleb kasutada nii, et neist ei tekiks kahju metsale ega muule omaniku varale. Kahju tekkimisel tuleb sellest koheselt teavitada RMK-d ja hüvitada kahju.
2.4. Jahipidamise korraldamise õigust riigimetsas ei saa jahipiirkonna kasutaja loovutada kolmandale juriidilisele osapoolele ilma RMK loata.
2.5. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi jahipiirkonna kasutaja kahjustada RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara kasutamiseks ja metsatööde tegemiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK õigusi.
2.6. Jahipiirkonna kasutaja ei jäta metsa endast sobimatuid jälgi, võttes kaasa enda tekitatud olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmed.

3. Ulukikahjustused ja nende menetlemine
3.1. Lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena metsauuendusala või puistu kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata keskkonnaministri määrusega „Metsa majandamise eeskiri“ kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid:
3.1.1. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike mändide arv langenud alla 1500 tk/ha kohta;
3.1.2. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike kuuskede arv langenud alla 1000 tk/ha kohta;
3.1.3. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on metsa uuendamiseks sobivate elujõuliste puuliikide (segapuistu) puude koguarv langenud alla 1500 tk/ha kohta;
3.1.4. alates latimetsa arenguklassist on esimese rinde elujõuliste puude rinnaspindala väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet;
3.1.5. kobraste poolt tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on jahipiirkonna kasutajat teavitatud.
3.2. RMK-le lepingu järgselt juurdetulnud maaüksuste kuivendussüsteemides, millele pole tagatud juurdepääs metsa- või põllumajandustraktoriga, kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks lepivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja kokku ühistegevuses, kus RMK ülesandeks jääb metsakuivendussüsteemile juurdepääsu loomine (sh puittaimestiku likvideerimine mulletelt ja kraavikallastelt, lisaks setete ja kopratammide eemaldamine) ja jahipiirkonna kasutaja ülesandeks jääb kobraste poolt tekitatavate edasiste üleujutuste vältimine (sh kobraste väljapüük ja kopratammide likvideerimine). Muudel juhtudel kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks loob RMK jahipiirkonna kasutajale vajadusel juurdepääsu kopratammide lammutamiseks, eemaldades juurdepääsult puittaimestiku.
3.3. Olulisest ulukikahjustusest teavitab RMK jahipiirkonna kasutajat sellekohase kahju hindamise akti esitamisega ühe kuu jooksul ulukikahjustuse metsaregistrisse kandmisest arvates. Kahju hindamise aktis kavandatud tööde maksumuse1 tasumisega mittenõustumisest tuleb RMK-d teavitada kirjalikult ühe kuu jooksul kahju hindamise akti saamisest arvates. Samaaegselt mittenõustumisega lepitakse RMK-ga kokku aeg ja koht erimeelsuse lahendamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul.
3.4. Kui pooled ei saavuta üksmeelt ja seejärel ei lepi kokku teisiti, hindab kahju kahe nädala jooksul kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse konsulent või metsakorraldaja. Konsulendi või metsakorraldaja valib jahipiirkonna kasutaja kooskõlastatult RMK-ga. Hindamisega seotud põhjendatud kulu kannab jahipiirkonna kasutaja. Kui ekspertiisiga selgub, et ulukikahjukahju ei kuulu hüvitamisele, kannab hindamisega seotud kulu RMK.
3.5. Mitme kahjustaja koosmõjul (sh kui üheks kahjustajaks on jahiuluk) tekkinud olulise metsakahjustuse korral arvestatakse kogukahjust ulukikahjustuse osa.
3.6. Oluliste ulukikahjustuste tõttu metsakasvatuslike eesmärkide täitmiseks RMK poolt kahjude hindamise aktide alusel tehtud täiendavate kulutuste arvestuslik maksumus kalendriaastas arvutatakse kokku jahipiirkondade kaupa iga aasta 31. detsembriks. Jahipiirkonna kasutaja hüvitab oluliste ulukikahjustuste likvideerimise maksumuse hiljemalt järgneva jahindusaasta alguseks RMK arve alusel, mis esitatakse jahipiirkonna kasutajale jaanuarikuu lõpuks.
3.7. Alternatiivina olulise ulukikahjustuste likvideerimise eest esitatud arve maksmisele võivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja ühe kuu jooksul kahju hindamise akti esitamisest arvates kokku leppida koostöös olulise ulukikahjustuse likvideerimisele jahipiirkonna kasutaja kaasamiseks järgneva jahindusaasta jooksul.
3.8. Kui jahipiirkonna kasutaja poolt hüvitatud olulise ulukikahjuga eraldisel on teistkordselt tekkinud uus oluline ulukikahju, siis jahipiirkonna kasutajale teistkordse kahjustuse eest kahju hindamise akti ei koostata ja arvet ei esitata.
3.9. Peapuuliigi eesmärgina haab looduslikule uuendusele jäetud eraldisel olulise ulukikahjustuse tekkimisel koostatakse kahju hindamise akt kahjustuse likvideerimiseks peapuuliigi eesmärki muutmata. Kahju hindamise akt sisaldab kahjustatud alal vajadusel vaid puude raiet ja nende koristust.
3.10. RMK-l on kohustus kirjalikult jahipidamine keelata ja lepingu täitmine peatada, kui jahipiirkonna kasutaja ei tasu jahihooaja alguseks eelmisel kalendriaastal tekkinud oluliste ulukikahjustuste likvideerimise hüvitamiseks esitatud arvet või RMK ei ole saavutanud jahipiirkonna kasutajaga kokkulepet oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks, või on jahipiirkonna kasutaja jätnud kokkulepitu oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks täitmata.
3.11. Jahipidamiskeelu põhjustanud kohustuste täitmisel jahipiirkonna kasutaja poolt taastab RMK lepingu täies mahus. Jahipidamiskeelu ajal tekkinud olulisi ulukikahjustusi arvestatakse ja käsitletakse vastavalt lepingule.

4. Muud tingimused
4.1. Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud riigimetsa kavandatavad ning lepingu sõlmimise ajal olemasolevad jahindusrajatised ning nende asukohad (soolakud, ulukite söötmiskohad, maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid ja kõrgistmed) kooskõlastama RMK-ga.
4.2. RMK-l on õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt amortiseerunud või ebaseadusliku jahindusrajatise likvideerimist, samuti metsakasvatuslikest või looduskaitselistest piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist RMK poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
4.3. Lepingu lõppemisel või ülesütlemisel on jahipiirkonna kasutajal õigus enda püstitatud jahindusrajatised teisaldada või lammutada lepingu kehtivuse viimaseks päevaks.
4.4. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt ulukihoolde eesmärgil luba üksikute puude (haabade) langetamiseks. Jahipiirkonna kasutaja poolt ulukikahjustusi ennetavate muude meetmete (repellendid) rakendamise ettepanekud kooskõlastatakse RMK-ga, arvestades RMK poolt selleks kavandatud kulusid.
4.5. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt läbirääkimistega pakkumise korraldamist ulukihooldeks sobilike põllumaade rendilevõtmiseks.

5. Poolte esindajad ja kontaktandmed
5.1. RMK esindaja on Lauri Ellram, tel +372 53 486 408 e-post [email protected].
5.2. Jahipiirkonna kasutaja esindaja on Alvar Lai, tel +372 5656 0425, e-post [email protected].

6. Teavitamiskohustus
6.1. RMK teavitab eelnevalt e-posti teel jahipiirkonna kasutajat RMK poolt korraldatavatest üritustest riigimetsas (õppepäev, -matk, puhkekoha kasutus jms), mis võib takistada või välistada sel ajaperioodil antud kohas jahipidamist.
6.2. Jahipiirkonna kasutaja teavitab eelnevalt e-posti teel RMK-d eelolevast suurest ajujahist, mis võib jahipiirkonna kasutaja hinnangul tekitada ohuolukordi tavapärasel riigimetsa kasutusel.
6.3. RMK esitab e-posti teel jahipiirkonna kasutajale:
6.3.1. 1. märtsiks puistute, kus on tekkinud või võivad tekkida olulised ulukikahjustused, nimekirja (kvartal, eraldus, kahjustaja jm andmed);
6.3.2. jooksvalt info kobraste poolt tekitatud uute üleujutusalade kohta ning korralduse nende likvideerimiseks;
6.3.3. jahipiirkonna nõudel 1. maiks jooksva aasta metsakultuuride rajamise plaani jahipiirkonnas.
6.4. RMK poolt raietööde läbiviimiseks esitatud metsateatised eraldiste lõikes on leitavad avalikust metsaregistrist.
6.5. Jahipiirkonna kasutaja esitab RMK-le:
6.5.1. kooskõlastamiseks uute planeeritavate jahindusrajatiste asukohad;
6.5.2. teatised üleujutusalade või oluliste ulukikahjude likvideerimisest.

7. Teadete edastamine
7.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.
7.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast tööpäevast.
7.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

8. Lepingu kehtivus
8.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel ja on sõlmitud tähtajatult tingimusel, et jahipiirkonna kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.
8.2. RMK-l on õigus leping ühepoolselt etteteatamiseta üles öelda ja keelata jahipiirkonna jahinduslik kasutamine, kui jahipiirkonna kasutaja korduvalt rikub lepingu tingimusi või korduvalt ei täida RMK poolt kehtestatud juhiseid või korraldusi, mis põhjustab RMK usalduse kaotuse jahipiirkonna kasutaja suhtes.
8.3. Üle 60 (kuuekümne) päeva kehtinud jahipidamiskeeld lõpetab lepingu erakorraliselt.
8.4. Leping lõpeb jahipiirkonna kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamisega.
8.5. Lepingu võib jahipiirkonna kasutaja üles öelda, teavitades sellest RMK-d kirjalikult 60 (kuus kümnend) päeva ette.

9. Lõppsätted
9.1. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule kirjalikult 1 (üks) kuu ette.
9.2. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu lisana.
9.3. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.
9.4. [Vali sobiv]


Poolte andmed ja allkirjad

RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus MTÜ Tagaveski Jahimeeste Selts
Registrikood 70004459 Registrikood 80638521
Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Videviku tn 4, Risti alevik, Lääne-Nigula vald, 90901 Lääne maakond
45403 Lääne-Viru maakond Tel +372 5656 0425
Tel 676 7500 E-post [email protected]
E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)


Lauri Ellram
Alvar Lai