Vastuskiri

SISUKORD
1 ÜLDOSA 3
1.1 Töö koostamise eesmärgid 4
1.2 Lähtedokumendid, normid, juhised 5
1.2.1 Lähtematerjalid 5
1.2.2 Olulisemad normdokumendid 5
1.3 Tellija ja projekteerimisettevõtja kontaktandmed 6
2 OLEMASOLEV OLUKORD 8
2.1 Olevad tehnovõrgud 8
2.2 Olemasolev teevalgustus 8
2.3 Uuringud 8
2.3.1 Topo-geodeetiline uuring 8
2.3.2 Geotehnilised uuringud 9
2.3.3 Liiklusuuring 9
3 PROJEKTLAHENDUS 10
3.1 Üldkirjeldus 10
3.2 Tänavavalgustus 11
3.2.1 Teekattetegurid 12
3.2.2 Üldised nõuded valgustitele 12
3.2.3 Nõuded mastidele 14
3.2.4 Liitumispunkt ning lülitus-jaotuskilp 15
3.2.5 Valgustite juhtimine 15
3.2.6 Maakaablite paigaldus 15
3.2.7 Kaitse ja maandamine 16
3.2.8 Teevalgustuse paigaldise hooldus- ja kasutusjuhised 16
3.3 ITS (Intelligent Transport Systems) seadmete asukohad ja ühendused. 17
3.4 Siderajatised 17
3.5 Elektrijaotusvõrgu rajatised 19
3.6 Üldised nõuded tehnovõrkude paigaldamiseks ja säilitamiseks teemaal. 20
1. TÖÖDE TEOSTAMINE 22

TÖÖ KATALOOGID
0. Lähteandmed
1. Uuringud
2. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt sh tee, rajatised, tehnovõrgud
3. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt sh tee, rajatised, tehnovõrgud
4. Etapp-3: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 68,2-70,2 Haimre liiklussõlm 2+2 maantee ehitusprojekt sh tee, rajatised, tehnovõrgud
5. Etapp-4: Riigitee 20172 Märjamaa-Haimre km 0,0-2,1 rekonstrueerimise ehitusprojekt sh tee, tehnovõrgud
6. Teeseadmete ja VMS märkide ehitusprojekt (etapp 1, 2, 3)
7. Projekti ülevaatus
8. Projekti kokkuvõtted
9. Maad

KÄESOLEVA KÖITE SISUKORD
• Seletuskiri
• Lisad
• Joonised
1 ÜLDOSA
Objekti nimetus ja asukoht
Töö nimetus: „Riigitee 4 (E263) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt“
Ehitusprojekt on vastavalt TK jagatud 4 etapiks:
• Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt;
• Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt;
• Etapp-3: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 68,2-70,2 Haimre liiklussõlm 2+2 maantee ehitusprojekt;
• Etapp-4: Riigitee 20172 Märjamaa-Haimre km 0,0-2,1 rekonstrueerimise ehitusprojekt.
Käesolev töö osa puudutab ainult etapp-2. Käesoleva töö osa nimetus: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Haimre liiklussõlm 2+2 maantee ehitusprojekt (ETAPP-2). Elektrivarustus, side ja teevalgustus
Objekti asukoht
Objekti asukoht: Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Puudutatud põhimaantee nr 4 katastrid (kirjeldatud kogu ehitusprojektiga puudutatud katastrid):
• 50402:001:0001, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Transpordimaa 100%;
• 50403:001:0010, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Transpordimaa 100%;
• 50403:003:0018, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Transpordimaa 100%;
Puudutatud tugi- ja kõrvalmaanteede katastrid (kirjeldatud kogu ehitusprojektiga puudutatud katastrid):
• 50402:001:0013, 28 Rapla-Märjamaa tee, Transpordimaa 100%;
• 50402:001:0019, 29 Märjamaa-Koluvere tee, Transpordimaa 100%;
• 50402:001:0020, 29 Märjamaa-Koluvere tee, Transpordimaa 100%;
• 50501:001:0012, 29 Märjamaa-Koluvere tee, Transpordimaa 100%;
• 50403:001:0023, 20171 Märjamaa-Valgu tee, Transpordimaa 100%;
• 50403:001:0024, 20171 Märjamaa-Valgu tee, Transpordimaa 100%;
• 50403:003:0025, 20172 Märjamaa-Haimre tee, Transpordimaa 100%;
• 50403:003:0017, 20173 Haimre-Moka tee, Transpordimaa 100%;
• 50501:008:0003, 20172 Märjamaa-Haimre tee, Transpordimaa 100%;
• 50501:007:0003, 20170 Märjamaa-Konuvere tee, Transpordimaa 100%;
• 50501:006:0005, 20172 Märjamaa-Haimre tee, Transpordimaa 100%;
• 50501:006:0042, 20172 Märjamaa-Haimre tee, Transpordimaa 100%.
Lisaks puudutab projektlahendus osaliselt ka piirnevaid muude otstarvetega kinnistuid. Kinnistuomanikega teavitamine ja koostöö on toimunud eelprojekti koostamisel ja selle töö alusel ning projekteerimistingimuste menetluse, keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise ning ehitusloa menetluse raames. Teemaa laiendamiseks koostati krundijaotuskava, mille alusel alustati maade omandamist. Põhiprojekti koostamisel arvestati maaomanike seisukohtadega.


Joonis 1. Projektala asukoht. Allikas: tehniline kirjeldus.
1.1 Töö koostamise eesmärgid
Tehnilise kirjelduse (TK) kohaselt projekti eesmärgid on järgmised:
Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu ümberehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks vastavalt Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“ (edaspidi teemaplaneering).
Eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele lähteülesandes määratud ulatuses.
Projekteerida tehniliselt ja majanduslikult optimaalne lahendus arvestades muuhulgas keskkonnanõuete ja CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgiga.
Käesolevas projekti osas lahendatakse:
Valgustuse lahendused põhiprojekti staadiumis. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude kaitsmismeetodid ning ümberehitus sellises ehitusprojekti staadiumis, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, tööluba). Projekti koostamise lähteülesanne on pikemalt lahti kirjutatud Tehnilises kirjelduses.
1.2 Lähtedokumendid, normid, juhised
1.2.1 Lähtematerjalid
• Tehniline kirjeldus;
• Transpordiameti tehnilised tingimused riigitee 4 km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre 2+2 lõigul valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks;
• Riigiteele nr 4 km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre 2+2 lõigule muutuvteabega VMS märkide, teeseadmete ja neid ühendava kiudoptilise sidelahenduse tehnilise projekti koostamine ja ehitamine;
• TRAM tehnilised nõuded teeilmajaamadele liiklusjuhitavatel teelõikudel
• TRAM liikluse monitoorimise seadmete tehnilised nõuded
• TRAM üldnõuded liikluskaamerale
• Elektrilevi tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele nr 486083;
• Elektrilevi tehnilised tingimused võrkude ümberehituseks kliendi soovil nr 487320;
• ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr: TT3975;
• Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39374310;
1.2.2 Olulisemad normdokumendid
• Seadme ohutuse seadus 11.03.2015 ja selle alusel kehtestatud määrused
• Rajatise ehitusprojekt EVS 932:2017
• Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1: Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused. EVS 935-1: 2017
• Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2: Arvutamine ja mõõtmine. EVS 935-2: 2017
• CEN/TR 13201 - 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised
• EVS-EN 13201 - 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded
• EVS-EN 13201 - 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine
• EVS-EN 13201 - 4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgustuse mõõtemeetodid
• Tee projekteerimise normid;
• EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest
• EVS 843:2016 Linnatänavad
• Elektrilevi OÜ 0,4 – 20 kV võrgustandartide sari
• EVS-EN 13201 - 5:2015 Road lighting - Energy performance indicators
• EVS-HD 60364-4-41 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest.
• EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse
• Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel (Maanteeamet, MA 2018-015)
• Riigiteede valgustuse kavandamine (Kinnitatud: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85)
• EVS-EN 50341-2-20 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Eesti siseriiklikud erinõuded
• Elektroonilise Side seadus
• Ehitusseadustik
• Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel
• EVS-EN 60529, Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)
• Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded"
• Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele"
• Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."
• Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis"
1.3 Tellija ja projekteerimisettevõtja kontaktandmed
Töö tellija / tee omanik: TRANSPORDIAMET
Projektijuht: Marge Kelgo
Kontakt tel: +372 53 499 226
Kontakt e-post: [email protected]

Töö teostaja: SELEKTOR PROJEKT OÜ
Esindaja: Tarmo Jõe
Kontakt tel: +372 53 434 384
Kontakt e-post: [email protected]

Projekti koostajad:
Projektijuht: Tarmo Jõe, teedeinseneri kutse tase 8, 189891 (teed)
Vastutav (teed): Erki Potisepp, teedeinsener, kutse tase 8, 176362 (teed), kuni 10.2024
Vastutav (teed): Roland Mäe, teedeinsener, kutse tase 8, 155620 (teed), alates 10.2024
Teedeinsenerid: Inga Laansalu, Tarmo Jõe, Lembit Aruvee, Aleks Bõstrov, Jaak Viitmann
Vastutav (rajatised): Erki Reinsalu, teedeinsener, kutse tase 7, 176372 (sillad)
Rajatiste insenerid: Erki Reinsalu, Tarmo Jõe, Alar Kupp
Elektriinsener: Artjom Jurtsenko, elektriinseneri kutse tase 7, 201627 (elektrivõrgud ja -süsteemid), 201628 (tarbija elektripaigaldised)

2 OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Olevad tehnovõrgud
Olevate rajatiste paiknemine ja valdajad on välja selgitatud geodeetiliste uuringute mahus. Maa-alal paiknevad side rajatised (mikrotorustikud, kaablid, kaevud) ja elektrirajatised (õhuliinid, maakaablid, jaotuskilbid).
Olevate tehnovõrkude paiknemine ja nende valdajad
Käsitletaval projektalal paiknevad järgmised tehnorajatised:
• ELA SA lairiba kaabel mikrotorus ning opto kaevud;
• Telia Eesti AS kaablid ning kaevud;
• Elektrilevi OÜ õhuliinid, maakaablid, jaotus- ning liitumiskilbid;
Tagada tuleb kõigi kommunikatsioonide toimimine ehitustööde ajal. Töötamine kommunikatsioonide kaitsevööndis on lubatud ainult kommunikatsiooni volitatud esindaja kirjaliku tegutsemisloa alusel. Enne tööde alustamist kutsuda kohale volitatud esindajad, et täpsustada kommunikatsioonide asukoht ja sügavus. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatiste omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.
Ehitus- ja kaevetöid olemasolevate kommunikatsioonide läheduses tuleb teostada äärmise ettevaatlikkusega. Vastutus lõhutud kommunikatsioonide osas lasub ehituse peatöövõtjal.
Kaablikaitsetsoonis tuleb kõik kaevetööd teostada käsitsi.
Lisaks tuleb tehnovõrkude ehitamisel jälgida tehniliste tingimustes ning kooskõlastuste koondtabelis toodud nõudeid.
2.2 Olemasolev teevalgustus
2. etapi projektialas asub olemasolev tänavavalgustus. Vastavalt asendiplaanile tänavavalgustuse mastid demonteerida. Demonteeritud mastid koos valgustitega utiliseerida.
2.3 Uuringud
Allpool on toodud ainult siderajatiste ja teevalgustuse seisukohast olulisemad uuringud. Ehitusprojektiga seotud uuringute täisloetelu on toodud teeprojekti osas. Uuringud on leitavad kaustast „1 Uuringud“.
2.3.1 Topo-geodeetiline uuring
Teostati 11.2024 geodeetilised uuringud Inseneribüroo REIB OÜ poolt, töö nr TT-6896.
Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud EH2000 kõrguste süsteemis.
Mõõdistusalas võib leiduda tuvastamata ja joonisele peale kandmata tehnovõrke.
2.3.2 Geotehnilised uuringud
Teostati 12.2024 Reaalprojekt OÜ poolt geotehnilised uuringud, töö nr GL24038 ja GL24038-II.

2.3.3 Liiklusuuring
Liiklusuuringud, koostaja ERC Konsultatsioonid OÜ, töö nr ERC/16/2024, 09.2024.
ERC on varasemalt koostanud liiklusuuringu ka EP mahus.

3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 Üldkirjeldus
Käesolevas projekti osas on lahendatud 2+2 sõidurajaga maanteeks ümberehitatava riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 lõigu:
• Tänavavalgustus;
• Transpordimaal asuvate tehnovõrkude kaitsmismeetmed;
• Transpordimaal asuvate tehnovõrkude ümbertõstmised/-ehitused, mis on seotud riigiteede ümberehitamisega.
Põhiprojekti koostamisel on lähtutud eelprojekti projektlahendusest, milles on valitud valgustusklassid ja määratud valgustatavad alad, tehtud valgusarvutused, näidatud valgustite asukohad, selgitatud välja ümbertõstmist/ -ehitamist vajavad tehnovõrgud.
Projekti koostamisel on lähtutud kehtivatest elektriseadmete ehituse normatiivdokumentidest. Tehnovõrkude rajamise ja ümbertõstmise projekteerimisel on lähtutud dokumendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ (MA 2018-015). Valgustuse projekteerimisel on lähtutud täiendavalt juhendist „Riigiteede valgustuse kavandamine“ KT_025_J22_r1 Kinnitamine: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85.
Töövõtja võib projektis näidatud seadmeid ja materjale asendada samaväärsetega (kooskõlastatult projekteerija ja Tellijaga) ning kooskõlastatult võrkude valdajate ja teiste süsteemide paigaldajatega muuta vajadusel kaablitrassi paigutust.
Kaablitrasside ja postide mahamärkimine looduses peab toimuma tehnovõrguvaldaja juuresolekul või tehnovõrguvaldajaga kooskõlastatud joonise alusel. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastustes toodud tingimustega.
Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegse-te ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu.
Enne tööde algust tutvuda kooskõlastuste tingimustega ning arvestada nende nõudmistega. Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud kaablitrass maha märkida. Vähemalt kolm päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajatega ning teavitada neid tööde teostamisest nende maaüksusel. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel.
Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid lahendada töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb töövõtjal nõuetekohaselt taastada omal kulul. Ehitustöödeks valida aeg kui maapinna kahjustused on minimaalsed.
Valgustimastide paigaldamisel ei tohiks klemmliistu avad jääda sõidutee poole.
Kaeviku tagasitäide tee muldkehas tihendada 0,20…0,25 m kihtide kaupa. Väljaspool tee-ehitustööde muldkeha taastada peale kaevetööde lõppu eelnenud olukord. Ehitustöödega seotud materjalide ladustamise ala/-d täpsustada maaomanikega.
Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lähtuda kehtivatest normatiividest: „Linnatänavad“ EVS 843:2016 ja „Tee projekteerimise normid ja nõuded“. Kaevetööd ristumisel teiste kommunikatsioonidega ja nende kaitsetsoonis teostada käsitsi. Kaevetöödel säilitada olemasolevad piirimärgid ja geodeetilise alusvõrgu punktid.
Allmaarajatiste kaitsevööndist väljaspool olevaid kaablitrassi kaevetöid teostada mehhaniseeritult, kontrollides enne, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kutsuda kohale trassi esindaja ning paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes kindlaks täpse asukoha ja suuna ning vastavalt vajadusele paigaldada kaabel lubatud kõrgusgabariidile. Kaevetööde kaigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid.
Kaablite montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi, paigaldustemperatuure ja tõmbejõudusid. Maakaablite otsad varustada termokahanevate otsamuhvidega.
Käesoleva projektiga on lahendatud sealhulgas ehitusele ette jäävate tehnovõrkude ümberehitus. Detailsemalt tehnovõrkude ümberehitus lahendatakse tööprojektiga, sh tehnovõrkude ümbertõstmise puhul sõlmitakse isikliku kasutusõiguse notarilepingud ja koostatakse isikliku kasutusõiguse seadmise plaanid.
3.2 Tänavavalgustus
Kõnnitee valgustus on projekteeritud arvutuste alusel. Arvutuses on kasutatud Vizulo Micro seeria valgusteid värvsustemperatuuriga 3000K. Hooldeteguriks on kasutatud 0,9 ning valgustite kaldenurgaks maapinna suhtes üldjuhul on võetud 0 kraadi. Valgustusklassideks on arvestatud:
• Kõnnitee valgustusklass on P5
Valgustusklassid on kooskõlastatud Transpordiametiga. Valgustusklasside valik on teostatud lähtudes standardist “CEN/TR 13201 - 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised” ning konsulteerides Transpordiameti elektriinseneriga. Valgusarvutustega on kontrollitud, et sõidutee peale sattuks vähem, kui 0.03 cd/m2.
Valgusarvutustes on kasutatud järgmised valgustid:
• Micro Martin 10 W 8 LED, optika LC5 (6000476646 MRUE 010 830 LC5 AA008);
Töövõtja võib projektis näidatud seadmeid ja materjale asendada samaväärsetega, kooskõlastades need projekteerija ja Tellijaga.
Projekti valgusarvutused üldjuhul on teostatud tüüpolukordade kohta. Valgusarvutused on tehtud lähtudes standarditest EVS-EN 13201. Valgustite asendamisel mõne analoogiga on nõutav teha vähemalt samas mahus uued valgusarvutused ja need kooskõlastada Tellija ning projekteerijaga. Paigaldatavad valgustid peavad vastama projekteeritud kaitseklassi nõudele IP66 ning vandaalikindlusklassile IK09. Iga kergliiklustee valgusti peab olema varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega.
3.2.1 Teekattetegurid
Projekteeritud on asfaltkatend, mille peegelduse andmed ei ole teada sh täpne katte peegelduse väärtus (Reflection table).
Vastavalt CIE soovitustele (1984, CIE Publication 66 Road Surfaces and Lighting), on käesolevas projektis lähtutud peegeldustabelist C2, mis katab tabelid R2…R4. (vt ka 1999.a, CIE Publication 13x-1999 Road Surface and Road Marking Reflection Characteristics).
3.2.2 Üldised nõuded valgustitele
Lähteandmetena on Transpordiamet väljastanud dokumendi „Transpordiameti tehnilised tingimused riigitee 4 km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre 2+2 lõigul valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks“, millega on käesoleva töö koostamisel arvestatud.

Ette on nähtud kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 24.09.2019“ (või hilisem) nimekirja ja mis vastavad järgmistele tingimustele:

• Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi kadusid vähemalt 4000K valgustitel 130 lm/W ja 3000K valgustitel 120 lm/W
• Lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;
• Maanteevalgusti värvustemperatuur peab olema 3000-4000K, ülekäigukohtade valgustitel 5000-5500 K, JJT ja jalakäijate tunneli valgustitel 3000-3300K. Maksimaalne uutele valgustitele lubatav värvsustemperatuuri hälve partii raames + 200 K;
• Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;
• Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;
• Valgusti kogukaal kuni 13 kg;
• Valgusti nominaalne funktsionaalsus on tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 …+25 C;
• Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on lubatud;
• Valgustid peavad omama CE, ENEC ja ENEC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga. Tellijal on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC+ märgisega seotud sertifikaate.
• Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;
• Valgusti kõikide komponentide (LED moodul, liiteseade, liigpingepiirik) toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures. Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud leedide-mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab leedide-moodulile piisava jahutus.
• Leedide-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad, on aktsepteeritav kui komponendid on vahetatavad sisetingimustes.
• LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu leedide jahutamiseks. Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada.
• Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastat nii valgustile, leedidele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. Leed valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt.
• Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66.
• Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil.
• Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 257 V.
• Leedide toitevool nimivõimsusel ja 230V nimipingel, ei tohi olla suurem kui 1000mA.
• Võrgusagedus peab olema 50 Hz.
• Valgustil peab olema I elektriline isolatsiooniklass, valgusti korpus, elektroonika ja leedmoodul peavad olema ühendatud sama potentsiaali alla.
• Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5km merest), peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu.
• Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria TN-S võrgus 230/400V olema tagatud eraldi paigaldatud 10 kV liigpingepiirikuga. Liigipingepiirik peab olema ühendatud jada ühendusena, et rikke korral katkeb toide.
• Valgustis peab olema termokaitse, mis tagab valgustite tõrgeteta tunnus-eluea hämardades valgustit leedmooduli erandliku ülekuumenemise korral kuni tunnustemperatuuri stabiliseerumiseni.
• LED valgustid peavad olema varustatud valgusti müüja garantiiga paigalduskaabliga HO7RNN-F 3g1,5mm2 . Kaabel peab ulatuma terviklikult (lisaühenduseta) valgustist kuni masti ühendusklemmideni teenindusluugi ava taga.
• Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm.
• Valgusti korpus peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15…0…+15 kraadi.
Valgustitel ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks.
• Valgustid peavad omama universaalset DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance) poolt standardiseeritud toiteplokki, mis peavad võimaldama eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust.
• Valgustitel peab olema sisselülitatud CLO (constant lumen output) funktsioon ehk valgusvoog peab olema kogu valgsuti eluea jooksul konstantne.
• Valgustid peavad käivituma sujuvalt, nende tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama infot käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises.
• Valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, siis hankija nõudmisel esitab valgustite pakkuja mõõtelabori goniomeetrilise protokollid. Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks.
• Valgusti toimivusnäitajad (räigus jms) peavad vastama standardis EN 13201:2015 vastavale teeklassile kehtestatud väärtusele.
• Juhul, kui tekib kahtlus rajatava valgustuse nõuetekohasuse osas, võib Ostja nõuda kontrollmõõtmiste läbiviimist, mille kulud peab Müüja kandma juhul, kui kontrolltoimingu tulemusena ilmneb mittevastavus fikseeritud nõuetele.
3.2.3 Nõuded mastidele
Valgustite mastide ja jalandite paigaldamisel tuleb lähtuda teeprojektist ja seal toodud plaanilahendusest ja vertikaalist. Tööprojektiga tuleb täpsustada mastide paiknemised plaaniliselt ja kõrguslikult enne nende väljamärkimist, et vältida võimalikke vigu paigaldamise kõrguste valikul. Valgustite kaugused on valitud lähtudes teeprojekti lahendusest sh põrkepiirde, kraavide, nõlvade olemasolust ning arvestades „Riigiteede valgustuse kavandamine, KT_025_J22_r1, kinnitamine: 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85“ juhendis toodud nõuetega.
Põrkepiire puudumise puhul masti kaugus sõiduraja välisäärest peab olema vähemalt:
• üle 60 kilomeetri tunnis – 2,5 meetrit;
• kuni 60 kilomeetrit tunnis - 2,0 meetrit;
• kuni 60 kilomeetrit tunnis – äärekiviga ristlõike korral vähemalt 0,5 meetrit äärekivi esipinnast.
Masti kaugus jalgtee välisäärest peab olema vähemalt 0.5 m.
Valgusti mastid, mis ei asetse põrkepiirde taga ja paigutatakse teega külgnevasse vabasse ruumi peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE. Asula piires kus, sõidukiirus on alla 60 km/h, ei pea kasutama ohutuid (HE) maste. Mastid, mis paigaldatakse põrkepiirde taha, tuleb paigaldada väljapoole piirde töölaiust. Piirde taga olevatele mastidele lisanõudeid ei ole. Postide asukoha valikul arvestada teede mehhaniseeritud koristuse vajadusega.
Jalgtee valgustus on kavandatud 6,0 m ilma konsoolideta terasmastidega. Projekteeritud terasmastid on ettenähtud paigaldada selleks ettenähtud RBJ tüüpi betoonjalanditesse.
Valgustimastide jalandite paigaldamisel arvestada kõrguslikult teeprojekti osaga. Jalandi ülemise serva minimaalne kõrgus selle paigalduskoha maapinna kõrgusest peab olema 0.05m. Tuleb arvestada, et masti fikseerimise reguleerimispoldid jalandile peavad olema ligipääsetavad asfaltkatet lõhkumata. HE masti puhul jalandi ülemine serv peab jääma mitte kõrgemale, kui 0,10 m sõidutee lähima punkti planeeritud kõrgusest. Maapind valgustusmasti betoonjalandi ümber peab olema tihendatud kihtide kaupa. Maapinna tihendamise jaoks on lubatud kasutada näiteks puitposti (või sarnase töörista), mis on kinnitatud ekskavaatori kopa külge või vibroplaati. Puitposti puhul tihendatavad kihid peavad olema paksusega ~0.5m ning vibroplaadi puhul ~0.3m. Kui betoonjaland paigaldatakse nõlva või pehme pinnasele, siis pinnase ja jalandi stabiliseerimiseks jalandi põhja paigaldada 0,25m paksune tihendatud killustikust alus, mis tuleb tihendada. Mastide luukidele paigaldada kollased ohumärgid külje pikkusega 2,5 cm.
Metallmastidega valgustitele on kõikidesse valgustusmastidesse ette nähtud haruklemmide komplektid ning kaitsmed haruklemmidest valgustitele lähevate kaablite kaitsmiseks. Mastide haruklemmide ja kaitsmete teenindamiseks on postis ette nähtud tootja poolt teenindusluuk, mis on vandalismikindla poltkinnitusega.
Postide ja jalandite tellimisel tuleb arvestada, et postid, jalandid ja kummitihendid peavad sobima omavahel (sh kinnitusdetailid, kummitihendite läbimõõdud ja muu).
3.2.4 Liitumispunkt ning lülitus-jaotuskilp
Projekteeritud tänavavalgustuse fiidri toide võtta olemasolevast tänavavalgustuse lülitus-jaotuskilbist fiidrist F1. Olemasoleva lülitus-jaotuskilbi toide tuleb liitumiskilbist 136046LK. Liitumiskilbi peakaitse on 3x16A. Üle kontrollida, et valgustuse juhtimiskilbi maanduspaigaldise maandustakistus on R≤30Ω. Juhtimiskilbi maanduspaigaldise kontrollimisel tuleb arvestada, et puutepinge ei tohi ulatuda üle 50V.
3.2.5 Valgustite juhtimine
Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance) poolt standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele. Üldjuhul sõiduteele projekteeritud valgustid peavad olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega. Kergliiklusteedele projekteeritud valgustid olema varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega. Valgustid peavad olema varustatud tehasepoolse eelseadistusega, mis võimaldavad öisel ajal vähendada valgusti võimsust. Valgustite öise alanduse profiili valik lepitakse kokku tellijaga enne valgustite tellimist.
3.2.6 Maakaablite paigaldus
Projekteeritud kaablite paigaldamisel tuleb paiknemise nõuete täitmisel mh lähtuda Transpordiameti juhisest „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ mh tabel 1 toodud parameetrid.
Metallpostide puhul ehitatakse valgustite liinid üldjuhul maakaabliga ARLC 4x25+2,5 mm2. Projekteeritud valgustuse maakaablid paigaldatakse kogu ulatuses rohelise värvi plastmontaažitorus Ø75mm. Ristumisel teiste maa-aluste kommunikatsioonidega (sidekaablid, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja soojatorustikud jne), tuleb kohale kutsuda võrguvaldajate esindajad. Ristumiste puhul määrata kõigepealt kindlaks nende trasside sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (kaabel on ristumiskohast mõlemale poole vähemalt 2 m ulatuses paigaldatud torusse) otsustada pealt või altpoolt läbimineku lahendus. Projekteeritud kaablite teiste trasside ristumistel peab olema tagatud puhas vahekaugus vähemalt 0,3m.
Kui kaevamistööde käigus selgub, et maa-alused kommunikatsioonid paiknevad teisiti kui geoalusel märgitud, siis teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide valdajate esindajaid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis teostada käsitsi. Mehhanismide kasutamine teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis on lubatud ainult kooskõlastatul kommunikatsiooni valdajaga.
Kaablite ja elektrijaotuskappide paigaldamisel teiste kommunikatsioonide lähedusse, pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustes nõutud vahekaugustest ning tööde teostamise tingimustest ristumistel või lähikulgemistel. Kitsastes trassilõikudes kasutada vajadusel A-klassi kaitsetoru.
Kaevise laius peab võimaldama kaabli(-te) ja kaablikaitsetoru(-de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega (ei tohi sisaldada kive ega tükke, mille läbimõõt on üle 20 mm) täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi paigaldamist, käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal.
Kaablikaeviku pealtlaius määratakse vastavalt pinnase varisemisnurgale. Piiratud ruumi korral pehmes pinnases, tuleb kaevise seinad kindlustada. Kaablite ja torude alla ja peale paigaldada min. 0,1 m paksune ehitusliiva kiht. Täitmisel pinnas tihendada toru(-de) ümber arvestades pinnase hilisemat vajumist. Tihendamise jaoks on lubatud kasutada kuni 100 kg vibroplaati või ilma vibratsioonita rulli. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega.
Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel 0,98. Peale maakaablite paigaldamist teha elektrivarustuse liinide ja maandusseadmete teostusjoonised.

3.2.7 Kaitse ja maandamine
Tänavavalgustuse kilpide ja fiidrite juhistikusüsteem on TN-C. Tänavavalgustuse mastide juhistikusüsteem on TN-C-S. Järgmistes kohtades tuleb ehitada välja maandurid:
• lülitus-jaotusseadme jaoks,
• iga 4 valgustusmasti tagant,
• iga hargnemismasti jaoks,
• haru viimase valgustusmasti jaoks,
• valgustusmastide jaoks, mille sattumine liiklusõnnetusse on tavalisest tõenäolisem.
Lülitus- jaotusseadme ning tänavavalgustuse mastide maanduspaigaldised ehitada nii, et puutepinge ei ulataks üle 50V. Vastavalt Transpordiameti tehnilistele tingimustele kilbi maanduri maandustakistus peab olema R≤30Ω. Kilpidesse paigaldada 1+2 tüübi liigpingepiirikud.
Valgustite pingealtid juhtivosad maandatakse kaitsejuhi PE abil. Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi kaitseviise:
• PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist;
• RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) - toite automaatset väljalülitamist koos maandatud kaitsepotentsiaali ühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50VAC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud väljalülitusaja vastavalt standardile 60364-4-41.
Objekt on projekteeritud vastavuses Eesti standardiga EVS-HD 60364-4-41:2017 Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. Tänavavalgustuse juhtimiskilpide elektrivarustuse juhistikusüsteem on TN-C. Tänavavalgustuse fiidritel juhistikusüsteem on TN-C.
3.2.8 Teevalgustuse paigaldise hooldus- ja kasutusjuhised
Valgustuspaigaldist tuleb hooldada ja käita vastavalt kehtivatele standartidele. Elektripaigaldiste hooldustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb järgida käidu standardit (EVS-EN 50110-1).
Asulas peab olema koostatud tänavavalgustuse hoolduskava 3-aastase ekspluatatsiooni tsükliga, kus on määratud valgustite puhastamise perioodid ja elektrikäidu meetmed. Hoolduskava koostamisel peab lähtuma ohutustehnika nõuded. Hoolduskavas peab olema määratud valgustite visuaalse ülevaatuse teostamise periood. Ülevaatuse toimumise sagedus valida vastavalt kohalikele tingimustele ja valgustite tootja nõudele, kuid mitte harvem kui 1 kord aastas. Iga tänavavalgustuse võrgu elemendi (valgustid, mastid, juhtumiskomponendid) ekspluatatsioon tuleb teostada vastavalt käidu reeglitele, mis on ette antud valmistaja poolt.
Seadmetele tootjapoolse garantii säilimiseks, tuleb hooldustöid teostada seadmetega kaasas tarnitavate kasutusjuhendite järgi.
3.3 ITS (Intelligent Transport Systems) seadmete asukohad ja ühendused.
Riigiteele nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla lõigul km 64,8 – 68,2 olemasolevad ITS seadmed demonteeritakse ning uusi ITS seadmeid ei lisandu.
3.4 Siderajatised
Projekteeritud liiklussõlmele ja teedele jäävad ette ELASA ning Telia Eesti AS sidetrassid ja rajatised. Projektiga sidetrasside jaoks on ette nähtud uued trasside koridorid ja asukohad. ELASA multitorude ning kaablite ümbertõstmise protsess üksikasjalikult on kirjeldatud ümbertõstetava ELASA sidetrassi skeemil „Ümbertõstetava ELASA sidetrassi skeem, etapp 2“.
ELASA siderajatised ning ELASA täiendavad tingimused:
ELASA sidetrassi jaoks on ette nähtud uus trassikoridor lõigul PK 653+25 – PK 682+00. PK 657+85 asub olemasolev ELASA maa-alune opto kaev nr 102K21 ning PK 671+25 asub olemasolev maa-alune opto kaev nr 102K22. Mainitud kaevud asendatakse uute kaevude vastu. Uued asenduskaevud paigaldatakse projekteeritud ELASA asendustrassile. PK682+00 on projekteeritud torujätk. PK 653+25 on ette nähtud olemasoleva opto maa-aluse sidekaevu 102K20 ümbertõstmine uude asukohta ning projekteeritud asendus- multitoru ühendus ümbertõstetud kaevusse.
ning PK 653+25 projekteeritud asendusmultitoru ühendatakse olemasolevasse ka.
• ELASA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis on omaniku loata keelatud tegevus, mis võib kahjustada liinirajatist.
• Tehniline projekt projektlahenduse valmides teehoiutöö tegemiseks ELASA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis või üksiku ristmevälja puhul väljavõte tehnilisest projektist tuleb esitada kooskõlastamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.
• ELASA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada üldjuhul käsitööna. Teemaa piires paikneva liinirajatise kaitsevööndis on teehoiutöö tegemisel pinnasetöödel mehhanismide kasutamine lubatud juhul, kui ELASA sidevõrgu liinirajatise paiknemise täpse asukoha määramine looduses on olemasoleva info alusel võimalik.
• Maantee konstruktsioonis paikneva ELASA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis toimuva teehoiutöö alustamisest annab ehitaja eelnevalt teada ELASA järelevalve esindajale aadressil [email protected].
• Hiljemalt 3 tööpäeva enne teehoiutööde alustamist ELASA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. ELASA sidevõrgu liinirajatiste kaitsevöödis teehoiutööde tegemiseks taotleb tegutsemisloa Transpordiamet või tema volitusel tegutsev isik ainult juhtudel, kui ELASA sidevõrgu liinirajatise paiknemise täpse asukoha määramine looduses olemasoleva info alusel ei ole võimalik või väljaspool teemaa piire. Teehoiutöö tegemine toimub vajadusel AS Connecto Eesti järelvalvaja juuresolekul. ELASA sidevõrgu liinirajatise täpse asukoha määramisega seotud mõistlikud kulud kannab ELASA. Muus osas toimitakse vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Telia Eesti AS siderajatised:
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla riigiteega kilomeetril PK 671+75 ristub Telia Eesti AS-i 24 kiuline fiiberoptiline sidekaabel, mis kulgeb 20171 Märjamaa-Valgu teega rööbiti. Riigitee T4 läheduses asub Telia Eesti AS-i opto sidekaev (kaevu tähis projektis TSK1). Telia Eesti AS-i fiiberoptiline sidekaabel ning kaev jäävad projekteeritud viaduktile ette. Olemasolev Telia Eesti AS fiiberoptiline kaabel koos opto sidekaevuga kaevata lahti ning tõsta ümber uude asukohta vastavalt asendiplaanile. Fiiberoptilise kaabliga rööbiti kulgeb metallist kaabel, mis kasutatakse fiiberoptilise kaabli tuvastamiseks ning mis tuleb tõsta ümber uude asukohta koos fiiberoptilise kaabliga. Ümbertõstetav fiiberoptiline sidekaabel kaitsta kogu ulatuses poolitatavate torudega läbimõõduga min. D=75 mm.
T4 Tallinn-Pärnu-Ikla riigiteega kilomeetril PK 660+50 ristub Telia Eesti AS 24-kiuline fiiberoptiline sidekaabel, mis jääb projekteeritavale viaduktile ette. Nimetatud kaabel kulgeb rööbiti Süsta teega. Koos fiiberoptilise kaabliga maasse on paigaldatud metallist kaabel, mis kasutatakse fiiberoptilise kaabli tuvastamiseks. Asendiplaanil näidatud asukohale paigaldada uus opto maa-alune remondikaev (kaevu tähis projektis TSK2). Remondikaevu paigaldada uus jätkumuhv. Remondikaevust kuni olemasoleva „Märjamaa metskond 81“ 50201:001:0660 kinnistul asuva kaevuni (tähis projektis TSK3) paigaldada uus 4-avaline DB multitoru tuvastustraadiga. Paigaldatud multitorusse puhuda sisse uus analoogne asenduskaabel. Remondikaevus katkestada olemasolev fiiberoptiline kaabel ning ühendada asenduskaabel olemasoleva kaabliga paigaldatavas jätkumuhvis. Olemasolevas kaevus teostada ümberlülitus asenduskaablile. Remondi- ja olemasoleva kaevude vahel asuv lahti ühendatud kaabel likvideerida. Tööprojektis tuleb koostada puuduv geodeetiline maa-ala plaan tehnovõrkudega ning täpsustada projekteeritud asenduskaabli asukoht.
Telia Eesti AS-i sideehitiste (sidekanal, kaablid ja jaotusseadmed) väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15”. Asenduseks ehitatavad liinirajatised jäävad Telia-Eesti AS-i omandisse. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia. Lepingu sõlmimiseks võtta ühendust Telia volitatud esindajaga: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/sideehitiste-hooldus/ . Tööde lõppedes esitada dokumentatsioon Telia ehitaja portaali geopank.elion.ee. Täiendav info nõuete kohta paikneb aadressil: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/
Kõik tööd sideehitiste kaitseks ja materjalid hangib töövõtja omal kulul. Enne tööde algust sideehitiste ümbertõstmiseks töövõtjale tuleb koostada sidekaablite ümberlülitusprojekt. Soovitavalt olemasolevate sideehitiste uuringud ja ümberlülitustööd tellida Connecto AS-lt [email protected].

3.5 Elektrijaotusvõrgu rajatised
Elektri osa projektlahenduse põhimõtete väljatöötamiseks põhiprojekti mahus on küsitud võrguvaldajalt tehnilised tingimused. Projektalal paiknevad madal- ja keskpinge rajatised, õhuliinid ja maakaablid.
Projektalal asuvad järgmised Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektripaigaldised:
• Keskpinge õhuliin (AS-35- kulgeb T4 maanteega rööbiti, SAX-70- ristub T4 maanteega);
• 0,4 kV õhukaabel (AMKA 3*50+70 paikneb keskpinge õhuliiniga samadel mastidel);
• 0,4 kV maakaabelliinid (AXMK 4x50);
• 0,4 kV liitumiskilp.
Vastavalt asendiplaanile teemaa ulatuses olemasolevad keskpinge õhuliinid asendada maakaablitega. SAX-70 õhuliin asendatakse AHXAMK-W 3*120+35 mm2 ning AS-35 õhuliin asendatakse AXLJ-TT 3*50+16 mm2 kaablitega. Keskpinge liinide ühenduspunktis paigaldatakse harukilp, kuhu paigaldatakse lahklüliti. Õhuliini kaabliks ülemineku kohtades paigaldatakse uued puitmastid. Lõpumastid ankurdatakse tõmmitsatega, mastidele paigaldatakse liigpingepiirikud ning rajatakse maanduspaigaldised. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul kogu teemaa ulatuses D=160mm kaitsetorudesse.
Osaliselt keskpinge õhuliiniga samadel mastidel paikneb madalpinge õhukaabel AMKA 3x50+70, mis 20171 Märjamaa-Valgu tee juures läheb maa alla ning jätkub maakaabliga AXMK 4x50 kuni liitumiskilbini 136046LK, mida ta toidab. Olemasolev AMKA 3x50+70 õhukaabel koos AXMK 4x50 maakaabliga asendatakse asendiplaanil näidatud lõigul maakaabliga AXPK 4G120 mm2. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul kogu teemaa ulatuses D=160mm kaitsetorudesse.
Tehnovõrkude ja -rajatiste ümberpaigutamisega seonduvat reguleerib asjaõigusseaduse §158 lg 5. Eelnimetatud seaduse sätte kohaselt saab kinnisasja omanik taotleda tehnorajatise ümberpaigutamist, kusjuures ümberpaigutamise kulud kannab kinnisasja omanik.
Elektrilevi OÜ jaotusvõrgu ümberehituse jaoks on koostatud eraldi tööprojekt (sh. sõlmitud maaomanikutega isikliku kasutusõiguse lepingud). Ehitustööde teostamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping (tellija- ehituse töövõtja- Elektrilevi OÜ).
Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5 m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus e-teeninduses aadressil: https://elektrilevi.ee/et/teenused/kaitsevoondi-kooskolastused

3.6 Üldised nõuded tehnovõrkude paigaldamiseks ja säilitamiseks teemaal.
Ehituse töövõtjal tuleb enne ehitustöödega alustamist taotleda vajadusel täiendavad tehnilised tingimused ja koostada tööprojekt. Ehitustöödega alustamise eelduseks on tehnovõrkude paiknemise välja märkimine objektil ja tehnovõrguvaldaja esindajaga asukohtade üle kontrollimine, et vältida lõhkumisi. Töödega alustamiseks ja teostamiseks tuleb hankida tehnovõrguvaldajalt tööde luba.
Eeldatud on, et olevad tehnovõrgud paiknevad nõuetekohasel sügavusel, kuid esineb risk, et tehnovõrkude paiknemine erineb eeldatust. Ehituse töövõtjal tuleb kontrollida olemasolevate säilitatavate ja töös olevate tehnovõrkude tegelikku paiknemist tööde käigus sh enne kaevetöödega alustamist ja peale väljakaevet kaeviku põhjast mõõtes. Tagatud peab olema tehnovõrgu peal minimaalne pinnasest kaitsekiht 30 cm, et vältida lõhkumisi. Kui peale väljakaevet ei ole minimaalne pinnasest kaitsekiht 30 cm tehnovõrgu kohal tagatud, on vajalik ettenägematu kaitsmise või ümbertõstmise lahenduse väljatöötamine.
Uued tehnovõrgud tuleb kogu teemaa ulatuses rajada kaitsetorus, v.a juhul kui Transpordiamet on lubanud erandi. Kaitsetoru tugevus peab võimaldama teemaal tehnovõrgu asukohas teehoiu teostamist. DB multitoru vastab Transpordiameti rangematele kaitsetorude tugevuse nõuetele ja uued paigaldatavad multitorud ei pea ilmtingimata olema kaitstud täiendava kaitsetoruga.
Kasutatavate kaitsetorude tugevusklassid peavad olema järgmised:
• Kaitsetoru tee mulde all või ristumisel teega või kraaviga teemaal- 1250 N/ 16 kN/m² (A klass)
• Kaitsetoru teemaal, v.a. mulde all ja ristumisel teega või kraaviga- 750 N/ 8 kN/m²
Kaablite/ torude paigaldussügavused peavad olema järgmised (vastavalt „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ tabel 1):
• Vähim sügavus riigi põhimaantee (4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee) või arendushuviga tee katte ja mulde all- 2,2 m
• Vähim sügavus JJT, mahasõitude, tugi- või kõrvalmaantee (nt. 20171 Märjamaa- Valgu tee) katte ja mulde all- 1,5 m
• Vähim sügavus teemaal, mulde nõlvast kuni 1 m kaugusel- 1,2 m
• Vähim sügavus liiklusmärgi posti, torupiirde posti või ulukitara posti juures, kui kaabel on lähemale, kui 1 meeter- 2,0 m
• Vähim sügavus liiklusmärgi posti, torupiirde posti või ulukitara posti juures, kui kaabel on lähemale, kui 1 meeter- 2,0 m
• Vähim sügavus lähemal kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest- 1,0m truubi põhjast
• Muudes kohtades teemaal- 1,0 m
Paigaldatavad maakaablid tuleb kogu ulatuses tähistada hoiatuslindiga. Hoiatuslint peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust. Märkelintide paigaldussügavus on 30 cm ülalpool kaablit. Kaablite ja torude alla ja peale paigaldada 0,1 m paksune ehitusliiva kiht. Kui kaevetööde käigus kahjustatakse suuremat ala kui näidatud teeprojekti joonistel, tuleb ka see nõuetekohaselt taastada. Kaabli kaevikute käigus rikutud haljasala tuleb katta 5-7 cm kasvupinnasega ja murukülviga (III klass).

1. TÖÖDE TEOSTAMINE
Paigaldise Töövõtja peab omama Eesti Vabariigis töötamiseks litsentsi, omama vajalikku pädevust ning asjakohase majandustegevuse registreeringut ning vajadusel kommunikatsioonivaldajate nõudmisel ka luba vastavaid kommunikatsioone ehitada. Personali kvalifikatsioon ja kogemused peavad olema hõlmatud lepingu kokkulepetega ning lepingu üldiste tingimustega.
Töövõtja on vastutav tööde koordineerimise eest teiste ehitusplatsi töövõttudega. Töövõtja planeerib paigalduse enne töödega alustamist ning peab kindlustama seadmete projektikohase paigalduse töövõtja poolt täpsustatud tööjoonistel esitatud paigalduskohale.
Erilise hoolikusega tuleb jälgida kommunikatsioonide ligiduses töötamist ja kommunikatsioonidega ristumisi, olgu need elektrilised, mehhaanilised või mõlemad, korrastatud ja ühtlase järjestuse saavutamist. Täpne positsioneerimine peab olema koordineeritud sidustöövõttudega enne igat paigaldustööd.
Iga töö, mis tuleb uuesti teha hoolimatu koordineerimise tõttu, pole lisatöö ega kuulu täiendavale tasustamisele.