Kiri

A r h i t e k t u u r i b ü r o o N A F T A O Ü Tallinn, Nõmme, Sõbra tn 24B, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] reg.nr: 10222546 MTR: EP10222546-0001

RAVILA MNT 12A, 12B JA 12C KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING planeeringu ID 111392

Tellija:

ELEET INVEST OÜ, Radix Transport OÜ, Kaido Kornak Aadress:

HARJU maakond, KOSE vald, KOSE alevik, RAVILA mnt 12

Töö nr.

KK0121 Staadium

DP 21.11.2023

Planeerija:

Madis Karu Projektijuht:

Madis Karu

Vastutav spetsialist:

Madis Karu Huvitatud isik: ELEET INVEST OÜ, Radix Transport OÜ, Kaido Kornak

2 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Sisukord 1. Seletuskiri 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid 3 1.1. Planeerijad 3 2. Teostatud uuringud 3 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus 3 4. Praegune olukord 4 4.1. Piirangud 4 4.2. Planeering ning ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd 5 4.2.1. Roheline võrgustik 6 4.2.2. Mõju looduskoosluste säilitamisele 6 4.2.3. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud 7 4.2.4. Kalda eripära arvestava asustuse planeerimine 8 4.2.5. Vaba liikumine, juurdepääs kaldale 8 5. Kontaktvöönd 8 6. Planeering ja ehitusõigus 8 6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine 8 6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud 9 6.2. Planeerimispõhimõtted 9 6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad 9 6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele 10 6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid 10 6.3. Ehitusõigus 10 6.3.1. Raietööd 11 6.3.2. Radooniohjemeetmed 11 7. Liiklus ja parkimine 11 7.1. Mürakaitsemeetmed 12 8. Heakorrastus 13 9. Vertikaalplaneerimine 13 10. Planeeritava ala bilanss 13 11. Keskkonnakaitse nõuded 13 11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud 14 12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks 15 13. Tuleohutusnõuded 15 14. Elektrivarustus 15 15. Sidevarustus 15 16. Veevarustus ja kanalisatsioon 16 17. Soojusvarustus 16 18. Planeeringu elluviimine 16 2. Joonised 1. Situatsiooniskeem 01 M 1:5000 2. Tugiplaan 02 M 1:500 3. Kontaktvööndi skeem 03 M 1:2222 4. Põhijoonis 04 M 1:500 5. Ravila mnt 12 kinnistu DP (2011) kehtetuks muutuva ala joonis 05 M 1:500 3. Lisad ja tehnilised tingimused 1. DP illustratsioon 4. Kooskõlastused 1. Kooskõlastuste tabel 2.

3 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

1. SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid

Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on:

1) Kose Vallavalitsuse, ELEET INVEST OÜ, Radix Transport OÜ, Kaido Kornak'i ja Arhitektuuribüroo

Nafta OÜ-ga sõlmitud detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmise leping nr 2-7.9/83;

2) Ravila mnt 12A, 12B ja 12C katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ning

lähteseisukohtade kinnitamine, Kose Vallavalitsuse 28.07.2022. korraldus nr 520;

3) Kose valla üldplaneering;

4) Planeerimisseadus, Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Asjaõigusseadus;

5) Kose valla arengukava 2023-2035;

6) Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

7) varasem Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering, kehtestatud Kose Vallavolikogu 22.02.2012.

otsusega nr. 125.

8) Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneering, kehtestatud Kose

Vallavolikogu 05.06.2023. otsusega nr. 349;

9) Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

kinnitamine, Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr. 36.

Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja

maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest.

Detailplaneeringu ID riiklikus planeeringute registris on 111392.

1.1. Planeerijad

Planeering, planeerimistööde projektijuhtimine: Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, reg. nr. 10222546, MTR

EP10222546-0001, Sõbra 24b, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10920. Planeerija Madis

Karu, [email protected], +3725281979, Eesti Kunstiakadeemia diplom MK000180, arhitektuuri ja

linnaplaneerimise magister, 2010.

2. Teostatud uuringud

Planeeritava ala topo-geodeetilise alusplaani on mõõdistanud Mau & Pojad OÜ, reg. nr 10434933,

MTR EEG000201, Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev, Tehase tn 3-10, 78304,

+37253019216, mõõdistaja Andres Mau, töö nr TJ 230/21, mõõdistatud 08.12.2021. Koordinaadid L-

Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Geoloogilised uuringud teha vajadusel vastavalt planeeritud hoonete valitud asukohale.

3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus

Ravila mnt 12A, 12B ja 12C katastriüksustel kehtib Kose Vallavolikogu 22. veebruari 2012. otsusega

nr 125 kehtestatud Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering. Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering

on kehtestatud Ravila mnt 12, Ravila mnt 12c, Ravila mnt 12b ja Ravila mnt 12a katastriüksustele.

Varasemalt kehtestatud detailplaneeringu eesmärgiks oli kinnistu jagamine kruntideks ja

4 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

kruntidele ehitusõiguse määramine. Käesoleval ajal on planeeritaval alal moodustatud

detailplaneeringukohased krundid (kolm elamumaa ning üks elamumaa ja ühiskondlike ehitiste

maa krunti), kuid ehitusõigust ei ole realiseerima asutud. Planeerimisseaduse § 140 lg 7 kohaselt

tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering,

lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamuehituse eesmärgil. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Ravila mnt 12A,12B ja 12C katastriüksuste detailplaneeringuga laiendatakse lubatud

hoonestusalasid Kose Veskijärve ehituskeeluvööndi piirini. Lisaks antakse detailplaneeringuga

lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja

tehnovõrkudega varustamisele.

Ehitusõigus planeeritakse igale kinnistule ühe üksikelamu, kuni kahe abihoone ja neid

teenindavate rajatiste ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjenduseks on tellijate soov rajada Kose alevikku

esinduslik elukeskkond ja ehitada väärikad hooned, olemasolevad abihooned rekonstrueerida,

korrastada võsastunud kinnistud ja Kose Veskijärve kallas.

4. Praegune olukord

Planeeritava ala pindala on ca 1,38 ha ning see hõlmab Ravila mnt 12A (katastritunnus

33702:003:0234), 11122 Ravila maantee (katastritunnus 33702:002:0226, osaliselt), Ravila mnt 12B

(katastritunnus 33702:003:0235) ja Ravila mnt 12C (katastritunnus 33702:003:0235) katastriüksuseid.

Planeeritav ala asub Kose alevikus, valdavalt Ravila mnt 12A, 12B ja 12C kinnistutel, Ravila mnt-st

lõunas. Ravila mnt 12A kinnistu on praegu www.maaamet.ee andmetel 3218 m2 suur, Ravila mnt

12B kinnistu on praegu www.maaamet.ee andmetel 3419 m2 suur, Ravila mnt 12C kinnistu on

praegu www.maaamet.ee andmetel 4762 m2 suur. Katastriüksustel ehitisregistri andmetel ehitisi ei

paikne, olemasolevad õigusliku aluseta abihooned likvideeritakse.

Kõrghaljastus (peamiselt lehtpuud) on kinnistutel hajusalt, Ravila mnt ääres on kuuskede rivi.

Juurdepääsud planeeritavatele kinnistutele on Ravila mnt-lt (teise nimega riigitee nr 11122 "Kose

sanatooriumi tee"), kinnistute põhjaservades.

Reljeefilt on maa-ala põhjaosas pigem tasane, Kose Veskijärve poole on langus poole kinnistu

ulatuses ~3,5 m.

4.1. Piirangud

Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusalaga, kus on

ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus.

Üldplaneeringuga on määratud maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamute maa-ala. Koostatav

detailplaneering vastab Kose valla üldplaneeringule.

Katastriüksusel kehtib Kose Vallavolikogu 22. veebruari 2012. otsusega nr 125 kehtestatud Ravila

mnt 12 kinnistu detailplaneering. Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering on kehtestatud Ravila mnt

5 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

12 (katastritunnus 33702:003:0233), Ravila mnt 12c (katastritunnus 33702:003:0236), Ravila mnt 12b

(katastritunnus 33702:003:0235) ja Ravila mnt 12a (katastritunnus 33702:003:0234) katastriüksustele.

Detailplaneeringu eesmärgiks oli kinnistu jagamine kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse

määramine. Käesoleval ajal on planeeritaval alal moodustatud detailplaneeringukohased

krundid (kolm elamumaa ja üks elamumaa ning ühiskondlike ehitiste maa krunti), kuid ehitusõigust

ei ole realiseerima asutud. Ravila mnt 12 katastriüksuse DP on kehtestatud 05.06.2023 Kose

Vallavalitsuse korraldusega nr 349, DP materjalidega on võimalik tutvuda veebiaadressil

https://service.eomap.ee/kosevald/#/planeeringud/id/220.

Kinnistu paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse

ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi-

või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal

paiknevate veehaarete puhul on alati risk nende reostumiseks tõvestavate mikroorganismidega.

Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal lubatud tegevused heitvee immutamisel on kirjeldatud

keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1", §8, lg 1, p 3, 4, 5.

Kinnistu asub Harjumaa pinnase radooniriski kaardi järgi normaalse radooniriskiga piirkonnas (10-

30 kBq/m3). Radooniohjemeetmed vaata käesoleva seletuskirja p. 6.3.2.

Keskkonnaregistri EELIS ja Maa-ameti andmetel ei ole katastriüksustel ega lähiümbruses

registreeritud kaitsealuseid liike.

Ravila mnt teekaitsevööndi laius on 10 m (EhS § 71), Transpordiameti antud soovituslik hoonestuse

kaugus on 20 m tee servast.

Kinnistutel Ravila mnt 12A, 12B ja 12C paiknevad DP koostamise hetkel side maakaablid, kaablite

kaitsevööndid 1+1 m.

Kinnistul Ravila mnt 12A kirdeosas paiknevad DP koostamise hetkel kaks drenaažitoru, mis

suubuvad kinnistul paiknevasse kraavi.

4.2. Planeering ning ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd

Kinnistule ulatuvad järgmised vee- ja looduskaitselised piirangud:

1. Kallasrada, 4 m põhikaardile kantud veepiirist;

2. Kose veskijärve veekaitsevöönd, 10 m põhikaardile kantud veepiirist;

3. Kose veskijärve ehituskeeluvöönd 25 m;

4. Kose veskijärve piiranguvöönd 50 m;

Põhijoonisele ja tugiplaanile on kantud piirangud vastavalt www.maaamet.ee kitsenduste

kaardirakenduse 18.12.2021. andmetele.

Detailplaneeringu rakendamiseks ja planeeringus kirjeldatud eesmärkide elluviimiseks ei ole tarvis

ehituskeeluvööndeid vähendada. Ehituskeeluvööndisse ei planeerita hooneid, planeeritavad

rajatised (vastavalt LKS § 38 lg 5 erisustele: maaküttetorustik) on kirjeldatud planeeringu

seletuskirjas ja näidatud põhijoonisel.

Piiranguvööndisse ei planeerita Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 loetletud tegevusi.

6 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Vastavalt Kose valla üldplaneeringule paikneb kinnistul ehituskeeluvööndi piirist kuni Kose

veskijärve kaldani rohelise võrgustiku koridor.

4.2.1. Roheline võrgustik

Vastavalt Kose valla üldplaneeringule paikneb kinnistul ehituskeeluvööndi piirist kuni Kose

veskijärve kaldani rohelise võrgustiku koridor.

Rohetaristu kontseptsiooni järgides on Harju maakonnaplaneeringuga määratud roheline

võrgustik, mida iseloomustab alljärgnev:

• Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade

võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks.

• Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob

eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust,

tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda

kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide

looduslikud ringed jne).

• Keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine.

Harju maakonnaplaneering 2030+ seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised

kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise.

• Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute puhul tuleb igal juhul arvestada

seda, et roheline võrgustik jääks toimima. On vajalik säilitada rohelise võrgustiku

funktsioneerimine ja sidusus. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Ehitusalade

valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida, et kavandatav asustus ei häiriks

rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Kavandatav asustus ei paikne rohelise

võrgustiku rohekoridoris.

• Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui

sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine – kavandatakse ainult

puhkeotstarbelised rajatised.

• Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0.4 ha,

säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist –

rohekoridori ei kavandata aiaga piiratavaid õuealasid, mille pindala oleks suurem kui 0.4

ha.

• Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset

juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta – ÜP-järgset juhtfunktsiooni ei muudeta.

• Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet – kalda äärest

likvideeritakse võsa, kinnistutele rajatakse uus haljastus puu-, põõsa- ja puhmarindega.

4.2.2. Mõju looduskoosluste säilitamisele

Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud

(kasvuhooned, aiamajad, saunad, varjualused jne ehituskeeluvööndis ei ole lubatud). Ehituskeeld

ei laiene kalda kindlustusrajatisele, maaparandussüsteemile (välja arvatud poldrile), olemasoleva

7 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik

olemasoleva ehitise kubatuurist, piirdeaedadele.

Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga

kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele ja tänavale. Lautrit ja

paadisilda tohib kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja

veeseaduse § 8 lõikega 2.

Kalda kindlustusrajatiste ja maaparandussüsteemi rajamise vajadus selgub planeeritavate

hoonete projektide mahus koostatavate vertikaalplaneeringu lahenduste käigus.

Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta,

maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine,

keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta,

ehitamine (välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud

eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega), pinnase

kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

Tegevused veekaitsevööndis ei tohi põhjustada kaldaerosiooni ega veekogu risustamist, vee-

elustiku ega kalade kudealade kahjustumist, negatiivset mõju veekogu avalikule kasutamisele

ega kallasraja kasutamisele, looduskaitse all oleva veeobjekti ega kultuuripärandi kahjustamist,

veekogus muud olulist keskkonnahäiringut.

Veekeskkonnariskiga tegevus tuleb registreerida järgmiste tegevuste korral: veekogu

süvendamine 5–100 m3 või veekogu põhja samas mahus süvenduspinnase paigutamine;

veekogust korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga alates 5 m3; tee koosseisu kuuluva

silla ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul; veekogusse 5–100 m3 tahke

aine paigutamine; maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamine; keemilise taimekaitsevahendi

veekaitsevööndis kasutamine. Keskkonnaamet võib nõuda veeloa taotlemist käesoleva

paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud veekeskkonnariskiga tegevuseks, kui tegevusel võib olla

pinna- ja põhjavee omadustele oluline ebasoodne mõju.

Kõrghaljastuse likvideerimise vajadus lahendatakse planeeritavate hoonete kohta koostatavate

projektide mahus. Elamute ümber jäetud õuealadel on lubatud iluaedade ja murukatete

rajamine.

4.2.3. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud

Inimtegevust planeeritakse Ravila mnt 12A, 12B ja 12C maaüksusele optimaalselt, tegevuste

kavandamisel ja elluviimisel pidada silmas vajadust keskkonnateadlikult ja -säästlikult tegutseda.

Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine toimub kaldast kaugemal kui 25 m, välja arvatud

maaküttetorustike ehituskeeluvööndisse jäävas osas. Ehituse ajal nähakse ette ehitustegevusele

lähedale jäävatele puudele kaitsekilbid.

Reoveed kanaliseeritakse ja olmevesi tuleb hoonetesse trassist. Puurkaevude rajamist ette ei

nähta. Seega ei suurene ka koormus põhja- ega pinnaveele.

Ehitustegevuse käigus ning hilisema püsiasustuse ajal tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb üle anda

selle käitlemise õigust omavale isikule.

8 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

4.2.4. Kalda eripära arvestava asustuse planeerimine

Uusasustus maaüksusel arvestab olemasoleva looduskeskkonnaga. Hoonete projekteerimisel on

nõutud kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja piirkonna ajaloolise miljööga sobivusega

arvestamist. Pirita jõe ja Kose veskijärve mõlemal kaldal Kose alevikku läbivatel lõikudel on

veekogu kallaste lähedal mitmeid eluhooneid, mistõttu ei erine planeeritav hoonestus nii

kontaktvööndi ala kui ka eelpoolmainitud jõe lõigu hoonestustavadest.

4.2.5. Vaba liikumine, juurdepääs kaldale

Kinnistule ulatub 4 m laiune kallasrada, mis tagab vaba läbipääsu kaldale kõigi kolme kinnistu

laiuses. Piirdeaedasid kallasrajale ja ehituskeeluvööndisse ei kavandata. Kallasrajale pääsuks on

ette nähtud avalikku kasutusse määratav 4,0 m lai riba Ravila mnt 12 kinnistu lääneservas, kuhu

rajatakse sillutatud ja tänavavalgustusega jalgratta- ja jalgtee alates Ravila teelt kuni kallasrajani.

5. Kontaktvöönd

Kontaktvööndi ulatus on planeeritava ala lähinaabrus 200 m ulatuses Ravila mnt 12A, 12B ja12C

kinnistute piiridest (~3 minuti jalutuskäigu ulatus, linnalise asula üksikelamupiirkonna hoomatav

vaateulatus).

Kontaktvööndi ala keskosa on Kose Veskijärv (ida-lääne suunaline veekogu, paisjärve läbiv Pirita

jõgi on paisutatud aleviku keskel ~650 m pikkusel lõigul). Mõlemal pool paisjärve on valdavalt

elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Teed on transpordimaa sihtotstarbega, on üksikuid ärimaa,

üldkasutatava maa ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid.

Kontaktvööndi ala on valdavalt kehtestatud detailplaneeringutega katmata, kehtestatud DP-d

on Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering (2011), Ravala mnt 12 katastriüksuse DP (2023), Kose

supelranna detailplaneering (2000), Pargi tn 7A kinnistu detailplaneering (2003), Alu piirkonna

detailplaneering (2006).

Muid algatatud ega koostamisel olevaid detailplaneeringuid kontaktvööndi alal pole.

Juhtfunktsioon kontaktvööndi alal on eramutel. Eramute paiknemisel tänava ehitusjoont on

võimalik tuvastada pigem Kose Veskijärvest lõunas olevail tänavail. Kinnistud on valdavalt

nelinurkse kujuga, kuigi umbes kolmandik on keerulisema kujuga. Täisehitusprotsent hoonestatud

kinnistutel jääb hetkel valdavalt vahemikku 5 - 25%.

Hoonestatud kinnistutel on tegemist eramutega, abihooneid 0-2.

Kokkuvõttes võib öelda, et koostatav detailplaneering on oma lahenduselt sobilik kontaktvööndis

oleva olukorraga, planeeringuala täiendab lähiala ruumi ja loob sobiliku ülemineku

olemasolevate eramajade alalt loodavale kortermajale.

6. Planeering ja ehitusõigus

6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine

Uus hoonestus planeeritaval maaüksusel arvestab olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga. Uus

hoonestus on ette nähtud projekteerida kaasaegse ja pilkupüüdva vormikeelega, mis tagab asula

9 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

keskosale ja veekogu vastaskaldalt vaadeldes sobiliku esinduslikkuse. Hoonete projekteerimisel on

nõutud kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja piirkonna ajaloolise miljööga sobivusega

arvestamist. Planeeritav hoonestus ei pea kopeerima lähiala hoonestustavasid.

Hoonestustingimuste väljatöötamisel on arvestatud ümberkaudsete hoonete arhitektuuriga

(valdavalt viilkatusega üksikelamud ja abihooned), uue hoonestuse puhul on esitatud

kaasaegsuse nõue. Hoonete arhitektuurne lahendus peab olema liigendatud mahult ja

materjalidelt selliselt, et ei tekiks suuri jaotusteta pindasid fassaadidel ja hoonemahtudel,

liigendamisel võib kasutada ka haljastust. Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada vallaarhitektiga.

Kuna kinnistul olemasolevad abihooned on ehitatud õigusliku aluseta, siis nad likvideeritakse.

6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud

Olmeprügi käitlemine ja äravedu lahendatakse vastavalt Kose valla jäätmekäitluseeskirjadele.

Olmeprügi kogutakse kinnistutel juurdepääsutee lähedusse planeeritud sorteeritud jäätmete

urnides (betoonalused erinevat tüüpi olmejäätmete konteineritega).

Veekäitluse keskkonnakaitselised tingimused vaata käesoleva seletuskirja p. 11. ja 16.

6.2. Planeerimispõhimõtted

Planeeritaval alal olevad kinnistud hoonestatakse vastavalt joonisel 04 “Põhijoonis” toodule.

Kuna Ravila mnt-l (teise nimega riigitee nr 11122 "Kose sanatooriumi tee", edaspidi valdavalt

kasutatud sõnastust Ravila mnt) ei ole võimalik ehitusjoont tuvastada, siis käesoleval juhul ka

kohustuslikku ehitusjoont kinnist Ravila mnt poolsel küljel ei määrata. Ravila mnt teekaitsevööndi

laius on 10 m, Transpordiameti antud soovituslik hoonestuse kaugus on 20 m tee servast.

Varasemalt kehtestatud Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneeringus on määratud Kose veskijärve

poolsetel kinnistute külgedel kohustuslik ehitusjoon. Varasema DP ehitusjoon on tuletatud Ravila

mnt 10 hoonestuse ja Ravila mnt 12 kinnistul olnud lammutatud hoone järgi. Kuna Kose veskijärv

teeb Ravila mnt 12B ja 12C kinnistute juures käänaku ja olemasolevad hooned on kavas

lammutada, siis looduses hõlpsasti tuvastatavaid juhiseid vaatekoridoride moodustamiseks ei ole.

Varasemas DP-s määratud Kose veskijärve poolsest ehitusjoonest kinnihoidmine ei soosi kinnistute

ruumilise kvaliteedi potentsiaali võimendamist, mistõttu käesolevas detailplaneeringus on Kose

veskijärve poolse kohustusliku ehitusjoone määramisest loobutud.

6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad

Hoonestusala paiknemine ja hoonestuspiirangud, pääsud kinnistule, hoonete ja rajatiste soovituslik

paiknemine (illustratiivselt) on näidatud joonisel 04 “Põhijoonis”. Uute hoonestusalade

paigutamisel on arvestatud tellija ja Kose Vallavalituse soovide ja olemasoleva olukorraga.

Hooneid on lubatud ehitada hoonestusaladele. Rajatisi (tänavavalgustus, jalgratta- ja jalgtee ja

sild, parklad, piirdeaiad, jäätmete varjualune jms) on lubatud ehitada kinnistul hoonestusalast

väljaspool aladele, kus ei ole tehnovõrkude kaitsevööndeid ega teekaitsevööndit.

Olemasolevad õigusliku aluseta ehitatud abihooned lammutatakse.

10 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele

Detailplaneering vastab kehtivale Kose valla üldplaneeringule. Käesolev planeeringu

kehtestamisel muutub osaliselt kehtetuks Kose Vallavolikogu 22. veebruari 2012. otsusega nr 125

kehtestatud Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneeringu (Ravila mnt 12A, 12B, 12C kinnistute osas),

vastavalt joonisele 05.

6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid

Hooneprojekti koosseisus on kohustuslik koostada krundile heakorrastusprojekt, mille järgi rajada

uus haljastus ning vajadusel piirdeaiad. Piirdeaedade lubatud asukohad on kinnistute piiridel kuni

ehituskeeluvööndi piirini (et säiliks rohelise võrgustiku koridor); piirete rajamine kallasrajale,

veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse ei ole lubatud. Lubatud on võrkaiad või osaliselt läbipaistvad

puitaiad, mis ei tohi olla kõrgemad kui 1,5 meetrit. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete

rajamine, samuti ei tohi teha teravate otstega piiret, kuhu võivad metsloomad kinni jääda.

Piirdeaia lahendus peab sobituma hoonete arhitektuurilahendustega ja vastama piirkonna

piirdeaiatavadele.

Väikevormide paigaldamisel tuleb arvestada maaküttekontuuri asukohtade ja sügavusega,

võimalusel vältida sügavamate kui 30 cm vundamentide kasutamist.

6.3. Ehitusõigus

Hoonestusala piires võib igale katastriüksusele ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu ja kuni

kaks ühekorruselist abihoonet.

Igal kinnistul on lubatud maksimaalne summaarne hoonete ja eraldiseisvate varjualuste

ehitistealune pind on 600 m2, sellest võib olla kuni 120 m2 abihoonete ehitistealune pind (kõigi

abihoonete kohta kokku). Hoonete maksimaalne lubatud maapealne suletud brutopind on kuni

1200 m2. Alla 20 m2 hoonete puhul nende arvu ei piirata, kuid kõigi abihoonete ehitistealuste

pindade summa ei tohi ületada 120 m2. Kuni 60 m2 hoonete puhul käsitletakse neid tavaliste

abihoonetena. Olemasolevad õigusliku aluseta ehitatud aiamajad likvideeritakse. Piirdeaedade

ja tehnorajatiste ehitistealuseid pindasid ei piirata.

Katusekalded on vahemikus 0°…30°, üksikelamu kõrgus max 8,0 m, abihoonete kõrgus max 6,0 m

(või olemasolev), mõõdetuna maapinnast hoone ümbruses, maapinna kalde puhul maapinna

kõrgeima ja madalaima kõrguse keskmisest väärtusest. Hoonete sokli kõrgus ja hoonete esimese

korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga, ent mitte kõrgem kui

+150 cm olemasolevast pinnase kõrgusest.

Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida nende sobivust väljakujunenud miljööga piirkonda.

Välisilmelt peavad olema hooned atraktiivse ja otstarbeka vormikeelega, historitsistlike ja

järeleaimavate stiilide ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud. Asukoha eripära arvestades

soositakse projekteeritavate hoonete väljapaistva vormikeele kasutamist.

Välisviimistluseks on lubatud kasutada järgmisi materjale - puitu (laudis, vineer), krohv, tehisplaat,

millega võib kombineerida valikuliselt looduskivi, tellist ja/või krohvi. Katusekatetena kasutada

11 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

rullmaterjali, laudist, muru, kivi või plekki. Välisviimistlusmaterjalide nõuded kehtivad nii põhi- kui ka

abihoonetele. Abihooned ja piirded peavad sobima põhihoonete arhitektuuriga.

Kruntidele ulatuvad piirangud (kaitsevööndid) on kantud planeeringu põhijoonisele

joontega/pindadega ja ehitusõiguse tabelisse kirjeldustena.

6.3.1. Raietööd

Planeeritav ala puhastatakse võsast ja surnud/ohtlikest puudest. Kõrghaljastuse likvideerimisel

arvestada Kose Vallavolikogu 27.08.2017. määrusega nr. 145 "Puude raieloa andmise kord Kose

vallas".

6.3.2. Radooniohjemeetmed

Kinnistu asub Harjumaa pinnase radooniriski kaardi järgi normaalse radooniriskiga piirkonnas (10-

30 kBq/m3). Erimeetmeid radooni hoonetesse sattumise vältimiseks vaja rakendada ei ole.

Hoonete kavandamisel näha ette järgmised radooniohjemeetmed: tagada hea ehituskvaliteet,

kasutada tarindite radoonikindlaid lahendusi ja nõuetekohaseid ventilatsiooni lahendusi.

Soovitatav on tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui

pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi

ja seina liitekoht kui ka toru või kaabli ning hülsi vahe.

7. Liiklus ja parkimine

DP liiklusosa ja riigimaanteega põkkumiste lahenduse aluseks on Transpordiameti 03.08.2022 kiri nr

7.2-2/22/16910-2. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11122 "Kose sanatooriumi tee", kilomeetritel

0,335 – 0,430. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 289 autot. DP alal on linnalises asulas

tänavana käsitletava riigitee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetrit.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral tuleb taotleda

nõuded projektile Transpordiametilt.

Vastavalt Kose valla kehtivale üldplaneeringule on Ravila mnt-e (teise nimega riigitee nr 11122

"Kose sanatooriumi tee") kavandatud kergliiklustee, maanteel puuduvad hetkel kõnniteed

mõlemal pool teed. Kõnni- ja/või kergliiklusteede rajamiseks on käesolevas DP-s näidatud riba

Ravila mnt põhjaküljel (mugavam paigutada olemasolevate kraavide suhtes), Ravila mnt 12A,

12B ja 12C kinnistutest riba eraldada pole tarvis järgmistel põhjustel:

1. Ravila mnt (teise nimega riigitee nr 11122 "Kose sanatooriumi tee") projektkiirus vaadeldaval

lõigul on 40 km/h (andmed varasemalt kehtestatud DP-st) ja vaadeldaval lõigul on tegu

maanteega linnalises asulas;

2. Tee serva ja kinnistu piiri vahel on laiust maksimaalselt 14,3 m ja minimaalselt 5,7 m, mis on

enam kui 2,5 m laiune kergliiklustee nõuab;

12 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

3. Linnalises asulas ja sedavõrd madala projektkiirusega teelõigul ei ole tarvis kavandada

kergliiklustee ja sõidutee vahele haljasriba.

Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele toimub riigiteelt nr 11122. Igale kinnistule on ette nähtud

üks mahasõit. Kinnistute juurdepääsuteede kohta koostada eraldi projektiosa planeeritavate

hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus ja kooskõlastada lahendus Transpordiametiga.

Enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist peab olema nõuetekohane ristumiskoht välja

ehitatud. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes

hoone kasutusloa väljastamist.

Parkimine on lahendatud kinnistul. Riigiteel parkimist ja tagurdamist ei ole ette nähtud.

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad. Projekteeritud

üksikelamute parkimisnormatiiv, väikeelamute ala: 3 kohta / eramu. Parkimisalad on soovitav

lahendada kinnistute põhjaosas.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks, planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamine on DP-st huvitatud isiku kohustus.

7.1. Mürakaitsemeetmed

Lähtuvalt asjaolust, et planeeritav ala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Käsitletaval alal liiklusmüra mõõtmisi teostatud ei ole. Kuna riigimaantee nr 11122 "Kose

sanatooriumi tee" liiklassagedus on madal ja suurim lubatud kiirus kinnistute Ravila mnt 12A, 12B ja

12C kõrval on 40 km/h, siis ei erine müraolukord ülejäänud Kose aleviku müratasemest ja võib

väita, et planeeringualal müra tasemed ei ületa keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

(redaktsioon 30.05.2020) kehtestatud müra piirväärtusi II-kategooria alal nii päevasel kui ka öisel

ajal.

Vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002. määrusele nr. 42 (redaktsioon 01.01.2021) "Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid" on planeeritaval alal müra taotlustasemeks liiklusmüra ekvivalenttase

päeval 50 dB ja öösel 40 dB.

Leevendusmeetmetena on võimalik soovitus hoone arhitektuuris arvestada, et hoones olevaid

eluruume planeerida riigiteest kaugemale külge, hoonete konstruktsioonide ja avatäidete

valimisel tagada nõuetekohane mürapidavus, planeeritavad hooned paigutada riigiteest

võimalikult kaugele. Olemasolev haljastus (okaspuude rivi Ravila mnt ääres) säilitatakse.

Leevendusmeetmete koosmõjul on müra normtasemed elamus tagatud ja puudub vajadus

müratõkkeseinte rajamiseks. Müra vähendamise meetmed peavad olema rakendatud hiljemalt

planeeritavatele elamutele kasutuslubade väljastamise ajaks.

Vibratsioonimõõtmisi ei ole käesoleva DP mahus teostatud. Kuna liiklusintensiivsus on riigimaanteel

nr 11122 hõre, siis hea ehituskvaliteediga on võimalik tagada projekteeritavates elamutes

vibrokiirenduse piirväärtused päeval alla 0,00883 m/s2 (<79 dB) ja öösel alla 0,00631 m/s2 (<76 dB),

13 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

baaskõvera koefitsient päeval on 1,4, öösel 1,0, vastavalt Sotsiaalministri 17.05.2002. määrusele nr

78 "Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid".

8. Heakorrastus

Hoonestusalade planeerimisel on arvestatud olemasolevate looduskaitseliste piirangutega.

Ehitusega rikutud kohtades taastada haljastus. Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada.

Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada krundile sissesõidutee lähedale

rajatud betoonalusele.

9. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest

eemale ja immutada pinnasesse. Vältida sademevete valgumist naaberkruntidele ja avalikele

aladele, krundi maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Hoonete 0,00

ettepanek vt. joonis 04 “Põhijoonis”, lubatud on joonisel märgitud kõrgusmärgist erineda kuni ±0,5

m võrra. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele ja

teeprojektile. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires.

Kinnistu vertikaalplaneeringu lahendust on lubatud muuta planeeritava hoone ja kallasraja

vahele jääval alal selliselt, et loodavad pinnavormid toetavad kinnistute poollooduslikku kooslusse

sulandumist. Täpsem lahendus anda planeeritavate hoonete kohta koostavate projektide

raames. Hoonestusalade ja kallasraja vahele jääval alal ei määrata maapinna tõstmisele kõrguse

piirangut.

Planeeringus nähakse ette võimalus paigaldada Ravila mnt 12A kinnistu loodeservas olev kraav

torusse. Torusse paigaldamisel tuleb sademeeveetorule ette torule näha kaitsevöönd 2+2 m toru

teljest ja määrata kas kohaliku omavalitsuse või Transpordiameti kasuks veejuhtimisservituut. Kraavi

allesjätmisel paikneb hoonestusala 1.0 m kaugusel kraavist.

10. Planeeritava ala bilanss

1. Planeeritav ala 13891 m2

2. Elamumaa 11399 m2

3. Suletud maapealne brutopind 3600 m2

4. Hoonete arv 3 üksikelamut, 6 abihoonet

5. Parkimiskohti 9min

11. Keskkonnakaitse nõuded

Kinnistule hoonestusala määramisel on lähtutud olemasolevatest seadustest (Looduskaitseseadus,

Asjaõigusseadus, Ehitusseadustik) tulenevatest piirangutest. Planeeritavate üksikelamute

veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse asula ühisvõrkude baasil, elektrivarustus rajatavatest

kilpidest, side olemasolevate võrkude baasilt. Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis

paigutada kruntide sissesõiduteede lähedale betoonalustele. Kruntide valdajad peavad järgima

14 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Kose valla jäätmehoolduseeskirja ja sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega. Taastada

ehitusega rikutud kohtades muru. Juurdepääsutee(d) ja parkimisplatsid sillutada.

11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik.

Antud detailplaneeringu korral määratakse kinnistutele varasema DP-ga võrreldes suurem

ehitusõigus ja laiendatakse hoonestusala Kose valla uues ÜP-s määratud Kose veskijärve

ehituskeeluvööndini. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid

negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke

tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-

, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise

meetmed või nende korral käitumise lahendused; hinnati radooniohjemeetmete rakendamise

vajadust (vajadus puudub); hinnati suhteliselt kaitstud põhjaveega alal põhjavee kaitseks

lisameetmete rakendamise vajadust (vajadus puudub); selgitati välja kavandatava tegevusega

kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti ette haljastuse ja

heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad

a) majanduslikud mõjud:

Piirkonna majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uute

elanikega suureneb kohaliku ettevõtluse võimalik tulubaas.

b) sotsiaalsed mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine on lähipiirkonnas sotsiaalselt positiivse mõjuga -

korrastatakse aleviku käidavas kohas olevad võsastuvad kinnistud. Planeeringus on arvestatud

avalike taristutega - rajatav jalgratta- ja jalgtee Ravala mnt 12 kinnistu lääneservas, valgustatud

jalgratta- ja jalgtee sild üle Kose Veskijärve, kallasrajale promenaadi väljaehitamise potentsiaal.

c) kultuurilised mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal kultuurilisi

mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Kose vallas paiknevate kultuuripärandiobjektide

väärtust.

d) mõju looduskeskkonnale:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist,

kinnistute kasutuselevõtt ei halvenda lähiala looduskeskkonna olukorda. Võsastuva kinnistu

korrastamine uuendab aleviku elu- ja looduskeskkonda.

15 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks

Projekteerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest. Soovitav on sõlmida naabrivalve lepingud.

Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja

uste konstruktsioon ja lukustus). Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad

välisvalgustid (prožektorid). Kuritegevuse vältimiseks mõeldud välisvalgustid peavad olema

varustatud liikumisanduritega ja olema tundlikkusega, mis reageerib inimestele ja suurtele

loomadele, et vältida liigset valgusreostust piirkonnas.

13. Tuleohutusnõuded

Detailplaneering on koostatud vastavuses Siseministri 30.03.2017. määrusele nr. 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“.

Tuletõrjeveevarustus vastab EVS 812-6:2012+A1+A2. Lähim olemasolev hüdrant asub Ravila tn 21

kinnistu ees, ~170 m kaugusel planeeritava ala kirdenurgast. Nõuetekohase kaugusega

tuletõrjeveevarustuse tagamiseks tuleb paigaldada uus nõuetekohane hüdrant Ravila mnt 13A

kinnistu lõunanurga lähedale De110 mm PE veetorule.

Juurdepääsuteed peavad vastama standardile EVS 812-7:2018 ja siseministri määrusele nr 17: tee

laius peab olema vähemalt 3,5 m ja tupiktee korral peab tee otsas olema päästetehnikale

ümberpööramise plats.

Hooned peavad paiknema naaberkinnistute hoonetest vähemalt 8,0 m kaugusel või tuleb

tuleohutus tagada ehituslike nõuetega (REI60 tulekindlad seinad 4,0 ... 8,0 m vahekauguse puhul,

REIM120 tulemüürid 0,0 ... 4,0 m vahekauguse puhul). Vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3.

14. Elektrivarustus

DP elektriosa lahendust ei muudeta võrreldes kehtiva Ravila mnt 12 kinnistu DP (2011), liitumiskilbid

on kinnistute piiridele rajatud, kõikidel kinnistutel on olemas kehtivad liitumis- ja tarbimislepingud.

Kinnistute elektrienergiaga varustamiseks nähakse ette 0,4 kV maakaablitega toiteliinid alates

paigaldatavatest liitumiskilpidest hoonetesse.

15. Sidevarustus

Käesolevas DP-s nähakse ette perspektiivsete sidekaablikanalisatsioonitorustike rajamine

hoonetest kuni tänavani, paralleelselt ja samas kaevises maakaablitega liitumiskilpideni; vastavalt

Telia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr. 38037280.

Planeeritaval alal paiknevad Teliale kuuluvad sideehitised 2x(TPP10x2);TZ19x4. Projekteeritavate

hoonete ehitusprojektide koosseisus näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks,

tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Lähim optilise sidevõrguga liitumispunkt on kaev

F52S11_K31 Kehra mnt 4 kinnistu juures. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7 m,

teekatete all 1,0 m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torud seinapaksusega 4,8 mm.

Sidekaablite paigaldamine teostada vastavalt lõpptarbijate ja sideteenuse osutaja vahelistele

kokkulepetele. Hoonete sidevarustus lahendatakse alal olemasolevate sidevõrkude kaudu. Täpne

16 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

lahendus anda projekteeritavate hoonete ehitusprojektide koosseisus. Olemasolevatele

sidekaablitele, millele ei ole veel määratud servituute, on vaja määrata liiniservituudid

kaabliomaniku kasuks.

16. Veevarustus ja kanalisatsioon

DP veevarustuse ja kanalisatsiooniosa koostamise aluseks on varasemalt kehtestatud Ravila mnt

12 kinnistu DP ja selle alusel koostatud projekt "Ravila mnt 12a, 12b ja 12c vee- ja

kanalisatsioonitorustikud", koostaja Mirrom OÜ, töö nr 21010, 15.09.2022, ehitustöid ei ole selle

projekti alusel veel alustatud. Vajalikud torustikud liitumispunktidest hooneteni on vaja välja

ehitada hoonetega koos. Prognoositud vooluhulgad kinnistute kohta: vesivarustus 4 in x 143 L/in x

3 = 1,8 m3/ööp; kanalisatsioon 4 x 143 x 3 = 1,8 m3/ööp. Vee ja kanalisatsioonitorustike kohta

koostatakse eraldi projekt. Sademeveed immutatakse pinnasesse omal kinnistul

vertikaalplaneerimise abil, vajadusel rajatakse sademevee- ja drenaažitorustikud suubumisega

rahustusaladele ja neist imbuvad sajuveed läbi pinnase jõkke.

17. Soojusvarustus

Lahendatakse lokaalsena. Saastavaid kütteliike (otseelektriküte, vedelkütus, küttegaas, kivi- ja

pruunsüsi, põlevkivi jms) ei kavandata, asula küttevõrguga ei ühineta. Kavas on planeeritavate

hoonete kütmiseks (ja vajadusel ka jahutamiseks) kasutada kombinatsiooni kinnise kontuuriga

horisontaalsest maasoojussüsteemist, õhksoojussüsteemist, päikeseenergiasüsteemist

(veesoojendid + päikesepatareid). Maasoojussüsteemi torustikku on lubatud paigaldada ka

ehituskeeluvööndisse, aga mitte veekaitsevööndisse (võimaliku asukoha väliskontuur on näidatud

põhijoonisel, planeeritavad hooned ja tehnovõrgud vähendavad ala vastavavalt soovituslikele

kujadele). Soovituslikud kujad ja vahekaugused maasaaojussüsteemi kontuurist on vähemalt 5 m

kinnistu piirist, vähemalt 3 m hoone välispiirist, vähemalt 5 m maa-alustest torustikest, vähemalt 20

m naaberkinnistu soojuspuuraugust ja vähemalt 20 m naaberkinnistu puurkaevuni või salvkaevuni

(teadaolevalt naaberkinnistutel alal puuduvad puurkaevud, salvkaevud, soojuspuuraugud).

Küttesüsteemi täpne lahendus anda hooneprojektide koosseisus.

18. Planeeringu elluviimine

Planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel Kose

Vallavolikogu 22.02.2012. otsusega nr. 125. kehtestatud Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering

kehtetuks joonisel 05 „Ravila mnt kinnistu 12 DP kehtetuks muutuva ala joonis“ näidatud ulatuses.

Kose Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isikud sõlmisid 19.07.2022 halduslepingu nr 2-

7.9/83, millega lepiti kokku detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse

elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise

kohustused ja kasutamise tingimused.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks

naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi

17 21.11.2023

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

(kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele

osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Käesolev

detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallavalitsusele kohustust mahasõitude ja sellega

seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima planeeritava krundi omanik. Krundi

omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise

käigus tuleb täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsutee ja parkimisalad, haljastuslahendus

ning tehnovõrkude täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi

omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik ühendused tehnovõrkudega

vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik

planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Elektriühenduse

loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri madalpingekaablid

ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal. Kõik riigitee kaitsevööndis

kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud

järjekorras saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:

- maakorralduslike toimingute teostamine, servituutide ja avaliku kasutusega alade

määramine. Planeeritud tehnovõrkudele, mis asuvad transpordimaal, on vajalik seada isiklik

kasutusõigus nende omanike (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS) ja transpordimaa omaniku

Transpordiameti vahel. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed

lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis.;

- kinnistuväliste tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide

koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel;

- ehituslubade väljastamine Kose Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede

ehitamiseks, vajadusel;

- uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade

väljastamine Kose Vallavalitsuse poolt, vajadusel;

- hoonetele ja rajatistele ehituslubade väljastamine,

- hoonetele ja rajatistele kasutuslubade väljastamine.

Planeeritavatele hoonetele ei väljastata enne kasutusluba, kui detailplaneeringukohased

rajatised on välja ehitatud ja kasutatavad.

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A2

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Veiko Koppe, vol.arh.7

Madis Karu Madis Karu

Eleet Invest, Radix Transport, Kornak

Kaido Kornak

Eleet Invest, Radix Transport, Kornak

Kaido Kornak

21.11.2023

KLP0122

1:500

DP

04

Ravila 12A, 12B, 12C, Kose, Kose v, Harju

Põhijoonis

R 200.0

R 200.0

LP V

LP K

2 x LP E

2 x LP S

Olemasoleva tuletõrjehüdrandi teenindusala

Kallasrada 4 m

Veekaitsevöönd 10 m

Ehituskeeluvöönd 25 m

Piiranguvöönd 50 m

Kallasrada 4 m

Veekaitsevöönd 10 m

Ehituskeeluvöönd 25 m

Piiranguvöönd 50 m

Õigusliku aluseta ehitatud aiamaja likvideeritakse

Õigusliku aluseta ehitatud aiamaja likvideeritakse

LP E

LP S

Uus paigaldatav hüdrant

Õigusliku aluseta ehitatud aiamaja likvideeritakse

33702:003:1750 Ravila mnt 10a

33702:003:1740 Ravila mnt 9

33702:003:0024 Ravila mnt 15

33702:003:0030 Ravila mnt 11

33702:003:0085 Ravila mnt 13

33702:002:0226

11122 Ravila m aantee

33702:003:0233 Ravila mnt 12

33702:003:0234 Ravila mnt 12a

33702:003:0235 Ravila mnt 12b

33702:003:0236 Ravila mnt 12c

33801:001:0899 Ravila mnt 17

33801:001:1182 Ravila mnt 17a

33801:001:1309

Allika tn 8a // Pirita jõgi L3

33801:001:1269

Ravila m

nt 1 3a

kraav

kraav

kraav

kraav

Kose Veskijärv

51.44 30.11.21

51.42 30.11.21

kr aa

v

kill.

Kr

A

plaat

pl.

Ravila mnt

kr.

kr.

kr.

kr.kr.

2H

E H

E H

E H

E 2H

E 2H

11

13

15

17

10a

12

orie nt.

Ø100pl

55 ,69

Ø160PVC

Ø160PVC

Ø160PVC

Ø160PVC

Ø160PVC

Ø160PVC

PK

Ø110 PE

Ø110 PE

Ø110 PE

Ø110 PE

orient.

PK

56.59 56.20-56.03

150 Pl

56.32 55.52-55.46

150bet

55.30-55.38 56.53 400bet

55.54-55.55 56.42

250pl

ka sv

u h

.

aiamaja

aiamaja

ai am

aj a

aiamaja

purre

lepp 10 0,10

toomingas 10 0,10

TP

TP

G a

a si

m a

h u

ti

aiamaa

aiamaa

aiamaa

kasvuh.

aiamaa

56.53 56.58 56.49

56.43

56.51 56.49

56.39 56.48 56.54

56.36 56.47 56.61

56.37 56.56

56.63 56.40

56.60

56.65

56.34

56.34 56.63

56.69

56.55

56.61

56.55

56.73

56.67

56.70

56.77

56.59

56.37

56.48

56.62

56.76

56.69

56.42 56.47

56.25 56.25

55.89

55.39 55.50

55.46

54.30

53.58

53.34

53.14

52.57

53.21

53.44

53.69

53.77 53.63

53.22 53.17

53.44

54.12

53.65

53.66

54.53

55.01 55.14

55.23

55.32

55.53

55.62

55.28

55.56

55.83

55.92 55.76

55.55

55.52

55.62

55.88

55.89 55.68

55.38

55.26

55.22

55.27

55.56

55.59

55.76

52.88

52.12

51.76 53.28

52.35

51.67 52.15

52.84

54.08

5 3.

15 54.05

53.89

54.44

54.64 55.00

54.87 54.99 55.22

54.86

54.36

53.64

51.46

52.30

53.83

53.72

53.58

51.46

53.57

52.80

53.47

52.47

53.11

53.03

51.65

51.62

51.96

53.09

52.66

52.93

51.90

53.22

51.59

51.46

51.76

51.58

52.55

51.75

51.80

51.85

51.94

51.75 52.00

52.08

51.88 51.78

51.82 51.93 51.81

52.52

52.66

52.52

52.91

53.09

53.29 53.28

53.07

53.02

52.90 52.94

52.91

52.30 52.23

52.19 51.92

52.19

51.66 51.46

52.07

52.17

52.86 52.66

53.38 53.62

53.19

52.33

52.01

53.14

53.50 53.42

53.75 53.66

51.68

51.45 51.45

51.45

52.19

53.21

53.23

53.58

54.18

54.45

53.96 53.91 53.81

53.79

54.09

53.63

54.08

53.42

54.68

54.61

54.73

54.49

55.19

55.25

55.36

55.04

55.47 55.09

55.42

55.04

55.50

55.69

55.53

55.75

55.97

56.16 55.95

55.83

55.42

55.17

55.26

55.33

55.50

55.32

55.46

55.73

55.86

55.80

55.84

56.14 56.13

56.10 56.05

56.22

55.99

56.06

55.78

55.67

55.58

55.80

55.58

55.82

55.50

55.48

55.43

55.49 55.69

55.54

55.49

55.45

55.45

5 4.

45 5 5.

17

54.90

5 3.

88

54.82

55.07

54.28

54.75

55.25 55.44

55.74

55.73

55 .68

55 .56

5 4.

73

5 4.

67

55.56

55.83

55.81

55.63

55.77 55.86

55.72

55.85

56.05 56.31

54.74

55.41

55.44

55.62

55.70

55.86

56.16

56.24

56.39

56.05 55.99

55.78

56.68

56.45 56.59

56.36

55.23

53.82

53.12

52.21

51.45

56.12

56.10

56.40

56.19 56.23

56.28

56.31

56.30

56.35 56.32

56.36

56.19 56.29

56.36

55.91 56.25

56.35

56.15

56.15

56.33 56.34

56.23

56.10

56.08

56.23

56.10

56.23

56.24

56.22

56.21

56.23

56.25

55.99

56.06

56.10

56.08

56.10

56.29

56.11

56.05

56.13

56.12

56.19

56.00

56.30

56.34

56.19

55.76

55.56

55.44

55.51

55.73

54.75

55.14 55.24

55.33

55.31 54.74

54.45

X= 6561300

Y= 566900

X= 6561100

Y= 567050

X= 6561150

Y= 566900

X= 6561200

Y= 567000

X= 6561300

Y= 567050

A.

Ra vila

m nt

A .

HKO115

riigitee nr 11122

"Kose sanatoorium i tee"

53.00

54.00

55.00

56.00

55 .0

0

54.00

53.00

52.00

53.00

54.00

55.00

56.00

52.00

53.00

54.00

55.00

56.00

1

3218 m 2

E100%

8.0 2 / -1 600

600 1 / 2

2

3419 m 2

E100%

8.0 2 / -1 600

600 1 / 2

3

4762 m 2

E100%

8.0 2 / -1 600

600 1 / 2

LP K

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev side maakaabel

Olemasolev maa-alune veetorustik

Olemasolev reoveekanalisatsioon

Ehituskeeluvöönd 25 m

Elamumaa sihtotstarve

Olemasolevad teed

Olemasolev võrkpiire

Sissesõit kinnistule

Projekteeritud reoveekanalisatsioon

Planeeritav sidekanalisatsioon

Projekteeritud kaablikanalisatsioon

Projekteeritud veetorustik

Liitumispunkti asukoht E-elekter, V-vesi, S-side, K-reoveekanalisatsioon

Planeeritud hoonestusala

Veekogu

Planeeritavad kinnistusisesed teed, parklad, illustratiivne asukoht Planeeritava elamu illustratiivne asukoht

Tehnovõrkude kaitsevööndid

Kinnistut läbivate tehnovõrkude servituutide ettepanek

Piiranguvöönd 50 m

Teekaitsevöönd 10 m

Veekaitsevöönd 10 m

Kallasrada 4 m

Varasemalt projekteeritud sissesõiduteede, tehnovõrkude ja vertikaalplaneeringu ala

Olemasolevad kinnistute piirid

Transpordiameti soovituslik hoonestuskaugus teest

Märkused: Joonisel esitatud hoonete kujud ja asukohad ning kinnistusisesed planeeritavad tehnovõrgud on illustratiivsed ja lahendatakse hoonete ehitusprojektide koosseisus. Vastavalt Kose valla üldplaneeringule paikneb kinnistul ehituskeeluvööndi piirist kuni Kose veskijärve kaldani rohelise võrgustiku koridor.

Planeeritud maaküttetorustiku ala väliskontuur, ala väheneb hoone ja tehnovõrkude kujade võrra vastavalt koostatava hooneprojekti lahendusele

Planeeritav tänavavalgustus

Võimalikud piirdeaedade asukohad

Ehitusõiguse põhiandmed

Hüdrandi teenindusala R200 m

Planeeritava ala piir

Ravila mnt 12 katastriüksuse DP planeeritava hoonestuse illustratsioon

Ravila mnt 12A, 12B ja 12C katastriüksuste detailplaneering

Projekteeritud reovee survekanalisatsioon

Planeeritud maakaabel

Planeeritav sajuveekanalisatsioonVeejuhtimisservituudi ettepanek

Pos

Kinnistu pind

sihtotstarve Põhi-

hoone H Põhihoone korruseid

maapealne / maa-alune

Hoonete luba- tud max maa-

-alune pind

Hoonete luba- tud max maa- pealne pind hooneid /

abihooneid

pos nr

krundi aadress

krundi plan. pind m2

max ehitiste alune

pind m2

Hoonete max korrus; max kõrgus

Hooneid krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %:

DP liikide kaupa / katastriüksuse liikide kaupa

max maapealne

suletud brutopind

min. tule- püsi- vus

parkimiskohti, normatiivne / kavandatud

1 Ravila mnt 12A

3218 600 2/-1; 8.0 m 1+2 E100%

Elamumaa 100% 1200 TP3

3.0max

/ 3.0max

KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED, KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED

Abihoonete max korrus; max kõrgus

1/-1; 6 m

a rh

ite kt

u u

ri- jm

. n õ

u d

e d

ki ts

e n

- d

u se

d

Välisilmelt peavad olema hooned otstarbeka ja atraktiivse vormikeelega, historitsistlike ja järeleaimavate stiilide ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud. Asukoha eripära arvestades soositakse projekteeritavate hoonete väljapaistva vormikeele kasutamist. Välisviimistluseks on lubatud kasutada järgmisi materjale - puitu (laudis, vineer), krohv, tehisplaat, millega võib kombineerida valikuliselt looduskivi, tellist ja/või krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali, laudist, muru, kivi või plekki. Välisviimistlusmaterjalide nõuded kehtivad nii põhi- kui ka abihoonetele. Abihoonete maksimaalne summaarne hoonealune pind kinnistu kohta võib olla kuni 120 m2, kõrgus kuni 6.0 m (või olemasolev). Katusekalded on vahemikus 0°…30°. Hoonete sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga, ent mitte kõrgem kui +150 cm olemasolevast pinnase kõrgusest. Uusi piirdeaedasid on lubatud rajada põhijoonisel näidatud asukohtadesse. Lubatud on võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad, kõrgusega kuni 1,5 m.

veekaitsevöönd 10 m, sidekaabli servituut 1+1, ehituskeeluvöönd 25 m, piiranguvöönd 50 m, teekaitsevöönd 10 m, kallasrada 4 m, Ravila mnt 12A kinnistul kohustus tagada loodepiiril oleva kraavi toimimine

2 Ravila mnt 12B

3419 600 2/-1; 8.0 m 1+2 E100%

Elamumaa 100% 1200 TP3

3.0max

/ 3.0max 1/-1; 6 m

3 Ravila mnt 12C

4762 600 2/-1; 8.0 m 1+2 E100%

Elamumaa 100% 1200 TP3

3.0max

/ 3.0max 1/-1; 6 m

A-MAJA OÜ

MA Arhitektuur (16765213)

KOOSTÖÖS: Z500 EESTI

TEL: +372 55559744

EMAIL: [email protected]

WWW.Z500.EE

ÜKSIKELAMU (11101) EELPROJEKT Ravila mnt 12b, Kose alevik, Kose vald, Harju maakond

Katastritunnus: 33702:003:0235

Tellija: Kalle Pormann E-mail: [email protected]

Jooniste projekteerija: Kaspar Lätt

Projekt: Eelprojekt Töö number: 0032 Kuupäev: 16.01.2024

Vastutav spetsialist: Marina Toomel

Telefon: +372 55670734 E-mail: [email protected]

Ärinimi: A-MAJA OÜ Registrikood: 16765213

Telefon: +372 53874959 E-mail: [email protected]

Aadress: Tehnika 51-12, Tallinn, 10136

2

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

Sissejuhatus Käesoleva projektiga lahendatakse uusehitise püstitamine hoonestamata Ravila mnt 12b, Kose alevik, Kose vald, Harju maakond (33702:003:0235) kinnistule, kasutusena üksikelamu (11101).

Projekt on koostatud Tellija algandmete alusel ja koostöös Tellijaga. Tellija poolt esitatud Z500 FinEst OÜ (http://www.z500.ee) poolt turustatav tüüpprojekt eramutüübile Z378. Käesoleva projekti eesmärk on tüüpprojekti kohandamine vastavaks kehtivale seadusandlusele ja standarditele ning ehitusloa taotlemine. Kõik autoriõigused on Tellija poolt tasutud.

Ehituse käigus tuleb arvestada kooskõlastavate organite nõudistega. Uusehituse ehitusprojekti (eelprojekti staadiumis) koostamise aluseks on järgmised dokuendid: Tellija lähteülesanne, RAVILA MNT 12A, 12B JA 12C KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING planeeringu ID 111392 (21.11.2023), projekti punkt 1.3 toodud normdokumendid.

3

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 2

1 Üldosa .......................................................................................................................................... 4

2 Asendiplaan ................................................................................................................................ 6

3 Arhitektuur .................................................................................................................................. 9

4 Hoone konstruktsioon ........................................................................................................... 12

5 Küte ja ventilatsioon .............................................................................................................. 13

6 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................ 16

7 Elekter ........................................................................................................................................ 17

8 Tuleohutus ................................................................................................................................ 18

9 Keskkonnakaitselised abinõud ........................................................................................... 21

JOONISED 0033 – 001 VUNDAMENT 0033 – 002 ESIMENE KORRUS 0033 – 003 VAATED, KATUSEPLAAN 0033 – 004 ASENDIPLAAN, SEKTSIOON

4

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

1 Üldosa 1.1 Ehitise projekteeritud eluiga Elamu 50 aastat Tehnovõrkude 20 aastat Välisterasside 20 aastat Teed ja plastid 10-15 aastat *pideva hoolduse korral

1.2 Alusdokumendid  Tellija poolne projekteerimise lähteülesanne  RAVILA MNT 12A, 12B JA 12C KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

planeeringu ID 111392

1.3 Kasutatud normdokumendid  EVS 932:2017 (Ehitusprojekt)  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. määrus nr 97 ´Nõuded ehitusprojektile’  Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid; vastu võetud 04.03.2002 nr 42  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika Vastu võetud 05.06.2015 nr 58

 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Vastu võetud 11.12.2018 nr 63  “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega” Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 kehtestatud

määrusega nr. 377  Siseministri määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “  EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3 Küttesüsteemid  EVS-812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7 Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded“  Tuleohutuse seadus 05.05.2010  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus: RT I 2005, 15, 87  Jäätmeseadus: RT I 2004, 9, 52

5

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

1.4 Üldandmed Hoone nimetus Üksikelamu Tellija Kalle Pormann Kinnistu andmed Aadress Ravila mnt 12b, Kose alevik, Kose vald, Harjumaa Katastrinumber 33702:003:0235 Sihtotstarve Elamumaa 100% Pindala 3419 m² Omanik Kalle Pormann

1.4.1 Projekteerijad Arhitektuur: A-MAJA OÜ, reg. nr. 16765213 Projekteerija: Kaspar Lätt, [email protected] Vastutav spetsialist: Marina Toomel, [email protected]

1.4.2 Uuringud Topo-Geodeetiline mõõdistus, Mau & Pojad OÜ, Töö nr TJ 230/21

6

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

2 Asendiplaan 2.1 Krundi asukoht

2.2 Olemasolev olukord Kinnistul puudub olemasolev hoonestus

2.3 Asendiplaaniline lahendus 2.3.1 Hoone paigutus Üksikelamu on ette nähtud kinnistu keskel, võttes arvesse detailplaneeringu poolt sätestatud hoonestusala, minimaalset tuleohutuskuja ning kinnistu kontuure.

2.3.2 Kehtivad piirangud ja kaitsevööndid Kaitsealuseid objekte ja kinnismärke kinnistul ei paikne. Kinnistut mõjutab 10m teekaitsevöönd, kallasrada 4m veepiirist, Kose veskijärve veekaitsevöönd 10m veepiirist, Kose veskijärge ehituskeeluvöönd 25m ja Kose veskijärve piiranguvöönd 50m (vastavalt graafilistele joonistele).

2.3.3 Ehitusetappide kirjeldus Tööd on plaanis läbi viia ühes etapis 2.3.4 Sademevete käitlemine Hoone katuselt tulev sadevesi suunatakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse ainult kinnistu piires läbi torude ja rennide süsteemide. Sadevett ei tohi juhtida naaberkinnistule ja teedele. Sillutisega kaetud pinna sadeveed juhitakse kalletega kinnistusiseselt haljasalale.

Ortofoto Ravila mnt 12b, Kose alevik, Kose vald, Harjumaa Allikas: Maa-ameti kaardiserver

7

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

2.3.5 Kinnistu raadamine Projektiga eemaldatakse kinnistult üksikud puud vastavalt graafilistele joonistele. Eemaldatav kõrghaljastus jäetud minimaalseks. 2.3.6 Kinnistu lammutatavad rajatised/hooned Kinnistul asub olemasolev abihoone, vastavalt kehtestatud detailplaneeringule eemaldatakse. Ehitusalune pind 10 m². 2.3.7 Kinnistu kaevetööd Varasemalt kaevetöödele vajalik kinnitada ehitustsoonis olevate torustike/kaablite täpne asukoht. Olemasolevaid kommunikatsioone ei tohi kahjustada ning varasemalt kaevetöid vajalik teavitada võrguhaldureid. Vundamendist tulenev pinnas ladustada krundi nurgas mida võib kasutada krundi tasandamiseks peale ehitustööde lõppu. 2.3.8 Krundisisesed teed ja platsid Parkimine lahendatud kuni kolmele sõiduautole krundisiseselt, hoone ees oleval sissesõidul ja garaažis. Kinnistusisesed katkendid:

 Kruusatee ja hoone esine plats vastavalt graafilistele joonistele.  Muru- õueala

Projekteeritud kinnistusisesed teed 2° kaldega õuealade poole kinnistusiseseks vee juhtimiseks.

2.3.9 Taimestik ja haljastus Olemasolevat krunti katab osaliselt kerghaljastus ja kõrghaljastus. Projekti käigus eemaldatakse üksikud puud, sobiva hoonestusala loomiseks vastavalt graafilistele joonistele. Eemaldatav kõrghaljastus jäetud minimaalseks. .

8

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

2.4 Tehnilised näitajad Kinnistu

Pindala: 3419 m²

Üksikelamu

Ehitusalune pind: 288.70 m²

Suletud netopind: 199.34 m²

Köetav pind: 161.73 m²

Hoone pikkus: 18.98 m

Hoone laius: 16.88 m

Hoone kõrgus: 6.89 m

Eluruumide pind: 161.73 m²

Tehnoruumide pind: 7.56 m²

Mitteeluruumide pind: 0 m²

Korruselisus: 1

Tulepüsivusklass: TP3

9

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

3 Arhitektuur 3.1 Ehitise üldandmed Hoone projektikohane otstarve on üksikelamu. Hoone pikkus ja laius vastavalt 18.98 m, 16.88 m, kõrgus 6.89 m.

3.1.2 Arhitektuurne üldkontseptsioon Planeeritav üksikelamu arhitektuurne ilme on lahendatud ühtselt ning hoone välimus valitud lähiala miljööd vääristatavalt. Üksikelamu on põhimahus viilkatus 22° kaldega. Ehitus on planeeritud krundi keskel. Hoonel on üks korrus kus asub kaks magamistuba, üks vannituba koos saunaga ja üks WC, garderoob, abiruum/tehnoruum, elu- ja söögituba, avatud köök ja garaaž. Tube ühendab koridor ning esik. Hoone tagumises osas ja külgedel planeeritud elutoast ning köögist ligipääsetav 45.99m² katusealune. Hoonet külgedel ja taga ümbritseb terrass.

3.1.3 Olemasolev Olemasolev planeeringuala on tühi, katab haljastus ja osaliselt puud.

3.2 Tervisekaitse nõuded 3.2.1 Tervisehoid ja ohutus Projekteerimisel on lähtutud :

 Majandus-ja taristuministri määrus nr. 85 02.07.2015 Eluruumidele esitatavad nõuded

 EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

 EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  RTL 62; 931 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonete ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid (17.05.2002 nr. 78)  RTL 2002, 38, 511 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (Vastu võetud 04.03.2002 nr 42)

Projekteeritavate ruumida W/(m²K) lahendused ja konstruktiivsed sõlmed vastavad Eesti Vabariigis kehtivatele tervisekaitse nõuetele. Üksikelamu ehitamisel kasutada ainult Tervisekaitse poolt kinnitatud ehitus- ja viimistlusmaterjale. Ehitamisel järgida sätestatud ohutusnõudeid ja lähtuda healoomulikust ehitustavast. 3.2.2 Kaitse radooni eest Maapinnale kontaktis eluruumide ehitusel järgida tulenevaid reegleid radooni hoonesse sattumise vähendamiseks:

 Hea ehituskvaliteet  Maapinna betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade pragude ja läbiviikude

tihendamine  Tarindite radioonikindlad lahendused  Nõuetele sobivad ventilatsiooni lahendused  Kõikide torude ning läbiviikude läbi põranda tihendamine ja hermetiseerimine

10

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

 Pinnasest hoonesse tulevad hülssides kaablid või torud tuleb tihendada hülsi, seina liitekoht ning toru ja kaabli hülsi vahe

 Võimalikuks radioongaasi vältimiseks rajada põranda konstruktsiooni tuulutuskanalid. Tuulutus läbi tuulutuskorstna, ühildub kanalisatsiooni tuulutusse ning ventileerib läbi korruste katuselt välja.

3.2.3 Siseviimistlusmaterjalide nõuded Viimistlusmaterjalid koos paigaldusega ei tohi esile kutsuda mürgitusi, allergiaid ega teisi tervisehäireid. Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimeste tervisele ja elule. Viimistlusmaterjalid peavad olema hästi vastupidavad ja hästi puhastatavad. Värvitud pinnakatted vastama ruumi sihtotstarbele ning olema puhastatavad ja pestavad.

3.3 Piirdekonstruktsioonid, pinnakatted 3.3.1 Keskonnatingimused, nõuded akustikale Üksikelamu sisekliima vastab tavalisele ruumi otstarbest lähtuvatele nõuetele. Keemiliselt agressiivse keskkonnaga ruumes hoones ei ole. Siseseinad peavad olema helitugevusega min. 35 dB.

3.3.2 Piirdekonstruktsioonide loetelu Loetelu toodud graafilistel joonistel

3.4 Sisearhitektuur 3.4.1 Sisearhitektuurne kontseptsioon Hoone sisearhitektuurne lahendus läbi omaniku äranägemise või läbi sisearhitektuurse projekti.

3.4.2 Ruumide sisekliima Küttesüsteemide aluseks on tagada välisõhutemperatuuril -24C° sisetemperatuur +21C°/+22C°. Tehnilistes ruumides tuleb tagada sisetemperatuur +17C°. Ruumide õhuniiskused vastavalt soovituslikele määradele. Lubatud müra tohib olla kuni 40dB päeval, 30dB öösel ning ruumide vaheseinte helipidavus vähemale 35dB (vastavalt - Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; vastu võetud 04.03.2002 nr 42; standard: EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest).

3.4.3 Siseviimistlusmaterjalid ja kvaliteet Siseviimistlusmaterjalid ja lahendused spetsifikeeritakse vajadusel läbi sisekujundusprojekti, vastavalt ViimistlusRYL 2000 klass II nõudeid arvestades. Valgustus lahendatakse elektriprojektis vastavalt kehtivatele normidele.

11

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

3.5 Energiatõhususe miinimumnõuded Objekti ehitamisel ning projekteerimisel vajalik arvestada energiatõhususe miinimumnõuetega: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ vastavalt:

Välissein U=0,14W/m2K Vahelagi U=0,14 W/m2K Põrand U=0,14 W/m2K Aknad U=0,9 W/m2K Uksed U=0,9W/m2K.

3.6 Energiatõhususe arvutused Projekteeritava üksikelamu piirmäär energiatõhususarvule on 140 kWh aastas m² kohta. Energiaarvutused määravad hoone summaarse energiakasutuse sobiva sisekliima tagamiseks (jahutus, kütmine, valgutus ja ventilatsioon), tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete (kodumasinad ja muud olme-bürooelektriseadmed koos muude hoones olevate seadmetega) kasutamiseks. Energiaarvutuste kõikides etappides ja tulemuste esitamisel käsitletakse soojus- ja elektrienergiakasutust eraldiseisvatena. Hoone summaarne energiakasutus moodustub hoone tehnosüsteemide energiakasutusest. Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarbitud energia (elektrienergia ja kütuste energiasisaldus) ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised. Lisatud energiamärgise ja tehtud arvutuste põhjal võime öelda, et hoone vastab Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele 11.12.2018 nr 63 „Hoone energiatõhususse miinimumnõuded“. Hoone energiamärgis on kantud EHR-i ja seotud ehitusloa taotlusega

12

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

4 Hoone konstruktsioon 4.1 Kasutaud normdokumendid

 Koormused: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 1.1 “Projekteerimise alused. Koormused” ja sellega liituvad normid (EPN-ENV 1.2.1, EPN-ENV 1.2.3, EPN-ENV 1.2.4, EPN-ENV 1.2.5, EPN-ENV 1.2.6, EPN-ENV 1.2.7.)

 Raudbetoonkonstruktsioonid: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 2.1. “Raudbetoon-konstruktsioonid” ja sellega liituvad abimaterjalid.

 Puitkonstruktsioonid: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 5.1. “Puitkonstruktsioonid” ja sellega liituvad abimaterjalid.

 Kivikonstruktsioonid: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 6.1. “Kivikonstruktsioonid” ja sellega liituvad abimaterjalid.

 Geotehniline projekteerimine: Eesti projekteerimisnormid EPN-ENV 7.1. “Geotehniline projekteerimine” ja sellega liituvad abimaterjalid.

 Vundamendid: Projekteerimisnormid EPN-ENV 7.1 ja sellega liituvad abimaterjalid.  Muud Eesti ehitusnormid, viimaste puudumisel Euronormid, Eesti Vabariigi

Standardid

4.2 Tehnilised lähteandmed, hoone eluiga Hoone tulepüsivusklass on TP3. Hoone kavandatud eluiga on 50 aastat (klass D).

4.3 Koormused Kandekonstruktsioonide dimenseerimisel võtta aluseks vastavad normatiivsed parameetrid

Kasuskoormused Elamispinnad klass A, qk=2,0 kN/m² Lumekoormus Maapinnal, qk=1,5 kN/m² Tuulekoormus Baasväärtus wc=0.55 x cpe kN/m2 Muud koormused Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonile

4.4 Hoone kandeskeleti tehnilise lahenduse valik 4.4.1 Kandeelementide paiknemine, silded, sammud, deformatsioonivuugid Üksikelamu välisseinad on projekteeritud Fibo 3 kergplokile, mille katusekandjaks puitkonstruktsioon. Konstruktsioonide sammud ja täpsemad ristlõiked lahendatakse põhiprojektil.

13

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

5 Küte ja ventilatsioon Antud seletuskirja kütte- ja ventilatsiooniosa on koostatud järgmiste teineteist täiendavate dokumentide alusel.

 EPN 18 Hoonete kütte projekteerimine  EPN 12 Sisekliima  EPN 10.1 Ehitiste tuleohutus  EPN 18.3.1 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine  Soome Ehitusnormide kogumik D osa  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 (Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid) 5.1 Üldosa Hoone projekteeritavas osas on järgmised KV-süsteemid: maaküte läbi põrandakütte ja sekundaarne kütteallikas kamin elutoas.

Maksimaalselt lubatud seadmete tekitatud müratase ruumides:

- eluruumid 35 dB(A) - wc- ja dushiruumid 40 dB(A) - tehnilised ruumid 45 dB(A)

Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. 5.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid Käesoleva projektiosaga lahendatakse üksikelamu laienduse kütte- ja ventilatsiooniosa. Eesmärk on projekti KV-osaga tagada optimaalseim lahendus KV-süsteemidele. 5.1.2 Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele Välisõhu arvutuslikud parameetrid käsitletava hoone sisekliima projekteerimisel. Suvel t = +27° RH = 50%. Talvel t = -24°C (Δts = 2,5°C ja TB < 100) RH = 80% Küttesüsteemi arvutuste aluseks on tagada välisõhutemperatuuril -24°C, sisetemperatuur +17°C – +24°C. Eluruumides tuleb tagada sisetemperatuur min +21°C, dushiruumides +24°C. Sisekliima peab olema reguleeritav. 5.1.3 Energeetilised seisukohad KV-süsteemide projekteerimisel KV-süsteemide soojusvõimsuste arvutamisel on lähtutud soovitud sisekliimast ja arvutuslikest välisõhu parameetritest ning hoone konstruktsioonide ja piirete soojustehnilistest parameetritest. Keskkonnasõbralikkusest lähtuvalt võetakse kasutusele optimaalseimad tehnoloogiad, sobivaimad ehitusmaterjalid ja arhitektuursed lahendused vähima soojustarbimise tagamiseks. 5.1.4 Ehitusprojekti koosseis KV-projektiosas antakse seletuskirjalised juhised KV-süsteemide projekteerimiseks järgmistes projekti staadiumites, välisvõrgud on lahendatud asendiplaanil.

14

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

5.1.5 KV-süsteemide tööiga KV-süsteemide kasutusiga peab olema vähemalt 20 aastat. Torustike paigaldamisel näha ette abinõud uuendamisel tekkida võivate tööde mahu minimeerimiseks. 5.2 Soojusvarustus Üksikelamu kütteks kasutatakse projekteeritud maasoojuspumpa koos vesipõrandaküttega. Kütte kohta koostatakse põhiprojekti staadiumis eraldi projekt või küttetööde teostaja tehniline kirjeldus. 5.2.1 Installeeritav soojusvõimsus Arvutuslikust energiamärgisest tulenev energiavajadus on järgmine:

 Ruumide küte 5183 kWh/a  Ventilatsiooniõhu soojendamine (veekalorifeer) 0 kWh/a  Tarbevee soojendamine 1523 kWh/a

5.2.2 Soojusallikas Üksikelamu projekteeritav primaarne soojusega varustamine toimub abiruum/tehnoruumis maasoojuspumba abil, läbi vesipõrandakütte. Lisaks paikneb elutoas kamin.

5.2.3 Küte Hoone küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Hoone peamine energiaallikas on maasoojuspump, võimsus vastavalt projekteeritud ruutmeetrite sobivusega. Soojuskandjaks vesipõrandaküttetorustik. Küte lahendatakse eraldi projektiga. Soojuspump paigaldatakse abiruum/tehnoruumi. Hoonesse rajatavas vesipõrandaküttesüsteemis kasutatakse evalPEX põrandaküttetoru või sarnast. Küttesüsteemide paigaldus peab vastama tehnilistele normidele, tootja paigaldusjuhisele. Hoone lisakütteks puuküttega kamin mis paikneb elutoas, küttevõimsus ca 10 kW. Tahkekütusel töötava kamina ehitamisel ja kasutamisel järgida „Tuleohutuse seaduses“ ette antud nõudeid. Küttesüsteemi paigaldamisel tuleb järgida kõiki tootjapoolseid paigaldusjuhendeid ning kehtivaid õigusakte ja norme. Hoonet teenindavate kõigi tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks tuleb seadmete montaažil jälgida head ehitustava. Selleks tuleb täita seadmevalmistajate poolt esitatud paigaldusnõudeid ning kasutada seadmete ja torustike ühendamiseks ette nähtud elastseid liitmikke, vibroisolaatoreid, riputeid ja mürasummuteid. Eelprojektiga antud lahendusega kinnistu piiril müra tase ei ületa lubatud norme.

5.3.3 Torustikud ja reguleerseadmed Sulgventiilid peavad olema kuulventiilid, soovitav on kasutada tehases sisseehitatud tühjenduskorgiga ventiile. Torustiku tühjenduseks tuleb kasutada kuulventiile (juhul kui pole tehases valmistatud ventiilid), mis ohutuse tagamiseks varustatakse keermega korgiga. Ventiili läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga võrdne. Terve küttesüsteemi

15

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

mõõtmiseks ja reguleerimiseks tuleb kasutada nn. liiniseadeventiile, nendel peab olema mõõteriista ühendamiseks konstruktsioonis vastavad niplid ja püstiku tühjendamise kork. Õhuärastus- ja tühjendusventiilid paigutatakse nii, et süsteemist oleks võimalik kõikidest osadest õhku välja lasta ning süsteemi tühjendada. Õhueraldid peavad vastama RYL-92 nõuetele. Torustike tihenduse kindlakstegemiseks teostab töövõtja tavaliselt külma veega surveproovid Tellija esindaja juuresolekul. Vee külmumisohu korral võib selle asendada veeglükooli seguga (kuid mitte tarbimisvee võrgus). Sellisel juhul torustik pestakse hoolikalt läbi koheselt pärast katsetust. Surveproov teostatakse järgmiselt: torustik 8 atm, süsteem (torustik, radiaatorid, armatuur) 1.5 töörõhku (max töörõhk=kaitseklapp katlamajas). 5.4 Ventilatsioon Üksikelamu ventilatsioon toimub läbi soojustagastussüsteemi garaažis. Süsteem ühildus läbi garaaži õue ja läbi laes oleva torustiku individuaalsetesse ruumidesse. Süsteem sobib niiskete ruumide funktsiooniga. 5.4.1 Ventilatsiooni süsteemideks jaotamine Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on ette nähtud kasutuseks eluruumidesse ja niisketesse ruumidesse. Köögis on ette nähtud paigaldada pliidikubu. 5.4.2 Põhiseadmed Soojustagastus ventilatsioon, vastavalt ventilatsiooni projektile. 5.4.3 Torustikud Õhukanalid ja varustus kinnitatakse vastavalt RYL’i II klassi paigaldusnõuetele. 5.4.4 Lõppseadmed ja reguleeringud Lahendatakse põhiprojektis. 5.4.5 Õhuhaarded ja väljavisked, heitõhu puhastamine Lahendatakse põhiprojektis.

16

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

6 Veevarustus ja kanalisatsioon 6.1 Üldosa Projekteeritava hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemid liidetakse tänavatrassidega. Ühendused vastavalt graafilistele joonistele, lahendatakse põhiprojektis.

17

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

7 Elekter 7.1 Üldosa Kinnistul sooritatud ühendus elektrivõrguga, liitumist kinnistav tõendav dokument lisatud ehitusloa avaldusega. 7.2 Tehniline osa Kavandatav elektrivõimsus on 3x25 A. Peakilp paigutatakse hoone tehnoruumi. Asendiplaanil on märgitud perspektiivne maakaabli asukoht. Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivatele EL direktiivide 2006/95/EÜ ”Madalpingeseadmed” ja 2004/108/EÜ “Elektromagnetiline ühildatavus” alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse” nõuetele. Elektriseadmete ja materjalide hanget ja paigaldust teostav töövõtja peab omama MTR vastavat registreeringut. Elektritööde kvaliteet peab vastama “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded II osa” nõuetele. Tugevvoolu paigaldustarvikud peaksid olema käidu seisukohast ja esteetilistest kaalutlustest tulenevalt sama tootja samast sarjast. Kaablid paigaldatakse lae alla , põrandavalubetooni sisse ja seinaplaadi taha. Pistikute ja lülitite kaabeldus paigaldatakse süvendatult seintesse. Elektripaigaldis teostatakse gruppide kaupa. 7.3.9 Päikesepaneelid Projekteeritud on päikesepaneelid koguvõimsusega kuni 15kW. Tuleb täita EVS812-7:2018 osa 14.5 esitatud nõudeid. Päikesepaneelide kogupindala on ca 59.96m². Paneelide kaldenurk vastavalt katusekaldele. Potentsiaalselt pinge alla jäävad kaablid peavad olema kogu nende kulgemise tee ulatuses paigaldatud kõrisse ja peavad olema tähistatud. Liitumiskilbis peab olema märge päikesepaneelide olemasolu kohta. Päikeseelektri paigaldisel peab olema tagatud ohutu lahutusvõimsus. 7.2.2 Tööprojekt Hoone elektrivarustus lahendatakse eraldi tööprojektiga. Pingestamine on lubatav pärast elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise ja tunnistuse esitamist OÜ-le Elektrilevi. Elektritööde teostamisel peab Töövõtjal olema vastava klassi pädevustunnistus. Tööde lõpetamise raames peab töövõtja viima läbi Elektrikontrollikeskuse poolt sätestatud testid. Vastavate protokollide koopiad lisatakse teostusdokumentatsiooni.

18

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

8 Tuleohutus 8.1 Tuleohutus normdokumendid Hoone tuleohutuks projekteerimisel on kasutatud järgmisi normdokumente:

 Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. määrus nr 97 ´´Nõuded ehitusprojektile  EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3 Küttesüsteemid  EVS-812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7 Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded“  EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“  EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“  Tuleohutuse seadus 05.05.2010  Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ 8.1.1 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve Hoone tuleohutusklass TP-3 Hoone kasutusviisid I - Elamu Hoone kasutusotstarve 11101 - Üksikelamu Korruste arv 1 8.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 8.2.1 Tuleohutuskuja Normidega ettenähtud tuleohutuskuja (vähemalt 8m) ümberkaudsete hooneteni on tagatud. 8.2.2 Kande-ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Kandekonstruktsioonidele tulepüsivust ei esitata. 8.3.3 Põlemiskoormus Alla 600MJ/m2 8.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Hoone ei jagune eraldi tuletõkketsoonideks. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. SM 30.03.2017 määrus nr 17 § 27 lg 6. 8.5 Tuletundlikus Keldri põrand: Dfl-s1 Korruste põrandad: Nõudeid ei esitata Sein ja lagi: Ds2,d2 Välisseinte välispinnad D,d2 Välisseinte soojustusmaterjal: D,d0 Katusekate: BROOF(t2-t4) Rõdu ja terrass: Dfl-s2 Õhutuspilu välispinna tuletundlikkus: D,d2 Kaablite tuletundlikkus vähemalt: Dca-s, d2 Soojussüsteemi tuletundlikkus: D,d0

19

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

8.6 Evakuatsioonilahendus Evakuatsioon toimub läbi välisuste/akende. 8.6.1 Juurdepääs pööningule ja katusele Katusele pääs maapinnalt teisaldatava redeliga. Hoone elutoas asub sekundaarse kütteallikana kamin, ventileeritakse läbi katuse. Korstna juurde pääsuks kohtkindlad katuseastmed ja katusesild. Pööningule pääsuks paigaldatakse esimese korruse koridori lakke soojustatud pööninguluuk min. mõõduga 600x800 mm. Asukoht vastavalt graafilistele joonistele. 8.6.2 Tuleohutuspaigaldised Igasse eluruumi paigaldada autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid. Tehnoruumi paigaldada üks 6 kg tulekustutusainemassiga tulekustuti. Hoonesse paigaldada vingugaasiandur. 8.6.3 Suitsueemaldamine Suitsuärastus uste ning akende kaudu. 8.7 Tehnosüsteemide tuleohutus 8.7.1 Küte Tahke kütusega köetava kütteseadme kolde suu ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate (nt plekk, kivi, klaas vms) järgmiste mõõtudega:

 Uksega kolde puhul peab põrandakate ulatuma ukseava servast 100 mm kummalegi poole ja koldesuust 400 mm eemale, arvestades kolde esiservast

 Ukseta kolde puhul 150 mm mõlemale poole ja vähemalt 750 mm kolde esiservast eemale

 Kui koldel on esiservas 50 mm kõrgune ääretõke või kui kolde sügavus on üle 750 mm, siis peab mittepõlev põrandakate ulatuma koldesuu esiservast minimaalselt 600 mm eemale.

Vastavalt EVS 812:3-2018 p.5.6.1 nõuetele tuleb kütust hoida selleks ettenähtud ruumis. Kütusekogust, millest piisab kuni kaheks küttekorraks, võib hoida kütteseadme läheduses etteantud ohutuskujade kohaselt (vt. EVS 812:3-2018 tabel 1.) Kütuse hoiustamisel peab olema tagatud et selle pinnatemperatuur ei ületaks 80°C Kütust ei tohi hoida kütteseadme peal ja vahetus läheduses. Kütteseadme all hoiustades tuleb tagada et hoiustamisruumi lae temperatuur ei ületaks 80°C. Esimesel korrusel peab olema suitsulõõride puhastusluugid/tahmaluugid. Tahmaluukide raamide materjal peab olema temperatuurivaheldusele hästi vastupidavast materjalist. Luukide alumine serv peab jääma põlevmaterjalist põrandast ja seinast vähemalt 50 mm kaugusele, tahmaluugi kohale jääv ohutuskuja peab olema vähemalt 150 mm. Luukide ette jäetakse vähemalt 600 mm ruumi puhastustööde tegemiseks. Puhastusluukide minimaalseks suuruseks on 65x130 mm. Suitsugaaside väljajuhtimiseks on ühe lõõriline moodulkorsten, temperatuuriklass T600. Korstna kõrgus katusepinnast vähemalt 800mm. Korstna paigaldamisel juhinduda ellkõige tootja paigaldusjuhendist. Läbiviikude isolatsiooni tulekindluse klass A1. Lõõrid eraldada puitkonstruktsioonidest vajaliku katikuga 250 mm tuletõkkevill, mahukaal ≥100 kg/m3 , töötemperatuur min 600°C

20

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

(EVS 812- 3:2018). Põlevmaterjalist ehitusosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks kõrgemale kui 800 C. Kõik küttekolded ja suitsulõõrid peavad vastama EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus”. Osa 3: Küttesüsteemid nõuetele. Küttekehade ja korstnate ehitamise ja paigaldamise tohib teostada kutsetunnistust omav pottsepp. Küttesüsteemi paigaldamisel tuleb järgida kõiki tootja poolseid paigaldusjuhendeid ning kehtivaid õigusakte ja norme. 8.8 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Päästemeeskond pääseb ehitise juurde mööda asfaltkattega Saku-Tõdva maanteed. 8.9 Väline veevõtukoht Vastavalt EVS 812-6:2012 osa 6: Tuletõrje veevarustus tabel 1 väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad 250m kaugusel mööda Ravila mnt, Kehra mnt ja Ravila mnt ristil ning 200m kaugusel mööda Ravila mnt ida pool.

21

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

9 Keskkonnakaitselised abinõud 9.1 Õigusaktid ja eeskirjad Jäätmeseadus: Kose valla jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 31.05.2022 nr 11 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1 Vastu võetud 31.07.2019 nr 31

9.2 Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud Hoone ehitusel ei kaasne olulist negatiivset mõju keskkonnale, kui järgitakse kõiki ehitusprojektis sätestatud tingimusi ning seadusega kehtivaid norme. Hoone ekspluateerimisel ja selle sihtotstarbelisel kasutusel tuleb järgida kehtivast seadusandlusest tulenevaid nõudeid. Ehitamisel ja hoone ekspluatatsioonil ei kasutata materjale ega aineid, mis võivad kahjustada inimese tervist (nt asbest). 9.3 Õhu kaitse Objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamisaladelt ja jäätmete sorteerimiskohast üldkasutatavatele aladele (tänavatele ja teedele). 9.4 Pinnase ja põhjavee kaitse Hoonete normikohane ehitamine ja lammutamine põhjaveekihte ja selle kvaliteeti ei ohusta. 9.5 Veekasutus 9.5.1 Veetarbimine Kinnistu ühineb olemasoleva veetrassiga. 9.5.2 Heit- ja reovesi Kinnistu ühineb olemasoleva kanalisatsiooniga. 9.5.3 Sademevesi Sademeveed immutatakse pinnasesse kinnistu piires. 9.6 Jäätmed Vastavalt jäätmeseadusele, omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ning muudele seadusaktidele on juriidilisest isikust jäätmetekitaja kohustatud rakendama oma tegevuses kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks, korraldama oma jäätmete käitlust või andma need jäätmehoolduseeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele, pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta, andma oma jäätmealasest tegevusest aru ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni. Valida tuleb vastavalt tekkivate jäätmete kogustele sobivad mahutid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveoautosse vahetult paiknemiskohast. Juurdesõiduteed peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

22

A-MAJA OÜ ÜKSIKELAMU EELPROJEKT SELETUSKIRI RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND

KOOSTAS: KASPAR LÄTT [email protected] TÖÖ NUMBER: 0032

Jäätmevaldajal ja territooriumi haldajal on kohustus säilitada 2 a jooksul dokumente, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist ja üleandmist. 9.6.1. Olmejäätmed Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Kose valla jäätmehoolduseeskirjast. Suurendamaks olmejäätmete taaskasutusvõimalusi, tuleb olmejäätmed sortida nende tekkekohas, koguda liigiti ja anda üle jäätmekäitlejale liikide kaupa. 9.6.2. Ehitusjäätmed Ehitusjäätmete hulka kuuluvad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel tekkinud puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh. need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid. Käesoleva peatükiga kehtestatud nõudeid tuleb täita juhul, kui ehitustööde käigus tekib ehitusjäätmeid üle 1m³ päevas või kogu ehitsuperioodi kestel üle 20 m³. Muudel juhtudel tuleb ehitusjäätmeid käidelda kui olmes tekkinud jäätmeid ja lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Ehitusjäätmete käitlemine (kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine) on lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa alusel. Ehitisele kasutusloa saamiseks tuleb esitatavatele dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (kui see on nõutav), kus on näidatud ära üleantavate jäätmete kogused ja jäätmekäitluskoht (ettevõte). Esitatava õiendi vormi kinnitab vallavalitsus. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis.

Üles 100mm

Üles 150mm

Üles 150mm

Üles 2 50mm

Üles 100mm

Üles 2 50mm

Üles 250mm

Üles 25

0m m

Üles 250mm

Olemasolev abihoone, paikneb ehituskeeluvööndis, vastavalt detailplaneeringule lammutatakse.

R - 200m

LP S LP E LP K LP V

4m tuleohutuskuja

4mtuleohutuskuja

Uus paigaldatav hüdrant

Kallasrada 4m

Veekaitsevöönd 10m

Ehituskeeluvöönd 25m

Piiranguvöönd 50m

5

4

3

2

1

6

±0 .00

= 56

.10 m

Varasemalt projekteeritud sissesõiduteede, tehnovõrkude ja vertikaalplaneeringu ala

Planeeritud maakaabel

Planeeritud sidekanalisatsioon

Planeeritud reoveekanalisatsioon

Planeeritud veetorustik

Tehnovõrkude kaitsetsoon

Katastripiir

Detailplaneeringuga määratud ehitusala

Mõõdistusala

Olemasolev kõrghaljastus, jääb muutmata

Olemasolev kõrghaljastus, vaja eemaldada

Kerghaljastus

Piirangu ja kaitsevöönd, vastavalt viitele

Teekaitsevöönd 10m

Transpordiameti soovituslik hoonestuskaugus teest

Olemasolev side maakaabel

Sissesõidutee

Kinnistule tulev piirdeaed 1.5m kõrgune paneelaed või võrkaed. Minimaalselt 500mm kinnistupiirist, ehitatud kuni ehituskeeluvööndini

Asendiplaan Mõõtkava 1:500

Ehitusaluse olemasoleva maapinna keskmine kõrgus - 54.89m

Ehitusala laienduv maaküttetorustiku osa

Hoone nurkade kordinaadid Punkti

nr. 1. 6561217.59 566976.22 2. 6561213.27 566982.08 3. 6561210.61 566980.13 4. 6561204.92 566987.86 5. 6561192.30 566978.56 6. 6561202.30 566964.97

X Y

1. 55.80m 2. 55.80m 3. 55.80m 4. 55.80m

Punkri Nr. Kõrgus

Hoone nurkade kõrgusmärgid

5. 55.80m 6. 55.80m

±0.00

+2.75

+3.01

+6.59

22°

+7.73

-0.30

Katusekate valtsplekk tumehall

13 60

80 0

34 0

+2.73

-0.05

+2.75

+3.01

-0.30 -0.05

+2.97

+2.30+2.30

Veendu sokli veekindluses

2.5° kalle 2.5° kalle

Veendu sokli veekindluses

23 00

42 0

27 20

68 86

11 40

25 0

23 50

45 0

26 2

35 74

25 0

71 6

50 71

7 50

71 7

50 45

0 26

2 35

74 80

0 34

0

11 40

68 86

80 011

40

11 40

34 0

25 0

28 00

26 2

35 74

25 0

71 6

50 71

7 50

71 7

50 45

0 26

2 35

74 50 50

VS1

VS1

SS1SS2

KL1

KL2

P1 P2

Sektsioon A-A Mõõtkava 1:50

1 2 4 5

KLIENT

KALLE PORMANN

PROJEKT

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT - Z378 RAVILA MNT 12B, KOSE ALEVIK, KOSE VALD,

TIITEL

ASENDIPLAAN, SEKTSIOON

MÕÕTKAVA

Viidatud @A1

KOOSTAJA

KL

JOONISE NUMBER

0032 - 004 -

KUUPÄEV

19/01/2024

VERSIOON

- -

VERSIOON KIRJELDUS

- -

KUUPÄEV KOOSTAJA

KÕIK MÕÕDUD JA KÕRGUSMÄRGID KONTROLLIDA EHITUSEL

HARJU MAAKOND

VS1 Õhekrohv armeerimisvõrgul 200mm fassaadivill FIBO 3 200mm Sisekrohv

KL1

V1 Sokliplaat EPS 120 120mm perimeetri soojustus Plaatvundament Reidel L plokk V või sarnane vt. sektsioon joonis

VMS Veemõõdusõlm PJK Elektrikilp

SS1 Sisekrohv FIBO 3 200mm (Niiskustõke märgades ruumides) Sisekrohv

SS2 Sisekrohv FIBO 3 100mm (Niiskustõke märgades ruumides) Sisekrohv

Tuuletõkkeplaat 30mm Villaplaat 100mm Villaplaat 200mm katusefermide vahel

Aurutõke Laeroovitus 28/70 samm 300mm Kipsplaat 2x 12.5mm

KL2 Katusekate terasplekk tumehall Roovitus 32x100mm Tuulutusliist Aluskate Fermid (Tuulesuunajad paigaldatud fermide vahele) Harja tuulutus

Tuulesuunajad fermide vahel

P2 Tänavakivi Tihendatud liiv 200mm

P1 Põrandaviimistlus

Armeeritud betoon kandev 150mm Armatuurvõrk 8mm 150/150 Plaatvundament Reideni L Plokk või sarnane Ehituskile EPS 120 Silver 300mm Visqueen Radoonkile või sarnane Tihendatud ehitusliiv 200mm Tihendatud killustik 100mm Tihendatud pinnas (suured kivid eemaldada hoone alt ja perimeetrilt 1,5m kauguselt)

EPS 120 50mm

Armeeritud betoon küttetorustikuga 80mm

Tihendatud killustik 100mm

MSP Maasoojuspump

13005715063 2024

VGA Vingugaasiandur SVS Rootoriga soojustagastuse

ventilatsiooni süsteem. Järgida ainult tootja terviklahendusi

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 1

75101, Harju maakond, Kose vald,

Kose alevik

Teie 29.02.2024 nr 418316

Meie 07.03.2024 nr 7.1-2/24/3501-2

Ravila mnt 12b kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kose valla Kose aleviku

Ravila mnt 12b kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 418316).

Kinnistu (katastritunnus 33702:003:0235) asub riigitee nr 11122 Kose sanatooriumi tee (edaspidi

riigitee) km 1,271-1,305 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu (11101).

Eelprojekt“ (peaprojekteerija A-Maja OÜ, töö nr: 0032).

Planeeringualal kehtib Kose Vallavalitsuse 22.01.2024 korraldusega nr 35 kehtestatud „Kose

alevikus asuvate Ravila mnt 12a, 12b ja 12c katastriüksuste detailplaneering“.

Oleme 25.08.2022 sõlmitud ristumiskoha ehitamise lepingu nr 7.1-2/22/17171-3 vastavalt

kooskõlastatud projektile „Harjumaa, Kose vald, Kose alevik, Ravila mnt 12a, 12b ja 12 c

mahasõitude ehitus“ (koostaja Teede Kavand OÜ, töö nr 2203). Lepingule vastavalt rajatakse

kinnistule Ravila mnt 12b ristumiskoht riigitee km 0,285.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud

täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile: ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja

Transpordiametile üle antud enne mistahes hoonele ehitamise alustamise teatise esitamist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 418316) nimetatud ehitise (11101-Üksikelamu;

EHR kood 121418399) ehitusloa. Teistele projektis sisalduvatele ehitistele

(tehnovõrkudele) kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Seletuskiri_DP

- Lisa 2. Põhijoonis_DP

- Lisa 3. KAASKIRI

- Lisa 4. ASENDIPLAAN_SEKTSIOON

Jana Prost

5792 4753, [email protected]