Üritus / toimumise koht: 4. Eesti Metsatriatlon / Ähijärv, Karula rahvuspark, Võru- ja

Valgamaa RMK metsa- ja matkateed. Korraldaja: Tõnis Jaaniste / MTÜ Ekstreemtriatlon. Ajakava:

Raja ettevalmistus: 16.07. - 18.07. / Rajamärgistuste eemaldamine: 20.07.-21.07.

Üritus / 19.07:

Ujumine (Ähijärve) / 05:00-07:00

Rattadistants (RMK teed) / 06:00 - 19:00

Jooksudistants (RMK teed) / 13:00 - 04:00 (20.07.)

RMK kooskõlastab riigimaa kasutamise ürituse läbiviimiseks Keskkonnaameti antud tingimustel (lisatud) ja korraldaja poolt taotluses (lisatud) esitatud tingimustel.

Kõik muud vajalikud load-kooskõlastused ürituse läbiviimiseks, on korraldaja vastutus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Timberg

Kagu regiooni metsaülem

Saata: Antsla Vallavalitsus

Hr Tõnis Jaaniste Teie 26.06.2025

MTÜ Ekstreemtriatlon

e-post: [email protected] Meie 03.06.2025 nr 3-1.1/2025/4857

RMK kooskõlastus / 4. Eesti Metsatriatlon

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 29.11.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 28.11.2029

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Tõnis Jaaniste

MTÜ Eesti Metsatriatlon

[email protected]

Teie 12.11.2024

Meie 29.11.2024 nr 7-9/24/23123-2

Spordiürituse Eesti Metsatriatlon 2025

korraldamisest

Taotlete Keskkonnaametilt kaitseala valitseja nõusolekut 19.07.2025. Karula rahvuspargis ja

selle ümbruses valdavalt RMK matkaradadel spordiürituse " Eesti Metsatriatlon"

korraldamiseks. Arvestuslik osalejate arv on 50-100 inimest. Võistluskeskuseks on kavandatud

Karula rahvuspargi külastuskeskus, ujumine 3,8 km toimuks Ähijärves, rattarada ~180 km

kulgeks mööda RMK Ahijärve-Peraküla matkateed (rattateed) kuni Rõuge Ööbikuoru

vaatetornini, sealt mööda Rõuge ürgoru matkarada põhja poole ja siis mööda väiksemaid kruusa

ja metsateid tagasi Karula külastuskeskuse juurde. Jooksurada ~40 km kulgeks suuremas osas

mööda Karula RMK matkaradu. Taotlusele on lisatud ratta- ja jooksuraja skeemid.

Vastavalt esitatud taotlusele on jooksurada kavandatud Karula rahvuspargis mööda RMK

matkaradu nii piiranguvööndi kui sihtkaitsevööndi kaitsekorraga aladel, rattarada kulgeb

mööda RMK Ähijärve-Peräküla matkateed (tähistatud rattatee), läbides Karula rahvusparki,

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala, Peetri jõe maastikukaitseala, Karisöödi looduskaitseala,

Paganamaa maastikukaitseala ja Haanja loodusparki. Jooksurada läbib I kaitsekategooria

liikide läbib kalakotka elupaika registrikoodiga KLO9127670 ja must-toonekure elupaika

registrikoodiga KLO9128281 ning piirneb kalakotka elupaigaga KLO9129596.

Karula rahvuspargi1 kaitse-eesmärk Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste

maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse

säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

Rahvuspargi piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud üle 40 osalejaga

rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas2. Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni

40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 40 osalejaga

rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja

nõusolekul3.

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala4 kaitse-eesmärk on Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-

eesmärk on Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse

ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine,

1 Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrus nr 149 „Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri“ 2 Kaitse-eeskiri § 17 lg 1 punkt 2 3 Kaitse-eeskiri § 12 lg 2 4 Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määrus nr 259 „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“

2 (3)

uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse

korraldamine selleks ette valmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul5.

Peetri jõe maastikukaitseala6 kaitse-eesmärk on Peetri jõe devoni liivapaljanditega tüüpilise

sälkoru ja Eestis ainulaadsete devoni lubjakivi paljandite kaitse ning kaitsealuste liikide kaitse.

Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas on lubatud

kaitseala valitseja nõusolekul7.

Karisöödi looduskaitseala8 kaitse-eesmärk on seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste

säilitamiseks ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul9.

Paganamaa maastikukaitseala10 kaitse-eesmärk on vaheldusrikka mõhnastikureljeefiga loodus-

ja pärandkultuurmaastiku kaitse, metsa- ja niidukoosluste kaitse, Piirioru ja sealse

järvedeaheliku kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni

kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse.

Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas on lubatud

kaitseala valitseja nõusolekul11.

Haanja looduspargi12 kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist

saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse

mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule

ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku. Piiranguvööndis on lubatud kuni 100 osalejaga ürituse

korraldamine selleks ette valmistamata kohas13.

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala, Peetri jõe maastikukaitseala, Karisöödi looduskaitseala,

Paganamaa maastikukaitseala ja Haanja loodusparki läbib rattarada selleks ette valmistatud ja

tähistatud RMK rattateel.

Jooksuvõistlus Karula rahvuspargis toimub üksnes looduses olemasolevatel tähistatud teedel ja

radadel, ujumine Ähijärves toimub rahvuspargi külastuskeskuse juures olemasolevas

ujumiskohas, parkimine, start ja finiš rahvuspargi külastuskeskuse parklas, seega on valdavalt

tegu ürituste korraldamiseks ettevalmistatud kohtadega.

Vastavalt kalakotka kaitse tegevuskava14 ptk 5.3-le ei tohi kalakotka elupaigas pesitsusaegse

häirimise vältimiseks lubada rahvaüritusi kalakotka pesitsusajal (15. märtsist kuni 31.

augustini). Kuna ürituse toimumise aeg jääb pesitsusperioodile, tuleb jooksurada

planeerida väljapoole kalakotka elupaika registrikoodiga KLO9127670 või ajaliselt

väljapoole pesitsusaega.

Must-toonekure püsielupaiga sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15. märtsist 31.

augustini15. Vastavalt must-toonekure kaitse tegevuskava16 ptk-le 9.1 tuleb must-toonekure

elupaigas pesitsusaegse häirimise vältimiseks väljapool sihtkaitsevööndit samuti nimetatud

ajavahemikul majandustegevust vältida. Rahvaürituste korraldamist tegevuskava eraldi ei

5 Kaitse-eeskiri § 4 lg 6 6 Vabariigi Valitsuse 11.02.2005 määrus nr 31 „Peetri jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ 7 Kaitse-eeskiri § 4 lg 5 8 Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrus nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine

ja kaitse-eeskiri“ 9 Kaitse-eeskiri § 7 lg 4 10 Vabariigi Valitsuse 07.10.2005 määrus nr 263 „Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ 11 Kaitse-eeskiri § 4 lg 4 12 Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määrus nr 10, Haanja looduspargi kaitse-eeskiri 13 Kaitse-eeskiri § 15 lg 1 punkt 2 14 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/208 15 Keskkonnaministri 03.07.2006.a. määrus nr 43 § 5 lg 7 punkt 3 16 kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105

3 (3)

käsitle. Liik on Eestis väljasuremise äärel, arvatud Eesti Punases Nimestikus17 2019. a hinnangu

alusel kriitilises seisundis liikide hulka. Arvestades rahvaüritusel osalejate suurt arvu on

must-toonekure kriitiliselt seisundist ja ettevaatusprintsiibist lähtuvalt otstarbekas

jooksurada planeerida väljapoole must-toonekure elupaika või pesitsusaega.

Lähtudes ülaltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et jooksurada tuleb planeerida

väljapoole kalakotka ja must-toonekure elupaiku ning muudetud trassilõigud uuesti

Keskkonnaametiga kooskõlastada.

Muus osas korraldatav üritus Keskkonnaameti hinnangul kaitsealade kaitse-eesmärke ei ohusta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Pille Saarnits 523 3848

[email protected]

17 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti looduse infosüsteem (EELIS).

Keskkonnaagentuur