| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/4637 |
| Registreeritud | 25.06.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saarde Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saarde Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kaupo Kohv |
| Originaal | Ava uues aknas |
SAARDE VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Surju 19. juuni 2025 nr 1-2/180
Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi muutuste
keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tulenevalt Saarde valla territooriumil asuvate Kikepera Looduskaitseala (LKA), teiste hoiualade ja
Rail Balticu (RB) hüvitusalade veerežiimi radikaalse muutmise kavatsustest on vajadus eelnevalt
teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi
muutustele, sh eeskätt suurvete ajal ja keskendudes üleujutuste tipptasemete tõusu mõjule inimeste
elukeskkonnas.
Viimasel aastakümnel on valla territooriumile (1065 km2, sellest 771 km2 ehk 72% metsa ja soid)
koondunud ebaproportsionaalselt suur hulk riigile olulise tähtsusega infrastruktuuriprojekte, eeskätt
aga nende hüvitis- ja leevendusalasid. See on tekitanud vallale ülejõukäiva (hüvitus)koormuse,
piirates kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku kohustuse – iseseisva kohaliku elu-, sotsiaal- ja
majanduskorralduse – täitmise võimalusi.
Saarde vallas kasvab rohkem kui 3% kõigist Eesti metsadest, sh 5% RMK metsadest. Maamaksu
infosüsteemi andmetel on RMK hallatavast 573,2 km2 kogunisti 280,1 km2 ehk 49%
looduskaitseliste kitsendustega, sellest 205,2 km2 ehk 36% rangete kitsendustega
(sihtkaitsevööndis).
Kõigi looduskaitseliste kitsendustega maade pind vallas (RMK, Tihemetsa metskond ja muud maad)
on 341,7 km2, sellest rangete kitsendustega 219,4 km2. Ainuüksi maamaksu kaotus vallaeelarvele
kasvab seetõttu tulevaks aastaks nominaalselt 107 500 euroni, kaitsealuste maade kui aktiivse turuta
maade õigustamatust ja vallaeelarvetele kompenseerimatust kolmekordsest allahindlusest tulenevalt
aga reaalselt vähemalt 320 000 euroni. Vallal jääb saamata juba ligi 40% õiglasest maamaksust.
Saarde Vallavolikogu nõustub, et riiklikult olulised infrastruktuuriprojektid nagu Rail Baltic, Via
Baltica laiendus ning energiataristu arendamine on vajalikud Eesti majanduse ja ühenduste
uuendamiseks-parandamiseks.
Samas on tekkinud olukord, kus nende projektidega kaasnevad keskkonnamõjude leevendusalad ja
hüvitismeetmed on ebaproportsionaalselt mahukad, nende loodust, jõgede veerežiimi, inimeste elu-
ja töökeskkonda muutev radikaalsus aga teadus- ja teadmispõhiselt läbi kaalumata.
Saarde valla territooriumile koondunult piirab kavandatav väga põhjalikult, kuid vallavolikogu
seisukohti ja avalike arutelude tulemusi süstemaatiliselt ignoreerides metsavalla rahva
traditsioonilist põhitegevust - metsade säästlikku majandamist, aga ka maakasutust ja
arendamisvõimalusi laiemalt.
Seda enam, et tegemist on rohkem kui sajandipikkuste traditsioonidega metsavallaga, kunagise
Kilingi-Nõmme Näidismetsamajandi territooriumiga – neil aastakümnetel okupatsiooni kiuste hästi
majandatud-looduskaitstud võimsate-liigirikaste metsakooslustega, kuivendatud ja praeguseks
uuenenud ökosüsteemiga. Metsamajandi esimese juhi ja väljakujundajana alustas teatavasti
legendaarne Heino Teder, aastatel 1966 – 1988 metsamajanduse ja looduskaitse minister.
Arusaamatutel põhjustel ja ilma riigi (tipp)teadlaste vähesegi konsensuseta on vallarahva ja looduse
koostöös kasvatatud-hoitud-majandatud liigirikkad hiigellaaned ning väljakujunenud veerežiim
seatud ettearvamatu ümberkujunduse rööbastele.
Metsade kaitse ja majandamine Eestis vajavad teaduspõhist ja arukat tasakaalu inimese ja
looduse koostöös.
Mitte ainult Saarde, vaid kogu Eesti metsade edasise kaitse ja säästliku majandamise korraldamisel
on arukas lähtuda parimast teadusest-teadmisest, tuginedes samas parimale praktikale. Mõlemad on
Eestis olemas. Ükski Euroopa riik pole viimase 80 aastaga kahekordistanud oma metsapinda ja
metsatagavara ega paremini (vähemhalvemini) hoidnud liigirikkust.
Saarde vallavolikogu, tuginedes valla metsade seisundile ja oma arvukatele metsandus-looduskaitse
professionaalidele teab, et:
- kindlasti tuleb majandusmetsades vältida juurdekasvu ületavat raiet ning tagada – akadeemik
Veiko Uri refereerides - liigirikkad, terved ja elujõulised metsad, mis tõhusaimalt leevendavad
kliimamuutusi;
- riigis on möödapääsmatult vajalik jõuda teadmispõhisele konsensusele, kas ja kui suur osa seni
majandatud (inimese ja looduse koostöös kujundatud) metsast on arukas üksnes looduse kujundada
ehk sihtkaitserežiimile määrata/jätta. Üldtuntud näiteks on siin Suure Munamäe hiidkuusiku
häbiväärne saatus;
- valla kolmveerand sajandit tagasi kuivendatud võimsate ja liigirikaste metsade seisund uuenenud
ökosüsteemina on igati hea ega vaja - akadeemik Ülo Niinemetsa refereerides – juba piisavalt
looduslikuna ning süsiniku sidujana sooks „taastamist“. See tuleb taassoostamisalast välja arvata:
- nii looduskaitse all oleva kui majandusmetsa biomass ehk metsatagavara on rahvuslik ühisvara nii
kliimamuutuste leevendajana kui liikide elupaigana. Vältimatult vajalik on seda mõõta ja teada nii
majandus- kui kaitsemetsades;
- ennetamaks valdavalt ühevanuse metsa hukku vanadusest, kahjurirüüstest, tormist või senise
kuivendatud kasvupinnase veega küllastamisest/üleujutamisest ja sellest tulenevat mass-
süsinikuheidet või tuleohtu, on igati põhjendatud selle puidu kasutamine piiranguvööndi mõtestatud
kaitsekorralduskava alusel;
- metsis ei ole vee- ega isegi mitte üksnes soolind, tema elupaigaks sobivad hästi ka
majandusmetsad ning Kikeperas juba toimuva arvukuse kasvu kiirenemist pidurdavad eeskätt pesi
rüüstavad kährikud, rebased jt.
Saarde vallavolikogu arvates on veel ohtlikum veerežiimi ümberkujundamise
(tagasipööramise) prognoositav mõju vallaelanike elukohtadele (ligi 1000 inimest) ja
vallaasutustele (eeskätt Surju hooldekodu hoolealustele-töötajatele) Surju, Ilvese, Rabaküla ja
Metsaääre külades vahetult Reiu jõe suurvete ajal üleujutatavatel aladel.
Reiu jõgikonnast, keerukast veerežiimist
Saarde valla territooriumi läbivad mitmed Pärnu jõe lisajõed. Suurimaks neist on Reiu jõgi, mis saab
alguse Eesti - Läti piiri lähedalt Lätist Soka järvest ja suubub Pärnu jõkke. Reiu jõe pikkus on ca
72,9 km ning valgala ca 730,5 km2 (veekogude andmed Keskkonnaportaalist).
Reiu jõkke suubuvad:
1) Lähkma jõgi on Reiu jõe parempoolne lisajõgi, mille lähe asub Kilingi-Nõmme linna lähistel. Jõe
pikkus on 38,5 km, valgala 189,9 km². Tähtsamad lisajõed on Valdimurru oja, Kaskealuse oja, Kutja
oja ja Sutesoo oja. Lähkma jõkke suubub Marana kraav ja Kasemetsa kraav.
2) Vaskjõgi, pikkus on 22,6 km, valgala 150,1 km2. Vaskjõgi on pikas ulatuses piiriks Saarde valla
ja Pärnu linna vahel. Saarde vallas jääb jõe lähistele hajaasustusala.
3) Surju oja, pikkus on 18,2 km, valgala 57,8 km2. Surju ojal asub kaks paisjärve: Surju järv 4,7 ha
ja Surjupera paisjärv 1 ha.
4) Humalaste jõgi läbib Kilingi-Nõmme linna ja Saarde küla. Jõe pikkus on 15,9 km, valgala 27,8
km2.
5) Veelikse oja (10,3 km), Jurga oja (11,5 km), Külge oja (18,7 km) jt ojad.
6) Ura jõgi, pikkus 53,2 km ning see suubub merre Timmkanali kaudu ja Uulu kanali kaudu.
Pärast Valga-Uulu maanteetruubi sulgemist pole sellel Reiu jõe lisajõel Reiuga enam ühendust.
Algselt oli Uulu kanal ka Reiu üleujutuste leevendajaks – osa liigvett pääses Ura tagurpidivoolu
kaudu Uulu kanalisse. Vahetult RB trassi kõrvale jääva Maarjapeakse raba hiigeltagavaraga (üle 400
tm/ha) “taassoostamine”, samuti aga teised kavandatavad kraavide sulgemised mõjutavad suurvete
ajal prognoosimatult Ura jõe vooluhulkasid, sh ohustades Häädemeeste valla Uulu küla uusi
eramuarendusi.
Reiu lisajõgedest esimesed kolm toovad suurvete ajal Kikepera LKA ja mitmete teiste hoiualade
veed Reiu jõkke ja otse üleujutatavate kaldaaladega Surju, Ilvese, Rabaküla ja Metsaääre küladesse,
eeskätt nende tiheasustatud keskustesse. 2025. aasta jaanuaris olid näiteks evakueerimise äärmisel
piiril Surju hooldekodu kaks elukorpust.
Reiu jõe tasane ja madal alamjooks ca 10 km ulatuses Saarde valla piires on suurvete ajal
üleujutatav, sh maksimumtõusude korral (viimased 2010., 2011. aastal ja 2025. aasta
jaanuaris) taluvuse ehk inimeste evakuatsioonivajaduse piirini.
Saarde vald ei kuulu seni põhjendamatult riiklikult fikseeritud keskkonnaministri 08.06.2022
käskkirjaga nr 1-2/22/197 „Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kinnitamine“ kinnitatud
Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022−2027 alusel
üleujutustega seotud riskipiirkondade hulka, kuid tegelikult juba aastakümneid suurvete korral
üleujutustega aladel (Reiu jõe äärsed alad Metsaääre, Surju ja Rabaküla külades) soovitatakse
ehitamist mitte kavandada.
Vabariigi Valitsuse 06.02.2025 korralduse nr 42 „Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks Pärnu
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ kehtestamiseks
Riigikohtu 19. mai 2020. a otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas“ punkti 2.3
Hüvitusmeetmete rakendamine kohaselt:
1) Uute metsise püsielupaikade moodustamine liigi elupaikade kaitseks. Kaitse alla tuleb võtta
Rabaküla, Mõtuse, Maarjapeaksi, Venemurru, Saki, Nepste, Kotisoo-Marina, Reiu, Kaugoja,
Kurgoja, Marana metsise elupaigad, kokku 11 uut metsise püsielupaika pindalaga 4811 ha.
2) Metsise elupaikade taastamine (kraavide sulgemine, teede likvideerimine jm). Taastamistööd
tuleb teha 11 alal: Rabaküla, Mõtuse, Venemurru, Saki metsavahe, Nepste, Kotisoo-Marina, Reiu,
Kaugoja, Marana, Lodja, Jaamaküla kokku 3454 ha ulatuses. Taastamistööde sisuks on kõikidel
juhtudel kraavide likvideerimine, kahel alal (Venemurru ja Nepste) tuleb ka olemasolevaid teid
likvideerida. Lisaks tuleb ühes asukohas (Venemurru) suunata looduslikku sängi Mustjõe osa, mis
jääb taastamisalale.
Korralduses loetletud kraavide sulgemise alad asuvad Reiu ja Ura jõe valgalal.
Lisaks neile on Reiu jõe valgalal kraavide sulgemise ehk veerežiimi reguleerimise ehk
taassoostamise projekte juba teostatud 3000 hektaril, sh Kikepera LKA-l ligi 2000 hektaril.
Kavandamisel-projekteerimisel on projekte 6806 hektaril, sh Kikepera LKA-l 3415 ha.
Kokku on Reiu jõe valgalal kraavide sulgemist teostatud ja kavandamisel seega kogunisti 100
ruutkilomeetril ehk 11 protsendil valgala kogupinnast.
Kikepera LKA territoorium on 104 km2.
Suurem osa Kikepera LKA-st on kaetud metsaga (u 83%), rabakoosluste osakaal on 17%. Metsad
on valdavalt kuivenduse mõjuga, praeguseks võimsa kasvuenergia ja hektaritagavaraga 350 – 400
tm uuenenud ökosüsteemis. Isegi keskmine LKA hektaritagavara on 250 tihumeetrit.
LKA kaitsekorralduskavas kavandatud kraavide sulgemise mahtu tuleks kuivendatud metsade
ulatuses vähendada.
Kokkuvõtvalt:
1. Kavandatav kiireloomuline ja väga mastaapne, kuni 100 km2 , suure tagavaraga kuivendatud ja
uuenenud ökosüsteemiga metsade „taassoostamine“ Kikepera LKA-l, teistel hoiualadel ja RB
hüvitusaladel ning selle tagajärjed on põhjalikult läbi kaalumata-prognoosimata nii seal kasvava
metsa tõenäolise hukkumise kui süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi emissiooni põhjustamise
mõttes.
2. Kikepera LKA-l, teistel hoiualadel ja RB hüvitusaladel tehtud ja kavandamisel ca 100 km2
„taassoostamise“ tagajärjed Lähkma, Vaskjõe, Ura, Surju oja ja teiste lisajõgede vesikondade
veerežiimile ning seega summaarses koosmõjus Reiu jõe veerežiimile on siiani kavandajate
vaatlusalast väljas. Samas oli alles möödunud aastavahetusel Reiu jõel viimaste aastakümnete
suurim üleujutus, sh selle peatses RB ületuskohas. Samuti aga ka juba „taassoostatud“ 20 km2
Kikepera LKA vahetus läheduses paiknevas Saunametsa külas.
3. Punktis 2 sisalduv eeldab riigihangete seaduse põhimõtetel riigihankega KSH teostaja leidmist ja
osapoolte seotuse hindamist, vältimaks kraavide sulgemise/taassoostamise/veerežiimi reguleerimise
projektide tellijate, teostajate, projekteerijate, tulemuste kontrollijate RMK, ELF jt, aga ka Saarde
vallavalitsuse huvide konflikti keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel. Asjakohane on küsida
keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta ekspertarvamused lisaks seni kraavide
sulgemise projektidega seotud Tartu Ülikoolile ka Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja
Eesti Teaduste Akadeemia vastavatelt erialateadlastelt.
Eeltoodust tulenevalt ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22, § 6 lg 2 p 22, § 32, Saarde
Vallavolikogu
o t s u s t a b :
1. Teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi
mastaapsetele muutustele, sh eeskätt suurvete ajal, tulenevalt Kikepera Looduskaitseala (LKA),
teiste hoiualade ja Rail Balticu (RB) hüvitusalade veerežiimi radikaalsest muutmisest kraavide
sulgemise (nn taassoostamise või veerežiimi reguleerimise) tagajärjel.
2. Teha Keskkonnaametile kui loodus- ja inimese elukeskkonna ohutuse eest vastutavale riigiametile
ettepanek tagada punktis 1 nimetatud KSH nõuetekohane läbiviimine enne kraavide sulgemise
projektidega jätkamist, tehes selle ülesandeks Riigimetsa Majandamise Keskusele ja ELF-le kui
nimetatud projektide tellijatele ja vastutavatele teostajatele.
3. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saarde
Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri-Aija Viik
volikogu aseesimees