KINNITATUD
RMK juhatuse liikme 02.07.2025
käskkirjaga nr 1-5/64
RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhend
1. Üldsätted
Juhend kehtestab nõuded looduskaitsetööde kavandamisele, teostamisele ja seirele.
2. Mõisted ja lühendid
Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. lähteülesanne – konkreetse looduskaitselise eesmärgi saavutamiseks kirjeldatud looduskaitsetöö või -tööde kogum;
2.2. looduskaitsetöö – üht tüüpi tegevus, mis on vajalik lähteülesandes sätestatud eesmärgi saavutamiseks;
2.3. töö tehniline kirjeldus – looduskaitsetöö teostamisega seotud tehnilised nõuded tehnikale, ohutusele, liikumisteedele, tööajale jm spetsiifilised nõuded, mis mõjutavad töö teostamise kvaliteeti, hinda ja töö teostamiseks kasutatavaid meetodeid. Kirjeldus peab olema piisav töö korrektseks hankimiseks ja hilisemaks järelevalveks;
2.4. projekteerimistöö – taristu või suuremahuliste looduskaitsetööde kavandamiseks väljastpoolt RMK-d tellitav tööde kavand;
2.5. LOKA – looduskaitsetööde planeerimise rakendustarkvara;
2.6. LKT – looduskaitse töölaud;
2.7. kogukonnaala – kõrgendatud avaliku huviga ala.
2.8. spetsialist - looduskaitsespetsialist, veeökoloog, metsaökoloog
3. Looduskaitsetööde eelarvestamine
3.1. Lähteülesannete koostamise aluseks on kinnitatud kaitsekorralduskavad, liigikaitse tegevuskavad, elupaikade tegevuskavad, kaitseala valitseja ja/või liigiekspertide ning looduskaitseosakonna töötajate ettepanekud ning kinnitatud projektide tegevuskavad.
3.2. Looduskaitsetööde kirjeldused ja tööala geomeetria lähteülesannetele koostavad spetsialistid, looduskaitsetööde planeerimisjuht või veeökoloogide juht LOKA-s.
3.3. Järgmise kalendriaasta lähteülesanded kirjeldatakse LOKA-s 10. juuniks. Sisestatud lähteülesanded on aluseks järgmise aasta lähteülesannete nimekirja koostamisel. Vajadusel lisatakse erakorralisi looduskaitsetöid lähteülesannete nimekirja juhtumipõhiselt.
3.4. Lähteülesannete nimekirja koostamisel arvestatakse looduskaitsetööde prioritiseerimise alustega, mida käsitleb juhendi lisa 1.
3.5. Järgmise kalendriaasta kavandatavate looduskaitsetööde nimekirja koostab looduskaitsetööde planeerimisjuht. Nimekirja vaatavad üle ja teevad ettepanekud veeökoloogide juht, metsaökoloogide juht, loodukaitsetööde juht ja looduskaitseprojektide koordinaator.
3.6. Looduskaitsetööde planeerimisjuht esitab 1. juuliks lähteülesannete nimekirja Keskkonnaametile täiendamiseks. Keskkonnaamet esitab lähteülesannete nimekirjale täiendavad ettepanekud 1. septembriks.
3.7. Looduskaitsetööde planeerimisjuht koondab teiste RMK struktuuriüksuste ettepanekud lähteülesannete nimekirjale 20. septembriks.
3.8. Looduskaitsetööde planeerimisjuht, veeökoloogide juht ja looduskaitsetööde juht eelarvestavad järgmise aasta lähteülesannete nimekirjas olevad looduskaitsetööd ning esitavad esialgse eelarve looduskaitseosakonna juhatajale 1. oktoobriks.
4. Looduskaitsetööde kavandamine ja riskide hindamine
4.1. Looduskaitsetööde kavandamise protsessi eest vastutavad looduskaitsetööde planeerimisjuht ja veeökoloogide juht.
4.2. Looduskaitsetööde planeerimisjuht ja veeökoloogide juht otsustavad, kas RMK kavandab looduskaitsetööd ise või kaasab planeerimisprotsessi teisi osapooli.
4.3. Looduskaitsetööde kavandamise eest vastutavad spetsialistid.
4.4. Lähteülesanne kirjeldatakse sellise detailsusega, et looduskaitsetöö teostajal on võimalik hinnata selle maksumust ja üheselt mõista tööga seotud piiranguid, tingimusi ning tööala piire. Looduskaitsetöö kirjeldus peab sisaldama ametkondade poolt esitatud tingimusi ja piiranguid.
4.5. Lähteülesande osana koostatakse tööala piiride elektroonilised kaardikihid. Kui tööala sees kehtivad erinevad piirangud või esinevad alad, kus looduskaitsetöid ei tohi teha, siis koostatakse nende kohta eraldi kihid.
4.6. Lähteülesanne ja selle koostamisel kogutud materjalid säilitatakse looduskaitseosakonna lähteülesannete kataloogis.
4.7. Projekteerimistööde algmaterjalid salvestatakse DHS-i sarja 3-6.5 „Looduskaitseprojektide dokumentatsioon“. Projektid säilitatakse projektide kataloogis.
4.8. Lähteülesande koostamisel tehakse tööalast 1–3 iseloomulikku fotot. Fotod säilitatakse looduskaitseosakonna lähteülesannete kataloogis.
4.9. LOKA-s seotakse looduskaitsetöö tegemiseks vajalikud load, tingimused ja kooskõlastused lähteülesandega, lisades sinna vastava DHS-i viite.
4.10. Enne metsateatise esitamist kontrollitakse ajakohaste metsakorraldusandmete olemasolu ja vajadusel esitatakse tellimus metsakorraldusandmete ajakohastamiseks piirkonna metsakorraldusjuhile. Metsateatis esitatakse Keskkonnaametile LOKA kaudu elektrooniliselt.
4.11. Looduskaitsetöödeks vajalikud kooskõlastused võtab lähteülesande koostaja. Tööalale juurdepääsu ja puidu ladustamisega seotud küsimused lahendatakse kavandamise käigus koostöös tööjuhiga.
4.12. Kui looduskaitsetöö kattub või külgneb kogukonnaala või RMK külastustaristu huvitsooniga, saadetakse lähteülesanne kooskõlastamiseks kaasamisspetsialistile või külastusala juhile. Kooskõlastus salvestatakse lähteülesannete kataloogi.
4.13. Looduskaitsetööde kavandamisel tähistatakse vajadusel tööala või selles sisemised osad looduses vastavalt „RMK raielankide eraldamise juhendile“. Tööala piirid tähistatakse alati, kui see ühtib maaomandi piiriga ja ei ole maastikul selgelt eristatav või on see vajalik looduskaitseliste väärtuste säilimise tagamiseks tööala siseselt.
4.14. Looduskaitsetööde lähteülesanded nendele töödele, kus ei ole nõutav kooskõlastamine, esitatakse enne LOKA-s teostamiseks üle andmist Keskkonnaametile ‑arvamuse avaldamiseks ja oodatakse tagasisidet 5 tööpäeva.
4.15. Enne looduskaitsetööde teostamise hankimist peavad lähteülesande koostaja ja looduskaitse tööjuht läbi viima riskide hindamise ning leevendavate meetmete kirjeldamise lähtuvalt juhendi lisast 3.
4.16. Riskide vähendamiseks ette nähtud meetmed on osa looduskaitsetööst ja need tuleb eranditult rakendada.
4.17. Riskide hindamine toimub kvalitatiivselt, lähtudes riski esinemise tõenäosusest ja riski avaldumise mõju tugevusest. Keskmise ja kõrge riski korral peab ette nägema riski vähendavad meetmed.
4.18. Riske ja leevendavaid meetmeid kirjeldav kontroll-leht (vt lisa 3) salvestatakse lähteülesande kataloogi.
4.19. Suviste looduskaitsetööde lähteülesanded antakse üle 20. aprilliks. Keerulisemaid looduskaitsetöid valmistatakse ette ja antakse üle jooksvalt.
5. Looduskaitsetööde hankimine ja lepingute haldamine
5.1. Looduskaitsetööde kavandamiseks ja tulemusseire korraldamiseks hangete läbiviimise ja lepingute sõlmimise eest vastutavad looduskaitsetööde planeerimisjuht ja veeökoloogide juht
5.2. Looduskaitsetööde teostamiseks hangete läbiviimise ja lepingute sõlmimise eest vastutab looduskaitsetööde juht.
5.3. Looduskaitse tööjuht koostab looduskaitsetööde teostamise hangeteks tööde tehnilise kirjelduse ja sõlmib kokkulepped teiste maaomanikega.
5.4. Kõik lepingu objektiga seotud maakasutus ja muud lepingud tuleb salvestada DHS-i sarja 3-6.10„ Lepingud teiste kinnisasjade omanike või valdajatega looduskaitsetööde teostamiseks“ ja lisada lepingu nimetusse objekti nimi ja ID number.
5.5. Kõik looduskaitsetöö teostamisel saadud kooskõlastused, kokkulepped jms salvestatakse lähteülesannete kataloogi.
5.6. Looduskaitse tööjuht informeerib kogukonnaaladel looduskaitsetööde tegemiseks sõlmitud lepingust kaasamisspetsialisti.
5.7. Looduskaitsetööde lepingud registreeritakse DHS-i sarja 3-6.11 „Looduskaitseliste tööde ja teenuste lepingud“. Ilma töövõtulepinguta tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid salvestatakse DHS-i sarja 6-11.8.5 “Looduskaitsetööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid”
5.8. Looduskaitsetööde juht, veeökoloogide juht või looduskaitsetööde planeerimisjuht sisestab LKT-sse töödega seotud ühikuhinnad.
5.9. Lepingute mahulist ja ajalist täitmist peavad jälgima lepingu RMK-poolsed kontaktisikud ja teavitama looduskaitsetööde juhti, veeökoloogide juhti või looduskaitsetööde planeerimisjuhti, kui tekib risk lepingu mahtude ning tähtaegade ületamiseks.
5.10. Kõikidest lepingu objektiga seotud töökoosolekute protokollitud otsustest tuleb teavitada looduskaitsetööde juhti, veeökoloogide juhti või looduskaitsetööde planeerimisjuhti. Protokoll tuleb lisada DHS-is looduskaitsetöö lepingu juurde.
6. Looduskaitsetööde teostamine (v.a projekteerimine)
6.1. Looduskaitsetöö teostamise protsessi ja tööde korraldamise eest vastutab looduskaitsetööde juht.
6.2. Looduskaitsetööde teostamise eest vastutavad looduskaitse tööjuhid.
6.3. Enne töödega alustamist veendub looduskaitse tööjuht koostöös spetsialistiga, kas tööalal on Keskkonnaregistris registreeritud uusi looduskaitselisi väärtusi.
6.4. Tööjuht peab rakendama kõiki riskide hindamisel toodud leevendavaid meetmeid.
6.5. Looduskaitse tööjuht korraldab vajadusel enne töödega alustamist avakoosoleku, mille protokoll salvestatakse DHS-s looduskaitsetöö lepingu juurde.
6.6. Looduskaitsetöö vastuvõtuakti koostab ja vajadusel allkirjastab looduskaitse tööjuht või looduskaitsetööde juht. Vajadusel nõustavad looduskaitsetöö teostamist spetsialistid.
6.7. Enne looduskaitsetöödega alustamist juhendatakse töövõtjat. Looduskaitse tööjuht peab veenduma, et töövõtja on aru saanud looduskaitsetöö iseloomust, tööala piiridest, tingimustest ja omab tehnilist võimekust neist kinni pidada.
6.8. Looduskaitsetööde toimumise ajal kontrollitakse tööde vastavust lepingu nõuetele, juhendatakse looduskaitsetöö teostajat, vajadusel kirjeldatakse töökoosolekute protokollis lisa- ja vaegtööd jms.
6.9. Looduskaitsetööde teostamise käigus hinnatakse kahjustuste tekkimise riski ja suure riski puhul peatatakse töö koheselt, madala riski puhul selgitatakse looduskaitsetöö teostajale, millistel juhtudel peab töövõtja ise koheselt töö peatama ja looduskaitse tööjuhti teavitama.
6.10. Looduskaitsetöö teostamise käigus tekkinud ümar- ja energiapuidu laoarvestuse toimingud teostab vastavalt „RMK looduskaitseosakonna puidu laoarvestuse juhendile“ looduskaitse tööjuht.
6.11. Enne looduskaitsetöö vastuvõtmist kontrollitakse looduses töö vastavust tööde tehnilise kirjelduse ja lepingu nõuetele ning tehakse kindlaks teostatud tööde maht.
6.12. Pärast looduskaitsetöö vastuvõtmist koostatakse vastuvõtuakt LKT-s või DHS-i sarjas „Dokumentide vormid ja aluspõhjad“ asuval vormil. Rahastaja nõuetest lähtuvalt tuleb tööde vastuvõtuaktid allkirjastada ja salvestada DHS-i sarja 3-6.11 „Looduskaitseliste tööde ja teenuste lepingud“ lepingute lisana.
6.13. LKT-s märgib lähteülesande vastu võetuks ja vajadusel korrigeerib LOKA-s teostatud tööala geomeetriat looduskaitse tööjuht või looduskaitsetööde juht.
6.14. Lähteülesande lõpetab LOKA-s spetsialist. Kui looduskaitsetöö teostamise käigus toimub õigusrikkumisi, teavitab vastavaid õiguskaitseorganeid looduskaitse tööjuht.
6.15. Kõlvikut muutva raiega (nt metsamaast sooks või looduslikuks rohumaaks) lähteülesande lõpetamisel, teavitab looduskaitsespetsialist piirkonna metsakorraldusjuhti muutmist vajavatest eraldistest.
7. Looduskaitsetööde seire
7.1. Spetsialist teostab kõikidele looduskaitsetöödele vastuvõtmise järel seire, v.a kaitsealuste objektide tähistamine.
7.2. Looduskaitsetöö seire tulemused kirjeldatakse LOKA-s järgmiselt:
7.2.1. kui töö vastab lähteülesandele (pretensioon puudub), siis lähteülesanne lõpetatakse;
7.2.2. kui töö ei vasta lähteülesandele, siis valitakse pretensiooni tüüp ja kirjeldatakse mittevastavus võimalikult üksikasjalikult ning vajadusel antakse tähtaeg pretensiooni lahendamiseks.
7.3. Seire käigus tehakse 1–3 fotot, seejuures tehakse 1–2 fotot soovitavalt täpselt samast kohast ja suunast, kus tehti fotod lähteülesande ettevalmistamisel. Fotod säilitatakse looduskaitseosakonna lähteülesannete kataloogis.
7.4. Looduskaitse tööjuht annab kahe nädala jooksul pretensioonile oma seisukoha ja sõltuvalt pretensiooni lahendusest märgitakse lähteülesanne LOKA-s:
7.4.1. lõpetatuks, kui puudused on kõrvaldatud või kui puudusi pole võimalik kõrvaldada;
7.4.2. jäetakse staatus muutmata, kui puuduste kõrvaldamiseks on vajalik täiendav töö. Sellisel juhul viiakse puuduste kõrvaldamise järel läbi täiendav seire ja seejärel märgitakse lähteülesanne lõpetatuks.
8. Looduskaitsetööde aruanded
8.1. Looduskaitsetööde kavandamise ja teostamise kontrolli viivad läbi looduskaitsetööde juht ja looduskaitsetööde planeerimisjuht ning kokkuvõtliku aruande koostab looduskaitsetööde planeerimisjuht kalendriaasta kohta 31. detsembriks.
8.1.1. Igas looduskaitsetööde tööjuhtimise piirkonnas kontrollitakse nelja (4), kokku 20 looduskaitseosakonna juhataja poolt valitud lähteülesannet.
8.1.2. Kontrollitavate lähteülesannete nimekiri esitatakse looduskaitsetööde juhile ja looduskaitsetööde planeerimisjuhile 15. septembriks.
8.1.3. Iga kontrollitava lähteülesande kohta koostatakse kontroll-leht (lisa 2) koos kommentaaridega.
8.1.4. Kõikide kontrollitud lähteülesannete kontroll-lehtede koonddokument nimega „Looduskaitsetööde kavandamise ja teostamise XXXX aasta kontrolli aruanne“ salvestatakse DHS-i sarja 3-6.3 „Looduskaitseliste seirete aruanded“, mille kinnitab DHS-is looduskaitseosakonna juhataja.
8.1.5. Looduskaitseosakonna juhataja saadab aruande DHS-i viite e-kirjaga looduskasutuse vastutusvaldkonna juhatuse liikmele ning kvaliteedi- ja teabehaldusjuhile.
8.2. Eelneva kalendriaasta lõpetatud looduskaitsetööde koondaruande koostab looduskaitsetööde juht 20. veebruariks.
8.2.1. Aruanne salvestatakse DHS-i sarja 3-6.3 „Looduskaitseliste seirete aruanded“, mille kinnitab DHS-is looduskaitseosakonna juhataja.
8.2.2. Looduskaitseosakonna juhataja saadab aruande DHS-i viite e-kirjaga kvaliteedi- ja teabehaldusjuhile ning looduskasutuse vastutusvaldkonna juhatuse liikmele saadetakse aruanne DHS-i kaudu allkirjastamisele.
8.2.3. Aruanne saadetakse pärast juhatuse liikme poolt allkirjastamist Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile 1. märtsiks.
Lisa 1
„RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi“ juurde
RMK poolt teostatavate looduskaitsetööde prioritiseerimise põhimõtted
Kinnitatud kaitsekorralduskavade ja liigitegevuskavade alusel planeeritavad looduskaitsetööd reastatakse allpool kirjeldatud prioriteetsusest lähtuvalt kolme rühma (kõrge, keskmine, madal). Prioriteetsus võib muutuda ainult lähtuvalt kõrgest avalikust huvist konkreetses kohas. Üldiselt käsitletakse looduskaitselise väärtuste seisundi hoidmiseks või parendamiseks vajalikke looduskaitsetöid järgmises tähtsuse järjekorras:
Kõrge prioriteetsus – I või II kaitsekategooria liigi elupaikade taastamine ja hooldamine. Poollooduslike koosluste taastamine, kus RMK on rendilepingus võtnud raiekohustuse. Esmatähtsate ja kehvas seisundis EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpide taastamis- ja hooldustööd. Kõrge prioriteetsusega on inimeste ohutuse tagamiseks ja vara kaitseks teostatavad looduskaitsetööd.
Keskmine prioriteetsus – koosluste taastamine ja hooldamine, kõrge avaliku huviga looduskaitseliste väärtuste seisundi hoidmiseks ja parandamiseks vajalikud tööd.
Madal prioriteetsus – maastiku, üksikobjektide ja kaitsealuste parkide hooldus- ja taastamistööd ning rahvusparkides kultuuripärandi taastamis- ja hooldustööd. Madala ohustatusega (III kaitsekategooria liigid, mitte kaitsealused olulised liigid, nt osad kalaliigid) liikide elupaikade seisundi parandamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd.
Prioriteetsus võib muutuda lähtuvalt töö paiknemisest rahvuspargis või kõrgest avalikust huvist konkreetses kohas.
Erakorralised, eelarveaasta keskel planeeritavad looduskaitsetööd:
1. Erakorraliste sündmuste tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimine, kui see ohustab looduskaitselise väärtuse säilimist.
2. Erakorralised situatsioonid, mis on tingitud ettearvamatutest asjaoludest ja mille tõttu on seatud ohtu looduskaitselise väärtuse säilimine või inimeste elu, tervis või vara.
3. Probleemliikide tõrje (nt kopratammide avamine), kui see seab ohtu looduskaitseliste väärtuste säilimise ja seda ei olnud võimalik ette näha.
Lisa 2
„RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi“ juurde
Lisa 3
„RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi“ juurde
RMK looduskaitsetööde lähteülesande riskide hindamine
1. Riskide suuruse määratlemiseks lähtutakse riski esinemise tõenäosusest ja riski realiseerumisel tekkiva mõju tugevusest vastavalt tabelile 1.
Tabel 1. Riski suuruse määratlemine
Riski realiseerumise mõju tugevus
Väike
Keskmine
Suur
Riski realiseerumise tõenäosus
Madal
Madal risk
Madal risk
Keskmine risk
Keskmine
Madal risk
Keskmine risk
Kõrge risk
Kõrge
Keskmine risk
Kõrge risk
Kõrge risk
2. Riskid, mille suurust peab kõikide looduskaitsetööde puhul hindama, on kuvatud punktides 2.1–2.12. Riske peab tööobjekti eripäradest tulenevalt ka täpsemalt kirjeldama, et oleks arusaadav, milles risk seisneb (nt ladude paiknemisega on seotud võimaliku põlengu korral oht elamutele).
2.1. Töö eesmärgiks mitte olev elupaik saab kahjustada
2.2. Töö eesmärgiks mitte olev I ja II kategooria liigi elupaik saab kahjustada
2.3. Töö eesmärgiks mitteolev III kaitsekategooria liigi lokaalpopulatsiooni ohustamine
2.4. Vaheladude paiknemine võib kujutada keskkonnariski
2.5. Veekogude ja pinnase reostamine
2.6. Ilmastikust tulenev pinnasekahjustuste risk
2.7. Objektiga seotud tööd võivad tõmmata avalikkuse negatiivset tähelepanu
2.8. Töö kahjustab inimeste ligipääsu oma varale
2.9. Tööga seoses võime kahjustada eraomandit
2.10. Töödega seoses on tuleoht varale ja keskkonnale
2.11. Töövõtja toodab nõuetele mittevastavat metsamaterjali
2.12. Muu risk
3. Võimalikud meetmed, mis tuleb kavandada keskmise ja kõrge riski korral. Sõltuvalt tööst võib leevendavat meedet täpsustada.
3.1. Tööala piiride tähistamine looduses
3.2. Masinate pidev GPS jälgimine
3.3. Avakoosoleku korraldamine enne töödega alustamist
3.4. Konkreetsete RMK ametikohtade loetelu, kes peavad olema instrueeritud, enne tööga alustamist
3.5. Tööde teostamise ajal pidev kohapeal viibimine
3.6. Objekti külastus X ±2 päeva tagant tööde teostamise ajal
3.7. Vahelao kontrollimine vähemalt 1 kord nädalas
3.8. Välise eksperdi kaasamine
3.9. Kohalikus lehes looduskaitsetöö tutvustamine
3.10. Kommunikatsiooniplaani koostamine
3.11. Tutvustuspäev avalikkusele
3.12. Välistendi paigaldamine
3.13. Vaheladude asukoha ette määramine
3.14. Vaheladu rajatakse majadest ohutusse kaugusesse
3.15. Vahelao maksimaalse kiirusega lõpetamine
3.16. Töö korraldamisega seotud maaomanikele tööjuhi kontakti andmine ja teavitamine töö algusest
3.17. Tööala korrektse väljanägemise nõudmine
3.18. Kahjude rahaline kompenseerimine
3.19. Pinnase kahjustusi minimeeriva tehnika kasutamine
3.20. Etteraie ei tohi olla suurem, kui 2 päeva kokkuvedu
3.21. Kahjustatud tööala korrastamine looduskaitsetööde ajal
3.22. Tankimisalade markeerimine
3.23. Suur absorbendivaru
3.24. Muu leevendav meede
4. Looduskaitsetööde riskide hindamise kontroll-leht
Objekti nr
LÜ nr
Kuupäev
Objekti nimi
Hindajate nimed
Risk
Riski suurus
Leevendavad tegevused
Töö eesmärgiks mitte olev elupaik saab kahjustada
Kõrge
1. Objekti tähistamine looduses
2. Masinate pidev GPS jälgimine
3. Avakoosoleku korraldamine enne töödega alustamist
Töö eesmärgiks mitte olev I ja II kategooria liigi elupaik saab kahjustada
Keskmine
1. Tööde teostamise ajal pidev kohapeal viibimine
Töö eesmärgiks mitteolev III kaitsekategooria liigi lokaalpopulatsiooni ohustamine
Pole asjakohane
Ladude paiknemine võib kujutada keskkonnariski
Veekogude ja pinnase reostamine
Ilmastikust tulenev pinnasekahjustuste risk
Objektiga seotud tööd võivad tõmmata avalikku negatiivset tähelepanu
Töö kahjustab inimeste ligipääsu oma varale
Tööga seoses võime kahjustada eraomandit
Töödega seoses on tuleoht varale ja keskkonnale
Töövõtja teeb ebakvaliteetset sortimenti
Muu risk