RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi kinnitamine

kaskkiri_rmk_looduskaitsetoode_kavandamise_teostamise_ja_seire_juhendi_kinnitamine_64.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

kaskkiri_rmk_looduskaitsetoode_kavandamise_teostamise_ja_seire_juhendi_kinnitamine_64.pdf

RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise

ja seire juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus”

§ 18 lõigete 1 ja 5 alusel

1. K i n n i t a n „RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi“ (lisatud,

kaskkirja_lisa_rmk_looduskaitsetoode_kavandamise_teostamise_ja_seire_

juhend.pdf).

2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK juhatuse liikme 30.08.2023 käskkirja nr 1-5/67

„Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire

juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Tõnisson

Juhatuse liige

Jaotuskava: külastuskorraldusosakond, looduskaitseosakond, metsakorralduse ja

kaugseireosakond, regioonid, puiduturustusosakond, kvaliteedi- ja teabehaldusosakond

Kaupo Kohv

juhataja

02.07.2025

JUHATUSE LIIGE

KÄSKKIRI

02. juuli 2025 nr 1-5/64

lktööde_kavandamise_teostamise_ja_seire_juhend_01.07.25.docx

KINNITATUD
RMK juhatuse liikme 02.07.2025
käskkirjaga nr 1-5/64

RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhend

1. Üldsätted
Juhend kehtestab nõuded looduskaitsetööde kavandamisele, teostamisele ja seirele.

2. Mõisted ja lühendid
Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. lähteülesanne – konkreetse looduskaitselise eesmärgi saavutamiseks kirjeldatud looduskaitsetöö või -tööde kogum;
2.2. looduskaitsetöö – üht tüüpi tegevus, mis on vajalik lähteülesandes sätestatud eesmärgi saavutamiseks;
2.3. töö tehniline kirjeldus – looduskaitsetöö teostamisega seotud tehnilised nõuded tehnikale, ohutusele, liikumisteedele, tööajale jm spetsiifilised nõuded, mis mõjutavad töö teostamise kvaliteeti, hinda ja töö teostamiseks kasutatavaid meetodeid. Kirjeldus peab olema piisav töö korrektseks hankimiseks ja hilisemaks järelevalveks;
2.4. projekteerimistöö – taristu või suuremahuliste looduskaitsetööde kavandamiseks väljastpoolt RMK-d tellitav tööde kavand;
2.5. LOKA – looduskaitsetööde planeerimise rakendustarkvara;
2.6. LKT – looduskaitse töölaud;
2.7. kogukonnaala – kõrgendatud avaliku huviga ala.
2.8. spetsialist - looduskaitsespetsialist, veeökoloog, metsaökoloog

3. Looduskaitsetööde eelarvestamine
3.1. Lähteülesannete koostamise aluseks on kinnitatud kaitsekorralduskavad, liigikaitse tegevuskavad, elupaikade tegevuskavad, kaitseala valitseja ja/või liigiekspertide ning looduskaitseosakonna töötajate ettepanekud ning kinnitatud projektide tegevuskavad.
3.2. Looduskaitsetööde kirjeldused ja tööala geomeetria lähteülesannetele koostavad spetsialistid, looduskaitsetööde planeerimisjuht või veeökoloogide juht LOKA-s.
3.3. Järgmise kalendriaasta lähteülesanded kirjeldatakse LOKA-s 10. juuniks. Sisestatud lähteülesanded on aluseks järgmise aasta lähteülesannete nimekirja koostamisel. Vajadusel lisatakse erakorralisi looduskaitsetöid lähteülesannete nimekirja juhtumipõhiselt.
3.4. Lähteülesannete nimekirja koostamisel arvestatakse looduskaitsetööde prioritiseerimise alustega, mida käsitleb juhendi lisa 1.
3.5. Järgmise kalendriaasta kavandatavate looduskaitsetööde nimekirja koostab looduskaitsetööde planeerimisjuht. Nimekirja vaatavad üle ja teevad ettepanekud veeökoloogide juht, metsaökoloogide juht, loodukaitsetööde juht ja looduskaitseprojektide koordinaator.
3.6. Looduskaitsetööde planeerimisjuht esitab 1. juuliks lähteülesannete nimekirja Keskkonnaametile täiendamiseks. Keskkonnaamet esitab lähteülesannete nimekirjale täiendavad ettepanekud 1. septembriks.
3.7. Looduskaitsetööde planeerimisjuht koondab teiste RMK struktuuriüksuste ettepanekud lähteülesannete nimekirjale 20. septembriks.
3.8. Looduskaitsetööde planeerimisjuht, veeökoloogide juht ja looduskaitsetööde juht eelarvestavad järgmise aasta lähteülesannete nimekirjas olevad looduskaitsetööd ning esitavad esialgse eelarve looduskaitseosakonna juhatajale 1. oktoobriks.

4. Looduskaitsetööde kavandamine ja riskide hindamine
4.1. Looduskaitsetööde kavandamise protsessi eest vastutavad looduskaitsetööde planeerimisjuht ja veeökoloogide juht.
4.2. Looduskaitsetööde planeerimisjuht ja veeökoloogide juht otsustavad, kas RMK kavandab looduskaitsetööd ise või kaasab planeerimisprotsessi teisi osapooli.
4.3. Looduskaitsetööde kavandamise eest vastutavad spetsialistid.
4.4. Lähteülesanne kirjeldatakse sellise detailsusega, et looduskaitsetöö teostajal on võimalik hinnata selle maksumust ja üheselt mõista tööga seotud piiranguid, tingimusi ning tööala piire. Looduskaitsetöö kirjeldus peab sisaldama ametkondade poolt esitatud tingimusi ja piiranguid.
4.5. Lähteülesande osana koostatakse tööala piiride elektroonilised kaardikihid. Kui tööala sees kehtivad erinevad piirangud või esinevad alad, kus looduskaitsetöid ei tohi teha, siis koostatakse nende kohta eraldi kihid.
4.6. Lähteülesanne ja selle koostamisel kogutud materjalid säilitatakse looduskaitseosakonna lähteülesannete kataloogis.
4.7. Projekteerimistööde algmaterjalid salvestatakse DHS-i sarja 3-6.5 „Looduskaitseprojektide dokumentatsioon“. Projektid säilitatakse projektide kataloogis.
4.8. Lähteülesande koostamisel tehakse tööalast 1–3 iseloomulikku fotot. Fotod säilitatakse looduskaitseosakonna lähteülesannete kataloogis.
4.9. LOKA-s seotakse looduskaitsetöö tegemiseks vajalikud load, tingimused ja kooskõlastused lähteülesandega, lisades sinna vastava DHS-i viite.
4.10. Enne metsateatise esitamist kontrollitakse ajakohaste metsakorraldusandmete olemasolu ja vajadusel esitatakse tellimus metsakorraldusandmete ajakohastamiseks piirkonna metsakorraldusjuhile. Metsateatis esitatakse Keskkonnaametile LOKA kaudu elektrooniliselt.
4.11. Looduskaitsetöödeks vajalikud kooskõlastused võtab lähteülesande koostaja. Tööalale juurdepääsu ja puidu ladustamisega seotud küsimused lahendatakse kavandamise käigus koostöös tööjuhiga.
4.12. Kui looduskaitsetöö kattub või külgneb kogukonnaala või RMK külastustaristu huvitsooniga, saadetakse lähteülesanne kooskõlastamiseks kaasamisspetsialistile või külastusala juhile. Kooskõlastus salvestatakse lähteülesannete kataloogi.
4.13. Looduskaitsetööde kavandamisel tähistatakse vajadusel tööala või selles sisemised osad looduses vastavalt „RMK raielankide eraldamise juhendile“. Tööala piirid tähistatakse alati, kui see ühtib maaomandi piiriga ja ei ole maastikul selgelt eristatav või on see vajalik looduskaitseliste väärtuste säilimise tagamiseks tööala siseselt.
4.14. Looduskaitsetööde lähteülesanded nendele töödele, kus ei ole nõutav kooskõlastamine, esitatakse enne LOKA-s teostamiseks üle andmist Keskkonnaametile ‑arvamuse avaldamiseks ja oodatakse tagasisidet 5 tööpäeva.
4.15. Enne looduskaitsetööde teostamise hankimist peavad lähteülesande koostaja ja looduskaitse tööjuht läbi viima riskide hindamise ning leevendavate meetmete kirjeldamise lähtuvalt juhendi lisast 3.
4.16. Riskide vähendamiseks ette nähtud meetmed on osa looduskaitsetööst ja need tuleb eranditult rakendada.
4.17. Riskide hindamine toimub kvalitatiivselt, lähtudes riski esinemise tõenäosusest ja riski avaldumise mõju tugevusest. Keskmise ja kõrge riski korral peab ette nägema riski vähendavad meetmed.
4.18. Riske ja leevendavaid meetmeid kirjeldav kontroll-leht (vt lisa 3) salvestatakse lähteülesande kataloogi.
4.19. Suviste looduskaitsetööde lähteülesanded antakse üle 20. aprilliks. Keerulisemaid looduskaitsetöid valmistatakse ette ja antakse üle jooksvalt.

5. Looduskaitsetööde hankimine ja lepingute haldamine
5.1. Looduskaitsetööde kavandamiseks ja tulemusseire korraldamiseks hangete läbiviimise ja lepingute sõlmimise eest vastutavad looduskaitsetööde planeerimisjuht ja veeökoloogide juht
5.2. Looduskaitsetööde teostamiseks hangete läbiviimise ja lepingute sõlmimise eest vastutab looduskaitsetööde juht.
5.3. Looduskaitse tööjuht koostab looduskaitsetööde teostamise hangeteks tööde tehnilise kirjelduse ja sõlmib kokkulepped teiste maaomanikega.
5.4. Kõik lepingu objektiga seotud maakasutus ja muud lepingud tuleb salvestada DHS-i sarja 3-6.10„ Lepingud teiste kinnisasjade omanike või valdajatega looduskaitsetööde teostamiseks“ ja lisada lepingu nimetusse objekti nimi ja ID number.
5.5. Kõik looduskaitsetöö teostamisel saadud kooskõlastused, kokkulepped jms salvestatakse lähteülesannete kataloogi.
5.6. Looduskaitse tööjuht informeerib kogukonnaaladel looduskaitsetööde tegemiseks sõlmitud lepingust kaasamisspetsialisti.
5.7. Looduskaitsetööde lepingud registreeritakse DHS-i sarja 3-6.11 „Looduskaitseliste tööde ja teenuste lepingud“. Ilma töövõtulepinguta tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid salvestatakse DHS-i sarja 6-11.8.5 “Looduskaitsetööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid”
5.8. Looduskaitsetööde juht, veeökoloogide juht või looduskaitsetööde planeerimisjuht sisestab LKT-sse töödega seotud ühikuhinnad.
5.9. Lepingute mahulist ja ajalist täitmist peavad jälgima lepingu RMK-poolsed kontaktisikud ja teavitama looduskaitsetööde juhti, veeökoloogide juhti või looduskaitsetööde planeerimisjuhti, kui tekib risk lepingu mahtude ning tähtaegade ületamiseks.
5.10. Kõikidest lepingu objektiga seotud töökoosolekute protokollitud otsustest tuleb teavitada looduskaitsetööde juhti, veeökoloogide juhti või looduskaitsetööde planeerimisjuhti. Protokoll tuleb lisada DHS-is looduskaitsetöö lepingu juurde.

6. Looduskaitsetööde teostamine (v.a projekteerimine)
6.1. Looduskaitsetöö teostamise protsessi ja tööde korraldamise eest vastutab looduskaitsetööde juht.
6.2. Looduskaitsetööde teostamise eest vastutavad looduskaitse tööjuhid.
6.3. Enne töödega alustamist veendub looduskaitse tööjuht koostöös spetsialistiga, kas tööalal on Keskkonnaregistris registreeritud uusi looduskaitselisi väärtusi.
6.4. Tööjuht peab rakendama kõiki riskide hindamisel toodud leevendavaid meetmeid.
6.5. Looduskaitse tööjuht korraldab vajadusel enne töödega alustamist avakoosoleku, mille protokoll salvestatakse DHS-s looduskaitsetöö lepingu juurde.
6.6. Looduskaitsetöö vastuvõtuakti koostab ja vajadusel allkirjastab looduskaitse tööjuht või looduskaitsetööde juht. Vajadusel nõustavad looduskaitsetöö teostamist spetsialistid.
6.7. Enne looduskaitsetöödega alustamist juhendatakse töövõtjat. Looduskaitse tööjuht peab veenduma, et töövõtja on aru saanud looduskaitsetöö iseloomust, tööala piiridest, tingimustest ja omab tehnilist võimekust neist kinni pidada.
6.8. Looduskaitsetööde toimumise ajal kontrollitakse tööde vastavust lepingu nõuetele, juhendatakse looduskaitsetöö teostajat, vajadusel kirjeldatakse töökoosolekute protokollis lisa- ja vaegtööd jms.
6.9. Looduskaitsetööde teostamise käigus hinnatakse kahjustuste tekkimise riski ja suure riski puhul peatatakse töö koheselt, madala riski puhul selgitatakse looduskaitsetöö teostajale, millistel juhtudel peab töövõtja ise koheselt töö peatama ja looduskaitse tööjuhti teavitama.
6.10. Looduskaitsetöö teostamise käigus tekkinud ümar- ja energiapuidu laoarvestuse toimingud teostab vastavalt „RMK looduskaitseosakonna puidu laoarvestuse juhendile“ looduskaitse tööjuht.
6.11. Enne looduskaitsetöö vastuvõtmist kontrollitakse looduses töö vastavust tööde tehnilise kirjelduse ja lepingu nõuetele ning tehakse kindlaks teostatud tööde maht.
6.12. Pärast looduskaitsetöö vastuvõtmist koostatakse vastuvõtuakt LKT-s või DHS-i sarjas „Dokumentide vormid ja aluspõhjad“ asuval vormil. Rahastaja nõuetest lähtuvalt tuleb tööde vastuvõtuaktid allkirjastada ja salvestada DHS-i sarja 3-6.11 „Looduskaitseliste tööde ja teenuste lepingud“ lepingute lisana.
6.13. LKT-s märgib lähteülesande vastu võetuks ja vajadusel korrigeerib LOKA-s teostatud tööala geomeetriat looduskaitse tööjuht või looduskaitsetööde juht.
6.14. Lähteülesande lõpetab LOKA-s spetsialist. Kui looduskaitsetöö teostamise käigus toimub õigusrikkumisi, teavitab vastavaid õiguskaitseorganeid looduskaitse tööjuht.
6.15. Kõlvikut muutva raiega (nt metsamaast sooks või looduslikuks rohumaaks) lähteülesande lõpetamisel, teavitab looduskaitsespetsialist piirkonna metsakorraldusjuhti muutmist vajavatest eraldistest.

7. Looduskaitsetööde seire
7.1. Spetsialist teostab kõikidele looduskaitsetöödele vastuvõtmise järel seire, v.a kaitsealuste objektide tähistamine.
7.2. Looduskaitsetöö seire tulemused kirjeldatakse LOKA-s järgmiselt:
7.2.1. kui töö vastab lähteülesandele (pretensioon puudub), siis lähteülesanne lõpetatakse;
7.2.2. kui töö ei vasta lähteülesandele, siis valitakse pretensiooni tüüp ja kirjeldatakse mittevastavus võimalikult üksikasjalikult ning vajadusel antakse tähtaeg pretensiooni lahendamiseks.
7.3. Seire käigus tehakse 1–3 fotot, seejuures tehakse 1–2 fotot soovitavalt täpselt samast kohast ja suunast, kus tehti fotod lähteülesande ettevalmistamisel. Fotod säilitatakse looduskaitseosakonna lähteülesannete kataloogis.
7.4. Looduskaitse tööjuht annab kahe nädala jooksul pretensioonile oma seisukoha ja sõltuvalt pretensiooni lahendusest märgitakse lähteülesanne LOKA-s:
7.4.1. lõpetatuks, kui puudused on kõrvaldatud või kui puudusi pole võimalik kõrvaldada;
7.4.2. jäetakse staatus muutmata, kui puuduste kõrvaldamiseks on vajalik täiendav töö. Sellisel juhul viiakse puuduste kõrvaldamise järel läbi täiendav seire ja seejärel märgitakse lähteülesanne lõpetatuks.

8. Looduskaitsetööde aruanded
8.1. Looduskaitsetööde kavandamise ja teostamise kontrolli viivad läbi looduskaitsetööde juht ja looduskaitsetööde planeerimisjuht ning kokkuvõtliku aruande koostab looduskaitsetööde planeerimisjuht kalendriaasta kohta 31. detsembriks.
8.1.1. Igas looduskaitsetööde tööjuhtimise piirkonnas kontrollitakse nelja (4), kokku 20 looduskaitseosakonna juhataja poolt valitud lähteülesannet.
8.1.2. Kontrollitavate lähteülesannete nimekiri esitatakse looduskaitsetööde juhile ja looduskaitsetööde planeerimisjuhile 15. septembriks.
8.1.3. Iga kontrollitava lähteülesande kohta koostatakse kontroll-leht (lisa 2) koos kommentaaridega.
8.1.4. Kõikide kontrollitud lähteülesannete kontroll-lehtede koonddokument nimega „Looduskaitsetööde kavandamise ja teostamise XXXX aasta kontrolli aruanne“ salvestatakse DHS-i sarja 3-6.3 „Looduskaitseliste seirete aruanded“, mille kinnitab DHS-is looduskaitseosakonna juhataja.
8.1.5. Looduskaitseosakonna juhataja saadab aruande DHS-i viite e-kirjaga looduskasutuse vastutusvaldkonna juhatuse liikmele ning kvaliteedi- ja teabehaldusjuhile.
8.2. Eelneva kalendriaasta lõpetatud looduskaitsetööde koondaruande koostab looduskaitsetööde juht 20. veebruariks.
8.2.1. Aruanne salvestatakse DHS-i sarja 3-6.3 „Looduskaitseliste seirete aruanded“, mille kinnitab DHS-is looduskaitseosakonna juhataja.
8.2.2. Looduskaitseosakonna juhataja saadab aruande DHS-i viite e-kirjaga kvaliteedi- ja teabehaldusjuhile ning looduskasutuse vastutusvaldkonna juhatuse liikmele saadetakse aruanne DHS-i kaudu allkirjastamisele.
8.2.3. Aruanne saadetakse pärast juhatuse liikme poolt allkirjastamist Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile 1. märtsiks.

Lisa 1
„RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi“ juurde

RMK poolt teostatavate looduskaitsetööde prioritiseerimise põhimõtted

Kinnitatud kaitsekorralduskavade ja liigitegevuskavade alusel planeeritavad looduskaitsetööd reastatakse allpool kirjeldatud prioriteetsusest lähtuvalt kolme rühma (kõrge, keskmine, madal). Prioriteetsus võib muutuda ainult lähtuvalt kõrgest avalikust huvist konkreetses kohas. Üldiselt käsitletakse looduskaitselise väärtuste seisundi hoidmiseks või parendamiseks vajalikke looduskaitsetöid järgmises tähtsuse järjekorras:

Kõrge prioriteetsus – I või II kaitsekategooria liigi elupaikade taastamine ja hooldamine. Poollooduslike koosluste taastamine, kus RMK on rendilepingus võtnud raiekohustuse. Esmatähtsate ja kehvas seisundis EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpide taastamis- ja hooldustööd. Kõrge prioriteetsusega on inimeste ohutuse tagamiseks ja vara kaitseks teostatavad looduskaitsetööd.
Keskmine prioriteetsus – koosluste taastamine ja hooldamine, kõrge avaliku huviga looduskaitseliste väärtuste seisundi hoidmiseks ja parandamiseks vajalikud tööd.
Madal prioriteetsus – maastiku, üksikobjektide ja kaitsealuste parkide hooldus- ja taastamistööd ning rahvusparkides kultuuripärandi taastamis- ja hooldustööd. Madala ohustatusega (III kaitsekategooria liigid, mitte kaitsealused olulised liigid, nt osad kalaliigid) liikide elupaikade seisundi parandamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd.

Prioriteetsus võib muutuda lähtuvalt töö paiknemisest rahvuspargis või kõrgest avalikust huvist konkreetses kohas.

Erakorralised, eelarveaasta keskel planeeritavad looduskaitsetööd:
1. Erakorraliste sündmuste tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimine, kui see ohustab looduskaitselise väärtuse säilimist.
2. Erakorralised situatsioonid, mis on tingitud ettearvamatutest asjaoludest ja mille tõttu on seatud ohtu looduskaitselise väärtuse säilimine või inimeste elu, tervis või vara.
3. Probleemliikide tõrje (nt kopratammide avamine), kui see seab ohtu looduskaitseliste väärtuste säilimise ja seda ei olnud võimalik ette näha.

Lisa 2
„RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi“ juurde

Lisa 3
„RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi“ juurde

RMK looduskaitsetööde lähteülesande riskide hindamine

1. Riskide suuruse määratlemiseks lähtutakse riski esinemise tõenäosusest ja riski realiseerumisel tekkiva mõju tugevusest vastavalt tabelile 1.
Tabel 1. Riski suuruse määratlemine

Riski realiseerumise mõju tugevus

Väike
Keskmine
Suur
Riski realiseerumise tõenäosus
Madal
Madal risk
Madal risk
Keskmine risk

Keskmine
Madal risk
Keskmine risk
Kõrge risk

Kõrge
Keskmine risk
Kõrge risk
Kõrge risk

2. Riskid, mille suurust peab kõikide looduskaitsetööde puhul hindama, on kuvatud punktides 2.1–2.12. Riske peab tööobjekti eripäradest tulenevalt ka täpsemalt kirjeldama, et oleks arusaadav, milles risk seisneb (nt ladude paiknemisega on seotud võimaliku põlengu korral oht elamutele).
2.1. Töö eesmärgiks mitte olev elupaik saab kahjustada
2.2. Töö eesmärgiks mitte olev I ja II kategooria liigi elupaik saab kahjustada
2.3. Töö eesmärgiks mitteolev III kaitsekategooria liigi lokaalpopulatsiooni ohustamine
2.4. Vaheladude paiknemine võib kujutada keskkonnariski
2.5. Veekogude ja pinnase reostamine
2.6. Ilmastikust tulenev pinnasekahjustuste risk
2.7. Objektiga seotud tööd võivad tõmmata avalikkuse negatiivset tähelepanu
2.8. Töö kahjustab inimeste ligipääsu oma varale
2.9. Tööga seoses võime kahjustada eraomandit
2.10. Töödega seoses on tuleoht varale ja keskkonnale
2.11. Töövõtja toodab nõuetele mittevastavat metsamaterjali
2.12. Muu risk

3. Võimalikud meetmed, mis tuleb kavandada keskmise ja kõrge riski korral. Sõltuvalt tööst võib leevendavat meedet täpsustada.
3.1. Tööala piiride tähistamine looduses
3.2. Masinate pidev GPS jälgimine
3.3. Avakoosoleku korraldamine enne töödega alustamist
3.4. Konkreetsete RMK ametikohtade loetelu, kes peavad olema instrueeritud, enne tööga alustamist
3.5. Tööde teostamise ajal pidev kohapeal viibimine
3.6. Objekti külastus X ±2 päeva tagant tööde teostamise ajal
3.7. Vahelao kontrollimine vähemalt 1 kord nädalas
3.8. Välise eksperdi kaasamine
3.9. Kohalikus lehes looduskaitsetöö tutvustamine
3.10. Kommunikatsiooniplaani koostamine
3.11. Tutvustuspäev avalikkusele
3.12. Välistendi paigaldamine
3.13. Vaheladude asukoha ette määramine
3.14. Vaheladu rajatakse majadest ohutusse kaugusesse
3.15. Vahelao maksimaalse kiirusega lõpetamine
3.16. Töö korraldamisega seotud maaomanikele tööjuhi kontakti andmine ja teavitamine töö algusest
3.17. Tööala korrektse väljanägemise nõudmine
3.18. Kahjude rahaline kompenseerimine
3.19. Pinnase kahjustusi minimeeriva tehnika kasutamine
3.20. Etteraie ei tohi olla suurem, kui 2 päeva kokkuvedu
3.21. Kahjustatud tööala korrastamine looduskaitsetööde ajal
3.22. Tankimisalade markeerimine
3.23. Suur absorbendivaru
3.24. Muu leevendav meede

4. Looduskaitsetööde riskide hindamise kontroll-leht
Objekti nr

LÜ nr

Kuupäev

Objekti nimi

Hindajate nimed

Risk
Riski suurus
Leevendavad tegevused
Töö eesmärgiks mitte olev elupaik saab kahjustada
Kõrge
1. Objekti tähistamine looduses
2. Masinate pidev GPS jälgimine
3. Avakoosoleku korraldamine enne töödega alustamist
Töö eesmärgiks mitte olev I ja II kategooria liigi elupaik saab kahjustada
Keskmine
1. Tööde teostamise ajal pidev kohapeal viibimine

Töö eesmärgiks mitteolev III kaitsekategooria liigi lokaalpopulatsiooni ohustamine
Pole asjakohane

Ladude paiknemine võib kujutada keskkonnariski

Veekogude ja pinnase reostamine

Ilmastikust tulenev pinnasekahjustuste risk

Objektiga seotud tööd võivad tõmmata avalikku negatiivset tähelepanu

Töö kahjustab inimeste ligipääsu oma varale

Tööga seoses võime kahjustada eraomandit

Töödega seoses on tuleoht varale ja keskkonnale

Töövõtja teeb ebakvaliteetset sortimenti

Muu risk

kaskkiri_rmk_looduskaitsetoode_kavandamise_teostamise_ja_seire_juhendi_kinnitamine_67.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

kaskkiri_rmk_looduskaitsetoode_kavandamise_teostamise_ja_seire_juhendi_kinnitamine_67.pdf

RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise

ja seire juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 18 lõigete 1 ja 5 alusel

1. K i n n i t a n „RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi“ (lisatud, kaskkirja_lisa_rmk_looduskaitsetoode_kavandamise_teostamise_ja_seire_

juhend.pdf).

2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK juhatuse liikme 28.02.2022 käskkirja nr 1-5/25

„Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire

juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Tõnisson

Juhatuse liige

Jaotuskava: külastuskorraldusosakond, looduskaitseosakond, metsakorraldusosakond,

metsaosakond, puiduturustusosakond, kvaliteedi- ja teabehaldusosakond

Kaupo Kohv

juhataja

29.08.2023

JUHATUSE LIIGE

KÄSKKIRI

30. august 2023 nr 1-5/67

kaskkirja_lisa_rmk_looduskaitsetoode_kavandamise_teostamise_ja_seire_juhend_67.pdf

KINNITATUD RMK juhatuse liikme 30.08.2023 käskkirjaga nr 1-5/67

RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhend 1. Üldsätted

Juhend kehtestab nõuded looduskaitsetööde lähteülesannete koostamisele, kavandamisele, teostamisele ja seirele.

2. Mõisted ja lühendid

Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses: 2.1. lähteülesanne – konkreetse looduskaitselise eesmärgi saavutamiseks kirjeldatud loodus-

kaitsetöö või -tööde kogum; 2.2. looduskaitsetöö – üht tüüpi tegevus, mis on vajalik lähteülesandes sätestatud eesmärgi

saavutamiseks; 2.3. töö tehniline kirjeldus – looduskaitsetöö teostamisega seotud tehnilised nõuded tehnikale,

ohutusele, liikumisteedele, tööajale jm spetsiifilised nõuded, mis mõjutavad töö teostamise kvaliteeti, hinda ja töö teostamiseks kasutatavaid meetodeid. Kirjeldus peab olema piisav töö korrektseks hankimiseks ja hilisemaks järelevalveks;

2.4. projekteerimistöö – taristu või suuremahuliste looduskaitsetööde kavandamiseks väljastpoolt RMK-d tellitav tööde kavand;

2.5. LOKA – looduskaitsetööde planeerimise rakendustarkvara; 2.6. LKT – looduskaitse töölaud; 2.7. KAH ala – kõrgendatud avaliku huviga ala.

3. Looduskaitsetööde lähteülesannete nimekiri 3.1. Looduskaitsetööde lähteülesannete nimekirja koostavad looduskaitsespetsialistid. 3.2. Lähteülesannete nimekirja koostamise aluseks on kinnitatud kaitsekorralduskavad, liigi-

kaitse tegevuskavad, elupaikade tegevuskavad, kaitseala valitseja ja/või liigiekspertide ning looduskaitseosakonna töötajate ettepanekud ning kinnitatud projektide tegevuskavad.

3.3. Looduskaitsetööde kirjeldused lähteülesandes koostab vee-elustiku spetsialist või looduskaitsespetsialist.

3.4. Lähteülesannete nimekirja koostamisel arvestatakse looduskaitsetööde prioritiseerimise alustega, mida käsitleb juhendi lisa 1.

3.5. Järgmise kalendriaasta lähteülesannete nimekiri koostatakse 10. juuniks. 3.6. Järgmise kalendriaasta kavandatavate looduskaitsetööde nimekirja koostab loodus-

kaitsetööde planeerimisjuht ja esitab selle Keskkonnaametile täiendamiseks 1. juuliks. 3.7. Keskkonnaamet esitab lähteülesannete nimekirjale täiendavad ettepanekud 1. septembriks.

Looduskaitsetööde planeerimisjuht koondab teiste struktuuriüksuste ja huvigruppide ettepanekud lähteülesannete nimekirjale 20. septembriks.

3.8. Looduskaitsetööde planeerimisjuht esitab looduskaitsetööde nimekirja looduskaitse- osakonna rahvusvaheliste projektide koordinaatorile 5. septembriks.

3.9. Rahvusvaheliste projektide koordinaator annab omapoolse tagasiside hiljemalt 20. septembriks.

3.10. Looduskaitsetööde planeerimisjuht ja looduskaitsetööde juht eelarvestavad järgmise aasta lähteülesannete nimekirjas olevad looduskaitsetööd ning esitavad esialgse eelarve looduskaitseosakonna juhatajale 1. oktoobriks.

3.11. Looduskaitsetöid lisatakse lähteülesannete nimekirja juhtumipõhiselt ja looduskaitsetööde prioriteetidest lähtuvalt.

2

3.12. Lähteülesannete kalendriaasta nimekirjast saab väljavõtte teha LOKA-s asuvast aruande- keskusest.

3.13. Lähteülesannetele koostab looduskaitsespetsialist või vee-elustiku spetsialist looduskaitse- tööde kirjelduse ja tööala geomeetria LOKA-s.

3.14. Projekteerimistööde algmaterjalid salvestab looduskaitsespetsialist või vee-elustiku spetsialist DHS-i sarja 3-6.5 „Looduskaitseprojektide dokumentatsioon“.

4. Looduskaitsetööde kavandamine ja riskide hindamine 4.1. Looduskaitsetööde kavandamise protsessi eest vastutab looduskaitsetööde planeerimisjuht. 4.2. Looduskaitsetööde planeerimisjuht otsustab, kas RMK kavandab looduskaitsetööd ise või

kaasab planeerimisprotsessi teisi osapooli. 4.3. Looduskaitsetööde kavandamise eest vastutavad looduskaitsespetsialistid ja vee-elustiku

spetsialist. 4.4. Lähteülesanne kirjeldatakse sellise detailsusega, et looduskaitsetöö teostajal on võimalik

hinnata selle maksumust ja üheselt mõista tööga seotud piiranguid, tingimusi ning tööala piire. Looduskaitsetöö kirjeldus peab sisaldama ametkondade poolt esitatud tingimusi ja piiranguid.

4.5. Lähteülesande osana koostatakse tööala piiride elektroonilised kaardikihid. Kui tööala sees kehtivad erinevad piirangud või esinevad alad, kus looduskaitsetöid ei tohi teha, siis koostatakse nende kohta eraldi kihid. Lähteülesanne ja selle koostamisel kogutud materjalid säilitatakse looduskaitseosakonna R-ketta kataloogis: Looduskaitsetood\looduskaitsetood_XXXX(aasta)\XXXX(aasta)_LY_seire\ID_ LYnimi.

4.6. Lähteülesande koostamisel tehakse tööalast 1–3 iseloomulikku fotot, mille suurus on kuni 1 MB. Fotod säilitatakse looduskaitseosakonna R-ketta kataloogis: Looduskaitsetood\looduskaitsetood_XXXX\XXXX_LY_seire\ ID_LY_nimi\Fotod.

4.7. LOKA-s seotakse looduskaitsetöö tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused lähteülesandega, lisades sinna vastava DHS-i viite.

4.8. Kui looduskaitsetöö tegemiseks on vajalik metsateatis, kontrollitakse ajakohaste metsakorraldusandmete olemasolu, vajadusel esitatakse tellimus metsakorraldusandmete ajakohastamiseks piirkonna metsakorraldusjuhile ja esitatakse seejärel metsateatis Keskkonnaametile.

4.9. Looduskaitsetööde juurde kuuluvad kooskõlastused võtab lähteülesande koostaja, samuti lahendab ta tööalale juurdepääsu ja vajadusel puidu ladustamisega seotud küsimused.

4.10. Kui planeeritav looduskaitsetöö kattub või külgneb KAH ala või RMK külastustaristu huvitsooniga, arutatakse selle lähteülesanne läbi metsaülema või külastusala juhiga.

4.11. Looduskaitsetööde kavandamisel tähistatakse vajadusel tööala või selles sisemised osad looduses vastavalt „RMK raielankide eraldamise juhendile“. Tööala piirid tähistatakse alati, kui see ühtib maaomandi piiriga või on see vajalik looduskaitseliste väärtuste säilimise tagamiseks tööala siseselt.

4.12. Kui tööala piir ühtib maaomandite vahelise piiriga ja on ebaselge, tellitakse maa- mõõduspetsialistilt piiride kindlakstegemine.

4.13. Kõik looduskaitsetööde lähteülesanded esitatakse enne LOKA-s teostamiseks üle andmist Keskkonnaametile e-kirjana arvamuse avaldamiseks ja oodatakse tagasisidet 5 tööpäeva.

4.14. Enne looduskaitsetööde hankimist peab looduskaitsespetsialist ja looduskaitse tööjuht läbi viima riskide hindamise ning leevendavate meetmete kirjeldamise lähtuvalt juhendi lisas 3 kirjeldatud riskidest ja leevendavatest meetmetest.

4.15. Riskide hindamine viiakse läbi kõikide looduskaitsetööde puhul enne nende hankimist või teostamiseks üle andmist.

4.16. Riskide vähendamiseks ette nähtud meetmed on osa looduskaitsetööst ja need tuleb

3

eranditult rakendada. 4.17. Riskide hindamine toimub kvalitatiivselt, lähtudes riski esinemise tõenäosusest ja riski

avaldumise mõju tugevusest. Eristatakse madalat, keskmist ja kõrget riski (vt lisa 3). 4.18. Madalat riski üldjuhul aktsepteeritakse ja leevendavaid meetmeid ei kavandata. Keskmise ja

kõrge riski korral peab ette nägema riski vähendavad meetmed. 4.19. Riske ja leevendavaid meetmeid kirjeldav kontroll-leht (vt lisa 3) salvestatakse R-kettale

lähteülesande juurde. 4.20. Suviste looduskaitsetööde lähteülesanded antakse looduskaitse tööjuhtidele üle 20. aprilliks.

Keerulisemaid looduskaitsetöid valmistatakse ette ja antakse üle jooksvalt. 4.21. Lähteülesande annab looduskaitse tööjuhile üle looduskaitsespetsialist.

5. Looduskaitsetööde hankimine ja lepingute haldamine 5.1. Looduskaitsetööde kavandamiseks ja tulemusseire korraldamiseks hangete läbiviimise ja

lepingute sõlmimise eest vastutab looduskaitsetööde planeerimisjuht. 5.2. Looduskaitsetööde teostamiseks hangete läbiviimise ja lepingute sõlmimise eest vastutab

looduskaitsetööde juht. 5.3. Looduskaitse tööjuht koostab tööde tehnilise kirjelduse ja sõlmib kokkulepped teiste

maaomanikega looduskaitsetööde teostamiseks. 5.4. Looduskaitsetööde lepingud registreeritakse DHS-i sarja 3-6.11 „Looduskaitseliste tööde ja

teenuste lepingud“. 5.5. Looduskaitsetööde juht või looduskaitsetööde planeerimisjuht sisestab LKT-sse lepingust

tulenevad andmed ja töödega seotud ühikuhinnad. 5.6. Lepingute mahulist ja ajalist täitmist peavad jälgima lepingu RMK poolsed kontaktisikud ja

teavitama looduskaitsetööde juhti või looduskaitsetööde planeerimisjuhti, kui tekib risk lepingu mahtude ning tähtaegade ületamiseks.

5.7. Kõikidest lepingu objektiga seotud töökoosolekute protokollitud otsustest tuleb teavitada looduskaitsetööde juhti või looduskaitsetööde planeerimisjuhti. Protokoll tuleb lisada DHS- is looduskaitsetöö lepingu juurde.

5.8. Kõik lepingu objektiga seotud maakasutus ja muud lepingud tuleb salvestada DHS-i sarja 3- 6.10 „Lepingud teiste kinnisasjade omanike või valdajatega looduskaitsetööde teostamiseks“ ja luua DHS-s lihtseos looduskaitsetöö lepinguga.

6. Looduskaitsetööde teostamine 6.1. Looduskaitsetöö teostamise protsessi eest vastutab looduskaitsetööde juht. 6.2. Looduskaitsetööde juht otsustab, kuidas korraldatakse looduskaitsetööde teostamine.

Looduskaitsetööde teostamise eest vastutavad looduskaitse tööjuhid. 6.3. Enne töödega alustamist veendub looduskaitse tööjuht koostöös looduskaitsespetsialistiga,

kas tööalal on Keskkonnaregistris registreeritud uusi looduskaitselisi väärtusi. 6.4. Tööjuht peab rakendama kõiki riskide hindamisel toodud leevendavaid meetmeid. 6.5. Looduskaitse tööjuht korraldab vajadusel enne töödega alustamist avakoosoleku, mille

protokoll salvestatakse DHS-s looduskaitsetöö lepingu juurde. 6.6. Looduskaitsetöö vastuvõtuakti koostab ja vajadusel (nt rahastaja nõuetest tulenevalt)

allkirjastab looduskaitse tööjuht või looduskaitsetööde juht. Looduskaitsetöö teostamist nõustab vajadusel looduskaitsespetsialist.

6.7. Tööalale paigaldatakse vajadusel märgid, tähised ning infotahvlid. 6.8. Looduskaitse tööjuht peab looduskaitsetöö üleandmisel veenduma, et töövõtja on aru saanud

looduskaitsetöö iseloomust, tööala piiridest, tingimustest ja omab tehnilist võimekust neist kinni pidada.

6.9. Tööalal enne looduskaitsetöö alustamist juhendatakse töövõtjat looduses.

4

6.10. Looduskaitsetööde toimumise ajal kontrollitakse tööde vastavust lepingu nõuetele vähemalt riskide hindamise kontroll-lehel (vt lisa 3) toodud sagedusega, juhendatakse looduskaitsetöö teostajat, vajadusel kirjeldatakse töökoosolekute protokollis lisa- ja vaegtööd.

6.11. Looduskaitsetööde käigus hinnatakse kahjustuste tekkimise riski ja suure riski puhul peatatakse töö koheselt, madala riski puhul selgitatakse looduskaitsetöö teostajale, millistel juhtudel peab töövõtja ise koheselt töö peatama ja looduskaitse tööjuhti teavitama.

6.12. Looduskaitsetöö teostamise käigus tekkinud ümar- ja energiapuidu laoarvestuse toimingud teostab vastavalt „RMK looduskaitseosakonna puidu laoarvestuse juhendile“ looduskaitse tööjuht.

6.13. Enne looduskaitsetöö vastuvõtmist kontrollitakse looduses töö vastavust tööde tehnilise kirjelduse ja lepingu nõuetele ning tehakse kindlaks teostatud tööde maht.

6.14. Pärast looduskaitsetöö vastuvõtmist koostatakse vastuvõtuakt LKT-s või DHS-i sarjas „Dokumentide vormid ja aluspõhjad“ asuval vormil. Rahastaja nõuetest lähtuvalt peab tööde vastuvõtuaktid allkirjastama ja salvestama DHS-i sarja 3-6.11 „Looduskaitseliste tööde ja teenuste lepingud“ lepingute lisana.

6.15. LKT töölaual märgib lähteülesande vastu võetuks ja vajadusel korrigeerib LOKA-s teostatud tööala geomeetriat looduskaitse tööjuht.

6.16. Lähteülesande lõpetab LOKA-s looduskaitsespetsialist. 6.17. Kui looduskaitsetöö teostamise käigus toimub õigusrikkumisi, teavitab vastavaid

õiguskaitseorganeid looduskaitse tööjuht. 6.18. Kõlvikut muutva raiega (nt metsamaast sooks või looduslikuks rohumaaks) lähteülesande

lõpetamisel, teavitab looduskaitsespetsialist piirkonna metsakorraldusjuhti muutmist vajavatest eraldistest 30 kalendripäeva jooksul.

7. Looduskaitsetööde seire 7.1. Looduskaitsespetsialist teostab kõikidele looduskaitsetöödele vastuvõtmise järel seire, v.a

kaitsealuste objektide tähistamine. 7.2. Looduskaitsetöö kiireloomulise seire vajalikkuse üle otsustab ja viib oma piirkonnas läbi

looduskaitsespetsialist. Kiireloomulise seire vajalikkuse korral teeb looduskaitsespetsialist LOKA-s lähteülesande juurde märke lahtrisse „kohustuslik tööde seire“.

7.3. Kiireloomuline seire tuleb looduskaitsespetsialistil viia läbi kahe nädala jooksul pärast looduskaitsetöö vastuvõtmise kohta teate saamist.

7.4. Looduskaitsespetsialist kirjeldab looduskaitsetöö seire tulemused LOKA-s järgmiselt: 7.4.1. kui töö vastab lähteülesandele (pretensioon puudub), siis lähteülesanne lõpetatakse; 7.4.2. kui töö ei vasta lähteülesandele, siis valitakse pretensiooni tüüp ja kirjeldatakse

mittevastavus võimalikult üksikasjalikult ning vajadusel antakse tähtaeg pretensiooni lahendamiseks.

7.5. Seire käigus tehakse 1–3 fotot, seejuures tehakse 1–2 fotot soovitavalt täpselt samast kohast ja suunas, kui tehti fotod lähteülesande ettevalmistamisel. Fotod säilitatakse looduskaitseosakonna R-ketta kataloogis: \LKO\Looduskaitsetood\looduskaitsetood_XXXX\XXXX_LY_seire\ID_LY_nimi\Fotod\S eire. Fotod ei tohi olla suuremad kui 1 MB.

7.6. Looduskaitse tööjuht annab kahe nädala jooksul pretensioonile oma seisukoha, märkides LOKA-s, kas: 7.6.1. nõustub pretensiooniga ja kõrvaldab puudused etteantud tähtajaks; 7.6.2. nõustub pretensiooniga, kuid puudusi kõrvaldada pole võimalik; 7.6.3. ei nõustu pretensiooniga.

7.7. Kui looduskaitse tööjuht ei nõustu pretensiooniga, suunab looduskaitsespetsialist selle lahendamiseks looduskaitsetööde planeerimisjuhile, kes langetab otsuse koos

5

looduskaitsetööde juhiga pretensiooni lahendamise osas. 7.8. Sõltuvalt pretensiooni lahendusest märgib looduskaitsespetsialist lähteülesande LOKA-s:

7.8.1. lõpetatuks, kui puudused on kõrvaldatud või kui puudusi pole võimalik kõrvaldada; 7.8.2. jätab staatuse muutmata, kui lepitakse kokku, et puuduste kõrvaldamiseks on vajalik

täiendav töö. Sellisel juhul viiakse puuduste kõrvaldamise järel läbi täiendav seire ja seejärel märgitakse lähteülesanne lõpetatuks.

8. Looduskaitsetööde aruanded 8.1. Looduskaitsetööde kavandamise ja teostamise kontrolli viivad läbi looduskaitsetööde juht ja

looduskaitsetööde planeerimisjuht ning kokkuvõtliku aruande koostab looduskaitsetööde planeerimisjuht kalendriaasta kohta 31. detsembriks. 8.1.1. Igas looduskaitsetööde piirkonnas kontrollitakse 4 looduskaitseosakonna juhataja

poolt juhuslikult valitud lähteülesannet. 8.1.2. Kontrollitavate lähteülesannete nimekiri esitatakse looduskaitsetööde juhile ja

looduskaitsetööde planeerimisjuhile 15. septembriks. 8.1.3. Iga kontrollitava lähteülesande kohta koostatakse kontroll-leht (lisa 2) koos

kommentaaridega. 8.1.4. Kõikide kontrollitud lähteülesannete kontroll-lehtede koonddokument nimega

„Looduskaitsetööde kavandamise ja teostamise XXXX aasta kontrolli aruanne“ salvestatakse DHS-i sarja 3-6.3 „Looduskaitseliste seirete aruanded“, mille kinnitab DHS-is looduskaitseosakonna juhataja.

8.1.5. Looduskaitseosakonna juhataja saadab aruande DHS-i viite e-kirjaga looduskasutuse vastutusvaldkonna juhatuse liikmele ning kvaliteedi- ja teabehaldusjuhile.

8.2. Eelneva kalendriaasta lõpetatud looduskaitsetööde koondaruande koostab looduskaitsetööde juht 20. veebruariks. 8.2.1. Aruanne salvestatakse DHS-i sarja 3-6.3 „Looduskaitseliste seirete aruanded“, mille

kinnitab DHS-is looduskaitseosakonna juhataja. 8.2.2. Looduskaitseosakonna juhataja saadab aruande DHS-i viite e-kirjaga kvaliteedi- ja

teabehaldusjuhile ning looduskasutuse vastutusvaldkonna juhatuse liikmele saadetakse aruanne DHS-i kaudu allkirjastamisele.

8.2.3. Aruanne saadetakse pärast juhatuse liikme poolt allkirjastamist Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile 1. märtsiks.

6

Lisa 1 „RMK looduskaitsetööde kava- ndamise, teostamise ja seire juhendi“ juurde

RMK poolt teostatavate looduskaitsetööde prioritiseerimise põhimõtted

Kinnitatud kaitsekorralduskavade ja liigitegevuskavade alusel planeeritavad looduskaitsetööd reastatakse allpool kirjeldatud prioriteetsusest lähtuvalt kolme rühma (kõrge, keskmine, madal). Prioriteetsus võib muutuda ainult lähtuvalt kõrgest avalikust huvist konkreetses kohas. Üldiselt käsitletakse looduskaitselise väärtuste seisundi hoidmiseks või parendamiseks vajalikke looduskaitsetöid järgmises tähtsuse järjekorras:

Kõrge prioriteetsus – I või II kaitsekategooria liigi elupaikade taastamine ja hooldamine. Poollooduslike koosluste taastamine, kus RMK on rendilepingus võtnud raiekohustuse. Esmatähtsate ja kehvas seisundis EL Loodusdirektiivi elupaigatüüpide taastamis- ja hooldustööd. Keskmine prioriteetsus – koosluste taastamine ja hooldamine, kõrge avaliku huviga looduskaitseliste väärtuste seisundi hoidmiseks ja parandamiseks vajalikud tööd. Madal prioriteetsus – maastiku, üksikobjektide ja kaitsealuste parkide hooldus- ja taastamistööd ning rahvusparkides kultuuripärandi taastamis- ja hooldustööd. Madala ohustatusega (III kaitsekategooria liigid, mitte kaitsealused olulised liigid, nt osad kalaliigid) liikide elupaikade seisundi parandamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd.

Prioriteetsus võib muutuda lähtuvalt töö paiknemisest rahvuspargis või kõrgest avalikust huvist konkreetses kohas.

Erakorralised, eelarveaasta keskel planeeritavad looduskaitsetööd: 1. Erakorraliste sündmuste tagajärjel tekkinud kahjustuste likvideerimine, kui see ohustab

looduskaitselise väärtuse säilimist. 2. Erakorralised situatsioonid, mis on tingitud ettearvamatutest asjaoludest ja mille tõttu on

seatud ohtu looduskaitselise väärtuse säilimine või inimeste elu, tervis või vara. 3. Probleemliikide tõrje (nt kopra tammide avamine), kui see seab ohtu looduskaitseliste

väärtuste säilimise ja seda ei olnud võimalik ette näha.

7

Lisa 2 „RMK looduskaitsetööde kava- ndamise, teostamise ja seire juhendi“ juurde

LOODUSKAITSETÖÖDE KAVANDAMISE JA TEOSTAMISE KONTROLL-LEHT

Looduskaitsetööde piirkond Kontrolli läbiviija Objekti nimi Looduskaitsespetsialist

OBJ ID Looduskaitse tööjuht LÜ ID Lähteülesande staatus Kontrolli läbiviimise kuupäev

Juhendile

vastavus

0

Tööala looduses tähistamine LÜ säilitamine R kettal

Kontrollitud aspekt Kommentaar

Looduskaitsetööde kavandamine

LÜ kirjeldamine LOKA-s

Ametlikud kooskõlastused RMK-sisesed kooskõlastused Kehtiva metsateatise olemasolu

Seire tähtaegne läbiviimine

Looduskaitsetööde teostamine Töö taristu valdajatega kooskõlastamine Töö vastavus LÜ-le Töö vastavus lepingule Töö vastuvõtmise dokumenteerimine

Seiretulemuste kirjeldamine LOKA-s

Seiretulemuste kirjeldamine R kettal

MITTEVASTAVUSTE ARV

8

Lisa 3 „RMK looduskaitsetööde kava- ndamise, teostamise ja seire juhendi“ juurde

RMK looduskaitsetööde lähteülesande riskide hindamine 1. Riskide suuruse määratlemiseks lähtutakse riski esinemise tõenäosusest ja riski

realiseerumisel tekkiva mõju tugevusest vastavalt tabelile 1. Tabel 1. Riski suuruse määratlemine

Riski realiseerumise mõju tugevus Väike Keskmine Suur Riski realiseerumise tõenäosus

Madal Madal risk Madal risk Keskmine risk Keskmine Madal risk Keskmine risk Kõrge risk Kõrge Keskmine risk Kõrge risk Kõrge risk

2. Riskid, mille suurust peab kõikide looduskaitsetööde puhul hindama, on kuvatud

punktides 2.1–2.12. Riske peab tööobjekti eripäradest tulenevalt ka täpsemalt kirjeldama, et oleks arusaadav, milles risk seisneb (nt ladude paiknemisega on seotud võimaliku põlengu korral oht elamutele). 2.1. Töö eesmärgiks mitte olev elupaik saab kahjustada 2.2. Töö eesmärgiks mitte olev I ja II kategooria liigi elupaik saab kahjustada 2.3. Töö eesmärgiks mitteolev III kaitsekategooria liigi lokaalpopulatsiooni ohustamine 2.4. Vaheladude paiknemine võib kujutada keskkonnariski 2.5. Veekogude ja pinnase reostamine 2.6. Ilmastikust tulenev pinnasekahjustuste risk 2.7. Objektiga seotud tööd võivad tõmmata avalikkuse negatiivset tähelepanu 2.8. Töö kahjustab inimeste ligipääsu oma varale 2.9. Tööga seoses võime kahjustada eraomandit 2.10. Töödega seoses on tuleoht varale ja keskkonnale 2.11. Töövõtja toodab nõuetele mittevastavat metsamaterjali 2.12. Muu risk

3. Võimalikud meetmed, mis tuleb kavandada keskmise ja kõrge riski korral. Sõltuvalt tööst

võib leevendavat meedet täpsustada. 3.1. Tööala piiride tähistamine looduses 3.2. Masinate pidev GPS jälgimine 3.3. Avakoosoleku korraldamine enne töödega alustamist 3.4. Konkreetsete RMK ametikohtade loetelu, kes peavad olema instrueeritud, enne

tööga alustamist 3.5. Tööde teostamise ajal pidev kohapeal viibimine 3.6. Objekti külastus X ±2 päeva tagant tööde teostamise ajal 3.7. Vahelao kontrollimine vähemalt 1 kord nädalas 3.8. Välise eksperdi kaasamine 3.9. Kohalikus lehes looduskaitsetöö tutvustamine 3.10. Kommunikatsiooniplaani koostamine 3.11. Tutvustuspäev avalikkusele 3.12. Välistendi paigaldamine 3.13. Vaheladude asukoha ette määramine

9

3.14. Vaheladu rajatakse majadest ohutusse kaugusesse 3.15. Vahelao maksimaalse kiirusega lõpetamine 3.16. Töö korraldamisega seotud maaomanikele tööjuhi kontakti andmine ja teavitamine

töö algusest 3.17. Tööala korrektse väljanägemise nõudmine 3.18. Kahjude rahaline kompenseerimine 3.19. Pinnase kahjustusi minimeeriva tehnika kasutamine 3.20. Etteraie ei tohi olla suurem, kui 2 päeva kokkuvedu 3.21. Kahjustatud tööala korrastamine looduskaitsetööde ajal 3.22. Tankimisalade markeerimine 3.23. Suur absorbendivaru 3.24. Muu leevendav meede

4. Looduskaitsetööde riskide hindamise kontroll-leht Objekti nr LÜ nr Kuupäev Objekti nimi Hindajate nimed Risk Riski suurus Leevendavad tegevused Töö eesmärgiks mitte olev elupaik saab kahjustada

Kõrge 1. Objekti tähistamine looduses 2. Masinate pidev GPS jälgimine 3. Avakoosoleku korraldamine enne

töödega alustamist Töö eesmärgiks mitte olev I ja II kategooria liigi elupaik saab kahjustada

Keskmine 1. Tööde teostamise ajal pidev kohapeal viibimine

Töö eesmärgiks mitteolev III kaitsekategooria liigi lokaalpopulatsiooni ohustamine

Pole asjakohane

Ladude paiknemine võib kujutada keskkonnariski Veekogude ja pinnase reostamine Ilmastikust tulenev pinnasekahjustuste risk Objektiga seotud tööd võivad tõmmata avalikku negatiivset tähelepanu Töö kahjustab inimeste ligipääsu oma varale Tööga seoses võime kahjustada eraomandit Töödega seoses on tuleoht varale ja keskkonnale Töövõtja teeb ebakvaliteetset sortimenti

10

Muu risk