Kuusalu Vallavolikogu 22.11.2006 otsusega nr 68 kehtestatud Kolga-Aabla küla Orava kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine kanalisatsioonilahenduse osas

O T S U S

Kiiu 18. juuni 2025 nr 21

Kuusalu Vallavolikogu 22.11.2006 otsusega nr 68

kehtestatud Kolga-Aabla küla Orava kinnistu detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamine kanalisatsioonilahenduse osas

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Kuusalu Vallavolikogu 22.11.2006 otsusega nr

68 kehtestatud Kolga-Aabla küla Orava kinnistu detailplaneeringu osaliseks kehtetuks

tunnistamiseks detailplaneeringu alusel moodustatud Pähkli kinnistu kanalisatsioonilahenduse

osas. Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule on Orava kinnistu jagatud kaheks elamumaa

sihtotstarbega krundiks (Orava ja Pähkli). Kehtiva detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on

Orava kinnistust moodustatud elamukruntidele lubatud paigaldada lokaalne kogumismahuti.

Taotlusele on lisatud OÜ Vetepere eksperdi Aare Kuusiku arvamus (nr 1-02, 30.03.2024)

kinnistule reovee omapuhasti rajamise osas. Ekspert esitas reovee omapuhasti

projekteerimiseks ja ehitamiseks järgnevad seisukohad: Orava kinnistu detailplaneeringu (PLAN ID 4978) ala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas

Kolga-Aabla külas. Ekspert vaatas Pähkli kinnistu ja selle naaberkinnistud üle 06.12.2024. aastal

ja on kursis kohapealse olukorraga. Lisaks andis ekspert 09.01.2025. aastal ülevaate kohapealsest

olukorrast Kuusalu valla keskkonna- ja ehitusspetsialistidele. Ära kuulanud DPA Pähkli kinnistu

omaniku soovid ja plaanid kinnistu kujundamisel ja tekkiva reovee käitlemisel ning tutvunud

eksperdile esitatud materjalidega on ekspert järgmisel arvamusel:

1. Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon ja seda ei ole vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-le

aastateks 2024 – 2036 plaanis lähiajal vaadeldavasse piirkonda rajada. Pähkli kinnistu reovee

käitlemine on praegu lahendatud lokaalselt kehtivale seadusandlusele mittevastava

konstruktsiooniga reovee omapuhastiga (septiku ja imbsüsteemiga) - vt joonised 2 ja 4.

Detailplaneeringujärgselt tuleks kasutada reovee käitlemiseks 10 m3 mahuga reovee

kogumiskaevu. Vastavalt DP-le ja Kuusalu valla ÜVK AK-le saadakse vaadeldavas piirkonnas

joogivesi ka tulevikus Kolga-Aabla ühisveevärgist – vt joonis 3.

2. Pähkli kinnistu omanik soovib muuta kehtivat detailplaneeringut (PLAN ID 4978) ja tekkiv

olmereovesi soovitakse puhastada reovee omapuhastis oma kinnistul nii, et see vastaks kehtivale

seadusandlusele.

3. Seoses kirjeldatud olukorraga soovitakse Pähkli kinnistule rajada osaliselt uus reovee

omapuhasti (reoveepumpla, survetorustik ja imbsüsteem) ja heitvesi immutada pinnasesse oma

kinnistul. Reovee omapuhastit on võimalik rekonstrueerida (ehitada), arvestades eksperdi

ettepanekuid, peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Sellest tulenevalt tuleb

koostada DP osalise kehtetuks tunnistamise eelnõud.

4. Reovee omapuhasti täpse konstruktsiooni ja puhastusmeetodi valiku teeb reoveepuhasti

projekteerija vastavalt kinnistuomaniku soovidele. Sobivad on reovee mehaaniliseks

puhastamiseks erineva konstruktsiooniga septikud reovee bioloogiliseks järelpuhastamiseks ja

immutamiseks erineva konstruktsiooniga imbsüsteemid. Vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 võib

Pähkli kinnistu reovett käidelda järgnevalt: kogu tekkiv reovesi tuleb puhastada reovee

mehaaniliseks puhastamiseks kasutatavas septikus ning reovee bioloogiliseks järelpuhastamiseks

ja immutamiseks võib kasutada erineva konstruktsiooniga imbsüsteeme.

5. Septik ja imbsüsteem saavutavad tavaliselt õige puhastusefektiivsuse 1,5 – 2 kuud peale

ekspluateerimise algust. Orgaanilise aine ja heljumi lagunemine on septikus ja imbsüsteemis hea.

Septik vähendab heljumisisaldust kuni 70 %. BHT, P ja N sisalduse alanemine on kuni 20 %.

Tavaliselt on imbsüsteemis 1 m allpool immutuspinda kogu orgaaniline aine ellimineeritud.

Fosfori osas on puhastusefekt 60 – 80 %. Lämmastikku jääb pidama 20 – 40 %. Bakterite hulga

vähenemine on kuni 99 %.

6. Ekspert nõustub joonistel 4 toodud reovee omapuhastite asukohaga. Soovitatav on

reoveepuhasti projekteerijal kaaluda lahendust, mille järgi paigaldatakse praegusesse septiku

asukohta reoveepumpla ja septik tuuakse joonisel 4 näidatud imbsüsteemi asukoha juurde. See

tagaks septiku häireteta tühjendamise ka ajal, kui maapind on pehme ja ei kanna purgimisautot.

Imbsüsteem on piisavas kauguses lähimatest puurkaevudest ning põhjavee liikumise suund on

puurkaevudest eemale, Kolga lahe poole. Pindmine lumesula- ja sademevee äravool vett hästi

läbilaskvas pinnakattes (liivas) toimub kirdest ja idast edelasse ja läände vastaval maapinna

langusele ja kuivenduskraavi asukohale. Selles suunas ei ole lähipiirkonnas puurkaevusid.

7. DPA-l ei ole läbi viidud hüdrogeoloogilisi uurimistöid. Ülevaade ehitus- ja hüdrogeoloogilistest

tingimustest saadi lähtuvalt piirkonna lähimate puurkaevude andmetest ja vestlustest kinnistute

omanikega. Vastavalt Maa-ameti kaardiserveri geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse

kaardile ja eksperdi poolt kogutud andmetele paikneb DPA maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes kaitstud põhjaveega alal.

8. Et välistada reostuse sattumine põhjavette peab reovee omapuhasti konstruktsioon vastama

kõigile seadusandlusega seatud nõuetele ja omapuhastit tuleb regulaarselt jälgida ja hooldada.

Heitvee immutamine ei ohusta lähipiirkondade puurkaevude vett.

9. Avarii korral (näiteks imbsüsteemi ummistumine või ekstreemsed ilmastikuolud) saab septikut

kasutada reovee kogumiskaevuna, millest reovesi veetakse ära lähimasse purgimissõlme.

10. Ekspert on arvamusel, et käesoleval juhul ei reosta planeeritud asukohas (vt joonis 4)

planeeritav imbsüsteem lähipiirkonna põhjavett ja sh-s puurkaevudega võetavat vett, kui reovee

omapuhasti ja imbsüsteemi konstruktsioon vastavad käesolevas eksperdi arvamuses ja

seadusandluses esitatud nõuetele.

11. Soovitatav on reovee omapuhasti projekteerimisel ja ehitamisel kasutada selleks pikaajalise

kogemusega reoveepuhastite projekteerijat, sest eksimusi nii projekteerimisel ja ehitamisel on

Eestis ette tulnud. Arvestada tuleb asjaoluga, et pidevalt on reovee omapuhastite koormuseks 3 – 5

ie-d. Asjakohane on ka ehitustegevuse omanikujärelevalve.

12. Pähkli kinnistu hoonete räästavesi on soovitatav koguda ja kasutada muru ja aia kastmiseks.

Hoonete drenaaživesi juhtida võimalusel kraavi.

13. Ekspert on seisukohal, et eespoolkirjeldatud nõudeid ja soovitusi arvesse võttes võib Pähkli

kinnistu reovee omapuhasti projekteerida ja ehitada joonistel 4 näidatud asukohta. Valitud

asukohas ei kujuta reovee omapuhasti ohtu vaadeldava piirkonna põhjaveele.

Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Margus Kirss on tutvunud eksperdi esitatud

selgituste ning Eesti Inseneride Liidu poolt väljastatud kutsetunnistusega ja andnud seisukoha,

mille kohaselt ekspert on andnud oma hinnangu pädevuse piires ning tuginedes erialalistele

teadmistele. Uuring on teostatud vastavalt piirkondlikule eripärale ning lähtub tegelikust

olukorrast. Eksperdi soovitusi aluseks võttes on võimalik kinnistule kavandada omapuhasti

selliselt, et see ei avaldu negatiivset mõju keskkonnale või naabritele.

Kuusalu Vallavalitsus toob eelnõus välja kitsendused, mis laienevad omapuhasti kavandamisel

naaberkinnistutele:

Omapuhastite loomise puhul kaasneb puhastatud heitvee immutamine pinnasesse. Veeseaduse

§ 127 kohaselt ei ole heitvee pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealast või

hooldusalast lähemal kui 50 m. Individuaalsete omapuhastite rajamisel ei ole võimalik

naaberkinnistutele olme- või tarbevee ammutamiseks veehaarete rajamine. Omapuhastite

rajamisel tuleb arvestada Veeseaduse § 102 lõigetes 1 ja 2 ja § 103 toodud tingimustega,

keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-

, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteaine- sisalduse piirväärtused” § 5 ja 8 ning keskkonnaministri 31.07.2019

määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 3, 5, 6, 9 ja 14 toodud tingimustega.

Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas 13.05.2025 koosolekul ning toetas

detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikes 3 toodule edastas Kuusalu Vallavalitsus

detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks

ning Pähkli kinnistu naaberkinnistute omanikele tutvumiseks ja soovi korral arvamuse

avaldamiseks.

Keskkonnaamet vastas 10.06.2025 kirjaga nr 6-2/25/10285-3, mille kohaselt amet nõustub

detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega Pähkli kinnistu kanalisatsioonilahenduse

osas.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1,

haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1, § 61 lõike 2, § 64 lõike 2, § 66 lg 2 punkti 1,

planeerimisseaduse § 140 lõike 1 ja 6 ja Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2025 istungi ettepaneku

detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada, Kuusalu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Tunnistada Kuusalu Vallavolikogu 22.11.2006 otsusega nr 68 kehtestatud Kolga-Aabla küla

Orava kinnistu detailplaneering osaliseks kehtetuks detailplaneeringu alusel moodustatud

Pähkli kinnistu kanalisatsioonilahenduse osas ning lubada Pähkli kinnistule (42301:001:0756)

kavandada piirkonda sobituv omapuhasti.

2. Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva

jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada

saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulve Märtson

volikogu esimees