Vastus ettepanekule riigitee 25182 muutmiseks

1

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Võru vallas asuv kõrvalmaantee

25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2025

2

1. Sissejuhatus

Riigimetsa Majandmise Keskus (edaspidi RMK) esitas oma kirjaga 17.06.2025.a nr 3-

2.1/2025/4485 taotluse Võru maakonnas, Võru vallas riigi transpordimaal asuvast kõrvalmaanteest

25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee 1,28 km pikkuse teeosa aadressil km 26,57-27,79

üleandmiseks metsateeks.

Taotluses põhjendatakse:

- teelõik ei täida enam avalikult kasutatava tee eesmärki ja lõigu ainus eesmärk on

majandada riigimetsa;

- teelõigu seisund vajab parendamist ja RMK-l on võimalik panustada teehoidu lähtuvalt

metsatee seisundinõuetest;

- tehtav muudatus ei halvenda avalikkuse ligipääsu. Tulenevalt Ehitusseadustiku § 93 lg 1

võib metsateed kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus

ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud.

Käesolevas aruandes hinnatakse RMK taotluses käsitletud teeosa vastavust riigitee tunnustele, et

teha järeldusotsus selle vajalikkuse kohta riigiteede võrgus.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused

Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud ehitusseadustikus.

Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Kui

tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba juurdepääsu ja ohutut liiklemist või

kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud pädeva riigi haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult

kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi

või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei saa

määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud asulasisest

liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene liikluskord, aga

ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale tähtsate

sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

3

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis pole

põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi ja

sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada teehoidu

ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

4

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus, arvestades

asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike piirangutega ning

tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee km 26,57-27,79 riigitee tunnuste

hindamine

Üleandmiseks taotletav osa kõrvalmaanteest 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee aadressil km

26,57-27,79 (edaspidi teeosa) paikneb Võru maakonnas, Võru vallas, Kliima külas. Teeosa pikkus

1,28 km.

Teeosa paiknemine riigiteede võrgus on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee km 26,57-27,79 asukoht (roheliste täppidega

teejoon punasel taustal)

Kinnistu andmed:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu number 9057750, katastritunnus

54701:002:0956, pindala 30020.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Riigiomand.

Osaliselt.

Teeregistri andmetel on tegemist 7 m laiuse tupik kruusateega, sh sõidutee laius 6 m.

5

Hindamise tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on kehtestatud

majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Avalikult

kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides.

Teeosal ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.

Teeosa vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

Kasutatavuselt vastab teeosa ka metsatee tunnusele, kuna paikneb tervenisti riigimetsas ja

võimaldab juurdepääsu riigimetsa majandamiseks.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teeosa paikneb tupikteena ühe küla territooriumil. Teeosal on asulaväline liikluskord. Teeosal ei

ole bussiliine ega bussipeatusi. 2022.a tehtud liiklusloenduse andmetel on keskmine ööpäevane

liiklussagedus 2 autot/ööpäevas. Teenindab ainult kohalikku liiklust.

Tee vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna seal on küll asulaväline liikluskord, aga tee teenindab

väikese sagedusega kohalikku liiklust.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teeosa ei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa.

Teeosa algus kõrvalmaanteel ühildub mõlemal pool teed paiknevate, RMK valduses olevate

riigimetsa maaüksuste 54701:002:0736 ja 54701:002:0738 läänepoolse piirjoonega. Teeosa lõpeb

samade RMK maaüksuste idapoolsel piirjoonel Tartu-Petseri raudtee ääres, kus asus eelmise

sajandi lõpuaastail likvideeritud Kliima rongipeatus. Teeosa ääres ei ole ühtegi hoonet ega

erakinnistut. Teeosale suubub metsatee 5470115 Kikka-Kliima tee. Põhiliseks

ühendusfunktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine riigimetsale. Peale rongipeatuse

likvideerimist teeosa ei ühenda riigile olulisi sihtpunkte.

Teeosa ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnustele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Transpordiamet saab teel ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust, kuna asulavälise liikluskorraga

teeosa alguspunkt on olemasoleval riigiteel ning tee konstruktsioon võimaldab aastaringset

hooldamist. Samas ei ole metsas tupikteel võimalik ühtselt liikuvust korraldada.

Metsatee staatus võimaldaks RMK-l korraldada piirkonnas ühtselt metsateede hoidu, luua

metsaveoks vajalikud teeolud.

Teeosa vastab osaliselt Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

4. 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee km 26,57-27,79 riigitee tunnuste

hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnustele vastavuse hindamise tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.

6

Riigitee tunnus 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima

tee km 26,57-27,79

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust

VX

Tabel 1 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee km 26,57-27,79 riigitee tunnuste hindamise

kokkuvõte.

Kokkuvõttes tupik teeosa ei vasta riigitee tunnustele, kuna seal on vaid väga harv kohalik liiklus

ning teeosa ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Teeosa muutmine metsateeks koos teealuse maa valduse üleandmisega saab toimuda peale

maakorraldusliku äralõike tegemist Transpordiameti valduses olevast riigi transpordimaa

üksusest 54701:002:0956. Äralõike piiriks sobib kahel pool teed olevaid RMK valduses

metsamaid ühendav piirjoon. Riigitee maaüksusest äralõike piiriettepanek on joonisel 2 oranži

tooniga.

Joonis 2. Piiriettepanek riigi maaüksusest 54701:002:0956 äralõike moodustamiseks tee 25182

Vastseliina-Meremäe-Kliima tee km 26,57-27,79 teenindamiseks vajalikule teemaale

7

Riigimetsa Majandmise Keskuse kirjaga 17.06.2025.a nr 3-2.1/2025/4485 esitatud taotluse Võru

maakonnas, Võru vallas riigi transpordimaal asuvast kõrvalmaanteest 25182 Vastseliina-

Meremäe-Kliima tee 1,28 km pikkuse teeosa aadressil km 26,57-27,79 üleandmiseks metsateeks

saab rahuldada peale teed teenindava uue maaüksuse moodustamist.

Teeosa paikneb praegu Transpordiameti valduses oleval transpordimaa sihtotsatarbega

maaüksusel 54701:002:0956, mis teenindab kõrvalmaanteed 25182 pikemalt kui taotletav teeosa.

Teeosa muutmine metsateeks koos teealuse maa valduse üleandmisega saab toimuda peale RMK

poolt maakorraldusliku äralõike tegemist Transpordiameti valduses olevast riigi transpordimaa

üksusest 54701:002:0956 ning moodustatud maaüksuste kandmist maakatastrisse.

Seejärel tuleb RMK-l esitada riigivara valitsejale Kliimaministeeriumile taotlus nõustumuse

saamiseks riigivara valitsemise volitatud asutuste ümbermuutmiseks riigi kinnisvararegistris,

jättes Transpordiameti valdusesse allesjäävat kõrvalmaanteed 25182 Vastseliina-Meremäe-

Kliima tee teenindava muudetud maaüksuse ja RMK valdusesse tulevast metsateed teenindava

uue maaüksuse.

Peale metsateed teenindava kinnisasja valduse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

osapoolte vahel saab RMK kanda teeregistrisse uue metsatee ning Transpordiamet muudab

teeregistris kõrvalmaantee 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee andmestikku.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Erko Soolmann

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Mõisa

45403, Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla

Teie 17.06.2025 nr 3-2.1/2025/4485

Meie 01.07.2025 nr 9.2-5/25-

077/10970-1

Vastus ettepanekule riigitee 25182 muutmiseks

Austatud hr Erko Soolmann

Esitasite oma kirjaga 17.06.2025.a nr 3-2.1/2025/4485 taotluse Võru maakonnas, Võru vallas riigi

transpordimaal asuvast kõrvalmaanteest 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee 1,28 km pikkuse

teeosa üleandmiseks metsateeks aadressil km 26,57-27,79.

Taotluses põhjendate, et teelõik ei täida enam avalikult kasutatava tee eesmärki ja lõigu ainus

eesmärk on majandada riigimetsa; teelõigu seisund vajab parendamist ja RMK-l on võimalik

panustada teehoidu lähtuvalt metsatee seisundinõuetest; tehtav muudatus ei halvenda avalikkuse

ligipääsu. Tulenevalt Ehitusseadustiku § 93 lg 1 võib metsateed kasutada igaüks, kui riigimetsa

majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel

liiklust piiranud.

Transpordiamet hindas taotluses käsitletud teeosa vastavust 4-le riigitee tunnusele vastavalt ametis

kehtestatud juhendile. Kokkuvõttes see praegune tupik riigitee osa ei vasta riigitee tunnustele, kuna

seal on vaid väga harv kohalik liiklus ning teeosa ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.

Hindamisaruanne koos teemaa jagamise ettepanekuga on kirjale lisatud.

Teeosa paikneb praegu Transpordiameti valduses oleval transpordimaa sihtotsatarbega

maaüksusel 54701:002:0956, mis teenindab kõrvalmaanteed 25182 pikemalt kui taotletav teeosa.

Esitatud taotluse alusel kõrvalmaantee 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee 1,28 km pikkuse

lõpuosa muutmiseks metsateeks saab rahuldada peale tulevast metsateed teenindava uue

maaüksuse moodustamist. RMK-l tuleb tellida maakorraldustööna maaüksusest 54701:002:0956

äralõikena uue maaüksuse mõõdistamine ja maakatastrisse kandmine.

Seejärel tuleb RMK-l esitada riigivara valitsejale Kliimaministeeriumile taotlus nõustumuse

saamiseks riigivara valitsemise volitatud asutuste ümbermuutmiseks riigi kinnisvararegistris,

jättes Transpordiameti valdusesse allesjäävat kõrvalmaanteed 25182 Vastseliina-Meremäe-

Kliima tee teenindava muudetud maaüksuse ja RMK valdusesse tulevast metsateed teenindava

uue maaüksuse.

Peale metsateed teenindava kinnisasja valduse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

osapoolte vahel saab RMK kanda uue metsatee teeregistrisse ning Transpordiamet muudab

teeregistris kõrvalmaantee 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima tee andmestikku.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mehis Leigri

juhataja

teevara osakond

Lisa: Riigitee 25182 hindamisaruanne

Kuno Männik

5078810, [email protected]

Janar Taal

Transpordiamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-2.1/2025/4485

Ettepanek - riigitee 25182 muutmiseks

Austatud Janar Taal

RMK teeb käesolevaga ettepaneku arvata riigitee 25182 Vastseliina-Meremäe-Kliima Võru

maakonnas Võru vallas katastriüksusel 54701:002:0956 olev teelõik aadressil 26,57-27,79 (~1,28

km) välja avalikult kasutatavate riigiteede nimekirjast ja käsitleda viidatud teelõiku edaspidi

kohalike teede grupis RMK metsateena.

Leiame, et viidatud teelõik ei täida enam avalikult kasutatava tee eesmärki ja lõigu ainus eesmärk

on majandada riigimetsa.

Teelõigu seisund vajab parendamist ja RMK-l on võimalik panustada teehoidu lähtuvalt metsatee

seisundinõuetest.

Märgime, et ettepanekuna tehtav muudatus ei halvenda avalikkuse ligipääsu. Tulenevalt

Ehitusseadustiku § 93 lg 1 võib metsateed kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav

isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Teede

sulgemine ja liikluse piiramise võimalused on samuti sätestatud ehitusseadustikus.

Palume tagasisidet ettepaneku suhtes ja positiivse vastuse korral teavitust teelõigu RMK-le üle

andmiseks vajalike menetluste algatamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erko Soolmann

juhatuse liige

Lisad:

Väljavõte teeregistrist asendiplaan 26,57-27,79, Väljavõte_teeregistrist_25182.PNG

Toomas Kivisto

5148580 [email protected]