Muinsuskaitse eritingimused nr 823

Lisa – Asendiplaan ja fotod

Asendiplaan. Väljav÷te Maa- ja Ruumiameti kaardiserverist

Foto 1. Valitsejamaja p÷hiplaan. Allikas: Muinsuskaitse eritingimused ja p÷hiprojekt Sagadi m÷isa valitsejamaja väliste avatäidete välja vahetamiseks. Tallinn 2014. OÜ Ase Projekteerimise Büroo.

Fotod 2–3. Valitsejamaja peauks ja l÷unapoolne otsauks 1964. aastal. Fotod Veljo Ranniku

Foto 4. Valitsejamaja esifassaad u 1970. aastad. Foto Veljo Ranniku. EAA.5238.1.604.11 (AIS)

Foto 5. Valitsejamaja esifassaadi fragment 1980. aastal. Allikas: Sagadi m÷is. Inventariseerimine. ERA.T-76.1.14824

Foto 6. Valitsejamaja esifassaad 1984. aastal. Foto Ants Hein (Sagadi m÷isa k÷rvalhooned. Arhitektuurimälestise pass. 1984. VLAKV.1.14)

Foto 7. Valitsejamaja l÷unapoolne otsafassaad 1991. aastal. Foto A. (Arvo?) Lekk. EFA.332.0.155502

Foto 8. Hoone esifassaad (idapoolne fassaad). Foto Reelika Niit, 10.06.2025

Fotod 9–10. Peauks esifassaadil väljast ja seest. Fotod Reelika Niit, 10.06.2025

Fotod 11–12. Hoone l÷unapoolne otsafassaad. Fotod Reelika Niit, 10.06.2025

Foto 13. Välisuks l÷unapoolsel otsafassaadil. Foto Reelika Niit, 10.06.2025

Foto 14. P÷hjapoolne otsafassaad. Foto Reelika Niit, 10.06.2025

Foto 15. P÷hjapoolse otsafassaadi välisuks. Foto Reelika Niit, 10.06.2025

Fotod 16–17. Hoone tagafassaad, läänepoolne fassaad. Fotod Reelika Niit, 10.06.2025

Foto 18. Keldriruum. Foto Reelika Niit, 10.06.2025

Fotod 19–23. P÷hikorruse interjöör. Fotod Reelika Niit, 10.06.2025

Foto 24. Trepp pööningule. Foto Reelika Niit, 10.06.2025

Fotod 25–27. Fragmendid katusekonstruktsioonist ja mantelkorstna l÷÷ristikust. Fotod Reelika Niit, 10.06.2025

Fotod 28–29. Hoone p÷hjapoolse juurdeehituse katusekonstruktsioon, fotodel paremal näha algupärast välisseina. Fotod Reelika Niit, 10.06.2025

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr 823

Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet Ametniku nimi: Reelika Niit Väljastamise kuupäev: 01.07.2025

Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja h÷lmatava mälestise andmed: Taotluse number: 1819

Taotluse esitamise kuupäev: 30.05.2025

Taotleja: Riigimetsa Majandamise Keskus

Mälestise reg-nr: 15934

Mälestise nimi: Sagadi m÷isa valitsejamaja

Muinsuskaitse eritingimuste taotlemise eesmärk:

Restaureerimis- ja ehitusprojekt

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

➢ muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1−4; § 55;

➢ „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8, (RTL 1998, 147/148, 558);

➢ hoone ülevaatus 10.06.2025, osalesid taotleja esindajad Tarmo P÷kka ja Uno Koppelmaa, Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa n÷unik Mirjam Abel ja eritingimuste peaspetsialist Reelika Niit.

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja p÷hjendused:

Mälestise lühike ajalooline ülevaade ja kirjeldus1

Sagadi (sks k Saggad) m÷isa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see oli von Risbiterite

valduses. 1684. aastal läks m÷is von Fockide aadliperekonna omandusse. 1750. aasta paiku lasi

tollane rüütelkonna peamees Ernst von Fock püstitada ühekorruselise barokse peahoone. 1793–

95 lasi Gideon Ernst von Fock ehitada m÷isahoone senisest ligi kaks korda pikemaks ning talle

anti hilisbarokne väliskuju. Samal ajastul ehitati välja peahoone esist väljakut ääristavad stiilsed

1 Lühiülevaates kasutatud: Sagadi m÷isa ajalooline ÷iend. Koostaja Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, H. Sirel. 1974. ERA.T-76.1.1852.

Muinsuskaitseameti arhiiv P-2020;

http://mois.ee/viru/sagadi.shtml

2

k÷rvalhooned – peahoone vastas asuv väravatorn ning teineteise vastas asuvad nelja kaaravaga

ait ja tall-t÷llakuur. 1919. aastal v÷÷randati m÷is Ernst von Fockilt. M÷isahoones tegutses

1929–1974 kool. 1977. aastal algasid m÷isakompleksis Rakvere Metsamajandi eestvedamisel

suuremahulised restaureerimistööd, mis l÷petati suurelt osalt 1980. aastate l÷puks. Praegu

asuvad Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas m÷isakompleksis metsamuuseum, hotell,

restoran ja koolituskeskus.

Valitsejamaja, varasemalt nimetatud ka teenijatemajaks, on barokne hoone k÷rge

poolkelpkatuse, laia profileeritud räästa ja profileeritud liseenide ning nurgarustikaga. Peaukse

kohal paikneb kolmnurkne viil, mida kaunistab stukkreljeef. Algset mahtu on hiljem

p÷hjapoolsest otsast pikendatud, pööningul on näha algset välisseina (vt Lisa, fotod 28–29).

Olemasolev seisukord, algupärased materjalid ja traditsioonilised tööv÷tted mälestise konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3 lg 6).

P÷hjendused hea restaureerimistava rakendamiseks.

Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile

ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Muudatuste kavandamisel

tuleb säilitada hoone arhitektuuriväärtus.

Valitsejamaja on hetkel kasutuses hostelina, kavas on hoonesse tuua Lahemaa Rahvusparki

tutvustav ekspositsioon.

Katusekate ja -konstruktsioon – Hoonel on k÷rge poolkelpkatus, mida katab keraamiline kivi.

Katusekatte asendamisel paigaldada katusele olemasoleva eeskujul keraamiline kivi.

Katusekonstruktsioonid säilitada, vajadusel proteesida ja asendada amortiseerunud osad

kvaliteetse puitmaterjaliga. Katusealuse v÷ib soojustada, kui tagatakse konstruktsioonide

tuuldumine.

Hoonel on profileeritud räästakarniis, mille seisukord on rahuldav, tagafassaadil on l÷iguti

halvas seisukorras. Räästakarniis säilitada ning restaureerida.

Korstnad – Hoonel on algse mahu keskteljel omapärase l÷÷ristikuga paekivist mantelkorsten,

lisaks väiksem korsten p÷hjapoolsel otsal. Korstnad ja korstnapitsid on visuaalsel vaatlusel

rahuldavas seisukorras. Korstnad säilitada, vajadusel korrastada. Korstnapitsid korrastada v÷i

3

vajadusel laduda uuesti järgides ajaloolist profiili ning krohvida. Pööningukorruse

kasutuselev÷tmisel on lubatud vajadusel p÷hjapoolne hilisem korsten lammutada, korstnapitsi

v÷ib taastada olemasoleva eeskujul, kui see on vajalik nt ventilatsiooni tarbeks.

Sademeveesüsteem – Hoonel on ümara ristl÷ikega vihmaveerennide ja -torudega

sademeveesüsteem, mis on rahuldavas seisukorras. Esifassaadi otstes olevate vihmaveetorude

lehtriosad on valmistatud t÷enäoliselt ajalooliste eeskujul. Sademeveesüsteemi uuendamisel

kavandada uus sademeveesüsteem tsingitud plekist ja valtsitud pöördekohtadega ümara

ristl÷ikega vihmaveetorude ja ripprennidega, esifassaadi vihmaveetorude lehtrid v÷imalusel

säilitada ja taaskasutada v÷i valmistada nende eeskujul uued. Tagada sademevee hoonest

eemalejuhtimine.

Välisseinad, fassaadid ja sokkel – Hoonel on paekivist välisseinad ja seinapinnast vähesel

määral eenduv sokkel. Fassaad on lihtne, seda ilmestavad profileeritud räästakarniis,

profileeritud liseenid, nurgarustika, peaukse kohal paiknev kolmnurkne viil, millel stukkreljeef

ning esi- ja otsafassaadide avade ümbruse eenduv krohviraamistus. Fassaad ja sokkel on

krohvitud.

Säilitada fassaadikujundus, vajadusel restaureerida. Fassaadil ja soklil teha vajadusel

krohviparandused, kasutada ajaloolisele v÷imalikult sarnast lubikrohvi, värvida lubi- v÷i

silikaatvärviga.

Aknad – Hoonel on kaheraamsed 8 ruuduga aknad, mis paigaldatud 1990. aastate teisel poolel2.

Välimised raamid on halvas seisukorras, sisemised raamid on rahuldavas seisukorras ning

parema kvaliteediga. Aknad on lubatud asendada uute kaheraamsete (sisse- ja väljapoole

avanevad) 8 ruuduga puitakendega, sisemisse raami v÷ib paigaldada pakettklaasid. Välimise

raami klaasid kittida lina÷likitiga, mis hoiab niiskuse puitraamist eemal ja tagab nii akende

pikaealisuse, aknaraamid värvida lina÷livärviga. Keldriaknad v÷ib asendada üheraamsete

pakettklaasidega puitakendega.

Välisuksed – Hoonel on valgmikuga kahetiivaline rikkaliku puitornamendiga puituks, millel

ajalooline lukusilt ja link. Uks ei ole algupärane ning selle seisukord on halb – kasutatud puit

on suhteliselt ÷huke ning laudade vahel vahed. Välisust on pärast 1964. aastat t÷stetud

2 Muinsuskaitse eritingimused ja p÷hiprojekt Sagadi m÷isa valitsejamaja väliste avatäidete välja vahetamiseks. Koostaja OÜ Ase Projekteerimise Büroo, 2014. Muinsuskaitseameti koosk÷lastus 11.12.2014 nr 23948

4

valgmikuosaga samasse tasapinda ning ka avanemist muudetud (vt Lisa, fotod 2, 4–6). Ukse

v÷ib säilitada ja restaureerida v÷i valmistada uus puituks ajaloolise ukse eeskujul, kasutada

ajaloolisi lukusilti ja karplukku. Otsafassaadidel on valgmikuga tahveluksed, mis lihtsama

kujundusega, uksed on halvas seisukorras ning v÷ib asendada uute puitustega, mis kavandada

ajalooliste uste eeskujul. Keldriuks on diagonaallaudisega puituks, vajadusel asendada see uue

hoone arhitektuuriga sobiva puituksega.

Peaukse ees olev paeplaatidest trepp vajadusel restaureerida, samuti otsafassaadide betoonist

trepid.

Interjöör – Hoone interjööris on aja jooksul tehtud ümberehitusi ning visuaalsel vaatlusel ei ole

algupäraseid detaile säilinud, v.a mantelkorsten ning siseuksed. Ruumiplaneering on suures

osas säilinud, säilitada algsed paekivist vaheseinad. Säilitada mantelkorsten. Eeskojas on

paeplaatidest p÷rand, tubades ja saalis puitp÷randad. Säilitada siseuksed koos piirdeliistude ja

manustega, amortiseerunud uksed asendada olemasolevate koopiana, taaskasutada nende juures

olemasolevaid ajaloolisi hingi ja manuseid. Algupäraseid küttekehasid säilinud ei ole.

Radiaatorite asendamisel eelistada ribiradiaatoreid, mis on ajaloolise hoone puhul sobivamad

kui plaatradiaatorid.

Pööningukorruse v÷ib kasutusele v÷tta, säilitada mantelkorsten koos l÷÷ristikuga.

Pööningukorrusele viiva trepi v÷ib asendada.

Hoone on osaliselt kellerdatud, p÷hjapoolses otsas on keldriruumid.

Kui projekteerimise v÷i ehitustööde käigus ilmneb ajalooliseid väärtuslikke detaile v÷i

viimistluskihte, siis teavitada muinsuskaitselise järelevalve tegijat ja Muinsuskaitseameti

Lääne-Virumaa n÷unikku, et otsustada edasine tegevus.

Puitkonstruktsioonid – Kahjustatud puitosade asendamisel ja proteesimisel kasutada selleks

olemasolevaga sarnast puitmaterjali: sama liik (kuusk v÷i mänd), sarnane viimistlus (tahutud

v÷i saetud, ümarpalk). Puit peab olema terve: mädanik- ja putukkahjustused ei ole lubatud.

Tehnosüsteemid – Lubatud on vajalike tehnosüsteemide ja kommunikatsioonide uuendamine

ja rajamine. Kütte, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete paigaldamine mälestise katusele v÷i

fassaadidele muudab hoone välisilmet ja v÷ib tekitada ka mitmeid kahjustusi. Vajalike

tehnoseadmete paigutus lahendada hoone mahus. Seadmete välisosade paigutamine hoone

fassaadidele ega katustele ei ole lubatud, välimised tehnoseadmed paigaldada hoonest

5

eraldiseisvale konstruktsioonile v÷i alusele v÷imalikult vähe vaadeldavasse asukohta ning

varjestada. Seadmete sise- ja välisosa ühenduskaablid ja -voolikud viia majja läbi vundamendi

v÷i sokli, vältides karbikute ja voolikute paigaldamist fassaadile. Ventilatsiooni- ja

küttesüsteemide ehitamisel kasutada v÷imalusel olemasolevaid korstnaid ja läbiviike, kui on

vajadus lisaventilatsioonirestide järele, siis kavandada need olemasolevate eeskujul ja

paigaldada hoonega arhitektuurselt sobivalt ja viisil, mis ei muuda oluliselt hoone välisilmet.

Täiendavaid avasid v÷imalusel välisseintesse mitte kavandada.

Arheoloogia – Sagadi m÷isa on esmamainitud 15. sajandil ning seet÷ttu on kinnistul pinnase-

ja kaevetööde teostamisel (sh hoones sees) t÷enäosus sattuda varasemate hoonete jäänustele,

müüridele v÷i kultuurkihile. Kaevetöödel välja tulnud müüride lammutamine ilma

Muinsuskaitseameti kirjaliku n÷usolekuta ei ole lubatud. Pinnase- ja kaevetöödel olla

tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

v÷imalusega ning v÷imalike arheoloogiliste uuringute (meetodiks kaevetööde arheoloogiline

jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised) vajaduse tekkimisega. Arheoloogilisi

uuringuid v÷ib läbi viia vastava pädevusega isik v÷i ettev÷tja (MuKS § 46–47, § 68 lg 2 p 3; §

69-70). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva

arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Uuringu määramine otsustatakse tööde loa menetlemise käigus.

Väärtuslikud detailid ja tarindid

1. Hoone maht, sh katuse kuju, harja- ja räästak÷rgus.

2. Hoone katusekonstruktsioonid.

3. Mantelkorsten koos l÷÷ristikuga.

4. Paekivist välis- ja siseseinad.

5. Fassaadikujundus (profileeritud räästakarniis, profileeritud liseenid, nurgarustika, peaukse

kohal paiknev kolmnurkne viil, millel stukkreljeef ning esi- ja otsafassaadide avade

ümbruse eenduv krohvraamistus).

6. Mantelkorsten.

7. Peaukse lukusilt ja karplukk.

8. Siseuksed koos piirdeliistude ja manustega.

6

Muinsuskaitse eritingimused

1. Eksterjöör

1.1. Säilitada hoone maht, sh katuseräästa ja -harja k÷rgus ning katusekuju.

1.2. Säilitada katusekonstruktsioon, vajadusel teha proteesimised ja asendused kvaliteetse

puitmaterjaliga.

1.3. Katusekatte asendamisel paigaldada katusele keraamiline kivi.

1.4. Lubatud on katusealune soojustada, tagada katusekonstruktsioonide tuuldumine, eriti

harja- ja räästapiirkonnas.

1.5. Säilitada mantelkorsten (sh l÷÷ristik), vajadusel korrastada. Korstnapitside

uuendamisel kavandada need ajalooliste korstnapitside eeskujul ning krohvida.

Pööningukorruse kasutuselev÷tmisel on lubatud vajadusel p÷hjapoolne hilisem korsten

lammutada, korstnapitsi v÷ib taastada olemasoleva eeskujul.

1.6. Sademeveesüsteemi uuendamisel kavandada uus sademeveesüsteem tsingitud plekist

ja valtsitud pöördekohtadega ümara ristl÷ikega vihmaveetorude ja ripprennidega.

Esifassaadi vihmaveetorude lehtrid v÷imalusel säilitada ja taaskasutada v÷i valmistada

nende eeskujul uued.

1.7. Säilitada hoone paekivist välisseinad ja fassaadikujundus, sh profileeritud

räästakarniis, profileeritud liseenid, nurgarustika, peaukse kohal paiknev kolmnurkne

viil, millel stukkreljeef ning esi- ja otsafassaadide avade ümbruse eenduv

krohvraamistus. Vajadusel restaureerida. Fassaadil ja soklil teha vajadusel

krohviparandused, kasutada ajaloolisele v÷imalikult sarnast lubikrohvi, värvida lubi-

v÷i silikaatvärviga.

1.8. Akende asendamisel kavandada kaheraamsed (sisse- ja väljapoole avanevad) 8

ruuduga puitaknad, sisemisse raami v÷ib paigaldada pakettklaasid. Välimise raami

klaasid kittida lina÷likitiga, aknaraamid värvida lina÷livärviga. Keldriaknad v÷ib

asendada üheraamsete pakettklaasidega puitakendega.

1.9. Valgmikuosaga peaukse v÷ib säilitada ja restaureerida v÷i valmistada uus puituks

ajaloolise ukse eeskujul, seejuures säilitada ukse lukusilt ja karplukk ning taaskasutada

uue ukse juures. Otsafassaadide valgmikuga tahveluste asendamisel kavandada

ajalooliste uste eeskujul uued puituksed. Keldriukse asendamisel asendada see uue

hoone arhitektuuriga sobiva puituksega. Uksed värvida lina÷livärviga.

1.10. Vajalike tehnoseadmete paigutus lahendada hoone mahus. Seadmete välisosade

paigutamine hoone fassaadidele ega katusele ei ole lubatud. Samuti pole üldjuhul

7

lubatud teha hoone ajaloolise osa seintesse täiendavaid avasid. Ventilatsiooni

väljaviikudeks/restideks kasutada ära avasid ja korstnaid.

1.11. Tagada sademevee hoonest eemalejuhtimine.

2. Interjöör

2.1. Säilitada algupärased paekivist vaheseinad.

2.2. Pööningukorruse v÷ib kasutusele v÷tta. Pööningukorrusele viiva trepi v÷ib asendada.

2.3. Säilitada siseuksed koos piirdeliistude ja manustega, amortiseerunud uksed valmistada

olemasolevate koopiana, taaskasutada nende juures olemasolevaid ajaloolisi hingi ja

manuseid.

2.4. Radiaatorite asendamisel eelistada ribiradiaatoreid.

2.5. Siseviimistluses kasutada traditsioonilisi materjale (puit, kivi, lubikrohv, lubivärv jne).

3. Üldised tingimused

3.1. Ehitusprojekt tuleb esitada p÷hiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Mälestise

konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2,

§ 69, lg 2).

3.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline

järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet v÷ib teostada pädev isik, kes peab esitama

kuue kuu jooksul pärast tööde l÷ppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS §

55, § 56 lg 1–2). Muinsuskaitselist järelevalvet v÷ib teostada muinsuskaitse valdkonnas

majandustegevusteadet omava ettev÷tja pädev isik (MuKS § 68).

3.3. Ehitus- ja restaureerimistöid v÷ib teostada pädev ettev÷tja ja n÷utav on tööde tegemise

luba (§ 52 lg 1).

3.4. Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi, sh müüride, ilmsikstuleku v÷imalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt

(§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta

ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

3.5. Kui mälestisel töid tehes avastatakse rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht,

arheoloogiline kultuurkiht v÷i muu leid v÷i asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus

ei ole dokumenteeritud v÷i millega projekteerimisel v÷i tööde tegemise loa andmisel

ei ole arvestatud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning

teavitama sellest viivitamata (MuKS § 60).

Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja vaidlustamine

8

Muinsuskaitse eritingimusi on v÷imalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras v÷i kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on kinnismälestise ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg

1). Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest.

Muinsuskaitseamet v÷ib p÷hjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie

aasta v÷rra (MuKS § 51 lg 5).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Niit

eritingimuste peaspetsialist

Lisa – Asendiplaan ja fotod