Kiri

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise

kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Kultuuriteede programm on Euroopa Nõukogu kultuuri-, pärandi- ja turismivaldkonna

koostööprogramm, mis loodi 1987. aastal, et tugevdada Euroopa ühtset identiteeti ja

kultuurialast koostööd, sh ida ja lääne vahel. Aastast 2013 on programmi aluseks Euroopa

Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon, millega loodi tähtajatu laiendatud osaline

kokkulepe.

Kultuuriteed on temaatilised kultuuriturismi marsruudid, mis läbivad vähemalt kolme Euroopa

riiki, kutsuvad üles avastama Euroopa rikkalikku pärandit ja seoseid erinevate piirkondade

ajaloo vahel ning arendavad piiriülest kestlikku kultuuriturismi.

2023. aastaks on loodud 47 kultuuriteed, mis siksakitavad läbi 60 riigi Euroopas ja väljaspool,

illustreerivad riikide tihedalt põimunud ajalugu ning Euroopa pärandit ja kultuurilist

mitmekesisust.

5. veebruari 2024 aasta seisuga on kultuuriteede laiendatud osalise kokkuleppega liitunud 40

riiki, neist 38 Euroopa Nõukogu (edaspidi ka EN) liikmesriigid ja 2 EN-i mitte kuuluvat riiki.

EN riikidest ei ole kokkuleppega seni liitunud kaheksa: Belgia, Eesti (vaatlejariik alates

17.04.2023), Holland (alustab vaatlejastaatust 1.01.2024), Iirimaa, Island, Liechtenstein,

Suurbritannia ja Taani. Samas läbib kõiki neid riike vähemalt mõni kultuuritee, Belgiat lausa

19, UK-d 14. EN-i mitte kuuluvatest riikidest on leppega liitunud Liibanon ja Vatikan.

Kultuuriteed on oma tegevustesse kaasanud pärandipaiku ka väljaspool Euroopat: Alžeerias,

Argentiinas, Egiptuses, Iisraelis, Jaapanis, Jordaanias, Kuubas, Marokos, Panamas, Tuneesias

ja USAs.

Läänemere piirkonna riikidest on kokkuleppega liitunud kõik peale Eesti ja Taani. Eestil on

olnud alates 17.04.2023 ühe aasta pikkune vaatlejastaatus, mis on andnud õiguse osaleda

juhtnõukogu koosolekutel hääleõiguseta liikmena ja liikmemaksu kohustusteta.

Kultuuriministeerium on kultuuriteede programmi analüüsinud ja leidnud, et liitumist toetavad

nii kultuurivaldkonna strateegia Kultuur 2030 kui ka Turismistrateegia 2022–2025.

Kultuuriteede arendamises peitub suur kasutamata potentsiaal Eesti rahvusvahelise nähtavuse

suurendamiseks. Programm aitab demonstreerida Eesti kultuuripärandi mitmekesisust ja

näitlikustada laialdasi seoseid Euroopa ajalooga. Samuti on see võimalus kestliku

kultuuriturismi arendamiseks, sealhulgas kohaliku tasandi tööhõive ja piirkondliku arengu

edendamiseks.

Eestil on võimalus liituda nii olemasolevate kultuuriteedega kui ka arendada välja uusi. Praegu

läbib Eestit viis kultuuriteed:

- Hansa tee (loodud 1991). Osalevad Pärnu ja Viljandi linnavalitsus.

- Viikingitee (1993). Osaleb Asva viikingikeksus Saaremaal.

- Ajalooliste kalmistute tee (2010). Osalevad Metsakalmistu ja Siselinna kalmistu,

koordineerib Eesti Muinsuskaitse Selts.

- Püha Olavi tee (2010). Osaleb SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.

- Alvar Aalto tee (2021). Osaleb Villa Tammekannu (Tartu) haldaja Turu Ülikooli ja

Tartu Ülikooli Granö keskus.

Eesti pärandipaigad saavad osaleda teiste riikide algatustes, kuid seni kui Eesti ei ole laiendatud

osalise kokkuleppega liitunud, ei saa me ise uute kultuuriteede loomist algatada.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Korralduse eelnõu ning seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja

rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Liina Jänes (tel: 628 2326; e-post: liina.janes@kul.ee)

ja personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 628 2225, siiri.pelisaar@kul.ee).

Välislepingu tõlkis eesti keelde vandetõlk Maire-Liis Rohtma (613 0661;

kontor@wiedemanni.ee).

1.3 Märkused

VäSS § 8 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Vabariigi Valitsusel pädevus sõlmida Eesti Vabariigi

nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvaid välislepinguid. Laiendatud osalise

kokkuleppe heakskiitmisega ei kaasne ühtegi VäSSi § 20 nimetatud ratifitseerimist tingivat

asjaolu. Kokkulepe ratifitseerimist ei nõua. Tekkivad kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi

eelarvest ja need ei ületa 3% ministeeriumi eelarvest, ühtki seadust ei ole vaja muuta ega vastu

võtta.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Nõukogu kultuuriteid

käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe.

Kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe loodi Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee

18. detsembri 2013 resolutsiooniga CM/Res(2013)66. Selle juurde kuulub Ministrite Komitee

resolutsioon CM/Res(2013)67, millega kehtestati kultuuriteede sertifitseerimise reeglid.

Leppe sisu

Artikkel 1 käsitleb kultuuriteede programmi eesmärke ja ülesandeid. Kultuuriteede programm

aitab teadvustada Euroopa ühist pärandit ning riikidevahelisi kultuuriseoseid. Programmis

osalemine aitab edendada dialoogi Euroopas, tõsta teadlikkust pärandist ja kestlikust

piiriülesest turismist ning teha piiriülest koostööd.

Kuna programmi on kaasatud rohujuuretasandi võrgustikud ja ühendused, kohalikud ja

regionaalsed asutused, ülikoolid ja kutseorganisatsioonid, tugevdab see kultuurivahetuse ja

turismi demokraatlikku mõõdet.

Laiem eesmärk on tõsta terves maailmas teadlikkust Euroopast kui ainulaadse väärtuse ja

kvaliteediga turismisihtkohast.

Artiklis 1 loetletakse kokkuleppe pakutav, millega ennekõike Euroopa Kultuuriteede Instituut

saab kultuuriteede arendamisel ja elluviimisel abiks olla.

Artiklis 2 sätestatakse, kes saab kokkuleppega liituda. Kultuuriteede programm on avatud

kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele,

samuti Euroopa Liidule. Ministrite komitee võib kutsuda leppega liituma Euroopa Nõukogusse

mitte kuuluvaid riike, samuti võib kutsuda hääleõiguseta leppe töös osalema rahvusvahelisi

valitsustevahelisi organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid organeid, kes

panustavad leppe eesmärkidesse. Programmi töös on kutsutud osalema hääleõiguseta liikmed:

UNWTO (Maailma Turismiorganisatsioon), OECD, UNESCO ja BSEC (Musta mere

majanduskoostöö organisatsioon). Liitumiseks tuleb esitada avaldus Euroopa Nõukogu

peasekretärile.

Eesti kasutab samas artiklis sätestatud võimalust olla kokkuleppe vaatleja staatuses, seda saab

teha kõige rohkem ühe aasta ja sellega ei kaasne rahalisi kohustusi. Eesti vaatlejastaatus algas

17. aprillil 2023 ja lõpeb 16. aprillil 2024.

Artikkel 3 käsitleb programmi haldamist. Iga liikmesriik nimetab ühe esindaja

haldusnõukogusse, mis vastutab kokkuleppele pandud ülesannete üldise täitmise eest,

sealhulgas sertifitseerib ja re-sertifitseerib kultuuriteid, koostab iga-aastase tegevusprogrammi

ja jälgib selle elluviimist, kinnitab iga-aastase tegevusaruande. Haldusnõukogu koguneb korra

aastas, alati Luksemburgis.

Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb esimehest, ühest

aseesimehest ja kolmest muust liikmest, kaheaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada ühe

korra.

Euroopa Nõukogus on haldusnõukogu aruandekohustuslik kultuuri, kultuuripärandi ja maastiku

komitee ees (CDCPP).

Artikli 4 järgi on kokkuleppel lisaks haldusnõukogule ka põhikirjajärgne komitee, kuhu

kuuluvad riikide esindajad Ministrite Komitees. Komitee otsustab liikmemaksu ja programmi

eelarve üle ning kinnitab laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamise aastaaruande.

Artikkel 5 sätestab, et igal aastal koguneb kultuuriteede nõuandev kogu, kus saavad osaleda

kõik kultuuriteede korraldajad, rahvusvaheliste pärandi- ja turismiorganisatsioonide, kohalike

ja piirkondlike asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide jt esindajad. Iga-aastane foorum

on platvorm, kus kohtuvad leppes osalevate riikide ja kultuuriteede esindajad, kus arutatakse

programmi arengusuundi ja luuakse partnerlussuhteid.

Artikkel 6 käsitleb eelarvet. Laiendatud osalise kokkuleppe tegevusi ehk kultuuriteede

programmi rahastatakse liikmemaksudest ja muudest summadest, näiteks annetustest.

Annetuste vastuvõtmise peab haldusnõukogu heaks kiitma. Liikmemaksud katavad programmi

tegevuskulud ja sekretariaadi tööjõukulud. Eesti osamakse oleks u 8500 eurot aastas.

Laiendatud osalise kokkuleppe eelarve vastuvõtmisele ja haldamisele kehtivad Euroopa

Nõukogu finantseeskirjad.

Iga kultuuritee enda arendus- ja koostöötegevusi rahastavad kultuuriteed ise. Paljud neist

taotlevad edukalt lisavahendeid erinevatest toetusprogrammidest nagu Loov Euroopa,

Horisont, Erasmus+, Interreg, Next Generation EU, Euroopa Regionaalarengu fond (ERDF),

Rights, Equality and Citizenship Programme (REC) jm.

Artikliga 7 seatakse sisse laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaat, mille asukoht on

Luksemburgis Euroopa Kultuuriteede Instituudi ruumides. Euroopa Kultuuriteede Instituut on

Euroopa Nõukogu ja Luksemburgi riigi vahelise kokkuleppena asutatud keskus, mis tegeleb

kultuuriteede arendamisega (koolitused, tehniline abi, ülikoolide võrgustik jms) ning mida

rahastab Luksemburgi riik.

Artiklis 8 sätestatakse, et laiendatud osalise kokkuleppe resolutsioonile lisatud statuuti võivad

muuta üksnes kokkuleppega liitunud riikide Ministrite komitee esindajad Euroopa Nõukogu

statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud poolthäälteenamusega.

Artikli 9 kohaselt võib laiendatud osalisest kokkuleppest taganeda, esitades avalduse Euroopa

Nõukogu peasekretärile.

Laiendatud osalise kokkuleppe juurde kuulub Ministrite Komitee resolutsioon

CM/Res(2013)67 (uuendatud 5. aprillil 2023 CM/Res(2023)2), millega kehtestati Euroopa

Nõukogu kultuuriteede tunnistuse (sertifikaadi) andmise eeskirjad. Alljärgnevalt käsitleme

lühidalt ka neid põhimõtteid.

Eeskirja I osa loetleb seitse kriteeriumi, millele peab kultuuritee vastama:

1. teema peab sümboliseerima Euroopa väärtusi ja olema ühine vähemalt kolmel Euroopa

riigil;

2. teemat peavad uurima ja arendama erinevatest Euroopa piirkondadest pärit eri

valdkondade ekspertidest koosnevad grupid tagamaks, et teemat näitlikustavad tegevused ja

projektid põhineksid konsensusel;

3. teema peab kirjeldama Euroopa mälu, ajalugu ja pärandit ning aitama kaasa tänapäeva

Euroopa mitmekesisuse tõlgendusele;

4. teema peab olema sobilik noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide jaoks

ning seega olema kooskõlas Euroopa Nõukogu ideede ja huvidega nimetatud valdkondades;

5. teema peab võimaldama algatuste ellukutsumist ning näidis- ja uuenduslikke projekte

kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas;

6. teema peab olema sobilik erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas koolirühmadele

suunatud turismitoodete väljatöötamiseks koostöös turismiagentuuride ja reisikorraldajatega;

7. teema peab selgelt kajastuma kultuuritee nimes ning olema kokkuvõtlik ja kergesti

mõistetav.

Eeskirja II osas nimetatakse tegevusvaldkonnad, millega kultuuriteed peavad tegelema: teadus-

ja arenduskoostöö; mälu, ajaloo ja Euroopa pärandi rikastamine; noorte eurooplaste

kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid; tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika;

tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika. Kultuuritee tunnistuse saamiseks vajalikud eeldused

on iga tegevusvaldkonna juures täpsemalt lahti kirjutatud.

Eeskirja III osa käsitleb kultuuriteede võrgustikule seatavaid kriteeriume. Kultuuritee

tunnistuse saamiseks peavad vähemalt kolmes liikmesriigis asuvad huvitatud looma

rahvusvahelise assotsiatsiooni, mis on finantsiliselt ja organisatsiooniliselt elujõuline,

tegutsema demokraatlikult ja kaasama oma tegevusse võimalikult palju teemaga seotud riike.

Esitada tuleb mitmeaastane tegevusprogramm ja demonstreerida vastavust kultuuritee

kriteeriumitele.

IV osas sätestatakse, et Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse annab laiendatud osalise

kokkuleppe haldusnõukogu, konsulteerides asjaomase valitsustevahelise komiteega.

Haldusnõukogu võib otsuse tegemisse kaasata eksperte või pidada nõu Euroopa Nõukogu

muude asjasse puutuvate komiteede või organitega.

Pärast tunnistuse saamist peab kultuuritee lisama kirja „Euroopa Nõukogu kultuuritee“ ja

Euroopa Nõukogu logo kogu kommunikatsioonimaterjalile, sealhulgas pressiteadetele.

Kultuuritee tunnistus ei ole igavene – iga viie aasta tagant peavad võrgustikud esitama

haldusnõukogule aruande, mis võimaldab nende tegevust hinnata ja teha kindlaks, kas nad

täidavad jätkuvalt kultuuriteedele selles eeskirjas ette nähtud kriteeriume. Kui kriteeriumid ei

ole täidetud, võib tunnistus tühistada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Korralduse mõjud

Osalise kokkuleppe heakskiitmine mõjutab positiivselt riigi välissuhteid – see laiendab

rahvusvahelise koostöö võimalusi kultuuri-, pärandi- ja turismi valdkonnas ning kasvatab Eesti

kui turismisihtkoha mainet. Kultuuriteede arendamises peitub suur kasutamata potentsiaal Eesti

rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks. Programm aitab demonstreerida Eesti

kultuuripärandi mitmekesisust ja näitlikustada laialdasi seoseid Euroopa ajalooga.

Samuti on see võimalus kestliku kultuuriturismi arendamiseks, sealhulgas kohaliku tasandi

tööhõive ja piirkondliku arengu edendamiseks.

Kokkulepe ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju elu- ja

looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad

tulud

Korralduse rakendamisega ei kaasne riigi eelarvele lisakulusid. Kokkuleppe osaliseks

saamisega kaasneb Kultuuriministeeriumile kohustus tasuda liikmemaks (prognooside kohaselt

8500 eurot aastas), mis on ministeeriumi eelarvesse planeeritud.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldkorras.

Kokkulepe jõustub Eesti suhtes pärast ametlikku pöördumist Euroopa Nõukogu poole.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on mitteametlikult tutvustatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja

Välisministeeriumile.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ja Eesti

Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks, Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele ja Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidule.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / min@kul.ee / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

info@mkm.ee 23.02.2024 nr 1-11/247-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

(kultuuriteed)

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa

Nõukogu kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmine“ eelnõu. Palume teie

kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Rahandusministeerium

Välisministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit

Liina Jänes 628 2326

liina.janes@kul.ee

Tõlge inglise keelest

Resolutsioon CM/Res(2013)66,

millega kinnitatakse kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe loomine

(Ministrite komitee poolt vastu võetud 18. detsembril 2013

ministrite asetäitjate 1187bis koosolekul)

Andorra, Austria, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Küprose, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari,

Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Monaco, Montenegro, Norra, Portugali, Rumeenia, Venemaa

Föderatsiooni, Serbia, Sloveenia, Hispaania ja Šveitsi esindajad ministrite komitees,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu kultuuriteid käsitlevatel resolutsioonidel CM/Res(2010)52 ja

CM/Res(2010)53 põhineva Euroopa Nõukogu kultuuriteede programmi edu, kusjuures nendest

resolutsioonidest on saanud olulised abivahendid teadlikkuse tõstmisel Euroopa kodakondsuse

nurgakiviks oleva Euroopa ühise pärandi kohta, elukvaliteedi parandamise vahend ning sotsiaalse,

majandusliku ja kultuurilise arengu allikas;

rõhutades kultuuriteede olulisust ühistel väärtustel põhineva Euroopa kultuuri pluralismi ja

mitmekesisuse konkreetsete näidetena piiriülestel teekondadel Euroopas ning kultuuridevahelise

dialoogi ja üksteisemõistmise vahendina;

nentides rahulolevalt, et nüüdseks on 26 kultuuriteed kuulutatud Euroopa Nõukogu kultuuriteeks

ning neid teid kasutuselevõtvate võrgustike tegevus kasvab järjepidevalt, ulatudes üle enamiku

Mandri-Euroopa ja kaugemalegi, samuti nentides, et kultuuriteedel toimub nüüd igal aastal sadu

kultuuriüritusi, haridusalaseid vahetusprogramme ja ekskursioone, milles osaleb sadu tuhandeid

inimesi ning sadu organisatsioone ja kohalikke kogukondi;

tunnistades, et võimalikult suure ulatuse ja mõju saavutamiseks vajavad nii praegused kui ka alles

loodavad kultuuriteed rohkem professionaalset abi ja tuge;

rõhutades Luksemburgis asuva Euroopa Kultuuriteede Instituudi märkimisväärset panust

informatsiooni kogumisel ja levitamisel ning kultuuriteede loomiseks vajaliku tehnilise abi

suurenenud nõudlusega tegelemisel, ja tänades Luksemburgi valitsust instituudi pideva ja helde

toetamise eest aastate vältel;

arvestades Luksemburgi valitsuse pühendumust teha jätkuvalt igal aastal vabatahtlik annetus

katmaks Euroopa Kultuuriteede Instituudi tegevuskulusid, et viimane saaks täita talle laiendatud

osalise kokkuleppega pandud ülesandeid, ning Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Euroopa Nõukogu

vahel sõlmitud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe lisalepingut, mille

allkirjastasid 28. novembril 2011. aastal Euroopa Nõukogu peasekretär Thørbjorn Jagland ja

Luksemburgi peaministri asetäitja, välisminister Jean Asselborn, seoses laiendatud osalise

kokkuleppega;

nentides rahulolevalt Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel välja kujunenud üksmeelset

partnerlust kultuuriteede ja kultuuriturismi valdkonnas ning toetades selle partnerluse pidevat

tugevdamist tulevikus, sealhulgas Euroopa Liidu võimalikult kiiret ühinemist laiendatud osalise

kokkuleppega;

tunnistades Euroopa Parlamendi kindlat poliitilist toetust laiendatud osalise kokkuleppe loomisele;

samuti nentides rahulolevalt uusi tegevusi, mida on selles valdkonnas algatatud koos teiste

rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Maailma

Turismiorganisatsioon (WTO), OECD ja UNESCO, ja julgustades nende partnerlussuhete edasist

arengut;

tunnistades kultuuriteede olulisust seoses piiriülese kultuurikoostööga ning kohalikel teadmistel,

oskustel ja kultuuripärandisse kuuluvatel varadel rajaneva kestliku kultuuriturismi arendamisega,

reklaamides Euroopat – sealhulgas selle vähem tuntud piirkondi – kordumatut kultuurilist kogemust

pakkuva sihtkohana;

arvestades, et laiendatud osaline kokkulepe pakub kohast abivahendit, millega toetada praeguste ja

tulevaste kultuuriteede arendamist ja edendamist;

võttes arvesse resolutsiooni CM/Res(2010)53, millega luuakse kultuuriteid käsitlev laiendatud

osaline kokkulepe esialgu kolmeks aastaks;

resolutsiooni CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede

tunnistuse andmise eeskirjad, valguses;

arvestades põhikirjajärgset resolutsiooni Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete kohta, mille

võttis ministrite komitee vastu 14. mail 1993 toimunud 92. istungjärgul;

võttes arvesse resolutsiooni Res(96)36, millega kehtestatakse Euroopa Nõukogu osaliste ja

laiendatud kokkulepete kriteeriumid ja mille võttis ministrite komitee vastu 17. oktoobril

1996. aastal 575. ministrite asetäitjate kohtumisel ning mida on muudetud resolutsiooniga

CM/Res(2010)2, mille võttis ministrite komitee vastu 5. mail 2010. aastal 1084. ministrite

asetäitjate kohtumisel,

otsustavad järgmist.

1. Kultuuriteid käsitlev laiendatud osaline kokkulepe on käesolevaga kinnitatud ja seda

hallatakse kooskõlas käesolevale resolutsioonile lisatud põhikirjaga.

2. Euroopa Kultuuriteede Instituut jätkab tegutsemist Luksemburgi valitsuse rahalise toetusega

laiendatud osalise kokkuleppe egiidi all ning aitab kaasa selle tegevusprogrammi elluviimisele

Euroopa Nõukogu peasekretäri ja Luksemburgi ametiasutuste vahel 27. novembril 2011. aastal

sõlmitud kokkuleppe ning Euroopa Kultuuriteede Instituudi direktori ja laiendatud osalise

kokkuleppe täitevsekretäri vahelise operatiivkokkuleppe alusel.

3. Soovime, et kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised Euroopa kultuurikonventsiooni

liikmesriigid ühineksid lähitulevikus laiendatud osalise kokkuleppega kultuuriteede kohta.

Resolutsiooni CM/Res(2013)66 lisa

Kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe muudetud põhikiri

Artikkel 1 – Eesmärgid ja ülesanded

1.1 Eesmärgid

Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa Euroopa identiteedi ja kodakondsuse edendamisele

Euroopa ühise pärandi teadvustamise näol ning kultuuriseoste ja dialoogi loomisele Euroopas, aga

ka teiste riikide ja piirkondadega. See püüab kujundada jagatud kultuuriruumi kultuuriteede loomise

abil eesmärgiga edendada teadlikkuse tõstmist pärandi, hariduse, võrgustikutöö, kvaliteetse ja

kestliku piiriülese turismi ning muude seotud tegevuste teemadel.

Laiendatud osaline kokkulepe aitab tugevdada kultuuriteede potentsiaali kultuurikoostöö, kestliku

territoriaalse arengu ja sotsiaalse sidususe jaoks, keskendudes eelkõige teemadele, millel on

Euroopa ühtsuse, ajaloo, kultuuri ja väärtuste ning vähem tuntud sihtkohtade avastamise

seisukohast sümboolne tähendus. See tugevdab kultuurivahetuse ja turismi demokraatilist mõõdet,

kaasates rohujuuretasandi võrgustikke ja ühendusi, kohalikke ja regionaalseid asutusi, ülikoole ja

kutseorganisatsioone. See aitab kaasa mitmekesise pärandi säilitamisele läbi turistidele mõeldud

temaatiliste ja alternatiivsete teekondade ja kultuuriprojektide.

Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa kultuuriteede kontseptsiooni arendamisele ja

edendamisele kõikides aspektides, et tõsta terves maailmas teadlikkust Euroopast kui ainulaadse

väärtuse ja kvaliteediga turismisihtkohast.

Mõisted

Kultuuritee – kultuuriline ja hariduslik pärandi ja turismi koostööprojekt, mille eesmärk on

arendada ja edendada ühte või mitut teekonda, mis põhineb ajaloolisel marsruudil, kultuurilisel

kontseptsioonil, persoonil või nähtusel, millel on Euroopa ühiste väärtuste mõistmise ja austamise

seisukohast piiriülene tähtsus.

Kultuuritee korraldaja – organisatsioon või organisatsioonide ühendus, mis on seaduslikult

registreeritud ühes või mitmes Euroopa Nõukogu liikmesriigis, või avalik institutsioon, mis

vastutab õiguslikult, rahaliselt ja moraalselt kultuuritee haldamise ja toimimise eest ning mis

esindab teed suhetes Euroopa Nõukoguga.

Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistus – tunnistus, mis antakse kultuuriteedele, mis vastavad

resolutsioonis CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede

tunnistuse andmise eeskirjad, esitatud kriteeriumitele.

1.2 Ülesanded

Poliitika kujundamine ja standardite kehtestamine

Eelkõige Euroopa Kultuuriteede Instituudi teadmistest lähtudes annab laiendatud osaline kokkulepe

nõu ja asjatundlikku abi kultuuriteede arendamiseks, elluviimiseks, hindamiseks ja edendamiseks.

See hõlmab eriteadmisi järgmistel teemadel:

 projektivõrgustike ja -organisatsioonide asutamine ja toimimine ning koostöölepingute

väljatöötamine;

 teede ajaloolise tausta uurimine ning kultuuriteede kultuurilise ja haridusliku sisu ja

tegevuste väljatöötamine;

 kultuuriteedel põhineva kestliku turisminduse väljatöötamine, panustades seeläbi regioonide

majanduslikku heaolusse;

 rahastamise ja edendamise strateegia koostamine ja elluviimine;

 kultuuriteede korraldajate koolitamine ja pädevuse suurendamine, eelkõige seoses Euroopa

Nõukogu ja muude rahvusvaheliste standarditega pärandi- ja kultuurivaldkonnas, samuti

turismivaldkonna kutsetegevuse standarditega;

 edendamine, nähtavalolek ja kõik muud aspektid, mis on seotud Euroopa Nõukogu

standardite täitmisega.

Laiendatud osaline kokkulepe toetab võrgustikutööd ja partnerlust kultuuriteede korraldajate ja

muude kultuuriturismi valdkonna partnerite vahel, eelkõige eesmärgiga:

 luua ühtne nägemus ja strateegia kultuuriteede kui turismitoodete jaoks;

 luua partnerlussuhteid, et suurendada Euroopa kultuuriturismi jaoks ette nähtud vahendeid;

 teha kindlaks ja levitada head tava.

Laiendatud osaline kokkulepe aitab kaasa uute suundade ja standardite väljatöötamisele seoses

kultuuriteede ja -turismiga vastuseks kaasaegsete ühiskondade probleemidele ja murekohtadele.

Laiendatud osaline kokkulepe arendab edasi piiriülese kultuuriturismi edendamise meetodeid.

Laiendatud osaline kokkulepe annab Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse kooskõlas

resolutsiooniga CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede

tunnistuse andmise eeskirjad.

1.3 Tegevusprogramm

Laiendatud osaline kokkulepe viib ellu haldusnõukogu määratud tegevusprogrammi.

Artikkel 2 – Ühinemine ja osalemine

2.1 Laiendatud osalise kokkuleppega võib ühineda iga Euroopa Nõukogu liikmesriik või

Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriik, samuti Euroopa Liit, teatades sellest Euroopa Nõukogu

peasekretärile.

2.2 Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe

liikmesriikide esindajad, kutsuda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud

häälteenamusega mis tahes Euroopa Nõukogu mitteliikmesriiki ühinema laiendatud osalise

kokkuleppega pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole Euroopa

Nõukogu liikmed. Sellise kutse saanud mitteliikmesriik teavitab peasekretäri oma kavatsusest saada

laiendatud osalise kokkuleppe liikmeks.

2.3 Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriigid, kes

laiendatud osalise kokkuleppega ei ühine, võivad taotleda laiendatud osalise kokkuleppe vaatleja

staatust kõige rohkem üheks aastaks ilma mis tahes rahalise kohustuseta. Sellised otsused langetab

laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu.

2.4 Euroopa Liitu kutsutakse laiendatud osalise kokkuleppega ühinema samade õiguste ja

kohustustega, nagu on teistel laiendatud osalise kokkuleppe liikmetel. Kuni laiendatud osalise

kokkuleppega ühinemiseni jätkab Euroopa Liit töös osalemist kooskõlas laiendatud osalise

kokkuleppe organi kehtestatud tingimustel.

2.5 Kooskõlas põhikirjajärgse resolutsiooniga Res(93)28 osaliste ja laiendatud kokkulepete

kohta kutsutakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Maailma Turismiorganisatsiooni (OMT),

OECD-d ja UNESCO-t viimaste taotlusel osalema laiendatud osalise kokkuleppe kohtumistel

hääleõiguseta vaatlejatena.

2.6 Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe

liikmesriikide esindajad, anda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ette nähtud

häälteenamusega ja pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei ole

Euroopa Nõukogu liikmed, laiendatud osalisele kokkuleppele volituse kutsuda muid rahvusvahelisi

valitsustevahelisi organisatsioone, Euroopa Nõukogu kultuuriteede esindajat, valitsusväliseid

organisatsioone või muid organeid, kes panustavad laiendatud osalise kokkuleppe eesmärkidesse,

osalema hääleõiguseta selle töös.

2.7 Parlamentaarne assamblee, Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste

Kongress ning rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverents võivad laiendatud

osalise kokkuleppe töös osaleda kooskõlas artikliga 3.5 allpool.

Artikkel 3 – Haldusnõukogu

3.1 Laiendatud osalise kokkuleppe iga liige nimetab laiendatud osalise kokkuleppe

haldusnõukogusse ühe esindaja.

3.2 Asjaomase valitsustevahelise komitee1, kelle ees on haldusnõukogu oma otsuste osas

aruandekohustuslik, liiget kutsutakse osalema haldusnõukogu kohtumistel, et lihtsustada selle

komitee nõuandvat rolli seoses otsustega resolutsioonis CM/Res(2013)67 ette nähtud tunnistuse

andmise kohta. Konsultatsiooni viis määratakse kindlaks haldusnõukogu kodukorra alusel.

3.3 Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast juhatuse, mis koosneb esimehest, ühest

aseesimehest ja kolmest muust liikmest, kaheaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada vaid korra.

3.4 Haldusnõukogu:

 vastutab laiendatud osalisele kokkuleppele pandud ülesannete üldise täitmise eest;

 annab Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse kooskõlas resolutsiooniga

CM/Res(2013)67-rev, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse

andmise eeskirjad;

 kinnitab laiendatud osalise kokkuleppe iga-aastase tegevusprogrammi projekti ja esitab selle

kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjadega Euroopa Nõukogu peasekretärile seoses

aastaeelarve eelnõu koostamisega enne selle edastamist põhikirjajärgsele komiteele;

 otsustab projektide üle, mis vastavad Euroopa Nõukogu poliitilistele prioriteetidele;

 jälgib suhteid Euroopa Kultuuriteede Instituudiga, et tagada selle tegevuse ja laiendatud

osalise kokkuleppe tegevusprogrammi kokkusobivus;

 jälgib tegevusprogrammi elluviimist;

 kinnitab iga-aastase tegevusaruande ja esitab selle ministrite komiteele.

3.5 Haldusnõukogu tuleb kokku korra aastas. Haldusnõukogu võib kutsuda Euroopa Nõukogu

asjaomaste organite esindajaid osalema hääleõiguseta oma kohtumistel vastavalt päevakorras

olevatele punktidele.

1 Käesoleva resolutsiooni vastuvõtmise ajal on selleks komiteeks kultuuri, kultuuripärandi ja maastiku juhtkomitee

(CDCPP).

3.6 Haldusnõukogu võib kahekolmandikulise poolthäälteenamusega määrata

operatiivülesandeid oma juhatusele. Juhatuse kutsub kokku haldusnõukogu esimees vähemalt korra

aastas.

3.7 Haldusnõukogu teeb otsuseid kahekolmandikulise poolthäälteenamusega ja igal liikmel on

üks hääl. Menetluslikud küsimused lahendatakse poolthäälteenamusega. Kõikides muudes

küsimustes võtab haldusnõukogu vastu oma kodukorra ja teeb muud korraldused oma tegevuse

elluviimiseks.

Artikkel 4 – Põhikirjajärgne komitee

4.1 Põhikirjajärgne komitee koosneb laiendatud osalises kokkuleppes osalevate Euroopa

Nõukogu liikmesriikide esindajatest ministrite komitees ja laiendatud osalises kokkuleppes

osalevate mitteliikmesriikide esindajatest, kes on selleks spetsiaalselt nimetatud. Põhikirjajärgne

komitee kasutab mutatis mutandis ministrite komitee kodukorda.

4.2 Põhikirjajärgne komitee määrab igal aastal kindlaks liikmete laiendatud osalises

kokkuleppes osalemise kohustuslike liikmemaksude kogusumma ja liikmemaksude astmestiku,

mille järgi jagatakse kogusumma osalisriikide vahel ära; üldiselt peab see astmestik vastama

Euroopa Nõukogu üldeelarvesse laekuvate liikmemaksude astmestiku kindlaksmääramise

kriteeriumitele.

4.3 Põhikirjajärgne komitee kinnitab igal aastal laiendatud osalise kokkuleppe eelarve

tegevusprogrammi elluviimisega seotud kulutuste ja sekretariaadi üldiste kulutuste kohta.

4.4 Põhikirjajärgne komitee kinnitab igal aastal laiendatud osalise kokkuleppe raamatupidamise

aastaaruande, mille koostab Euroopa Nõukogu peasekretär kooskõlas Euroopa Nõukogu

finantseeskirjadega ja esitab põhikirjajärgsele komiteele koos välisaudiitori aruandega, nagu on

finantseeskirjades ette nähtud. Selleks, et vabastada peasekretär kõnealuse majandusaasta

haldamisest, edastab põhikirjajärgne komitee ministrite komiteele raamatupidamise aastaaruande

koos selle kinnituse või võimalike märkustega, haldusnõukogu esitatud märkused ja välisaudiitori

koostatud aruande, nagu on finantseeskirjades ette nähtud.

Artikkel 5 – Kultuuriteede nõuandev kogu

5.1 Kultuuriteede korraldajate, võrgustike, rahvusvaheliste kultuuripärandi ja

turismiorganisatsioonide ja -platvormide, kohalike ja piirkondlike asutuste, kodanikuühiskonna

organisatsioonide, kaubanduskodade, sihtasutuste ja muude rahastusorganisatsioonide, turismi-,

kultuuripärandi ja kultuurivaldkonna kutseorganisatsioonide ning muude asjaomaste organite

esindajate kohtumine toimub igal aastal kultuuriteede nõuandva kogu vormis.

5.2 Nõuandvas kogus osalemine toimub kutse või laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaadi

poolt heaks kiidetud registreeringu alusel.

5.3 Nõuandev kogu arutab kultuuriteedega seotud suundumusi ja probleeme ning pakub

platvormi kogemuste jagamiseks, kultuuriteede elluviimise edenemise ülevaatamiseks, uut laadi

kutsetegevuse üle arutamiseks, uute algatuste tegemiseks ning partnerlussuhete loomiseks.

Artikkel 6 – Eelarve

6.1 Laiendatud osalise kokkuleppe vahendid saadakse järgmisest:

 laiendatud osalise kokkuleppega ühinenud liikme aastane liikmemaks;

 muud summad, annetused või pärandused, mida reguleerib punkt 6.3 allpool.

Laiendatud osaline kokkulepe võib rahasummasid saada Euroopa Liidult.

6.2 Tegevusprogrammi elluviimisega seotud kulutused ja sekretariaadi üldkulutused kaetakse

osalise kokkuleppe eelarvest, mida rahastavad laiendatud osalise kokkuleppe liikmed. Laiendatud

osalise kokkuleppe asukoha kulutusi ning Euroopa Kultuuriteede Instituudi personali ja

tegevuskuludega seotud kulutusi kajastatakse laiendatud osalise kokkuleppe

raamatupidamisaruannetes informatsioonilise kirjena.

6.3 Laiendatud osaline kokkulepe võib saada ka kokkuleppe tööga seotud vabatahtlikke ja muid

annetusi, mille peab haldusnõukogu enne vastuvõtmist heaks kiitma. Need annetused makstakse

eraldi kontole, mis on avatud Euroopa Nõukogu finantseeskirjade artikli 4.2 tingimuste alusel ja

mille üle on kontroll haldusnõukogul, ning neid eraldatakse eesmärkide ja ülesannete täitmiseks, kui

need on põhikirja eesmärkidega kooskõlas.

6.4 Laiendatud osalise kokkuleppe varad saadakse ja neid hoitakse Euroopa Nõukogu nimel

ning sellisena kehtivad nendele sõlmitud kokkulepete alusel nõukogu varadele kehtivad privileegid

ja immuniteedid.

6.5 Haldusnõukogu ja selle juhatuse, samuti asjakohasel juhul põhikirjajärgse komitee

kohtumistel osalevate isikute reisi- ja elamiskulud katab riik või asjasse puutuv organisatsioon.

6.6 Kultuuriteede nõuandvas kogus osalevate isikute reisi- ja elamiskulud katavad osalejad, kui

haldusnõukogu ei otsusta laiendatud osalise kokkuleppe tegevuseelarves nimetatud sihtotstarbeliste

eraldiste alusel teisiti.

6.7 Euroopa Nõukogu finantseeskirjad kehtivad mutatis mutandis laiendatud osalise kokkuleppe

eelarve vastuvõtmisele ja haldamisele.

Artikkel 7 – Sekretariaat

7.1 Laiendatud osalise kokkuleppe sekretariaadi, mida juhib täitevsekretär, võimaldab Euroopa

Nõukogu peasekretär.

7.2 Täitevsekretär võib paluda programmiga seotud valdkondades tegutsevatel institutsioonidel

ja sõltumatutel ekspertidel sõna võtta.

7.3 Laiendatud osalise kokkuleppe asukoht on Luksemburg Euroopa Kultuuriteede Instituudi

ruumides Luksemburgi valitsuse lahkel loal.

Artikkel 8 – Muudatused

Ministrite komitee võib koosseisus, kuhu kuuluvad ainult laiendatud osalise kokkuleppe

liikmesriikide esindajad, ja pärast konsulteerimist laiendatud osalise kokkuleppe liikmetega, kes ei

ole Euroopa Nõukogu liikmed, muuta käesolevat põhikirja Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20

punktis d ette nähtud poolthäälteenamusega.

Artikkel 9 – Taganemine

9.1 Liige võib laiendatud osalisest kokkuleppest taganeda Euroopa Nõukogu peasekretärile

esitatava avaldusega.

9.2 Peasekretär kinnitab avalduse kättesaamist ja teavitab sellest laiendatud osalise kokkuleppe

liikmeid.

9.3 Euroopa Nõukogu statuudi artikli 7 analoogiat kohaldades jõustub taganemine:

 selle majandusaasta lõpus, mille kestel taganemisest teatati, kui sellest teatatakse enne

kõnealuse majandusaasta 1. juunit;

 järgmise majandusaasta lõpus, kui taganemisest teatatakse majandusaasta 1. juunil või

hiljem.

9.4 Kooskõlas Euroopa Nõukogu finantseeskirjade artikliga 18 selgitab haldusnõukogu välja

liikme taganemise finantstagajärjed ja teeb vastavad korraldused.

9.5 Peasekretär teavitab asjasse puutuvat liiget viivitamata tema taganemise tagajärgedest.

Veebileht: www.coe.int/cm

Resolutsioon CM/Res(2023)2, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad (Vastu võtnud ministrite komitee 5. aprillil 2023 1462. ministrite asetäitjate kohtumisel)

Ministrite komitee, tuginedes Euroopa Nõukogu statuudi artikli 15 punkti b tingimustele, arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on suurema ühtsuse saavutamine oma liikmete vahel ning seda eesmärki võib taotleda ühise tegevuse kaudu kultuurivaldkonnas; arvestades, et Euroopa kultuurikoostöö põhieesmärgid on edendada Euroopa identiteeti selle terviklikkuses ja mitmekesisuses, säilitada Euroopa kultuuride mitmekesisust, julgustada kultuuridevahelist dialoogi ning soodustada konfliktide vältimist ja kooskõla; arvestades, et Euroopa identiteedi kujundanud mõjutuste, kogemuste jagamise ja arengusuundade rõhutamine võib soodustada teadlikkust ühiste väärtuste jagamisel põhinevast Euroopa kodakondsusest; arvestades, et on väga oluline, et nooremad põlvkonnad teadvustaksid Euroopa identiteeti ja kodakondsust ning ühiseid väärtusi, millel need põhinevad; arvestades, et nende ühiste väärtuste alalhoidmiseks ja tajutavamaks muutmiseks tuleb edendada arusaama Euroopa ajaloost selle füüsilise, vaimse ja looduspärandi alusel, et tuua esile seoseid, mis ühendavad Euroopa erinevaid kultuure ja piirkondi; nentides, et Euroopa väärtusi ja Euroopa ühist kultuuripärandit võib olla võimalik kindlaks määrata kultuuriteede kaudu, mis kulgevad mööda inimeste mineviku- ja rändeteid ning järgivad Euroopa suurimate tsivilisatsioonihoovuste levikut filosoofia, religiooni, kultuuri, kunstide, teaduse, tehnoloogia ja kaubanduse vallas; olles teadlikud, et sellised teed on sobilikud pikaaegsete Euroopa koostööprogrammide jaoks teadustöö, pärandi rikastamise, kultuuri- ja kunstide, noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide, Euroopa kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas; arvestades, et selline koostöö mobiliseerib ja ühendab suurt hulka üksikisikuid, organisatsioone, institutsioone ja rajatisi Euroopas ning aitab seeläbi kaasa Euroopa ülesehitamisele; arvestades, et sellele koostööle intellektuaalse ja tehnilise toe osutamiseks, mis nõuab märkimisväärset hulka personali ja finantsvahendeid, tuleks välja töötada tegevusraamistik, mis võimaldaks põhiväärtuste taaskinnitamist, elluviimise kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist, asjaosaliste koolitamist ja selget kommunikatsiooni; arvestades, et selline raamistik võimaldab ühiste eesmärkide taotlemist ja tagab ellukutsutavate algatuste kvaliteedi; arvestades resolutsiooni CM/Res(2013)66, millega kinnitatakse kultuuriteid käsitleva laiendatud osalise kokkuleppe loomist; võttes arvesse laiendatud osalise kokkuleppe eesmärke ja tegevusi,

MINISTRITE ASETÄITJAD Resolutsioonid CM/Res(2023)2 5. aprill 2023

CM/Res(2023)2 2

võtab vastu käesoleva resolutsiooni, millega tühistatakse ja asendatakse 18. detsembri 2013. aasta resolutsioon CM/Res(2013)67, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad, võtab vastu käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse andmise eeskirjad. Resolutsiooni CM/Res(2023)2 lisa Eeskirjad Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse võib anda võrgustikele, mis tegelevad allpool osas I esitatud kõlblikkuskriteeriumitele vastava teemaga ja mis on seotud osas II nimetatud prioriteetsete tegevustega ning mille on esitanud osades III ja IV esitatud kriteeriumitele vastav üksikvõrgustik. I. Teemade kõlblikkuskriteeriumite loetelu Teemad peavad vastama kõikidele alljärgnevatele kriteeriumitele: 1. teema peab sümboliseerima Euroopa väärtusi ja olema ühine vähemalt kolmel Euroopa riigil; 2. teemat peavad uurima ja arendama erinevatest Euroopa piirkondadest pärit eri valdkondade ekspertidest koosnevad grupid tagamaks, et teemat näitlikustavad tegevused ja projektid põhineksid konsensusel; 3. teema peab kirjeldama Euroopa mälu, ajalugu ja pärandit ning aitama kaasa tänapäeva Euroopa mitmekesisuse tõlgendusele; 4. teema peab olema sobilik noorte kultuuriliste ja hariduslike vahetusprogrammide jaoks ning seega olema kooskõlas Euroopa Nõukogu ideede ja huvidega nimetatud valdkondades; 5. teema peab võimaldama algatuste ellukutsumist ning näidis- ja uuenduslikke projekte kultuuriturismi ja kestliku kultuuriarengu valdkonnas; 6. teema peab olema sobilik erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas koolirühmadele suunatud turismitoodete väljatöötamiseks koostöös turismiagentuuride ja reisikorraldajatega; 7. teema peab selgelt kajastuma kultuuritee nimes ning olema kokkuvõtlik ja kergesti mõistetav. II. Prioriteetsete tegevusvaldkondade loetelu Kultuuriteed peavad olema seotud järgmiste prioriteetsete tegevusvaldkondadega ja täitma iga tegevusvaldkonna kohta allpool loetletud kriteeriume. 1. Teadus- ja arenduskoostöö

Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed: - ühendama tähtsamaid Euroopa teemasid ja võimaldama laialipillutatud teadmiste koondamist; - näitama, kuidas need teemad sümboliseerivad Euroopa väärtusi, mida jagavad mitmed Euroopa

kultuurid; - illustreerima nende väärtuste arengut ja erinevaid kujusid, mida need võivad Euroopas võtta; - olema sobilikud teadustööks ja valdkondadeüleseks analüüsiks nii teoreetilisel kui ka praktilisel

tasandil. 2. Mälu, ajaloo ja Euroopa pärandi rikastamine

Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed:

- rikastama füüsilisi ja vaimseid pärandeid, selgitama nende ajaloolist tähendust ning

rõhutama nende sarnasusi Euroopa eri piirkondades;

3 CM/Res(2023)2

- võtma arvesse ja edendama Euroopa Nõukogu, UNESCO ja ICOMOS-e hartasid,

konventsioone, soovitusi ja tööd seoses pärandi taastamise, kaitsmise ja rikastamisega,

maastiku- ja ruumiplaneerimisega, samuti edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

kestliku arengu eesmärke;

- kindlaks tegema ja rikastama Euroopa pärandisse kuuluvaid paiku ja alasid, mis ei ole

üldiselt turismis levinud kinnismälestised, eelkõige maapiirkondades, kuid ühtlasi

majanduslikult ümberkorraldatavates tööstuspiirkondades;

- võtma arvesse Euroopa etniliste või sotsiaalsete vähemuste füüsilist ja vaimset pärandit;

- aitama kohase koolituse kaudu otsustajate, praktikute ja üldsuse hulgas kaasa teadlikkuse

tõstmisele pärandi keerulisest kontseptsioonist, vajadusest seda kestliku arengu vahendina

kaitsta, tõlgendada ja edasi anda ning väljakutsetest ja võimalustest, mida see Euroopa

tuleviku seisukohast pakub.

3. Noorte eurooplaste kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid

Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed:

- hõlmama tegevuste korraldamist noortele, et edendada põhjalikke kogemuste jagamisi,

mille eesmärk on arendada mitmekesisusega rikastatud Euroopa kodakondsuse

kontseptsiooni;

- rõhutama isiklikke ja vahetuid kogemusi kohtade ja kontaktide kasutamise kaudu;

- julgustama kapseldumise vältimist, korraldades erineva sotsiaalse taustaga ja Euroopa eri

piirkondadest pärit noorte vahetusprogramme;

- moodustama piiratud arvu osalevate riikidega katseprojekte ning kultuuriteedele tuleb

eraldada piisavalt vahendeid sisukaks hindamiseks, et luua võrdlusmudelina kasutatavaid

prototüüpe;

- ajendama koostöötegevusi, millesse on kaasatud eri tasandite haridusasutusi.

4. Tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika

Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed:

- andma alust aruteludele ja kogemuste jagamisele valdkondadeülesest ja

kultuuridevahelisest perspektiivist Euroopa eri riikide erinevate kultuuriliste ja kunstiliste

väljendusviiside ja tunnete vahel;

- julgustama tegevusi ja kunstiprojekte, mis keskenduvad pärandi ja nüüdisaegse kultuuri

vahelistele seostele;

- tänapäevases kultuuri- ja kunstipraktikas rõhutama loovuse seisukohast kõige

uuenduslikumaid praktikaid ning seostama neid oskuste arengu ajalooga olenemata sellest,

kas need kuuluvad kujutava kunsti, etenduskunsti, loomingulise käsitöö, arhitektuuri,

muusika, kirjanduse või muu kultuurilise väljenduse alla;

- andma tõuke võrgustikele ja tegevustele, mis lõhuvad elukutseliste ja mitteelukutseliste

vahelisi barjääre, eelkõige seoses noorte eurooplaste koolitamisega vastavas valdkonnas.

CM/Res(2023)2 4

5 CM/Res(2023)2

5. Kultuuriturism ja kestlik kultuuriline areng

Selles tegevusvaldkonnas peavad kultuuriteed:

- võtma arvesse kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja Euroopa identiteete;

- aktiivselt kaasama trüki- ja ringhäälingumeediat ning täielikult ära kasutama elektroonilise

meedia potentsiaali, et tõsta teadlikkust kultuuriteede kultuurieesmärkidest;

- edendama dialoogi linna- ja maapiirkondade kultuuri vahel, Euroopa lõuna-, põhja-, ida- ja

läänepiirkondade vahel ning arenenud ja ebasoodsas olukorras olevate piirkondade vahel;

- edendama dialoogi ja teineteisemõistmist enamuste ja vähemuste, põliselanike ja

sisserändajate kultuuride vahel;

- avama võimalusi koostööks Euroopa ja muude maailmajagude vahel teatud piirkondade

erilise ühtekuuluvuse kaudu;

- võtma kultuuriturismi valdkonnas endale ülesandeks tõsta üldsuse teadlikkust, pöörata

otsustajate tähelepanu vajadusele kaitsta pärandit territooriumi kestliku arengu osana ning

püüdma mitmekesistada nii pakkumist kui ka nõudlust eesmärgiga soodustada Euroopa

mõõdet omava kvaliteetse turismi arendamist;

- looma partnerlussuhteid turismivaldkonnas tegutsevate avalike ja eraorganisatsioonidega, et

töötada välja turismitooteid ja -vahendeid, mis on suunatud kõikidele potentsiaalsetele

sihtrühmadele.

III. Võrgustike kriteeriumite loetelu

Kultuuriteed peavad moodustama valdkondadeülese võrgustiku, mis asub mitmes Euroopa Nõukogu

liikmesriigis. Tunnistuse taotlemiseks peab võrgustik:

- esitama kontseptuaalse raamistiku, mis põhineb valitud teemal läbi viidud uurimistööl, mille

on heaks kiitnud võrgustiku erinevad partnerid;

- olema seotud mitme Euroopa Nõukogu liikmesriigiga kõikide või osa oma tegevuste kaudu,

välistamata olemuselt kahepoolseid tegevusi;

- esitama praeguste liikmete täieliku nimekirja, sealhulgas liikmesuse tõendi (ühinemiskiri või

muu sarnane dokument), ja võimalike tulevaste liikmete nimekirja;

- kavatsema kaasata võimalikult suurel hulgal Euroopa kultuurikonventsiooni

(Euroopa Nõukogu lepingute sarja nr 18) liikmesriike ja asjakohasel juhul ka muid riike;

- tagama, et võrgustik on finantsiliselt ja organisatsiooniliselt elujõuline;

- omama õiguslikku seisundit ühenduse või ühenduste liiduna, mis on Euroopa Nõukogu

liikmesriigis registreeritud vähemalt kaks aastat enne taotluse esitamist;

- tegutsema demokraatlikult, tagama liikmesriikide võimalikult laia esindatuse oma

juhtorganites, soolise võrdõiguslikkuse ja rotatsiooni valitavatel ametikohtadel.

Oma taotluse esitamise toetamiseks peab võrgustik:

CM/Res(2023)2 6

- esitama ülevaatliku mitmeaastase tegevusprogrammi ning tooma esile oma eesmärgid,

meetodid, partnerid, osalevad riigid (praegused ja kavandatavad) ning programmi keskpika

ja pika perioodi arengu;

- demonstreerima, kuidas on tema tegevused seotud resolutsiooni CM/Res(2023)2 lisa osas II

esitatud viie prioriteetse tegevusvaldkonnaga (teadus- ja arendustegevus, mälu, ajaloo ja

pärandi rikastamine, noorte eurooplaste kultuurilised ja hariduslikud vahetusprogrammid,

tänapäevane kultuuri- ja kunstipraktika, kultuuriturism ja kestlik kultuuriline areng);

7 CM/Res(2023)2

- nimetama Euroopa Nõukogu eri liikmesriikides peamised initsiaatorid, osalejad ja muud

potentsiaalsed partnerid, kellest võiks tõenäoliselt võrgustik moodustuda; asjakohasel juhul

täpsustama muid partnerorganisatsioone rahvusvahelisel tasandil;

- nimetama piirkonnad, mida kultuuritee puudutab;

- esitama üksikasjaliku finants- ja tegevuskava;

- lisama oma õiguslikku seisundit puudutava(d) alusteksti(d);

- määratlema ja rakendama näitajaid, mille eesmärk on mõõta kultuuriteede tegevuste mõju.

IV. Tunnistuse andmine

1. Euroopa Nõukogu kultuuriteede tunnistuse annab laiendatud osalise kokkuleppe

haldusnõukogu, konsulteerides asjaomase valitsustevahelise komiteega. Vajadusel võib

haldusnõukogu küsida nõu ühelt või mitmelt ekspertkonsultandilt. Kui seda peetakse vajalikuks,

võib haldusnõukogu konsulteerida Euroopa Nõukogu muude asjasse puutuvate komiteede või

organitega.

Taotluse dokumendid tuleb esitada paberil või elektrooniliselt masinakirjas inglise või prantsuse

keeles. Muus keeles esitatud nõutud dokumentidele tuleb lisada tõlge prantsuse või inglise keelde.

Tunnistust taotlevad kultuuriteed peavad sekretariaati kirjalikult teavitama taotluse esitamise aasta

31. märtsiks ja esitama täieliku taotluse sama aasta 31. juuliks.

Asjasse puutuva valitsustevahelise komitee negatiivse arvamuse korral on tunnistuse andmiseks

vajalik ministrite komitee nõusolek.

Eriti julgustatakse taotlejaid, kes esitlevad teemat, mis aitab saavutada Euroopa Nõukogu poliitilisi

prioriteetseid eesmärke, samuti teemat, mis aitab kaasa Euroopa Nõukogu kultuuriteede programmi

temaatilisele ja geograafilisele mitmekesisusele.

Kandideeriv võrgustik võib taotluse esitada kõige rohkem kolm korda. Rahuldamata jäetud taotluse

võib uuesti esitada kõige varem 12 kuu möödumisel rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

2. Pärast tunnistuse saamist tuleb kiri „Euroopa Nõukogu kultuuritee“ ja Euroopa Nõukogu

logo lisada kogu kommunikatsioonimaterjalile, sealhulgas pressiteadetele.

Võrgustikele antakse soovitusi sisaldav juhend (vade mecum).

Euroopa Nõukogu tunnistuse logo peab süstemaatiliselt esinema kultuuritee äärde jäävatel

teeviitadel ja infotahvlitel.

3. Euroopa Nõukogu kultuuritee tunnistuse saanud võrgustike hindamine.

Lisaks iga-aastasele tegevusprogrammile ja aastaaruandele peavad võrgustikud esitama laiendatud

osalise kokkuleppe haldusnõukogule iga viie aasta tagant aruande, mis võimaldab laiendatud osalise

kokkuleppe haldusnõukogul nende tegevust hinnata, et teha kindlaks, kas nad täidavad jätkuvalt

eespool osades I, II, III ja osa IV punktis 2 esitatud kriteeriume.

Kui laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu leiab, et eespool osades I, II, III ja osa IV

punktis 2 esitatud kriteeriumid ei ole täidetud, annab ta täitmise tagamiseks soovituse. Kui seda

CM/Res(2023)2 8

soovitust aasta jooksul ei täideta, võib laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu pärast

asjaomase valitsustevahelise komiteega konsulteerimist otsustada tunnistuse tühistada.

9 CM/Res(2023)2

Kui asjasse puutuva valitsustevahelise komitee hinnangul ei tuleks tunnistust tühistada, on tunnistuse

tühistamiseks vajalik ministrite komitee nõusolek.

Selle resolutsiooni elluviimise praktilise viisi otsustab laiendatud osalise kokkuleppe

haldusnõukogu.

Haldusnõukogu kinnitab sellekohase kodukorra.

4. Laiendatud osalise kokkuleppe haldusnõukogu määrab olemasoleva personali ja

eelarvevahendite alusel kindlaks igal aastal sekretariaadi poolt läbivaadatavate taotluste arvu.