Arutelu protokoll Muraste Vääna

Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise järgse avaliku arutelu protokoll

Vääna 19.06.2025.a.

Koosolek algas kell: 17.00

Koosolek lõppes kell: 18.30

Koosolekut juhatas: Riho Saksus

Koosolekut protokollis: Laine Vain

Koosolekul osalesid: vastavalt osavõtjate nimekirjale

19.06.2025 kell 17.00 alguse saanud arutelu avas abivallavanem Riho Saksus.

Teemaplaneeringu koostaja Kristo Kiiker tegi lühiülevaate teemaplaneeringu koostamise

vajadusest ja eesmärgist. Avaliku huviga metsaks määramise eeldustest. Avaliku huviga

metsade määramise põhimõtetest. Avaliku huviga metsade majandamise määramise

põhimõtetest.

Abivallavanem Riho Saksus tegi lühiülevaate teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise jooksul laekunud seisukohtadest ja arvamustest.

RMK esindaja Elor Ilmet- Harku vallas on u 3000 ha riigimetsa, natuke üle 1000 ha on sellist

metsa, kus on metsamajandamine lubatud. Enamuses on kaitsealune mets ja kui Harku raba,

mis võetakse kohaliku kaitse alla, on u 500 ha, siis u 500-600 ha jääks siis teemaplaneeringu

alla. Harku vald on ainuke vald, kes sellist teemaplaneeringut teeb.

E. Ausmees- kui Tabasalus arutelu oli, siis jäid paljud küsimused küsimata, kas täna saab kõik

küsimused esitatud. Tabasalus lõpetati kell kuus arutelu ära, samas lõpuaega teates ei olnud.

Me oleme teinud ettepanekuid, esimeste ettepanekutega väga ei arvestatud. Viimased

ettepanekud võtaks kokku kahe klausliga- vältida lageraieid Harku vallas ja tagada metsade

vaheline sidusus olemasolevate rohekoridoride piires. Miks Vääna rabamets ei ole märgitud

tolmu- ja mürakaitse metsaks? Sellise ettepaneku oleme teinud algusest peale aga sellega ei ole

arvestatud. See on esimene väärtus metsale, see mets kaitseb meid tolmu eest.

R. Saksus- tänase ja ka eelmiste arutelude käigus muudatusi tehtud ei ole, kogume kõik mõtted

ja arvamused kokku ning peale arutelusid esitame ettepanekud ja arvamused volikogule ning

volikogu peab siis otsustama, kuidas me selle teemaplaneeringuga edasi läheme. Lageraie

keeld oli väga läbiv ka eelnevatel aruteludel. Samas erametsaomanikud soovivad, et nende

metsad jäetaks teemaplaneeringust välja. Volikogu peab leidma siis selle tasakaalu, et kuidas

me edasi läheme.

K. Kiiker- küsimus oli see, et miks ei ole pandud Vääna rabametsale tolmukaitse funktsiooni-

vaatame selle üle ja selle saab peale panna.

M. Kopti- Terviseametile ja Muinsuskaitseametile on teemaplaneering saadetud aga kindlasti

tuleb tähelepanu pöörata terviseaspektidele tolmu osas, et õpilaste ja lasteaialaste tervis ei saaks

kahjustatud. Mõisakool ja tall-tõllakuur on ka muinsuskaitse objektid- ka sellest aspektist

lähtuvalt tuleb tähelepanu pöörata tolmule. Tolm on selline täiendav mõju, mida ametkonnad

võibolla ei ole osanud arvestada aga sellega kindlasti tuleb teemaplaneeringus arvestada.

R. Saksu- vaatame üle.

M. Aston- Petsaku ja Otsatalu tee piirkonnas on RMK-l kaks metsatükki, millel mõlemal on

lageraie õigused peal aga need metsad on meie korjemetsad, meie jänesekapsa metsad, metsad,

mis kaitsevad tuule ja müra eest (Humala laskeväljakult tulev müra, maanteelt tulev müra). Seal

on ka vääriselupaik. Seal käivad ka Vääna mõisakoolist mudilased õuesõpet tegemas. Seal

peaks küll lageraie olema keelatud.

RMK metsaülem J. Sults- ala on kaitseala koosseisus ja seal ei saa teha lageraieid.

Piiranguvööndites ei saa teha lageraieid. Punane ala on vääriselupaik, seal samuti ei saa teha

lageraieid, see on seaduses kirjas. (Petsaku põik) vääriselupaigast väljas on lubatud

majandustegevus, st kõik raied aga see ala on varasemalt juba määratud KAH alaks.

K. Sisask- meie piirkonnas on tehtud kolm lageraiet, kahele lageraiele on istutatud uus

noorendik peale ja kõik need kolm raiet on teostatud öösiti. Tegelikult oli teada, et nendel aladel

elasid kakulised aga sellest keegi välja ei teinud. See on see kaevanduse ala, millega vald käib

täna kohut.

J. Sults- mis puudutab kassikakku, siis temal on eraldi ala määratud, raied tehti 2016 aastal,

peale seda pole raieid tehtud. Täna ei aruta me sead, mida RMK teeb või ei tee, täna arutame

koostatava metsade teemaplaneeringu üle.

K. Sisask- ei ole oluline mis aastal raied tehtud on.

J. Sults- RMK raied vaadatakse üle ja Keskkonnaamet kehtestab reeglid, keegi ei lähe oma suva

järgi raiuma aga täna arutame teist teemat.

K. Sisask- see puudutabki seda, et mida tulevikus tehakse.

R. Saksus- täna me oleme aastas 2025 ja räägime, et kuidas me edasi läheme ja selleks ka see

tänane arutelu ongi.

K. Sisask- kas RMK ei saa pidurdada nn kaevanduse teemat.

J. Sults- RMK-l puudub igasugune õigus kaevandustegevuste otsustesse sekkuda. Tegemist on

riigi maaga RMK tegeleb metsa majandamisega. Kui hakatakse kaevandama, siis RMK-lt

võetakse maa ära ja see läheb vist nüüd Maa- ja Ruumiametile. RMK-l puudub õigus

kaevanduste üle otsustada, selle üle otsustab riik.

R. Saksus- kaevanduste planeering on eraldi planeering, seda koostab riik ja selle arutelu oli

eelmisel nädalal Tabasalus. Harku Vallavolikogu ei ole ühelegi uuringule kunagi luba andnud.

Vääna-Jõesuu külaseltsi juhatusest E. Tobias- kaevanduse alast, millest jutt käib- Vääna-Jõesuu

külaselts tegi ettepaneku kohaliku kaitseala moodustamiseks ja see välistab seal igasuguse

kaevandamise. Teemaplaneeringule esitasime ettepanekud erinevateks piiranguteks sellel alal

ja me soovime, et seda ala käsitletakse paralleelselt ka teemaplaneeringus, et kui mingil

põhjusel kaitseala moodustamine ei õnnestu, siis tuleksid tingimused teemaplaneeringust.

Praegu meie ettepanekud jäid planeeringust välja põhjendusega, et tuleb kohalik kaitseala.

Harku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist B. Perm- kui tõesti kohaliku kaitseala

moodustamisega peaks midagi juhtuma, siis saab selle teemaplaneeringusse panna.

Teemaplaneeringu koostamine võtab kindlasti kauem aega kui kohaliku kaitseala

moodustamine.

E. Tobias- võibolla kindlustundeks võiks ikka ka teemaplaneeringus paralleelselt seda

käsitleda.

R. Saksus- kohaliku kaitseala moodustamine- volikogu on alati üksmeelel olnud

keskkonnakaitse osas ja miks see ei peaks läbi minema.

E. Tobias- riiklik teemaplaneering ei puuduta seda ala, see ala on liiga suure mõjuga inimestele

ja teemaplaneering seda ala ei määratle kaevanduse alana.

R. Saksus- teeb lühiülevaate mis seisus on nö kaevandamise kohtuasi.

M. Aston- teemaplaneeringus on osade asulate vahetus ümbruses olev mets määratletud

kaitsemetsana, st, et on looduslikul arengul olev mets. Teisel aga asulaümbruses on lubatud

lageraie. Mille poolsest erinevad Viti- Tabasalu- Harku metsad, Türisalu- Liikva - Vääna

metsadest? Miks ei võiks Vääna metsad samuti olla kaitsemetsad?

U. Timm- keskkonnaagentuurist- tahaks teemat laiemalt vaadata. Harku vald on unikaalne, et

sellise teemaplaneeringuga üldse tegeleb. Asi on just selles, et Harku vald on väga tiheda

asustusega ja Tallinna linna elanikele ka virgestus- ja puhkeala ja sellest lähtuvalt on üsna

loogiline, et vaadata, kus tekivad huvid metsa suhtes. Need on eelkõige elamute ümber küla

keskustes ja neid tuleks käsitleda ühtlaselt. Ühe küla puhul on võetud seda arvesse aga teise

küla puhul ei ole. Metsad peavad olema omavael sidusad, need tulevad rohevõrgustikust ja

tuumikalast. Kuid tõesti, miks ei ole Vääna raba ümbrus tolmu ja sidusa võrgustiku mõistes

natukene rangemate reeglitega. RMK-le tunnustus, siin tihedas asustuse piirkonna need võiks

olla kõik KAH aladena käsitletud.

R. Saksus- vaatame selle kindlasti üle.

K. Kiiker- vaatame peale arutelusid vallaga koos üle, kohe ei oska vastust anda.

K. Pals- mulle võrdse kohtlemise põhimõte väga meeldib, täna ei ole kõik metsamassiivid

omavahel ühendatud. Kui räägitakse tuultest, siis kogu lollidemaa võiks metsaks teha, siis ma

oleksin võrdselt teistega tuulevarjus.

U. Timm- siin on mõned rohekoridorid, mis on kahjustada saanud ja nende parendamiseks

tuleks vbl lagedale alale istutada puittaimestikku ja aidata seal puittaimestiku kasvamist, et

rohekoridorid taas saaks paremini toimida.

R. Saksus- siin on mõtteainet Muraste looduskoolile ja teistele vabaühendustele.

K. Sisask- meie piirkonnas on aktiivselt nähtud karu ja ilvest, kuivõrd rohekoridorid on rikutud,

siis metsloomad ongi elamute juures ja neil ei olegi kuhugile minna.

E. Ausmees- kogu Vääna raba ümbrus on üldplaneeringus tuumala. Tuumalast tegelikult on

alles vaid mõisa poolne ots, teine ots on maha võetud. RMK on esitanud raieteatised, teatised

on üleval, st , et need rohealad ka lõpetavad toimimise.

U. Timm- see on eksitav skeem, roheline ala on kanakulli sihtkaitsevöönd.

K. Kiiker- siis selles osas peame andmeid uuendama.

E. Ausmees- arvestada tuleb, et tegemist on rabapuudega ja kui see kõik maha võtta siis ei jää

mitte midagi järele.

RMK- Väänas oli kunagi kokkusaamine ja see on läbikäidud teema, seal raieid ei tule.

E. Ausmees- aga raieteatised on uuesti üleval.

K. Sisask- miks RMK teeb raieid tavaliselt öösiti, kas sellele on seletus?

RMK- ei tee öösiti. Ei oska seda kommenteerida.

U. Timm- need piirangud, mis praegu teemaplaneeringuga määratud on, kui maksimaalne

lubatu realiseeritaks, siis rohevõrgustik kaotab oma toimivuse.

K. Sisask- ja tavaliselt maksimum kasutatakse ära.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni liige V. Rajasaar- jutt oli, et teemaplaneeringuga

vääriselupaigas piiranguid ei kehtestata, tuletan meelde, et vääriselupaigas kehtivad piiranguid

vaid riigimetsale, erametsaomanikule need piirangud ei kehti. Muraste hiis on vääriselupaik ja

see on eramaa ja seal pole lepinguid sõlmitud.

P. Ala- läbi käis sidusus ja see, et rohekoridor on kohati lõhutud- kas planeeringu koostajatel

on plaanis püsimetsanduse eksperte kaasata, või kes seda tööd teeb ja mis kompetentsiga seda

tehakse?

K. Kiiker- rohevõrgustiku taastamist otseselt teemaplaneeringuga ei kavandata. Kaardistame

selle tööga metsaalasid, mis toetavad rohevõrgustikku. Rohevõrgustik jääb paigale, seda

teemaplaneeringuga ei muudeta.

M. Kopti- üks mõte on, et kuna inimtegevuse tõttu on mingid rohekoridorid saanud kahjustada,

siis teemaplaneeringu koostamise raames võiks vaadata need kohad üle ja tuleks arvestada

sellega. Või kui nt rohekoridorid on nihkunud, siis arvestataks ka sellega. Näiteks üks

rohevõrgustiku koridor on tekkinud mõisaparki. Loomad lähevad siit üle tee ja lähevad

rabametsa alale. Olime valmis lastega ka puid istutama aga maaomanik polnud nõus.

M. Mereküla- mismoodi tehakse planeeringut, kui ei arvestata majanduslike mõjudega

erametsaomanikele?

R. Saksus- arvestame seda, seda me praegu arutame. Ja nagu juba öeldud sai, siis volikogu peab

tegema otsuse, et kas erametsad jäävad sisse või mitte ning andma sisendi, kuidas

teemaplaneeringuga edasi liigume.

U. Timm- kuna on mitme funkstsiooniga metsad, siis tegelikult on selge, et puhkemetsades on

mingi raietegevus lubatud ja uuenemine tuleb ette näha aga ainukene asi, mis tiheasustuse vahel

peaks olema keelatud on lageraie ja see ei ole ka ainus metsa majandamise viis.

R. Saksus- usun , et lageraie vastu oleme me kõik aga küsimus on, kuidas me neid teeme. Me

ei saa pahatahtlikku tegevust 100 % ennetada, aga mingid reeglid võiks paigas olla.

K. Sisask- kas vallal on strateegia, kuidas mõjutada seda, et erametsaomanikud teid ära ei

rikuks. Teedel liikumise load väljastab vald, kas seda ka hinnatakse, kas ja kui palju teid

kahjustatakse ja kes selle pärast korda teeb.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimees K. Kruusoja- teed on avalikus kasutuses

ja teedele on seatud piirangud aga meil on näiteid, kus märgid keeratakse maha ja metsaveokid

sõidavad nii kuis suudavad, terve päeva ja lõhuvad teid.

Kõlanud on küsimus, et kuidas kompenseeritakse- me ei keela ära metsa majandamise, vaid

võitleme lageraiete vastu. Elanike tihedus on läinud Harku vallas väga suureks. Ma võiks

kompenseerimise osas küsida, et miks ma ei saa oma põllule püstitada kortermaju.

E. Ausmees- loeb ette teemaplaneeringu seletuskirja sissejuhatuse. Teemaplaneeringu

seletuskiri lk 5, lk 14 ja lk 16 räägib rohevõrgustikust aga te ütlete, et teemaplaneering tegelikult

ei tee seda.

K. Ott-Rätsepp- rohevõrgustiku koridorid ja tuumalad on kehtestatud üldplaneeringuga 2013

aastal, praegu kaardistame avaliku huviga metsasid ja selle raames ei tõsta ümber

rohevõrgustiku tuumalasid ja koridore. Koridorid jäävad kehtima selliselt, nagu nad täna on ja

see ei halvenda ka mitte kuidagi nende koridoride toimivust.

E. Ausmees- üldplaneeringuga ei määratud tugevaid tingimusi, nüüd tuleks määrata need

tingimused.

K. Vilberg- selgitab, et ette loetud peatükk käsitleb teemaplaneeringu koostamise aluseid, mille

alusel teemaplaneeringut koostatakse.

U. Timm- millal ja mis moodi on plaanitud need praegu toimivad loomade liikumisteed alal

hoida kui need ei tule avaliku huviga metsade teemaplaneeringus üldse jutuks.

V. Rajasaar- selle teemaplaneeringuga saaksime praegu liita sellised kohad, kuhu on ümber

kolinud lähikonnas kahjustada saanud ja ümberkolinud loomaliiklus. Me saaksime need

teemaplaneeringule kanda. Kohaliku omavalitsuse kohustus on rohevõrgustiku toimivuse

tagamine.

U. Timm- selge on see, et praegu ei hakata tegema uut rohevõrgustiku analüüsi aga me teame,

kus saaks veel midagi ära teha, et rohevõrgustik täiesti kokku ei kukuks.

K. Ott-Rätsepp- kehtivas üldplaneeringus on täna suhteliselt hästi need asjad kirjas. Mis

võibolla on natuke pahasti on see, et osades tuumalades ja osades koridorides on antud

kohalikul omavalitsusel õigus kaaluda ehitusõiguse andmist aga ma kinnitan, et täna kui

küsitakse ehitusõigust, siis me täna üldjuhul lükkame sellised taotlused tagasi ja otsuste

tegemisel arvestame rohevõrgustikuga.

U. Timm- rohevõrgustikku saab järgida aga probleem on nendes kohtades, kus koridor on

nihkunud ja kui me selle teemaplaneeringuga neid alasid ei käsitle, siis nad jäävadki.

E. Ausmees- olemasolev rohekoridor- miks siis on rohekoridor kahjustada saanud või miks on

rohekoridorid muutunud- põhjus on ju selles, et on lubatud ehitada. Selle teemaplaneeringuga

saaks rohevõrgustikule seada tingimused, et rohekoridori ei ehitata, ei tarastata. Inimtegevuse

tõttu on rohekoridor nihkunud ja kui nende sidusus on katkenud, siis lõpetada niitmine, seal ja

siis on seal 10 aasta pärast mets.

K. Ott-Rätsepp- täna oli kolmas arutelu, vaatame kõik kirjalikult esitatud ettepanekud ja

aruteludel tehtud ettepanekud üle, küsime seisukoha volikogult ja siis tuleb teemaplaneering

kokku panna, siis on kooskõlastuste ring ning seejärel vastuvõtmine volikogu poolt ja siis

toimub uus avalikustamine ja seejärel saab ja tuleb uuesti arvamusi esitada ja siis jälle toimuvad

arutelud ning lõpliku otsuse teeb volikogu, st kas teemaplaneering kehtestatakse või jäetakse

kehtestamata.

K. Sisask- mis on ajakava?

K. Ott-Rätsepp- ajakava on raske ette ennustada- ettepanekud tuleb üle vadata ja volikogu peab

oma otsuse tegema, mismoodi me edasi läheme, seejärel on kooskõlastusring, sh tuleb

teemaplaneering kooskõlastada maaomanikega, see kõik võtab aega. Seega on väga keeruline

mingit ajakava ette anda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Riho Saksus /allkirjastatud digitaalselt/

Koosoleku juhataja Laine Vain

Protokollija

Tere! Edastan Harku vallavalitsuse kirja seoses Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapanekuga, kiri lisatud manusesse. Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimub 28.03.–28.04.2025 k.a. Avalik väljapanek toimub elektrooniliselt Harku valla veebilehel hps://www.harku.ee/avaliku-huviga-metsade-teemaplaneering. Materjalidega on võimalik tutvuda valla veebilehel ja geoportaalis kaart.harku.ee, laholekuaegadel elektrooniliselt Harku vallavalitsuses (Teenuste tn 2, Tabasalu alevik), Tabasalu raamatukogus (Teenuste 2, Tabasalu alevik), Harku raamatukogus (Instuudi tee 5, Harku alevik), Vääna raamatukogus (Väänamõisa tee 1, Vääna küla), Harkujärve kogukonnakeskuses (Kiriku tee 2, Harkujärve) ja Kumna kultuuriaidas (Kivikirsi tee 1, Kumna küla). Eelnevalt kokku leppides on materjalidega võimalik tutvuda Muraste kogukonnakeskuses (Lee tee 9, Muraste küla, tel 5848 9661) ja Vääna-Jõesuu koolis (Hiie tee 21, Vääna- Jõesuu küla, tel 5695 7822). Kasutades QR-koodi, on võimalik tutvuda teemaplaneeringu kaardiga nuseadmes.

Arvamusi eelnõule saab esitada avaliku väljapaneku jooksul (28.03.–28.04.2025 k.a) Harku vallavalitsusele järgmiste kanalite kaudu:

·· tavakirjaga aadressil Teenuste tn 2, Tabasalu alevik, Harku vald (76901 Harjumaa); ·· elektronposga [email protected].

Lugupidamisega

Kaisa Pagil assistent Meie jaoks on väga oluline kuulda Teie arvamust, et saaksime pidevalt parendada oma teenuseid. Ette tänades. Tagasiside vorm on leitav SIIT

Harku Vallavalitsus Teenuste 2, Tabasalu Harku vald Mob: 55539321 www.harku.ee

facebook.com/HarkuVald

From: "Kaisa Pagil" <[email protected]> Sent: 3/11/2025 11:45:47 AM To: "Undisclosed recipients:;" Cc: Subject: Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku teade