Arutelu protokoll Muraste Tabasalu

Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise avalikustamise järgse avaliku arutelu protokoll

Tabasalu 16.06.2025.a.

Koosolek algas kell: 17.00

Koosolek lõppes kell: 18.10

Koosolekut juhatas: Riho Saksus

Koosolekut protokollis: Laine Vain

Koosolekul osalesid: vastavalt osavõtjate nimekirjale

16.06.2025 kell 17.00 alguse saanud arutelu avas abivallavanem Riho Saksus.

Teemaplaneeringu koostaja Kristo Kiiker tegi lühiülevaate teemaplaneeringu koostamise

vajadusest ja eesmärgist. Avaliku huviga metsaks määramise eeldustest. Avaliku huviga

metsade määramise põhimõtetest. Avaliku huviga metsade majandamise määramise

põhimõtetest.

Abivallavanem Riho Saksus tegi lühiülevaate teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise jooksul laekunud seisukohtadest ja arvamustest.

P. Jõgi- olen vastu, et minu kinnistule tulevad jälle täiendavad koormused, loen ette lühikese

kokkuvõtte, mis ma koostasin kui tutvusin koostatava teemaplaneeringuga ja mida ma tahan ka

teistele öelda (P. Jõgi soovil on kokkuvõte lisatud ka käesoleva protokolli lisaks).

R. Saksus selgitab, kuidas metsad avaliku huviga metsade hulka määrati- see oli ideekorje

raames ja ideekorje tulemusena määrati erametsad avaliku huviga metsade koosseisu. Samuti

selgitab, et täna on tegemist eskiislahendusega ja midagi kehtestatud ei ole. Avalikud

väljapanekud ja avalikud arutelud selleks ongi, et koguda kokku arvamused ning nende põhjal

saab teha järgnevad otsused, kuidas edasi minna.

V. Rajasaar- 2000 m2 teemaplaneeringu alast välja arvata ei ole mingi küsimus.

M. Kilumets- kui on 26 vastu ja tuleb välja, et on veel maaomanikke, kes pole oma arvamust

otseselt väljendanud, siis tuleks eramaad planeeringust välja jätta. Soovin teada, kas te võtate

maaomanikke kuulda, või mis meist saab. Mis võimalused on, et eramaad välja arvataks

teemaplaneeringust?

R. Saksus- kokku esitati 47 arvamust, nüüd toimuvad kolmel korral avalikud arutelud, kus me

saame veel kokku koguda arvamusi ning arvamuste üle diskuteerida ning peale arutelusid

esitame ettepanekud ja arvamused volikogule ning volikogu peab siis otsustama, kuidas me

sellega edasi läheme.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni liige V. Rajasaar - eramaade ja erametsade kohta

ütleks niipalju, et seda ei saa öelda 1 või 2 või 3 erametsaomanikku, et arvake kõik erametsad

teemaplaneeringust välja, seda saab öelda iga erametsaomanik isiklikult. Keegi ei saa teiste eest

rääkida. Mõistlik on rääkida erametsaomanikega ükshaaval läbi.

M. Kilumets- me koondame inimesi kokku, aga miks peame vallaga vägikaigast vedama, võtke

erametsad välja ja minge teemaplaneeringuga riigimaadel edasi.

R. Saksus- eesmärk ei ole kakelda ega vaielda, eesmärk on kokku koguda arvamused ning selle

põhjal teha edasised otsused.

K. Reinu- mis tähendab et selline arv on poolt, selline arv on vastu.

Vallavalitsuse arhitekt Katrin Vilberg- olid kindlad kirjad kus öeldi, et oleme poolt. Olid

kindlad kirjad, kus öeldi, et oleme vastu. Tehti ettepanekuid, kuidas teemaplaneeringut veelgi

paremaks/arusaadavamaks teha, kuidas sisustada seletuskirja, et see oleks arusaadavam jne.

K. Reinu- kuidas need kokku loeti, ettepaneku baasil või kirja baasil.

K. Vilberg- kirja baasil, see on vaid näitlikustamine, soovisime näitlikustada. Täpsustan

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnaamet olid neutraalsed, nemad tõid kirjas välja,

mida oleks veel vaja täpsustada, juurde lisada jne.

V. Šipilov- meil on maaüksusel kehtiv detailplaneering, mis on kooskõlas üldplaneeringuga.

Kas detailplaneeringut saab ellu viia peale teemaplaneeringu kehtestamist ja kas seatakse

täiendavaid piiranguid ning kuidas on hüvitistega?

K. Vilberg- üldplaneeringuga ei ole mõned teemad lahendatud, mistõttu on teemaplaneering

algatatud üldplaneeringu täpsustamiseks. Kui detailplaneering on kehtiv, siis saab seda ellu viia

selliselt, nagu see on kehtestatud. Hüvitiste osas peab volikogu kaaluma, millise lahendusega

me edasi läheme.

R. Saksus- hüvitiste osas ei ole midagi otsustatud, mõeldud ega lukku pandud.

P. Jõgi- minu puhul ei käi jutt metsamaast, vaid vabariigi aeg välja mõõdetud ja välja ostetud

elamumaast.

E. Ausmees- esitasime ettepanekuid kahe failiga- me ei näe, et meie ettepanekutega oleks

arvestatud, ja et need oleks sisse viidud. Kuidas me saame teada, mida arvestatakse ja mida

mitte?

K. Kiiker- kõik ettepanekud korjati kokku, ettepanekud on üle vaadatud ja vallavalitsus on oma

esmased vastused neile andnud. Ma peast ei mäleta, mis ettepanekutega sai arvestada, millistega

mitte.

K. Ott-Rätsepp- ma ka peast kohe ei mäleta aga ettepanekud, millega sai arvestada, nendega

arvestati. Ma mäletan, et osad ettepanekud puudutasid ka rohevõrgustiku tekitamist või

nihutamist, siis sellega ei saa arvestada. See planeering ei ole selle sisuga.

K. Reinu- kuidas see protsess edasi läheb, millal on järgmine etapp, kus on näha, milliste

ettepanekutega sai arvestada ja millistega mitte?

K. Ott-Rätsepp- peale arutelude toimumist vaatab volikogu ettepanekud üle, peamine

otsustamise koht on kindlasti see, et kas eramaad jäävad sisse või mitte. Eelmisel arutelul tuli

välja, et teemaplaneeringus vajab täiendamist ka selgitamise osas, et, miks mingi eramaa on

siia planeeringu koosseisu kaasatud. Aga järgmine avalik arutelu toimub peale

teemaplaneeringu vastuvõtmist. Peale vastuvõtmist toimub uus avalikustamine, mille käigus

saab uuesti ettepanekuid/vastuväiteid/arvamusi esitada ja peale avalikustamist toimuvad jälle

avalikud arutelud.

P. Jõgi- millise ajatsükliga see toimub

K. Ott-Rätsepp- ma ei oska seda praegu öelda. Meil on veel üks arutle ees, siis saame

kaardistada esitatud ettepanekud. Seejärel peame kokku leppima volikoguga, millises volikogu

komisjonis need üle vaadatakse. Täpset kuupäeva ennustada ei ole võimalik, tõenäoliselt jääb

ülevaatamine sügisesse.

E. Ausmees- Vääna raba- kas sinna saab peale panna kaitse tolmu ja müra eest ja kas

rohekoridoridele saab peale panna kaitse, et seal ei tehtaks lageraieid.

K. Kiiker- vaatame üle. Mis puutub rohevõrgustikku, siis see on eesmärk, et rohevõrgustik

oleks maksimaalselt kaitstud.

M. Kõiva- esitasin kirjalikult seisukohad ja jään selle juurde. Kaks teemat- esiteks avalik huvi

ei võrdu avalik kasutus. Teemaplaneering peab olema täpne, mis puudutab eramaid! Teine

teema on eeldused- konkreetse ala puhul oli eesmärk kaitse tuulte eest- esitasime eksperdi

koostatud analüüsi ja järeldus oli see, et mets küla tuulerežiimi ei mõjuta. Valla poolses vastuses

aga oli välja toodud esteetilisus ja looduslähedus. Kui pannakse mingid piirangud, siis peab

eesmärgistus olema selge, läbipaistev ja järjekindel.

M-A. Kauts- vastuseks eelmisele kõnelejale, et tegemist võib olla ka kohalike elanike

hinnanguga, mis tugines kogemusele ja see ei saa kindlasti olla kehvem kui eksperdi koostatud

analüüs.

M. Kõiva- tuule liikumine ja erinevate objektide mõju tuule liikumisele on füüsikaline küsimus,

mitte emotsiooni küsimus.

R. Saksus- vastuseks selgitan, et toimus ideekorje ja sellest lähtuvalt said need alad kaardile.

Ülesse jäävad küsimused, kas eramaad on sees või väljas ja on ka otsustamise koht hüvitise

osas. Edasine protsess sai hetk tagasi lahti seletatud ja sellel me rohkem peatuma ei peaks enam.

M. Kõiva- teemaplaneeringusse ei saa jääda sisse need alad, mis on emotsionaalsel tasandil

sisse saanud.

V. Rajasaar- avaliku huviga mets ei too kaas turismi, metsa kasutus jääb samaks nende samade

inimeste poolt, kes seda on kasutanud. Eesmärk on hoida ära kogukonna metsades lage- ja

suurraied.

K. Ott-Rätsepp- jutu jätkuks sellele väitele, et mets ei kaitse tuulte eest- ma lugesin uuringu

läbi, seal oli kirjas, et mingi mõju siiski on. Võibolla ei ole sellel metsal eeldatavalt nii suurt

mõju tuulte kaitseks aga igal vertikaalsel asjal on mingi mõju. Võibolla mõju ei ole nii suur,

nagu eeldatakse aga mõju kindlasti on. Pärtli tee ääres on juba eramaa sildid väljas, kuigi

elanikud teadsid, et elamumaa ümber jääv maa peab jääma mingil määral avalikku kasutusse,

mis on sedasi määratud sinna kehtestatud detailplaneeringuga. Inimesed on valinud

detailplaneeringust selle osa, mis neile sobib ja see osa, mis neile ei sobi, siis seda osa eiratakse.

See on meil sealsete inimestega juba väga vana teema ja seda teemat tänasel arutelul ei peagi

rohkem lahkama.

T. Lugus-see jutt jääb vähe veenvaks, et keegi kaarti ei vaata. Just eramaa märkimine avaliku

huviga metsaks on eramaa omanikule häiriv.

E. Ausmees- Sõrve looduskaitseala moodustamine sai alguse vääna kandist sest RMK soovis

teha metsas lageraiet. Vääna kandi metsades on lubatud 2 ha suurused lageraielangid, mis

suiliselt lubavad RMK-l ikka võtta kogu mets maha.

M. Kilumets- mets ongi majandamiseks

K. Kiiker- RMK on oma viimases kirjas kirjutanud, et nad on valmis Harku valla territooriumil

olevad metsad määratlema kogukonna aladena.

K. Ott-Rätsepp- RMK on meile seda tõesti lubanud, et nad ei tule siia raiuma.

E. Ausmees- meie mure on ikka see, et uuendusraie on teemaplaneeringus sees ja RMK-le jääb

ikka võimalus uuendusraieks.

K. Reinu- me tulime täna siia, et näha neid ettepanekuid, millega arvestati ja millega mitte aga

ega me täna siin midagi targemaks ei saanud.

K. Kiiker- mina vaidleksin küll vastu.

K. Reinu- kõik oli juba eelnevalt selge, erametsaomanik soovib oma metsa majandada ja mina

elanikuna soovin, et minu maja eest ei võetaks metsa maha. Mets on kaitseks nii tuulte eest, kui

rabast tuleva tolmu eest, samuti on mets oluline metsloomade jaoks. RMK metsa osas loeb

ainult see, mis tingimused kogukonna metsa majandamisele teemaplaneeringuga peale

pannakse.

E. Ausmees- Vääna raba osal on RMK-l lageraie teatised peal.

R. Saksus- meil on hea meel, et te tulite siia, meie saime ise küll väga palju targemaks.

V. Rajasaar- metsa saab majandada nii, et see oleks koguaeg olemas- võetakse tarbepuitu,

võetakse küttepuid. Mets on koguaeg olemas, mets on erivanuseline, mitmekesine. Seal on

lamapuitu- elurikkus on olemas. Selle teemaplaneeringu juures on metsa majandamine täiesti

võimalik. Lihtsalt see kõige mõttetum ja laastavam raieviis peab olema keelatud- lageraie peab

olema keelatud.

M. Viisileht- olen ise Vääna kogukonna liige, millal menetluse käigus tulevad need muutused

sisse, mida RMK on lubanud. See, et RMK on vallale kirjutanud kirja ja lubanud ühte või teist,

see ei ole mingisugune õigusakt. Kas see tuleb vastuvõtmise hetkel või peale vastuvõtmist?

K. Ott-Rätsepp- vastuvõtmise hetkeks kiidabki volikogu teemaplaneeringu heaks, st, et kõik

ettepanekud on läbi arutatud ja vastavalt volikogu suunistele on integreeritud teemaplaneeringu

koosseisu.

M. Viisileht- ajakava on august-september.

K. Ott-Rätsepp- august on ebatõenäoline, pigem sügis.

T. Lugus- ei soovi oma Tamme kinnistu liitmist teemaplaneeringu koosseisu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Riho Saksus /allkirjastatud digitaalselt/

Koosoleku juhataja Laine Vain

Protokollija

Tere!

1. Vald on oma vastuskirjas nr 12-1/433-181 välja toonud: „Teemaplaneeringu (TP) koostamise eesmärk on Harku valla territooriumil määrata avaliku huviga metsade asukohad, määratleda nende piirid ja loodusväärtused ning tähendus kohalikele kogukondadele. Samuti määrata avaliku huviga metsade majandamise tingimused, mis oleksid põhjendatud ja kaalutletud, üheselt arusaadavad ning avalikest huvidest lähtuvad.“ Toon siinkohal välja, et Jõetare maaüksus on Eesti Wabariigi ajal moodustatud elamu ehituse suunitlusega maatükk. Selle kohta on Harku Vallavalitsus ise küsinus ja saanud Rahvusarhiivist vastavasisulise vastuse ning seejärel alustanud Harku valla kehtiva üldplaneeringu muudatuse ettepanekuga detailplaneeringut ning on selgitanud välja läbi avalikustamise, et avalikkus on muudatusega nõus. Isegi maaüksuse nimetus JÕETARE viitab hoonestusele (Vääna) jõe lähistel. Miks Harku Vallavalitsus erastamise dokumendid ise ära kaotas ja igati venitas Jõetare maaüksuse omanikule ehitusõiguse tagamisega seniks kuni elamumaa suurune maaüksus suurema metsatüki sees sai Harku valla kehtivas üldplaneeringus elamumaa juhtfunktsioonita jäetud, kuigi kõrval on mitu elamumaa juhtfunktsiooniga maaüksust jääb senini arusaamatuks või siis pole sellele spekuleerimata võimalik ausalt vastata. Miks soovib Harku Vallavalitsus järjekordset takistavat planeeringukihti kehtestada ilmselge ülekohtu ja ebavõrdse kohtlemise jätkuks on samuti mulle kui Jõetare maaomanikule arusaamatu. Teemaplaneeringu eesmärk on määrata avaliku huviga metsad Harku valla territooriumil. Palun arvestage avaliku huviga metsa alast välja Jõetare maaüksus, millest on avalikku kasutusse juba aastaid tagasi maaomanike poolt heauskselt antud kergliiklustee alune maa. See on juba nagu halb kõnekäänd, annad näpu, võtab terve käe. Jõetare maaüksuse suurus on 2428.0 m², millest on veel planeeritud kergliiklusteele 272m² ning elamumaaks 2164m²

Riigile kuuluv Pundlepa maaüksuse suurus Jõetare maaüksuse ümber kõigist küljest peale põhjakülje on 79386.0 m²

Seega on see Vääna jõe põhjakaldal olevast metsaalast kui arvestada Pundlepa, Jõetare ja Pöörde maaüksuste pindalad kokku (Luige tee 5 on elamumaana välja arvestatu) avalikuks metsaalaks soovitud valla poolt planeerida (osaliselt tingimustega sh tingimused Jõetare maaüksusele) ca 83915m² ala. Jõetare maaüksus moodustab sellest metsaalast 2,9%

Leian, et Harku valla teemaplaneeringu eesmärgid on täiesti täidetavad kui antud asukohas ja metsamassivist jätta avaliku huviga metsana määratlemata Jõetare maaüksus. Ja

vastupidiselt on ebaproportsionaalselt koormav kinnistuomanikule täiendava kitsenduse määramine valla poolt, kes ise on algatanud ja põhjendamatult venima jätnud detailplaneeringu menetluse seal hulgas jättes täitmata ministeeriumi soovitusi, kuidas oleks võimalik jätkata Jõetare maaüksuse detailplaneeringu menetlust. Toote vastuskirjas välja, et: teemaplaneering täiendab ja täpsustab üldplaneringut järgmiste planeerimisseaduses (PlanS) nimetatud ÜP ülesannete piires: 1. rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 10); 2. kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 13) (vajadusel); 3. väärtuslike rohealade ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 14); 4. puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 20); 5. asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 21). Ükski mainitud puntkidest ei ole Jõetare maaüksuse määramisel avaliku huviga metsaalaks asjakohane ja haldusmenetluse põhimõtetest (kohane-vajalik-mõõdukas) puudub vajadus Jõetare maaüksusele teemaplaneeringuga ala ja kitsenduse määramine.

2. Toote oma vastuses välja, et „Maaüksusel asuva metsa eesmärk: igapäevane puhkus, korilus, esteetiline. Sellega määratakse maaüksusele üldised piirangud, kus langi suurus uuendusraiel on kuni 2 ha. Kokkuvõtvalt saab öelda, et teemaplaneeringuga Jõetare maaüksusele täiendavaid kitsendusi ei seata.“ Kinnistuomanikuna jääb mulle selline kokkuvõttev seisukoht arusaamatuks. Juba praegu on Harku Vallavalitsus korduvalt käitunud sõnamurdlikult ning põhjendamatult venitavalt (erastamise toimiku kaotamine; maaüksuse sihtotstarbe määramine elamumaa asemel maatulundusmaana; Harku valla üldplaneeringu (kehtestatud 2013) osas juhtfunktsioonina elamumaa määramata jätmine; üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse jätkamise venitamine ja ministeerimi soovitatud menetluskäigu teostamata jätmine. Nüüdne paljasõnaline väide, et teemaplaneering ei sea Jõetare maaüksusele täiendavaid piiranguid on absurdne, kuna Harku vallavalitsus teab, et kinnistuomaniku eesmärk on saavutada maaüksusele elamumaa sihtotstarve ja ehitusõigus. Kui teemaplaneering määratleb selle metsaalana on see järjekordne kitsendav kiht. Sealjuures on avalikkusele sobinud ja avalik võim on rõõmuga rajanud maaomaniku vastutulelikkusest tuleneva kokkuleppe aluse Luige tee kergliiklustee. Palun arvata Jõetare maaüksus välja Harku valla puhkemetsade teemaplaneeringus Harku puhkemetsade kihist sarnaselt: • Luige tee 5 (katastritunnus: 19801:011:0650); • Vahe (katastritunnus: 19801:011:0051) • Rannahoone tee 2 (katastritunnus: 19801:001:3300); • Jõekääru tee 4 (katastritunnus: 19801:011:0908) maaüksustega ja mitte seada täiendavaid piiranguid Jõetare maaüksusele. Palun muuta teemaplaneeringu lahendust, koostada konkreetne .pdf formaadis avalikustatav kaart lisaks seletuskirjale ning korrata teemaplaneeringu avalikku väljapanekut.

Ühtlasi palun välja töötada tegevuskava ja jätkata Vääna-Jõesuu külas Jõetare maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamist, mille algatas Harku Vallavolikogu 28. veebruaril 2019 otsusega nr 18.

Tere! Edastan Harku vallavalitsuse kirja seoses Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapanekuga, kiri lisatud manusesse. Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimub 28.03.–28.04.2025 k.a. Avalik väljapanek toimub elektrooniliselt Harku valla veebilehel hps://www.harku.ee/avaliku-huviga-metsade-teemaplaneering. Materjalidega on võimalik tutvuda valla veebilehel ja geoportaalis kaart.harku.ee, laholekuaegadel elektrooniliselt Harku vallavalitsuses (Teenuste tn 2, Tabasalu alevik), Tabasalu raamatukogus (Teenuste 2, Tabasalu alevik), Harku raamatukogus (Instuudi tee 5, Harku alevik), Vääna raamatukogus (Väänamõisa tee 1, Vääna küla), Harkujärve kogukonnakeskuses (Kiriku tee 2, Harkujärve) ja Kumna kultuuriaidas (Kivikirsi tee 1, Kumna küla). Eelnevalt kokku leppides on materjalidega võimalik tutvuda Muraste kogukonnakeskuses (Lee tee 9, Muraste küla, tel 5848 9661) ja Vääna-Jõesuu koolis (Hiie tee 21, Vääna- Jõesuu küla, tel 5695 7822). Kasutades QR-koodi, on võimalik tutvuda teemaplaneeringu kaardiga nuseadmes.

Arvamusi eelnõule saab esitada avaliku väljapaneku jooksul (28.03.–28.04.2025 k.a) Harku vallavalitsusele järgmiste kanalite kaudu:

·· tavakirjaga aadressil Teenuste tn 2, Tabasalu alevik, Harku vald (76901 Harjumaa); ·· elektronposga [email protected].

Lugupidamisega

Kaisa Pagil assistent Meie jaoks on väga oluline kuulda Teie arvamust, et saaksime pidevalt parendada oma teenuseid. Ette tänades. Tagasiside vorm on leitav SIIT

Harku Vallavalitsus Teenuste 2, Tabasalu Harku vald Mob: 55539321 www.harku.ee

facebook.com/HarkuVald

From: "Kaisa Pagil" <[email protected]> Sent: 3/11/2025 11:45:47 AM To: "Undisclosed recipients:;" Cc: Subject: Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku teade