Arutelu protokoll Muraste

Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise järgse avaliku arutelu protokoll

Muraste 09.06.2025.a.

Koosolek algas kell: 17.00

Koosolek lõppes kell: 18.30

Koosolekut juhatas: Riho Saksus

Koosolekut protokollis: Laine Vain

Koosolekul osalesid: vastavalt osavõtjate nimekirjale

09.06.2025 kell 17.00 alguse saanud arutelu avas vallavanem Erik Sandla.

Teemaplaneeringu koostaja Kristo Kiiker tegi lühiülevaate teemaplaneeringu koostamise

vajadusest ja eesmärgist. Avaliku huviga metsaks määramise eeldustest. Avaliku huviga

metsade määramise põhimõtetest. Avaliku huviga metsade majandamise määramise

põhimõtetest.

Abivallavanem Riho Saksus tegi lühiülevaate teemaplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse)

avalikustamise jooksul laekunud seisukohtadest ja arvamustest.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni liige V. Rajasaar- oli üks väide, et

maaomanikule ei meeldi kui maa määratakse avaliku huviga metsaks. Tegelikult need on ju

seda koguaeg olnud ja seal kehtib igamehe õigus nii või teisiti- võimalus seeni ja marju korjata,

viibida maaüksusel päikesetõusust päikeseloojanguni. Selles osas ei muutu teemaplaneeringu

kehtestamisega mitte midagi. Mingeid uusi piiranguid, mis puudutab inimeste liikumist metsas,

juurde ei tule.

R. Saksus- avaliku väljapaneku mõte ongi see, et kõigil oli võimalik arvamust avaldada ja see

oli inimese arvamus.

Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Kristiina Ott-Rätsepp tutvustab lühidalt

teemaplaneeringu menetluse edasist protsessi- ära on olnud teemaplaneeringu eelnõu

(eskiislahenduse) avalik väljapanek, kogusime kokku avaliku väljapaneku jooksul laekunud

ettepanekud/vastuväited/arvamused, täna on avalik arutelu, kaks arutelu on veel järgmisel

nädalal ees. Seejärel esitame esitatud arvamused volikogule ja peame saama volikogult suunise,

kuidas me selle teemaplaneeringuga edasi läheme. Peamine küsimus, mis avalikustamisel ka

välja tuli, oli see, et kas eramaad kaasata avaliku huviga metsade hulka või piirduda riigile

kuuluvate metsa aladega, millest kogu see teemaplaneeringu koostamine kunagi alguse sai.

H. Kalm- vastuseks V. Rajasaarele, et ühegi õigusaktiga ei ole pandud eramaa omanikule

kohustust tagada, et temale kuuluvale maale oleks igaühel õigus minna. Kui omanik väljendab

selgelt, et ta ei soovi külastajaid oma maal, siis tal on selleks õigus. Teemaplaneering aga ütleb,

et see on avaliku huviga mets ja kui te räägite teemaplaneeringus pohla ja seenemetsadest, siis

see justkui viitab sellele, et inimesed saavad hakata seda kasutama ja inimestel on justkui selleks

ka teemaplaneeringust tulenev ootus, et ta saab eramaad kasutada puhkuse veetmiseks ja seal

seeni ning marju korjata.

K. Kiiker- võõraste isikute viibimist eramaal saab piirata siltidega, see tuleneb seadusest, see

on nii praegu ja see jääb nii ka peale teemaplaneeringu kehtestamist. Teemaplaneering otseselt

ei tee üleskutset metsast seeni ja marju korjama tulema.

H. Kalm- kui vaadata teemaplaneeringu kaarti, siis teemaplaneeringus selgelt viitate, et

peamiselt on tegemist pohlametsaga, seenemetsaga, kuigi mina maaomanikuna ei ole sealt

kunagi ühtegi pohla või seent saanud.

K. Kiiker- enamjaolt on tegemist riigimetsaga, kus on kõigil õigus seeni ja marju korjata.

Teemaplaneering hõlmab nii eramaid kui riigimaid. Teemaplaneering ei ole suunatud ühegi

konkreetse eraomaniku vastu, teemaplaneering on üks tervik. Omanik saab vallale omapoolse

ettepaneku teha, vald saab selle üle vaadata ning nagu juba ka eelnevalt sai öeldud, et volikogu

peab peale arutelusid tegema otsuse, kuidas teemaplaneeringuga edasi minna, kas planeeringus

on vaid riigimaad või hõlmab planeering ka eramaid.

M. Kilumets- ma tahaks aru saada minule kuuluva maa piirangutest, et mis minu maal muutub?

Mis uuringuid on tehtud ja millal viimati tehti? Minul on metsatükk, mis otsest väärtust mitte

kellelegi ei oma, see on nüüd müratõkkeseinana märgitud, sellest võib ka aru saada aga mõni

aasta varem võeti minu kõrval olevalt maalt kõik puud maha ja siis nüüd minu maa jääb

müratõkkeseinaks. Mis minu maa osas muutub? Kuidas ma seda majandama pean hakkama?

K. Kiiker- Harku valla kodulehel on üleval teemaplaneeringu veebikaart ja kui te kaardil

huvipakkuval maaüksusel klikkate, siis avaneb info aken, kus on välja toodud sealse metsa

eesmärk ja teemaplaneeringuga määratavad tingimused, sh ka metsa majandamise tingimused.

V. Rajasaar- kui eramaaomanik ei soovi oma kinnistul näha teisi inimesi, siis ta saab panna

vastavad sildid välja.

M. Kuller- minu maa on peaaegu tervenisti sihtkaitsevööndis, ma ei soovi seda metsa kasutada

ei raietegevuseks ega metsa müümiseks, jalutada saab seal vaid kummikutega, aga valla poolt

tahetakse sinna määrata tingimused, et tagatud oleksid ligipääsuteed ja matkarajad. Vald soovib

sellest metsast teha mitte metsa, vaid parki. Milleks võtta sellist ala avaliku huviga metsaks.

Avaliku huviga metsa mõiste on väga udune mõiste ja sinna alla saab panna mida iganes. Mina

ei näe, et see teemaplaneering oleks üldplaneeringu täiendus, see on pigem üldplaneeringu

ümbertegemine.

K. Kiiker- kui maaüksus jääb looduskaitseala sihtkaitsevööndisse, siis selle

teemaplaneeringuga ei panda ühtegi täiendavat tingimust maaüksusele. Maakasutust reguleerib

seal looduskaitseseadus.

M. Kuller- aga jätke välja see maaüksus siis.

K. Kiiker- kuvame teemaplaneeringus kõiki looduskaitse alla jäävaid maid, et tekiks terviklik

pilt.

M. Kuller- mis on selle seaduslik alus minu jaoks.

K. Kiiker- maakasutust reguleerib teil looduskaitseseadus. Teemaplaneeringus kuvatakse ka

kõiki looduskaitse alla jäävaid maaüksuseid, et tekiks terviklik pilt. Kui me kaitsealad välja

jätaksime, siis tekiksid kaardil nö tühjad laigud. Võib öelda, et looduskaitsealad on justkui

metsade tuumalad ja lisanduvad alad on koridori alad, mis neid ühendavad.

R. Saksus- tutvustab lühidalt Harku valla veebilehel olevat teemaplaneeringu kaarti. Kaardil on

näha rohelised alad, kus siis täiendavaid piiranguid ei seata, need on alad, millel juba on

looduskaitselised piirangud peal ning punased on siis need alad, millele teemaplaneeringuga

seatakse täiendavaid piiranguid metsa majandamiseks.

T. Laesson- kui on eraisikule kuuluvad maad võetud avaliku huviga metsa alaks, siis on vaja

konkreetselt välja tuua, milleks neid tahetakse kasutada. Praegu konkreetsete metsade hulgas

on nii riigimetsi kui erametsi ja see tekitabki probleemi, et ei ole konkreetselt määratletud.

Näiteks on välja toodud, et eesmärk on igapäevane puhkus, korilus, kaitse tuulte ja tuisu eest,

esteetiline- ei ole välja toodud, et milline ala on koriluseks, milline ala kaitseb tuulte ja tuisu

eest jne. Kui neid erinevusi ei ole kaardil välja toodud metsade lõikes, siis see tähendab seda,

et kõikides metsades võivad inimesed käia korilust tegemas, ringi käia ja ühtlasi see mets on

kaitse tuulte ja tuisu eest. Kui te tooksite nad eraldi välja, siis tõenäoliselt inimesed ei vaidleks.

Kaitse tuulte ja tuisu eest ning esteetiline pool on arusaadav aga sel hetkel kui maja ümber

hakkavad käima võõrad inimesed ja meil on üldplaneeringust tulenev selline kitsendus peale

pandud koriluseks, siis ma ei näe põhjust sellel. Praegu on eesmärgi alla pandud pikk loetelu,

peab olema konkreetselt tuvastatav, milline ala millise eesmärgiga kattub.

R. Saksus- see selle avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu mõte ongi, et me saaksime kokku

koguda asjakohased ettepanekud ja nendega siis võimalusel arvestada.

V. Rajasaar- tahaksin rahustada, et selle teemaplaneeringu kehtestamisega ei muutu inimeste

käimine nendes metsades mitte kuidagi, kõik jääb samamoodi nagu praegu. Mitte miski ei kutsu

inimesi juurde. Samad inimesed, kes eluaeg põlvkondade kaupa on käinud, käivad edasi,

teemaplaneering juurde ei kutsu. Soov on kaitsta metsi, mis on põlvkondi olnud olulised metsad

ja kus on käidud. Kaitsta metsi võimalike ohtude eest, see on selle teemaplaneeringu eesmärk.

T. Laesson- kui Harju maakonna teemaplaneeringut vaadata, siis metsad nii Harku vallas kui

Tallinna lähiümbruses on määratletud kui Tallinna ja lähiala rekreatsiooni alana. Kui te räägite,

et tegemist on vaid kohalike inimeste metsadega, siis te lähete vastuollu

maakonnaplaneeringuga. Teemaplaneeringus ei ole kirjas, et muudetakse Harju maakonna

teemaplaneeringut.

R. Saksus- tulen tagasi eelpool öeldu juurde, mis puudutas matkaradasid ja juurdepääsuteid, siis

selle teemaplaneeringuga ei teki metsades juurde ligipääsuteid ja radu. Keegi ei hakka juurde

täiendavalt midagi rajama.

K. Pals- minu ettepanek on, et jätame eramaad välja kui tahta planeerida, siis teeme seda

riigimaadel. Murekoht on see, et planeering on suuresti sündinud kaardi peal, reaalselt ei ole

kohapeal käidud. Humala külast toon näite- seal saavad inimesed reaalselt surma, planeeringus

on lasketiir näidatud avaliku huviga metsa alaks, ärge tehke sellist asja. Teine asi, millest ma

aru ei saa, on see, et me räägime metsadest aga metsa alana on märgitud heinamaad, Tui park

on märgitud metsaks, samuti Harku mõisa park- park ei ole aga metsamaa, park on park. Ma ei

saa aru, et mis probleemi me selle teemaplaneeringuga lahendame, mis on selle

teemaplaneeringu eesmärk. Praegune volikogu ütleb, et tegemist on puhkemetsaga, järgmine

volikogu koosseis teeb sinna puhkerajatised, juurdepääsuteed jne, ärme paneme lumepalli

veerema.

R. Saksus- sinu arvamus on fikseeritud ja need said veelkord kirja.

Volikogu planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimees K. Kruusoja- toetan Val´i, homsest

otseselt ei muutu midagi, tegelikult kaitseme keskkonda ja valdavalt reguleerime raiet. Harku

valla eesmärk on lageraieid vältida, majandada metsa teisel moel. Saan aru ka maaomanikest

aga täna oleme kohtus ja vaidleme selle üle, et Vääna-Jõesuu mets soovitakse võtta maha, et

hakata seal liiva kaevama, see ei ole reaalne.

G. Eesmaa- praktiline kogemus eelmisest aastast. Harku oja äärsele kinnistule toodi 27 kotti

prahti, pooled kotid visati ojja, lisaks mitu sületäit kuivanud põõsaid ja suur koorem munakive.

See on näide Sõrve looduskaitsealast, tee otsas on tupik tee märk ja telliskivi keelumärk.

K. Kruusoja- reaalselt halb praktika.

G. Eesmaa- reaalselt kuri kiri tuli vallast, et olgu ära koristatud.

K. Kruusoja- minu maa peale on ka prahti toodud ja nii ongi, et kui ma kätte ei ole prahi toojat

saanud, siis mida ma teen, pean selle ise ära koristama. Sodi metsa alla viimise vastu ei saa,

sellega võitleb vald pidevalt.

R. Saksus- see on teine teema, see ei puutu avaliku huviga metsade teemaplaneeringusse,

läheme tänase teemaga edasi.

H. Kalm- ütlete et keegi ei tule selle teemaplaneeringu pärast rohkem metsa, olen harku vallas

olnud sünnist saati. Tänaseks on liikvas sadu hooneid. Meie maal ei ole kunagi tehtud

lageraieid, meil on põllumaa, karjamaa, metsamaa ja nüüd ütlete, et see on avaliku huviga ala

ning puhke- virgestusmaa. Mul on hobuste karjamaa ja kellelgi ei ole õigus tulle hobuste

karjamaale. Kaitsmist ei vaja vaid metsloomad, kaitsmist vajavad ka hobused. Mina olen

hoidnud ja puhastanud oma maid ja nüüd tuleb keegi kolmas isik, märgib selle avaliku huviga

metsana ja see ala tehaksegi avaliku huviga alaks.

K. Kruusoja- mina tulin 20a tagasi maale elama. Volikokku tulin selle pärast, et vald hakkas

õismäeks muutuma. Totaalne planeerimine käis, kõiki maid hakati ruutudeks jagama ja

elamumaadeks muutma. Teemaplaneeringutega leitaksegi tasakaal arengule omavalitsuses.

Valla üldplaneering ongi ühiskondlik kokkulepe, milles lepitakse kokku, et kuidas me siin kõik

koos hakkama saame.

K. Pals- selle planeeringuga ehitamist ei reguleerita. Te ütlesite, et metsad võetakse maha,

metsa lageraiet teeb RMK, tegelege RMK-ga. Mõtleme selle peale, kuidas saame metsi juurde

tekitada, mitte selle peale, kuidas erametsaomanikele piiranguid seada.

H. Kalm- metsseadusest tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel

maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid üksnes maaomanikuga kokkuleppel. Kuidas on

lahendatud see, teid ei huvita seadus ja te seate piiranguid ilma maaomanike nõusolekuta.

V. Rajasaar- saame teha nii, et need metsaomanikud, kes ei taha piiranguid värvime kaardil teist

värvi.

H. Kalm- teemaplaneeringus esitate valeandmeid, alad, kus on tehtud lageraie, on tähistatud

metsana, tegelikkuses seal metsa ei ole.

K. Kiiker- metsa arenguklassi kirjeldamisel on aluseks võetud Metsaportaali kantud metsade

takseerandmed seisuga jaanuar 2025. seal võib tõesti olla olukord, et mets on ära raiutud, aga

metsamaa on endiselt olemas. Ei oma tähtsust asjaolu, kas maaüksustel on kunagi teostatud

lageraie või mitte. Metsaseadusest lähtuvalt on metsaomanikul metsa uuendamise kohustus.

Lageraie teostamine ei tähenda seda, et peale raie teostamist saab asuda seisukohale, et enam

ei ole tegemist metsamaaga.

H. Kalm- ütlete, et maaomanikul on metsa tagasiistutamise kohustus, maaomanik istutab

taimed peale ja siis tallatakse istutatud taimed ära.

K. Kiiker- selle teemaplaneeringuga ei tehta üleskutset tulla massiliselt metsa. Vaatame selle

kriitiliselt veel vallaga üle ja võibolla peame sõnastust teemaplaneeringus muutma/täpsustama.

M. Kuller- jätta erametsad välja, kui on vaja kitsendusi seada, siis saab seda teha iga erametsa

omanikuga eraldi kokku leppides.

T. Laesson- kui kogukond vaatab teemaplaneeringut ja näeb, et eesmärk on korilus ja

rekreatsioon, siis hakataksegi selle järgi käima, palun tehke iga maaüksuse osas ära see erisus,

ja tooge välja, mis eesmärki iga metsaala kannab.

R. Saksus- ettepanek on juba fikseeritud, vaatame selle ettepaneku kindlasti üle.

T. Laesson- osades kohtades täpsustatakse teemaplaneeringuga kehtivas detailplaneeringus

määratud tingimusi. Detailplaneering on oma täpsusastmega detailsem kui teemaplaneering ja

seetõttu ei ole juriidiliselt korrektne teemaplaneeringuga täpsustada detailplaneeringu

tingimusi.

Raied- saan aru, et eesmärk on see, et ei tehtaks lageraieid. Välistage lageraied. Praegusel hetkel

on teemaplaneeringus olukord, kus Elektrilevi ei saa teha õhuliini jaoks trassiraiet- seda ei ole

teemaplaneeringus kirjas. Samuti ei ole võimalik teha kraavide jaoks trassiraiet. Metsaseaduses

on eraldi trassiraie liik aga teemaplaneeringus ei ole seda kirjas, välja on toodud, et lubatud on

hooldus, uuendus ja valikraie.

Metsa majandamise insener Eddi Tomband- kui metsi üldse ei raiuta, siis kaotab mets oma

esteetilise, rekreatiivse ja lodushoiu väärtuse. Olen teinud ettepaneku leevendada kahes kohas

raiet, sellepärast et kui üldse ei raiuta, siis on seal vähem liike ja ka esteetiline väärtus väheneb.

RMK metsades kui piirame nii, et uuendus ja lageraied ei ole, siis RMK jaoks kaotab raie üldse

mõtte ja mõne puu järgi ei ole otstarbekas harvesteri metsa saata ja selle piiranguga saavutame

selle, et RMK metsi ei raiu. Meie metsad vananevad, puud kukuvad risti-rästi, ürask sööb

kuuski ja rekreatiivsel eesmärgil metsi enam tulevikus kasutada ei saa. Juhin lihtsalt tähelepanu

tuleviku ohule.

H. Kalm- peaks kehtima võrdse kohtlemise printsiip- miks minu kõrval olev maa ei ole

teemaplaneeringusse võetud, minu maa aga on. Saatsin samasisulise küsimuse kirjaga ka valda.

K. Kiiker- vaatame selle koos vallaga üle ja vastame teile kirjalikult.

R. Saksus- ideekorje käigus said kogukonnad oma ettepanekuid teha ja selliselt kogukonnad

need metsaalad kaardile kandsid aga see siin ei ole see lõplik tõde, mida volikogu kehtestama

hakkaks. Veelkord, kogume avalikul arutelul mõtted ja arvamused kokku ja siis teeme otsuse,

kuidas teemaplaneeringuga edasi läheme.

M. Kilumets- saan aru, et maaomanikud on üksmeelel, et erametsad jäetaks teemaplaneeringust

välja. Plaan on üllas ja ilus aga arvestage ka erametsa omanikega.

K. Kruusoja- kuulan vastuseisu ja sisimas saan sellest aru. Samas, Harku vald ei ole enam

selline koht, kus sa oled üksinda põlislaanes, me mõjutame üksteist. Kaevandajad tahavad

kaevandada, arendajad ehitada, kaitseväelased tahavad lasketiiru siia ehitada- me vajame

tasakaalu ja me peame selle kuidagi üheskoos leidma. Keegi ei keela metsa majandamist ära,

teemaplaneeringuga lepitakse kokku metsa majandamise viisid. Eelkõige on see alguse saanud

RMK metsades tehtud lageraietest. Kahju on öelda aga metsa omanik on tegelikult esimene,

kes oleks kaevandajale maa maha müünud. Kuna asustustihedus on läinud väga suureks, siis

peabki vald teemaplaneeringuga keskkonda reguleerima. Keegi ei taha võtta maaomanikelt

metsa ära ja keegi ei taha saata hordide viisi inimesi metsa marju korjama, teemaplaneeringuga

soovitakse tasakaalustada ja hoida keskkonda.

R. Saksus- teeb veelkord lühidalt ülevaate teemaplaneeringu menetluse edasisest protsessist.

G. Eesmaa-soovitus töö tegijale, et kaardile võiks märkida ka koostamise aasta, siis on hiljem

aru saada, et mis aasta kaart see on.

M. Kilumets- teemaplaneering tuleks koostada uuringute põhjal, mitte selle põhjal, et külaselts

märgib kaardil endale sobivad metsa alad.

RMK esindaja Elor Ilmet - Viti küla kaitsemets- sinna on pandud peale, et on kohalik kaitseala,

tegelikult on juba ka EELISesse kiht peale pandud, et sinna tuleb riiklik kaitseala. See tuleks

üle vaadata, muidu tuleb ühe ala peale kohalik kaitseala ja riiklik kaitseala.

/allkirjastatud digitaalselt/

Riho Saksus /allkirjastatud digitaalselt/

Koosoleku juhataja Laine Vain

Protokollija

Tere! Edastan Harku vallavalitsuse kirja seoses Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapanekuga, kiri lisatud manusesse. Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimub 28.03.–28.04.2025 k.a. Avalik väljapanek toimub elektrooniliselt Harku valla veebilehel hps://www.harku.ee/avaliku-huviga-metsade-teemaplaneering. Materjalidega on võimalik tutvuda valla veebilehel ja geoportaalis kaart.harku.ee, laholekuaegadel elektrooniliselt Harku vallavalitsuses (Teenuste tn 2, Tabasalu alevik), Tabasalu raamatukogus (Teenuste 2, Tabasalu alevik), Harku raamatukogus (Instuudi tee 5, Harku alevik), Vääna raamatukogus (Väänamõisa tee 1, Vääna küla), Harkujärve kogukonnakeskuses (Kiriku tee 2, Harkujärve) ja Kumna kultuuriaidas (Kivikirsi tee 1, Kumna küla). Eelnevalt kokku leppides on materjalidega võimalik tutvuda Muraste kogukonnakeskuses (Lee tee 9, Muraste küla, tel 5848 9661) ja Vääna-Jõesuu koolis (Hiie tee 21, Vääna- Jõesuu küla, tel 5695 7822). Kasutades QR-koodi, on võimalik tutvuda teemaplaneeringu kaardiga nuseadmes.

Arvamusi eelnõule saab esitada avaliku väljapaneku jooksul (28.03.–28.04.2025 k.a) Harku vallavalitsusele järgmiste kanalite kaudu:

·· tavakirjaga aadressil Teenuste tn 2, Tabasalu alevik, Harku vald (76901 Harjumaa); ·· elektronposga [email protected].

Lugupidamisega

Kaisa Pagil assistent Meie jaoks on väga oluline kuulda Teie arvamust, et saaksime pidevalt parendada oma teenuseid. Ette tänades. Tagasiside vorm on leitav SIIT

Harku Vallavalitsus Teenuste 2, Tabasalu Harku vald Mob: 55539321 www.harku.ee

facebook.com/HarkuVald

From: "Kaisa Pagil" <[email protected]> Sent: 3/11/2025 11:45:47 AM To: "Undisclosed recipients:;" Cc: Subject: Harku valla avaliku huviga metsade teemaplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku teade