Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla, Nurkse

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1300 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne kuuendal juunil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (26.06.2025.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabarik, edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa /3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti

aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 20.06.2025 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb

notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Ere Kaaristu, isikukood 47207260330, kes on

tõestajale tuntud isik

Ere Karistu osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht

notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, ja

Osaühing Sinu Vara, registrikood 11089635, asukoht ja postiaadress Keskväljak 9, Jõhvi linn,

Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ostja,

mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Ivo Okas, isikukood 38009262220,

kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal ning kellel on õigus

äriühingut kõigis õigustoimingutes üksinda esindada, (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi, registrikoodi ja esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 20.013.2025 tehtud päringute alusel), Ivo Okas osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti

tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Jõhvi linn

osalejad edaspidi nimetatud ka eraldi Pool või koos Pooled, kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPING

1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5092408 on sisse

kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 49801:001:0339,

2

majandusliku otstarbega maatulundusmaa (100%), asukohaga Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla, Nurkse, pindalaga 5433 m².

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Selle lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja

päraldistega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud lepingu ese).

1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi

päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 49801:001:0339 suhtes kehtivad

järgmised kitsendused:

• Maardla, pindlaga 5432,80 m²

• Tee avalik kasutus, pindalaga 1,78 m²

• Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, pindlaga 1,78 m²

1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing

katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega

muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis

ega arheoloogilises leiukohas.

1.5. Lepingu eseme kohta Maa- ja Ruumiametist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 49801:001:0339 kohta katastripidaja

märked puuduvad.

1.6. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi

päring katastritunnuse järgi) nähtub, et maaüksuse katastritunnusega 49801:001:0339 kõlvikuline

koosseis on järgmine: metsamaa 4937,0 m² ja muu maa 496,0 m².

1.7. Lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust nähtub, et

katastritunnusega 49801:001:0339 ja aadressiga Nurkse, Jõetaguse küla, Alutaguse vald, Ida-

Viru maakond ei ole seotud hooneid ega rajatisi. 1.8. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-frontend/varad) tehtud

päringust nähtuvad järgmised andmed:

1.8.1 objekti koodi: KV22764;

1.8.2 valitseja: Kliimaministeerium;

1.8.3 volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

1.9 Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56).

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

2 Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1 Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1 Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu eseme

suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata kinnistamisavaldusi.

2.1.2 Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Müüjale kuuluvat lepingu eset koormatud selles

lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sh ka mitte kinnistusraamatusse

3

mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või

muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud

ning selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.3 Lepingu esemeks oleval kinnistul ei paikne ehitisi. 2.1.4 Lepingu esemel ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud puudusi, millest Müüja

ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Müüja ei

pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. Puuduvad eritunnused või puudused,

mille fikseerimist selles lepingus Müüja peaks vajalikuks. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et:Riigikohus on seisukohal, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt lepingu esemel on .Kui Müüja lepingus puudusi välja ei too, riskib Müüja sellega, et Ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

2.1.5 Müüjale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Müüjale või kolmandatele isikutele kuuluvad

mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised (nii maapõues asuvad kui maapealsed).

2.1.6 Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega.

2.1.7 Lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus piirneb Jõhvi-Tartu-Valga riigitee ja

munitsipaalomandis oleva Jõetaguse teega. Mahasõidu rajamise võimalikkuse kohta Müüjal

info puudub.

2.1.8 Lepingu esemeks oleval kinnistul kasvab mets ja Müüja pole võõrandanud kasvava metsa

raieõigust, Müüjale ei ole välja antud metsateatist ning lepingu esemel pole alates

enampakkumise väljakuulutamisest tehtud metsaraiet.

2.1.9 Müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Müüjale teadaolevalt ei ole

ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes keskkonnareostust puudutavat

menetlust ning Müüjale ei ole lepingu sõlmimise hetke seisuga esitatud keskkonnareostust

puudutavaid ettekirjutusi.

2.1.10 Lepingu eseme piir on katastriüksuse moodustamise käigus looduses tähistamata ja pindala

on ligilähedane. Müüja ei ole kohustatud tagama piiride leitavust looduses.

2.1.11 Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana.

2.1.12 Müüja on enampakkumise dokumentides kohustanud Ostjat küsima teavet detailplaneeringu

koostamise algatamise ja kehtestamise ning projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise

võimaluste kohta kohalikult omavalitsuselt. Müüja ei saa tagada lepingu eseme senise

sihtotstarbe säilimist, detailplaneeringu kehtestamist ega projekteerimistingimuste ja

ehitusloa andmist. Detailplaneeringu koostamise, algatamise ja kehtestamise ning

projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise otsustab kohalik omavalitsus.

2.1.13 Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Müüja õigust sõlmida ja täita seda lepingut.

2.1.14 Müüja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks Kliimaministeeriumi

06.11.2024.a kooskõlastuse nr 5-9/24/4750-3, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse

11.12.2024.a otsuse nr 1-32/103 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 29.04.2025.a

otsuse nr 1-32/84 alusel. Nimetatud kooskõlastus ja otsused on jõus, muutmata ning neid ei

ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on

vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest

lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.1.15 Müüja esindaja volitus Müüja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud,

muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning

tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik

õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.16 Lepingus toodud Müüja ja Müüja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget

väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu

4

eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut

sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.2 Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1 Ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, on tutvunud

maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik

maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2 Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest selles lepingus nimetatud seadusjärgsetest

kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme kasutamisel. 2.2.3 Ostja on eelnimetatud ülevaatused teostanud oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning

ostab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning Müüja selles lepingus esitatud

andmetele.

2.2.4 Ostja peab Müüja selles notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta piisavaks ega

soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. 2.2.5 Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ostja õigust sõlmida seda lepingut.

2.2.6 Ostjat ei ole sundlõpetatud, Ostja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud

pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud

likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste

algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Ostja võlausaldajate huve ega

Ostja majanduslikku seisundit.

2.2.7 Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud

ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks

täitmiseks, on saadud.

2.2.8 Tema esindusõigus Ostja juhatuse liikmena on kehtiv tähtajatult, seda ei ole piiratud ega

tühistatud, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud, tema suhtes ei kehti ärikeeldu ja tal on kõik

õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.9 Lepingus toodud Ostja ja Ostja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget

väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu

eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut

sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3 Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks

olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud

asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4 Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgnevad asjaolud: • Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud

lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

• Müüja esindaja volitused volikirja alusel. 3 Lepingu eseme müük, müügihind ning müügihinna tasumise kord 3.1 Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 4 890 eurot (edaspidi nimetatud müügihind), mis

on Müüjale tasutud enne selle lepingu sõlmimist ja mille saamist Müüja poolt kinnitab Müüja

esindaja oma allkirjaga sellel lepingul. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et Müügihind ei

sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu.

4 Lepingu eseme valduse üleandmine

4.1 Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus loetakse Müüja poolt Ostjale

üle antuks selle lepingu sõlmimisega.

5

4.2 Müüja ja Ostja lepivad kokku, et:

4.2.1 Ostja ostab lepingu eseme sellises seisundis nagu see on selle lepingu sõlmimise hetkel ning

Müüja ei vastuta lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui Ostja lepingu

sõlmimisel lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma või kui

ilmnevad lepingu eseme suhtes kehtivad muinsuskaitselised, looduskaitselised või muud

seadusest tulenevad kitsendused või muud varjatud puudused, mis ei ole kantud kitsenduste

kaardile ja millest Müüja ei ole selle lepingu sõlmimise ajal teadlik;

4.2.2 kitsenduste kaardil, enampakkumise teates ning selles lepingus kajastamata tehnovõrkude

või muude objektide ilmsikstulekul pärast selle lepingu sõlmimist ei ole Müüja kohustatud

kandma nende ümbertõstmise ja/või likvideerimisega seonduvaid kulusid ega mis tahes

muud kahju;

4.2.3 Ostja kohustub teatama puudustest Müüjale hiljemalt 3 kuu jooksul arvates selle lepingu

sõlmimisest ning Ostja nõuded aeguvad 3 kuu jooksul arvates selle lepingu sõlmimisest.

5 Asjaõigusleping 5.1 Müüja ja Ostja on lepingu eseme omandi üleminekus kokku leppinud. Müüja lubab ja

Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5092408 teises jaos senine kanne Müüja kohta ja ainuomanikuna sisse kanda Osaühing Sinu Vara, registrikood 11089635 .

6 Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused

6.1 Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

6.2 Ostja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.

6.3 Tõestamisseaduse kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. 6.4 Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning Ostjale

on ohtlik müügihinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud.

6.5 Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse müügihind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida selle lepingu selles toodud tingimustel.

6.6 Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

6.7 Lepingus tuleks kirjeldada lepingu eseme teadaolevad puudused, samuti kinnistu lähiümbruse elukeskkonna seisukorda, kuna ka need on lepingu eseme olulised tunnused.

6.8 Riigikohtu lahendite kohaselt võib ka kinnisvara müügikuulutuse esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui kinnisvara müügikuulutuses esitatud teave ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt Ostjale teatada. Kui selles lepingus ei ole kokkulepet lepingu eseme mingite omaduste kohta, võivad AÕS § 119 lg 2 kohaselt saada müügilepingu osaks ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja jäid, kuid milles siiski kokku lepiti.

6.9 Karistusseadustiku kohaselt karistatakse notarile ebaõigete andmete esitamise eest rahalise

6

karistuse või kuni kaheaastase vangistusega (KarS § 281). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

6.10TsÜS § 58 ja VÕS § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

6.11VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

6.12Müüja vastutus lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest on piiratud seda rohkem, mida rohkem on Müüja lepingu eset puudutavat olulist negatiivset teavet lepingueelsetel läbirääkimistel Ostjale avaldanud. Samas keelab seadus kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped ning samuti ei või Müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse Ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui Müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vastaja ja ta ei ole sellest Ostjale teatanud. Ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul palkama asjatundjat. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja, mõistlikest ja põhjendatud järeldustest.

6.13VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

6.14Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

6.15Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

6.16Müüjal on võimalik ennast lepingu eseme võimalike puudustega kaasneva vastutuse eest kaitsta seeläbi, et ta avaldab ostjale kõik lepingu eseme puudused ning need kirjeldatakse müügilepingus. Sellisel juhul ei ole nende puuduste näol tegemist lepingurikkumisega VÕS-i §-i 217 tähenduses ning ostja ei saa neist tulenevalt müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada.

6.17Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 219 lg 1

kohaselt ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

6.18VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

6.19VÕS § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui Ostja ei teata Müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib Ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et Müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

6.20VÕS § 221 kohaselt võib Ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud Müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda Ostjale.

6.21Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja

7

parandamist (VÕS § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 110), nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115) või alandada ostuhinda (VÕS § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (VÕS § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 112 lg 2 ja 188 lg 1).

6.22 VÕS § 162 kohaselt võib kohus ebamõistlikult suure leppetrahvi korral tasumisele kuuluva leppetrahvi suurust vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud osapoole poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud.

6.23Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kui maa on kaasomandis, on kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kokku 0,15 ha ning mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. Selles lõikes sätestatu ei kohaldu korteriomandite omanike suhtes.

6.24Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

6.25Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või alla ehitamisega. Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

6.26EhS § 35 kohaselt teavitatakse ehitusteatisega pädevat asutust (kohalik omavalitsus) ehitamisest enne ehitustegevuse alustamist, see annab õiguse ehitada ehitusteatises kirjeldatud ehitist. Ehitusteatise esitamine annab isikule õiguse alustada ehitamisega pärast 10 päeva möödumist. Ehitised, mille puhul on ehitusteatise esitamine nõutav, on loetletud ehitusseadustiku lisas 1. Eelkõige on nendeks vähem ohtlikud või avaliku huvita ehitised. Lisaks ehitusteatisele tuleb mõnedel juhtudel esitada pädevale asutusele ka ehitusprojekt. Ehitusteatise alusel on ehitamise aeg piiratud kahele aastale (Ehs § 37).

8

6.27Ehitusluba on EhS § 38 kohaselt kinnitus ehitusloa andjalt (kelleks võib olla nii riik kui ka kohaliku omavalitsuse üksus), et ehitamist võib alustada. Ehitusloast tuleneb õigus ehitada ehitusloas ette nähtud piirides. Ehitusluba on nõutav EhS lisas 1 kirjeldatud juhtudel. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni 7 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Kui ehitusloa kehtivus lõpeb, siis tuleb taotleda uus ehitusluba.

6.28EhS § 138 kohaselt karistatakse ehitusloata ehitamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, rahatrahviga.

6.29EhS § 47 kohaselt tuleb pädevat asutust (kohalik omavalitsus) teavitada ehitise kasutamisest, see annab õiguse kasutada kasutusteatises kirjeldatud ehitist või muuta selle kasutamise otstarvet. Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda ehitist või selle osa kasutama ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Ehitised, mille kasutamiseks on vajalik esitada kasutusteatis, on loetletud EhS lisas 2. Eelkõige on nendeks vähem ohtlikud või avaliku huvita ehitised. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist. Kui pädev asutus ei esita 10 päeva jooksul märkust täiendavate nõuete esitamise kohta, võib asuda ehitist kasutama. Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (§ 49).

6.30Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste või nende kasutamise otstarbe muutmise korral (EhS § 50). Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda. Kasutusloa võib anda ehitise osale (osakasutusluba), kui seda osa on võimalik iseseisvalt kasutada. Hiljem ei pea ülejäänud ehitise osa hindamisel enam varem kontrollitud osa uuesti hindama. Kasutusluba on tähtajatu, kui kasutusloas ei sätestata teisiti (§ 56).

6.31EhS § 139 kohaselt karistatakse kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, rahatrahviga.

6.32Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt: Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Asjaõigusseaduse § 156 lg 2 kohaselt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu paragrahvi 156 1. lõikes nimetatud tingimustel. Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

6.33Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.

6.34Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

6.35Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja

9

kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.

7 Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1 Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris,

mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis

www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest

originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal

ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui

dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks.

7.2 Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari

kinnistusosakonnale. 8 Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1 Lepingu sõlmimisega seotud kulud ( notaritasu ja riigilõivu) tasub Ostja.

8.2 Notaritasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu

tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või

kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud

isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti

tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu

tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise

eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.

8.3 Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta selles notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest on 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg

2¹).

Notari tasu müügitehingu tõestamisel on 49,80 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot: notari tasu

seaduse § 4 lg 1, 22 ja 23 p 2).

Tasu kokku 69,80 eurot.

Käibemaks 15,36 eurot.

Koos käibemaksuga 85,16 eurot.

Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 9,00 eurot (tehinguväärtus 4 890,00 eurot: riigilõivuseadus §

76, § 347).

Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d

14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 22%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis

notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

10

paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot/lk 0,38 eurot/lk

digitaalärakiri ametiasutusele 15,56 eurot + 0,23 eurot/lk 15,56 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette

loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate

poolt heaks kiidetud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest,

ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile lisamisest, nende sisust on

nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti

tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Ere Kaaristu /allkirjastatud digitaalselt/ Ivo Okas /allkirjastatud digitaalselt/ / Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/