Tuulealade notariaalsete lepingute lõpetamise ettepanekud (Haljala-Kadrina)

1

Haljala Vallavolikogu

Otsus Eelnõu

Haljala ……. 2025 nr ............

Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega 140 algatatud Haljala valla

lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

lõpetamine

Wiru Wind OÜ (registrikood 17000613) esitas 22. augustil 2024 taotluse Haljala vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV EP) algatamiseks tuuleparkide, päikeseparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks ja seejärel detailse lahenduse koostamiseks. Haljala Vallavolikogu algatas 19. november 2024 oma otsusega nr 140 Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Haljala valla kogukond on väljendatud eriplaneeringu algatamisele arvestavat vastasseisu. Sellega seoses on Haljala vallale edastatud eriplaneeringute lõpetamist nõudev petitsioon arvukate allkirjadega. Petitsioonile allakirjutanud Haljala kogukonna liikmete tahteavaldusi ei saa käsitleda abstraktse vastasseisuna uuendustele ja taastuvenergia tootmisele. Küsimus taandub lõppastmes sellele, kas kohalikul kogukonnal on õigus nõuda oma elukeskkonna säilitamist või mitte. Petitsioon on kantud eesmärgist tagada Haljala valla areng Lahemaa rahvuspargi vaimsusest kantud looduskeskkonnana. Keskseks küsimuseks antud hetkel on see, kas Haljala valla kogukonnal on õigus otsustada, millist elukeskkonda nad tahavad. See on palju põhimõttelisem teema, kui mõne konkreetse leevendusmeetme arutamine (nt kas tuulik on 300 või 270 meetrit kõrge ning mis on vahemaad elumajast). See on ka põhjuseks, miks Haljala kogukonna liikmed ei oodanud ega peagi ootama KSH ja muude uuringute tulemusi. Petitsioonile allakirjutanute sõnum on lihtne: me tahame elada looduslikus keskkonnas, mitte tööstuspargis.

Haljala valla arengukava 2023-2038 sisaldab Haljala valla visiooni 2038: „Haljala vald on

loodussõbraliku ja miljööväärtusliku elukeskkonnaga - harmoonia loodusega, mis võimaldab

turvalist kodu ja tervislikku eluviisi. Rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, tugev kogukonna

toetus, avatus loomingulisele ja keskkonnasõbralikule ettevõtlusele ning elanike vajadustest

lähtuv sotsiaalkaitse pakuvad võimalust heaoluks terve elukaare jooksul“. Nimetatud visioon ei ütle, et Haljala valla eesmärgiks on tuulegeneraatoritest koosneva tööstusparkide rajamine elukeskkonna arvelt.

Kui inimene asub elama piirkonda, mille ruumiline määratlus, planeering ja senine kasutus ei viita tööstusliku tegevuse võimalusele, on tal õiguspärane ootus, et tema elukeskkonna olemust ei muudeta oluliselt, näiteks tööstusrajatiste rajamise kaudu. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgelt eristanud olukordi, kus isik elab elamualal või selleks tavapäraselt kasutatavas

2

piirkonnas, ning neid, kus isik on end teadlikult asetanud tööstusmaa alale. Lahendis Martínez

Martínez ja Pino Manzano vs. Hispaania (EIK, 3. juuli 2012, nr 61654/08) leidis kohus, et kaebajad ei saanud kurta kivikarjääri häiringute üle, kuna nad olid oma elukoha rajanud alale, „mis ei ole ette nähtud elamuehituseks“, ja „asetunud vabatahtlikult ebaseaduslikku olukorda“, mistõttu tuli neil „leppida selle olukorra tagajärgedega“ (p 48). Kohus rõhutas, et tööstuspiirkonnale ei kohaldu samasugused keskkonnakaitse standardid kui elamupiirkonnale. Sellest järeldub vastupidiselt, et Haljala valda elama asunud isikutel, kes valisid oma kodukohaks selgelt mitte-tööstusliku, looduslähedase piirkonna, on kaitstav õiguspärane ootus, et nende elukeskkonda ei muudeta hiljem sisuliselt tööstuspiirkonnaks tuulepargi rajamise kaudu.

Taastuvenergia regulatiivne raamistik näeb samuti ette, et taastuvenergia arendamiseks tuleb eelistada piirkondi, kus see ei toimu loodus- ja elukeskkonna arvelt. Taastuvenergia direktiivi kolmandat versiooni (2023/2413) artikkel 15c kohaselt tagavad liikmesriigid taastuvenergia eelisarendusalad üht või mitut liiki taastuvate energiaallikate jaoks. Eelistada tuleks seejuures „tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu

ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted, prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused,

tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti

degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav“. Haljala eriplaneeringualasid ei saa kindlasti pidada tööstuspiirakonnaks, kaevanduseks ega degradeerunud alaks. Haljala valla territoorium on väärtuslik elu- ja looduskeskkond, mille tööstuspargiks muutmine ei ole aktsepteeritav.

Eriplaneeringute algatamisel on viidatud avalikule huvile võtta taastuvenergia laialdaselt kasutusele. Seejuures on oluline rõhutada, et riigi seatud eesmärgid taastuvenergia kasutuselevõtuks ei kohusta just Haljala valda, kelle südameks on Lahemaa rahvuspark, algatama ja jätkama tuuleparkide eriplaneeringuid konkreetsetes asukohtades. Avalik huvi taastuvenergia tootmiseks ei ole ülimuslik võrreldes teiste avalike ja erahuvidega. Avalik huvi säilitada Haljala valla säilitamine looduslähedase elu- ja puhkekeskkonna kantuna Lahemaa rahvuspargi vaimsusest on samuti kaalukas avalik huvi.

Tuulikute tööstuspargi rajamine Haljala valda võib vähendada Haljala valla elanikkonda, kuna inimesed ei soovi elada tuuleparkide lähedal. Riigikohus on seejuures leidnud: „Tuulegeneraatorist lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega

tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele“ (3-20-2273 p. 18). Riigikohtu seisukohalt riivavad müra ja visuaalne reostus, kinnisvara väärtuse vähenemine kogukonna liikmete subjektiivseid õigusi (3-3-1-87-11, p. 16).

Seoses omandiõiguse riivega on Riigikohus toonud välja järgneva: „Küll aga leiab kolleegium,

et lubades mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi

vastustaja sedastama kaebaja omandiõiguse (põhiseaduse § 32) riive võimalikkust. Kinnisasja

väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate

vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm

kiirguse ees ei ole põhjendatud“ (3-15-2232, p. 8.3). See viib ka kinnisvara hinna languseni.

Tuulikutööstuspargi rajamine ja käigushoidmine omab potentsiaalselt negatiivset toimet inimeste tervisele (vt 3-20-2273, p. 18). Mürahäiringu negatiivset mõju on Riigikohus pidanud üldteada asjaoluks (3-3-1-17-14, p. 11.1): „Kolleegium peab üldteada asjaoluks, et kauakestev

tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist. Müra

3

võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra

mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist,

helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest“.

Planeerimisseadus § 10 (1) sätestab: „Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab

tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt

planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse“. Riigikohtu järgi (3-3-1-88-15, p. 23) „Kaalutlusõiguse teostamisel ei

tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega“. Selliseks asjaoluks on kogukonna laiem huvi olemasoleva loodus- ja elukeskkonna kaitsmiseks. Taastuvenergia laialdase kasutusvõtu aluseks olev avalik huvi ei kohusta just Haljala valda eriplaneeringutega jätkama. Haljala vallal on seadusest tulenev õigus eriplaneeringud lõpetada.

Riigikohtu seisukohalt (3-3-1-79-09, p. 13) on planeeringute valdkonnas kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. See seondub ka planeeringu algatamise ja lõpetamisega. Lisaks rõhutab Riigikohus: „Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete

õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga“ (vt 3-20-1198, p. 13). Kui arendaja on teinud investeeringuid enne eriplaneeringute kehtestamist, siis on tegemist arendaja majandusliku riskiga, sest planeerimismenetluses ei saa kellelegi garanteerida soodsat tulemit (planeeringu kehtestamist). Ka hoonestusõiguste sõlmimine on osa äririskist.

Tulenevalt eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 32 ja §-st 33 ning planeerimisseaduse § 97 lg 1 punkti 1 (eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lõpetatakse, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus) alusel:

1. Lõpetada Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega nr 140 algatatud Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Veiko Veiert volikogu esimees