Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi muutuste keskkonnamõju strateegiline hindamine

SAARDE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Surju 19. juuni 2025 nr 1-2/180

Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi muutuste

keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tulenevalt Saarde valla territooriumil asuvate Kikepera Looduskaitseala (LKA), teiste hoiualade ja

Rail Balticu (RB) hüvitusalade veerežiimi radikaalse muutmise kavatsustest on vajadus eelnevalt

teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi

muutustele, sh eeskätt suurvete ajal ja keskendudes üleujutuste tipptasemete tõusu mõjule inimeste

elukeskkonnas.

Viimasel aastakümnel on valla territooriumile (1065 km2, sellest 771 km2 ehk 72% metsa ja soid)

koondunud ebaproportsionaalselt suur hulk riigile olulise tähtsusega infrastruktuuriprojekte, eeskätt

aga nende hüvitis- ja leevendusalasid. See on tekitanud vallale ülejõukäiva (hüvitus)koormuse,

piirates kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku kohustuse – iseseisva kohaliku elu-, sotsiaal- ja

majanduskorralduse – täitmise võimalusi.

Saarde vallas kasvab rohkem kui 3% kõigist Eesti metsadest, sh 5% RMK metsadest. Maamaksu

infosüsteemi andmetel on RMK hallatavast 573,2 km2 kogunisti 280,1 km2 ehk 49%

looduskaitseliste kitsendustega, sellest 205,2 km2 ehk 36% rangete kitsendustega

(sihtkaitsevööndis).

Kõigi looduskaitseliste kitsendustega maade pind vallas (RMK, Tihemetsa metskond ja muud maad)

on 341,7 km2, sellest rangete kitsendustega 219,4 km2. Ainuüksi maamaksu kaotus vallaeelarvele

kasvab seetõttu tulevaks aastaks nominaalselt 107 500 euroni, kaitsealuste maade kui aktiivse turuta

maade õigustamatust ja vallaeelarvetele kompenseerimatust kolmekordsest allahindlusest tulenevalt

aga reaalselt vähemalt 320 000 euroni. Vallal jääb saamata juba ligi 40% õiglasest maamaksust.

Saarde Vallavolikogu nõustub, et riiklikult olulised infrastruktuuriprojektid nagu Rail Baltic, Via

Baltica laiendus ning energiataristu arendamine on vajalikud Eesti majanduse ja ühenduste

uuendamiseks-parandamiseks.

Samas on tekkinud olukord, kus nende projektidega kaasnevad keskkonnamõjude leevendusalad ja

hüvitismeetmed on ebaproportsionaalselt mahukad, nende loodust, jõgede veerežiimi, inimeste elu-

ja töökeskkonda muutev radikaalsus aga teadus- ja teadmispõhiselt läbi kaalumata.

Saarde valla territooriumile koondunult piirab kavandatav väga põhjalikult, kuid vallavolikogu

seisukohti ja avalike arutelude tulemusi süstemaatiliselt ignoreerides metsavalla rahva

traditsioonilist põhitegevust - metsade säästlikku majandamist, aga ka maakasutust ja

arendamisvõimalusi laiemalt.

Seda enam, et tegemist on rohkem kui sajandipikkuste traditsioonidega metsavallaga, kunagise

Kilingi-Nõmme Näidismetsamajandi territooriumiga – neil aastakümnetel okupatsiooni kiuste hästi

majandatud-looduskaitstud võimsate-liigirikaste metsakooslustega, kuivendatud ja praeguseks

uuenenud ökosüsteemiga. Metsamajandi esimese juhi ja väljakujundajana alustas teatavasti

legendaarne Heino Teder, aastatel 1966 – 1988 metsamajanduse ja looduskaitse minister.

Arusaamatutel põhjustel ja ilma riigi (tipp)teadlaste vähesegi konsensuseta on vallarahva ja looduse

koostöös kasvatatud-hoitud-majandatud liigirikkad hiigellaaned ning väljakujunenud veerežiim

seatud ettearvamatu ümberkujunduse rööbastele.

Metsade kaitse ja majandamine Eestis vajavad teaduspõhist ja arukat tasakaalu inimese ja

looduse koostöös.

Mitte ainult Saarde, vaid kogu Eesti metsade edasise kaitse ja säästliku majandamise korraldamisel

on arukas lähtuda parimast teadusest-teadmisest, tuginedes samas parimale praktikale. Mõlemad on

Eestis olemas. Ükski Euroopa riik pole viimase 80 aastaga kahekordistanud oma metsapinda ja

metsatagavara ega paremini (vähemhalvemini) hoidnud liigirikkust.

Saarde vallavolikogu, tuginedes valla metsade seisundile ja oma arvukatele metsandus-looduskaitse

professionaalidele teab, et:

- kindlasti tuleb majandusmetsades vältida juurdekasvu ületavat raiet ning tagada – akadeemik

Veiko Uri refereerides - liigirikkad, terved ja elujõulised metsad, mis tõhusaimalt leevendavad

kliimamuutusi;

- riigis on möödapääsmatult vajalik jõuda teadmispõhisele konsensusele, kas ja kui suur osa seni

majandatud (inimese ja looduse koostöös kujundatud) metsast on arukas üksnes looduse kujundada

ehk sihtkaitserežiimile määrata/jätta. Üldtuntud näiteks on siin Suure Munamäe hiidkuusiku

häbiväärne saatus;

- valla kolmveerand sajandit tagasi kuivendatud võimsate ja liigirikaste metsade seisund uuenenud

ökosüsteemina on igati hea ega vaja - akadeemik Ülo Niinemetsa refereerides – juba piisavalt

looduslikuna ning süsiniku sidujana sooks „taastamist“. See tuleb taassoostamisalast välja arvata:

- nii looduskaitse all oleva kui majandusmetsa biomass ehk metsatagavara on rahvuslik ühisvara nii

kliimamuutuste leevendajana kui liikide elupaigana. Vältimatult vajalik on seda mõõta ja teada nii

majandus- kui kaitsemetsades;

- ennetamaks valdavalt ühevanuse metsa hukku vanadusest, kahjurirüüstest, tormist või senise

kuivendatud kasvupinnase veega küllastamisest/üleujutamisest ja sellest tulenevat mass-

süsinikuheidet või tuleohtu, on igati põhjendatud selle puidu kasutamine piiranguvööndi mõtestatud

kaitsekorralduskava alusel;

- metsis ei ole vee- ega isegi mitte üksnes soolind, tema elupaigaks sobivad hästi ka

majandusmetsad ning Kikeperas juba toimuva arvukuse kasvu kiirenemist pidurdavad eeskätt pesi

rüüstavad kährikud, rebased jt.

Saarde vallavolikogu arvates on veel ohtlikum veerežiimi ümberkujundamise

(tagasipööramise) prognoositav mõju vallaelanike elukohtadele (ligi 1000 inimest) ja

vallaasutustele (eeskätt Surju hooldekodu hoolealustele-töötajatele) Surju, Ilvese, Rabaküla ja

Metsaääre külades vahetult Reiu jõe suurvete ajal üleujutatavatel aladel.

Reiu jõgikonnast, keerukast veerežiimist

Saarde valla territooriumi läbivad mitmed Pärnu jõe lisajõed. Suurimaks neist on Reiu jõgi, mis saab

alguse Eesti - Läti piiri lähedalt Lätist Soka järvest ja suubub Pärnu jõkke. Reiu jõe pikkus on ca

72,9 km ning valgala ca 730,5 km2 (veekogude andmed Keskkonnaportaalist).

Reiu jõkke suubuvad:

1) Lähkma jõgi on Reiu jõe parempoolne lisajõgi, mille lähe asub Kilingi-Nõmme linna lähistel. Jõe

pikkus on 38,5 km, valgala 189,9 km². Tähtsamad lisajõed on Valdimurru oja, Kaskealuse oja, Kutja

oja ja Sutesoo oja. Lähkma jõkke suubub Marana kraav ja Kasemetsa kraav.

2) Vaskjõgi, pikkus on 22,6 km, valgala 150,1 km2. Vaskjõgi on pikas ulatuses piiriks Saarde valla

ja Pärnu linna vahel. Saarde vallas jääb jõe lähistele hajaasustusala.

3) Surju oja, pikkus on 18,2 km, valgala 57,8 km2. Surju ojal asub kaks paisjärve: Surju järv 4,7 ha

ja Surjupera paisjärv 1 ha.

4) Humalaste jõgi läbib Kilingi-Nõmme linna ja Saarde küla. Jõe pikkus on 15,9 km, valgala 27,8

km2.

5) Veelikse oja (10,3 km), Jurga oja (11,5 km), Külge oja (18,7 km) jt ojad.

6) Ura jõgi, pikkus 53,2 km ning see suubub merre Timmkanali kaudu ja Uulu kanali kaudu.

Pärast Valga-Uulu maanteetruubi sulgemist pole sellel Reiu jõe lisajõel Reiuga enam ühendust.

Algselt oli Uulu kanal ka Reiu üleujutuste leevendajaks – osa liigvett pääses Ura tagurpidivoolu

kaudu Uulu kanalisse. Vahetult RB trassi kõrvale jääva Maarjapeakse raba hiigeltagavaraga (üle 400

tm/ha) “taassoostamine”, samuti aga teised kavandatavad kraavide sulgemised mõjutavad suurvete

ajal prognoosimatult Ura jõe vooluhulkasid, sh ohustades Häädemeeste valla Uulu küla uusi

eramuarendusi.

Reiu lisajõgedest esimesed kolm toovad suurvete ajal Kikepera LKA ja mitmete teiste hoiualade

veed Reiu jõkke ja otse üleujutatavate kaldaaladega Surju, Ilvese, Rabaküla ja Metsaääre küladesse,

eeskätt nende tiheasustatud keskustesse. 2025. aasta jaanuaris olid näiteks evakueerimise äärmisel

piiril Surju hooldekodu kaks elukorpust.

Reiu jõe tasane ja madal alamjooks ca 10 km ulatuses Saarde valla piires on suurvete ajal

üleujutatav, sh maksimumtõusude korral (viimased 2010., 2011. aastal ja 2025. aasta

jaanuaris) taluvuse ehk inimeste evakuatsioonivajaduse piirini.

Saarde vald ei kuulu seni põhjendamatult riiklikult fikseeritud keskkonnaministri 08.06.2022

käskkirjaga nr 1-2/22/197 „Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kinnitamine“ kinnitatud

Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022−2027 alusel

üleujutustega seotud riskipiirkondade hulka, kuid tegelikult juba aastakümneid suurvete korral

üleujutustega aladel (Reiu jõe äärsed alad Metsaääre, Surju ja Rabaküla külades) soovitatakse

ehitamist mitte kavandada.

Vabariigi Valitsuse 06.02.2025 korralduse nr 42 „Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ kehtestamiseks

Riigikohtu 19. mai 2020. a otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas“ punkti 2.3

Hüvitusmeetmete rakendamine kohaselt:

1) Uute metsise püsielupaikade moodustamine liigi elupaikade kaitseks. Kaitse alla tuleb võtta

Rabaküla, Mõtuse, Maarjapeaksi, Venemurru, Saki, Nepste, Kotisoo-Marina, Reiu, Kaugoja,

Kurgoja, Marana metsise elupaigad, kokku 11 uut metsise püsielupaika pindalaga 4811 ha.

2) Metsise elupaikade taastamine (kraavide sulgemine, teede likvideerimine jm). Taastamistööd

tuleb teha 11 alal: Rabaküla, Mõtuse, Venemurru, Saki metsavahe, Nepste, Kotisoo-Marina, Reiu,

Kaugoja, Marana, Lodja, Jaamaküla kokku 3454 ha ulatuses. Taastamistööde sisuks on kõikidel

juhtudel kraavide likvideerimine, kahel alal (Venemurru ja Nepste) tuleb ka olemasolevaid teid

likvideerida. Lisaks tuleb ühes asukohas (Venemurru) suunata looduslikku sängi Mustjõe osa, mis

jääb taastamisalale.

Korralduses loetletud kraavide sulgemise alad asuvad Reiu ja Ura jõe valgalal.

Lisaks neile on Reiu jõe valgalal kraavide sulgemise ehk veerežiimi reguleerimise ehk

taassoostamise projekte juba teostatud 3000 hektaril, sh Kikepera LKA-l ligi 2000 hektaril.

Kavandamisel-projekteerimisel on projekte 6806 hektaril, sh Kikepera LKA-l 3415 ha.

Kokku on Reiu jõe valgalal kraavide sulgemist teostatud ja kavandamisel seega kogunisti 100

ruutkilomeetril ehk 11 protsendil valgala kogupinnast.

Kikepera LKA territoorium on 104 km2.

Suurem osa Kikepera LKA-st on kaetud metsaga (u 83%), rabakoosluste osakaal on 17%. Metsad

on valdavalt kuivenduse mõjuga, praeguseks võimsa kasvuenergia ja hektaritagavaraga 350 – 400

tm uuenenud ökosüsteemis. Isegi keskmine LKA hektaritagavara on 250 tihumeetrit.

LKA kaitsekorralduskavas kavandatud kraavide sulgemise mahtu tuleks kuivendatud metsade

ulatuses vähendada.

Kokkuvõtvalt:

1. Kavandatav kiireloomuline ja väga mastaapne, kuni 100 km2 , suure tagavaraga kuivendatud ja

uuenenud ökosüsteemiga metsade „taassoostamine“ Kikepera LKA-l, teistel hoiualadel ja RB

hüvitusaladel ning selle tagajärjed on põhjalikult läbi kaalumata-prognoosimata nii seal kasvava

metsa tõenäolise hukkumise kui süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi emissiooni põhjustamise

mõttes.

2. Kikepera LKA-l, teistel hoiualadel ja RB hüvitusaladel tehtud ja kavandamisel ca 100 km2

„taassoostamise“ tagajärjed Lähkma, Vaskjõe, Ura, Surju oja ja teiste lisajõgede vesikondade

veerežiimile ning seega summaarses koosmõjus Reiu jõe veerežiimile on siiani kavandajate

vaatlusalast väljas. Samas oli alles möödunud aastavahetusel Reiu jõel viimaste aastakümnete

suurim üleujutus, sh selle peatses RB ületuskohas. Samuti aga ka juba „taassoostatud“ 20 km2

Kikepera LKA vahetus läheduses paiknevas Saunametsa külas.

3. Punktis 2 sisalduv eeldab riigihangete seaduse põhimõtetel riigihankega KSH teostaja leidmist ja

osapoolte seotuse hindamist, vältimaks kraavide sulgemise/taassoostamise/veerežiimi reguleerimise

projektide tellijate, teostajate, projekteerijate, tulemuste kontrollijate RMK, ELF jt, aga ka Saarde

vallavalitsuse huvide konflikti keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel. Asjakohane on küsida

keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta ekspertarvamused lisaks seni kraavide

sulgemise projektidega seotud Tartu Ülikoolile ka Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja

Eesti Teaduste Akadeemia vastavatelt erialateadlastelt.

Eeltoodust tulenevalt ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22, § 6 lg 2 p 22, § 32, Saarde

Vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Reiu jõe ja jõgikonna veerežiimi

mastaapsetele muutustele, sh eeskätt suurvete ajal, tulenevalt Kikepera Looduskaitseala (LKA),

teiste hoiualade ja Rail Balticu (RB) hüvitusalade veerežiimi radikaalsest muutmisest kraavide

sulgemise (nn taassoostamise või veerežiimi reguleerimise) tagajärjel.

2. Teha Keskkonnaametile kui loodus- ja inimese elukeskkonna ohutuse eest vastutavale riigiametile

ettepanek tagada punktis 1 nimetatud KSH nõuetekohane läbiviimine enne kraavide sulgemise

projektidega jätkamist, tehes selle ülesandeks Riigimetsa Majandamise Keskusele ja ELF-le kui

nimetatud projektide tellijatele ja vastutavatele teostajatele.

3. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saarde

Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri-Aija Viik

volikogu aseesimees