maastikutähise paigaldamise kooskõlastamisest RMK maal Kose külas, Jõhvi vallas

Nõusoleku küsimine maastikutähise paigaldamiseks Jõhvi vallas Kose külas

Austatud proua Maris Toomel

Olete pöördunud RMK poole kooskõlastuse saamiseks rekordtähise paigaldamiseks Sanniku

tehisallika (teise nimetusega Kolme nõia kaevu) juurde.

Vallavalitsus võtaks enda kanda tähise korrashoiu ja objekti lähiümbruse heakorra tagamise

(külastustest tuleneva prahi koristamine) ning oleks valmis paigaldama Kose ümbersõidutee

(Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse rajatud, avalikus kasutuses olev Kose-Sirgala tee) äärde

liiklusmärgi, millega keelatakse busside sissesõit piki kinnistu piiri kulgevat metsateed, kuna

asukohas puudub busside ümberkeeramise võimalus.

Metsatee ja piirikraavi ning eraomandis oleva Raja kinnistu (kat nr 13001:001:1319)

ristumispaika paigaldaksite teise liiklusmärgi, millega keelatakse edasine autotransport nii RMK

valduses oleval metsateel kui külgnevale erakinnistule.

Käesolevaga on RMK kavandatava tegevusega põhimõtteliselt nõus.

Teeme ettepaneku "Kose ümbersõit" tee äärde tekitada parkimisvõimaluse, et vältida tupiktee

ülekoormamist või tagumise ümberkeeramise koha autodega ummistumist. Teeäärne parkimisala

ei ole autodele ohtlik kuna tee on piisavalt lai ja kaitseväe transport ei liigu seal pidevalt.

Parkimise võimalus tee ääres on ka praegu olemas kuid vajab piiritlemist.

Lisaks võiks tupiktee lõpus veidi autode ümberkeeramise kohta parandada lisades kruusa ja

kasutuse ajal võiks ka sissesõiduteed seirata, et vajadusel auke ja katendit parandada.

Eramaale viivale teele, maaomanikuga kooskõlastuse järel, võiks seal olemasolevad vanad

roopad kinni ajada ning paigaldatakse autopiire, lisaks võiks panna ka sissesõitu keelava märgi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Puhke

metsaülem

Jõhvi vallavalitsus

Maris Toomel

[email protected]

Teie 7.04.2025 nr 7-5.3/1427-1

Meie 30.04.2025 a nr 3-1.1/2025/2517

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

5038772

TELLIJA: Doomino Arhitektid OÜ

Tallinn, Harjumaa TÖÖ NR. 25243

REKORDITE TÄHISTAMINE IDA-VIRUMAAL

Ida-Viru maakond

EHITUSKONSTRUKTSIOONID

PÕHIPROJEKT

Peainsener: Ilona Taimur (Volitatud ehitusinsener, tase 8)

Kutsetunnistuse nr: 154726

05.2025 | Tallinn

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

SISUKORD 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................................ 3

2 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE .......................................... 8

3 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE LÜHIISELOOMUSTUS .................................................................. 12

4 PAIGALVALATAVAD BETOONKONSTRUKTSIOONID ................................................................... 14

5 TERASKONSTRUKTSIOONID ........................................................................................................ 18

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE SELETUSKIRI

1 ÜLDANDMED

1.1 ÜLDOSA

Käesolev projekt käsitleb kahte tüüpi rajatisi: piiritähis ja rekordi tähis, mis paigaldatakse

erinevatesse paikadesse Ida-Viru maakonnas.

Esitatud on põhilised ja põhimõttelised lahendused, mis võimaldavad saada ettekujutust

kavandatud mahust ja konstruktiivsetest lahendustest. Ehitusprojekti dokumentides esitatud

mahud ei ole detailides lõplikud ja seetõttu ei saa olla hinnakoostamise ainsaks

mahukriteeriumiks. Tuginedes pakkuja professionaalsusele peab ehituspakkumus olema esitatud

lõpliku suurusena, mis on piisav konstruktsiooniosa kavandatud mahus välja ehitamiseks.

Kõik kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis

kehtivaid tootesertifikaate.

Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele ja

tüüpsõlmedele. Kui projektis on antud toote või materjali paigaldussõlme lahendus, siis juhinduda

käesolevast projektist.

Projektis näitena valitud ehitusmaterjalide ja toodete asendamine ning lahenduste muutmine

kooskõlastada projekti autoriga ja Tellijaga ning vajadusel kooskõlastavate ametkondadega.

Töövõtja kohustub esitama omanikujärelvalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nende

tootja poolt väljastatud tehnilised andmed, vastavussertifikaadid, paigaldusjuhendid

(paigaldussõlmed).

Töövõtja kohustub kaetavate tööde osas vormistama koos omanikujärelvalvega kaetud tööde

aktid.

Projekt on koostatud eeldusel, et:

- ehitajal on tööks vastavad oskused ja kogemused;

- tööde teostamise käigus tagatakse nõuetele vastav järelevalve ja kvaliteedikontroll;

- kasutatakse vastavates teostusstandardites, viidatud dokumentides ja/või tootekirjelduste

spetsifitseeritud ehitusmaterjale ja –tooteid;

- konstruktsioone hooldatakse nõuetele vastavalt;

- konstruktsioone ekspluateeritakse vastavalt projektis kirjeldatud eeldustele ja tingimustele.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

Konstruktsioonid projekteeritakse ja ehitatakse nii, et nad ettenähtud kasutusea jooksul, nõutava

töökindluse astmega ning säästlikult taluvad kõiki ehituse ja kasutusea jooksul esineda võivaid

koormusi ja mõjureid ning püsivad ettenähtud otstarbeks kasutuskõlblikena.

Käesolev seletuskiri moodustab konstruktsioonijoonistega ühtse terviku.

Vastuolu korral seletuskirja ja jooniste vahel informeerida sellest projekteerijat ja koos

temaga kontrollida andmete õigsust.

Käesoleva projektlahenduse mittekohasel käsitlemisel või rakendamisel on vajalik projekteerija

eelnev kooskõlastus, selle eiramisel kaotab projektlahendus kehtivuse.

1.2 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Käesolev projektiosa käsitleb mööda Ida-Virumaad paigaldatavate tähiste kandvaid

konstruktsioone.

Käesolevat projekti osa ja teisi nende konstruktsioonide kohta tehtud projekti osasid (eriosad,

arhitektuur,jt) tuleb vaadata ühtse tervikuna. Osade vastuolu korral võtta ühendust vastavate

projektosade tegijatega.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

1.3 ALUSDOKUMENDID

1.3.1 LÄHTEANDMED

- Arhitektuurse osa eelprojekt. Doomino arhitektid OÜ töö, 05.2023. 1.3.2 EHITUSUURINGUD

Ala, kuhu projekteeritavad tähised paigaldatakse, on väga suur. Ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole

läbi viidud iga konkreetse tähise asukohas.

Maa-ameti kodulehel kättesaadavate andmete põhjal võib eeldada, et piirkonnas esinevad

peamiselt liiva, saviliiva ja saviliiv-moreeni tüüpi pinnased. Pinnasevee tase võib varieeruda 0,1

kuni 1,2 meetrini maapinnast.

Soovitatav on täpsustada ehitusgeoloogilised tingimused järgmises projektistaadiumis enne

konstruktsioonide paigaldamist. Vundamentide rajamist turbasele pinnasele tuleb vältida.

1.3.3 NORMDOKUMENDID

Projekti koostamisel on aluseks võetud järgmised põhilised seadused ja õigusaktid:

- Ehitusseadustik. Riigikogu seadus, vastu võetud 01.07.2018;

- Tuleohutuse seadus. Riigikogu seadus, vastu võetud 05.05.2010;

- Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 / 17.07.2015 “Nõuded ehitusprojektile”;

- Siseministri määrus nr 17 /30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 / 11.12.2018 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“;

- Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 / 05.06.2015 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

- Sotsiaalministri määrus nr 42 / 04.03.2002 „Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

- Vabariigi Valitsuse määrus nr 377 / 8.12.1999 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“.

Standardid:

- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.

- EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“.

- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

- EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude

tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“.

- EVS 908-1:2016 „Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis

olev läbipaistmatu piire“.

- EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

- EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

- EVS-EN 1991-1-2:2004 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2:

Üldkoormused. Tulekahjukoormus.

- EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus.

- EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:

Üldkoormused. Tuulekoormus.

- EVS-EN 1991-1-6:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6:

Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused.

- EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

- EVS-EN 1992-1-2:2005 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:

Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus.

- EVS-EN 1993-1-1:2005 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

- EVS-EN 1993-1-2:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:

Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus.

- EVS-EN 1993-1-8:2005 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete

projekteerimine.

- EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5.Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist.

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

- EVS-EN 1995-1-2:2005 Eurokoodeks 5.Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:

Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus.

- EVS-EN 14081-1:2016 Puitkonstruktsioonid. Nelinurkse ristlõikega tugevussorteeritud ehituspuit.

Osa 1: Üldnõuded.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

- EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1:

Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.

- EVS-EN 1996-2:2006 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2:

Projekteerimiskaalutlused, materjalide valimine ja müüritööde teostamine.

- EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1:

Kandeelementide vastavushindamine.

- EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2:

Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele.

- EVS-EN ISO 12944 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje

värvkattesüsteemidega.

- EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine.

- EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus.

-EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

-EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest.

-EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend. Osa 1:

Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire

Juhendid:

- BÜ4 2010 Betoon ja raudbetoon. Betoonpinnad.

- Radooniohutu elamu. Väljaandja OÜ Ehitusteave, Tallinn 2014.

- Materjalitootjate projekteerimisjuhised.

Antud projekt on koostatud teadmisel, et tarindid valmistatakse ja paigaldatakse ning ehitustöid

tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel mainitud määruste, standardite, Eestis kehtivate

ehitusnormide ning Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt. Lisaks eelnevale tuleb juhinduda

kõikidest tehaselise valmistusega elementide, tarindisüsteemide, materjalide tootjate või

turustajate poolsetest juhistest ja eeskirjadest.

Ehitustööde kvaliteet peab vastama Maa RYL2010, Tarindi RYL 2010 nõuetele juhul kui käesolevas

dokumentatsioonis ei ole märgitud teisiti. Tööde tolerantsid peavad vastama kvaliteediklassile II

(normaaltäpsusklass).

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

2 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE

Antud projektis on üritatud välja töötada universaalne konstruktsioonilahendus, mis arvestab

võimalikke koormusolukordi ja pinnase omadusi ning võimaldab konstruktsiooni paigaldada

erinevatesse paikadesse. Konstruktsiooni töökõlblikkus ja vastupidavus peaksid seejuures olema

tagatud.

2.1 PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA

Ehitiste ja objekte projekteeritud kasutusea kategooria ja projekteeritud kasutusiga on määratud

standardi EVS-EN 1990:2002 tabeli 2.1 järgi, mille kohaselt on ehitised projekteeritud kasutusea

kategooria 3 ja vastav projekteeritud kasutusiga 15-30 aastat. Konstruktsioonide tööea jooksul

peavad kandvad tarindid ja tarindiosad säilitama oma töökõlblikkuse.

Ehitise kavandatava tööea tagamise eelduseks on:

- Projekti järgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö

teostamise nõudeid ning ehitust on nõuetekohaselt kontrollitud ja dokumenteeritud.

- Ehitise, tarindite sihipärane kasutamine ja nõuetekohane hooldus, sh. toodete valmistaja juhiste

järgimine.

2.2 TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS

Tagajärgede klass CC1 (EVS-EN 1990:2002/pt B.3.1 kerged tagajärjed)

Töökindlusklass RC1 (EVS-EN 1990:2002/pt B.3.2)

2.3 TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVEKLASS

Projekteerimise järelevalve DSL2 (EVS-EN 1990:2002/pt B.4; tavaline järelevalve)

Ehitusaegne järelevalve IL2 (EVS-EN 1990:2002/pt B.4; tavaline järelevalve)

2.4 KOORMUSED

Objekte ja ehitiste mõjuvad vertikaalkoormused on konstruktsiooni omakaal, kasuskoormus,

lumekoormus, tuulekoormus ja alalised koormused mittekandvatest pealiskihtidest, viimistlusest,

kergvaheseintest ning tehnoseadmetest. Horisontaalne koormus on tuulekoormus.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

2.4.1 KASUSKOORMUSED, TEHNOLOOGILISED JA SEADMETE KOORMUSED

Kasuskoormusi kui selliseid ei ole.

2.4.2 LUMEKOORMUS

Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 kN/m2

2.4.3 TUULEKOORMUS

Standardi EVS-EN 1991-1-4:2007 alusel tuulekoormuse määramisel on arvestatud tuule mereäärse

baaskiiruse väärtusega, vb,0 = 23 m/s ja maastikutüübiga 0 (Meri või kalda piirkond, mis on avatud

merele) ning ehitise max arvutuskõrgusega ~2,3 m. Tuule tippkiirusrõhk qp(3,0)=0,75 kN/m2.

Tuulekoormuse arvutus vastab standardile. Arvutustes on arvestatud ka tuule dünaamiline

mõjuga.

2.4.4 OMAKAALUKOORMUSED / EVS-EN 1991-1-1:2002

Vastavalt konstruktsioonidele.

2.4.5 KOORMUSTE TÄHTSAMAD OSAVARUTEGURID JA KOORMUSKOMBINATSIOONID /

EVS-EN 1990:2002

Kõik p 6.2.5 antud koormused on normatiivsed. Nende koormuste arvutusväärtused leitakse

vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002, korrutades normatiivsed väärtused osavaruteguritega:

- Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,20

- Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,50

- Alalised koormused (soodne mõju) γG=0,90

Arvutustes kasutatavad kande- ja kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonid moodustatakse

vastavalt standardile. Antud hoone puhul on kasutuspiirseisundi kombinatsiooniks üldjuhul

normkombinatsioon.

2.5 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TOLERANTSI- JA KVALITEEDIKLASSID

Tolerantsiklassid:

Üldised nõuded:

- „Tarindi RYL 2010, „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid“,

EestiEhitusteabe Fond, Tallinn, 2012;

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

Raudbetoonkonstruktsioonid:

- Jälgida Eesti standardis EVS-ENV 13670-1:2010 esitatud nõudeid ja tolerantside väärtuseid,

samuti Hea Ehitustava nõudeid .

- Geomeetrilised tolerantsid vastavalt standardile EVS-EN 13670:2010

- Konstruktsioonid kuuluvad 2. järelevalveklassi ja nendele on kohaldatud 1. tolerantsiklassi

nõuded (normaaltolerantsid) vastavalt standardile EVS-EN 13670:2010.

- Nähtavate betoonpindade kvaliteet peab vastama BÜ4 Betoon ja raudbetoon. Betooni

pinnad klassi A nõuetele.

Mittenähtavate betoonpindade kvaliteet peab vastama BÜ4 klassi C nõuetele.

Teraskonstruktsioonid:

- Lubatud tolerantside arvväärtused lähtuvad EVS 1090-1:2009 nõuetest, kui ei ole käesolevas

peatükis määratud teisiti.

Kvaliteediklassid:

Hoone kuulub kvaliteediklassi 1 vastavalt Tarindi RYL 2010 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded.

Hoone kande- ja piirdetarindid“ lk.19.

Nõuded raudbetoonkonstruktsioonide pindadele vastavalt BÜ4 Betoon ja raudbetoon. Betooni

pinnad juhistele.

2.6 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE KESKKONNAKLASSID

Raudbetoonkonstruktsioonid:

Raudbetooni kestvus ja armatuuri korrosioonikaitse tagatakse keskkonnaklassile vastava betooni

tugevusklassi ja betoonkaitsekihiga. Keskkonnaklasside kirjeldused on järgmised (vastavalt

standardile EVS-EN 1992-1-1:2005):

− vundamendid XC2;

− tarindid välistingimustes vastavalt keskkonnaklassile XC4+XS1+XF4+KK4 (välispinnad kaldal

või selle lähedal asuvad konstruktsioonid, pritsmete tsoonis asuvad külma mõjule avatud

mererajatised).

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

Teraskonstruktsioonid:

Korrosioonikaitse tagatakse konstruktsiooni pinna eeltöötluse (puhastamise) ja sobiva värvimise

või tsinkimisega. Värvi tüüp ja värvikihi vajalik paksus olenevad konstruktsiooni töökeskkonna

korrosiooniohtlikkusest. Keskkonnaklasside kirjeldused on järgmised (vastavalt standardile EVS-EN

ISO 12944-2:2017):

- väliskeskkonnas olevad terastarindid vastavalt keskkonnaklassile C3 (mõõdukas);

- väliskeskkonnas olevad maapinnaga kokkupuutuvad terastarindid vastavalt keskkonnaklassile C4

(agressiivne).

Vastavalt standardile EVS-EN 12944 on terastarindite korrosioonikaitse oodatav kestvusklass väga

kõrge H (rohkem, kui 15 aastat).

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

3 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE LÜHIISELOOMUSTUS

Projekteeritavad objektid paiknevad hajutatult üle kogu Ida-Viru maakonna. Maapealsed

konstruktsioonid lahendatakse tehases valmistatavate raudbetoonkonstruktsioonidena,

arvestades neile esitatavaid kõrgeid nõudeid ja arhitektuurseid vorme. Maa-alused

konstruktsioonid on raudbetoonist madalvundamendid, mille ülesandeks on nii rajatiste

toestamine kui ka nende stabiilsuse tagamine.

3.1 MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID

3.1.1 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED, PINNASE OMADUSED

Vaata antus seletuskirja p 1.3.2.

Projekteerimisel on arvestatud liivase pinnase lubatud survega qu=150...250 N/m2.

Piirkonna külmumissügavus on ca. 1,20 meetrit, lumest lahti hoitavatel teedel ja platsidel võib

pinnas talvisel ajal külmuda kuni 2 meetri sügavuseni. Kuni kandva kihini tuleb täitepinnas

eemaldada. Vundamentide alla tehakse minimaalselt 200mm paksused killustikalused.

Ehitustöödel tuleb arvestada veetaseme kõrguslike muutustega, mis sõltuvad aastaajast ja

sademete hulgast. Samuti tuleb olla ettevaatlik pinnase võimaliku heljundumise ja leondumise

suhtes.

3.2 VUNDAMENDID

Objektide vundamentideks on kas lint-, või postvundamendid. Vundamentide süvistussügavus on

1,2m.

Vundamentide betooni mark on C30/37 ja keskkonnaklass XC2. Armeerimiseks kasutatakse B500B

armatuurterast. Armatuuri kaitsekiht cnom= 35mm, alt 50mm.

Täitmistöid talvistes tingimustes tehes järgitakse RIL 132 punkti 7.15.

Betoneerimisel tuleb jälgida, et armatuurvardad püsiksid õiges asendis. Järelhooldus hõlmab

eelkõige betooni niisutamist (kastmist), et tagada selle piisav tugevnemine.

Betoonivalu ja järelhoolduse ajal peab betooni pinnal valitsev õhutemperatuur olema vähemalt

+5 °C.

3.2.1 ERIMEETMED

Erimeetmete vajadust eelprojekti etapis ette näha pole.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

3.3 MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID

Maapealsed konstruktsioonid on kirjeldatud p 3.

Monteeritavate kujundite vajalikud vuugid täpsustatakse järgmises projektistaadiumis, lähtudes

tootja tootmis- ja transpordivõimalustest.

Maapealseid monteeritavaid konstruktsioone värvitakse vastavalt arhitektuuriprojektile.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

4 PAIGALVALATAVAD BETOONKONSTRUKTSIOONID

4.1 BETOON

Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206:2014+A1:2016 nõuetele.

Raudbetooni kestvus ja armatuuri korrosioonikaitse tagatakse keskkonnaklassile vastava betooni

tugevusklassi ja betoonkaitsekihiga.

Betoonimassi maksimaalne vesi-tsemendisuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja

ohusisaldusprotsent määratakse tarindi keskkonna ja külmakindluse klassist lähtuvalt.

Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded

oleksid taidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vahe mahus kahanev.

Kohtades, kus betoonimassi tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmed ja sarruse tihedus või

suur hulk) on otstarbekas kasutada isetihenduvaid betoonisegusid.

Kontroll betooni omaduste üle peab vastama kehtivatele nõuetele. Vajalikud testid ja uuringud

kasutatud betooni märgi ja tugevuse hindamiseks tuleb teha vastavalt normidele EVS-EN 12350-

1:2009, EVS-EN 12390-3:2009 ning EVS-EN 12504-1:2009.

Värsket betoonisegu tuleb hoida leondumise ja läbikülmumise eest. Külma ilmaga tuleb betoonis

kasutatav täiteaine ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi

temperatuuri vähemalt +5°C. Paigaldatud betoonisegu soojendamist jätkatakse senikaua, kuni

betoonimass saavutab projektijärgse tugevuse, mis on vajalik lahtirakestamiseks. Lahtirakestatud

ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu

aeglustumisega külmas keskkonnas.

Betoonkonstruktsioonidele rakendatav hooldusklass on 4. hooldusklass (EVS-EN 13670:2010).

Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on

saavutanud kuubikulise survetugevuse vähemalt fCKcub=6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja

koormata omakaaluga alates 70% projektsest tugevusest (kui joonisel ei ole öeldud teisiti).

Tarindite purunemise või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik

ajutine toestus.

Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse

sõltuvalt keskkonna tingimustest ja betooni kivinemise kiirusest.

Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja

ilma katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Niisutamiseks kasutatava vee temperatuur peab olema

sama, mis tarduval betoonil.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

4.2 SARRUS

4.2.1 MATERJALID

- Sarrusteras peab vastama ehitustööde projekti nõuetele. Omadusi tuleb katsetada ja

dokumenteerida vastavalt standardile EN 10080. Samad nõuded rakenduvad ka sarrusena

kasutatavale roostevabale terasele, kui ehitustööde projektis ei ole öeldud teisiti.

-Iga toode peab olema selgesti tuvastatav.

- Tuleb kasutada ehitustoode projektis kindlaksmääratud ankurdusseadmeid ja jätkudetaile.

- Sarruse pinnal ei tohi olla lahtist roostet ega kahjulikke aineid, mis võiksid kahjustada terast,

betooni voi nendevahelist naket. Kerge pinnarooste on vastuvõetav.

- Galvaanitud sarruse kasutamisel peab tsingitud pinnakatte passiivsus olema piisav, et vältida

tsemendiga reageerimist. Vastasel korral tuleb betooni valmistamisel kasutada tsementi, millel ei

ole kahjulikku mõju betooni ja galvaanitud sarruse vahelisele nakkele.

- Sarrusena võib kasutada ka terasest erinevaid materjale, nagu komposiitsüsinik-, klaas- või

aramiidkiudu, kuid nende sobivus peab olema toestatud ja vastama ehitustoode projektis antud

nõuetele.

-Sarrusele määratletud kaitsekihi tagamiseks tuleb kasutada sobivaid tugesid ja vahetükke.

Tsemendipõhised vahetükid peaksid olema vähemalt sama tugevad ja tagama vähemalt

samaväärse sarruse korrosioonikaitse kui konstruktsiooni valamisel kasutatud betoon.

4.2.2 SARRUSE PAINUTAMINE, LÕIKAMINE, TRANSPORT JA LADUSTAMINE

- Sarrust tuleb lõigata ja painutada vastavalt ehitustööde projektile: painutatud varrastel ei tohi

olla pragusid ega teisi kahjustusi. Seejuures rakenduvad järgmised nõuded:

a) painutamine peab toimuma ühe tööoperatsioonina. Automaatse painutusmasina kasutamisel

võib painutamine toimuda pidevalt või astmeliselt;

b) madalamal temperatuuril kuni miinus 5 °C võib terast painutada ainult siis, kui see on

ehitustoode projektis ette nähtud ja painutamisel peetakse kinni täiendavatest

ettevaatusabinõudest;

c) varraste kuumpainutus on lubatud ainult siis, kui see on ehitustoode projektis ette nähtud.

- Varraste painutamisel kasutatava painutusspindli läbimõõt peab vastama ehitustööde projektile.

- Keevissarruse ja -võrkude keevitamisjärgsel painutamisel peab kasutatava painutusspindli

läbimõõt vastama ehitustoode projektile.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

- Sarrusterasest vardaid, keevisvõrke ja karkasse ei tohi transpordil, ladustamisel (pinnasest

eemal), käitlemisel ja paigaldamisel vigastada.

- Painutatud varraste sirgestamine on lubatud, kui see on ehitustööde projektis ette nähtud ja kui:

a) esmasel painutamisel kasutatud painutusspindli läbimõõt on vähemalt kaks korda suurem kui

antud terase puhul lubatav spindli minimaalne läbimõõt, kui just väiksema läbimõõduga spindel ei

ole standardi EN 10080 kohase tagasipaindekatse põhjal dokumenteeritud;

b) väiksema läbimõõduga spindel on standardi EN 10080 tagasipaindekatse põhjal

dokumenteeritud, peaks tegelikult kasutatava spindli läbimõõt olema tagasipaindekatsel

kasutatud spindli läbimõõdust vähemalt 1,3 korda suurem;

c) kasutatakse kohtpingete tekkimist piiravat eriseadet;

d) kasutatakse sirgestamiskorda;

e) kontrollitakse, et sirgestatud varrastel ei oleks pragusid ega teisi kahjustusi.

Vihti keritud sarrust võib kasutada ainult siis, kui on olemas sirgestamiseks sobivad seadmed ja

kasutatav menetlus vastab valmistaja juhistele. Lahtikeritud ja sirgestatud vardad peavad

standardi EN 10080 kohasel katsetamisel vastama asjakohastes standardites sarrusele

esitatavatele nõuetele.

4.2.3 KEEVITAMINE

-Kui ehitustööde projektis ei ole sätestatud teisiti, on standardis EN 10080 keevitatavaks liigitatud

sarrusterase keevitamine lubatud.

- Kui ehitustööde projektis ei ole sätestatud teisiti, peab kandvate keevisliidete sarrusterase

keevitus, nii omavahel kui ka konstruktsiooniterasega, vastama ehitustööde projektile ja

standardile EN ISO 17660-1.

- Kui ehitustööde projektis ei ole sätestatud teisiti, on mittekandvates keevisliidetes standardile EN

ISO 17660-2 vastav punktkeevitus lubatud.

4.2.4 JÄTKUD

- Sarrus tuleb paigaldada vastavalt ehitustööde projektile, mis peab sisaldama üksikasjalikke

andmeid kaitsekihi, asetuse, jätkude, ülekatete, ülekatete pikkuse ja varraste paigutuse kohta.

- Seal, kus see on ehitustööde projektis lubatud, võib sarruse paigaldada jooksvates meetrites. Sel

juhul peavad jätkud olema õigesti jaotatud, samas lõikes võib jätkata maksimaalselt 25%

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

varrastest ja järgnevate jätkude vahekaugus pikisuunas ei tohiks olla väiksem kui ülekatte pikkus.

Ülekatte minimaalne pikkus peab olema sedastatud.

- Sarrus tuleb kinnitada ja kaitsta nii, et sarruse lõppasend jääks standardis antud tolerantside

piiresse. Sarruse paigaldamisel võib kasutada sidumistraati või punktkeevitust. Kui pole teisiti

määratletud, peaksid ülekattega vardad olema omavahel kontaktis ning talades ja postides kokku

seotud.

- Määratletav kaitsekihi paksus esitatakse nimiväärtusena cnom ja see kehtib mis tahes sarruse,

sealhulgas ka võimaliku montaažisarruse pinna kohta.

4.3 TOESTIK JA RAKETIS

Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha korduvalt betoneerimist taluvast (kujupüsivast)

materjalist, mis tagab konstruktsioonile esitatavate tolerantsi, pinnasileduse ja tugevusnõuete

täitmise. Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi.

Lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi baseeruda mineraalõlidel.

Vahtpolüstürooli soojustuskihile või muule pehmele konstruktsioonipinnale tehtavad raketised

peavad olema sellised, et ei vigastaks ega kahjustaks soojaisolatsiooni.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

5 TERASKONSTRUKTSIOONID

5.1 ÜLDIST

Antud seletuskirja osa on koostatud terasest konstruktsioonide ja ehitise osade valmistamis- ning

kvaliteedinõuete selgitamiseks, mis projekteeritakse ja valmistatakse lähtuvalt

konstruktsioonijoonistest.

Teraskonstruktsioonide ehitamisel (sealhulgas elementide loikamine, painutamine, töötlemine,

koostamine ja keevitamine) jälgida standardis EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 esitatud nõudeid ja

tolerantside väärtuseid.

Tarindid projekteeritakse, valmistatakse ja paigaldatakse kehtivate või seletuskirjas mainitud

määruste, normide ning hea ehitustava kohaselt, järgides vastavate ametiisikute ja projekteerija

nõudeid.

Teraselementide gabariidi-ja detailijoonised (koos seletuskirja üldnõuetega) on aluseks vajadusel

nende tootejooniste koostamiseks.

Teraskonstruktsioonide kooste- ja paigaldustöödel tuleb järgida Ehitustoode üldiseid

kvaliteedinõudeid TarindiRYL2010.

5.2 KESKKONNATINGIMUSED JA MATERJALID

Kõik ilmastiku käes olevad konstruktsioonid kuuluvad kõrgesse keskkonna saasteklassi C3 ( H)

kauakestev (standard ISO/FDIS 12944-2); kütmata sisekeskkonnas olevad terastarindid vastavalt

Kasutatavate teraselementide ja -toorikute materjalid on järgmised:

• toruprofiilid ja kinnituslehed min S355;

• valtsprofiilid S355, kui joonistel ei ole teisiti näidatud;

• sõlmlehtede terase klass vastav põhimaterjalile.

Välispiirete soojustuskihis paiknevad või seda läbivad terasprofiilid ja elemendid ning nende

kinnitid peavad olema kuum tsingitud. Kõik teraselemendid peavad olema suletud.

5.3 TOLERANTSID

Teraskonstruktsioonide tolerantside määramisel juhindutakse normidest:

EVS-EN 1090-1:2009 + A1:2011 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1:

Kandeelementide vastavushindamine“,

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

EVS-EN 1090-2:2008 + A1:2011 “Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2:

Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele“.

Nimetatud tolerantsid on kasutamiseks kõigi terastarindite valmistamisel v.a. juhtudel, kui

joonistel näidatakse teisiti.

5.4 KEEVISLIITED

Ehitusplatsil tehtavate keevisliidete juures tuleb järgida Soome ehitusseadustiku osa B7 p. 9.4 ja

standardi SFS 3200 p. 4.34 ja 4.4 nõudeid. Keevisliited peavad vastama vähemalt klassile WC

standardi SFS 2379 järgi. Keevitustööde tegijalt eeldatakse standarditele vastavat pädevust

(nelikanttorudest konstruktsioonide koostajal standardis EN-287-1 kirjeldatud pädevus);

tingimused keevitustööde tegemisel ehitusplatsil peavad olema sellised, et oleks täidetavad kõik

etteantud tugevus- ja kvaliteeditingimused. Keevistööd tehakse sellises järjekorras, et oleks

minimiseeritud keevitamisel tekkivate pingete ja kujumuutuste negatiivne mõju. Keevitatavad

elemendid tuleb soojendada temperatuurini ca +40°C vähemalt 75mm ulatuses ühenduskohast

juhul, kui elemendi pind on niiske või konstruktsiooni temperatuur on alla +5°C.

Keeviselektroodide mark peab vastama liidetavate elementide terase margile. Keevisühendused

puhastatakse šlakist ja krunditakse või kaevatakse keskkonnaklassile vastava tsinkprotektoriga.

5.5 POLTUHENDUSED

Ehitusplatsil tehtavate poltliidete juures tuleb järgida Soome ehitusseadustiku osa B7 p. 9.3 ja

standardi SFS 3200 p. 4.3 nõudeid ja EVS-EN 15048-1:2007 Mitte- eelkoormatud ehituslikud

kinnitusmehhanismid. osa 1: Üldnõuded.

Kruvid, mutrid ja seibid peavad vastama standardite SFS 2042, SFS 2043, SFS 2777, SFS 2772, SFS

4777, SFS 4778 või SFS-/SO 898/2 nõuetele.

Väliskeskkonnas (C3) paiknevad poltliited tehakse kuumtsingitud või eriterasest poltidega, mis

peavad vastama standardile SFS 4449.

Siseruumides, kus ei ole korrosiooniohtu, võib käsutada elektriliselt tsingitudpolte, kruvisid

(elektritsinkimine vastavalt standardile SFS 4405).

Seibide materjal peab olema selline, et liitekohas ei tekiks korrosiooniohtu. Seibide mõõtmed ja

tugevus peavad vastama Soome ehitusseadistiku osa 67 nõuetele.

Lisaks tuleb jälgida, et:

• mutrite all tuleb alati kasutada seibe,

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

• poldi pea peab paiknema õhema ühendatava elemendi pool,

• poldi pea alla peab olema seib, kui polti pingutatakse pea poolt või poldi peapoolne ava on

ovaalne,

• kui liitekohas on rohkem kui kaks polti, tuleb neid pingutada „risti“ ning peale viimase paari

pingutamist kontrollida kõikide liites olevate poltide pingutust, tuleb veenduda, et

• liitekoht oleks ühtlaselt kokku surutud; kui liitel pole piisavat tihedust, tuleb ühendust

korrigeerida.

5.6 KORROSIOONIKAITSE JA VIIMISTLUS

Elementide ja konstruktsioonide korrosioonikaitse ning viimistlus tehakse vastavalt nende

kuulumisele tähistatud keskkonna saasteklassi. Ehitusplatsile toodavad teraselemendid peavad

olema krunditud (tehase alusvärv ca 15µm kihina).

Pärast elementide ühendamist ja vajalike keevisliidete tegemist ehitusplatsil pinnad puhastatakse

roostest, õlist, rasvast ja ebatasasusest.

Ehitusplatsil tehtavatel värvimistöödel peab õhu suhteline niiskus alla 80% ning temperatuur

min +5°C (kuid vähemalt 3°C kastepunktist ülalpool). Värvimistemperatuuri tuleb täpsustada

lähtuvalt kasutava värvi valmistaja juhendist.

Näitena esitatud värvimissüsteemid:

Keskkonnaklassi C1 kuuluvate teraselementidele käsitlusvajadus:

• puhastusaste (aluspinna ettevalmistus) Sa 2 Vz (standard ISO/FDIS 12944-2);

• alus(krunt-)värv EP 1 …2 kihti, koguspaksusega min 80 µm (standard ISO/FDIS 12944-5);

• kättevärv EP, PUR 1 …2 kihti, kogupaksusega min 120 µm (standard ISO/FDIS 12944-5);

Keskkonnaklassi C2 kuuluvate teraselementide käsitlus vajadus:

• puhastusaste (aluspinna ettevalmistus) Sa 2 14 standard ISO/FDIS 12944-2);

• alus (krunt-)värv EP 1 …2 kihti, kogupaksusega min80 µm (standard ISO/FDIS 12944-5);

• kättevärv EP 2..3 kihti, kogupaksusega min 120 µm (standard ISO/FDIS 12944-5).

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

5.7 MATERJALID

5.7.1 EHITUSPUIT

Kasutatav ehituspuit peab vastama peatüki alguses esitatud standardite nõuetele. Puitu

võib asendada teiste samaväärsete või kõrgema kvaliteedinõuetega puidu vastu standardite

järgi. Puiduga peab kaasnema materjali tõendav standardikohane sertifikaat.

5.7.2 POLDID, NAELAD, NAELPLAADID

Liidetes kasutatakse tavalisest ehitusterasest ühendusdetaile ja polte joonistel määratud

tugevusklassiga, mille korrosioonikaitse nõuded peavad vastama normile EN 10147. Kasutatavate

ogaplaatide tugevus/kandevõime omadused peavad olema esitatud EVS-EN 1075 nõuete kohaselt.

Kõik terasest ehitusdetailid on kuumtsingitud. Tsingikihi minimaalne paksus on 126 µm.

5.8 TOODETE VALMISTAMINE

5.8.1 ÜLDIST

Puitkonstruktsioonide kasutusklass: 3. klass.

Kõik antud mõõtmed on teoreetilised. Valmistamisel tuleb arvestada vajalikke paigaldustolerantse

ja kasutatava puidu niiskusesisaldust Samuti tuleb arvestada konkreetsete ehitustingimustega.

Fassaadil kasutatav puit peab olema hööveldatud ja immutatud.

5.8.2 LIITED

Koostetööd tuleb teha vastavuses üldtunnustatud hea töö tavadele.

Polt- ja naelplaat-liidete tegemisel tuleb järgida valmistajatehase sisenorme ja kasutatavate

liiteelementide valmistaja juhiseid.

Liited peavad taluma projektikohaseid koormusi ja nende kombinatsioone.

Kõik valmistooted tuleb varustada kokkulepitud markeeringuga. Markeering kantakse

tootele kinnitatud metall-lehele või tembeldatakse nähtavas kohas.

5.8.3 PINNATÖÖTLUS

Puittoodete pinnad peavad olema töödeldud vastavalt keskkonnaklassile, vajadusel

tulekaitsenõuetele ning täiendavalt lähtuvalt arhitektuuri ja/või sisekujunduse nõuetest värvitud.

Telija: Doomino Arhitektid OÜ Töö nr. 25243 Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt. 05.2025

STYB Projekt OÜ | Reg.kood 14900983, tel +372 503 8365, [email protected], www.styb.ee MTR number EEP004358

5.9 TRANSPORT, LADUSTAMINE JA PAIGALDUS

5.9.1 TRANSPORT JA LADUSTAMINE

Puitkonstruktsioone tuleb transportida selliselt, et ei tekkiks jäävaid deformatsioone ega

vigastusi.

Konstruktsioone tuleb hoida nii puhtana kui võimalik ja kaitsta niiskumise eest.

Kui konstruktsioonid on varustatud paigaldamiseks vajalike poltidega, tuleb nende keermestatud

osi kaitsta mehaaniliste vigastuste eest.

5.9.2 PAIGALDAMINE

Paigaldamisaegne konstruktsiooniosade stabiilsus peab olema tagatud

Vajadusel tuleb kasutada ajutisi tugistusi ja kinnitusi.

Kinnitused ja ühendused peavad olema lõplikud - projektikohased -, terasosad katta

vajadusel korrosioonikaitse värvi vms.

Konstruktsioone võib püstitamisel deformeerida, kui see on hädavajalik ja ei tekita tarindis

lubamatuid pingeid.

Valmis konstruktsioonid kaitsta ilmastikumõjude eest.

5.9.3 KONTROLL EHITUSPLATSIL

Valmistarindite paiknemise, horisontaalsuse/vertikaalsuse kohta koostatakse mõõtmisakt.

Tellija nõudmisel tuleb toodete valmistajal esitada täiendavalt:

− kasutatud materjalide sertifikaadid;

− akti katsetestide tulemuste kohta;

− ülesmõõtmis(teostus) joonised.

MAAPIND ±0.000

50 0

45 0

25 0 10

00 ...1

20 0

250 6900 250 7400

KUJU MOODUS VT ARH-OSA

~-1.000...1.200

PIIRITÄHIS (VAADE) 1:50

MV-01

2 2

1 1 1 1

40 0..

.60 012

00

MAAPIND ±0.000

30 0

45 0

25 0

~1 00

0

~-1.000

REKORDI TÄHIS (VAADE) 1:50

500 250 1000

250

MV-02

22 00

KUJU MOODUS VT ARH-OSA

3 3

B

B

65 370 65

1

Arv KuupäevProjekteerisMuudatuse kirjeldusMuudatus

PÕHIPROJEKT EK

1:50

28.05.2025

EK-5-01

25-243DOOMINO ARHITEKTID OÜ

IDA-VIRUMAA TÄHISTE KUJUD

MAAKONNA TÄHISED

IDA-VIRU MAAKOND

JUHISED

1. KÕRGUSMÄRGID JOONISEL ON SUHTELISED. SUHTELISELE KÕRGUSMÄRGILE ±0.000 VASTAV ABSOLUUTNE KÕRGUSMÄRK MÄÄRATA ASUKOHA JÄRGI. TÄPSUSTADA ARH- JA AS-OSA JÄRGI.

2. NB! KÕIK JOONISEL ANTUD NÄHTAVATE KONSTRUKTSIOONIDE MÕÕDUD KONTROLLIDA ÜLE JA TÄPSUSTADA ARH-OSA JÄRGI, ENNE TÖÖDE TEOSTAMIST.

3. EHITUSAEGSED TOED JA KINNITUSED KUULUVAD EHITAJA ÜLESANNETE HULKA. 4. KÕIK MÕÕTMED ON MILLIMEETRITES, KUI JOONISEL EI OLE NÄIDATUD TEISITI. 5. KUJUD ASUVAD ERINEVATES IDA-VIRUMAA KOHTADES. ASUKOHAD TÄPSUSTADA ARH- JA AS-OSA JÄRGI.

VUNDAMENDID 6. VUNDAMENTIDE LAHENDUS TÄPSUSTADA PROJEKTEERIJAGA PÄRAST KAEVIKU AVAMIST. VÄLTIDA TURBASELE

PINNASELE RAJAMIST! 7. GEOTEHNIKA ARUANDED PUUDUVAD. MAA-AMETI KODULEHEKÜLJEL ON VÕIMALIK SAADA ORIENTEERUVAD NÄITAJAD,

MILLEST LÄHTUVALT ANTUD ALAL ON TEGEMIST LIIVASE PINNASEGA. 8. PROJEKTEERIMISEL ON ARVESTATUD LIIVASE PINNASE LUBATUD SURVEGA qu=150...250 N/m2. 9. GEOLOOGIAST KÕRVALEKALDUVATE KIHTIDE ILMNEMISEL TEAVITADA PROJEKTEERIJAT SEISUKOHA VÕTUKS JA

VÕIMALIKU LAHENDUSE MUUTMISE JAOKS. 10. VUNDEERIMISTÖID ON SOOVITAV TEOSTADA SADEMETEVAESEMAL AASTAAJAL, MIL PINNASEVEETASE ON

MADALSEISUS. VAJADUSEL PINNASEVEE ALANDAMISE TÖÖMAAL ORGANISEERIB EHITUSE TÖÖVÕTJA. 11. VUNDAMENDID RAJADA LIIVALE. JUHUL KUI LIIVA KIHT ASUB MADALAMAL KUI PROJEKTEERITUD VUNDAMENT, TULEB

LIIVANI PINNAST EEMALDADA. VUNDAMENDI ALUSEKS KASUTADA TIHENDATUD (98%, E1>60MN/m2) KILLUSTIKPATJA PAKSUSEGA min 200mm. TÄITE PEALMINE KIHT (ca.100mm) PEAB KOOSNEMA PEENEFRAKTSIOONILISEST KILLUSTIKUST (nt põhifraktsioon 0/32 kiilutud fraktsiooniga 0/12).

12. EHITUSTÖÖDE AJAL TULEB VÄLTIDA PINNASE KÜLMUMIST KONSTRUKTSIOONIDE ALL. 13. VUNDAMENTIDE TEGEMISEL EI TOHI VIGASTADA OLEMASOLEVAID MAA-ALUSEID KOMMUNIKATSIOONITRASSE!

BETOON 14. BETOONI TUGEVUSKLASS /EVS-EN 206-1, KUI JOONISEL POLE NÄIDATUD TEISITI:

- C30/37 MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID; - C30/37 MAAPEALSED KONSTRRUKTSIOONID.

14. BETOONI KESKKONNAKLASS / EVS-EN 206-1, KUI JOONISEL POLE NÄIDATUD TEISITI: - XC2 MAA-ALUSED VUNDAMENDID; - XC4+XS1+XF4+KK4 MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID.

15. BETOONI KOOSTIS PEAB VASTAMA KESKKONNAKLASSI NÕUETELE. 16. BETOONKONSTUKTSIOONIDE VALMISTAMISE JA MONTEERIMISE TOLERANTSID PEAVAD VASTAMA

NORMAALTOLERANTSIDE EHK KLASS 1 NÕUETELE / EVS-EN 13670. 17. BETOONTARINDITE PÜSTITAMISEL JÄLGIDA JUHENDMATERJALI BÜ2:2006 PEATÜKK 4 JA 5 NÕUDEID. 18. BETONEERIMINE PEAB TOIMUMA ÜHTLASELT KIHTIDE KAUPA TIHENDADES. VIBRAATORIT EI TOHI KASUTADA BETOONI

TEISALDAMISEKS RAKETISE SEES. 19. SARRUSE NIMIKAITSEKIHT cnom PÕHJAS 50 mm, KÜLJELT 35 mm, MUJAL 35mm / EVS-EN 1992-1-1, KUI JOONISEL POLE

NÄIDATUD TEISITI. 20. BETOONPINDADE VIIMISTLUS / BÜ4, TÄPSUSTADA ARH-OSA JÄRGI:

- NÄHTAVALE JÄÄVAD VORMIPINNAD - RAKETISEPIND MUO A; - NÄHTAVALE JÄÄVAD PEALISPINNAD - RAKETISEPIND MUO C.

21. BETOONI KÜLGPINDADE LAHTIRAKESTAMIST VÕIB ALUSTADA, KUI BETOON ON SAAVUTATUD 70% PROJEKTSEST TUGEVUSEST JA KOORMATA OMAKAALUGA, KUI BETOON ON SAAVUTANUD 100% PROJEKTSEST TUGEVUSEST.

22. SARRUSE KLASS T=B500B / EVS-EN 10080. 23. SARRUSE PAINUTUSSPINDLI MINIMAALNE LÄBIMÕÕT VASTAVALT EVS-EN 1992-1-1:2005. 24. ÜHES LÕIKES TOHIB JÄTKATA 1/3 PIKISARRUSEST. ARMATUURI ÜLEKATE JÄTKAMISEL 40*Ø, KUI ÜHES RISTLÕIKES

JÄTKATUD 25% ARMATUURIST, KÕIKIDE VARRASTE JÄTKAMISEL ÜLEKATE 60*Ø. 25. NÄHTAVAD NURGAD FAASIDA MINIMMALSELT VÕIMLAIKULT 5x5mm VÕI 10x10mm; FAASIDE VAJADUS, SUURUS JA

PAIKNEMINE TÄPSUSTADA ARH-OSA JÄRGI. 26. MONOL. KONSTRUKTSIOONIDE MÕÕTMETE LUBATUD TOLERANTSID PEAVAD VASTAMA EVS-ENV 13670-2010 STANDARDI

NÕUETELE. MONOL. KONSTRUKTSIOONIDE EHITAMISEKS KASUTATAVATE MATERJALIDE JÄRELVALVE JA EHITUSTÖÖDE JÄRELVALVE PEAB VASTAMA ANTUD STANDARDI 2. JÄRELVALVEKLASSI NÕUETELE. TÖÖDE TEOSTAMISEL JÄRGIDA KA Maa-RYL2010 JA Tarindi-RYL2010 NÕUDEID (KUI POLE VASTUOLUS). - RISTLÕIGETE MÕÕTMETE LUBATUD KÕRVALEKALLE HOONE TELGEDEST horisontaalsuunas ±20 mm; - ÜLAOSA KÕRGUSMÄRGI LUBATUD KÕRVALEKALLE ±10mm.

27. ANKRUPOLDID ON VALITUD KATALOOGI "TERÄSPEIKKO" JÄRGI VÕI ANALOOGILISED. ANKRUPOLTIDE LUBATUD PAIGALDUSTOLERANTSID: - kõrvalekalle poldirühmas ±2 mm; - poldirühma tsentri kõrvalekalle teoreetilisest asukohast ±5 mm; - kõrvalekalle vertikaalsuunas ±10 mm.

28. MAAPEALNE BETOONOSA ON MONTEERITAV. VUUKIDE VAJADUDS TÄPSUSTADA PROJEKTI JÄRGMISES STAADIUMIS. 29. MAAPEALSETE KONSTRUKTSIOONIDE VÄRV VASTAVALT ARHITEKTUURIPROJEKTILE. 30. SOKLIOSA KÕRGUS ON MUUTUV. VT ARH-OSA. 31. ANTUD JOONIS VAATA KOOS JOONISTEGA EK-7-01,...-03.

250 6900 250 7400

A

A

B

B

15 0

50 0

35 0

50 40

0 50

10 00

15 0

50 0

35 0 50

40 0

50

10 00

20 0

20 0

30 0

MV - 01 1:50

50 30

0 50

50 30

0 50

600 3x750=2250 300 500 300 4x750=3000 450HPM20L

50 0

50 0

TELG

HPM20L POSTIKINGAD HPKM20

100 150 100150 350

~-1.000...1.200

-0.300

150 150 500 350

1000

25 0

Ø12-s~180

Ø8 (VT JUHIS 2)

#Ø12-s~150/150

A - A (MV-01) 1:20

#Ø12-s150/150

45 0

20 0

10 00

MAAPIND ±0.000

10 0..

.30 0

50 5050 50

Ø12-s150-L2060Ø12-s~170/200 50

PEENBETOON C30/37

PEENBETOON C30/37 AASAD VÕI RANGID 2Ø10 B500B KAITSEKIHI FIKSEERIMISEKS

TERASEST RIHTIMISLAPID

100

200 200 100100

40 0..

.60 0

50 85

0

0.. .20

0

B - B (MV-01) 1:20

TELG

HPM20L POSTIKINGAD HPKM20

100150100 150 350

~-1.000...1.200

-0.300

150 150500350

1000

25 0

Ø12-s~180

Ø8 (VT JUHIS 2)

#Ø12-s~150/150

#Ø12-s150/150

45 0

20 0

10 00

MAAPIND ±0.000

10 0..

.30 0

5050 5050

Ø12-s150-L2060 Ø12-s~170/200

50

PEENBETOON C30/37

PEENBETOON C30/37 AASAD VÕI RANGID 2Ø10 B500B KAITSEKIHI FIKSEERIMISEKS

TERASEST RIHTIMISLAPID

100

200 200 100100

40 0..

.60 0

50 85

0

0.. .20

0

Arv KuupäevProjekteerisMuudatuse kirjeldusMuudatus

PÕHIPROJEKT EK

1:50; 1:20

28.05.2025

EK-7-02

25-243DOOMINO ARHITEKTID OÜ

VUNDAMENT MV - 01

MAAKONNA TÄHISED

IDA-VIRU MAAKOND

JUHISED:

1. ÜLDISED JUHISED VT EK-5-01. 2. ANKRUPOLTIDE ANKURDUSARMATUUR VASTAVALT PEIKKO JUHISTELE.

1

135 135 250250

500 500 500

250 250

1000

15 0

15 0

25 0

25 050

0 70

0 70

0 45

0 45

0

14 00

MV - 02 1:50

A A

HPM24L

Ø8 (VT JUHIS 2)

A

15 0

15 0

25 0

25 050

0 70

0 70

0 45

0 45

0

14 00

B

B

1

HPM24L POSTIKINGAD HPKM24

115 135 115135 250

~-1.000

-0.300

250 250 500 250

1000

25 0

Ø12-s170/200

Ø8 (VT JUHIS 2)

Ø12-s~150/160

A - A (MV-02) 1:20

#Ø12-s~160/175

45 0

20 0

10 00

MAAPIND ±0.000

10 0

PEENBETOON C30/37

TERASEST RIHTIMISLAPID

PEENBETOON C30/37 AASAD VÕI RANGID 2Ø10 B500B KAITSEKIHI FIKSEERIMISEKS

50 5065 65

370

A

HPM24L POSTIKINGAD HPKM24

250

~-1.000

-0.300

250 450 500 450

1400

25 0

Ø12-s170/200

Ø8 (VT JUHIS 2)

Ø12-s~150/160

B - B (MV-02) 1:20

#Ø12-s~160/175 45 0

10 00

MAAPIND ±0.000

10 0

20 0

100 150 100150 50 5050 50

400

PEENBETOON C30/37

TERASEST RIHTIMISLAPID

PEENBETOON C30/37 AASAD VÕI RANGID 2Ø10 B500B KAITSEKIHI FIKSEERIMISEKS

50

JUHISED:

1. ÜLDISED JUHISED VT EK-5-01. 2. ANKRUPOLTIDE ANKURDUSARMATUUR VASTAVALT PEIKKO JUHISTELE.

Arv KuupäevProjekteerisMuudatuse kirjeldusMuudatus

PÕHIPROJEKT EK

1:50; 1:20

28.05.2025

EK-7-02

MAAKONNA TÄHISED

IDA-VIRU MAAKOND 25-243DOOMINO ARHITEKTID OÜ

VUNDAMENT MV - 02

LÕIGE 3 - 3 (REKORDITÄHISE TÜÜPSARRUSTAMINE) 1:20

40 0

570 (KESKMINE, MUUTUV)

4Ø16 B500B

Ø8-s50/100/200-L-MUUTUV B500B

35 35 35 35

LÕIGE 1 - 1 (PIIRITÄHIS TÜÜPSARRUSTAMINE) 1:20

20 0 (

KE SK

MI NE

, M UU

TU V)

200 (KESKMINE, MUUTUV)

4Ø12 B500B

Ø8-s50/150-L-MUUTUV B500B35

35 35 35

LÕIGE 4 - 4 (REKORDITÄHISE TÜÜPSARRUSTAMINE) 1:20

20 0 (

KE SK

MI NE

, M UU

TU V)

200 (KESKMINE, MUUTUV)

4Ø12 B500B

Ø8-s50/150-L-MUUTUV B500B35

35 35 35

LÕIGE 2 - 2 (PIIRITÄHISE KALDKRIIPSU TÜÜPSARRUSTAMINE) 1:20

10 0

400

4Ø12 B500B

Ø8-s150-L330 B500B

40

JUHISED:

1. ÜLDISED JUHISED VT EK-5-01.

Arv KuupäevProjekteerisMuudatuse kirjeldusMuudatus

PÕHIPROJEKT EK

1:20

28.05.2025

EK-7-03

MAAKONNA TÄHISED

IDA-VIRU MAAKOND 25-243DOOMINO ARHITEKTID OÜ

KUJUDE JA TÄHTEDE TÜÜPSARRUS

STYB Projekt OÜ Rekordite tähistamine Ida-Virumaal

Põhiprojekt Tellija: DOOMINO ARHITEKTID OÜ

29/05/2025 Page 1

JOONISTE NIMEKIRI 29.05.2025

ÜLDJOONISED

5 1 243_PP_EK-5-01 28/05/2025

7

2 243_PP_EK-7-01 28/05/2025 3 243_PP_EK-7-02 28/05/2025 4 243_PP_EK-7-03 28/05/2025

Jrk nr Joonise nimetus Joonise tähis Kuupäev Muudatus Kuupäev

Ehitise üldised plaanijoonised (horisontaalsed üldjoonised) Ida-Virumaa tähiste kujud

Muud joonised (sõlmed, detailid) Vundament MV-01 Vundament MV-02 Kujude ja tähtede tüüpsarrus

Mõnedele selle sõnumi saanud inimestele ei saadeta aadressilt [email protected] meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

From: "Peeter Puhke" <[email protected]> Sent: 6/19/2025 6:13:29 AM To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: FW: maastikutähise paigaldamise kooskõlastamisest RMK maal Kose külas, Jõhvi vallas

Palun registreerige DHSis. Tervitades Peeter From: Rein Luuse <[email protected]> Sent: Wednesday, June 18, 2025 4:08 PM To: Peeter Puhke <[email protected]> Cc: Heinar Juuse <[email protected]>; Alar Süda <[email protected]> Subject: maaskutähise paigaldamise kooskõlastamisest RMK maal Kose külas, Jõhvi vallas

Tere Rääkisin hetk tagasi telefonitsi hr Heinar Juusega ning leppisime et edastan esmalt uuemad materjalid ja plaanid e- kirja teel. Vajaduse korral saan järgnevalt kõik ka veelgi ametlikumalt-põhjalikumalt (dokumendihaldussüsteemis registreeritud kirjaga) saata. Pöördusime vallavalitsuse poolt 7.04.2025 kirjaga nr 7-5.3/1427-1 (lisas) Riigimetsa Majandamise Keskuse poole kooskõlastuse saamiseks maastikutähise paigaldamiseks Sanniku tehisallika (teise nimetusega Kolme nõia kaevu) juurde, mis asub Jõhvi valla Kose küla territooriumil paikneval riigimaa kinnistul „Ahtme metskond 16“ ( katastri nr 25201:008:0096, riigivara valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Pöördumises kirjeldasime kavandatavat maastikutähist ning selle juurdepääsu ja korrashoidu küsimusi. Oma 30.04.2025 kirjas nr 3-1.1/2025/2517 (samuti siia lisatud) avaldasite põhimõttelist nõusolekut kavandatava tegevusega ning esitasite mõned täiendavad ettepanekud juurdepääsu korraldamiseks. Vallavalitsuse poolt nõustume ettepanekuga tekitada parkimisvõimalus "Kose ümbersõit" tee äärde. Kavandame teelaiendit killustikuga tugevdada, mille katte serv ühtlasi piiritleb ka parkimisvõimaluse. Samasse paigaldame ka eelnevas kirjavahetuses mainitud busside jaoks tupikteele sissesõitu keelava liiklusmärgi. Tupiktee lõpus plaanime tugevdada autode ümberkeeramise kohta ning parandada vahetult selle eel tänaseks tekkinud teeaugud. Eramaale (Raja kinnistu, kat nr 13001:001:1319) edasisõidu takistamiseks paigaldame tupiktee kurvi puitpostidest autopiirde koos edasiliiklemist keelava liiklusmärgiga. Maa- ja Ruumiameti kaardil näha oleva tupiktee jätk põhja suunas piki kraavi serva on tänaseks looduses kinni kasvanud ning antud suunas keelumärgi ja/või täiendava autopiirde paigaldamine ei ole meie hinnangul enam otstarbekas. Samaaegselt on valminud Ida-Virumaa maastikutähiste projektdokumentatsioon, mille materjalid on samuti käesoleva kirja lisas: a) Doomino Arhitektid OÜ töö nr 2580-07 „Ida-Viru rekordi- ja piiritähised nr 7 „Kolme nõia kaev – Eesti ainuke aasta läbi toimiv nõiakaev“; b) STYB Projekt OÜ töö nr 25243 „Ehituskonstruktsioonid. Põhiprojekt“ seletuskiri, jooniste nimekiri, tähiste kujud, vundamendi ja sarruse vaated (NB! Vaadata joonistelt „rekordi tähis“ joonise osasid. Samadel joonistel on ka „piiritähised“, mis ei kohaldu antud objekti puhul).

Taotleme maastikutähise projektdokumentatsiooni kooskõlastamist, milleks plaanime sama materjali suunata RMK-le ka läbi Ehitisregistri. Maa- ja Ruumiamet on omapoolse kooskõlastuse Ehitisregistris tänaseks andnud. Kuna ehitisregistri toiminguid teevad RMK poolt kolmandad esindajad, kellega ma otse suhelnud ei ole, saadan materjali esmalt Teile. E- kirja kaasadressaatideks veel Heinar Juuse ja Alar Süda, kellega koos 28.02.2025 objekti vaatamas käisime. Palun tutvuge materjalidega ning kui tekib täiendavaid küsimusi või juhtnööre, andke palun minu kontaktidel teada! Lugupidamisega

Rein Luuse Arendusnõunik Jõhvi Vallavalitsus +372 336 3745 +372 508 3226 Kooli 2 Jõhvi 41595 www.johvi.ee

JÕHVI VALLAVALITSUS

Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025 41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006 Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Peeter Puhke Riigimetsa Majandamise Keskus Kirde regioon kuupäev digiallkirjas nr 7-5.3/1427-1 [email protected] Maastikutähise paigaldamisest Jõhvi valla Kose külas Ida-Virumaa omavalitsuste ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse koostöös on käivitatud projekt, mille raames soovitakse tähistada maakonnas paiknevad Eesti nn rekordobjektid. Objektide tähistamine maastikul on oluline turismimajanduse edendamiseks ja aitab tugevdada ka kohalike elanike identiteeditunnet. Rekordpaikade külastamise innustamiseks on peale tähistuste paigaldamist plaanitud koostada internetirakendusena toimiv külastusmäng, et huvilised saaks neid objekte vaatamas käia, pildistada ning külastusi „kollektsioneerida“.

Objektide valikul on lähtutud 2020. a Tartu Ülikooli poolt koostatud uuringudokumendist: https://idaviru.ee/rekordpaigad/, ning kokku on maakonnas kavas paigaldada kuni 22 rekordtähist.

Viidatud uuringu 13. peatükis „Suurimad tehisallikad“ on kirjeldatud Sanniku ehk Kolme nõia kaevu, mis on tõenäoliselt ainus Eesti läbi aasta toimiv nõiakaev. Sama objekti on kirjeldatud ka ajakirja „Eesti Loodus“ 2017. a jaanuari numbri artiklis „Ida-Virumaa kaevandusala tehisallikad“, vt lk 22.

Tehisallikat külastavad inimesed ka praegu, samuti on see märgitud Google Maps kaardirakenduses, mis on viimasel ajal veelgi hõlbustanud turistide jaoks objekti ülesleidmist.

Tehisallikas asub Jõhvi valla Kose küla territooriumil paikneval riigimaa kinnistul „Ahtme metskond 16“, katastri nr 25201:008:0096.

Tähiste teostuslahendusena on iga rekordpaiga juurde plaanis paigaldada ligikaudu 1,8 meetri kõrgune eritellimusel toodetud betoontähis (vt allolev eskiisjoonis), mille küljele kinnitatakse metallplaat objekti täpsema kirjeldusega.

Jõhvi Vallavalitsus taotleb RMK, kui volitatud maakasutaja kooskõlastust rekordtähise paigaldamiseks Sanniku tehisallika (teise nimetusega Kolme nõia kaevu) juurde.

Vallavalitsus võtab enda kanda tähise korrashoiu ja objekti lähiümbruse heakorra tagamise (külastustest tuleneva prahi koristamine) ning on valmis paigaldama Kose ümbersõidutee (Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse rajatud, avalikus kasutuses olev Kose-Sirgala tee) äärde liiklusmärgi, millega keelatakse busside sissesõit piki kinnistu piiri kulgevat metsateed, kuna asukohas puudub busside ümberkeeramise võimalus.

Metsatee ja piirikraavi ning eraomandis oleva Raja kinnistu (kat nr 13001:001:1319) ristumispaika paigaldaksime teise liiklusmärgi, millega keelatakse edasine autotransport nii RMK valduses oleval metsateel kui külgnevale erakinnistule.

Piki kinnistu piiri kulgeva metsatee puhul on tegemist tupikteega, millel objekti külastajad saaks parkida mõnd sõiduautot. RKIK rajatud tee äärde parkimine ei ole soovitatav, kuna seal liigub ka kaitseväe liikurtehnika.

Muud infrastruktuuri objekti lähedale ei ole kavas rajada, et hoida külastuskoormus mõistlikus suuruses.

Sanniku tehisallika puhul on tegemist omaaegse AS Eesti Põlevkivi poolt ca 18 aastat tagasi rajatud kaevandusvee ülevooluga, mille lähiümbruse pinnas on tugevdatud aheraine ja killustikuga. Rekordtähis teostatakse plaatvundamendil oleva väikevormina, mis antud objektil paigaldatakse olemasolevale killustikupinnasele. Tähis ei kahjusta olemasolevat vesirajatist ega ümbritsevat taimekasvu.

Oleme valmis andma täiendavaid selgitusi ja vajadusel korraldama kokkusaamise täpsustavaks aruteluks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Toomel vallavanem

Rein Luuse, tel 508 3226 [email protected]