Üleandmise-vastuvõtmise akt

RENDILEPING nr 9-28/2025/6

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459), edaspidi Rendileandja, keda esindab

kinnisvaraosakonna juhataja Karl Mänd, ühelt poolt,

ja Osaühing Loona Mõis (registrikood 17251367), edaspidi Rentnik, keda esindab juhatuse liige Juss

Lindmäe, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi Pool või ühiselt Pooled,

sõlmisid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja Poolte vahel läbiviidud läbirääkimiste tulemusena käesoleva

lepingu, edaspidi Leping, alljärgnevas:

1. Lepingu ese, tähtaeg ja üldised kokkulepped

1.1. Lepinguga Rendileandja annab ja Rentnik võtab tasu eest tähtajaliseks kasutamiseks Saare

maakonnas, Saaremaa vallas, Loona külas asuva Loona mõisa kinnisasja (30101:005:0437) ja sellel

asuva mõisa peahoone, tõllakuuri ja büroohoone koos sinna juurde kuuluvate päraldiste ja

inventariga (edaspidi Rendipind).

1.2. Leping jõustub tagasiulatuvalt 13.06.2025 ja kehtib kuni 31.01.2036 (kaasaarvatud).

1.3. Rendipinna üleandmisel Rentniku faktilisse kasutusse vormistavad Pooled kohapeal vara üleandmise

akti, mis on Lepingu lisaks.

1.4. Rendipind antakse kasutusse seisukorras „nagu on“ („as is“), ilma täiendavate kohanduste või

parendusteta Rendileandja poolt.

1.5. Rendileandja ei vastuta Rendipinna võimalike puuduste ega tegevuseks vajalike lubade taotlemise ja

saamise eest.

1.6. Rendileandja ei vastuta Rendipinnal asuva Rentnikule kuuluva vara juhusliku hävimise eest. Rentnik

on teadlik asjaolust, et oma vara hävimise riski vastu on tal võimalik oma vara kindlustada.

1.7. Rentnik on Rendipinna vastuvõtmisel teadlik Rendipinna seisukorrast ja Rendipinna puudustest ja

Rendipinnaga kaasnevatest kohustustest ja piirangutest ning Rentnik on enne Lepingu sõlmimist

Rendipinnaga kohapeal piisavalt ja igakülgselt tutvunud ning soovib Rendipinda just sellises

seisukorras, koos selliste nõuetega, kohustustega ja piirangutega kasutusele võtta.

1.8. Rendipinda tuleb kasutada vastavalt Lepingule tehes seda korrapäraselt, heaperemehelikult ja

loodussäästlikult.

1.9. Rentnik on teadlik, et kõik Rendipinnal tehtavad muudatused ja kavandatavad ehitustööd ja

paigaldatavad rajatised tuleb Rendileandjaga eelnevalt kirjalikult kooskõlastada, lisaks tuleb

Rendileandjale edastada info kavandatavate ehitustööde eeldatava maksumuse kohta.

1.10. Pooled on kokku leppinud, et tehtud ehitustööd amortiseeritakse rendiperioodi jooksul. Kui Rentnik

teeb Rendipinna ehitises muudatusi või parendusi, mis suurendavad ehitise väärtust, lepitakse

amortisatsiooni arvestamise ja kulude jaotuse osas eraldi kokku kirjalikus lisas.

2. Rendi tasumise kord

2.1. Rentnik kohustub maksma Rendileandjale Rendipinna eest renti 1000.00 (üks tuhat) eurot

kalendrikuus, millele lisandub käibemaks. Rendi tasumiseks esitab Rendileandja arve.

2.2. Arvestades Rentniku poolt Rendipinna parendamiseks tehtavate ehitustööde mahtu ja eeldatavat

maksumust, rakendatakse punktis 2.1 nimetatud renditasu alates 01.05.2026. Sellele eelneva

perioodi renditasu osas leppisid Pooled kokku järgmiselt:

2.2.1. Perioodi lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2025 eest on renditasu 1000 (üks tuhat) eurot, millele

lisandub käibemaks. Tasu tuleb tasuda koheselt pärast lepingu sõlmimist vastavalt Rendileandja

poolt esitatavale arvele;

2

2.2.2. Perioodi 01.01.2026 kuni 30.04.2026 eest on renditasu 2000 (kaks tuhat) eurot, millele lisandub

käibemaks. Tasu tuleb tasuda hiljemalt 31.01.2026 vastavalt Rendileandja poolt esitatavale arvele.

2.3 Pooled on kokku leppinud, et alates 01.02.2027 korrigeeritakse renditasu igal aastal vastavalt

Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksi (THI) muutusele, kuid mitte rohkem kui 5%. Rendileandja teavitab Rentnikku renditasu muutmisest kirjalikult.

3. Kõrvalkulud

3.1. Kõik Rendipinna kasutamisega seotud kõrvalkulud ja maksud (v.a. maamaksu) tasub Rentnik.

3.2. Rendipinna kasutamisega seotud kõrvakuludeks on kulud Rendileandja poolt osutatud või

Rendileandja poolt vahendatud kolmanda isiku teenustele (nt elektri-, vee- jms kulu). Kõrvalkulude

tasumiseks esitab Rendileandja arve.

3.3. Lisaks peab Rentnik omal kulul:

3.3.1. tagama Loona mõisa reoveepuhasti nõuetekohase toimimise;

3.3.2. tagama Loona mõisa territooriumi aastaringse heakorra, sealhulgas talveperioodil kasutuses olevate

teede, platside ja parklate lume- ja jäävaba seisundi.

4. Poolte õigused ja kohustused

4.1. Rendileandjal on õigus:

4.1.1. kontrollida, et Rentnik kasutab Rendipinda vastavalt Lepingule ning majandab seda korrapäraselt ja

heaperemehelikult;

4.1.2. pääseda Rendipinnale selle ülevaatamiseks, nõuetekohase kasutamise kontrolliks või parendamisega

seotud tegevuseks;

4.1.3. kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik Rendipinda vabatahtlikult ei tagasta,

on Rendileandjal õigus teha toiminguid, et taastada otsene valdus vara üle;

4.1.4. rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja

rikkumised.

4.2. Rendileandja on kohustatud:

4.2.1. andma Rentnikule üle Rendipinna otsese valduse;

4.2.2. mitte takistama Rentniku iseseisvat tegevust Rendipinnal Lepingu kohasel eesmärgil;

4.2.3. andma Rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad Lepingu täitmist.

4.3. Rentnikul on õigus:

4.3.1. iseseisvale majandustegevusele;

4.3.2. saada Rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad Lepingu täitmist;

4.4. Rentnik on kohustatud:

4.4.1. tagama Rendipinna säilimine, ohutus, korrashoid ja heaperemehelik kasutamine;

4.4.2. täitma Rendipinna kasutamisel kõiki heakorra-, ohutustehnika-, tuleohutus-, keskkonna- ja

muinsuskaitsenõudeid, vältides oma tegevusega kõiki kahjulikke mõjusid inimeste tervisele,

Rendileandja varale ja looduskeskkonnale ning likvideerida ja hüvitada koheselt tekkinud kahju;

4.4.3. tasuma tähtaegselt renti ja muid Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvaid tasusid;

4.4.4. hoiduma igasugusest tegevusest või tegevusetusest, mis võib rikkuda Rendileandja õigusi või

kahjustada tema huve;

4.4.5. teavitama koheselt Rendileandja esindajat kõigist Rendipinnal toimuvatest avariidest ja õnnetus – ja

kahjutekkimise juhtumitest;

4.4.6. sõlmima telefoni-, interneti-, prügiveo-, valve- ja vajadusel tuleohutusteenuste lepingud otse

vastavate teenusepakkujatega. Samuti vastutab Rentnik maakütte, ventilatsiooni, reoveepuhasti ja

muude sarnaste süsteemide regulaarse hoolduse korraldamise ning tuleohutusnõuete täitmise eest.

4.4.7. lubama Rendileandja esindajaid takistamatult kinnisasjale Lepingus sätestatud tingimuste täitmise

kontrollimiseks ja ülevaatuseks;

4.4.8. jälgima Lepingu esemel kitsendusi põhjustavate objektide seadusega sätestatud kaitsevööndeid, sh

mitte takistama kinnisasjal paiknevate teede ja radade kasutamist ning tehnovõrkude/tehnorajatiste

hooldus- ja/või rekonstrueerimistöid;

4.4.9. teatama viivitamatult Rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

Rendipinnaga või mis mõjutavad Lepingu kohast täitmist;

4.4.10. hüvitama Rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud Rentniku või temaga seotud isikute tegevuse

tagajärjel Rendipinnale;

4.4.11. taluma Rendileandja rakendatavaid abinõusid Rendipinna muutmiseks või parendamiseks, puuduste

kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;

3

4.4.12. mitte andma Rendipinda allrendile ilma Rendileandja kirjaliku nõusolekuta;

4.4.13. teavitama viivitamatult Rendileandjat Rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et

õigusjärglane kohustub täitma kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

4.4.14. tagastama Rendipinna Rendileandjale Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel märgitud

tähtajal (erakorralisel ülesütlemisel) Lepingu kohasele kasutamisele vastavas seisundis arvestades

normaalset kulumist.

5. Poolte vastutus lepingutingimuste rikkumisel

5.1. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest kannavad Pooled Eesti Vabariigis kehtivates

õigusaktides ning Lepingus ettenähtud vastutust.

5.2. Pooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või

mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest.

5.3. Rendipinna Rendileandjale tagastamisega viivitamisel on Rendileandjal õigus rakendada leppetrahvi

10 (kümme) % ühe kuu üüri summast iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvi rakendamine ei välista

Rendileandja õigust valdus tagasi võtta.

5.4. Renditasu tasumisega viivitamisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist 0,5 (pool)

% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

5.5. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste tasumine,

loeb Rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja alles seejärel

võlgnevuse põhiosa.

6. Vääramatu jõud

6.1. Lepingu pool on vabastatud vastutusest oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest ja viiviste

ning trahvide tasumisest ning muudest sanktsioonidest, kui kohustuse rikkumine on tingitud mõne

vääramatu jõuna käsitletavate asjaolude esinemisest. Lepingu mõistes on vääramatuks jõuks lisaks

seaduses sätestatule sellised asjaolud nagu üleujutus, tulekahju, maavärin või muu loodusõnnetus,

sõda või sõjalised operatsioonid, Riigikogu poolt seaduste vastuvõtmine ja jõustumine, Vabariigi

Valitsuse ja/või ministrite ja/või valitsusasutuste ja/või kohaliku omavalitsuse õigusaktide

vastuvõtmine, mis muudavad Lepingu täitmise või kohase täitmise võimatuks, samuti muud

asjaolud, mida kohtupraktikas käsitletakse vääramatu jõuna ning mida pool ei saanud mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa poolelt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

6.2. Kui vääramatu jõud takistab Lepingust tulenevate kohustuste õigeaegset täitmist, siis vastava

kohustuse täitmise aeg pikeneb perioodi võrra, millal kohustuse täitmine oli takistatud vääramatu jõu

tõttu.

6.3. Pool, kelle tegevus Lepingu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu, on

kohustatud sellest viivitamatult, ent mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul kirjalikult teatama

teisele poolele.

6.4. Vääramatu jõud ei vabasta poolt kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud oma

kohustuse rikkumisega tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks.

6.5. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) päeva, on poolel, kelle kohustuste

täitmine on takistatud, õigus Leping ühepoolselt vääramatu jõu tõttu lõpetada.

7. Pooltevahelised teated

7.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud teisele poolele kirjalikus vormis,

välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele

poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.

7.2. Teade loetakse kätte saaduks poolte edastatud kontaktandmetele edastamisele järgneval

kalendripäeval.

7.3. Pooltel on kohustus teatada teisele poolele viivitamatult oma Lepingus sätestatud kontaktandmete

muutumisest või asjaoludest, mis takistavad lepinguliste kohustuste täitmist.

8. Lepingu muutmine

8.1. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjaliku kokkuleppega. Lepingu muutmise kokkulepe jõustub ja

on kehtiv poolte esindajate poolt allakirjutamise hetkest või kokkuleppes sätestatud kuupäevast.

4

9. Lepingu lõppemine ja ülesütlemine

9.1. Lepingut võib lõpetada ennetähtaegselt poolte kirjaliku kokkuleppega, teavitades teist poolt ette

vähemalt 6 (kuus) kuud.

9.2. Etteteatamistähtaega järgimata võib Rendileandja erakorraliselt Lepingu üles öelda, teatades

Rentnikule kirjalikult Lepingu lõppemise kuupäeva, kui Rentnik ei täida Lepingust tulenevaid

kohustusi või Rendileandjal on vajalik Lepingu eset kasutada avalikul otstarbel.

9.3. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti või äriregistrist kustutamise korral) lõpeb

Leping seaduses sätestatud korras.

9.4. Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt

majandama või kui Rentnikult ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib Rendileandja 30

päeva jooksul Lepingusse astumise teate kättesaamisest Lepingu üles öelda.

9.5. Rendileandjal on õigus Leping üles öelda, kui Rentnik ei tasu tähtaegselt renditasu või kõrvalkulusid

või jätab täitmata Lepingu punktis 3.3. võetud kohustused kolmel järjestikusel kuul.

9.6. Lepingu eseme valduse Rendileandjale tagasi andmisel koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt,

milles märgitakse Lepingu eseme, selle oluliste osade ja päraldiste kirjeldus, Lepingu eseme seisund

selle tagastamise hetkel, akti koostamise aeg ja muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Akti

mõlemapoolsel allkirjastamisel loetakse otsene valdus tagastatuks.

9.7. Kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale

allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse lõppemine on tuvastatud muul

viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu eseme üle.

9.8. Kui Leping lõpetatakse ennetähtaegselt või Rendileandja ütleb Lepingu erakorraliselt üles

Rentnikust sõltuvatel asjaoludel, ei kuulu tagastamisele makstud renditasu ega Rentniku tehtud

parendustega seotud kulud. Rendileandjal ei teki sellisel juhul kohustust hüvitada tehtud parendusi,

välja arvatud juhul, kui tegemist on kuludega, mis ei amortiseeru rendiperioodil ning mille

hüvitamises on eelnevalt eraldi kokku lepitud. Sellisel juhul ei või hüvitamise määr ületada summat,

mida oleks hüvitatud Lepingu korralisel lõpetamisel.

10. Lepingu kehtivuse tagatised

10.1. Lepingu eseme omandi üleminekul Rendileandjalt teisele isikule või Lepingu eseme valitsemise

üleminekul teisele riigivara valitsejale lähevad Lepingust tulenevad Rendileandja õigused ja

kohustused üle Lepingu eseme omandajale.

10.2. Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema õigused ja kohustused üle tema õigusjärglasele.

10.3. Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (s.h jagunemise, ühinemise või ümberkujundamise

teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik Lepingust tulenevad õigused ja

kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

10.4. Rendileandjal on Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus Rentniku poolt Lepingu

esemele toodud asjadele ning viljadele. Pandiõigus ei taga tulevasi Hüvitisnõudeid.

11. Poolte esindajad ja kontaktandmed

11.1. Rendileandja esindaja on Aarne Pupart, tel 5041376, e-post: [email protected].

11.2. Rentniku esindaja on juhatuse liige Juss Lindmäe, tel 5254203, e-post: [email protected].

12. Lõppsätted

12.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui Lepingust tulenevat vaidlust ei

lahendata poolte kokkuleppega, on poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.

12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.

12.3. Kui Lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või kohaldamatuks, siis ei

mõjuta see teiste sätete kehtivust.

12.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris. Lepingu riigi

kinnisvararegistris avaldamise korraldab Rendileandja.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.