RMK_INF_Infra_OÜ_Männiku_raba_2025

TÖÖVÕTULEPING NR 4-1/48-25
INF Infra OÜ (edaspidi tellija), registrikood 16421809, postiaadress Liivalaia 9, 10118 Tallinn, keda esindavad juhatuse liikme(te) Robert Sinikas ja Rein Rätsep isikus, kes tegutseb seaduse ja põhikirja alusel ja
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi töövõtja või RMK), registrikood 70004459, postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond, keda esindab Kaupo Kohv, kes tegutseb 01.09.2020 RMK juhatuse kärkkirja nr 1-32/73 kinnitatud RMK Looduskaitseosakonna põhimääruse alusel (edaspidi Töövõtja),
keda nimetatakse edaspidi ka lepinguosaline või koos lepinguosalised,
võttes arvesse, et:
a) INF Infra OÜ ja osaühingu Rail Baltic Estonia, registrikood 12734109), vahel sõlmiti 11.11.2024 riigihanke „Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustööd lõigul Kangru – Saku“ (viitenumber 273827) tulemusena hankeleping;
b) hankelepingu kohaselt on INF Infra OÜ kohustuseks koostada raudteekoridori ümbritsevas rabas veerežiimi taastamiseks vanade kuivenduskraavide sulgemise projekt ning teostada projektikohased taastamistööd;
c) Raba taastamise projekteerimise protsess tuleb INF INFRA OÜ-l enne igasuguste ehituse kavandamistöödega rabas  alustamist kokku leppida RMK-ga;
d) Männiku raba riigimaa katastriüksustele (71801:001:0983; 30402:001:0150; 71801:001:2151) jäävate kraavide ja teiste inimtekkeliste veeväljavoolude sulgemiseks tuleb OÜ-l INF Infra koostada veerežiimi taastamise projekt lähtudes RMK „Märgalade taastamisprojekti näidiskoosseisust“ ja RMK-ga kokku lepitavast töökorraldusest, projekteeritava ala pindala on ca 174 ha ja suletavate kraavide hinnanguliseks mahuks on kuni 49 km.
sõlmisid lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Tellija tellib ja töövõtja kohustub pakkuma Männiku raba taastamistööde ettevalmistamise ja teostuse järelvalve teenust (edaspidi töö).
Lepinguosalised on kokku leppinud, et töövõtja poolt pakub lepingu eseme ja eesmärkide elluviimiseks teenust looduskaitsespetsialist ja looduskaitse tööjuht, kelle täpsemad tööülesanded on alljärgnevad:
Looduskaitsespetsialist:
1.1.1. Välitööd tööde kavatsuse ja lähteülesande koostamiseks (2 tööpäeva);
1.1.2. Tööde kavatsuse ja projekteerimise lähteülesande koostamine ja vajalike arvamuste/kooskõlastuse küsimine (4 tööpäeva);
1.1.3. Projekteerijaga suhtlemine, töökoosolekud (sh avalikustamise koosolek), lõpliku projektlahenduse läbivaatamine (10 tööpäeva);
1.1.4. Objekti ülevaatamine tööde lõpus (2 tööpäeva);
Looduskaitse tööjuht:
1.
1.1.1.
1.1.2.
1.1.3.
1.1.4.
1.1.5. Projektlahenduse läbivaatamine, viimastel töökoosolekul osalemine, tööala ülevaatus, liikumisteede ülevaatus, võimaliku puidu kokkuveoga seotud toimingud (10 tööpäeva);
1.1.6. Töövõtja juhendamine tööde alustamisel (2 tööpäeva);
1.1.7. Töödeaegne RMK-poolne järelvalve (ca 1 kord nädalas tööde teostamise perioodil) (12 tööpäeva );
1.1.8. Tööde lõpetamine, lõplik ülevaatus (2 tööpäeva);
1.2. Töövõtja teeb töö ajaperioodil lepingu sõlmimisest kuni taastamistöö lõpetamiseni, aga mitte kauem kui 11.03.2028
1.2.1. Projekteerimistööde lähteülesanne hiljemalt 15.09.2025.
1.2.2. Ehitustööde juhendamine ja järelevalve, üleandmine hiljemalt 30.11.2027
2. Töövõtja kohustused ja õigused
2.1. Töövõtja kohustub:
2.1.1 anda tellijale üle kõigi vajalike kooskõlastuste ja arvamustega taastamistöö kavatsuse ja projekteerimise lähteülesande hiljemalt 31.07.2025;
2.1.2 tegema töö lepingus ja õigusaktides esitatud tingimuste kohaselt ning selle tellijale üle andma;
2.1.3 teavitama tellijat kohe asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada töö tegemist;
2.1.4 andma tellijale tema nõudmisel teavet töö tegemise käigu kohta;
2.1.5. tagama Töö tegijate vajaliku kvalifikatsiooni ning töötervishoiu ja tööohutuse, tuleohutuse, elektriseadmete ekspluatatsiooni ja keskkonnakaitse eeskirjadest kinnipidamise, samuti muude õigusaktidest või Lepingust tulenevate kohustuste täitmise mh tagab, et Töö tegijad kannavad töötsoonis kõrgnähtavat riietust ja/või kõrgnähtavat vesti ning turvajalanõusid. Töövõtja vastutab Töö tegemisel kehtivatest töötervishoiu-, tööohutuse-, tuleohutuse- ja elektriohutuse- (s.h elektriseadmete ekspluatatsiooni) jms eeskirjadest kinnipidamise eest. Töövõtja vastutab täielikult keskkonnakaitsenõuete täitmise eest, on kohustatud Tellijat teavitama kõikvõimalikest Lepingu täitmisel tekkivatest keskkonnaprobleemidest, nagu lekked või ohtlike ainete kasutamine, ja viivitamatult võtma kasutusele meetmed nende heastamiseks.
2.1.6. mitte avaldama kolmandatele isikutele tellijalt lepingu täitmisega seoses saadud mitteavalikku teavet, v.a kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teave on konfidentsiaalne, kui teavet edastav lepinguosaline viitab selle konfidentsiaalsusele ja seadusest tulenevalt on õigus teabele juurdepääsu piirata. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmata jätmise eest lasub töövõtjal kõigi isikute suhtes, kelle ta on lepingu täitmisele kaasanud.
2.2. Töövõtjal on õigus:
2.2.1 saada tellijalt töö tegemiseks vajalikku teavet;
2.3. Töövõtja kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud kõigi lepingu täitmiseks vajalike asjaoludega, samuti kinnitab, et töö on võimalik lepinguga kokkulepitud tasu eest teha, töövõtjal on olemas töö täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus, töövõtjal on olemas kõik vajalikud litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
3. Tellija kohustused ja õigused
3.1. Tellija kohustub:
3.1.1 andma töövõtjale töö tegemiseks vajalikku teavet;
3.1.2 maksma töövõtjale töö eest tasu lepingu kohaselt;
3.1.3 lepingule vastava töö vastu võtma;
3.1.4 mitte avaldama kolmandatele isikutele töövõtjalt lepingu täitmisega seoses saadud mitteavalikku teavet, v.a kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teave on konfidentsiaalne, kui teavet edastav lepinguosaline viitab selle konfidentsiaalsusele ja seadusest tulenevalt on õigus teabele juurdepääsu piirata. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmata jätmise eest lasub tellijal kõigi isikute suhtes, kelle ta on lepingu täitmisele kaasanud.
3.2. Tellijal on õigus:
3.2.1 saada töövõtjalt teavet töö tegemise käigu kohta;
3.2.2 kontrollida töövõtja kvalifikatsiooni vastavust nõuetele. Mittevastavuse ilmnemisel on tellijal õigus anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või lõpetada leping enne tähtaega.
4. Pretensioonide esitamine ja töö vastuvõtmine
4.1. Töövõtja annab tellijale töö üle tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (lisa )

4.2 Tellija vaatab töö üle ja tagastab enda allkirjaga aktid või esitab töövõtjale pretensioonid töö mittevastavuse kohta 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates hetkest, kui töövõtja on töö üle andnud.
4.3. Töö loetakse tellija poolt vastu võetuks, kui osapooled on allkirjastanud üleandmise vastuvõtmise akti.
5. Arvelduste kord
5.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest 11 000 eurot, millele lisandub käibemaks kehtivas määras. Käibemaksu määra muutumisel muutub ka lõplik hind.
5.2. Tellija maksab tasu töö eest kahes osas, esimene osa summas 5 500 eurot projekteerimise lõppedes ja teine osa summas 5 500 eurot tööde lõpetamise järgselt. Tasumine toimub töövõtja arvelduskontole EE881010002021370008 30 kalendripäeva jooksul alates töövõtjalt arve saamisest.
5.3 Punktis 5.2 arvete väljastamise aluseks on tehtud tööde akti vormistamine Bauwise keskkonnas, mille juurdepääsu Töövõtjale tagab Tellija.
6. Lepinguosaliste vastutus
6.1. Kui Töövõtja rikub Lepingu tingimusi, on Tellijal õigus nõuda ja Töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi 2,5 % Lepingu punktis 5.1 toodud Töö hinnast iga rikkumise eest.
6.2. Kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu (sh vahetähtaegu kui need on sätestatud), on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 2,5 % Töö hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest teostada Töö nõuetekohaselt. Leppetrahv ei ole mõeldud kohustuse täitmise asendamiseks, vaid lepingu täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõue tuleb esitada 3 päeva jooksul alates rikkumisest teada saamisest.
6.3. Kui lepingu rikkumisega on tekitatud kahju teisele lepinguosalisele või kolmandatele isikutele, on kahju kohustatud hüvitama selle tekitanud lepinguosaline.
6.4. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pooled käsitavad vääramatu jõuna asjaolu, mille üle lepinguosalistel puudub kontroll ja mida pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ega võinudki ette näha (VÕS-i § 103).
7. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
7.1. Leping loetakse sõlmituks, kui selle on allkirjastanud mõlemad lepinguosalised. Leping lõpeb, kui lepinguosalised on kohustused täitnud.
7.2. Lepingut võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel ning muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.
7.3. Tellijal on õigus lepingust taganeda või see üles öelda igal ajal ilma põhjuseta, teatades sellest teisele lepinguosalisele 30 päeva ette.
8. Esindajad ja teadete edastamine
8.1. Tellija määrab kontaktisiku juhendama töö tegemist, töövõtjale vajaliku teabe andmiseks ning kvaliteedi kontrollimiseks. Tellija määratud vastutav isikud on:
8.1.1. Projekteerimine – Andres Brakmann, [email protected], 56 566 721
8.1.2. Ehitamine – Martin Eelmaa, [email protected], 50 87 259
või nende äraolekul neid asendama määratud isikud.
8.2. Töövõtja määrab kontaktisiku lepingu täitmise juhtimiseks ja korraldamiseks. Töövõtja esindaja on RMK looduskaitseprojektide koordinaator Mihkel Järveoja, [email protected], 53415075.
8.3. Lepinguosaliste vahelised lepinguga seotud teated peavad olema kas kirjalikus või elektroonilises vormis, s.t digitaalselt allkirjastatud, välja arvatud, kui teade on informatiivne ja selle edastamisel teisele lepinguosalisele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teated edastatakse teisele lepinguosalisele postiaadressil, mis on märgitud lepingus ning digitaalselt allkirjastatud teated e-posti aadressil. Kui aadress muutub, on lepinguosaline kohustatud sellest teist lepinguosalist informeerima kohe.
8.4. Teade (v.a informatiivne teade) loetakse kätte antuks, kui teade on üle antud allkirja vastu või teade on saadetud tähitud kirjaga teise lepinguosalise postiaadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva või digitaalselt allkirjastatud teade on edastatud e-posti aadressil ning teine lepinguosaline on kinnitanud selle kätte saamist.
8.5. Informatiivset teadet võib edastada telefoni teel või suuliselt.
9. Muud tingimused
9.1. Lepingu sõlmimisel kuuluvad lepingu dokumentide hulka lisaks käesolevale lepingutekstile veel tööde üleandmise – vastuvõtmise akt.
9.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad lepinguosalised võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatust.
9.3. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras. Lepingu kohaselt on kohtualluvuseks Harju Maakohus.
9.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Lisad:
1. Hinnapakkumine
2. Ehitusobjekti töösisekorraeeskiri
3. Töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnahoiu alase ühistegevuse kokkulepe
4. Alltöövõtu tööde üleandmis-vastuvõtmise akt

TÖÖVÕTULEPING NR [number]
INF Infra OÜ (edaspidi tellija), registrikood …….., postiaadress……………………., keda esindab ……..alusel ………
ja
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi töövõtja), registrikood 70004459, postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond, keda esindab Kaupo Kohv, kes tegutseb 01.09.2020 RMK juhatuse kärkkirja nr 1-32/73 kinnitatud RMK Looduskaitseosakonna põhimääruse alusel (edaspidi Töövõtja),
keda nimetatakse edaspidi ka lepinguosaline või koos lepinguosalised,
sõlmisid lepingu alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Tellija tellib ja töövõtja kohustub pakkuma Männiku raba taastamistööde ettevalmistamise ja teostuse järelvalve teenust (edaspidi töö).
Lepinguosalised on kokku leppinud, et töövõtja poolt pakub lepingu eseme ja eesmärkide elluviimiseks teenust looduskaitsespetsialist ja looduskaitse tööjuht, kelle täpsemad tööülesanded on alljärgnevad:
Looduskaitsespetsialist:
1.1.1. Välitööd tööde kavatsuse ja lähteülesande koostamiseks;
1.1.2. Tööde kavatsuse ja projekteerimise lähteülesande koostamine ja vajalike arvamuste/kooskõlastuse küsimine;
1.1.3. Projekteerijaga suhtlemine, töökoosolekud (sh avalikustamise koosolek), lõpliku projektlahenduse läbivaatamine;
1.1.4. Objekti ülevaatamine tööde lõpus;
Looduskaitse tööjuht:
1.
1.1.1.
1.1.2.
1.1.3.
1.1.4.
1.1.5. Projektlahenduse läbivaatamine, viimastel töökoosolekul osalemine, tööala ülevaatus, liikumisteede ülevaatus, võimaliku puidu kokkuveoga seotud toimingud;
1.1.6. Töövõtja juhendamine tööde alustamisel;
1.1.7. Töödeaegne RMK-poolne järelvalve (ca 1 kord nädalas tööde teostamise perioodil);
1.1.8. Tööde lõpetamine, lõplik ülevaatus;
1.2. Töövõtja teeb töö ajaperioodil lepingu sõlmimisest kuni taastamistöö lõpetamiseni, aga mitte kauem kui 11.03.2028.
2. Töövõtja kohustused ja õigused
2.1. Töövõtja kohustub:
2.1.1 anda tellijale üle kõigi vajalike kooskõlastuste ja arvamustega taastamistöö kavatsuse ja projekteerimise lähteülesande hiljemalt 15.09.2025;
2.1.2 tegema töö lepingus ja õigusaktides esitatud tingimuste kohaselt ning selle tellijale üle andma;
2.1.3 teavitama tellijat kohe asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada töö tegemist;
2.1.4 andma tellijale tema nõudmisel teavet töö tegemise käigu kohta;
2.1.5. tagama Töö tegijate vajaliku kvalifikatsiooni ning töötervishoiu ja tööohutuse, tuleohutuse, elektriseadmete ekspluatatsiooni ja keskkonnakaitse eeskirjadest kinnipidamise, samuti muude õigusaktidest või Lepingust tulenevate kohustuste täitmise mh tagab, et Töö tegijad kannavad töötsoonis kõrgnähtavat riietust ja/või kõrgnähtavat vesti ning turvajalanõusid. Töövõtja vastutab Töö tegemisel kehtivatest töötervishoiu-, tööohutuse-, tuleohutuse- ja elektriohutuse- (s.h elektriseadmete ekspluatatsiooni) jms eeskirjadest kinnipidamise eest. Töövõtja vastutab täielikult keskkonnakaitsenõuete täitmise eest, on kohustatud Tellijat teavitama kõikvõimalikest Lepingu täitmisel tekkivatest keskkonnaprobleemidest, nagu lekked või ohtlike ainete kasutamine, ja viivitamatult võtma kasutusele meetmed nende heastamiseks.
2.1.6. mitte avaldama kolmandatele isikutele tellijalt lepingu täitmisega seoses saadud mitteavalikku teavet, v.a kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teave on konfidentsiaalne, kui teavet edastav lepinguosaline viitab selle konfidentsiaalsusele ja seadusest tulenevalt on õigus teabele juurdepääsu piirata. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmata jätmise eest lasub töövõtjal kõigi isikute suhtes, kelle ta on lepingu täitmisele kaasanud.
2.2. Töövõtjal on õigus:
2.2.1 saada tellijalt töö tegemiseks vajalikku teavet;
2.3. Töövõtja kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud kõigi lepingu täitmiseks vajalike asjaoludega, samuti kinnitab, et töö on võimalik lepinguga kokkulepitud tasu eest teha, töövõtjal on olemas töö täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus, töövõtjal on olemas kõik vajalikud litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
3. Tellija kohustused ja õigused
3.1. Tellija kohustub:
3.1.1 andma töövõtjale töö tegemiseks vajalikku teavet;
3.1.2 maksma töövõtjale töö eest tasu lepingu kohaselt;
3.1.3 lepingule vastava töö vastu võtma;
3.1.4 mitte avaldama kolmandatele isikutele töövõtjalt lepingu täitmisega seoses saadud mitteavalikku teavet, v.a kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teave on konfidentsiaalne, kui teavet edastav lepinguosaline viitab selle konfidentsiaalsusele ja seadusest tulenevalt on õigus teabele juurdepääsu piirata. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmata jätmise eest lasub tellijal kõigi isikute suhtes, kelle ta on lepingu täitmisele kaasanud.
3.2. Tellijal on õigus:
3.2.1 saada töövõtjalt teavet töö tegemise käigu kohta;
3.2.2 kontrollida töövõtja kvalifikatsiooni vastavust nõuetele. Mittevastavuse ilmnemisel on tellijal õigus anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või lõpetada leping enne tähtaega.
4. Pretensioonide esitamine ja töö vastuvõtmine
4.1. Töövõtja annab tellijale töö üleandmisel:
4.1.1 enda allkirjaga taastamistöö projekteerimise lähteülesande;
4.2.2 allkirjastatud tehnilise projekteerimise lõpetamise akti;
4.2.3 allkirjastatud taastamistööde lõpetamise akti.
4.2 Tellija vaatab töö üle ja tagastab enda allkirjaga aktid või esitab töövõtjale pretensioonid töö mittevastavuse kohta 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates hetkest, kui töövõtja on töö üle andnud.
4.3. Töö loetakse tellija poolt vastu võetuks, kui ta on taastamistöö projekteerimise lähteülesande e-kirjaga heaks kiitnud ja töö hilisemas faasis tagastanud töövõtjale tehnilise projektlahenduse ja taastamistööde lõpetamise allkirjastatud aktid. Kui tellija akte ei allkirjasta, pretensiooni ei esita ja möödunud on punktis 4.1 nimetatud pretensioonide esitamise aeg.
4.4. Kui tellija esitab pretensioonid ja töövõtja peab tööd parandama tellija määratud tähtajaks, loetakse töö vastu võetuks, kui töövõtja on töö parandanud ja tellijal ei ole enam pretensioone.
5. Arvelduste kord
5.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest 11 0000 eurot, millele lisandub käibemaks kehtivas määras. Käibemaksu määra muutumisel muutub ka lõplik hind.
5.2. Tellija maksab tasu töö eest kahes osas, esimene osa summas 5 500 eurot projekteerimise lõppedes ja teine osa summas 5 500 eurot tööde lõpetamise järgselt. Tasumine toimub töövõtja arvelduskontole EE881010002021370008 14 kalendripäeva jooksul alates töövõtjalt arve saamisest.
6. Lepinguosaliste vastutus
6.1. Kui Töövõtja rikub Lepingu tingimusi, on Tellijal õigus nõuda ja Töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi 2,5 % Lepingu punktis 6.1 toodud Töö hinnast iga rikkumise eest.
6.2. Kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu (sh vahetähtaegu kui need on sätestatud), on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 2,5 % Töö hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest teostada Töö nõuetekohaselt. Leppetrahv ei ole mõeldud kohustuse täitmise asendamiseks, vaid lepingu täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõue tuleb esitada 3 päeva jooksul alates rikkumisest teada saamisest.
6.3. Kui lepingu rikkumisega on tekitatud kahju teisele lepinguosalisele või kolmandatele isikutele, on kahju kohustatud hüvitama selle tekitanud lepinguosaline.
6.4. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pooled käsitavad vääramatu jõuna asjaolu, mille üle lepinguosalistel puudub kontroll ja mida pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ega võinudki ette näha (VÕS-i § 103).
7. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
7.1. Leping loetakse sõlmituks, kui selle on allkirjastanud mõlemad lepinguosalised. Leping lõpeb, kui lepinguosalised on kohustused täitnud.
7.2. Lepingut võib muuta lepinguosaliste kokkuleppel ning muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.
7.3. Tellijal on õigus lepingust taganeda või see üles öelda igal ajal ilma põhjuseta, teatades sellest teisele lepinguosalisele 30 päeva ette.
8. Esindajad ja teadete edastamine
8.1. Tellija määrab kontaktisiku juhendama töö tegemist, töövõtjale vajaliku teabe andmiseks ning kvaliteedi kontrollimiseks. Tellija määratud vastutav isik on [nimi ja kontaktandmed] või tema äraolekul teda asendama määratud isik.
8.2. Töövõtja määrab kontaktisiku lepingu täitmise juhtimiseks ja korraldamiseks. Töövõtja esindaja on RMK looduskaitseprojektide koordinaator Mihkel Järveoja, [email protected], 53415075.
8.3. Lepinguosaliste vahelised lepinguga seotud teated peavad olema kas kirjalikus või elektroonilises vormis, s.t digitaalselt allkirjastatud, välja arvatud, kui teade on informatiivne ja selle edastamisel teisele lepinguosalisele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teated edastatakse teisele lepinguosalisele postiaadressil, mis on märgitud lepingus ning digitaalselt allkirjastatud teated e-posti aadressil. Kui aadress muutub, on lepinguosaline kohustatud sellest teist lepinguosalist informeerima kohe.
8.4. Teade (v.a informatiivne teade) loetakse kätteantuks, kui teade on üle antud allkirja vastu või teade on saadetud tähitud kirjaga teise lepinguosalise postiaadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva või digitaalselt allkirjastatud teade on edastatud e-posti aadressil ning teine lepinguosaline on kinnitanud selle kätte saamist.
8.5. Informatiivset teadet võib edastada telefoni teel või suuliselt.
9. Muud tingimused
9.1. Lepingu sõlmimisel kuuluvad lepingu dokumentide hulka lisaks käesolevale lepingutekstile veel tööde üleandmise – vastuvõtmise akt.
9.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad lepinguosalised võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatust.
9.3. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras. Lepingu kohaselt on kohtualluvuseks Tartu Maakohus.
9.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.














AKT


Töö üleandmise - vastuvõtmise kohta


Käesolev akt on vormistatud „ “ .


Käesolevaga Töövõtja (nimi) annab üle ja Tellija (nimi) võtab vastu vastavalt

…………………………….töövõtulepingule nr………………alljärgneva töö:
(kuupäev)


jrk. Töö kirjeldus Töötasu





Töövõtja Tellija


……………………………. ………………………………………
(nimi, allkiri) (nimi, allkiri)




TÖÖOHUTUSPLAAN


ÜLDANDMED

TÖÖVÕTJA NIMI
INF Infra OÜ
TELLIJA
OÜ Rail Baltic Estonia
LEPINGU NIMETUS
RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU
Töövõtja projektijuht
Kristjan Toome
TTO koordinaator
Martin Eelmaa/Silver Riismaa
Tellija projektijuht
Jan Minski
Kavand koostatud
12.02.2025


TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE PLAANI ALLKIRJASTAJAD
Töövõtja projektijuht
Tellija projektijuht
Kristjan Toome
Jan Minski
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)


Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator

Silver Riismaa

(allkirjastatud digitaalselt)



1. TOP versioonihaldus ja muudatused

Versioon
Kuupäev
Muudatuse kirjeldus
001
19.12.2024
Esitatud Tellijale kooskõlastamiseks
002
21.01.2025
Esitatud Tellijale kooskõlastamiseks – muudatuste ja täiendustega CRS-ile
003
12.02.2025
Esitatud Tellijale kooskõlastamiseks – muudatuste ja täiendustega CRS-ile













2. TOP asja- ja ajakohasus tulenevalt objektil teostatavate tööde staadiumist

Versioon
Kuupäev
Sobilikkuse kirjeldus
001
19.12.2024
Ehitusuuringud, projekteerimine, tööde kavandamine
002
21.01.2025
Ehitusuuringud, projekteerimine, tööde kavandamine
003
12.02.2025
Ehitusuuringud, projekteerimine, tööde kavandamine













3. Sisukord
1. TOP versioonihaldus ja muudatused 2
2. TOP asja- ja ajakohasus tulenevalt objektil teostatavate tööde staadiumist 2
3. Sisukord 3
4. Eesmärk ja kohaldamisala 7
4.1. Eesmärk 7
4.2. TOP kättesaadavus 7
4.3. Ehitusobjekti ja töömaa asukoht 7
4.4. Ehitusobjekti skeem ja asendiplaan 7
4.5. TOP kohaldatavuse piirid 8
5. Ohutusalased juhised 8
6. Organisatsioon 8
6.1. Töövõtjad 8
6.2. Tellija ja Omanikujärelevalve 8
6.3. Ühistegevusekokkulepe 9
7. TTO võtmeisikud 9
7.1. TTO Koordinaator Objektil 9
7.2. TTO koordinaator projektiüleselt 9
7.3. Tuleohutust objektil korraldav isik 9
7.4. Elektripaigaldise käidukorraldaja objektil 9
7.5. Esmaabiandja 9
7.6. Objektijuht 9
7.7. Projektijuht objektil 9
7.8. Projektijuht 10
7.9. Töökeskkonnavolinik 10
7.10. Töökeskkonnaspetsialist 10
7.11. Omanikujärelevalve 10
_ 10
8. TTO juhtpõhimõtted 10
9. Tööetappide järjestus ja eeldatavad kestused 10
10. Ohtlike tööde loetelud ja teadaolevad ohutegurid 10
10.1. Ohtlikud tööd tulenevalt õiguslikest nõuetest 10
10.2. Ohtlike tööde täiendav loend tulenevalt Tellija erinõuetest 11
10.3. Vaikimisi kohaldatavad üldnõuded ohtlike tööde tegemisel 11
10.4. Ohtliku Töö Loa süsteem 12
10.4.1. Mõisted 12
10.4.2. Loa taotlemine ja hindamine 12
10.4.3. Loa kinnitamine ja väljastamine 13
10.4.4. Ohtliku töö teostamine 13
10.4.5. Ohtliku Töö Loa pikendamine 13
10.4.6. Ohtliku Töö Loa lõpetamine 13
10.5. Ohtlikud tööd 14
10.6. Teadaolevad objekti spetsiifilised ohutegurid 15
10.7. Töökäsk-luba ohtlike tööde teostamiseks 15
11. TTO riskianalüüs ja tegevuskava 15
12. Juhendamine ja väljaõpe 15
13. Objekti külastamine ja objektile tööle lubamine. 16
13.1. Objekti külalised 16
13.2. Töötaja üldine iseseisvale tööle lubamine 16
13.3. Kiivrikleebis ja iseseisvale tööle lubamise heakskiit Koordinaatori poolt 16
13.4. Tööajaarvestuse ja läbipääsusüsteem 16
14. Olmetingimused 17
15. Isikukaitsevahendid (IKV) 17
15.1. Ehitusobjektil minimaalselt nõutav IKV koosseis ja kaitsetasemed 17
15.1.1. Tööstuslik kaitsekiiver 17
15.1.2. Kõrgnähtav märguriietus 17
15.1.3. Turvajalatsid 17
15.2. Täiendavalt vajalikud või vajalikud olla võivad IKV-d ja abivahendid 17
15.3. Leevendused ja muudatused IKV kasutamise nõuetes 18
16. Liiklus- ja parkimiskorraldus ning heakord 18
17. Ajutised kõrgtööd 19
17.1. Tellingud 19
17.2. Redelid 19
17.3. Piirded 20
17.4. Turvarakmed 20
18. Tõstetööd 20
19. Kaeve- ja muldetööd 21
20. Tööde teostamine soisel pinnasel 21
21. Tuletööd 21
22. Valmisolek hädaolukordadeks 21
22.1. Objekti tähistamine ja teabeleht objekti asukoha kohta 21
22.2. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete mõju ehitusobjektile 22
22.3. Lähima erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) asukoht 23
22.4. Juurdepääsu- ja evakuatsiooniteed: vabad ja läbitavad 25
22.5. Keemiaohutus 25
22.6. Esmaabivahendid. Esmaabi andmise koht 26
22.7. Esmased tulekustutusvahendid 26
22.8. Absorbent ja reostustõrje vahendid 27
22.9. Järelevalve, kättenäitamised ja kooskõlastused õhuliinide ja maa-aluste kommunikatsioonide valdajatega 27
22.10. Vaktsineerimine 27
23. Tegutsemine hädaolukorras 27
23.1. Mistahes (täpsustamata) hädaolukorras tegutsemise üldised põhimõtted 27
23.2. Kriisikommunikatsioon 28
23.2.1. Kommunikatsioon hädaolukorra lahendamiseks. Hädaabi kõne. 28
23.2.2. Kommunikatsioon väljaspoole organisatsiooni 28
23.3. Esmaabi andmine ja elustamine. 28
23.4. Tööõnnetuse sündmuskoha fikseerimine ja esmane uurimine. 28
23.5. Evakuatsioon 29
23.6. Tulekahju 29
23.7. Plahvatusoht. Lõhkekeha leidmine. 29
23.8. Reostus 30
24. Jäätmekäitlus 30
25. TTO üldkontrollid, seire, auditid ja aruandlus 31
25.1. Üldkontroll 31
25.2. Seire 31
25.3. Auditeerimine 31
25.3.1. Esimese osapoole audit 31
25.3.2. Teise osapoole audit 31
25.3.3. Kolmanda osapoole audit 32
26. Raporteerimine 32
26.1. Raporteerimine koordineerivale peatöövõtjale 32
26.2. Raporteerimine tellijale 32





4. Eesmärk ja kohaldamisala
4.1. Eesmärk
Tööohutusplaani (TOP) eesmärgiks on edastada projekti osa- ja huvipooletele oluline töötervishoiu ning tööohutuse (TTO) alane teave ehitusobjektil esineda võivate ohutegurite ja nende ohje meetmete kohta. TOP sisaldab olulist tööohutuse alast teavet. TOP-i juurde kuulub riskianalüüs ja tegevuskava koos ohje meetmetega.
4.2. TOP kättesaadavus
TOP on avalik dokument ja ei sisalda ärisaladust.
TOP-i viimane kehtiv ja kinnitatud versioon on tutvumiseks kättesaadav:
• projekti dokumendihaldussüsteemis digitaalselt;
• töötajate kogunemiskohas välja trükitult paberkandjal;
• kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse peale digitaalselt;
4.3. Ehitusobjekti ja töömaa asukoht
Projekti nimetus:
Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustööd lõigul Kangru-Saku
Objekti asukoht: Saku ja Kangru asulate vahel
Google Maps: /täpsustamata, väljatöötamisel/
Koordinaadid: /täpsustamata, väljatöötamisel/
4.4. Ehitusobjekti skeem ja asendiplaan
Käesoleva plaani juurde kuulub lisana ehitusobjekti üldine asukohaplaan ja asukohaplaani lokaalsed skemaatilised väljavõtted, millele on peale märgitud:
4.4.1. kontori- ja olmeruumide paigutus ehitusplatsil;
4.4.2. materjalide laadimis- ja ladustamiskohad;
4.4.3. jäätmete ladustamiskohad;
4.4.4. masinate ja seadmete paiknemiskohad;
4.4.5. täitematerjalide või pinnase kogumiskohad;
4.4.6. õhuliinide ja teiste tehniliste installatsioonide asukohad, kaasa arvatud muud ohud pinnases, mis olid olemas enne ehitusplatsi loomist;
4.4.7. liikumisteede ja ohualade paiknemine;
4.4.8. juurdepääsuteed päästemeeskonnale või kiirabibrigaadile;
4.4.9. evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine ning evakuatsiooni kogunemiskoht
4.4.10. esmaabivahendite asukohad ja kannatanule esmaabi andmise kohad
4.4.11. esmaste tulekustutusvahendite asukohad
4.4.12. päästevahendite asukohad
4.4.13. reostustõrjevahendite asukohad
4.5. TOP kohaldatavuse piirid
TOP kohaldub tervele projektile ja kõikidele projektiga seotud osapooltele: töövõtjad, tellija, omanikujärelevalve ning nende professionaalsetele nõustajatele.
Ehitusobjektil viibimise ajal kohaldub TOP oma nõuetes ja teabe kogumis ka rakendusüksuste, riiklike ja kohalike omavalitsuste järelevalve asutuste töötajatele ja ametnikele.
Projekti töötervishoiu ja tööohutuse alaste protsesside ohje on allutatud peatöövõtja INF Infra OÜ rakendatavale sertifitseeritud TTO juhtimissüsteemile.
Kohalduvad Eesti Vabariigis kehtestatud õigusaktid.
5. Ohutusalased juhised
TOP sisaldab väga olulist töötervishoiu ja tööohutuse alast teavet, juhiseid ja kehtestatud nõudeid, mille mitte teadmine ja nõuete täitmata jätmine võib põhjustada püsivat tervisekahjust ja eluohtlike olukordi.
Lisaks käesolevale TOP-le võib olla kehtestatud täiendavaid tööohutuse alaseid juhendeid ja nõudeid peatöövõtja ja teiste projektis osalevate organisatsioonide poolt. Juhul kui kehtestatud nõuded on üksteisega vastuolus või on kehtestatud samasisulisi, aga erineva rangusastmega nõudeid, siis eeldatakse, et:
• ülimuslikult kehtivad ja vaikimisi täidetakse teadaolevaid rangemaid nõuded;
• vastuoludest teavitatakse Koordinaator-it Objektil ja vastuolud lahendab otsusega Koordnaator Objektil.
TÖÖSITUATSIOONIS EELDATAKSE, ET ÜKSKÕIK KELLE POOLT JA MISTAHES VIISIL ANTAV OHUTUSALANE JUHIS, KORRALDUS JA/VÕI SIGNAAL ON SELLE SAAJALE TÄITMISEKS KOHUSTUSLIK NING SELLE TÄITMATA JÄTMINE ON OHTLIK VÕI OHTU SUURENDAV.
6. Organisatsioon
6.1. Töövõtjad
Peatöövõtja ja TTO-d koordineeriv ettevõte: INF Infra OÜ
Alltöövõtjad on allutatud Peatöövõtja juhtimisele ja kontrollile. Eeldatakse, et kõik alltöövõtjad juhivad ja kontrollivad omakorda enda alltöövõtjaid ise. Alltöövõtuahel kooskõlastatakse peatöövõtjaga ja tellijaga.
Renditööjõudu käsitletakse õiguslikult tööjõudu rentiva töövõtja enda töötajatena. Kooskõlastamata alltöövõtja töötajaid käsitletakse renditööjõuna.

6.2. Tellija ja Omanikujärelevalve
Tellija: OÜ Rail Baltic Estonia
Omanikujärelevalve: /täpsustamisel/
6.3. Ühistegevusekokkulepe
Ühisel ehitusobjektil töötavate tööandjate vahel sõlmitakse töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnahoiu alased ühistegevuse kokkulepped. Ühistegevusekokkulepete üheks pooleks on peatöövõtja ja ühistegevuse kokkulepe määrab peatöövõtja ehitusobjekti üleselt TTO tegevuste koordineerijaks ning allutab kõik teised projekti osapooled tööandjatena ehitusobjekti ülesele TTO alasele koordineerimisele.
7. TTO võtmeisikud
7.1. TTO Koordinaator Objektil
Martin Eelmaa, INF Infra OÜ, +372 508 7259, [email protected]
Kooskõlastab, koordineerib ja kontrollib TTO alast tegevust sh. Ohtlike Tööde Lubade väljastamist ehitusobjektil töövõtjate vahel ja üleselt igapäevaselt.
7.2. TTO koordinaator projektiüleselt
Silver Riismaa, INF Engineering OÜ, +372 5380 1509, [email protected]
Kavandab, kontrollib, hindab ja analüüsib TTO alaste tegevuste tulemuslikust ja mõjusust projektiüleselt.
7.3. Tuleohutust objektil korraldav isik
Martin Eelmaa, INF Infra OÜ, +372 508 7259, [email protected]
Korraldab tuleohutuse meetmete rakendamist ehitusobjektil.
7.4. Elektripaigaldise käidukorraldaja objektil
Evo Simson, AS EG Ehitus, +372 5656 5235
Korraldab ja kontrollib ajutise elektripaigaldise käidu ohutust ehitusobjektil.
7.5. Esmaabiandja
Ehitusobjektile määratakse ehitustööde ajaks esmaabiandjad. Igal töövõtjal peab olema määratud vähemalt üks väljaõppinud esmaabiandja, kelle isik on Koordinaatoriga Objektil kooskõlastatud. Esmaabiandjate nimekiri koos kontaktandmetega on teabelehena objektil avalikult välja pandud.
7.6. Objektijuht
7.6.1. Üldobjektijuht
Martin Eelmaa, INF Infra OÜ, +372 508 7259, [email protected]
7.6.2. Sildade objektijuht
Peter Kaine, INF Infra OÜ, +372 527 4816, [email protected]
7.7. Projektijuht objektil
Martin Pley, INF Infra OÜ, +372 5688 4066, [email protected]
7.8. Projektijuht
Kristjan Toome, INF Infra OÜ, +372 506 1241
7.9. Töökeskkonnavolinik
Margus Vaino, INF Infra OÜ, +372 5381 9854
Peatöövõtja organisatsiooni töötajate esindaja TTO küsimustes.
7.10. Töökeskkonnaspetsialist
Marko Rentik, INF Infra OÜ, +372 5806 7358
Peatöövõtja organisatsiooni tippjuhtkonna esindaja TTO küsimuses.
7.11. Omanikujärelevalve
_
8. TTO juhtpõhimõtted
• Igaüks on kohustatud järgima ja täitma kohalduvatest õigusaktidest, ohutusjuhenditest ja käesolevast Tööohutuse plaanist tulenevaid nõudeid.
• Tööandjad juhendavad enda töötajaid ise vastavalt ettevõtete siseselt juurutatud rutiinile, juhenditele ja kasutatavatele metoodikatele.
• Tööandjad tagavad, et nende poolt on objektile tööle lubatud üksnes
◦ sobiliku terviseseisundiga töötajad;
◦ piisavalt juhendatud ja piisava väljaõppega töötajad.
• Tööandjad varustavad enda töötajad vajalike:
◦ isikukaitsevahenditega, tööriiete ja turvajalatsitega;
◦ olmeruumidega
• Igaüks mõistab ja kinnitab, et saab aru, et kõik tööõnnetused on ennetatavad, ning kohustub proaktiivselt osalema TTO alaste tegevuste tõhusal ja mõjusal elluviimisel, parendamisel ja avastatud puuduste raporteerimisel.
9. Tööetappide järjestus ja eeldatavad kestused
Tööetappide detailne ajakava on kättesaadav dokumendi haldussüsteemist.
LINK: https://app.bauhub.ee/project/50784/dir/51551653
10. Ohtlike tööde loetelud ja teadaolevad ohutegurid
Kõikide käesolevas peatükis nimetatud tööde või siin kirjeldatud tunnustega tööde tegemine tuleb eelnevalt kooskõlastada Koordinaatoriga Objektil. Koordinaator Objektil kasutab kaalutlusõigust otsustamaks, kas tööde tegemiseks on vajalik Ohtlike Tööde Luba (OTL) vastavalt protsessile Ohtlike Tööde Loa Süsteem. Koordinaator Objektil võib nõuda Ohtliku Töö Loale lisaks seda täiendavat muud ohutustehnilist dokumentatsiooni.
10.1. Ohtlikud tööd tulenevalt õiguslikest nõuetest
Õiguslikest nõuetest tulenevalt loetakse eelkõige ja vaikimisi ohtlikeks töödeks järgmisi töid:
• millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures õnnetusohtu suurendavad kasutatavad töömeetodid või keskkond, kus ehitusplats asub;
• mille puhul ohustavad töötajate tervist bioloogilised ohutegurid või ohtlikud kemikaalid, sh asbest;
• ioniseeriva kiirgusega keskkonnas;
• kõrgepingeliini või trafoalajaama läheduses;
• millega kaasneb uppumisoht;
• mida tehakse maa-alustes tingimustes, nt kaevus, tunnelis;
• vees, mis vajab õhuvarustussüsteemi kasutamist;
• kessoonis;
• mis on seotud lõhkeaine kasutamisega;
• mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise või demonteerimisega;
• millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht;
• millega kaasneb nõue kontrollida töötajate tervist.

10.2. Ohtlike tööde täiendav loend tulenevalt Tellija erinõuetest
Tellija täiendavatest nõuetest tulenevalt loetakse ohtlikeks töödeks ka järgmised tööd:
• tuletööd;
• tööd plahvatusohtlikus või tuleohtlikus keskkonnas;
• töö kitsastes oludes või piiratud ligipääsuga ruumides;
• tõstetööd üle 1 (ühe) tonni kaaluvate või suure gabariidiliste valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega;
• töö vähemalt 1,5 meetri sügavusel kaevikus;
• töö kõrgustes ilma ühiskaitsevahenditeta kõrgemal kui 5 (viis) meetrit madalamast tasapinnast;
• töö mistahes elektriliinide ja gaasitorudega ning nende läheduses;
• töö raudteel või selle läheduses;
• lõhkemata lõhkekehade otsimise ja kogumisega seotud tööd;
• muud tööd, mis on tööohutusplaanis ohtlikena välja toodud.
10.3. Vaikimisi kohaldatavad üldnõuded ohtlike tööde tegemisel
• Ohtlikuks liigitatud töö tegemine üksi ja/või ilma julgestava järelevalveta on keelatud.
• Ohtlike tööde tegemisele võib kaasata üksnes täisealisi, asjakohase väljaõppe ja tööde ohutuks teostamiseks sobiliku tervisliku seisundiga töötajaid, kellel on olemas asjakohased isikukaitsevahendid või ühiskaitsevahendid.
• Ohtliku Töö Luba või seda asendav või täiendav muu dokumentatsioon peab olema ohtliku töö tegemise asukohas taasesitamist võimaldavas vormis kättesaadav ja alalises esitamisvalmiduses.
• Ohtlikuks liigitatud tööd tuleb teostada vastavalt Ohtliku Töö Loa ja selle lisaks olevate täiendavate dokumentide (nt. täiendav tööohutusplaan) nõuetele ning Koordinaator Objektil juhistele.
• Ohtliku Töö Luba võib asendada teine sarnase sisu ja analoogse eesmärgiga koostatud dokument (nt. töökäsk-luba), kui selline dokument on sellisena töö tegemiseks nõutud õigusakti, kaitsevööndiga ehitise operaatori või tehno-kommunikatsiooni valdaja või muu õigustatud huviga isiku poolt ja on koostatud nende ettenähtud vormil.
10.4. Ohtliku Töö Loa süsteem

10.4.1. Mõisted
Ohtliku Töö Luba ehk OTL – kirjalikule vorminõudele vastavalt koostatud eriotstarbeline loadokument, mis annab kooskõlastava ja heaks kiitva loa ohtlikuks loetava töö või toimingu tegemiseks ning millel on kõik järgmised tunnused loa alustamisel:
• Töö nimetus;
• Töö teostamise eesmärk;
• Töö teostamise aja algus ja kavandatud lõpp kuupäeva ning kellaaja täpsusega;
• Töö teostamise koht trassi piketaažil või piirkond trassi piketaaži vahemikus;
• Töövõtja nimi, mis asub tööd teostama;
• Töövõtja Töörühma juhi nimi, ametikoht ja mobiiltelefoni number;
• Töörühma liikmete täielik nimekiri;
• Töövahendite ja mehhanismide loend, mida kasutatakse töö tegemisel;
• Riskide ja ohtude maandamiseks kasutatavate kaitsemeetmete loend ja kirjeldused: esemelised ja metoodilised vahendid (nt. IKV, esmased tulekustutusvahendid, kaitsemaandused, kaitselülitused, liikluskorraldus, esmaabivahendid jms.);
• Viited lisadokumentatsioonile, mille alusel Ohtlikku tööd teostatakse (täiendavad tööohutusplaanid, kooskõlastused, spetsialistide pädevust tõendavad dokumendid);
• Töörühma Juhi ja Loa Väljastaja nimed ja allkirjad OTL
Kirjalik vorminõue – originaaldokument omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud.
Taasesitamist võimaldav vorminõue – koostatud dokument kättesaadav ja esitamisvalmis vähemalt tervikdokumendi koopiana või originaaldokumendina töökohal.
Töörühm/Meeskond – OTL-l märgitud töötajad nende nimelises isikkoosseisus, millistele isikutele antakse luba ohtlikuna käsitletava töö või toimingu tegemiseks loal märgitud ajal, kohas ja tingimustel.
Töörühma Juht/Loa Omanik – Ohtliku Tööd tegeva Töörühma juht, kes juhib ohtliku töö tegemist alaliselt kohapeal ja taotleb selle töö tegemiseks OTL.
Loa Väljastaja – Peatöövõtja esindaja, kes annab kooskõlastava kinnituse OTL-ile, või kaitsevööndiga olemas-oleva ehitise või tehnosüsteemi/paigaldise esindaja kolmanda osapoolena, kes väljastab asjakohase Töökäsk-Loa, Töökäsu vms dokumendi, mis loetakse siinkohal OTL-i asendavaks.
10.4.2. Loa taotlemine ja hindamine
OTL taotluse esitab Loa Väljastajale ohtlikku tööd tegema asuva töövõtja esindaja Töörühma Juhina. Protseduuriliselt esitatakse taotlus Koordinaatorile Objektil, kes täidab Loa Väljastaja funktsiooni.
OTL taotluseks on Töörühma Juhi poolt eeltäidetud OTL vorm vastavalt kavandatud tööde teostamisele, mis esitatakse kooskõlastavaks heakskiitmiseks Loa Väljastajale.
Loa Väljastaja kontrollib ja hindab taotluse vastavust Tööohutusplaanile (TOP), Riskianalüüsile, ohutustehnilistele lisadokumentidele, õigusaktidele ning töötamise koha vaatluse tulemustele tegeliku olukorra kohta ning kinnitab OTL või saadab selle Töörühma Juhile paranduste tegemiseks ja täiendamiseks tagasi.
Täiendatud OTL taotlus vaadatakse läbi samaväärselt esmasele taotlusele ning vajadusel saadetakse täiendamiseks ja parandamiseks tagasi.
10.4.3. Loa kinnitamine ja väljastamine
Loa Väljastaja poolt heakskiidetud OTL taotlus allkirjastatakse järjekorras:
• Töörühma Juht;
• Loa Väljastaja
OTL allkirjastatakse digitaalselt dokumendihaldussüsteemis või omakäeliselt vähemalt kahes eksemplaris, millest vähemalt üks jääb Töörühma Juhile ja teine Loa Väljastajale, mis peab olema töö tegemise kohas kontrollimiseks kättesaadav vähemalt taasesitamist võimaldavas vormis.
10.4.4. Ohtliku töö teostamine
Ohtlik töö teostatakse Töörühma poolt Töörühma Juhi järelevalve ja otsese juhtimise all.
Töörühma juht peab viibima ohtliku töö tegemise ajal ohtliku too tegemise kohas.
OTL peab olema ohtliku töö tegemise kohas kontrollimiseks taasesitatav. OTL olemasolu ja vastavust teostatavatele töödele võib kontrollida Peatöövõtja, Tellija, Omanikujärelevalve, kaitsevööndiga ehitise, kaitsevööndiga tehnosüsteemi või riigiameti esindaja.
Ohtlik töö tuleb teostada vastavalt Ohtliku Töö Loale või kolmanda osapoole poolt väljastatud OTL dokumendi analoogile. Vajadusel tuleb kaasata kolmanda osapoole julgestav järelevalve.
10.4.5. Ohtliku Töö Loa pikendamine
OTL pikendamine on vajalik, kui tööd ei ole lõpetatud algsel Loal märgitud tööde teostamise kavandatud lõpptähtajaks.
Loa pikendamise taotluse esitamine seisneb uue loataotluse esitamises uuendatud lõpptähtajaga endistel tingimustel või vajadusel objektil muutunud olukorraga kooskõlla viiduna. Loa pikendamise taotluse läbivaatamine toimub analoogselt Loa esmakordsele taotlemisele.
Eelmine Loa dokument märgitakse kehtetuks uue Loa dokumendi väljastamisega.
10.4.6. Ohtliku Töö Loa lõpetamine
Ohtliku Töö Luba lõpetatakse Loa Väljastaja poolt, kui seda taotleb Töörühma juht ja Loa Väljastaja on kontrollinud ja veendunud, et Loa alusel tehtavad tööd on nõuetekohaselt teostatud ja dokumenteeritud ning töökoht on korrastatud ja taastatud.
OTL lõpetamine märgitakse lõpetatava OTL vormile seda kahepoolselt allkirjastades. Digitaalselt allkirjastatud OTL lõpetatakse kahepoolse digitaalse allkirjastamisega dokumendihaldussüsteemis.
OTL-il märgitud tööde eeldatava lõpetamise tähtaja saabumine peatab ja keelab Loal märgitud ohtlike tööde edasise teostamise kuni Loa pikendamiseni, aga ei lõpeta OTL. Ohtliku töö tegemise jätkamine OTL-l märgitud eeldatava lõpptähtaja saabumise järgselt ilma pikendatud OTL-ta on sisuliselt OTL olemasolu nõude rikkumine, aga kui töö tegemise katkestamine on iseenesest ohtlik või tööde jätkamine tehnoloogiliselt vajalik, siis ei tohi tööde teostamist katkestada..
Kolmanda osapoole poolt väljastatud OTL-i analoog lõpetatakse vastavalt kolmanda osapoole ettenähtud protseduurile ja kinnitatakse seejärel Koordinaator Objektil poolt.

10.5. Ohtlikud tööd
• Raadamine
◦ Vigastused metsamajandamise rasketehnika kasutamisest:
▪ Masinate ja seadmetega otsasõidud,
• IKV: kõrgnähtav riietus
▪ mehhanismide vahele kinni jäämised,
▪ keha muljumised ja jäsemete amputatsioonid
◦ Vigastused kettsae kasutamisel:
▪ Silma ja näo vigastused
• IKV: ülenäo visiir
▪ Sisselõiked alajäsemetesse
• IKV: saepüksid
▪ Kuulmiskahjustus
• IKV: kõrvaklapid
• Kaevetööd ja muldetööd (kõrguste vahe 1,5m ja rohkem)
◦ Pinnase varingud ja maalihked
▪ Kaevikute toestamine
▪ Kaevikute kaevamine ja mullete rajamine piisava nõlvsusega
▪ Kaeviku servade ja mulde äärte mitte koormamine
◦ Vee sissetung kaevikutesse ja süvenditesse
▪ Kaeviku seinte toestamine
▪ Veemassi ja kaeviku vahele piisava massiivsusega pinnase jätmine
▪ Sulundseinte kasutamine
• Ajutised kõrgtööd:
◦ kõrgusest kukkumise oht
▪ tellingute ja töölavade koostamine ja kontrollimine väljaõppinud poolt
▪ ÜKV: kukkumispiirete kasutamine
▪ IKV: turvarakmete ja kinnitatud lõuarihmaga kaitsekiivri kasutamine
• Tööd soises ja soisel pinnasel:
◦ Pinnasesse sisse vajumise oht
▪ Ettevaatlik liikumine soisel alal ja eelistatavalt kontrollitud ja tähistatud käiguteedel
◦ Uppumise oht
▪ ettevaatlik liikumine soisel alal ja eelistatavalt kontrollitud ja tähistatud käiguteedel
• Tõstetööd (last 1000kg ja rohkem)
◦ Raskete tõstetavate lastide alla kukkumine
▪ Tõstetööde plaan
▪ Pädev troppijate meeskond ja tõsteseadme operaator
▪ Kontrollitud ja korrektsed tõstevahendid ja mehhanismid
▪ Keelatud lasti tõstmine üle inimeste, sõidukite ja muude kaitstavate väärtuste
10.6. Teadaolevad objekti spetsiifilised ohutegurid
• Lõhkekehade leidumise võimalikus trassikoridoris asukohaga vahetult Tallinna ringteest Saku asula suunas liikudes:
◦ ohuna teadaolev ja tegelikele leidudele tuginev teave vastavalt samas piirkonnas teostatud varasemast ehitustegevusest.
◦ Lõhkekeha või selle kahtlusega eseme leidmisel evakueerida töökoht ja takistada kõikide isikute sisenemine ohualasse ning teavitada leiust häirekeskust.

10.7. Töökäsk-luba ohtlike tööde teostamiseks
Eelpool nimetatud või kirjeldatud ohtlike tööde tegemine tuleb enne tegema asumist kooskõlastada Koordinaatoriga Objektil, kes võib, aga ei pea kooskõlastamisel nõudma ohtlike tööde teostamist koos töökäsk-loaga või muu ohtliku töö loaga või töövõtja poolt täiendavalt koostatava ohutustehnilise dokumentatsiooniga.
11. TTO riskianalüüs ja tegevuskava
Käesolevat töötervishoiu ja tööohutusplaani dokumenti tuleb vaadata ja rakendada koos selle juurde kuuluva riskianalüüsiga, mis on eraldi dokument. Tegevuskava riskide ja ohtude vähendamiseks sisaldub riskianalüüsis.
12. Juhendamine ja väljaõpe
Kõik töövõtjad enda töötajate tööandjatena juhendavad tööohutuse alaselt, koolitavad ja õpetavad välja enda töötajaid ise töö ohutuks ja kvaliteetseks tegemiseks vajalikus ulatuses. Juhendamise, koolitamise ja väljaõppe toimumine peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tõendatavad ning töövõtjad tagavad Koordinaatorile Objektil juurdepääsu neile tõenditele.
Ehitusobjekti põhiste ohtude osas:
• korraldab Koordinaator juhendamise töövõtjate esindajatele, kes saavad ohuteadlike isikutena õiguse ja kohustuse enda töötajaid ise edasi juhendada;
• kui see on Koordinaatori hinnangul vajalik, siis Koordinaator võib
◦ ise juhenda teiste töövõtjate töötajaid;
◦ korraldada Toolbox-Talk-e teiste töövõtjate töötajatele.
Objektil kohapeal viiakse hinnatava vajaduse põhiselt läbi nn. Toolbox Talk-e, mille eesmärgiks on töötajatele edastada TTO alast aktuaalset teavet, tulemuslikkuse tagasisidet ning kasvatada riskitajumise ja ohtude tunnetuse võimet.
13. Objekti külastamine ja objektile tööle lubamine.
13.1. Objekti külalised
Objekti külalisi juhendatakse võrreldes objektil töötajatega vähendatud mahus, aga vastavuses nende külastusega kaasnevate ohuteguritega ja külastuse kestusega. Külaliselt ei eeldata ohuteadlikkuse saavutamist ning seetõttu võib külaline objektil viibida ainult ohuteadliku isiku juuresoleku ja järelevalve all. Külalise juhendamine registreeritakse ja säilitatakse külalise juhendamise lehel.
13.2. Töötaja üldine iseseisvale tööle lubamine
Objektile iseseisvale tööle lubatakse piisavalt ohuteadlikud isikud töötajana tema tööandja poolt, mis tähendab järgmist:
• pärast ohutusalast juhendamist ohuteadliku isiku poolt kui
◦ juhendaja on veendunud, et juhendatud isik on ehitusobjektil esinevate riskide ja ohtude suhtes piisavalt ohuteadlik;
◦ Juhendamine on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tõendatav;
• isikul on olemas ja isik oskab kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid;
• väljastatud on kiivrikleebis ja isik on kantud tööaja arvestuse süsteemi.
Eeldatakse, et iseseisvale tööle lubatud isikute terviseseisund on tööandja initsiatiivil töötervishoiuarsti poolt kontrollitud ja vastab ning on sobilik töö tegemiseks ehitusobjektil.
Mitte-ohuteadlikud isikud võivad viibida ja ringi liikuda ehitusobjektil ainult koos ohuteadliku isikuga ning tema vahetu järelevalve all.
13.3. Kiivrikleebis ja iseseisvale tööle lubamise heakskiit Koordinaatori poolt
Kõik ehitusobjektile iseseisvale tööle lubatud isikud peavad kandma kiivril selle kohast nummerdatud identifitseerivat kleebist. Kleebise väljastab Koordinaator Objektil, millise toiminguga Koordinaator Objektil kinnitab, et on heaks kiitnud töötaja iseseisvale tööle lubamise objektil öötaja tööandja poolt.
13.4. Tööajaarvestuse ja läbipääsusüsteem
Kõik ehitusobjektil töötavad isikud peavad olema kantud Objekti tööajaarvestuse ja läbipääsu süsteemi ning omama seal viidet objektile tööle lubamise kohta. Objektil tööle asumine ja töö lõpetamine tuleb fikseerida igakordselt ja vähemalt korra tööpäevas.
Tööaja arvestuseks rakendatakse kahte alternatiivset omavahel integreeritud süsteemi:
• Töötaja kaadiga objektil töötamise alguse ja lõpu registreerimine, milleks vajaliku kaardi olemasolu tagab igale töötajale tema tööandja ning registreerimise seadmed objektil tagab peatöövõtja;
• Töötajatele võimaldatakse kasutada ka nende individuaalses kasutuses oleva mobiilside-nutiseadme asukoha jälgimisel põhinevat tööaja arvestust, milleks töötaja kasutatav nutiseade koos töötaja nime ja telefoninumbriga liidestatakse tööajaarvestuse süsteemi.
Sõltumata kasutatavast tööajaarvestuse süsteemist peab kõikidel töötajatel olema valmisolek töötajakaardi põhise süsteemi kasutamiseks. Kasutamiseks mugavam ja nutiseadme asukoha positsioneerimise põhine tööaja ja töötamiskoha registreerimine on töötajale rangelt vabatahtlik tulenevalt isiku asukoha jälgimisest ning telefoninumbri ja isikunime andmete koostöötlemisega kaasnevast suuremast õigusriivest.
14. Olmetingimused
Objektil tagatakse töötajatele õiguslikult nõutud olmeruumide kasutamise võimalused. On sisustatud soojakud puhkamiseks ja söömiseks, riietumiseks ja pesemiseks ning riiete kuivatamiseks. Objektil ja töötajate kogunemiskohas on kuivkäimalad kätepesuvõimalusega. Töötajatele on tagatud joogivee kättesaadavus.
Kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis vaikimisi tagab nõutud olmetingimused isikutele nende tööandja. Projekti töövõtjad võivad omavahel kokku leppida ka olme- ja sanitaarruumide ühise kasutamise korra või reguleerimata üldkasutatavuse.
15. Isikukaitsevahendid (IKV)
15.1. Ehitusobjektil minimaalselt nõutav IKV koosseis ja kaitsetasemed
15.1.1. Tööstuslik kaitsekiiver
• Vastavuses standardiga EN 397.
• Sertifitseeritud kasutamiseks kuni -30*C perioodil 01.12 kuni 31.03 ja muul ajal -20*C
• Objektil viibides kasutuses koos kinnitatud kahepunkti lõuarihmaga;
* Märkus: INF kontserni töötajatele kehtib rangem nelja punkti kinnitusega lõuarihmaga kiivri kasutamise nõue.
15.1.2. Kõrgnähtav märguriietus
• Vastavuses standarditega EN ISO 20471 või EN 471
• Klass 2 või II kõikidel ehitusobjektil viibijatel ja töötavatel isikutel;
• Klass 3 või III kõikidele töötajatele teeliiklusele avatud teedel töötamisel.
*Märkus: kõrgem klassi number tähendab paremat nähtavust
• Märguriietus peab olema nähtavuse tagamiseks puhas või vähe määrdunud
15.1.3. Turvajalatsid
• Vastavuses standardiga EN 20343.
• Kaitsetasemetega S1P, S3 või S5
*Märkus: INF kontserni töötajatele kehtib rangem nõue: S3 või S5, mis välistab S1P
Kui mistahes tööandja on oma töötajatele kehtestanud IKV kasutamiseks käesolevast rangemad nõuded, siis tuleb nendel töötajatel lähtuda enda tööandja rangematest nõuetest.
15.2. Täiendavalt vajalikud või vajalikud olla võivad IKV-d ja abivahendid
Tulenevalt kasutatavatest ehitustehnoloogiatest ja meetoditest, seadmetest ja mehhanismidest ning protsesside spetsiifilistest ohuteguritest on vajalik kasutada ka teisi isikukaitsevahendeid või nende kombinatsioone.
Üksinda ja eraldatuses töötamine: mobiilsideseade, aku laetus vähemalt 50%
Kettsae kasutamisel: saepüksid, nägu kattev visiir, kõrvaklapid
Ilma kukkumispiirdeta kõrgtöödel: amortisaatoriga turvarakmed
Abrasiivseadmega töötamine: kaitseprillid või visiir ja kõrvaklapid või kõrvatropid
15.3. Leevendused ja muudatused IKV kasutamise nõuetes
Koordinaator Objektil võib ja peab kaalutlusõigust kasutades ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtavate eranditega leevendama või muutma IKV kasutamise nõudeid, kui selleks on põhjendatud vajadus.
Näiteks:
• Kui töötaja spetsiifiline terviseseisund või kehaline iseärasus ei võimalda vaikimisi nõutud IKV kasutamist, võib ohuteguri mõju leevendada teiste efektiivsete meetmetega.
• Kui eritööde tegemisel põhjustab või suurendab vaikimisi nõutud IKV kasutamine ohtu rohkem kui selle IKV kasutamata jätmine.
• Kui töö iseloomust tulenevalt on vaja kasutada IKV-d, millest üks välistab teise nõutud ja vajaliku IKV-kasutamise, siis
◦ tuleb kasutada IKV-d, mille kasutamise vajadus tuleneb enamohtlikust ohutegurist;
◦ kasutamata ei tohi jätta IKV-d, mille kasutusvajadus tuleneb tervist kahjustava ohuteguri teadaoleva aktiivse toime all viibimisest, ning kasutamata võib jätta teise isikukaitsevahendi, mille ohutegur on juhuslikku laadi.
16. Liiklus- ja parkimiskorraldus ning heakord
Avalike teede liikluskorralduse muudatused lahendatakse liikluskorralduse projektiga ja selle alusel paigaldatud liikluskorraldusvahenditega. Avalikusele suletud ehitusobjekti ja töömaa liikluskorralduse kehtestab Koordinaator Objektil liikluskorraldusvahenditega.
Avalikul teel ja ehitusobjektil töötaval ja/või liikuval ehitusmasinal ja/või mootorsõidukil peab töötama vähemalt üks kollane vilkur. Kollast vilkurit ei asenda ohutuled, aga ohutuled peavad põlema situatsioonis, kus kollane vilkur on nõutud, aga seda ei ole või see ei tööta. Tagurdamist alustav ehitusmasin või veok peab andma vahetult enne tagurdamist helisignaali.
Sõidukite maksimaalne liikumiskiirus objektil on 10km/h või jalakäijate vahetus läheduses nende liikumiskiirus. Arvestama peab, et sõidukite ja masinate liikumisteed ei ole reeglina jalgsi liikumiseks lubatud teedest eristatud.
Liikumisteed käigu- ja sõiduteedena peavad olema alaliselt vabad ja takistusteta läbitavad. Parkimine on lubatud vastavalt kehtestatud parkimiskorrale. Ehitusobjektil parkimisel peab sõidukil olema läbi tuuleklaasi loetav silt teabega sõidukijuhi nime, telefoninumbri ja tööandja ettevõtte nimega.
Avalike teede seisundinõuet rikkuda ei tohi. Avalikele teedele ehitusobjektilt transpordiga sattuv pori, tolm ja muud pinnased tuleb koristada. Tolmavad kruusateed niisutatakse tolmu tõrjeks kaltsiumkloriidi vesilahusega (CaCl2).
Ehitusobjektil, töömaal, laoplatsidel, jäätmete ladustamise kohtades ja olmeruumides ning liikumisteedel tuleb tagada heakord.
Tööd objektil ja transport teedel tuleb ajastada nii, et müra võimalikult vähe häiriks ümbruskonda.
Töötamise kohad peavad olema töötamise ajal ohutuse tagamiseks piisavalt korras ja kõrvalistest töötegemist segavatest asjadest vabastatud. Vältima peab ehitusjäätmete kuhjumist töökohale ja liikumisteedele. Töökohad ja liikumisteed korrastatakse tööpäeva lõpus. Kui see on vajalik, siis tuleb töötamise kohti ja liikumisteid korrastada ka tööpäeva sees. Jäätmed kogutakse kokku liigiti ja ladustatakse jäätmete liigile vastavates konteinerites.
Suitsetamine on lubatud üksnes selleks kohandatud kohtades. Suitsetamise kohad tähistatakse. Kategooriliselt on keelatud suitsetamine töömaal siseruumides ja sõiduki salongides (ka. Isiklikud sõidukid).
Ajutise elektripaigaldise kaabeldus ei tohi paikneda ja tõkestada liikumisteid. Ajutise elektripaigaldise kaabeldus peab teekoridoriga lõikudes olema asjakohase kaitsega kaetud, pinnasesse maetud või paigaldatud liiklust mitte takistavale kõrgusele õhuliinina. Liikumisteedele asetatud kaitsmata kaabelduse ületamine sõidukitega ei ole lubatud. Kaabeldus peab olema võimalikult lühike.
Materjalide ladustamine laoplatsidele ei tohi olla juhuslik ja meelevaldne vaid süstemaatiline ja Koordinaatoriga Objektil kooskõlastatud ning vastama ehitusplatsi skeemile. Kõik materjalid tuleb ladustada laiali valgumise, laiali veeremise ja ilmastikukindlalt.
17. Ajutised kõrgtööd
Peamine ohutegur: Kukkumisoht kõrgusest
Üldine IKV nõue: Kinnitatud rihmaga kaitsekiivri kandmine
Ohtliku Töö Luba: vaikimisi nõutud, kui tööd toimuvad kõrguste erinevusega vähemalt 5m.
Kõrgtöödeks loetakse töid, mille puhul on kukkumise oht vähemalt 2m kõrguselt alumisele tasapinnale.
17.1. Tellingud
Tellingud monteeritakse või demonteeritakse ainult väljaõppinud ja selleks koolitatud töötajate poolt. Kasutada võib tellinguid, mille peamise peale mineku trepi/redeli juures on tellingu kasutusse lubamise kinnitus. Koordinaator Objektil kontrollib tellingut iganädalaselt üldkontrolli käigus. Kasutuses tellingut ja selle aluspinda kontrollitakse tellingu paigaldamise pädevusega isiku poolt vähemalt korra kuus ja alati pärast suurt tuult või äärmuslikke ilmastikutingimusi.
Tellingu kasutamiseks peab tellingu küljes igal hetkel olema kasutamist lubav tähis. Tellingu kasutamisel võivad luugid avatud ja redelid käimisasendis olla üksnes tasapindade/korruste vahel liikumisel. Tellingutel töötamisel peavad luugid ja redelid olema suletud asendis.
17.2. Redelid
Töömaal võib kasutada ainult viimase kuu aja jooksul kontrollitud redeleid. Redelite kontrolli tõendav ja kasutamist lubav tähis peab olema redeli juures. Kõikide pikkustega redeleid kontrollitakse ühetaoliselt. Kasutada võib üksnes täiskomplektseid ja visuaalselt heas korras olevaid redeleid, millel ei ole kandevõimet vähendavaid mõlke või stabiilsust halvendavaid loksusid liigendites.
Redel on mõeldud kasutamiseks erinevate tasapindade vahel liikumiseks. Redel peab ulatuma vähemalt 1m võrra üle kõrgema tasandi. Redelil võib tööd teha, kui töötamise aeg ei ületa 30 minutit. Redelil töötamine on lubatud ülevalt poolt mitte kõrgemal kui 3. astmel seistes. Redelil liikumisel ja töötamisel peab isiku keha olema redeliga kontaktis igal ajahetkel vähemalt kolmest punktist.
17.3. Piirded
Ajutistel kõrgtöödel kui on vähemalt 2m kõrgusest kukkumise oht, tuleb eelistatavana kasutada ühiskaitsevahendina kukkumist tõkestavaid piirdeid. Kui piirdeid ei kasutata, tuleb töötajatel kasutada isikukaitsevahendina turvarakmeid. Tasapindade vahel kukkumist takistavate meetmete rakendamine on vajalik ka 2m väiksema kõrguste erinevuse puhul, kui tasapinnal, kuhu on kukkumise oht, on täiendavaid ohutegureid. Kõrgemal kui 5m kõrguste vahega töötamisel on nõutav asjakohane Ohtliku Töö Luba
Kukumist takistavate piiretena käsitletakse piirete süsteemi, mis koosneb tööstuslikest piirdepaneelidest või objektil kohapeal koostatud kolmele kõrgusele paigaldatud piirdelaudadest:
• 1m kõrgusele paigaldatud ülemine piirdelaud
• 0,5m kõrgusele paigaldatud keskmine piirdelaud
• Põrandapinnale paigaldatud alumine nn. varvaslaud.
17.4. Turvarakmed
Turvarakmed peavad olema kasutaja kehasuurusega vastavuses. Kasutada võib turvarakmeid, mille kontroll ja kasutusse lubamine on tõendatavalt tehtud viimase aasta jooksul ning kasutamise hetkel ei ole rakmetel ja lisavarustusel silmaga nähtavaid kahjustusi. Rakmeid võib kasutada ainult koos amortiseeriva kukkumisaeglustiga ja ankurduspunkti kindlalt kinnitatud ning piisavalt lühikeseks reguleeritud julgestusköiega.
18. Tõstetööd
Peamine ohutegur: Löök, muljumine, peale kukkumine ja vahele kinni jäämine raskete detailide tõstmisel
Ohtliku Töö Luba ja tõstetööde plaan: vaikimisi nõutud, kui tõstetav last on vähemalt 1000kg.
Spetsiifiline IKV nõue: Kinnitatud rihmaga kaitsekiivri, kõrgnähtava riietuse ja turvajalatsite kandmine
Tõstetöid võib teha ainult tehniliselt kontrollitud ja kasutamiseks lubatud tõsteseadme ja lisavarustusega. Tõstetropid/tõsteketid peavad olema tõendatult kontrollitud viimase aasta (365 päeva) jooksul ja olema tõstetööde ajal visuaalselt korras. 1000kg ja suurema massiga lasti tõstetöid võib teostada igakordselt koostatava ja Koordinaator Objektil poolt heakskiidetud tõstetööde plaani Ohtliku Töö Loa alusel.
Tõste- ja troppimise töödel võivad osaleda ainult troppimise koolituse läbinud ja kehtiva pädevustunnistusega isikud. Tõsteseadme operaator peab olema läbinud asjakohase koolituse ja omama objektil esitamiseks tõsteseadme opereerimise kehtivat luba, kui selline luba on õiguslikult nõutav.
Tõstetööde tsoon peab lokaalse ohualana olema eristatavalt piiratud ülejäänud ehitusobjektist. Tõstetööde tsooni ei tohi lubada kõrvalisi isikuid; kõrvalisteks isikuteks loetakse kõiki isikuid, kes ei ole tõstetööde teostamisele kaasatud.
Lasti tõstmine üle inimeste või liikumine üles tõstetud lasti alla on keelatud. Võimalusel tuleb vältida lasti tõstmist ka üle esemeliste väärtuste nagu sõidukid, masinad, soojakud ja olmeruumid, ehitised jne.
19. Kaeve- ja muldetööd
Peamine ohutegur: pinnasevaring ja maalihe
Spetsiifiline IKV nõue: Kinnitatud rihmaga kaitsekiivri kandmine
Ohtliku Töö Luba: vaikimisi nõutud, kui tööd toimuvad sügavamal kui 1,5m.
Väljakaeve- ja mulde rajamise töödel tuleb arvestada pinnase varingu ja maalihke ohuga. Kui see on pinnase stabiilsusest vajalik, siis tuleb kaevikud toestada või kaevata süvendid piisava nõlvsusega. Soises pinnases või selle lähedal kaevetööde teostamisel tuleb arvestada vee kaevikusse tungimise ohuga.
Kaevikusse sisenemine ja väljumine on lubatud üksnes redeli või trepi kasutamisega. Keelatud on kasutada inimeste tõstmisel, selleks sertifitseerimata mehhanisme ja seadmeid.
20. Tööde teostamine soisel pinnasel
Peamine ohutegur: pinnasesse vajumine ja uppumise oht
Soistel aladel töötamisel on oht vajuda liigniiskuse tõttu vähese kandevõimega pinnasesse ja uppuda. Soisel alal ringi liikudes tuleb ettevaatlikult jälgida, kus kõnnitakse. Liikumiseks tuleb eelistada kontrollitud ja tähistatud käiguteid.
21. Tuletööd
Peamine ohutegur: kõrge temperatuur, tule- ja plahvatusoht
Tuletöö on mistahes töö, mis kätkeb lahtise leegi või põlevmaterjali süütava temperatuuri kasutamist tööprotsessis või kui tööprotsessis tekkiv kõrvalproduktina materjali süütav leek, sädemed või kõrge temperatuur. Lõkke tegemine ei ole tuletöö.
Tuletöid võib teostada tuletööde koolituse läbinud ja kehtiva (kuni 5 aastat) tuletööde tunnistusega töötaja. Tuletöid võib teostada ka kehtiva kutsetunnistusega töötaja, kui kutsetunnistus on välja antud nende tööde teostamise kohta, milles tuletöö on nende tööde olemuslik osa. Tuletööluba ei ole tavaliselt vajalik rutiinse tuletöö tegemiseks. Koordinaator Objektil võib nõuda tuletööluba. Tuletööluba on vajalik tavapärasest kõrgendatud riskiga tuletööl, kui kaasneda võib erakordne tuleoht või plahvatusoht.
Ajutises tuletööde tegemise asukohas peab julgestuseks olema tuletöö tegemise kohast kuni 10m kaugusele nähtavalt välja pandud kaks (2 tk) kasutusvalmis 6 kg laenguga kantavat pulberkustutit. Kui tuletöösse on kaasatud põlevvedelikke, siis peab tuletööde asukohas väljas olema neli (4 tk) kasutusvalmis 6kg laenguga kantavat pulberkustutit. Tuletööde julgestamiseks ei tohi kasutada hoonete sh. soojakute juurde kuuluvaid tulekustuteid.
22. Valmisolek hädaolukordadeks
22.1. Objekti tähistamine ja teabeleht objekti asukoha kohta
Ehitusobjekt on tähistatud avalikus ruumis KOV õiguslikele nõuetele vastava objektisildiga.
Täiendavalt on ehitusobjektil töötajate kogunemiskohas välja pandud teabelehed objektiasukoha kohta, mis sisaldavad järgmist teavet:
• Objektinimetus
• Aadress
• Koordinaadid
22.2. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete mõju ehitusobjektile
Ehitustööde alguseks on ära hinnatud ja tööde käigus hinnatakse regulaarselt ehitusobjekti naabruses asuvate teiste käitiste ohustavat mõju ehitusobjektile ja sellele töötavatele isikutele. Hindamise tulemusi tutvustatakse objektil töötavatele isikutele.


22.3. Lähima erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) asukoht
Objektile lähim erakorralise meditsiini osakond on:
PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA
Aadress: Sütiste tee 19, 13410 Tallinn
Koordinaadid: 59.397692, 24.701444
Google Maps: https://maps.app.goo.gl/PT74EirKNYyvG4Cz8
ÜLDINE HÄDAABI NUMBER: 112

22.3.1. Teekond: Kangru – PERH EMO


Hinnanguline sõiduaeg piirkiirusega Kangru-st Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Osakonda on 17min ja distants 10km.

22.3.2. Teekond: Saku – PERH EMO


Hinnanguline sõiduaeg piirkiirusega Saku-st Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Osakonda on 20min ja distants 15km.

22.4. Juurdepääsu- ja evakuatsiooniteed: vabad ja läbitavad
Ehitusobjekti juurdepääsuteed ja evakuatsiooniteed on ning tuleb hoida aastaringselt pääste- ja kiirabisõidukitele vabad ja läbitavad. Juurdepääsu ja evakuatsiooniteedle ei ole lubatud neid tõkestavalt parkida ega materjale ladustada.
Ehitusobjekti väravad/juurdepääsuteed sildistatakse:
• objekti nime;
• aadressi;
• objektijuhi telefoninumbriga
• VÄRAVA NUMBRIGA.

22.5. Keemiaohutus
Kõik objektile toodavad, objektil ladustatavad ja kasutatavad kemikaalid peavad olema pakendatud sobivatesse konteineritesse ehk anumasse. Konteinerid peavad olema ilmastiku ja transpordikindlad.
Konteinerid peavad olema tähistatud vähemalt konteineris sisalduva kemikaali nimetusega ja soovitatavalt ka ohuteguri kirjelduse ja piktogrammidega. Eksitava tähisega konteineris ei tohi hoida teist kemikaali. Ära tuntavates toidunõudes ega toidu- ja joogitaaras ei tohi hoida ega kasutada ohtlike kemikaale.
Joogiveest erinev vesi peab olema tähistatud kui „tehnoloogiline vesi“. Joogivett tähistama ei pea.
Kemikaali ohutuskaardid on olemasolevana kemikaali juures tutvumiseks nõutud üksnes ohtlikele kemikaalidele, mis ei ole üks järgmistest:
• Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud ja pakendi loetava infosildiga vabamüügis olev olmekemikaal;
• Avalikusele kaubandusvõrgus kättesaadav ja pakendi loetava infosildiga tähistatud vabamüügis olev kemikaal.
Omavahel ohtliku reaktsiooni võimelisi kemikaale ei tohi lähestikku ladustada. Ohtlikuks loetakse eelkõige omavahelisel kokkupuutel tuleohu, plahvatusohu, endotermilise reaktsiooni ja tervisele ohtliku gaasi tekkimist. Ladustamisel peab arvestama ilmastikust tingitud soojuspaisumise ja kahanemise ning sellest tuleneva anuma purunemise ja selles sisalduva aine lekkimise ohuga.
Kemikaali kasutamisel võib vajalik olla isikukaitsevahendite kasutamine, millise vajaduse väljaselgitamine tuginedes ohutuskaardis või pakendi tähitusel sätestatule on kemikaali kasutaja ülesanne.
Söömine, joomine ja suitsetamine on keelatud ohtlike kemikaalide ladustamise ja kasutamise kohas ning selle vahetus läheduses kemikaali kasutamise ajal.
(Di-)isotsüanaate või asbesti sisaldavate ainete käitlemiseks peab olema käitleja läbinud vastava koolituse ja väljaõppe.

22.6. Esmaabivahendid. Esmaabi andmise koht
Ehitusobjektile määratakse esmaabikoolituse läbinud esmaabiandjad. Igal töövõtjal peab olema nimetatud ja Koordinaatoriga Objektil kooskõlastatud vähemalt 1 esmaabiandja.
Ehitusobjekti kontoris ja töötajate kogunemiskohtades/soojakutes on ja peavad olema nähtavalt väljas või tähistatud asukohas kättesaadavad esmaabivahendid.
Peamised esmaabivahendid peavad olema ja vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
• komplekteeritud kantavana, et oleks operatiivselt teisaldatavad sündmuskohale;
• komplektina mõeldud kasutamiseks rohkem kui 25 inimesega töökollektiivile;
• sisaldama silmadušši;
• sisaldama põletusvastast geeli.
Objektil ja isikute töökoha juures võib kasutusvalmis hoida täiendavaid esmaabivahendeid, mis on mõeldud kasutamiseks vähemale kui 25 inimesega kollektiivile, näiteks:
• juriidilise isiku sõiduki juurde kuuluv esmaabivahendite komplekt;
• väiksema arvu isikutega töölülile mõeldud esmaabivahendite komplekt
• personaalne esmaabi komplekt.
Trauma-kannatanule antakse esmaabi ja ta olukord stabiliseeritakse reeglina sündmuskohal, et kannatanut võimalikult vähe liigutamisega täiendavalt vigastada. Kui sündmuskoht on ohtlik, siis viiakse trauma-kannatanu ettevaatlikult ohutsoonist välja lähima ohutu kohani ja abistatakse seal. Äkkhaigestunu või omal jalal kõndida suutva trauma-kannatanu võib abistamiseks viia töötajate kogunemisalale ja esmaabi andmiseks ette nähtud ruumi.
Esmaabi võib anda igaüks vastavalt oma oskustele ja teadmistele sõltumata läbitud või läbimata koolitusest. Esmaabi andmise eesmärk on kannatanule elupäästva abi andmine ja kannatanu stabiliseerimine kuni professionaalse meditsiinilise abi saabumiseni. Ebapädeva abi andmise tulemusena ei tohi kannatanus seisund halveneda ega abistaja ise ohtu sattuda.

22.7. Esmased tulekustutusvahendid
Esmased tulekustutusvahendid on eelkõige 6kg pulber-laenguga kantavad tulekustutid. Tulekustutid peavad olema kasutusvalmis ja õiguslike nõuetekohaselt kontrollitud ning kandma kontrolli läbimise märgist. Tulekustutite asukoht peab olema visuaalselt nähtav või variatud paigutus visuaalselt nähtavalt tähistatud.
Välitingimustes, sõidukites ja soojakutes on tulekustuti kontrolli välp 1 aasta alates viimasest tõendatud kontrollist.
Soojakute julgestuseks paigaldatud tulekustuteid ei tohi nende paigalduskohast eemaldada tuletööde julgestamiseks.
6kg laenguga pulberkustuti võib asendada 5kg laenguga CO2 kustutiga. Tulekustuti valimisel peab arvestama, et pulberkustuti on ainuke tulekustuti liik, mis on välitingimustes hoitavana kasutatav igal aastaajal.

22.8. Absorbent ja reostustõrje vahendid
Maha valgunud kütuse ja õli leviku tõkestamiseks peab olema objektil tähistatud asukohas kasutusvalmis absorbent.

22.9. Järelevalve, kättenäitamised ja kooskõlastused õhuliinide ja maa-aluste kommunikatsioonide valdajatega
Õhuliinide ja maa-aluste kommunikatsioonide kaitsevööndis tegutsemiseks ning neist lähtuvate ohtude minimeerimiseks tuleb:
• tegevused kaitsevööndis kooskõlastada kommunikatsiooni/rajatise valdajaga,
• taotleda töötamiseks kommunikatsiooni kättenäitamist looduses,
• taotleda töökäsk-luba ja
• taotleda kommunikatsiooni valdaja esindaja järelevalvet kohapeal.
Rajatiste asukohad ja kaitsevööndid on esmajärjekorras tuvastatavad Maa-Ameti kitsenduste kaardirakendusest.
22.10. Vaktsineerimine
Ehitusobjekt asub looduslikus metsastatud alal, mis on teadaolev puukide elukoht. Kuna puugid levitavad puukentsefaliidi haigustekitajat, siis on vajalik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine.
Vajalike vaktsineerimiste õigeaegne korraldamine on iga tööandja enda ülesanne.
23. Tegutsemine hädaolukorras
23.1. Mistahes (täpsustamata) hädaolukorras tegutsemise üldised põhimõtted
• Hinnata olukorda ja säilitada rahu
◦ Mis juhtus, mis toimub?
◦ Kas ohuolukord on progresseeruv või stabiilne?
◦ Kas on oht kellegi elule ja kas keegi ja kui paljud vajavad elupäästvat abi?
◦ Kas ohus on vara
◦ Kui abistamine/sekkumine on vajalik, kas see on abistajale endale ohutu?
◦ Kas vajalik on kaasata abijõude kolleegide või päästjate/kiirabi/politsei näol?

• Sõltuvalt olukorrast: kui abistaja ise ohtu ei sattu
◦ Kui ohus on kellegi teise elu ja tervis
▪ Eemaldada ohutegur või kannatanu ohuteguri mõjualast
▪ Stabiliseerida kannatanu olukord ja anda vajadusel esmaabi
▪ Teavitada häirekeskust
▪ Teavitada Koordinaatorit Objektil või oma töödejuhti
• Helistada või hüüda appi!
◦ Kui ohus on vara
▪ Eemalda vara ohuteguri mõjust või likvideeri ohutegur või piira ohuteguri levikut
▪ Teavitada häirekeskust
▪ Teavitada Koordinaatorit Objektil või oma töödejuhti
• Helistada või hüüda appi!

23.2. Kriisikommunikatsioon
23.2.1. Kommunikatsioon hädaolukorra lahendamiseks. Hädaabi kõne.
• Ise aru saada, mis toimub ja mis on juhtunud
• Teavitada tekkinud ohuolukorrast ja evakuatsioonivajadusest kõiki teisi ohustatud isikuid
• Teavitada häirekeskust telefonil 112 tekkinud olukorrast ja vastata kõikidele küsimustele:
◦ Mis juhtus
◦ Kus juhtus
◦ Mis tüüpi abi on vaja
◦ Kui palju on kannatanuid/kui palju on vara ohus/kui suur on reostus?
◦ Tutvustada ennast ja edastada kontakttelefoni number, kui see ei ole sama telefon, millelt abi saamiseks helistatakse
• Teavitada tekkinud olukorrast enda otsest tööjuhti või Koordinaatorit Objektil, kes teavitavad vajalikke isikuid edasi ja kaasavad või korraldavad vajadusel abi
• Kui see on ohutu, siis kaasata olukorra lahendamiseks kolleege ja küsida kolleegide abi
• Olukorra normaliseerumisel/stabiliseerumisel teavitada tööandjat toimunust/toimuvast
23.2.2. Kommunikatsioon väljaspoole organisatsiooni
• Välistele huvipooltele toimunut mitte kommenteerida ja suunata nad vastuste saamiseks tööandja ettevõtte juhtide või Koordinaator Objektil poole.

23.3. Esmaabi andmine ja elustamine.
• Õnnetusse sattunud vigastatu või äkkhaigestunu abistamine on vajalik ja igaühe kohustus
• Abi andmata jätmine võib põhjustada abivajaja olukorra halvenemist, pöördumatut tervisekahjustust või kaasa tuua surma
• Igaühel on õigus esmaabi anda oma oskuste piires sõltumata väljaõppe olemasolust
• Esma abiandmise eesmärk on kannatanu stabiliseerimine kuni professionaalse meditsiinilise abi saabumiseni
• Esmaabi andmise käigus ei tohi abistatava seisundit halvendada
• Kutsuda kiirabi läbi häirekeskuse telefoninumbril 112
• Teavitada olukorrast ja abivajajast otsest tööjuhti või Koordinaatorit Objektil
• Abistamisel eelistada abi andjatena koolitatud ja väljaõppinud esmaabiandjaid
• Elustatakse sündmuskohal või selle vahetus ohutus läheduses

Esmaabi anda vastavalt esmaabi andmise juhendile, mis kuulub esmaabivahendite komplekti.

23.4. Tööõnnetuse sündmuskoha fikseerimine ja esmane uurimine.
Peale tööõnnetuse toimumist ja abivajajate abistamist tuleb tööõnnetuse toimumise koht ja situatsioon dokumenteerida. Sündmuskoht tuleb üles pildistada ja pealtnägijatelt seletuskirjad koguda.
Kui tööõnnetus on piisavalt raske, et kohale on kutsutud kiirabi, siis ei või sündmuskohta muuta enne politsei uurija kirjalikku nõusolekut.
Enne sündmuskoha dokumenteerimist ja uurimistoimingute teostamist võib sündmuskohal olukorras muudatusi teha üksnes ohuteguri jätkuva mõju ja riski vähendamiseks.

23.5. Evakuatsioon
Evakuatsioon ohualalt eemale toimub otsejoones eemale. Evakuatsiooni liikumissuund tuleb valida nii, et liikumine ei toimuks kaasa liikuda võiva ohuteguri mõjualas.
Evakuatsiooni käigus tuleb aidata evakueeruda ka kõigil neil isikutel, kes ise omal jõul ei ole võimelised evakueeruma.
Evakueerida tuleb ise avastatud ohuteguri mõjualasse sattumise tõttu või saadud sundevakuatsiooni korralduse-signaali tõttu.
Evakuatsioon lõppeb evakuatsiooni kogunemiskohas isikute loendusega, mille käigus määratakse kindlaks, kas kõik isikud on edukalt evakueerunud. Evakuatsiooni situatsioonis ei tohi objektilt lahkuda ilma evakuatsiooni kogunemiskohas loendusel osalemata.
Tulenevalt ehitusobjekti kui joonelemendi iseloomust on tähistatud evakuatsiooni kogunemiskoht ainult objektikontori vahetus läheduses. Trassil viibivate töötajate evakuatsiooni kogunemiskoht ei ole reeglina tähistatud ja asub sellisel juhul ehitusobjekti juures töötamiskohale kõige lähemal pääste ja kiirabi juurdepääsuteel.

23.6. Tulekahju
Tulekahju avastanud isik peab hindama tulekahju suurust ja ise kustutamise võimalust. Tulekahju võib ise kustutada, kui see ei ohusta isikut ennast ja olemas on piisavad kustutusvahendid. Kui ise kustutamine ei ole võimalik, tuleb helistada häirekeskusesse telefoninumbril 112 ja kutsuda kohale päästjad.
Kui tulekahju ohustab teisi inimesi või transpordivahendeid, siis tuleb anda teistele isikutele evakueerimise ja sõidukite eemale teisaldamise korraldus.
Soovitatav on alati päästjad kohale kutsuda, et veenduda tulekahju lõplikus kustutamises.

23.7. Plahvatusoht. Lõhkekeha leidmine.
Plahvatusohu tekkimisel või lõhkekeha leidmisel tuleb leidjal anda juuresviibijatele kohene alalt evakueerumise korraldus ja teavitada telefoninumbril 112 häirekeskust, mis saadab välja päästjad ja/või demineerijad ning annab edasised tegutsemise juhised. Päästjate ja demineerijate ootamise ajal tuleb tõkestada kõikide isikute sisenemine plahvatusohu alale.

23.8. Reostus
Värske või laieneva reostuse avastamisel tuleb hinnata reostuse olemust ja kui see ei ohusta reostuse avastajat, siis võib asuda reostust ise likvideerima. Suuremahulise reostuse tõrjesse on kohustuslik kaasata päästjad helistades telefonil 112. Vana reostuse leidmisel tuleb teavitada Keskkonnaametit.
24. Jäätmekäitlus
Kohaldub Saku valla Jäätmehoolduseeskiri.
Jäätmekäitlejad: /väljavalimisel ja lepingute sõlmimisel/
Jäätmekäitlust korraldab objektijuht. Kokku kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele. Jäätmed kogutakse kokku, ladustatakse ajutiselt kuni jäätmekäitlejale üleandmiseni konteinerites või suletud kottides ning transportimisel sellisel viisil, mis tõkestab neile juurdepääsu kõrvalistel isikutel ja loomadel ning ilmastikutingimustele, mis võiks jäätmete väärtust taaskasutamiseks vähendada või jäätmeid laiali lennutada.
Jäätmeid kogutakse tekkekohas kokku liigiti vähemalt järgmises minimaalselt aktsepteeritavas ja eristatavas koosseisus:
24.1. Segaolmejäätmed;
24.2. Biolagunevad jäätmed;
24.3. Sega-ehitusjäätmed;
24.4. Ohtlikud jäätmed;
24.5. Pinnased liigiti ja omavahel segamata:
24.5.1. Samal objektil kasutamiseks (ei ole jääde);
24.5.2. Jäätmekäitlejale üle andmiseks.
Jäätmekonteinerid on liigiti tähistatud.
Ehitusjäätmeid võib sega-ehitusjäätmetena kokku koguda järgmistel tingimustel:
• tekkekohas jäätmete detailsem liigiti kogumine ei ole majanduslikult põhjendatud erinevate liikide väikeste mahtude tõttu;
• sega-ehitusjäätmete konteinerisse kogutavad jäätmed ei määri üksteist, mis võimaldab neid jäätmekäitleja poolt sorteeritud materjalidena taaskasutada ja ringlusse võtta;
• sega-ehitusjäätmetena jäätmekäitlejale üle antud jäätmed sorteerib liigiti eraldi jäätmekäitleja.
Eriliigilisi ohtlikke jäätmeid võib ühte kokku koguda tingimustel:
• tekkekohas ohtlike jäätmete detailsem liigiti kogumine ei ole majanduslikult põhjendatud erinevate liikide väikeste mahtude tõttu;
• ohtlikud jäätmed on omavahel reageerimisvõimetud, mis välistab tule ja plahvatusohu ning ohtlike ühendite tekkimise reaktsiooniproduktina;
• ohtlike jäätmete anumad ei leki
• liigiti kogumata ohtlike jäätmetena jäätmekäitlejale üle antud jäätmed sorteerib liigiti eraldi jäätmekäitleja.
Tingimusteta ja sõltumata tekkivatest kogustest tuleb eraldi ja omavahel liigiti segamata kokku koguda järgmised ohtlikud jäätmed:
• patareid ja akud;
• reostunud pakend:
• vanaõli;
• asfalt ja bituumen;
• asbest (esinemine objektil ei ole hetkel teada);
• reostunud pinnas (esinemine objektil ei ole hetkel teada).
Jäätmete äravedu registreeritakse ehituspäevikus ja lõplike koguste kohta väljastavad jäätmekäitlejad jäätmeõiendid.
Objekti jäätmekonteinerid teenindavad ainult seda sama objekti ja nendesse on keeletud tuua teiste ehitusobjektide või töötajate elukohtade jäätmeid. Tõkestada tuleb ka avalikuse juurdepääsu jäätmekonteineritele.
25. TTO üldkontrollid, seire, auditid ja aruandlus
25.1. Üldkontroll
Objekti koordinaator korraldab ja teostab ehitusplatsi üldkontrolli läbiviimise vähemalt ühe korra kalendrinädalas ning protokollib tulemuse kirjalikult. Kontrollitavatel isikutel on õigus kontrolli juures viibida ja kontrollitava kohta selgitusi anda. Kontrolli protokoll esitatakse kontrollitud isikutele, tellijale, omanikujärelevalvele ja peatöövõtja kvaliteediosakonnale ning arhiveeritakse dokumendihalduse süsteemis.
25.2. Seire
Peatöövõtja kvaliteediosakonna töötajad seiravad TTO olukorda objektil kõikide töövõtjate ja teiste kaasatud osapoolte üleselt ning projekti organisatsiooni väliselt projekti meeskonna tulemuslikkusele hinnangu andmiseks. Kontrollitavatel isikutel on õigus kontrolli juures viibida ja kontrollitava kohta selgitusi anda. Tulemuste kohta esitatakse seirega kontrollitud osapooltele tagasisidestav aruanne. Seire teostamise regulaarsuse nominaalne intervall on 1 kuu.
25.3. Auditeerimine
Kohalduvate nõuete täitmise kontrollimist teostatakse ka auditeerimisega. Eeldatakse, et auditeeritavad teevad auditirühmaga koostööd.
25.3.1. Esimese osapoole audit
Peatöövõtja ja alltöövõtjate siseaudiitorid kontrollivad kohalduvate nõuete täitmist siseauditi vormis enda ettevõtte ja ohjatavate alltöövõtjate suhtes vastavuses tulenevalt juhtimissüsteemi sertifitseerimise standarditest (nt. ISO 14001 ja ISO 45001). Auditeeritakse vastavalt standardi ISO 19011 metoodikale.
25.3.2. Teise osapoole audit
Tellija ja teiste huvipoolte siseaudiitorid võivad kontrollida kohalduvate nõuete täitmist siseauditi vormis vastavalt enda erihuvile ja individuaalsele standardmetoodikale.
25.3.3. Kolmanda osapoole audit
Akrediteeritud inspekteerimisasutused võivad kontrollida kohalduvate nõuete täitmist välisauditi vormis vastavalt auditeeritava organisatsiooni sertifitseerimise aluseks olevatele standarditele (nt. ISO 14001 ja ISO 45001). Auditeeritakse vastavalt standardi ISO 19011 metoodikale.

26. Raporteerimine
26.1. Raporteerimine koordineerivale peatöövõtjale
Igaühel on õigus ja kohustus raporteerida töötervishoiu ja tööohutuse alastest rikkumistest, tekkinud ohuolukordadest, tööõnnetustest, peaaegu juhtunud tööõnnetustest ja võimalikest parendustegevustest.
Raporteerida on võimalik:
Koordinaatorile Objektil: [email protected]
Peatöövõtja kvaliteediosakonnale: [email protected]
26.2. Raporteerimine tellijale
Koordineeriv peatöövõtja raporteerib tellijale
• Regulaarselt
◦ TTO iganädalaste üldkontrolli aktiga tehes selle vahetult koostamise järgselt kättesaadavaks dokumendihaldusüsteemis;
◦ 1 kord kuus hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks aruande kuu kohta koostatud TTO-kuuaruandega.
• Erakorraliselt
◦ Toimunud tööõnnetusest või intsidendist või tööde peatamise põhjustanud rikkumisest Teavitamisaga põhjendamatult viivitama 1 tunni jooksul peale olukorra stabiliseerimist;
◦ Tööõnnetuse esmastest teadaolevatest uurimistulemustest 3 tööpäeva jooksul peale tööõnnetuse toimumist;
◦ Tööõnnetuse lõplikest uurimistulemustest vahetult peale tööõnnetuse raporti esitamist Tööinspektsioonile.

OHTLIKU TÖÖ LUBA
Töö nimetus:

Töö teostamise eesmärk:

Töö teostamise algus:

Töö teostamise eeldatav lõpp:

Töö teostamise koht:

Töö teostamise objekt:


Töövõtja nimi:

Töörühma juhi nimi ja telefoninumber:

Töörühma isikkoosseis:



Kasutatavad töövahendid , mehhanismid ja nende parameetrid


Riskide ja ohtude vähendamiseks kasutatavad meetmed:
• seadmed;
• töökorralduslikud meetmed


Lisadokumendid:



Väljastamine:
Töörühma Juhi allkiri:



OTL väljastatud: kuupäev, kellaaeg

Loa väljastaja allkiri:



Lõpetamine:
Töörühma Juhi allkiri:



OTL väljastatud: kuupäev, kellaaeg

Loa väljastaja allkiri:




KESKKONNAKORRALDUSKAVA

ÜLDANDMED

TÖÖVÕTJA NIMI
INF Infra OÜ
TELLIJA
OÜ Rail Baltic Estonia
LEPINGU NIMETUS
RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU
Töövõtja projektijuht
Kristjan Toome
Keskkonnaekspert
Jüri Hion
Tellija projektijuht
Jan Minski
Koostatud
19.12.2024


KESKKONNAKORRALDUSKAVA ALLKIRJASTAJAD
Töövõtja projektijuht
Tellija projektijuht
Kristjan Toome
Jan Minski
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)


Keskkonnaekspert

Jüri Hion

(allkirjastatud digitaalselt)









DOKUMENDI AJALUGU
Versioon
Kuupäev
Autor
Eesmärk
Muutuste sisu
001
19.12.2024
INF Infra
Esmane esitamine

002
16.01.2025
INF Infra
Taasesitamine
Täiendatud vastavalt RBE 09.01.2025 kommentaaridele
003
10.02.2025
INF Infra
Taasesitamine
Täiendatud vastavalt RBE 03.02.2025 kommentaaridele












MÄRKUS:
TEGEMIST ON “ELAVA” DOKUMENDIGA, MIDA UUENDATAKSE JOOKSVALT NING VASTAVALT VAJADUSELE.


SEOTUD DOKUMENDID
Dokumendi number
Dokumendi nimi, koostaja ning kuupäev
Lisa 1
Lisa 1 Keskkonnakohustuste register
Lisa 2
Lisa 2 Keskkonnariskide Register
Lisa 3
Lisa 3 Keskkonnaaruande vorm
Lisa 4
Lisa 4 Mittevastavuste ja paranduste register
Lisa 5
Lisa 5 Kohaspetsiifilised meetmete rakendamise kokkuvõtted
Lisa 6
Lisa 6 EO Jäätmekava
Lisa 7
Lisa 7 EO VJK
Lisa 8
Lisa 8_EO Asendiplaan






















KASUTATUD LÜHENDID
Lühend
Tähendus
EO KKK
Ehitusobjekti keskkonnakorralduskava
RBE
Rail Baltic Estonia
OJV
Omanikujärelevalve
KMH
Keskkonnamõjude hinnang
EKKK
Ehituse keskkonnakorralduskava






















KASUTATUD MÕISTED
Mõiste
Lühend
Tähendus
Common Data Environment
CDE
Ühtne andmehalduskeskkond
Comments and Response Sheet
CRS
Vastavuse kontroll-leht, millega antakse dokumendi koostajale tagasisidet.
Design Guidelines
DG
Projekteerimisjuhendid
Ehituse keskkonnakorralduskava
EKKK
RBE dokument, mis kirjeldab, kuidas KMH lõikudes seadusest tulenevaid nõudeid ning KMH keskkonnameetmeid projekteerimisel ja ehitusel rakendatakse.
Ehitusobjekt
EO
Töövõtja lepingu ese, trassilõik või üksikobjekt.
Ehitusobjekti keskkonnakorralduskava
EO KKK
Töövõtja dokument, mis kirjeldab, kuidas konkreetsel ehitusobjektil/trassilõigul seadusest tulenevaid nõudeid ning KMH keskkonnameetmeid projekteerimisel ja ehitusel rakendatakse.
Geoinfosüsteem
GIS
Süsteem, mis võimaldab Rail Baltica projektis:
• andmete kaardistamist ja visualiseerimist;
• geograafilise informatsiooni haldamist;
• andmete kogumist ja uuendamist; ning
• geograafilist analüüsi.
Omanikujärelevalve
OJV
Tellija poolt kaasatud omanikujärelevalve teostaja.
International Organisation for Standardisation
ISO
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
Keskkonnaamet
KeA
Valitsusasutus, mille ülesandeks on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist.
Keskkonnaaspekt

Organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis on või võib keskkonnaga koosmõjus olla.
Keskkonnaeesmärk

Keskkonnaalaste juhtpõhimõtetega kooskõlas olev tulemus, mille organisatsioon püstitab.
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus
KeÜS
Seadus, mis sätestab keskkonnaõiguse põhimõisted, keskkonnakaitse põhimõtted, igaühe kohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ja integreeritud keskkonnaloa menetluse. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu koondab õigusliku reguleerimise instrumendid, mis ei ole valdkonnapõhised.
Keskkonnavastutuse seadus
KeVS
Seadus, mis reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab.
Keskkonnahoid
KH

Keskkonnakorralduskava
KKK
Dokument, mis kirjeldab, kuidas nõudeid ning keskkonnameetmeid rakendatakse.
Keskkonnajuhtimiskava
KJK
RBE strateegiline juhtimisdokument, mis sätestab ettevõtte keskkonnapoliitika ning kirjeldab üleüldised keskkonnajuhtimissüsteemi elemendid.
Keskkonnajuhtimissüsteem
KJS
Juhtimissüsteemi osa, mida kasutatakse keskkonnaaspektide juhtimiseks, vastavuskohustuste täitmiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks.
Keskkonnamõju hindamine
KMH
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt teatava geograafilise piirkonna füüsikalistele, bioloogilistele, kultuurilistele ja sotsiaalmajanduslikele tingimustele avaldatava võimaliku mõju süsteemne, reprodutseeritav ning interdistsiplinaarne hindamine.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH
Keskkonnamõju hindamine strateegilise planeerimisdokumendi tasandil ning üldistusastmes.
Keskkonnahäiring

Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.
Keskkonnakohustused

ISO standardi mõistes vastavuskohustused. Vastavuskohustused või nõuded, mida organisatsioon peab järgima või valib järgimiseks.
Keskkonnaoht

Keskkonnaoht on piisav tõenäosus, et lähitulevikus tekib keskkonnakahju. Keskkonnaoht on keskkonnariski tulem (erinevalt riskianalüüsis kastutatavast ohuteguri mõistest, mis on riski allikas). Inglisekeelne vaste – threat.
Keskkonnarisk

Üldmõistena määramatuse mõju. Sündmuse tagajärgede (sealhulgas asjaolude muutuste) ja selle sündmuse toimumise tõenäosuse kombinatsioon.
Siin dokumendis on võimalikud kahjulikud mõjud käsitletud kui riskid ja võimalikud soodsad mõjud kui võimalused.
Mittevastavus

Nõude või vastavuskohustuse mittetäidetus.
Ohutegur

Ohutegur on olemasolev asjaolu, millega kaasneb risk või võimalus. Võib tõlgendada kui keskkonnariski allikat. Inglisekeelne vaste – hazard.
Parandus

Korrigeeriv tegevus, mille eesmärk on kõrvaldada mittevastavuse põhjus ja vältida selle kordumist.
Rail Baltica
RB
Projekti üldnimetus.
Rail Baltic Estonia OÜ
RBE
Rail Baltica projekti elluviiv riiklik asutus Eestis. Osaühingu eesmärgiks on rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning raudteetaristu ehituse korraldamine.
Rail Baltica Rail AS / RB Rail AS
RBR
Ühisettevõtte, mis on põhikoordinaator raudtee ehitamisel ja Rail Balticu projekti arendamisel.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
TTJA
Valitsusasutus, mille põhitegevuseks on ohutusjärelevalve, tururegulatsioon ning seadusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine muu hulgas ehitiste, taristu ja energiatõhususe valdkonnas.
Töötervishoid ja tööohutus
TTO
Töötervishoid ja tööohutus tugineb Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele
Töövõtja
TV
Hankelõigus lepinguga projekteerimis- ja/või ehitustöid teostav ettevõte.

SIsukord
DOKUMENDI AJALUGU 2
SEOTUD DOKUMENDID 3
KASUTATUD LÜHENDID 4
KASUTATUD MÕISTED 5
1. SISSEJUHATUS 9
1.1. Eesmärk ja kohaldamisala 9
1.2. Kangru-Saku põhitrassilõigu kirjeldus 9
2. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI ÜLEVAADE 11
2.1. Töövõtja keskkonnapoliitika 11
2.2. Töövõtja keskkonnajuhtimissüsteem 11
2.3. Keskkonnariskid ning võimalused 12
2.4. Keskkonnanõuete täitmine 12
2.4.1. Keskkonnakohustused 12
2.4.2. Seadusandlusest tulenevad nõuded 12
2.4.3. Keskkonnaload 12
2.5. Nõutavad dokumendid 13
2.6. Eesmärgid ja mõõdikud 14
2.6.1. Keskkonnaeesmärgid 14
2.6.2. Keskkonnaindikaatorid 14
2.7. Kompetents ja struktuur 15
2.7.1. Projektis osalevate võtmeisikute pädevus ja rollijaotus 16
2.7.2. Vastutus ja tööülesanded 17
2.7.3. Koolitus ja teadlikkus 19
2.8. Teabevahetus 19
2.8.1. Töövõtja ning RBE 19
2.8.2. Väljapoole suunatud kommunikatsioon 19
2.9. Dokumendihaldus 20
2.10. Muudatuste juhtimine 20
3. KMH MEETMETE RAKENDAMINE - PROJEKTEERIMINE 20
4. KESKKONNANÕUDED NING KMH MEETMETE RAKENDAMINE - EHITUS 20
4.1. Vesi ja pinnas 21
4.1.1. Pinnase kaitse ja erosiooni tõkestamise meetmed 21
4.1.2. Vee juhtimise üldpõhimõtted 21
4.1.3. Pinnavee kvaliteedi kaitse 22
4.1.4. Põhjavee kvaliteedi kaitse 22
4.2. Taimestik ja loomastik 22
4.2.1. Taimestik 22
4.2.2. Loomastik 24
4.3. Reostuse vältimine 28
4.4. Välisõhk 29
4.4.1. Õhusaaste 29
4.4.2. Müra ja vibratsioon 29
4.4.3. Tolm 32
4.5. Ressursikasutus ja ringmajandus 33
4.5.1. Ressursikasutuse põhimõtted 33
4.5.2. Ringmajandus 33
4.5.3. Jäätmekäitlus 33
4.6. Kultuuripärand 33
4.7. Muu 34
4.7.1. Valgus 34
4.7.2. Inimeste liikumisvõimalused 35
5. TULEMUSTE HINDAMINE 35
5.1. Järelevalve, seire ja mõõtmine 35
5.2. Keskkonnaaruandlus 35
5.3. Auditeerimine 35
6. ERIOLUKORRAD NING ÕNNETUSED 36
6.1. Hädaolukordade lahendamine 36
6.2. Kontaktid hädaolukordadeks 37
6.3. Keskkonnaintsidendid ja kaebused 39
7. PARENDAMINE 39
7.1. Mittevastavused 39
7.2. Keskkonnakava ülevaatus 40
LISA 1 - KESKKONNAKOHUSTUSTE REGISTER 41
LISA 2 – KESKKONNARISKIDE ANALÜÜS 41
LISA 3 – KESKKONNAARUANDE VORM 41
LISA 4 – MITTEVASTAVUSTE JA PARANDUSTE REGISTER 41
LISA 5 – KOHASPETSIIFILISED MEETMETE RAKENDAMISE KOKKUVÕTTED 41
LISA 6 – EHITUSOBJEKTI JÄÄTMEKAVA 41
LISA 7 – EHITUSOBJEKTI VEEJUHTIMISE KAVA 41
LISA 8 – EHITUSOBJEKTI ASENDIPLAAN 42

1. SISSEJUHATUS
Käesolev ehitusobjekti keskkonnakorralduskava (EO KKK) on osa Rail Baltic Estonia (RBE) keskkonnajuhtimissüsteemist, mida kirjeldab Joonis 1.
EO KKK põhineb EN ISO14001:2015 standardil Environmental Management System Standard (ISO 14001:2015).
Käesolev kava puudutab Rail Baltic (RB) raudteetrassi projekteerimise ning ehitamise etappidega seotud keskkonnameetmeid, miinimumnõudeid ning parimaid praktikaid, mida raudteetrassi arendusel ja ehitusel rakendatakse.
EO KKK ei käsitle seire, kompensatsioonimeetmete rakendamisega ning kasutusega seonduvat keskkonnakorraldust, mis on kirjeldatud selleks sihtpäraselt loodud kavades (vt Joonis 1).
EO KKK käsitleb seire, hüvitusmeetmete rakendamise ning kasutamisega seonduvat keskkonnakorraldust ainult selles ulatuses, mis puudutab Töövõtja kohustusi lepingu 2024-K138 raames.
1.1. Eesmärk ja kohaldamisala
EO KKK eesmärk on kirjeldada, kuidas RB ehitusel kõne all olevas trassilõigus seadusandlusest tulenevaid nõudeid, keskkonnamõju hindamise tulemusena väljatöötatud keskkonnameetmeid ning parimat keskkonnakorralduspraktikat projekteerimisel ning ehitusel rakendatakse. Selleks käesolev EO KKK:
▪ Kirjeldab keskkonnaeesmärke ning nendega seonduvaid meetmeid; ning
▪ Selgitab meetmete rakendamisel osapoolte rollid, kasutatavad protseduurid ning kontrollivahendid.

Kangru-Saku põhitrassi (DPS2 RW0600 PK 0+000 – PK 8+650) ehituse keskkonnajuhtimisekava eesmärk on anda ülevaade antud objektil teostavatest töödest, keskkonnanõuetest objektil ning vastutavatest isikutest.
Kõikide keskkonnaalaste lubade hankimisega tegelevad Projektijuht Kristjan Toome ([email protected], 50 61 241) ja Üldobjektijuht Martin Eelmaa ([email protected], 50 87 259). Alltöövõtja töid puudutavate lubade hankimisega tegeleb alltöövõtja esindaja. Keskkonnaalaste küsimustega tegeleb projektijuht Kristjan Toome.
Antud objekti EO KKK, on täitmiseks kõigile objektil viibijatele ja ehitustegevusega kaasatutele isikutele ehitusobjektil viibides. Igaühel, kes ehitusobjektile tööülesandeid täitma tuleb, peab koos ehitusobjekti tööohutusplaaniga tutvustama ka üldisemaid võimalikke keskkonnaalaseid riske ning meetmeid nende ära hoidmiseks.
Alltöövõtja töid puudutavate lubade hankimisega tegeleb alltöövõtja esindaja. Alltöövõtulepingu sõlmimisel tutvustatakse alltöövõtjale tööohutuse plaani, ehitusobjekti töösisekorraeeskirju ja ehitusobjekti keskkonnajuhtimisekava. Pärast dokumentidega tutvumist kinnitab alltöövõtja allkirjaga, et on tutvunud vastavate nõuetega, mis tulenevad eelnimetatud dokumentidest.
1.2. Kangru-Saku põhitrassilõigu kirjeldus
Käsitletav raudteelõik kulgeb Harju maakonnas Kangrust kuni Sakuni (DPS2 RW0600 PK 0+000 – PK 8+650). Trassilõik läbib vähesel määral Kiili vallas Kangru aleviku ning Saku vallas Männiku küla. Tihedamalt asustatud piirkonnad jäävad raudteelõigul põhjaosasse (Kangru alevik ja Luige alevik Kiili vallas). Suures osas kulgeb raudteelõik Männiku rabas. Pärast Männiku raba kulgeb raudteelõik lõunaosas metsamaal.
Trassilõik asub Kurna oja, Vääna jõe, Kokasoone oja, Sausti peakraavi ja Ülemiste järve valgalal. Trass möödub Raku järvest Männiku raba piirkonnas. Suurematest pinnaveekogudest lõikub trass Kokasoone (Hioni oja) ojaga. Trassi põhjapoolne osa läbib ca 3 kilomeetri ulatuses Männiku raba.
Raudteelõigu alale ega selle mõjualasse ei jää kaitsealasid ega hoiualasid. Trassilõigu mõjualasse jäävad mitmete kaitstavate loomaliikide elupaigad.
Käsitletavas trassilõigus kulgeb raudteelõik täielikult rohevõrgustiku tugialal, mis on kõige ulatuslikum Tallinna ümbruse roheala, mida killustavad tiheda liiklusega maanteed. Väärtuslikest elupaikadest tuleb esile tuua Männiku, Raku ja Tammemäe karjäärijärved ning neid ümbritsevad liivikud ja Männiku raba.
Raudtee trassikoridori ei jää ühtegi kultuurimälestist. Trassilõigul on tuvastatud mitmeid arheoloogiliselt huvipakkuvaid piirkondi. Rail Balticu projekteritava trassi alla jäävad Peeter Suure merekindluse kaevikusüsteemi jäänused ja suurtüki patarei nr 43 (20. saj algus). Arheoloogiliselt huvipakkuvad objektid tuleb dokumenteerida ja lähiümbruses pinnas eemaldada arheoloogilise järelevalve all.
Raudtee trassikoridor ei asu väärtusliku maastikuna määratletud alal.

2. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI ÜLEVAADE
Käesolev EO KKK sisaldab viiteid teistele RBE keskkonnajuhtimissüsteemi dokumentidele, sealhulgas:
• Rail Baltic Estonia keskkonnajuhtimiskava, mis kirjeldab RBE üldist keskkonnajuhtimissüsteemi ning -poliitikat;
• Rail Baltica ehituse keskkonnakorralduskava raudteetrassi lõigus Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir;
• Rail Baltic Estonia keskkonnaseirekava, mis kirjeldab seirenõudeid ning seire läbiviimise korraldust kogu trassi ulatuses, sh käesolevas EO KKKs käsitletud lõigus;
• Rail Baltic Estonia kompensatsioonimeetmete rakendamise kava, mis kirjeldab ettenähtud hüvitusmeetmeid ning nende elluviimise korraldust kogu trassi ulatuses, sh käesolevas EO KKKs käsitletud lõigus; ning
• Rail Baltic Estonia kasutuse keskkonnakorralduskava, mis kirjeldab keskkonnanõudeid Rail Baltica Eesti lõigu kasutamise aegselt, sh käesolevas EO KKKs käsitletud lõigus.


Joonis 1: RBE keskkonnajuhtimiskavade ülevaade

2.1. Töövõtja keskkonnapoliitika
Ettevõte ja tema töötajad kohustuvad keskkonda hoidma, mis seisneb saastamise ja jäätmete tekitamise vältimises, loodusressursside ja energiakandjate kokkuhoidlikus ning jätkusuutlikus kasutamises, liigilise mitmekesisuse ja kultuuriväärtuste hoidmises, loodusliku ja tehisliku keskkonna kahjustamisest hoidumises.

2.2. Töövõtja keskkonnajuhtimissüsteem
INF Infra OÜ peab vastutustundlikku ettevõtlust oluliseks osaks ärist. Ettevõtte eesmärgiks on järjepideva arengu ja oma töötajate kompetentsuse abil teostada silla- ja tunneliehituse projektijuhtimist viisil, mis tagavad klientide ja muude huvipoolte rahulolu ning keskkonna saastamise vältimise. Oma tegevuses tagame, et meie teenused vastavad rahvusvahelistele standarditele, kliendi vajadustele ning seadusest tulenevatele nõuetele.
Selle paremaks saavutamiseks toimitakse vastavuses rahvusvaheliste standardite ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 nõuetega.
Juhtimissüsteemi tulemuslikkuse tõstmise eesmärgil toimuvad regulaarsed sise- ning välisauditid.
Juhtimissüsteemi järjepideva parendamise eesmärgil toimuvad regulaarsed juhtkonnapoolsed ülevaatused.
Hindame kõrgelt ja väärtustame kutsealast meisterlikkust ja kompetentsust, jätkusuutlikku arengut, sotsiaalset vastutustunnet, eetilist ja korruptsioonivaba äri, õiguskuulekust ja sõnapidamist.
• Inimesed eelkõige. Püüdleme turvalise ja kaasava töökeskkonna poole, mille liikmed väärtustavad häid omavahelisi suhteid ja meeskonnatööd. Arvestame ka elanikkonna vajadustega.
• Kliendikesksus. Oma tootmis- ja teeninduskorralduses taotleme kliendi täielikku rahulolu, pakkudes talle tema vajadustest tulenevaid individuaalseid terviklahendusi koos konsultatsioonidega ekspertidest koosnevalt meeskonnalt.
• Jätkusuutlik ja säästev areng. Kõikides tegevustes taotleme tulemust ja tagajärge, mille käigus ettevõtte eesmärkide täitmisel ei ületata loodus-, tehis-, majandus- ja sotsiaalkeskkonna talumis- ja taastumisvõimet.
• Professionaalne areng. Mõistame ühiselt ja aitame kaasa iga töötaja individuaalsete pädevuste ja kompetentside arendamisele. Elukestev õpe on tänapäevase töökeskkonna lahutamatu osa.
• Proaktiivsus. Kogemustele tuginev ettenägelikkus ja intuitsioon koos teadvustatud riskide ja võimaluste hindamisega ning nende tegevuste igapäevaselt töösse rakendamine võimaldab ennetada ohuolukordi ja tekkida võivaid tõrkeid.

2.3. Keskkonnariskid ning võimalused
Keskkonnariskide ülevaade ning analüüs on toodud Lisas 2.
Keskkonnariskide ning seotud võimaluste register vaadatakse üle jooksvalt EO KKK uuendamise käigus ja vastavalt vajadusele keskkonnaõnnetuste või mittevastavuste analüüsist tulenevalt.
Keskkonnariskide ning seotud võimaluste register on sisendiks käesolevale EO KKK-le.

2.4. Keskkonnanõuete täitmine
2.4.1. Keskkonnakohustused
Keskkonnakohustuste register on toodud käesoleva EO KKK Lisas 1 ja sisaldab ülevaadet seadusandlusest tulenevatest keskkonnanõuetest ning KMH käigus väljatöötatud keskkonnameetmetest.
Keskkonnakohustuste register on sisendiks käesolevale keskkonnakorralduskavale ning kaardistab osapoolte rollid kohustuste elluviimise tagamisel.
Töövõtja vaatab keskkonnakohustuste registrit üle jooksvalt EO KKK korralise läbivaatamise käigus, tulenevalt Tellija instruktsioonist või vastavalt vajadusele õigusaktide muutmise järel.
2.4.2. Seadusandlusest tulenevad nõuded
Seadusandlusest tulenevad keskkonnaalased nõuded on kaardistatud Keskkonnakohustuste registris, Lisas 1.
Seadusandlusest tulenevate keskkonnanõuete järgimise eest tööde käigus vastutab Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele ja RBE ning Töövõtja vahelisele lepingule.
Seadusandlusest tulenevate keskkonnanõuete järgimist kontrollivad Töövõtja, RBE ning Omanikujärelevalve regulaarsete külastuste käigus.
2.4.3. Keskkonnaload
Keskkonnakohustuste register (Lisa 1) sisaldab viidet keskkonnaloa vajalikkuse suhtes kohustuste osas, mille puhul loa vajadus on selgunud KMH või käesoleva EO KKK koostamise käigus.
Enne raietööde alustamist tuleb taotleda raieluba.
Lähtudes veeseaduse § 196 lg 2 on veekogusse uute truupide paigaldamiseks, kui nende kogumaht ületab 5 m3; tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul; veekogu süvendamisel (setendi eemaldamisel), kui maht on 5-100 kuupmeetrit; keemilise taimekaitsevahendi kasutamisel veekaitsevööndis (nt sildadel truupidel) vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine Keskkonnaametis. Põhjavee ümberjuhtimisel tuleb VeeS § 187 p 12 kohaselt taotleda keskkonnaluba.
Keskkonnaametist taotletakse luba töödeks Kokasoon (Hioni oja).
Trassilõigul 0+700-1+600 on raudteerööpad maapinna tasemest madalamal, suurim sügavus maapinnast kuni 4,5 m. See võib tekitada vajaduse ehitustööde käigus süvenditest liigvett välja pumbata ja suublasse juhtida. Selleks taotletakse luba Keskkonnaametist.
Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena, selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse nõuetele ning objektilt võõrandamine peab toimuma vastavalt maapõueseaduse §-le 97 Keskkonnaameti loal ning MaapS § 97 lg 9 toodud eranditega.
Maapõuest võetava materjali kasutamise kavandamisel on vajalik arvestada, et ehitamisel üle jääva kaevise tarbimine ning võõrandamine saab toimuda vastavalt maapõueseaduse §-le 97. Ehitamisel üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.
Alates 01.04.2023 ei ole Keskkonnaameti luba vaja riigi omandisse kuuluvate maanteede ja raudteede ehitamisel vastava projektiga määratud mahus tekkivale pinnakatte kaevisele, sõltumata selle kasutuskohast.
Alates 01.04.2023 ei ole vaja Keskkonnaameti luba ehitustöödel üle jääva kaevise võõrandamiseks, mis on mahus alla 5000 kuupmeetrit. 5000 kuupmeetrit kogust arvestatakse objektipõhiselt (mitte aastapõhiselt või kinnistupõhiselt) ja siis on vaja taotleda luba.
Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest. Osade jäätmeliikide (nt betoon, tellised jms) puhul piisab olenemata jäätmekogusest registreeringust. 
Nimekiri antud jäätmetest on toodud määruses "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded".
Tööprojekt on projekteerimisel ning valmimisel lisandub käesolevasse kavasse täpsem informatsioon.

2.5. Nõutavad dokumendid
RBE keskkonnajuhtimissüsteem ehituse etapis hõlmab muu hulgas Tabelis 1 kirjeldatud Töövõtja dokumente.

Tabel 1. Keskkonnaalaste dokumentide nimekiri
Dokument
Kommentaar
Allikas
Keskkonnakohustuste register

Lisa 1
Keskkonnariskide ning seotud võimaluste register

Lisa 2
Keskkonnaaruanne - igakuine
Esitada järgneva kuu 7. kuupäevaks
Lisa 3
Keskkonnaalaste kaebuste register

Lisa 3
Mittevastavuste ning paranduste register

Lisa 4
Töövõtja keskkonnaseire tegevuskava
Võib olla osa EO KKK-st.


2.6. Eesmärgid ja mõõdikud
2.6.1. Keskkonnaeesmärgid
Käesolev EO KKK põhineb keskkonnaeesmärkidel, mis on sõnastatud INF Infra OÜ keskkonnategevuskavas.
Keskkonnaeesmärkide täitmise jälgimiseks EO KKK rakendamisel kasutab Töövõtja peatükis ‎2.6.2 kirjeldatud keskkonnaindikaatoreid.
Eesmärgid:
• Vähendada ehitustegevusest põhjustatud reostust. Ehitusjäätmete nõuetekohane utiliseerimine
• Tagada olemasolevate puude/ taimede säilimine
• Vältida tolmu levikut naaberkinnistutele
• Õlide, kütuste jt ohtlike ainete keskkonda sattumise ärahoidmine
• Vältida kommunikatsioonide vigastamist ja sellega kaasnevat ühiskonna häirimist ja/ või keskkonna saastamist
• Vältida ehitiste kahjustamist, elusorganismide häirimist ja töötajate tervisekahjustusi
• Vältida kasvupinnase segunemist puistematerjalidega või teiste pinnaseliikidega.

2.6.2. Keskkonnaindikaatorid
INF Infra OÜ kogub ning edastab RBE-le igakuiselt teavet, mis puudutab Tabelis 2 toodud keskkonnaindikaatoreid. Teabe edastamisel kasutab Töövõtja EO KKK lisas olevat aruande vormi.
Keskkonnaintsidentide tuvastamisel ning analüüsil on oluline roll keskkonnajuhtimissüsteemi parendusel ning planeeri-teosta-kontrolli-korrigeeri põhimõtte rakendamisel. III kategooria intsidentide analüüsi eesmärk on korrigeerida võimalikud protseduurilised nõrkused või riskid, mis vajaksid tõhusamaid riski maandamise meetmeid. Sellest tulenevalt ei ole Töövõtja poolt raporteeritud III kategooria intsidentide arv lisatud keskkonnaindikaatorite hulka, kuna nendest teavitamine viitab muu hulgas ka kontrollisüsteemi tõhususele.
Keskkonnaindikaatorite kogumine käib visuaalselt ning seiretega. Dokumenteeritakse eraldi ning kantakse ka Lisa 1-te.
Tabel 2. Töövõtja keskkonnaindikaatorid
Number
Keskkonnaaspekt
Keskkonnaindikaator ja alusandmestik
Ühik
Eesmärk
01
Õhusaaste
Põhjendatud kaebused, sh tolm. Kaebuste register.
Põhjendatud kaebuste arv.
0
02
Müra ja vibratsioon
Põhjendatud kaebused. Kaebuste register.
Põhjendatud kaebuste arv.
0
03
Vee kvaliteet
Veeseire tulemused vastavad loa kriteeriumitele. Seireandmed.
Vastavalt mõõdetavatele näitajatele
Vastavalt loa kriteeriumitele.
04
Keskkonnakorraldus
Mittevastavuste õigeaegne parandamine. Mittevastavuste register.
Õigeaegselt parandatud mittevastavuste osakaal.
100%
05
Keskkonnakahju
Kategooria I ja II intsidentide sagedus. Intsidentide register.
I ja II kategooria intsidentide arv.
0

2.7. Kompetents ja struktuur
INF Infra OÜ (reg. number 16421809) on 2022. aastal asutatud Infortari kontserni kuuluv insenerehituse ettevõte. INF

Infra OÜ tegevusala on infrastruktuuri – teede, sildade, viaduktide, tunnelite, ökoduktide projekteerimine ja ehitamine.
Riiklikus majandustegevuse registris (MTR) on toodud meil järgmine registreering: EEH012674.

Töövõtja juhtimisstruktuur.


2.7.1. Projektis osalevate võtmeisikute pädevus ja rollijaotus
VÕTMEISIK
Nimi
HARIDUS-TASE
TEGEVUSLUBA
TÖÖ-KOGEMUS
SARNASTES PROJEKTIDES OSALEMINE
Töövõtja Projektijuht
Kristjan Toome
Kõrgharidus
Volitatud teedeinsener 8; teeehitus ja -korrashoid: 177933
Diplomeeritud teedeinsener 7; sillaehitus ja -korrashoid: 177934
Diplomeeritud teedeinsener 7; teeehitus ja -korrashoid: E002400
23 + aastat
Jah
Üldobjektijuht
Martin Eelmaa
Kõrgharidus
Teedeinsener, tase 6; 155619
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; 200597
6 + aastat
Jah
Silla ehituse objektijuht
Peter Kaine
Kõrgharidus
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7: Sillaehitus ja -korrashoid; 163410
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7: Teeehitus ja -korrashoid; 189866
4 + aastat
Jah
Projekteerimise projektijuht
Andres Brakmann
Kõrgharidus
Volitatud teedeinsener, tase 8: teeehitus ja -korrashoid; 180684
Volitatud teedeinsener, tase 8: sillaehitus ja -korrashoid; 180685
22 + aastat
Jah
Vastutav rajatiste projekteerija
Margo Märdin
Kõrgharidus
Volitatud teedeinsener, tase 8: sillaehitus ja -korrashoid; 200626
14 + aastat
Jah
Töövõtja BIM vastutav spetsialist
Eno Lints
Kõrgharidus
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; 176365
4 + aastat
Jah
Diplomeeritud elektriinsener
Aleksei Kapletski
Kõrgharidus
Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7; 203988
17 + aastat
Jah
Tugevvoolu spetsialist
Evo Simson
Kõrgharidus
Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7; 204331
Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7; 204332
20 + aastat
Jah
Valgustuse, nõrkvoolu, audio-videosüsteemide, tulekahju- ja valvesignalisatsiooni spetsialist
Viktor Tretjakov
Kõrgharidus
Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7; 192721,
17 + aastat
Jah
Vee ja kanalisatsiooni spetsialist
Allan Malva
Kõrgharidus
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7; 162322
26 + aastat
Jah
Maaparandusspetsialist
Kairi Juurik
Kõrgharidus
Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8; 163851
Maaparandussüsteemide projekteerimine; MP0272-00
20 + aastat
Jah
Töövõtja kvaliteedijuht
Martin Pley
Kõrgharidus
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; teeehitus ja -korrashoid: 180592
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; Sillaehitus ja -korrashoid: 180593
11 + aastat
Jah
Töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator
Silver Riismaa
Üld-keskharidus
Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus; tõend nr 1348
13 + aastat
Jah
Töövõtja Raudteesüsteemi Ohutusspetsialist
Denis Muraško
Kõrgharidus
Raudtee teemehaanik, tase 5; 156755
27 + aastat
Jah
Töövõtja keskkonnaekspert
Jüri Hion
Kõrgharidus
Keskkonnatehnoloogia, kõrval eriala: majandus, B. Sc (võrdsustatud magistri kraadiga) diplom nr BA 009971
20 + aastat
Jah
2.7.2. Vastutus ja tööülesanded
Objekti keskkonnaeksperdi andmed.
• Nimi: Jüri Hion
• Telefon: +372 51 20 924
• E-post [email protected]

Keskkonna tegevuste osas on INF Infra OÜ eesmärk ehitustegevuse käigus keskkonna saastamise vältimine, säästlik ressursikasutus ning looduskeskkonna säilitamine.
Keskkonnaohutuse eest vastutava isiku tööülesannete hulka kuuluvad muuhulgas:
• vajalike lubade hankimine (vee erikasutusluba, raadamisluba jne)
• materjalide ladustamisplatsidega seonduvaid toiminguid
• toimingud asfalditehaste ja kivipurustite kohavalikul
• keskkonnariskide maandamine
• keskkonnaga seonduvate dokumentide arhiveerimine
• tolmutõrjega seonduvaid küsimusi ja lahendusi
• jäätmete käitlemine
• tegutsemist keskkonna õnnetuste puhul
• alltöövõtjate informeerimine keskkonnaalastest riskidest

Alltöövõtjatele edastatakse keskkonnalased nõuded alltöövõtulepingute ja nende lisadega. Lisaks on alltöövõtja esindaja objektil kohustatud objektiga seonduvaid nõudeid tutvustama ka kõikidele oma töötajatele.

Ehitustööde käigus arvestatakse Keskkonnamõjuhinnangu (KMH) käigus sätestatud leevendusmeetmetega.

Keskkonnaga seotud dokumentatsioon, sh load ja materjalide ladustamisplatside load hoiustatakse Bauhubis.

Töömaal juhtunud keskkonnaõnnetuse korral teavitatakse sellest Projektijuhti ning Tellijat.

Projekti meeskonna struktuur

2.7.3. Koolitus ja teadlikkus
Enne ehitustegevuse algust viib Töövõtja läbi töö- ja keskkonnaohutust puudutava koolituse kõigile objektil töötajatele ja alltöövõtjate esindajatele. Kõigil ehitusega seotud isikutel on kohustus läbi töötada ja mõista järgmiste dokumentide sisu: Ehitusobjekti töösisekorraeeskiri, Kvaliteediplaan, Tööohutusplaan ja Keskkonnakorralduskava.
Koolituskava sisaldab keskkonnavaldkonna koolitusi: jäätmete sorteerimine, reostuse ohje, müra vähendamine jm, mis on seotud keskkonnameetmete järgimise ja tõhususe tagamisega.
Koolitused ja juhendamised dokumenteeritakse kas dokumendi juures olevale juhendamise allkirja lehele osalejate nimede ja allkirjadega või tõendab objektiga seotud dokumentidega tutvumist koolituskeskkond.
Alltöövõtjatele edastatakse keskkonnalased nõuded alltöövõtulepingute ja nende lisadega. Lisaks on alltöövõtja esindaja objektil kohustatud objektiga seonduvaid nõudeid tutvustama ka kõikidele oma töötajatele, mis dokumenteeritakse ja kinnitatakse osalejate nimede ja allkirjadega. Alltöövõtjale on kohustuslik täita lepingunõudeid.
Edasised koolitused ehitustööde ajal viiakse läbi vastavalt Tellija poolt koostatud koolitusmaterjalide laekumisele.
Ehitustööde käigus arvestatakse Keskkonnamõjuhinnangu (KMH) käigus sätestatud leevendusmeetmetega. Keskkonnaga seotud dokumentatsioon, sh load ja materjalide ladustamisplatside load hoiustatakse Bauhubis.
Töömaal juhtunud keskkonnaõnnetuse korral teavitatakse sellest Projektijuhti ning Tellijat. Tööde teostamisega kaasnevate keskkonnariskide käsitlemine kirjeldatakse ehitusobjekti „Tööohutusplaanis“ ning Keskkonnakorralduskavas.

2.8. Teabevahetus
2.8.1. Töövõtja ning RBE
Tellija ja töövõtja vaheline infovahetus toimub üldjuhul koosolekutel. Koosolekutel osalevad objektiga seotud võtmeisikud ning vajadusel kaasatakse vastavate teemadega seotud pädevaid isikuid. Päevakava saadetakse tutvumiseks üldjuhul paar päeva ette (väljakujunenud teemade puhul ei ole see vajalik). Koosoleku protokollid tehakse kättesaadavaks kõigile osalejatele ja vajadusepõhiselt teistele osapooltele.
Täpsemalt on kirjeldatud aruanded, nende koostajad, kontrollijad ja esitamissagedused kvaliteediplaanis.
Keskkonnaintsidendi juhtumi avastaja teatab viivitamatult: otsesele juhile/üksuse juhile, vajadusel Päästeametile hädaabinumbril 112. Otsene juht teatab Töövõtja projektijuhile ja objekti töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatorile. Projektijuht teavitab keskkonnaohust või eriolukordadest RBEd viivitamatult. Projektijuht teatab vajadusel territooriumi valdajale, Tellijale, Keskkonnaametile, kindlustusseltsile.
2.8.2. Väljapoole suunatud kommunikatsioon
Sidepidamine keskkonna-, ohutus- ja päästeametkondadega on Projektijuhi kohustus ning vajadusel kaasatakse teisi pädevaid isikuid (töökeskkonnaspetsialist).
Suhtlemist meediaga reguleerib Töövõtja ettevõttes kehtestatud „Töökorralduse reeglid“, mille kohaselt on õigus meediaga suhtlemisel juhatuse liikmel.
Suhtlemine kogukonnaga, ametnikega jt asjakohaste osapooltega on Projektijuhi kohustus.
Töödega seotud info jagamine avalikkusele toimub objekti jaoks loodud Facebook lehel, kuhu on koondatud kogu ehitusobjekti puudutav avalikkusele vajalik informatsioon.
Tööde ajal antakse välja illustreeritud infoleht ehitustöödest ja liikluskorraldustest. Infoleht on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka tavaliiklejaile ja ajakirjanikele.
Keskkonnaintsidentide ja kaebuste korral teatab Projektijuht vajadusel territooriumi valdajat, Tellijat, Keskkonnaametit, kindlustusseltsi. Töövõtja registreerib keskkonnaga seotud kaebused ning analüüsib neid vastavalt Lisas 3 kaebuste registrile.
Keskkonnaga seotud rikkumistest, tekkinud reostusest, abi vajavast metsloomast või teistest Keskkonnaameti poolt nimetatud juhtumistest teavitab Töövõtja Keskkonnaametit vastavalt nõuetele Riigiinfo telefonil 1247. Keskkonnaameti teavitamise juhust informeerib Töövõtja koheselt RBE-d ja Omanikujärelevalvet.
2.9. Dokumendihaldus
Projektijuht peab Tellija, Omanikujärelevalve ja teiste projektiga seotud osapoolte vahel kirjavahetust peamiselt e-posti vahendusel ning allkirjakohustuslikud dokumendid allkirjastatakse digitaalselt.
Projekti täitedokumentatsioon on elektroonne ja leitav Bauhub keskkonnas. Digiallkirjastamine toimub Bauhubis. Kogu ehitusprojekti dokumentatsioon arhiveeritakse ettevõtte SharePointi keskkonnas.
Nimekiri dokumentidest, mida säilitatakse, on koostamisel.
2.10. Muudatuste juhtimine
Muudatustöö vajaduse ilmnemisel teavitab Töövõtja sellest viivitamatult Omanikujärelevalvet ja Tellija Projektijuhti kirjalikult. Töövõtja esitab detailselt muudatustöö tingivad asjaolud.
Muudatustöid ei tohi teha ilma Tellija eelneva nõusolekuta.
Töövõtja peab muudatustöö vajaduse ilmnemisel mõistliku aja, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul esitama majanduslikult ja tehniliselt kõige mõistlikuma ettepaneku koos muudatustöö maksumuse kalkulatsiooniga. Pooled võivad kokkuleppel ettepaneku esitamise tähtaega pikendada.
Muudatustöö tegemise kohta koostab Omanikujärelevalve Juhise 5 tööpäeva jooksul alates muudatustöödes ja ühiku-hindades kokkuleppimist, millele lisab Töövõtja maksumuse kalkulatsiooni või pakkumise.
Muudatustöö tegemine loetakse kokkulepituks, kui Töövõtja Projektijuht on esitanud muudatustöö maksumuse kalkulatsiooni või pakkumise ning muudatustöö kohta on vormistatud Omanikujärelevalve Juhis Lisa 11 vormil (lepingust), mille on allkirjastanud Omanikujärelevalve ja Tellija Projektijuht. Pärast Juhise alusel tööde lõpetamist vormistatakse Tööde Muudatus Lisa 12 vormil (lepingust).
Muudatustöö tegemist võivad taotleda vajaduse ilmnemisel ka Tellija või Omanikujärelevalve. Töövõtja vastab ettepanekule pakkumisega Lepingu p 10.2.4 kohaselt ja muudatustöö kokkuleppimine toimub 10.2.6 kohaselt.

3. KMH MEETMETE RAKENDAMINE - PROJEKTEERIMINE
Tööprojekt on projekteerimisel ning valmimisel lisandub konkreetsesse kavasse täpsem informatsioon.
Tööprojekti koostamisel lähtutakse EO KKK lisas 1 toodud nõuetest.

4. KESKKONNANÕUDED NING KMH MEETMETE RAKENDAMINE - EHITUS
Peatüki lahutamatuks osaks on EO KKK Lisa 1.
Meetmete rakendamise korraldusliku osa oluline element on ehitusobjekti asendiplaan (Lisa 8).
Kõrgema riskiga ehituslõikude kokkuvõttev keskkonnameetmete kirjeldus, sh veejuhtimise kavad on eraldi näidatud Lisas 5.
Järgnevates alapeatükkides on toodud välja Töövõtja tegevus keskkonnameetmete rakendamiseks.

4.1. Vesi ja pinnas
4.1.1. Pinnase kaitse ja erosiooni tõkestamise meetmed
Raudtee ning sellega kaasnevate taristuobjektide ja muude rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik kasvupinnas tuleb kasutada sihipäraselt ehitusobjektil või suunata taaskasutusse muudele objektidele.
Pinnase kahjustamise ulatuse vähendamiseks tuleb piirata ehitustöödeks kasutatava maa-ala ulatust, vältides tegevust väljaspool raudteemaad ja teemaad (ristete ehitamisel). Materjali veol tuleb kasutada võimalikult palju olemasolevaid teid ja ehitatavat raudteekoridori. Kui on vajadus ajutisteks laoplatsideks väljaspool raudteemaad ja teemaad, tuleb selleks eelistada kõvakattega või juba rikutud pinnasega alasid.
Erosiooni tekke ärahoidmiseks/vähendamiseks ehitusetapis tuleb rakendada asjakohaseid ennetusmeetmeid (kihtide silumine, nõlva kindlustustöödega alustamine ning tihendamine vahetult pärast muldkeha valmimist, erosioonitundlike alade niisutamine nt taimestikuta aladel jne). Töövõtja kontrollib ja tagab tööde käigus meetmete rakendamist ja hindab nende tõhusust. Kui kontrolli käigus ilmneb puudusi meetmete tõhususes, siis fikseeritakse, analüüsitakse ja määratakse korrigeerivad-/parendustegevused vastavalt ptk 5.1.
Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist allavoolu vooluveekogude ristete ehitusperioodil. Selleks sobivad näiteks ajutised kraavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus on kordades madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Töövõtja kontrollib ja tagab tööde käigus meetmete rakendamist ja hindab nende tõhusust. Kui kontrolli käigus ilmneb puudusi meetmete tõhususes, siis fikseeritakse, analüüsitakse ja määratakse korrigeerivad-/parendustegevused vastavalt ptk 5.1.
Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.
(Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning kandumisel ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda. Tekkinud pinnase- või veereostus tuleb koheselt likvideerida.
Puistematerjali laoplatsi asukoht kooskõlastatakse eelnevalt omanikujärelevalvega ja Tellijaga. Puistematerjali laoplatsina eelistatakse kasutada olemasolevaid kõvakattega alasid. Puistematerjali laoplatsi rajamisel kooritakse kasvupinnas kuhilasse laoplatsi perimeetrisse võttes arvesse ka võimalike vete äravoolu. Laoplatsi pinna kate peab tagama vee äravoolu ja välistama täitematerjali segunemise aluspinnasega. Laoplatsi kasutamise lõpetamisel tuleb taastada laoplatsi esialgne haljastus kasutades ära eelnevalt kuhilasse koondatud olemasolev pinnas Juhul, kui loaplats rajatakse eramaale on vajalik eelnevalt kirjalikult kooskõlastada maaomanikuga laoplatsi täpne asukoht, kasutamistingimused ja kasutamise aeg.
Töid tuleb planeerida ja teostada selliste meetoditega, kus meetmete tõhusus oleks tagatud. Töövõtja kontrollib ja tagab tööde käigus meetmete rakendamist ja hindab nende tõhusust. Kui kontrolli käigus ilmneb puudusi meetmete tõhususes, siis fikseeritakse, analüüsitakse ja määratakse korrigeerivad-/parendustegevused vastavalt ptk 5.1.

4.1.2. Vee juhtimise üldpõhimõtted
Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat kvaliteediseisundit. Põhjaveerežiimi muutustega on keskkonnamõju hindamise käigus arvestatud asukohtades, kus projektikohaselt on raudtee kavandatud süvendisse ning põhjavee maapinnalähedaste kihtide mõjutusi ei ole ehitustehniliselt võimalik vältida.
Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning vee ümbersuunamisega truupide ja kraavide abil.
Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist allavoolu vooluveekogude ristete ehitusperioodil. Selleks sobivad näiteks ajutised kraavilaiendused või settepesad, kus voolukiirus on kordades madalam ja heljum jõuab settida enne eesvoolu edasi liikumist. Liigne heljumi sissekanne võib põhjustada koelmute mudastumist ja häirida kalade kudemist. Ajutiste valingvihmade korral tuleb tööd katkestada, et piirata setete allavoolu liikumist.
Vete juhtimine on toodud Lisa 7.
4.1.3. Pinnavee kvaliteedi kaitse
Trass möödub Raku järvest Männiku raba piirkonnas. Suurematest pinnaveekogudest lõikub trass Kokasoone (Hioni oja) ojaga. Trassi põhjapoolne osa läbib ca 3 kilomeetri ulatuses Männiku raba.
Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat kvaliteediseisundit. Männiku rabas ehitamise käigus tuleb vältida vee väljavoolu rabast raudteega nii piki- kui ristisuunas. Selle tagamiseks teostatakse kaevikute tagasitäitetööd võimalikult kiiresti projektikohaste materjalidega. Pinnasevee tekkimisel pumbatakse see kaevikust ümbritsevale alale. Sügavate kaevikute puhul kasutatakse vajadusel ajutisi sulundseinasid, mis takistavad pinnasevee sattumist kaevikusse.
Pinnavee vooluhulgad tuleb säilitada maaparandussüsteemide toimimise säilitamise ning vee ümbersuunamisega truupide ja kraavide abil.
Ehitusala vee juhtimise meetmed, mis on mõeldud juurdevoolu tõkestamiseks (tõkketammidega) ning ehitusalalt pärineva vee kogumiseks, tuleb rakendada enne alalt pinnase koorimist.
Tööde käigus tuleb vältida ehitusalalt pärineva vee suunamist otse veekogusse. Vajadusel tuleb vett enne suublasse juhtimist puhastada. Vee ära pumpamisel tuleb võimalusel pumbata vesi rohuga kaetud pinnasele imbumiseks või selleks ettenähtud filtersüsteemi (näiteks georiide ja kruusa, liiva vms põhinev).
Vee suunamisel suublasse tuleb vältida põhjasetete edasikandumist. Selleks tuleb pumbata pinnalt või kasutada isevoolset vee ärajuhtimist, ilma pumpamata.
Vee kogumiseks ehitatud kraavide ja settimiseks loodud tiikide või settebasseinide veekvaliteeti tuleb igapäevaselt visuaalselt kontrollida kindlustamaks, et veekogusse pumbatav vesi on sarnase või parema kvaliteediga kui veekogus olemasolev vesi. Visuaalselt tuleb kontrollida hägusust ning teha kindlaks, et veepinnal ei ole märke õlireostusest. Veekvaliteedi kontroll tuleb igapäevaselt dokumenteerida.
Pinnavee kvaliteedi kaitseks rakendatavad reostuse vältimise meetmed on toodud ptk 4.3.
Sademevee juhtimisel olemasolevasse kraavitussüsteemi on vaja kraavide süsteem vajadusel enne tee ehitust või ehituse ajal puhastada. Vastasel juhul ei pruugi vee ärajuhtimine maantee juurest toimida.
Vete juhtimine on toodud Lisa 7.

4.1.4. Põhjavee kvaliteedi kaitse
Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee hüdroloogilist režiimi ja olemasolevat kvaliteediseisundit. Põhjaveerežiimi muutustega on keskkonnamõju hindamise käigus arvestatud asukohtades, kus projektikohaselt on raudtee kavandatud süvendisse ning põhjavee maapinnalähedaste kihtide mõjutusi ei ole ehitustehniliselt võimalik vältida.
Põhjavee kvaliteedi kaitseks rakendatavad reostuse vältimise meetmed on toodud ptk 4.3.

4.2. Taimestik ja loomastik
4.2.1. Taimestik
Raadamisega seotud nõuete kontrollimiseks rakendab RBE sisemist kooskõlastuste protseduuri, tagamaks, et raadatava ala piirid on seatud vastavalt ettenähtud nõuetele ning kõik raadamisele eelnevad toimingud on enne raadamise algust ellu viidud. Töövõtja, kes vastavalt lepingule raadamist teostab, ei tohi raadamist alustada ilma RBE-poolse kinnituseta, et raadamisele eelnevad toimingud on lõpetatud.
Taimestik, mis ei kuulu raadamisele, tuleb enne raadamist ja enne ehitustööde algust vastavalt märgistada (ajutiste postide ja tähistuslindiga) ning vajadusel kaitsta kaitsepiiretega (piirdeaed, tüvekaitse vms). Taimestiku kaitsevöönd tuleb seada piisavalt kaugele, et juurestikud kui ka oksad ning tüved oleks kaitstud. Kaitsevööndi arvutamisel ja piiritlemisel tuleb võtta aluseks EKKK Lisa 7 (Lisa 7_Puude juurestiku kaitsevöönd), kus on kaitsevööndeid, nende määramist ning seal keelatud tegevusi liigipõhiselt täpsustatud. Raadataval alal, kus on taimestiku kaitsevöönd, ei tohi teha kaevetöid (va kinnisel meetodil tehtavad tehnovõrkudega seotud tööd (nn muttimine), ehitusmasinatega liigelda, ehitusmaterjale ja lammutusel tekkinud materjali ladustada, pinnasega katta ja objektil kooritud või välja kaevatud kasvu- ja täitepinnast ladustada. Äärmisel vajadusel võib taimestiku kaitsevööndis kände eemaldada neid puurides või freesides (eelistatult külmunud pinnasega perioodil), kui see on visuaalselt vajalik, ning vältimatuid kaevetöid teha, kuid mitte otseselt juurestiku alal. Kohtades, kus on oht, et ehitusmasinad võivad vigastada puude oksi ja tüvesid, tuleb paigaldada füüsilised tõkked (ajutised ehituspiirded) ja vajadusel tüved kaitsta plankudega. Ehitusmasinatele potentsiaalselt ette jäävad oksad tuleb eemaldada arboristi poolt.
Töövõtja kontrollib ajutisi piirdeid (sh tähistuslinti) regulaarselt, tagamaks nende terviklikkuse. Purunenud või lagunev märgistus tuleb koheselt asendada, vältimaks selle sattumist loodusesse.
Vältimaks võõrliikideks olevate taimeliikide levikut kasvumullaga, tuleb raudtee rajamisega seotud haljastustöödel kasutada kohalikku päritoluga (varem alalt kooritud) mullakihti või kontrollitud kasvumulda. Mujalt toodud kasvumuld (sh kompostmuld) ei tohi sisaldada võõrliikide seemneid. Mulla päritolu peab olema kontrollitav läbi haljastusprojekti ning läbi Töövõtja vastavasisulise dokumentatsiooni.
Kui ehitusplatsilt tuvastatakse võõrliik, on Töövõtja kohustatud kooskõlastama tegevuse Keskkonnaametiga ja kõrvaldama võõrliigi ehitusplatsilt vastavalt ameti poolt väljastatud tingimustele ning juhistele.
Kui ehitusplatsil tuvastatakse kaitsealune liik, on Töövõtja kohustatud tööd koheselt peatama ning edastama leiukoha koordinaadid Keskkonnaametile ja RBE-le.
Kaitsealuste liikide kasvukohad/elupaigad tuleb ehitusalal ja selle vahetus läheduses tähistada sisenemiskeelu märgiga ja/või eraldada ajutiste postide ja tähistuslindiga või kaitsepiirdega. Kaitsealuste üksikobjektide olemasolul tuleb nende kaitsevööndite ulatused vajadusel täpsustada Keskkonnaametiga ning vastavalt tähistada ehitusplatsil ajutiste postide ja tähistuslindiga või kaitsepiirdega.
Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud eelmiste tööetappide käigus rajatud haljastust, näiteks Saustinõmme ökodukti haljastust ega ökodukti suudmeala maastikku. Ökodukti ega selle suudmealale ei tohi sõita peale transpordi või tehnikaga ega ladustada ehitusmaterjale. Inimeste liikumine ökoduktil on keelatud. Arvestada tuleb, et ökoduktidele on rajatud spetsiaalsed loomi juurde meelitavad elemendid, mille tulemusena on loomade liikumine ökoduktil tihedam, kui mujal. Eelnevat arvestades on vajalik kaaluda ökodukti läheduses töömaa piiramist, et takistada loomade pääsemist töömaale.  
Ehituse läbiviimiseks on vaja teostada raadamistöid (Joonis 2). Raadatavad ning juuritavad alad on Tellija poolt antud ning selle järgi teostab Töövõtja raadamise ning juurimise. Kaitsmaks taimestikku väljaspool objektialasid, välditakse nendel aladel rasketehnikaga liikumist.

Joonis 2: Raadamistööde asukohaskeem
Kaevetööde teostamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjast. Järgida ehitusprojekti – mitte eemaldada rohkem puid, kui ette on nähtud. Alles jäävatel puudel katta vajadusel puutüved laudadega. Vältida puude juurestikul liiklemist. Kaevetöödel säilitada võimalusel puude juured, katta paljastunud juured musta kilega, vältimaks nende ära kuivamist.
Samuti tuleks võimaluse korral töid teostada vaid lähtudes maanteepoolsest küljest. Võimalusel materjal taaskasutada.

4.2.2. Loomastik
Loomastiku kaitseks järgitakse kõiki EO KKK Lisa 1 ehituse kohapõhiseid meetmeid.
Looduskaitseseaduse alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Samuti on keelatud kõigi looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja nende tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raadamist ja mürarikkaid ehitustöid (mille müra ületab tavapärase liiklusmüra taseme) tuleb vältida kaitsealuste imetajate, roomajate, kahepaiksete, kalade ja selgrootute ning kõigi looduslikult esinevate lindude sigimisperioodil.
Ajagraafikus arvestatakse kõikide keskkonnaalaste piirangutega.
2024. a saarma inventuuri tulemusena (Saarma inventuur Hioni oja / Kokasoon, truup CU0800. Tartu 2024) ei ole Hioni ojal Rail Balticu trassikoridori ehitusel ehitusaegseid meetmeid saarma kaitseks vaja järgida kuna ala pole saarmate poolt kasutusel.
Ristete (sildade, truupide) rajamise voolusängi ja veevoolu puudutavad tööd DS2DPS2 6+384, Hioni oja / Kokasoon tuleb ajastada madalveeperioodile väljapoole kalade kudemisperioodi, et ei oleks takistatud sigimisränne ja et mari ei mattuks ehituse käigus tekkivate setete alla. Ajavahemik 15.04–30.07 katab suures osas enamuse Eesti mageveekalade sigimisperioodi.
Kalade kudemisperioodil (15.04–30.07) vältida liigset müra ja vibratsiooni tekitavaid tegevusi vahetult vooluveekogus ja veekogu veekaitsevööndis. Kui ehitustöödel teostatakse lõhkamist, siis tuleb seda teha väljaspool kalade kudemisperioodi 15.04–30.07. Ajapiirangut on võimalik koostöös liigieksperdiga täpsustada, lähtudes konkreetses vooluveekogus ehituse asukohas leiduva liigi kudeaja pikkusest ning kavandatavatest ehitustöödest. Kui ehitust soovitakse alustada varem, on soovitatav vibreerivaid töid teostada kella 7:00-st kuni 21:00-ni, tagades kaladele öisel rändeajal rahu.
Töötsoonist allavoolu (DS2DPS2 6+384, Hioni oja / Kokasoon) tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk vooluveekogude ristete ehitusperioodil. Kui vool täielikult sulgeda, siis võib vee-elustik teatud lõikudes kuivale jääda ja hukkuda. Meedet ei rakendata kuivenduskraavide puhul (kuivenduskraavidena ei käsitleta maaparandussüsteemide eesvoolusid).
Vooluveekogude loodusliku põhja säilitamine või looduslähedase põhja rajamine ristete (sildade, truupide) alale. Ehitustööde lõppedes tuleb veekogu kaldad võimaliku erosiooni vältimiseks kindlustada ja ala heakorrastada.
Kahepaiksete elupaikades tuleb herbitsiide kasutada nii vähe kui võimalik ehk rakendada sihitud taimetõrjet (mitte pritsida üle kogu raudtee taimede olemasolust sõltumata). Eelistatud on kemikaalidest täielik loobumine.
Tedre mänguperioodil (01.03–15.05) on keelatud kõik ehitustööd (sh raadamistööd) ning minimeerida igasugust inimeste kohalolu. Tedre pesitsusperioodil (16.05–30.06) on keelatud raadamine (sh raie, juurimine, pinnase koorimine). Juhul kui töömaa on ette valmistatud (st raadatud perioodil juuli–veebruar ja ala ei ole enam tedrele pesitsemiseks sobiv), siis perioodil 16.05–28.02 võib teisi ehitustegevusi teostada.
Tedre mänguperioodil (01.03–15.05) kehtib ehitustööde (sh raadamistööd) keeld öisel ajal alates 1 h enne päikeseloojangut kuni 4 h pärast päikesetõusu. (Seega aprilli algul võib Luige jaama piirkonnas ja Saustinõmme viadukti juures töödega alustada kell 10:45, mai keskel kell 8:45. Tööd tuleb lõpetada aprilli algul kell 19:00 ja mai keskel kell 20:45.). Tedre mänguperioodil (01.03–15.05) ei tohi keskmine müratase tuvastatud mängualal suureneda rohkem kui 10 dB ning ehitustegevuse müra maksimaalne tase (impulssmüra) ei tohi ületada senist maksimaalset mürataset ja müraimpulsside sagedust.
Konnakotkast ei tohi häirida sigimisajal 15.03–31.08. Sel perioodil tuleb vältida mürarikkaid töid. Kaasata liigiekspert kes täpsustab piirangute aega ja asukohti vastavalt ehitustööde iseloomule. Piirang ei kehti ja kõik ehitustööd on lubatud juhul, kui liigiekspert teeb kindlaks, et antud aastal kotkas pesa ei kasuta.
Kanakulli ei tohi häirida sigimisajal 01.03–15.07. Sel perioodil tuleb vältida mürarikkaid töid. Kaasata liigiekspert kes täpsustab piirangute aega ja asukohti vastavalt ehitustööde iseloomule. Piirang ei kehti ja kõik ehitustööd on lubatud juhul, kui liigiekspert teeb kindlaks, et antud aastal kanakull pesa ei kasuta.
Selleks, et vältida lähedal asuvate rangelt kaitstavate kõre ja kivisisaliku isendite hukkumist RB ehituse ajal, siis tuleb antud trassilõigul Raku järve ümbruses alates Viljandi maanteest (DS2DPS2 1+000– 3+000) piirata töömaa läänekülg (vastu Raku järve) ajutiste tõketega. Ajutine tõke peab olema minimaalselt 30 cm kõrgune olemasolevast maapinnast sirge mitte läbinähtav sein. Tõkkeks ei sobi tavapärane võrkaed.
Aia allserva lisatakse võrk, mis 40 cm ulatuses kattub maapealse osaga ja 50 cm ulatuses jääb maa alla, et vältida loomade aia alt läbi kaevamist.
Tabel 3. Loomastiku kaitsega seotud ajalised piirangud
Piirangu eesmärk
Piketaaz
Piirangu aeg
Tööde etapp/aspekt
Meetme sisu
Meetme rakendamine või meetme rakendamise kontrollimine
Kopra sigimisperiood

16.04 – 31.07
Tööd veekogudes
Kopra sigimisperioodil ei tohi lõhkuda kopra pesa.
Keskkonnaekspert teostab pistelist kontrolli
Kahepaiksete talvitumine

1.10 – 10.04
Kaevetööd veekogus, raadamine
Raadamine ja kaevetööd ei ole lubatud. Tööala piirata ajutiste tõketega enne talvitumisperioodi, vältimaks kahepaiksete liikumist alale.
Raadamist ja veekogus kaevetöid ei teostata sellel ajal.
Keskkonnaekspert teostab pistelist kontrolli
Kahepaiksete sigimisperiood

10.04 – 30.06
Kaevetööd veekogus, raadamine, veekogu valgustamine
Raadamist ja kaevetöid ei tohi perioodil ellu viia. Tööala piirata ajutiste tõketega, vältimaks kahepaiksete liikumist alale. Vältida liigset müra.
Raadamist ja veekogus kaevetöid ei teostata sellel ajal.
Keskkonnaekspert teostab pistelist kontrolli
Kalade kudemisperiood
6+384
15.04 – 30.07
Mürarikkad tööd, vibratsioon
Vältida mürarikkaid ning vibratsiooni tekitavaid töid veekogus ja selle veekaitsevööndis.
Mürarikkaid töid ei teostata piirangute ajal (va kui ajapiirangut on koostöös liigieksperdiga täpsustatud) selles piirkonnas.
Kalade kudemisperiood
6+384
15.04 – 30.07
Ristete rajamine
Ristete (sildade, truupide) rajamise voolusängi ja veevoolu puudutavad tööd tuleb ajastada madalveeperioodile, et ei oleks takistatud sigimisränne.
Ajagraafikuga ajastatakse riste rajamine madalveeperioodile
Kuklaste pesade kaitse

01.08 – 31.03
Raadamine, ehitus
Kuklaste pesad tuleb teisaldada enne tööde algust vahemikus 01.04 kuni 31.07.
Kuklaste pesad teisaldatakse.
Keskkonnaekspert teostab pistelist kontrolli
Lindude pesitsusaeg

15.04 – 15.07
Raadamine, ehitus
Raadamist ja mürarikkaid töid ei tohi teostada lindude pesitsusajal.
Raadamist ja mürarikkaid töid ei teostata lindude pesitsusajal. Keskkonnaekspert teostab pistelist kontrolli
Väike-konnakotka püsielupaik

15.03 – 31.08
Raadamine, mürarikkad tööd
Raadamist ja mürarikkaid töid ei tohi teostada pesitsusajal. Kaasata liigiekspert, kes teeb kindlaks piirangu vajaduse, ulatuse ja aja, arvestades Töövõtja poolt kavandatud ehituse ajalisi ja töökorralduslikke võtteid.
Raadamist ja mürarikkaid töid ei teostata lindude pesitsusajal. Keskkonnaekspert teostab pistelist kontrolli. Töövõtja teeb vajadusel omaseiret, et tagada ja kontrollida vastavust müranormidele.
Tedre mänguaeg
4+000-5+550
01.03 – 15.05
Mürarikkad tööd, sh raadamine
Mürarikkaid ehitustöid vältida tedre mänguajal 01.03–15.05 Männiku rabas.
Mürarikkaid töid ei teostata piirangute ajal selles piirkonnas.
Töövõtja teeb vajadusel omaseiret, et tagada ja kontrollida vastavust müranormidele.
Tedre mänguaeg
3+000-4+000 ja 5+500-6+000
01.03–15.05
Mürarikkad tööd, sh raadamine
Mürarikkaid ehitustöid vältida tedre mänguajal 01.03–15.05 öisel ajal alates 1 h enne päikeseloojangut kuni 4 h pärast päikesetõusu.
Tedre mänguperioodil (01.03–15.05) ei tohi keskmine müratase tuvastatud mängualal suureneda rohkem kui 10 dB ning ehitustegevuse müra maksimaalne tase (impulssmüra) ei tohi ületada senist maksimaalset mürataset ja müraimpulsside sagedust.
Mürarikkaid töid ei teostata piirangute ajal selles piirkonnas.
Töövõtja teeb vajadusel omaseiret, et tagada ja kontrollida vastavust müranormidele.
Tedre pesitsus-periood
4+000-5+550
16.05–30.06
Raadamine
Keelatud raadamine (sh raie, juurimine, pinnase koorimine). Juhul kui töömaa on ette valmistatud (st raadatud perioodil juuli–veebruar ja ala ei ole enam tedrele pesitsemiseks sobiv), siis perioodil 16.05–28.02 võib teisi ehitustegevusi teostada.
Mürarikkaid töid ei teostata piirangute ajal selles piirkonnas.
Töövõtja teeb vajadusel omaseiret, et tagada ja kontrollida vastavust müranormidele.
Kanakulli püsielupaik

1.03-15.07
Raadamine, mürarikkad tööd
Raadamist ja mürarikkaid töid ei tohi teostada pesitsusajal. Kaasata liigiekspert, kes teeb kindlaks piirangu vajaduse, ulatuse ja aja, arvestades Töövõtja poolt kavandatud ehituse ajalisi ja töökorralduslikke võtteid.
Raadamist ja mürarikkaid töid ei teostata lindude pesitsusajal. Keskkonnaekspert teostab pistelist kontrolli.
Töövõtja teeb vajadusel omaseiret, et tagada ja kontrollida vastavust müranormidele.
Loomastiku kaitsmiseks ehitusobjektil rakendatavad meetmed põhinevad Lisa 1 ja keskkonnamõju hindamises (KMH) välja toodud soovitustel.
Eriolukordade lahendamine:
• Loomade või lindude sattumine tööalasse: kui loomad või linnud satuvad tööalasse, antakse neile võimalus lahkuda tööalast. Vajadusel korraldatakse nende ohutu ümberpaigutamine, mis hõlmab spetsialistide kaasamist ja vajadusel ajutiste elupaikade loomist.
• Ehitustegevuse ajutine peatamine: olukordades, kus loomade või lindude kohalolek tööalal ohustab nende heaolu, võib ehitustegevuse ajutiselt peatada, et tagada nende ohutu ümberpaigutamine.

4.3. Reostuse vältimine
Enne ehitustegevuse algust viib Töövõtja läbi töö- ja keskkonnaohutust puudutava koolituse kõigile objektil töötajatele ja alltöövõtjate esindajatele, vt ptk 2.7.3.
Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ehitusmaterjali hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale.
(Ehitus)materjalide, jäätmete või ohtlike ainete sattumisel pinnasesse või veekogusse ning kandumisel ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda. Tekkinud pinnase- või veereostus tuleb koheselt likvideerida. Saastunud pinnas tuleb välja kaevata ja üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Vette sattuvad objektid tuleb koheselt veest eemaldada.
Vältida pinnase sattumist ja uhtumist veekogudesse ning settereostuse kandumist allavoolu vooluveekogude ristete ehitusperioodil, vt ptk 4.1.1.
Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras, kõikidele normidele vastavaid ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid ning seadmeid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, töökojad, kütuse hoidmise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevööndisse. Võimalusel vältida jäätmete ladustamist veekogude kallastel piiranguvööndi ulatuses ja kaitsmata põhjaveega aladel. Hoiduda tuleb ohtlike aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete (kütused, õlid) ladustamisest sillal/truubil. Ehitusaegsete ajutiste kontorite, ladude, töökodade, kütuse hoidmise, jäätmete ning materjali ladustamise aladeks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine veekogusse. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt.
Ehitusaegsed ehitusmasinate hoidmise, hooldamise ja tankimise alad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevööndisse (olenevalt veekogust 10 m või 1 m). Vältida ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja tankimist vooluveekogudele ja allikale lähemal kui 50 meetrit. Ehitusmasinate hoidmiseks, hooldamiseks (sh pesemiseks) ja tankimiseks tuleb valida koht, kust on välistatud ohtlike ainete ja pesuvee sattumine veekogusse. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt.
Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel on eriti oluline kinni pidada kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest.
Kui tankimine toimub objektil, siis hoitakse kütust nõuetekohaselt märgistatud sobilikes mahutites. Mehhanismide tankimisel järgida ohutusnõudeid. Kütus on tuleohtlik ning kustutamiseks ei tohi kasutada vett. Vältida kütuseaurude sissehingamist ja kokkupuudet nahaga. Masinaid/mehhanisme hooldatakse korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja reostusohtu.
Vältida ohtlike ainete lekkeid. Selleks kasutatakse töökorras hooldatud masinaid, ohtlikke aineid hoitakse sobilikes mahutites, järgitakse töökorralduseeskirju ja ohutusnõudeid. Vältida ehitusjäätmete sattumist veekogusse. Selleks on materjalide ladustamiskohad valitud sellised, kust on välistatud nende laialikandumine. Järgida projekti ning vee-erikasutusloa nõudeid.
Kui masinal/mehhanismil avastatakse õli/kütuse leke, asetatakse võimalusel koheselt alla anum, et vältida pinnasereostust ning toimitakse vastavalt olukorra lahendamiseks järgides eriolukordade ja õnnetuste lahendamise juhiseid (vt ptk 6). Juba reostatud pinnas eemaldatakse ja viiakse saastatud pinnast vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei kasutata objektil täiteks ega segata muu jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest informeeritakse kohalikku keskkonnateenistust. Jälgida, et teetöödel kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks vahetult kraavide ääres.
Lekke piirkonna tähistamiseks kasutatakse ohutuslinti. Tule ohu korral on valmisolek kasutada tulekustutusvahendeid. Vedelike laialivalgumise takistamiseks on olemas materjalid tõkketammi tegemiseks. Lekkinud aine koristamiseks kasutatakse absorbenti või muid aine püüdmise ja neutraliseerimise vahendeid ning mahuteid.
Betooni pesuvesi kogutakse ja käideldakse eraldi, et vältida kemikaalide sattumist pinnasesse või veekogudesse. Kasutatakse spetsiaalseid kogumissüsteeme ja settebasseine.

4.4. Välisõhk
4.4.1. Õhusaaste
Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).
Õhusaaste seisundit vaadeldakse objektil visuaalselt tööde teostamise ajal. Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas. Vajaduse selgitamiseks viiakse läbi õhu kvaliteedi kontrollmõõtmine.

4.4.2. Müra ja vibratsioon
Vt. Keskkonnakohustuste register (Lisa 1) – seire.
Ehitusaegse müra puhul tuleb jälgida nii ehitustegevusest mõjutatud elanikele avalduvat mürataset kui ka ehitajatele endile mõjuva müra taset.
Müratundlikud alad Kangru-Saku põhitrassi (DPS2 RW0600 PK 0+000 – PK 8+650) lõigus on toodud Tabel 4.
Tabel 4. Müratundlikud alad Kangru-Saku põhitrassi (DPS2 RW0600 PK 0+000 – PK 8+650) lõigus1


Ehitusaegne müraseire peab olema korraldatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 71 § 9 „Mürataseme mõõtmise seadmed“ sätestatud ligikaudse müraolukorra määramise meetodile 2. täpsusklassi seadmega. Ehitusmüra puhul on tegemist ajutise müraga. Keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 punkti 3 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirväärtused normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. I mürakategooria aladel on selleks 55/40 dB, II kategooria aladel 60/45 dB, III ja IV kategooria aladel 65/50 dB. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.
Ehituse alguses ja kaebuste korral mõõdab Töövõtja müra, et tagada ja kontrollida vastavust müranormidele. Ehituse alguses mõõdab Töövõtja lähimate müratundlike alade (Tabel 4) ja veoteedele jäävate müratundlike alade mürataset.
Töövõtja vastutab täielikult selle eest, et väljaspool ehitusplatsi hoitakse mürastandardeid kogu ehitusperioodi jooksul.
Kaebuste korral on Töövõtja kohustatud esitama volitatud spetsialistide kaudu mürameetmed ning seejärel esitama kaebuse esitajale ja Tellijale tõendid.
Loomastiku kaitseks peetakse kinni mürarikaste tööde ja vibratsiooni põhjustavate tööde ajalistest piirangutest, mis on toodud ptk 4.2.2.
Normtasemetest kinnipidamist jälgib ehitusettevõtja vastavalt oma keskkonnategevuskavale. Vajaduse või soovi korral võib arendaja korraldada ehitustööde müratasemete jälgimiseks omaseiret keskkonnaseire seaduses sätestatud korras. Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel arvestada mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.
Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive, mis väljendub ehitamisega kaasnevas müras, vibratsioonis, vaatevälja vähenemises ja muus häiringus. Taolisi riiveid tuleb mõistlikus ulatuses taluda, kuid riive tekitaja peab hoolitsema selle eest, et riive oleks võimalikult väike. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”.
Vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatele vibratsioonitundlikele hoonetele tuleb teostada ülevaatus enne maapinna vibratsiooni tekitatavaid ehitustöid ja paigaldada iseloomulikesse kohtadesse „majakad“, mille abil saab hinnata, kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud või ei (kas nt praod on suurenenud). Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid. Ülevaatuse korraldab ning vajalikud „majakad“ paigaldab Töövõtja vastavalt oma keskkonnategevuskavale.
Selles DPS lõigus on tehtud vibratsiooniuuring eesmärgiga hinnata raudteetranspordi tekitatud vibratsioonitasemeid trassi ümbritsevatel aladel, mis asuvad rööbasteele lähemal kui 100 m. Raudteele lähim vibratsioonitundlik hoone asub 91 m kaugusel, valdavalt on hooned >150-200 m kaugusel (Tabel 4). Vibratsiooniuuringu käigus Kangru aleviku tundliku hoone (30401:001:0646, Rukkilille tn 14) suunas saavutab mudelprognoosi järgi raudtee kasutusaegne vibratsioon etteantud määra Law=76 dB 15 m kaugusel rööbasteest ja Law 76 dB 18 m kaugusel. Lõigus 0+855 - 1+500 esinevad glatsiofluviaalsed setted (väga kohev kuni väga tihe mölline liiv) kuni 18,6 m sügavuseni. Sellest sügavamal esinevad moreenisetted (väga tihe, pisut savine/mölline liiv-kruus). Suurim sügavus raudtee lõigul 0+700-1+600 on kuni 4,5 m. Ehitustöödel kasutatakse kasvupinnase eemaldamiseks buldoosereid, süvendite rajamiseks ekskavaatoreid, laadureid, transportimiseks kallureid, platvormi täitmiseks teerulle, teehöövleid. Paigaldatakse vaitugisein. Pinnasesse rammimist, lõhketöid või teisi vibratsiooni põhjustavaid tegevusi Kangru aleviku piirkonnas ei tehta. Töövõtja teostab enne ehitustööde algust ülevaatuse ja paigaldab „majakad“ Kangru aleviku tundlikule hoonele (30401:001:0646, Rukkilille tn 14).
Juhul, kui ehitustöödel (näiteks viadukti või silla rajamiseks) kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase lähedalolevates elamutes ei ületaks normikohast taset. Ehitaja peab olema teadlik, kui kaugele tema poolt kasutatava ehitustehnoloogia vibratsiooni mõju ulatub. Ehitajal tuleb ehitustööde kavandamisel hinnata, kas tema kasutatav ehitustehnoloogia võib põhjustada ülemäärast vibratsiooni lähedalasuvates hoonetes. Olulist vibratsioonitaset põhjustava ehitustehnoloogia kasutamisel mõõdab Töövõtja tööde alguses vajadusel vibratsioonitaset. Mõõtmise vajadust hindab Töövõtja tööde iseloomu põhjal eelnevale praktikale tuginedes.
Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi, tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet.
Ehitusaegse liiklusega, eriti raskeveokite liiklusega kaasneva vibratsiooni seisukohast on oluline tagada ehitusmaterjalide veoks kasutatavate teede hea seisukord, sest ebarahuldavas seisukorras (auklik ja äravajunud) tee põhjustab suuremat vibratsiooni ümbritseval alal kui heas seisukorras tee.
Kui töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase ületab 85 dB või kui seadmete kasutusjuhendid seda nõuavad, tuleb kasutada kõrvaklappe või kõrvatroppe. Nende kasutamisel tuleb arvestada sellega, et töötaja ei pruugi kuulda lähenevat sõidukit või hoiatussignaale. Tuleb jälgida, et mürarikkad tööd ei toimuks öisel ajal (23.00-07.00).
Vibratsiooni kahjuliku mõju vähendamiseks tuleb jälgida, et seadmega töötatud aeg vahetuses ei oleks liiga pikk. Vibratsiooni põhjustavatele töödele ja töövahenditele tuleb alati otsida alternatiivseid teostusvõimalusi ja tööriistadest tuleb valida vibrosummutiga varustatud vahend.
Tuleb kinni pidada kehtestatud müra normtasemetest elu- ja puhkealadel ning vibratsiooni piirväärtustest elamutes.

4.4.3. Tolm
Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta perioodil) teostada tolmutõrjet. Vajadus selgitatakse välja visuaalsel vaatlusel. Kui tolm levib objektist kaugemale, võetakse kasutusele tolmutõrje meetmed. Tuleb vältida tolmu levikut elamualadele. Enne ehitustööde algust tuleb koos tee omanikuga leida lahendus, et tagada ehitusperioodil elamualadega külgnevate ehitustranspordiks kasutatavate teede hoidmine tolmuvabana.
Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut. Vajadus selgitatakse välja visuaalsel vaatlusel. Kui tolm levib objektist kaugemale, võetakse kasutusele tolmutõrje meetmed.
Kergesti tolmavate materjalide (muld, turvas, kuiv liiv) veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem tolmu levikut takistava kattega.
Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida ilmastikutingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 100 m raadiuses asuvad majapidamised (vt Tabel 4), tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist nende hoonete suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul, kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse tolmu kandumist nendele aladele (nt niisutamine, kinnised veokid). Tuule tugevuse hindamiseks jälgitakse ilmastikuolusid visuaalselt, vajadusel mõõdetakse käsitsi tuulemõõtjaga ja reageeritakse vastavalt.
Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust.
Vältida liigset tolmutamist (seisaku ajal mehhanismid seisatakse). Võimalusel niisutada kastmisautoga liikumisteid. Tööde teostamisel, kus ei saa vältida tolmu tekkimist, kasutavad töötajad isikukaitsevahendeid ja järgivad töökaitse- ja ohutuseeskirju. Tööde kavandamisel püütakse plaanida meetmed tolmu võimalikuks vähendamiseks. Jälgitakse projektis määratud tehnoloogiaid.

4.5. Ressursikasutus ja ringmajandus
4.5.1. Ressursikasutuse põhimõtted
Projektis eelistatakse alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist, võttes arvesse materjali tootmise ja transpordi koosmõju (olelusringi heidet).
Riigihangete rakendamisel võimalikult suurel määral arvestatakse keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse põhimõttega.
Projektis eelistatakse alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist, võttes arvesse materjali tootmise ja transpordi koosmõju (olelusringi heidet).
Eelistatakse ehitusmaterjalide tarnekohti, mis asuvad mitte kaugemal kui 50 km.
Soov on tagada tööjõule majutus 50 km raadiuses objektist või korraldatakse kaugemalt pärineva tööjõu logistika selliselt, et transpordivahendi täituvus on vähemalt 85%-i.
Ehitusmasinate kasutamise mõju vähendamiseks kasutatakse uuemat ning energiasäästlikumat tehnikat, eelistatud on elektri- ja hübriidmasinad.
Ehitustöödel tagatakse jäätmematerjalide või tootmisjääkide maksimaalne võimalik kasutamine ehitusmaterjalidena, arvestades vastavate tehniliste kriteeriumidega.
Raudtee ning sellega kaasnevate taristuobjektide ja muude rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik kasvupinnas kasutatakse sihipäraselt ehitusobjektil või suunatakse taaskasutusse muudele objektidele.
Pinnase kahjustamise ulatuse vähendamiseks piiratakse ehitustöödeks kasutatava maa-ala ulatust, vältides tegevust väljaspool raudteemaad ja teemaad (ristete ehitamisel). Kui on vajadus ajutisteks laoplatsideks väljaspool raudteemaad ja teemaad, eelistatakse selleks kõvakattega või juba rikutud pinnasega alasid.
4.5.2. Ringmajandus
Ehitustöödel tagatakse jäätmematerjalide või tootmisjääkide maksimaalne võimalik kasutamine ehitusmaterjalidena, arvestades vastavate tehniliste kriteeriumidega. Tekkivate jäätmete kohta peetakse arvestust. Jäätmed taaskasutatakse esimesel võimalusel materjali tehnilisel sobivusel.
Raudtee ning sellega kaasnevate taristuobjektide ja muude rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik kasvupinnas kasutatakse sihipäraselt ehitusobjektil või suunatakse taaskasutusse muudele objektidele.
Taaskasutatavad ehitusjäätmed on freesasfalt, täitematerjal, kasvupinnas, truubitorud, äärekivid, postid jm.
4.5.3. Jäätmekäitlus
V.t Lisa 6 - Ehitusobjekti jäätmekava.
Tekkivad jäätmed antakse edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Jäätmete tekkekohas peetakse arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike jäätmete osas eraldi.
Jäätmed, sh pinnas taas- ja korduvkasutatakse või veetakse edasisele käitlemisele võimalusel mitte kaugemal kui 50 km raadiuses.
Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel välistatakse jäätmete sattumine keskkonda.

4.6. Kultuuripärand
Ehitustegevuse läbiviimisel tuleb juhinduda Muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit, RBE-d ning OJV.
Ehitusmaterjalide ja ehitusmasinate laoplatse ning ehitusaegseid (ajutisi) veoteid mitte kavandata arheoloogilise väärtusega alade uurimata aladele.
Ehitustööde, eriti ettevalmistustööde (pinnase koorimine, ehituseks sobimatu pinnase teisaldamine) käigus tuleb arvestada, et arheoloogilise väärtusega alade läheduses võib tõenäoliselt samuti paikneda avastamata muistiseid. Eelnimetatud piirkondades võib ka uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem. Seetõttu tuleb ehitustööde käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.
Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidja on kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.
RB trassikoridori jäävatel Viimsi metskond 10 (KÜ 71801:001:2151, Männiku küla, Saku vald) ja Viimsi metskond 314 (KÜ 71801:001:2152, Kangru alevik, Kiili vald) kinnistutel asuvad Peeter Suure merekindluse kaevikusüsteemi jäänused ja suurtüki patarei nr 43 (20. saj algus). Säilitada objekt dokumenteerituna joonistel ja fotodel. Täpsema informatsiooni säilitamiseks tuleb arheoloogiliste uuringute käigus mõõdistatud ala ka 3D dokumenteerida (nt fotogrammmeetria, laserskaneerimine). Põhjalikumaid arheoloogilisi uuringuid (väljakaevamisi) ei ole tarvis teostada. Objekti ajaloolist väärtust silmas pidades tuleb patarei ja kaevikute alal ja nende lähiümbruses (u 10 m raadiuses) pinnas ära kaevata arheoloogilise jälgimise all, mille ülesanne on tuvastada ja dokumenteerida patarei ja kaevikute ehituslikud detailid (nt säilivuse korral dokumenteerida süvendite seinte kindlustamiseks kasutatud materjal, põrandad jms). Arheoloogiline jälgimine toimub üldiste trassitööde (kaeve- ja pinnasetööde) käigus. Arheoloogi juuresolek kaevetöödel kaitserajatiste vahelisel alal pole vajalik. Kaevetöödel tuleb olla selles piirkonnas äärmiselt ettevaatlik, kuna pole välistatud I maailmasõja aegse laskemoona ja lõhkehade leidumine.
RB raudtee ja kohaliku tee ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et pärandkultuuriobjekti Mälestustähis mõrvatud taksojuhile (registri nr 718:MAL:001) kahjustamine oleks välistatud. Pärast ehitustööde lõppu tuleb kivi ümbrus heakorrastada

4.7. Muu
4.7.1. Valgus
Ebavajalik valgustus lülitatakse välja.
Ajutised jalakäijate jaoks ettenähtud liikumiskohad on piisavalt valgustatud.
Tööde tegemisel kasutatakse vajadusel valgusteid, jälgides et need ei häiri kolmandaid osapooli.
Peamine valguse mõju tekib ehituse ajal, sest siis valgustatakse ehitusobjekt muuhulgas ka piirkondades, kus tehisvalgustus ja selle mõju varem puudunud on. See avaldab häirivat mõju trassi lähiala looma- ja linnuliikidele eriti nende poegimis- ja järglaste kasvatamise perioodil. Valgusreostus mõjutab kahepaiksete käitumist. Näiteks pideva valgustatuse tingimustes ei puhka kärnkonnad piisavalt ja nende kasv pidurdub. Kui sigimisveekogu on kunstlikult valgustatud, siis võivad kahepaiksed seda vältima hakata. Sigimisveekogude valgustamist võib RB kontekstis esineda vaid ehitusetapis lühikeste perioodidena ja seega olulist mõju pole. Kahepaiksete sigimisperioodi piirangud vt Tabel 4.
Ehitusobjekti valgustus võib häirida ka mõjualasse jäävaid elanikke, seda eriti siis, kui ehitustöid teostatakse hilisõhtuti või öösel. Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Osades piirkondades (nt tiheasustusalal, teede tänavavalgustus) on täna tänavavalgustus juba olemas ning seetõttu ei ole täiendava valgustuse tekkimine nendel aladel märkimisväärse mõjuga.

4.7.2. Inimeste liikumisvõimalused
Töövõtja rakendab korralduslikke meetmeid ehituse käigus kohalike elanike liikumisvõimaluste ning juurdepääsude tagamiseks.
Ohutusabinõud liikumisteedel: paigaldatakse ohutusbarjääre ja liikluskorraldusvahendeid, et suunata liiklust ja tagada ehitusplatsi ja liikumisteede ohutus. Samuti kasutatakse märke ja teavitustahvleid, et hoiatada möödujaid ehitustegevusest tulenevate ohtude eest.
5. TULEMUSTE HINDAMINE
5.1. Järelevalve, seire ja mõõtmine
Keskkonnaalast seiret teostab Töövõtja keskkonnaekspert.
Seired hõlmavad muuhulgas ka ettevõtte nimel töötavaid osapooli (alltöövõtjaid, tarnijaid, teenuse pakkujaid).
Kõikide seirete läbiviimisel lähtutakse ettevõtetes kehtestatud juhenddokumentides kirjeldatud nõuetest ning tulemused dokumenteeritakse kehtestatud vormidel. Kõik seirete tulemusena tekkivad tõendusdokumendid säilitatakse Töövõtja juhtimissüsteemis ning Tellija Lepingus määratud säilitustähtaja jooksul. Tulemused tehakse kättesaadavaks ka Tellijale/Insenerile.
Seirete tulemusena fikseeritud olulised leiud ja mittevastavused kuuluvad analüüsimisele, nendele määratakse korrigeerivad-/parendustegevused, määratakse vastutajad ning täitmise tähtaeg. Korrigeerivate tegevuste tulemusena välditakse edaspidi sarnaste vigade tekkimist.
5.2. Keskkonnaaruandlus
Töövõtja esitab RBE-le kord kuus keskkonnaaruande, mis sisaldab:
• Kuu jooksul laekunud keskkonnaalaste kaebuste ülevaadet;
• Ressursikasutuse ülevaadet, sh vesi, kütused, elekter jms;
• Ülevaadet jäätmetekkest ning objektilt eemaldatud materjali kogustest. Jäätmetekke osa uuendatakse igal kolmandal kuul;
• Mittevastavuste ning tehtud paranduste ülevaadet;
• Ülevaadet leketest, intsidentidest ja eriolukordadest; ning
• Kuu jooksul korraldatud keskkonnalaste koolituste ülevaadet.
Keskkonnaaruande vorm on antud Lisas 3. Lisaks keskkonnaaruande vormile edastab Töövõtja igakuiselt aruande osana enda Mittevastavuste ja paranduste registri, mis on uuendatud esitamise päeva seisuga.
5.3. Auditeerimine
Töövõtja kvaliteediosakonna juht vastutab siseauditite läbiviimise protsessi eest.
Antud projekti ehitustegevuse vältel toimub 1 siseauditit, mis hõlmab vastavushindamist juhtimissüsteemi, õigusaktide, standardite, lepingu jt asjakohaste nõuete osas ning protsesse, eesmärke, riske, ohutuse tagamist, keskkonnahoidu jt olulisi teemasid.
Ettevõttes üldiselt vähemalt üks kord aastas teostatakse siseaudit rakendatavate protsesside, juhtimissüsteemi mõjusa rakendamise ja kohalduvate nõuete täitmise kontrollimiseks. Lisaks siseauditile on Ettevõte allutatud ka akrediteeritud inspekteerimisasutuse kui sõltumatu välise kolmanda osapoole iga-aastasele korralisele auditeerimisele.
Auditid teostatakse vastavalt auditikavale, mis sisaldab teavet auditi läbiviimise aja, eesmärgi, kriteeriumite, auditeeritava struktuuriüksuse või valdkonna ning auditimeeskonna kohta. Auditi kohta koostatakse aruanne, mida tutvustatakse auditeeritavatele ja tehakse ka kättesaadavaks ettevõtte töötajatele sisevõrgus.
Vähemalt üks kord kalendriaastas annab Ettevõte juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus üldise hinnangu Ettevõtte vastavuskohustuste täitmisele.
6. ERIOLUKORRAD NING ÕNNETUSED
6.1. Hädaolukordade lahendamine
Keskkonnaohtlike ainete lekked (õli, bensiin, nafta, bituumen vms)
Kui on võimalik, peatada leke. Piirata lekke piirkond (nt ohutuslindiga). Bensiini, õli vms korral valmistuda tulekustuteid kasutama. Tõkestada tammiga vedelike pääs kanalisatsiooni, vette jne. Kasutada lekkinud aine koristamiseks absorbenti, turvast, liiva vm sobivat materjali. Saastunud materjal ja pinnas eraldada ja saata käitlemiseks vastavale ettevõttele. Päästeteenistuse saabumisel juhatada neid reostuse asukoha juurde ja osutada päästeteenistusele võimalikku kaasabi.
Teavitamine õnnetusest:
• Juhtumi avastaja teatab viivitamatult: otsesele juhile/üksuse juhile, vajadusel Päästeametile hädaabinumbril 112. Otsene juht teatab projektijuhile ja töökeskkonnaspetsialistile. Projektijuht teatab vajadusel territooriumi valdajale, Tellijale, Keskkonnaametile, kindlustusseltsile.
Kommunikatsioonide vigastamise korral teavitatakse koheselt asjassepuutuvaid isikuid ja võetakse kasutusele meetmed avariiolukorra võimalikult kiireks likvideerimiseks. Kui kaevetööde käigus avastatakse projektjoonistel mittetoodud kommunikatsioone, teatatakse sellest viivitamatult Projektijuhti ja vajadusel töö katkestatakse. Kommunikatsioonid on märgitud projektjoonistele.
6.2. Kontaktid hädaolukordadeks
Projekti kontaktisikud

KONTAKTANDMETE KOONDTABEL


Ehitusobjekti nimetus:
RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD
Alguskuupäev 11.11.2024


Lõpukuupäev 11.11.2028
Nimi
Ettevõte
Ametikoht projektis
Telefon
E-post
TELLIJA
Jan Minski
Rail Baltic Estonia OÜ
projektijuht
56 266 918
[email protected]
Priit Sissas
Rail Baltic Estonia OÜ
nooremprojektijuht
53 436 844
[email protected]
OMANIKUJÄRELEVALVE
-









TÖÖVÕTJA
Kristjan Toome
INF Infra OÜ
projektijuht
50 61 241
[email protected]
Martin Pley
INF Infra OÜ
kvaliteedijuht
56 884 066
[email protected]
Martin Eelmaa
INF Infra OÜ
üldobjektijuht
50 87 259
[email protected]
Peter Kaine
INF Infra OÜ
silla ehituse objektijuht
52 74 816
[email protected]
Mihkel Sinisalu
INF Infra OÜ
silla ehituse abiobjektijuht
59 115 593
[email protected]
Andres Brakmann
Skepast&Puhkim OÜ
projekteerimise projektijuht
56 566 721
[email protected]
Margo Märdin
Skepast&Puhkim OÜ
vastutav rajatiste projekteerija
55 647 571
[email protected]
Elian Remmelkoor
Skepast&Puhkim OÜ
vastutav teede projekteerija

[email protected]
Eno Lints
Skepast&Puhkim OÜ
töövõtja BIM vastutav spetsialist
51 906 083
[email protected]
Aleksei Kapletski
EG Ehitus OÜ
diplomeeritud elektriinsener
51 29 356
[email protected]
Kairi Juurik
Reaalprojekt OÜ
maaparandusspetsialist
56 503 623
[email protected]
Silver Riismaa
Inf Engineering OÜ
töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator
53 801 509
[email protected]
Denis Muraško
TREV-2 Grupp AS
Töövõtja raudteesüsteemi ohutusspetsialist
51 26 737
[email protected]
Jüri Hion
Skepast&Puhkim OÜ
töövõtja keskkonnaekspert
51 20 924
[email protected]


6.3. Keskkonnaintsidendid ja kaebused
Üldised põhimõtted.
• Tegutsemine intsidendi korral
◦ Kui on võimalik, peatada leke. Piirata lekke piirkond (nt ohutuslindiga). Bensiini, õli vms korral valmistuda tulekustuteid kasutama. Tõkestada tammiga vedelike pääs kanalisatsiooni, vette jne. Kasutada lekkinud aine koristamiseks absorbenti, turvast, liiva vm sobivat materjali. Saastunud materjal ja pinnas eraldada ja saata käitlemiseks vastavale ettevõttele. Päästeteenistuse saabumisel juhatada neid reostuse asukoha juurde ja osutada päästeteenistusele võimalikku kaasabi.
• Teavitamine õnnetusest
◦ Juhtumi avastaja teatab viivitamatult: otsesele juhile/üksuse juhile, vajadusel Päästeametile hädaabinumbril 112. Otsene juht teatab projektijuhile ja töökeskkonnaspetsialistile.
• Projektijuht teatab vajadusel territooriumi valdajale, Tellijale, Keskkonnaametile, kindlustusseltsile.
Töövõtja registreerib keskkonnaga seotud kaebused ning analüüsib neid vastavalt Lisas 3 leiduvale kaebuste registrile.

7. PARENDAMINE
7.1. Mittevastavused
Töövõtja enesekontrolli, Omanikujärelevalve või RBE kontrollkülastuste ning auditite käigus tuvastatud mittevastavused tuleb registreerida Mittevastavuste ja paranduste registris (Lisa 4).
Parendused võivad olla vajalikud ka korduvate kaebuste, eriolukordade või keskkonnaga seotud õnnetuste analüüsi järeldustest tulenevalt.
Registris tuleb määrata mittevastavuse parandamiseks mõistlik aeg. Mõistliku aja määramiseks kasutavad RBE, OJV ja Töövõtja mittevastavuse riski hindamise tabelit (Tabel 5).
Tabel 5. Mittevastavuste riski hindamine
Riski kirjeldus
Riski tase
Parandamise aeg
Kaasneb vahetu keskkonnakahju või reostuse oht.
1
Töö tuleb katkestada ning parandused sisse viia koheselt. Tööd võib jätkata, kui parandus on ellu viidud.
Oluline mittevastavus, mis võib põhjustada keskkonnakahju või reostuse ohtu tekkimise.
2
Parandustega tuleb alustada koheselt ning lõpetada kiireima võimaliku aja jooksul (näiteks 2-3 päeva).
Muu otsene vastuolu RBE ja Töövõtja keskkonnakavadega.
3
Parandus tuleb ellu viia nädala jooksul. Mõjuval põhjusel (näiteks konkreetse materjali tarneraskus vms) võib paranduse elluviimiseks jätta enam aega (näiteks kaks nädalat). Sellisel juhul tuleb pikendust põhjendada ning sellega ei tohi kaasneda keskkonnakahju või -reostuse ohu tekkimist.
Märkus praktika parandamiseks, soovitus.
4
Parandus tuleb ellu viia kuu aja jooksul.
Parenduse elluviimisel tuleb tehtu dokumenteerida ning registrisse teha sellekohane märge.
Kui mittevastavus põhjustab otsest keskkonnakahju või reostuse ohtu, tuleb tööd peatada seni, kuni parandus on ellu viidud. Tööde jätkamisest keskkonnakahju või reostuse ohuga seotud paranduse elluviimise järel tuleb RBE-d teavitada koheselt, edastades ka parandusega seotud tõenduse ning seletuse.
Pärast paranduste rakendamist viiakse läbi järelkontroll, et tagada, et puudused on edukalt kõrvaldatud ja et süsteem töötab vastavalt nõuetele.
Lõpuks antakse Tellijale või alltöövõtjale tagasisidet tehtud paranduste kohta. See võib hõlmata raporteid puuduste parandamise kohta, võimalikke soovitusi edasiste parandusmeetmete kohta ning üldist hinnangut keskkonnaseisundi paranemisele.
7.2. Keskkonnakava ülevaatus
Keskkonnakava ülevaatus ja uuendamine on pidev protsess, kus analüüsitakse olemasolevat keskkonnakava, hinnatakse muutuvaid nõudeid ja kaasatakse sidusrühmad. Seejärel seatakse uued eesmärgid ja meetmed ning koostatakse rakendamiskava. Järgneb pidev jälgimine, kohanemine ja aruandlus.
EO KKK ülevaatamise erakorralise vajaduse tingib:
• Seadusandluse muudatus;
• RBE laiema keskkonnajuhtimissüsteemi muudatus;
• Olude muutus, sh töömeetodite, projektlahenduse vms seoses;
• Mittevastavuste analüüs või auditi tulemus;
• Keskkonnaga seotud õnnetuse või eriolukorra analüüsi tulemus; või
• Keskkonnariskide ja seotud võimaluste analüüsi uuendamine üleval toodud või muudel põhjustel.
EO KKK uuendatakse vastavalt vajadusele uute oluliste keskkonnaaspektide ilmnemisel või muutumisel vähemalt iga kolme kuu tagant ja esitatakse iga uuendamise järgselt Omanikujärelevalvele ja RBE-le ülevaatamiseks.
Uuendamise protsess: keskkonnakava uuendatakse vastavalt tuvastatud puudustele ja muutustele. Selleks võidakse läbi viia täiendav keskkonnauuring või analüüs ning koostada uuendatud tegevuskava ja meetmete rakendamise kava.
Järelevalve ja hindamine: uuendatud keskkonnakava rakendamist jälgitakse ja hinnatakse, et tagada uute meetmete tõhusus ja vastavus keskkonnanõuetele. Vajadusel tehakse täiendavaid muudatusi ja parandusi vastavalt jätkuvale jälgimisele ja tagasisidele.
•
LISA 1 - KESKKONNAKOHUSTUSTE REGISTER
LISA 2 – KESKKONNARISKIDE ANALÜÜS
LISA 3 – KESKKONNAARUANDE VORM
LISA 4 – MITTEVASTAVUSTE JA PARANDUSTE REGISTER
LISA 5 – KOHASPETSIIFILISED MEETMETE RAKENDAMISE KOKKUVÕTTED
(EHITUS MÄNNIKU RABAS, SH AJASTUS, RABA VEEREŽIIMI SÄILITAMINE, VEE JUHTIMISE NING RABA REOSTAMISE TÕKESTAMISE KAVA KOOS JOONISTEGA, LOOMASTIKU KAITSE;
VAJADUSEL LISADA TEISED KÕRGE KESKKONNARISKIGA ASUKOHAD)
LISA 6 – EHITUSOBJEKTI JÄÄTMEKAVA
LISA 7 – EHITUSOBJEKTI VEEJUHTIMISE KAVA
LISA 8 – EHITUSOBJEKTI ASENDIPLAAN


Lisa 5. Kohaspetsiifilised meetmete rakendamise kokkuvõtted

Männiku raba vee veerežiimi säilitamine
Männiku raba läbiva raudteetrassi lõigu erilahendus on väljatöötamisel.
Kompenseerimaks elupaiga kadu, kvaliteedi langust ja barjääriefekti sulgeda rabas kuivenduskraave loodusliku veerežiimi taastamiseks. Kompensatsioonimeetmena on kuivenduskraavide kogupikkusega kuni ca 49 km sulgemine ette nähtud ca 174 hektaril.
Arendajal tuleb KMH menetlusest sõltumatult välja töötada lahendused kuidas Männiku raba veerežiimi taastamine tagada. Veerežiimi taastamise põhiline meetod on kraavide turbaga täitmine kombineerituna turbast ehitatud paisudega. Lõplik taastamisala ning taastamise meetodid selgitatakse vastava taastamisprojekti koostamise käigus. Veerežiimi taastamisprojektiga määratakse taastamisalad (suletavad kraavid), taastamise meetodid ja rajatiste (paisude jms) asukohad, samuti kooskõlastatakse taastamistööd asjaomaste asutustega ning maaomanikega.
Kangru-Saku veejuhtimiskava on toodud dokumendis Lisa 7_VJK.

Lisa 6. EO Jäätmekava
Ehitustöödel tuleb tagada jäätmematerjalide või tootmisjääkide maksimaalne võimalik kasutamine ehitusmaterjalidena, arvestades vastavate tehniliste kriteeriumidega.
Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Ehitustöödel järgitakse kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirju. Jäätmete sorteerimine toimub vastavalt Saku Vallavolikogu poolt 22.08.2019 vastu võetud määrusele nr 10 Saku valla jäätmehoolduseeskirjale.
Jäätmete tekkekohas tuleb pidada arvestust tekkivate jäätmete kohta tavajäätmete ja ohtlike jäätmete osas eraldi.
Keelatud on olmejäätmete ja ehitusjäätmete segamine. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele (kogutakse eraldi ja viiakse selleks ette nähtud kohta).
Jäätmed, sh pinnas taas- ja korduvkasutada või vedada edasisele käitlemisele võimalusel mitte kaugemal kui 50 km raadiuses.
Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete sattumine keskkonda.
Tabel 1. Tegevuse tagajärjel tekkivad jäätmed ja nende käitlus:
Jäätmed
Jäätmete liigid
Jäätmete käitlus
Ehitusjäätmed
Ehitusjäätmed, pinnas
Kogutakse kokku; edastatakse jäätmekäitlejale
Taaskasutatavad ehitusjäätmed
Freesasfalt, täitematerjal, kasvupinnas, truubitorud, äärekivid, postid jm
Kogutakse kokku; kasutatakse sihipäraselt ehitusobjektil või suunatakse taaskasutusse muudele objektidele
Biojäätmed
Raadamisjäätmed

Ohtlikud jäätmed
Absorbent, puhastuskaltsud jm
Kogutakse kokku; edastatakse jäätmekäitlejale
Segaolmejäätmed

Kogutakse kokku; edastatakse jäätmekäitlejale

Olmejäätmed kogutakse olmejäätmete konteineritesse. Ehitusobjektil tekkivate olmejäätmete kogumise ja kogumiskohta toimetamise eest vastutab projektijuht, objektijuht või töödejuhataja.
Ehitustegevuses üle jääv puidu-, betooni-, telliste-, klaasi- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, väljakaevatud pinnas ja muud konstruktsiooniosad loetakse ehitusjäätmeteks ning neid tuleb käsitleda vastavalt jäätmekäitlusnõuetele. Metall korjatakse ehitusprahist välja ja kogutakse eraldi.
Pinnas tuleb koguda ja utiliseerida muust ehitusprahist eraldi. Samuti tuleb eraldi koguda reostunud ja mitte reostunud pinnast. Puit kogutakse ja utiliseeritakse võimaluse korral muust ehitusprahist eraldi. Ehitusjäätmete või pinnase hulka on keelatud panna ohtlikuid jäätmeid (nt värvid, lakid ja nendega saastunud pakendid, õlijäätmed, puhastuskaltsud, filtermaterjalid, päevalguslambid, patareid, akud jne), vedeljäätmed, olmejäätmed, tootmisjäätmed, vanarehvid jne.
Jäätmekonteineril/kogumisanumal peavad olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab kogutavale jäätmeliigile ning konteinerid peavad olema terved ja lekkimiskindlad. Ohtlike jäätmete kogumisvahendid peavad olema vajaduse korral varustatud kaanega ja valmistatud happekindlast materjalist, mis välistab sadevete sattumist konteineritesse ning ohtlikke aineid sisaldava reovee lekkeid.
Töövõtja peab esitab Omanikujärelevalvele ja Tellijale jäätmearuande (sh. jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid jäätmeliikide ja jäätmekoodide ning koguste kaupa). Jäätmearuanne tuleb esitada iga kolme kuu järel ning objekti lõpus. Jäätmearuanded peavad sisaldama ka olmejäätmeid.

Lisa 7. Ehitusobjekti veejuhtimiskava
Käesolevas veejuhtimiskavas on toodud ehitaja vajadus juhtida vett RB Harjumaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustöödel lõigul Kangru-Saku (DPS2 RW0600 PK 0+000 – PK 8+650).
Sademe- ja liigvee ärajuhtimiseks kasutatakse olemasolevaid maaparandussüsteemide eesvoolusid. Projekteerimisel on arvestatud eesvoolude suutlikkusega veekoguseid vastu võtta.
Trassilõigul 0+700-1+600 on raudteerööpad maapinna tasemest madalamal, suurim sügavus maapinnast kuni 4,5 m. See võib tekitada vajaduse ehitustööde käigus süvenditest liigvett välja pumbata ja suublasse juhtida.
Alal asub maaparandussüsteemi Saku, TTP-359 (MaaPS kood 4109450710010 ja 4109450020020) eesvool Saku soo (MaaPS kood 4109450020020) valgalaga kuni 10 km2.
Raudtee rajamise käigus tagatakse maaparandussüsteemide toimimine. Pinnavee bilanssi ei muudeta.
Vete juhtimise kohta taotletakse vee-erikasutusluba Keskkonnaametilt. Vee suunamine toimub vastavalt väljastatud loale.
Ehitusperioodil kogutakse võimalik liigvesi projekteeritud või ajutistesse kraavidesse ning suunatakse eesvooludesse. Eesvooludesse suunatava vee puhtust hinnatakse visuaalselt igapäevaselt tööde käigus ning vajadusel teostatakse vee kvaliteedi seire heljumi laboratoorse mõõtmise teel. Vajadusel rajatakse ajutised setteekraanid (killustikust tammid, mis filtreerivad heljumi) või settetiigid, mis tõkestavad heljumi kandumise eesvooludesse.

Joonis 1. Kokasoon (Hioni oja), maaparandussüsteemid
Kokasoon (Hioni oja)
Projekteeritud teelõigule, kohas kus tee ristub Kokasoonega (Hioni oja) paigaldatakse betoonist truup. Truubi paigaldamisega kaasneb vajadus eemaldada vooluveekogu põhjast vähesel määral looduslikke setteid. Üldjuhul tehakse seda tööd nn kuival meetodil, st kopaga setete väljatõstmise ajaks on vesi kas ajutise lahenduse abil kõrvale juhitud või tõkestatud. Seega ei põhjusta truupide paigaldamine heljumi teket ojas.
Kokasoone oja truubi paigaldamisel rajatakse ajutine vall või tamm truubi ette ning pumbatakse vesi edasi oja sängi. Alternatiivina on võimalik rajada ajutine kraav, millega suunatakse vesi rajatavast truubist kõrvale, mis suubub oja sängi.
Projektikohased voolurahustid rajatakse pärast raudtee muldkeha rajamist vastavalt projektlahendusele. Kaevikusse vee sissetungi vältimiseks teostatakse kaevikute tagasitäitetööd võimalikult kiiresti projektikohaste materjalidega. Vee tekkimisel kaevikusse pumbatakse see kaevikust ümbritsevale alale (imbub pinnasesse)

Skeem 1. Kokasoone oja veejuhtimine truubi ehitusel

Pinnavee kvaliteedi seire:
Kokasoon (Hioni oja) eelseire
• Piketaaž: PK 6+140
• Sagedus: üks kord enne ehitust
• Enne ehitustööde algust määrata töövõtja EO KKK-s toodud seirepunktidest pinnaveekogude fooniandmed seiratavate näitajate osas. Veeproovide võtmisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 03.10.2019 määrusest nr 49 „Proovivõtumeetodid“.
• Mõõdetavad indikaatorid: heljum, naftasaadused.
• Seire läbiviija: Töövõtja
Kokasoon (Hioni oja) rajamisaegne seire
• Piketaaž: PK 6+140
• Sagedus: üks kord kvartalis; vajadusel – sõltuvalt ehitustööde intensiivsusest konkreetse vooluveekogu mõjualas – sagedamini.
• Seirepunktid: töötsoonist üles- ja allavoolu.
• Seire kestus: veekogu ja veekaitsevööndit mõjutavate tööde teostamisperioodi jooksul.
• Mõõdetavad indikaatorid: heljum, naftasaadused.
• Seire läbiviija: Töövõtja
Männiku raba
Trassi põhjapoolne osa läbib ca 3 kilomeetri ulatuses Männiku raba. Männiku raba paikneb trassi lõigus 2+070 kuni 6+130.
Turba paksus on 4 kuni 6 m ja veepind ühtib raba pinnakõrgusega. Männiku raba läbiva raudteetrassi lõigu erilahendus on väljatöötamisel. Raudteesuunalist dreeni moodustamist saaks täitematerjali kasutamise korral lõigus DS1DPS2 2+950 kuni 3+750, kus turvast 1 kuni 2 m, vältida pikisuunaliste veetõkete kasutamisega kombinatsioonis kraavide sulgemise või korrigeerimisega. Männiku raba lõiku puudutav projekt on projekteerimisel ning vastav sisu täieneb projektlahenduse selgumisel.
Raba lõigul rakendatakse ka kompensatsioonimeedet, mis on toodud allolevas tabelis (tabel 1). Sellekohane projekt on veel koostamisel ning antud teemat täiendatakse projekti valmimisjärgselt.
Tabel 1. Kompensatsioonimeede Männiku raba veerežiimi taastamiseks
Meetme kood
Piketaaž
Meetme sisu
Kommentaar
KMH2_
KOMP1
1+570–6+430
Kompenseerimaks elupaiga kadu, kvaliteedi langust ja barjääriefekti sulgeda rabas kuivenduskraave loodusliku veerežiimi taastamiseks.
Kompensatsioonimeetmena on kuivenduskraavide kogupikkusega kuni ca 49 km sulgemine ette nähtud ca 174 hektaril. Arendajal tuleb KMH menetlusest sõltumatult välja töötada lahendused kuidas Männiku raba veerežiimi taastamine tagada. Veerežiimi taastamise põhiline meetod on kraavide turbaga täitmine kombineerituna turbast ehitatud paisudega. Lõplik taastamisala ning taastamise meetodid selgitatakse vastava taastamisprojekti koostamise käigus. Veerežiimi taastamisprojektiga määratakse taastamisalad (suletavad kraavid), taastamise meetodid ja rajatiste (paisude jms) asukohad, samuti kooskõlastatakse taastamistööd asjaomaste asutustega ning maaomanikega.
Kraavide sulgemine Männiku rabas. Selleks tuleb põhitrassi ehitajal koostada eraldi projekt ja viia läbi projekti-kohased taastamistööd. Ehitaja teostab.

Männiku raba soo veerežiimi seiret viib läbi RBE.


KVALITEEDIPLAAN

ÜLDANDMED

TÖÖVÕTJA NIMI
INF Infra OÜ
TELLIJA
OÜ Rail Baltic Estonia
LEPINGU NIMETUS
RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU
Töövõtja projektijuht
Kristjan Toome
Kvaliteedijuht
Martin Pley/Kristjan Jansen
Tellija projektijuht
Jan Minski
Koostatud
19.12.2024


KVALITEEDIPLAANI ALLKIRJASTAJAD
Töövõtja projektijuht
Tellija projektijuht
Kristjan Toome
Jan Minski
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)


Töövõtja Objekti kvaliteedijuht

Martin Pley

(allkirjastatud digitaalselt)



Kvaliteediosakonna juht

Kristjan Jansen

(allkirjastatud digitaalselt)





KVALITEEDIPLAANI MUUDATUSED

Versioon
Kuupäev
Autor
Eesmärk
Muutuste sisu
001
19.12.2024
INF Infra
Esmane esitamine

002
17.01.2025
INF Infra
Täiendatud vastavalt Tellija esitatud märkustele
Märkused edastatud Tellija poolt 09.01.2025
003
12.02.2025
INF Infra
Täiendatud vastavalt Tellija esitatud märkustele
Märkused edastatud Tellija poolt 03.02.2025





















MÄRKUS:
TEGEMIST ON “ELAVA” DOKUMENDIGA, MIDA UUENDATAKSE JOOKSVALT NING VASTAVALT VAJADUSELE.
SISUKORD
KVALITEEDIPLAANI MUUDATUSED 2
1. LEPINGU ÜLDANDMED 5
2. PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS JA JÄLGIMISNÄITAJAD 5
3. RISKIANALÜÜS 6
3.1. Objekti riskide ja võimaluste hindamine 6
3.2. Tegevuskava riskide vähendamiseks 6
4. TÖÖVÕTJA ORGANISATSIOON 9
4.1. Lühiülevaade ettevõttest, juhtimissüsteem ja juhtpõhimõtted 9
4.2. Kvaliteedijuhtimise alased põhimõtted 10
4.3. Keskkonnaalased põhimõtted 10
4.4. Tööohutuse ja töötervishoiu alased põhimõtted 10
4.5. Projekti juhtimisstruktuur 10
4.6. PÄDEVUS 13
4.7. Võtmeisikute ülesanded, vastutus 14
4.8. Tugiteenused 15
4.9. Kasutatavad tehnilised ressursid 15
4.10. Kasutatavad põhimaterjalid 15
5. ALLTÖÖVÕTJAD 15
5.1. Alltöövõtjate valik 15
6. KOMMUNIKATSIOON 18
6.1. Koosolekud 18
6.2. Kirjavahetus ning dokumentide kontrollimise edastamise ja säilitamise protseduurid 18
6.3. Peatöövõtja sisemise informatsiooni liikumine ja suhtlemine alltöövõtjate ning kolmandate osapooltega 18
6.4. Muudatuste protseduurid 19
7. TÖÖDE PLANEERIMINE 21
7.1. Töö etapikohane planeerimine 21
7.2. Load ja teated 21
7.3. Aja- ja rahalise täitmise graafiku koostamine ja haldamine 22
7.4. Aruandlus 23
8. TÖÖDE JA MATERJALIDE KVALITEEDI KONTROLLIMISE JA TAGAMISE PROTSEDUURID 24
8.1. Alltöövõtjate töö kvaliteedi kontroll 24
8.2. Tööetappide kohased kvaliteedinõuded ja kvaliteedi tagamine 25
8.3. Materjalide ja toodete kvaliteedi tagamine 27
8.4. Töömahtude mõõtmine 29
8.5. Tehtud tööde aktid 29
8.6. Tööjoonised/projekteerimine 29
8.7. Projekteerimise sisu ja ulatus 31
9. TULEMUSTE SEIRAMINE 32
9.1. Siseaudit 32
9.2. Kolmanda osapoole audit 33
9.3. Tööohutuse kontroll 33
9.4. Iganädalased ehitusobjekti üldkontrollid 33
9.5. Keskkonnaalane seire 33
10. TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTUPROTSEDUURID 33
11. KESKKONNATEGEVUSKAVA JA JÄRGIMISE TAGAMINE 33
12. LIIKLUSKORRALDUS JA OHUTUSE TAGAMISE PROTSEDUURID 34
13.1. Töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse poliitika 35
13.2. Töötervishoiu ja tööohutuse riskide hindamine 35
13.3. Töötingimused ehitusobjektil 36
13.4. Ohutuse tagamine ehitusobjektil 36
13.5. Ohtlike tööde lubade süsteem 37
16. RIKKUMISTE JA PUUDUSTE TEAVITAMISE JA KÕRVALDAMISE PROTSEDUURID 39
17. REAGEERIMINE HÄDAOLUKORDADELE 40
17.1. Tegutsemine keskkonnaintsidendi korral 40
18. KRIISIKOMMUNIKATSIOON 40
19. DOKUMENTEERIMINE 41
20. GARANTIIAJA TEGEVUSED 41
21. INFOSÜSTEEMID 42
22. KVALITEEDI TAGAMISE PLAANI TÄIENDAMINE 42
23. REKLAMATSIOONID 42
LISA 1. Projekti kontaktisikud 43
LISA 2. Riskianalüüs 43
LISA 3. Töövõtja vastutusmaatriks 43
LISA 4. Keskkonnategevuskava 43
LISA 5. Tööohutusplaan 43
LISA 6. Rail Baltica vorm „Ehitusobjekti tööohutuse üldkontroll“ 43
LISA 7. Täitedokumentatsiooni kaustade loetelu 43
LISA 8. Kõrvalekallete aruanne ehk mittevastavuste akt 43
LISA 9. Tööetapikohased töökirjeldused 43
LISA 10. BIM rakenduskava 43
LISA 11. Mittevastavuste ja paranduste register 43
LISA 12. Mõõte- ja katseseadmete register 43
LISA 13. Projekti kvaliteedi tagamise plaan ja teostusaruanne 43
LISA 14. Töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnahoiualase ühistegevuse kokkulepe 43
LISA 15. Projekteerimise kaustapuu 43


1. LEPINGU ÜLDANDMED
Käesolevas punktis on toodud lepingu üldandmed tabeli kujul (tabel 1).
Tabel 1. Andmed lepingu kohta
Lepingu nimetus:
Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustööd lõigul Kangru-Saku
Maksumus koos km ja ettenägemata töödega:
94 330 098,75 eurot
Täitmistähtaeg:
11.11.2028
Garantiiperiood:
11.11. 2033
Lepingu tüüp:
Ehituse töövõtuleping
Omanikujärelevalve/Järelevalve:
-
Tellija:
OÜ Rail Baltic Estonia
Projekteerija:
IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.

Projektis osalejate kontaktandmed on toodud Lisas 1.
2. PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS JA JÄLGIMISNÄITAJAD
Põhitrassi DPS2 Kangru - Saku lõigu raudtee muldkeha (sh. raudtee drenaaži, rajatiste, maastikukujundus, raudteejuhtimissüsteemi kanalisatsiooni, teede katendi, drenaaži ja truupide, konstruktsioonide, liikluskorraldus- ja ohutusvahendite, tehnovõrkude, kaitsevalli, veoteede ja juurdepääsuteede hoolduse ja remondi) ehitus lõigul DPS2 (0+000 – 8+650).

Projekti jälgimisnäitajad on toodud Tabelis 2.

Tabel 2. Jälgimisnäitajad
ARTIKKEL
JÄLGIMISNÄITAJA
Raudtee muldkeha
5 768 m
Raudtee muldkeha erilahendus
2 882 m
Rajatised
3 tk
Tehnovõrgud
Gaasitrass 220 jm; veetrass 100 jm; kanalisatsioonitrass 140 jm
Mürasein
1 285 m
3. RISKIANALÜÜS
3.1. Objekti riskide ja võimaluste hindamine
Ehitusobjekti riskide ja võimaluste hindamiseks analüüsitakse esmalt kõiki asjakohaseid lähteandmeid, mis võivad pärineda näiteks kohalikult omavalitsuselt (vald), maaomanikelt, projektdokumentatsioonist, samuti tööohutuse ja keskkonnanõuetest. Kogutud andmete põhjal koostatakse hinnang, mille abil töövõtja saab tuvastada vajalikud meetmed riskide vähendamiseks või võimaluste paremaks ärakasutamiseks. See nimekiri vaadatakse perioodiliselt üle ja täiendatakse vastavalt vajadusele – olgu põhjuseks siis uue tehnoloogia kasutuselevõtt, töötingimuste muutumine või muud objekti arenguga seonduvad muudatused.
Terviklik riskide hindamine on esitatud dokumendis Lisa 2.
3.2. Tegevuskava riskide vähendamiseks
Objektil tööde teostamisega kaasnevad riskid ja nende maandamismeetodid kirjeldab Töövõtja enne tööde alustamist objekti ohutusplaanis, vastavalt tööohutusplaanis ja keskkonnakorralduskavas toodule. Tööohutusplaan ja keskkonnakorralduskava tutvustatakse kõikidele töötajatele objektil.
Tabelis 3 on kirjeldatud ja toodud välja tööde läbiviimist mõjutada võivad kõrge riskitasemega tegurid enne riski maandamist ja risk pärast maandamismeetmete kasutuselevõttu.
Tabel 3. Riskide analüüsi tabel (Kõrge riskitasemega risk enne maandamist ja risk pärast maandamist)
Riski kood
Riski liik
Tegevus / etapp
Risk / oht
Risk enne maandamist
Ametinimetus
Risk pärast maandamist




Riski kirjeldus
Riskitase

Maandamismeede
Riskitase
1
Tööohutus
Ehitustegevus ja liiklusohutus
Ehitusplatsil võivad esineda ohud seoses tööohutuse ja liiklusohutusega, näiteks libedad pinnad, kokkupõrked sõidukitega või tööõnnetused.
Tööde teostamisel ehitusplatsil võib tekkida olukordi, kus töötajad või mööduvad jalakäijad satuvad ohtu, olgu siis ebapiisavate ohutusmeetmete või tegevuste hooletu täitmise tõttu. Ehitusplatsi läheduses võib tekkida liiklusoht olukordade või takistuste tõttu, mis võib põhjustada liiklusõnnetusi.
Kõrge
Üldobjektijuht
Tööohutuse koordinaatori olemasolu, iganädalased tööohutuse kontrollid, OJV, pädeva personali kasutamine.
Töötajatele ohutusalaste juhendite andmine ja koolitamine.
Ohutusvarustuse (nt kiiver, tööohutusjalanõud, kõrgnähtav tööriietus) kasutamise kohustuslikuks muutmine (miinimum nõue) ning selle kasutamise järjepidev kontroll. Lisaks, vastavalt tehtavale tööle, tuleb kasutada täiendavaid IKV'sid lähtudes riskist ja ohuhinnangust.
Ehitusplatsi piirkondade eraldamine ja selge märgistamine.
Tööohutuskoordinaatori regulaarne järelevalve ja ohutusalaste nõuete järgimise tagamine. Kooskõlastatud liiklusskeemide rakendamine, liikluskorraldusvahendite nõuetekohane paigalduse järgimine, ohutusjuhendite levitamine liiklejatele.
Keskmine
12
Juhtimine
Rahaliste vahendite planeerimine
Eelarve ületamine või eelarvevahendite ebaefektiivne kasutamine võib tekitada lisakulusid ja mõjutada ehitustööde lõpetamist.
Tööde ettenägemata kallinemine ehitustegevuse käigus (näiteks materjalide tarne kallinemine, tööjõu kallinemine).
Kõrge
Töövõtja Projektijuht
Täpne eelarve koostamine, mis hõlmab kõiki ehitustöödega seotud kulusid ning varude planeerimine ootamatuteks kuludeks.
Regulaarne eelarve jälgimine ja kulude kontroll, sealhulgas kulude ülempiiride seadmine ja kulusid analüüsiv töögrupp.
Tõhus ressursside kasutamine, sealhulgas tööjõu ja materjalide optimeerimine ning kulude kokkuhoiu võimaluste uurimine.
Madal
14
Ajagraafik
Tellija poolt tööfrondi üleandmise viivitus
Tellija poolt tööfrondi üleandmise viivitus võib põhjustada ehitustööde edasilükkumist, ajakava ümberkorraldamist ja lisakulusid.
Tellija poolt tööfrondi üleandmise viivitus võib tuleneda mitmetest teguritest, sealhulgas ootamatud muudatused projektis, vajalike dokumentide puudumine või viivitused nende koostamisel, või Tellija sise- ja välisprotsesside aeglus.
Kõrge
 
Selged ja täpsed lepingutingimused tööfrondi üleandmise tähtaegade kohta.
Regulaarne suhtlus Tellijaga ja sagedased värskendused tööfrondi üleandmise protsessi seisukorra kohta.
Varuplaanide olemasolu, et kompenseerida võimalikke tööfrondi üleandmise viivitusi ja minimeerida nende mõju projekti ajakavale.
Lepingu tingimuste täitmise jõustamine, sealhulgas võimalike sanktsioonide rakendamine Tellija poolt põhjustatud viivituste korral.
Keskmine
17
Projekteerimine
Töövõtja poolt koostatava tööprojekti kooskõlastamise venimine
Töövõtja poolt koostatava tööprojekti kooskõlastamise venimine võib põhjustada ehitustööde viivitusi ja ajakava ümberkorraldamist.
Töövõtja poolt koostatava tööprojekti kooskõlastamise venimine võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu vajalike dokumentide puudumine, viivitused tööprojekti koostamisel või kohalike ametiasutuste aeglus protsessis osalemisel.
Kõrge
Projekteerimise projektijuht
Selged ja täpsed lepingutingimused tööprojekti koostamise ja kooskõlastamise tähtaegade kohta.
Regulaarne suhtlus ja jälgimine töövõtjaga, et tagada projekti kooskõlastamise protsessi sujuv kulgemine.
Varuplaanide olemasolu, et lahendada võimalikke viivitusi või takistusi kooskõlastamise protsessis.
Lepingu tingimuste täitmise jõustamine, sealhulgas võimalike sanktsioonide rakendamine töövõtja poolt põhjustatud viivituste korral.
Keskmine
18
Projekteerimine
Põhiprojektis esinenud projektivigade likvideerimine
Hankes olnud põhiprojektis esinenud projektivigade likvideerimine võib põhjustada ehitustööde viivitusi, lisakulusid ja keerukust ehitustööde korraldamisel.
Põhiprojektis esinevad vead või puudused võivad ilmneda mitmesugustel põhjustel, sealhulgas ebapiisav projektijuhtimine, valeandmete sisestamine või arvutusvead. Nende vigade likvideerimine võib nõuda täiendavaid ressursse, tööde ümberkorraldamist või täiendavate konsultantide kaasamist.
Kõrge
Projekteerimise projektijuht
Põhjalikud kontrollid ja hindamised projekti algfaasis, et tuvastada võimalikud vead või puudused.
Varajane suhtlus projektimeeskonna ja tellijaga, et teavitada neid leitud vigadest ja võimalikest lahendustest.
Piisavad ressursid ja ajaline puhver, et korrigeerida projekti vead või puudused ilma märkimisväärsete viivitusteta.
Järjepidev dokumentatsioon ja kommunikatsioon kõigi tehtud muudatuste ja nende mõjude kohta projekti kulule, ajakavale ja kvaliteedile.
Keskmine
22
Juhtimine
Tõrked asjaajamises
Tõrked asjaajamises, näiteks kohalike omavalitsuste või maaomanikega, võivad põhjustada ehitustööde viivitusi, ajakava ümberkorraldamist ning lisakulusid.
Tõrked asjaajamises võivad hõlmata mitmesuguseid olukordi, sealhulgas lubade ja loaduste hilinenud väljastamist, planeeringute muudatuste viivitusi või vaidlusi maa kasutamise õiguste üle. Sellised tõrked võivad olla tingitud bürokraatiast, ootamatutest muudatustest õiguslike nõuete või regulatsioonide osas või lihtsalt aeglusest protsessides.
Kõrge
Töövõtja Projektijuht
Varajane ja põhjalik suhtlus kohalike omavalitsuste ja maaomanikega, et mõista nende ootusi ja nõudeid ning leida ühist keelt.
Selged ja üksikasjalikud lepingutingimused, mis reguleerivad suhteid kohalike omavalitsuste ja maaomanikega ning nende kohustusi projekti osas.
Varuplaanide olemasolu ja paindlikkus ajakavas, et kompenseerida võimalikke tõrkeid asjaajamises ning kohaneda muutuvate tingimustega.
Vajadusel lepitaja või vahendaja kaasamine, et lahendada tekkivaid vaidlusi ja taastada koostöö asjaosaliste vahel.
Keskmine
Riski kood
Riski liik
Tegevus / etapp
Risk / oht
Risk enne maandamist
Ametinimetus
Risk pärast maandamist




Riski kirjeldus
Riskitase

Maandamismeede
Riskitase
42
Tööohutus
Mullatööd
Vigastused ja õnnetused seotud mullatöödega (kasvupinnase eemaldamine, muldkeha täitmine, pakasekaitsekihi ja mulde vahekihi ehitamine ning ballasti aluse rajamine).
Müra, vibratsioon, kukkumisoht, elektrilöögioht, füüsilise töö raskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, plahvatusoht, sama tüüpi liigutuste kordamine, pikaajaline töötamine, õnnetus- või vägivallaohuga töö, sundasend.
Mullatööde protsessis osalevad töötajad puutuvad kokku mitmesuguste ohtudega, sealhulgas raskete materjalidega töötamine, ebastabiilne pinnas, rasketehnika kasutamine ja võimalik kokkupuude kahjulike ainetega. Need tegevused hõlmavad mulla kaevamist, teisaldamist, tasandamist ja tihendamist, mis kõik võivad kaasa tuua õnnetusi, kui ei järgita ohutusnõudeid.
Kõrge
Üldobjektijuht
Kõige olulisem on läbi viia põhjalik ohutuskoolitus kõigile mullatöödega tegelevatele töötajatele, milles käsitletakse spetsiifilisi ohte ja ohutusnõudeid. Rasketehnika kasutamisel tuleb järgida tootja juhiseid ja tagada, et masinaid kasutavad ainult koolitatud töötajad. Samuti tuleks rakendada kohaseid töömeetodeid, nagu korrektne mulla tihendamine ja kvaliteetse materjali kasutamine vastavalt ehitusnormidele ja -standarditele. Tööpiirkonna ümber tuleb paigaldada hoiatusmärgid, et teavitada nii töötajaid kui ka möödujaid toimuvatest töödest ja võimalikest ohtudest. Enne tööde alustamist tuleks teha ka pinnase stabiilsuse hindamine, et vältida varisemisohtu ja tagada tööohutus.
Keskmine
49
Tööohutus
Gaasitööd
Vigastused ja õnnetused seotud gaasitorustiku ehitusega. Müra, vibratsioon, kukkumisoht, elektrilöögioht, füüsilise töö raskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, plahvatusoht, sama tüüpi liigutuste kordamine, pikaajaline töötamine, õnnetus- või vägivallaohuga töö, sundasend.
Gaasitorustiku ehitus hõlmab kaevetöid, torude paigaldust ja gaasiliinide ühendamist, mis kõik nõuavad spetsiifilisi tehnilisi teadmisi ja kõrget ohutustaset. Peamised riskid on seotud plahvatusohtu ja tulekahjuohtu pakkuvate gaasidega, töötajate kukkumisega kaevikutest või kraavidest, torude libisemise või kukkumisega paigaldamise ajal ning olemasolevate maapealsete või maa-aluste tehnovõrkude kahjustamisega.+E21
Kõrge
Töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator
Oluline on tagada, et kõik gaasitöödega tegelevad töötajad on läbinud põhjaliku ohutuskoolituse, mis hõlmab gaasiomadusi, plahvatus- ja tuleohutust, kaevetöid ja torude paigaldamise protseduure. Tuleb rakendada rangeid protseduure gaasilekke avastamiseks ja sellele reageerimiseks. Enne kaevetööde algust tuleb teha kindlaks ja märgistada kõik maa-alused tehnovõrgud, et vältida nende kahjustamist. Gaasitorustiku paigaldamisel tuleb kasutada sobivaid tõsteseadmeid ja veenduda, et torud on korralikult toestatud. Tööpiirkonnas tuleb rakendada piisavaid ohutusmeetmeid, sealhulgas ohutusmärgistust ja piirdeid. Samuti on oluline järgida kohalikke ja rahvusvahelisi standardeid ning regulatsioone gaasitööde ohutuse kohta. Gaasileketega seotud riskide maandamiseks tuleb regulaarselt kontrollida töövahendeid ja seadmeid, et tagada nende korrasolek ja ohutu kasutamine.
Keskmine
51
Tööohutus
Tõstetööd
Müra, vibratsioon, kukkumisoht, elektrilöögioht, füüsilise töö raskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, sama tüüpi liigutuste kordamine, pikaajaline töötamine, õnnetus- või vägivallaohuga töö, sundasend.
Riskid tulenevad ehitusmaterjalide kukkumisest, tolmu ja võimalike ohtlike ainete, nagu asbesti, sissehingamisest, samuti rasketehnika kasutamisest. Lisaks on oht, et võidakse kahjustada lähedal asuvaid konstruktsioone või tehnovõrke.
Kõrge
Töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator
Töötajatele tuleb korraldada asjakohane väljaõpe, mis hõlmab ohutusnõuete ja ohtlike materjalide käitlemise koolitust. Isikukaitsevahendite, nagu kiivrid, kaitseprillid, tolmumaskid ja -ülikonnad, kasutamine on hädavajalik. Tõsteseadmete kontroll. Töötajate juhendamine ja pädevate isikute kasutamine, vajadusel tõsteplaani koostamine, tõstetööde järelevalve ehk troppija kasutamine, proovitõste sooritamine, töötsooni selge märgistamine ja teiste töötajate teavitamine, üle inimeste lasti tõstmine keelatud jne.
Keskmine

4. TÖÖVÕTJA ORGANISATSIOON
4.1. Lühiülevaade ettevõttest, juhtimissüsteem ja juhtpõhimõtted
INF Infra OÜ (reg. number 16421809) on 2022. aastal asutatud Infortari kontserni kuuluv ehitusettevõte. INF Infra OÜ tegevusala on infrastruktuuri – teede, sildade, viaduktide, tunnelite, ökoduktide projekteerimine ja ehitamine.

Riiklikus majandustegevuse registris (MTR) on toodud meil järgmine registreering: EEH012674.
Töövõtja juhtimisstruktuur.



INF Infra OÜ peab vastutustundlikku ettevõtlust oluliseks osaks ärist. Ettevõtte eesmärgiks on järjepideva arengu ja oma töötajate kompetentsuse abil teostada silla- ja tunneliehituse projektijuhtimist viisil, mis tagavad klientide ja muude huvipoolte rahulolu ning keskkonna saastamise vältimise. Oma tegevuses tagame, et meie teenused vastavad rahvusvahelistele standarditele, kliendi vajadustele ning seadusest tulenevatele nõuetele.
Selle paremaks saavutamiseks toimitakse vastavuses rahvusvaheliste standardite ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 nõuetega.
Juhtimissüsteemi tulemuslikkuse tõstmise eesmärgil toimuvad regulaarsed sise- ning välisauditid.
Juhtimissüsteemi järjepideva parendamise eesmärgil toimuvad regulaarsed juhtkonnapoolsed ülevaatused.
Hindame kõrgelt ja väärtustame kutsealast meisterlikkust ja kompetentsust, jätkusuutlikku arengut, sotsiaalset vastutustunnet, eetilist ja korruptsioonivaba äri, õiguskuulekust ja sõnapidamist.
• Inimesed eelkõige. Püüdleme turvalise ja kaasava töökeskkonna poole, mille liikmed väärtustavad häid omavahelisi suhteid ja meeskonnatööd. Arvestame ka elanikkonna vajadustega.
• Kliendikesksus. Oma tootmis- ja teeninduskorralduses taotleme kliendi täielikku rahulolu, pakkudes talle tema vajadustest tulenevaid individuaalseid terviklahendusi koos konsultatsioonidega ekspertidest koosnevalt meeskonnalt.
• Jätkusuutlik ja säästev areng. Kõikides tegevustes taotleme tulemust ja tagajärge, mille käigus ettevõtte eesmärkide täitmisel ei ületata loodus-, tehis-, majandus- ja sotsiaalkeskkonna talumis- ja taastumisvõimet.
• Professionaalne areng. Mõistame ühiselt ja aitame kaasa iga töötaja individuaalsete pädevuste ja kompetentside arendamisele. Elukestev õpe on tänapäevase töökeskkonna lahutamatu osa.
• Proaktiivsus. Kogemustele tuginev ettenägelikkus ja intuitsioon koos teadvustatud riskide ja võimaluste hindamisega ning nende tegevuste igapäevaselt töösse rakendamine võimaldab ennetada ohuolukordi ja tekkida võivaid tõrkeid.
4.2. Kvaliteedijuhtimise alased põhimõtted
Ettevõte tunnustab tervikuna oma kohustumist pakkuda kliendile tooteid ja teenuseid, mis vastavad kvaliteeditasemelt ja muudelt omadustelt kliendi ootustele ja vajadustele. Kliendi ootusi ja vajadusi võetakse arvesse nii palju kui see on tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult otstarbekas ja õiguslikest nõuetest lähtuvalt lubatud. Selliste võimaluse olemasolul pakutakse kliendile eelkõige lahendusi, mis on kirjeldatavad kui parima võimaliku majanduslikult otstarbeka tehnoloogiana.
4.3. Keskkonnaalased põhimõtted
Ettevõte ja tema töötajad kohustuvad keskkonda hoidma, mis seisneb saastamise ja jäätmete tekitamise vältimises, loodusressursside ja energiakandjate kokkuhoidlikus ning jätkusuutlikus kasutamises, liigilise mitmekesisuse ja kultuuriväärtuste hoidmises, loodusliku ja tehisliku keskkonna kahjustamisest hoidumises.
4.4. Tööohutuse ja töötervishoiu alased põhimõtted
Oleme loonud ohutu ja tervisliku töökeskkonna ning korraldame oma igapäevase tegevuse selliselt, et ennetada võimalikke ohuolukordi ja õnnetusi, kaasates kõiki töötajaid aruteludesse ja otsustusprotsessidesse.
4.5. Projekti juhtimisstruktuur
Projektis osalevate võtmeisikute kontaktandmed on toodud Lisas 1.
Projekti meeskonna struktuur on toodud skeemil 1.
Skeem 1. Projekti meeskonna struktuur



Töövõtjapoolse projekti personali võtmeisikute vastutusala on toodud Lisas 3.

Töövõtja kohustub mitte vahetama lepingus määratud Töövõtja esindajat ehitusobjektil ilma Tellija kirjaliku kooskõlastuseta. Töövõtja kohustub tagama esindaja viibimise ehitusobjektil või kättesaadavuse telefoni teel tööde tegemise ajal.
Projektis osaleva personali muudatustest teavitatakse Tellijat kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva jooksul alates muudatuse vajaduse ilmnemisest.
Meeskonna võtmeisikute ajutised asendamised on toodud tabelis 5. Pikemal perioodi taotleda Tellijalt nõusolekut. Käesolev asendamine ei tekita asendajale seaduses ettenähtud õigusi ja pädevust omanikujärelevalve teostamiseks.

Tabel 5. Asendusmaatriks
ASENDAJA


ASENDATAV
Töövõtja projektijuht
Projektijuht objektil
Üldobjektijuht
Silla ehituse objektijuht
Töövõtja kvaliteedi-juht
Töövõtja töötervis-hoiu ja tööohutuse koordinaator
Töövõtja projektijuht

X
X

X

Projektijuht objektil
X


X

X
Üldobjektijuht

X


X

Silla ehituse objektijuht

X


X
X
Töövõtja kvaliteedijuht





X
Töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator




X















4.6. PÄDEVUS
Projektis osalevate võtmeisikute pädevus on toodud tabelis 6.
Tabel 6. Võtmeisikute pädevus
VÕTMEISIK
Nimi
HARIDUSTASE
TEGEVUSLUBA
TÖÖKOGEMUS
SARNASTES PROJEKTIDES OSALEMINE
Töövõtja Projektijuht
Kristjan Toome
Kõrgharidus
Volitatud teedeinsener 8; teeehitus ja -korrashoid: 177933
Diplomeeritud teedeinsener 7; sillaehitus ja -korrashoid: 177934
Diplomeeritud teedeinsener 7; teeehitus ja -korrashoid: E002400
23 + aastat
Jah
Üldobjektijuht
Martin Eelmaa
Kõrgharidus
Teedeinsener, tase 6; 155619
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; 200597
6 + aastat
Jah
Silla ehituse objektijuht
Peter Kaine
Kõrgharidus
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7: Sillaehitus ja -korrashoid; 163410
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7: Teeehitus ja -korrashoid; 189866
4 + aastat
Jah
Projekteerimise projektijuht
Andres Brakmann
Kõrgharidus
Volitatud teedeinsener, tase 8: teeehitus ja -korrashoid; 180684
Volitatud teedeinsener, tase 8: sillaehitus ja -korrashoid; 180685
22 + aasta
Jah
Vastutav rajatiste projekteerija
Margo Märdin
Kõrgharidus
Volitatud teedeinsener, tase 8: sillaehitus ja -korrashoid; 200626
14 + aastat
Jah
Töövõtja BIM vastutav spetsialist
Eno Lints
Kõrgharidus
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; 176365
4 + aastat
Jah
Diplomeeritud elektriinsener
Aleksei Kapletski
Kõrgharidus
Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7; 203988
17 + aastat
Jah
Tugevvoolu spetsialist
Evo Simson
Kõrgharidus
Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7; 204331
Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7; 204332
20 + aastat
Jah
Valgustuse, nõrkvoolu, audio-videosüsteemide, tulekahju- ja valvesignalisatsiooni spetsialist
Viktor Tretjakov
Kõrgharidus
Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7; 192721,
17 + aastat
Jah
Vee ja kanalisatsiooni spetsialist
Allan Malva
Kõrgharidus
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7; 162322
26 + aastat
Jah
Maaparandusspetsialist
Kairi Juurik
Kõrgharidus
Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8; 163851
Maaparandussüsteemide projekteerimine; MP0272-00
20 + aastat
Jah
Töövõtja kvaliteedijuht
Martin Pley
Kõrgharidus
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; teeehitus ja -korrashoid: 180592
Diplomeeritud teedeinsener, tase 7; Sillaehitus ja -korrashoid: 180593
11 + aastat
Jah
Töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator
Silver Riismaa
Üld-keskharidus
Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus; tõend nr 1348
13 + aastat
Jah
Töövõtja Raudteesüsteemi Ohutusspetsialist
Denis Muraško
Kõrgharidus
Raudtee teemehaanik, tase 5; 156755
27 + aastat
Jah
Töövõtja keskkonnaekspert
Jüri Hion
Kõrgharidus
Keskkonnatehnoloogia, kõrval eriala: majandus, B. Sc (võrdsustatud magistri kraadiga) diplom nr BA 009971
20 + aastat
Jah
4.7. Võtmeisikute ülesanded, vastutus
Töövõtja Projektijuht – Ettevõttes allub valdkonna juhile. Osaleb lepingute ettevalmistamisel; planeerib ja leiab tööks vajalikud ressursid (sh tegeleb alltöövõtjate valiku ja hindamisega, pädeva projektimeeskonna kokkupanekuga); projektiplaani koostamine, jälgimine ja sellesse vajadusel muudatuste sisseviimine vastavalt projektile ja kehtivatele normidele; peab arvestust kulude-tulude üle; koostab ja allkirjastab vajalikud aktid tööde üleandmisel; valmistab ette ja viib läbi objekti meeskonna koosolekuid; tagab sujuva kommunikatsiooni Tellijaga, Inseneriga ja projekti meeskonnas; tagab Projekti edenemise; koordineerib Projekti tööd, tagab vajalikud sisemised ja välimised kooskõlastused; täidab otsese juhi poolt määratud tööülesandeid.
Tellija suunal:
• korraldab Lepingu täitmist Töövõtja nimel vastavalt Lepingule ja Tellija Projektijuhi ja Omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud kvaliteediplaanile ja kvaliteeditagamise ja -kontrolli kavale,
• on igal ajal kursis Töö üldise progressiga, aktuaalsete lepinguliste teemadega ning progressiga ehitusobjektil,
• koordineerib Töövõtja meeskonna tööd,
• konsulteerib vajadusel tööde teostamisega seotud küsimustes erinevate ametkondadega ning organisatsioonidega,
• on kättesaadav igal mõistlikul ajal koosolekute ja arutelude pidamiseks Omanikujärelevalve, Tellija Projektijuhi ning erinevate ametkondade ning organisatsioonidega,
• tutvustab tööde kava ja progressi Omanikujärelevalvele, Tellija Projektijuhile, erinevatele ametkondadele ning organisatsioonidele,
• osaleb progressi, objekti- ja tehnilistel koosolekutel,
• lahendab võimalikke lepingulisi, tehnilisi ja administratiivseid probleeme Omanikujärelevalve ja Tellija Projektijuhtiga,
• allkirjastab tehtud tööde akte ja Lepingu muudatusi ning muid lepingus nimetatud dokumente,
• vastab Tellija ja/või Omanikujärelevalve päringutele Lepingus toodud tähtaja jooksul.
Üldobjektijuht – allub Projektijuhile. Tutvub enne tööde alustamist objektil projektdokumentatsiooniga; juhendab töölisi objektil; osaleb ressursside hankimisel; vastutab materjalide ja masinate olemasolu eest objektil; vastutab trassitööliste eririietuse olemasolu eest; jälgib ehitustööde teostamist vastavalt projektile, ohutustehnika nõuetest kinnipidamist; kontrollib tehtud tööde kvaliteeti; täidab ja kontrollib saatelehti; esitab andmeid tehtud tööde ja kasutatud ressursside kohta.
Projekteerimise Projektijuht – allub Projektijuhile.
• on peamiseks Töövõtja kontaktisikuks kõikides projekteerimisega seotud küsimustes,
• juhib Töövõtja projekteerimismeeskonna tööd,
• osaleb projekteerimiskoosolekutel ja asjakohastes aruteludes,
• korraldab kontrolli ning teostab kontrolli Töövõtja poolt koostatavate tööprojektide vastavuse osas Lepingule ning töökoosolekutel/ nõupidamistel kokkulepitule,
• koordineerib erinevate projektiosade kokkusobivust, tagab projektide ühtse ja selge struktuuri ja Lepingule vastava vormistuse
Objekti töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator – allub Üldobjektijuhile. Töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator peab muu hulgas:
• Korraldama, koordineerima ja kontrollima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil. Selleks peab ta töötajatele, tööandjatele, teenuseosutajatele ja teistele asjassepuutuvatele isikutele tutvustama tööohutuse plaani, kontrollima selle järgimist ja töös muudatuste tekkimisel seda ajakohastama.
• Jälgima, et kõik ehitusplatsil viibivad isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega, et paigaldised (sh kaablid ja torud) ja ohualad oleksid märgistatud ning vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud.
• Teostama vähemalt kord nädalas üldkontrolli ehitusplatsil.
• Osalema projekti töökoosolekutel
Projekti kvaliteedijuht – antud projekti raames allub Kvaliteediosakonna juhile. Projekti kvaliteedijuht peab muu hulgas:
• Töötama välja Kvaliteedijuhtimissüsteemi, valmistama ette ja ajakohastama regulaarselt Töövõtja tööde kvaliteedikava, mis põhineb Lepingu Dokumentidel ja on kooskõlas standarditega ISO 9001 ja ISO/TS 22163.
• Tagama, et tema enda organisatsioonis on Kvaliteedijuhtimissüsteem nõuetekohaselt rakendatud.
• Andma aru kvaliteediga seotud töödest ja kooskõlastama need RBE kvaliteedijuhiga ja/või projektijuhiga.
• Töötama välja Töövõtja tasemel kvaliteediauditi programmi ja viima läbi sisemisi kvaliteediauditeid oma organisatsioonis.
• Tegelema enda organisatsiooni töömahuga seotud mittevastavuse raportite (NCR) haldamisega ning edastama NCR-teabe ja oleku Tellija kvaliteedijuhile ja/või projektijuhile.
• Haldama oma organisatsiooni hangitud materjalide kontrollnimekirja ja edastama kogu vajaliku teabe Tellija kvaliteedijuhile ja/või projektijuhile.
• Kontrollima mõõtmis- ja katseseadmete sobivust, rakendades mõõtmis- ja katseseadmete inventuuri ja kooskõlastades selles küsimuses oma organisatsiooni meeskonnaga, kes töötavad objektiga.
• Kooskõlastama oma organisatsiooni testimise ja kasutuselevõtu (T&C) meeskonnaga, et rakendada ja järgida õiget paigaldus- ja katsekava ning objekti tegevuste aruandeid.
Keskkonnaekspert – allub Projekteerimise projektijuhile. Keskkonnaekspert peab muu hulgas:
• Koordineerima tööde keskkonnakorralduskava koostamist, kaasates selleks vajadusel erialaeksperte ning tegema selleks koostööd Tellija keskkonnaspetsialistiga.
• Osalema Töövõtja tööprojekti, ehitusliku lähenemise ning tööde ajagraafiku väljatöötamisel, tagamaks KMH meetmete rakendamise.
• Läbi viima keskkonnaalast järelevalvet seadusest, trassilõigu KMH-st, keskkonnalubadest jms tulenevate nõuete rakendamisel sh, läbi viima objekti kontrollkülastusi, osalema Omanikujärelevalve ning Tellija keskkonnaalastel koosolekutel ning kontrollkülastustel, koordineerima mittevastavuste parandamist ning sellealast infovahetust.
• Vajadusel osalema projekti töökoosolekutel.
• Koordineerima koostöös Töövõtja projektijuhtidega jooksvalt keskkonnakava rakendamist.
4.8. Tugiteenused
Projektimeeskonda toetavad oma tegevustega büroojuht, jurist, ärikontroller, personalijuht, raamatupidamine ja kvaliteedijuhtimise üksus.
4.9. Kasutatavad tehnilised ressursid
Tööde tegemiseks kasutatavad põhilised mõõtevahendid on esitatud Lisas 12.
4.10. Kasutatavad põhimaterjalid
Tabelis 8 on toodud ülevaade projekti raames kasutatavatest põhilistest ehitusmaterjalidest.
Tabel 8. – Kasutatavad põhimaterjalid*
Jrk nr
Materjali nimetus
Päritolu
Tarnija
Muu oluline info (sertifikaat)




Kasutatavad materjalid esitab Töövõtja kooskõlastamiseks ennem tööde teostamise algust






5. ALLTÖÖVÕTJAD
5.1. Alltöövõtjate valik
Tarnijate ja alltöövõtjate valimisel on vastavalt Töövõtja ettevõttes kehtestatud reeglitele kohustus teha taustakontrolli, mis hõlmab eelkõige krediidiinfo analüüsi. Muuhulgas arvestatakse valikul ja hindamisel ka hinda, kvalifikatsiooni, garantiitingimusi, toote spetsifitseeritud nõudeid, kvaliteeti ja ka eelnevat koostöökogemust.
Järgnevalt on kirjeldatud sisulisi tegevusi alltöövõtja hanke protsessi käigus. Eduka hanke protsessi tulemusena sõlmitakse alltöövõtjaga leping, mis tõendab, et alltöövõtja vastab esitatud kriteeriumitele.

Taustakontroll ja eelanalüüs
• Enne alltöövõtja kaasamist tehakse taustakontroll, mis hõlmab krediidiinfo analüüsi, majandusliku olukorra hindamist ning juriidiliste kohustuste täitmise kontrolli;
• Kontrollitakse, kas alltöövõtjal on varasemaid rikkumisi või muid riske, mis võivad mõjutada tööde kvaliteeti või tähtaegu.
Kvalifikatsiooni ja pädevuse hindamine
• Kontrollitakse alltöövõtja varasemat töökogemust ning referentse sarnaste tööde teostamisel;
• Veendutakse, et alltöövõtjal on vajalikud litsentsid, sertifikaadid ja erialane pädevus;
• Veendutakse, et alltöövõtja töötajatel on vajalik kvalifikatsioon.
Kvaliteedi ja tehniliste nõuete täitmise kontroll
• Alltöövõtjatele edastatakse nõuded alltöövõtulepingute ja nende lisadega;
• Veendutakse, et alltöövõtja kasutatavad materjalid ja tehnilised lahendused vastavad spetsifikatsioonidele;
• Vajadusel tehakse eelkontrolli tööprotsessi ja kasutatavate materjalide kvaliteedi osas.
Garantii- ja vastutusmehhanismid
• Alltöövõtulepingu sõlmimisel määratletakse alltöövõtja garantiikohustused ja vastutus defektide korral;
• Alltöövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et ta on tutvunud objekti kvaliteedinõuetega ja tööohutuse plaaniga ning kohustub seda tutvustama ka kõikidele oma töötajatele ja alltöövõtjatele.
Tõendusdokumentatsioon
• Alltöövõtja esitab kvaliteedinõuetele vastavuse kohta tõendavad dokumendid, näiteks:
◦ Sertifikaadid ja litsentsid;
◦ Referentsprojektid ja soovitused;
◦ Materjalide ja toodete vastavussertifikaadid.
• Vajadusel tehakse koostöös alltöövõtjaga kvaliteedi kontrollimisel täiendavaid auditeid või testimisi.

Lisaks järgib Töövõtja mitmesuguseid kontsernis sätestatud poliitikaid ja väärtusi nagu eetiline käitumine, korruptsioonivastane võitlus, inimõiguste austamine ning töötervishoiu- ja ohutuse tagamine – kõikidele alltöövõtjatele edastatakse lepingu sõlmimisel samad nõuded ning lepingule allkirjastades kinnitavad nad, et on nõuded läbi lugenud, nendest aru saanud ning kohustuvad neid nõudeid ka täitma.
Ettevõte ohjab oma koostööpartnereid lepingulistel alustel ja elektroonilises dokumendihalduse süsteemis ning sisevõrgus.
Objekti raames kasutatavate alltöövõtjate nimed, rekvisiidid, nende poolt teostatavad tööd, tegevusload on toodud tabelis 9.
Tabel 9. Alltöövõtjad
Projektis kasutatakse alltöövõttu:
Kasutatakse ​☒​          Ei kasutata ​☐​
Alltöövõtja nimi
Registrikood, aadress
Esindaja ja tema kontakt-andmed
Teostatavad tööd
Skepast&Puhkim OÜ
11255795
Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Laki põik 2, 12915
Anni Konsap (juhatuse liige)
Tel 53 453 687
Projekteerimistööd.
Skepast&Puhkim kasutab projekteerimiseks omakorda järgmisi alltöövõtjaid:



Reaalprojekt OÜ
• Maaparandust
• RDT drenaaži
• VK nii Luige peatuses kui mujal
• Luige peatuse elekter, side, valgustus
• RDT kaablikanalisatsioon




OÜ Skeleton
• RDT truubid
• Saunasilla tunneli
• Kivi tee viadukti
• Tugimüüri
• Luige peatuse platvormid, trepid, liftishat




HeatConsult OÜ
• Gaasitrassi projekteerimise
AS TREV-2 Grupp
10047362
Teemeistri tn 2 Tallinn Harjumaa 10916
Priit Kuldsaar (juhatuse liige)
Tel 51 09 332
Teostab mullatööd jm tööd vastavalt allolevale kululoendi üldnimetusele:
• Kulutused nr 2: ehitusobjekti ettevalmistamine / expense no 2: construction preparation works
• kulutused nr 3: mullatööd / expense no 3: soil and embankement works
• Kulutused nr 4: raudtee drenaaž / expense no 4: railway drainage
• Kulutused nr 5: rajatised / expense no 5: structures
• Kulutused nr 6: maastikukujundus / expense no 6: landscaping
• Kulutused nr 13: mullatööd / expense no 13: earth works
• Kulutused nr 14: katend / expense no 14: pavement
• Kulutused nr 15: drenaaž ja truubid / expense no 15: drainage and culverts
• Kulutused nr 16: konstruktsioonid / expense no 16: structures
• Kulutused nr 17: liikluskorraldus- ja ohutusvahendid / expense no 17: traffic organisation and safety equipment
• Kulutused nr 19: maastikukujundus / expense no 19: landscaping
• Kulutused nr 20: kaitsevall ls0576 / expense no 20: defence wall ls0576
• Kulutused nr 21: veoteede ja juurdepääsuteede hooldus ja remont/ expense no 21: maintenance and repair of transport roads and access roads
6. KOMMUNIKATSIOON
6.1. Koosolekud
Üldjuhul korraldab ja protokollib koosolekuid vastavalt koosoleku iseloomule kas töövõtja Projektijuht, üldobjektijuht või Töövõtja projektijuht objektil, Tellija või Omanikujärelevalve. Koosolekutel osalevad objektiga seotud võtmeisikud ning vajadusel kaasatakse vastavate teemadega seotud pädevaid isikuid. Päevakava saadetakse tutvumiseks üldjuhul paar päeva ette (väljakujunenud teemade puhul ei ole see vajalik). Koosoleku protokollid tehakse kättesaadavaks kõigile osalejatele ja vajadusepõhiselt teistele osapooltele.
Projekti koosolekute kava on toodud tabelis 10.
Tabel 10. Koosolekute kava
Koosoleku nimetus
Toimumise aeg
Toimumise koht
Osalejad
Avakoosolek
Enne ehituse algust
Tellija kontor
Lepingupooled
Tellija töökoosolek
Iga kahe nädala tagant
Tellija kontor
Lepingupooled
Meeskonnakoosolek
1 kord nädalas
Liivalaia 9
Töövõtja
Projekteerimise koosolek
1 kord nädalas
Liivalaia 9
Töövõtja, projekteerija jt. vajalikud osapooled
Alltöövõtjate koosolek
1 kord nädalas
Objekti kontoris
Töövõtja, alltöövõtjad jt. vajalikud osapooled

6.2. Kirjavahetus ning dokumentide kontrollimise edastamise ja säilitamise protseduurid
Projektijuht peab Tellija, Omanikujärelevalve ja teiste projektiga seotud osapoolte vahel kirjavahetust peamiselt e-posti vahendusel ning allkirjakohustuslikud dokumendid allkirjastatakse digitaalselt. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated esitatakse kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
Informatsioonilist teadet edastatakse nii suuliselt kui ka e-posti teel. Operatiivset tegutsemist nõudvate tegevuste korral teavitab Omanikujärelevalve, Tellija esindaja või vastava hooldefirma töötaja Töövõtjat telefoni teel. Suuliselt teate edastamise korral Töövõtja ja Omanikujärelevalve edastavad teate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmise tööpäeva jooksul.
Kirjalikud ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel (vajadusel digitaalselt allkirjastatuna). Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks, v.a juhul, kui teine Pool on teate kättesaamist e-posti teel varasemalt kinnitanud.
Juhul kui Töövõtja küsib kirjalikult Omanikujärelevalvelt või Tellijalt Töö teostamiseks vajalikku informatsiooni vastab Tellija või Omanikujärelevalve Töövõtjale viie (5) tööpäeva jooksul alates Töövõtja poolt kirjalikult esitatud probleemi kirjeldusest. Olenevalt probleemi keerukusest võib Tellija vastamise aega pikendada kuni neljateistkümne 14 tööpäevani.
Avalikkusega ning meediaga suhtlemine Lepingut puudutavates küsimustes toimub kooskõlastatult Tellijaga.
Projekti täitedokumentatsioon on elektroonne ja leitav Bauhub keskkonnas. Digiallkirjastamine toimub Bauhubis. Kogu ehitusprojekti dokumentatsioon arhiveeritakse ettevõtte SharePointi keskkonnas.
Projektlahendused, tööprojektid, teostusmudelid esitatakse Tellija ühtses digitaalset infovahetuse (CDE - common data environment) keskkonda kasutades.

6.3. Peatöövõtja sisemise informatsiooni liikumine ja suhtlemine alltöövõtjate ning kolmandate osapooltega
Projektiga seotud kontaktisikute andmed on toodud Lisas 1.
Alltöövõtjatele edastatakse nõuded alltöövõtulepingute ja nende lisadega. Alltöövõtja esindaja on kohustatud objektiga seonduvaid nõudeid tutvustama ka kõikidele oma töötajatele.
Töövõtja suhtlemine alltöövõtjatega toimub objekti koosolekutel, kirjavahetuse teel (e-posti vahendusel) ja vahetus suhtluses.
Projektipõhine sisemine infovahetus toimub töökoosolekute kaudu.
Sidepidamine keskkonna-, ohutus- ja päästeametkondadega on Projektijuhi kohustus ning vajadusel kaasatakse teisi pädevaid isikuid (töökeskkonnaspetsialist).
Suhtlemist meediaga reguleerib ettevõttes kehtestatud „Töökorralduse reeglid“, mille kohaselt on õigus meediaga suhtlemisel juhatuse liikmel.
Avalikkusega ning meediaga suhtlemine Lepingut puudutavates küsimustes toimub kooskõlastatult Tellijaga.
Suhtlemine kogukonnaga, ametnikega jt asjakohaste osapooltega on Projektijuhi kohustus.
Töödega seotud info jagamine avalikkusele toimub objekti jaoks loodud Facebook lehel, kuhu on koondatud kogu ehitusobjekti puudutav avalikkusele vajalik informatsioon.
Tööde ajal antakse välja illustreeritud infoleht ehitustöödest ja liikluskorraldustest. Infoleht on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka tavaliiklejaile ja ajakirjanikele.
6.4. Muudatuste protseduurid
Muudatuse vajaduse ilmnemisel lähtutakse RBE muudatuste rakendamise juhendist „RB Estonia muudatuste juhtimise kava“.
Töövõtja peab Tellija algatatud muudatuse ellu viima välja arvatud juhul kui ta teatab viivitamatult Tellijat töö tegemist takistavatest asjaoludest.
Töövõtja võib igal ajal esitada kirjaliku ettepaneku muudatuse tegemiseks kui see kiirendab Töö lõpetamist, vähendab Tellija kulusid Töö tegemiseks, hooldamiseks või kasutamiseks, parandab väärtust või toob muul moel Tellijale kasu.
Töövõtja ei tohi teha ühtegi muudatust ega täiendust Töös seni, kuni Insener ei ole andnud muudatuse tegemiseks juhiseid või seda kinnitanud.
Kõik muudatusettepanekud ja nende kinnitamised fikseeritakse kirjalikult ja kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga.
Vastavalt RB Estonia muudatuste juhtimise kavale Töövõtja vastutab järgmiste ülesannete eest:
• tagab, et RBE muudatuste juhtimise kavas kirjeldatud protsessi ja eeskirju järgitakse tema enda organisatsioonis, koordineerides vajaduse korral muudatuste juhtimise protsessi;
• tagab oma ettevõttes sisemise muudatuste juhtimise korraldamise, mis järgib muudatuste protsessi voogu (skeem 2);
• jälgib, et töövõtja muudatustega seotud dokumentatsioon oleks kooskõlas RB Estonia muudatuste juhtimise kava dokumendis määratletud vormidega;
• haldab kõiki muudatustega seotud tegevusi oma organisatsiooni puhul, nagu sissetulevad/väljaminevad kirjad, arhiveerimine, aruandlus.
Töövõtja poolt antud objekti raames vastutab RBE muudatuste protseduuri rakendamise eest Töövõtja Projektijuht.



Skeem 2. Muudatuse juhtimise protsessi voog (võetud RBE Muudatuse juhtimise kava’st ja lisatud kommentaarid)

7. TÖÖDE PLANEERIMINE
7.1. Töö etapikohane planeerimine
Üldobjektijuht (projektijuht objektil) vastutab tööde etapikohaste töökirjelduste koostamise eest. Projektijuht kooskõlastab Tööetapikohase töökirjelduse omanikujärelevalvega enne tööde alustamist. Töös kasutatavad materjalid/tooted esitatakse enne nende kasutamist omanikujärelevalvele kooskõlastamiseks.
7.2. Load ja teated
Töövõtja kohustus on veenduda enne töödega alustamist kõikide lubade (ehitusload, tööload, kaeveload, keskkonnaload, tegevusload jne) olemasolus. Kõikide lubade hankimine (v.a ehitusload, mille tagamine Tellija poolt on Lepingus kirjeldatud) on Töövõtja kohustus ning kõik lubade taotlemisega ja ettevalmistamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Töövõtja kohustus on hankida kõik vajalikud kasutusload ja teatised ning kanda taotlemisega seotud kulud.Töövõtja tegeleb kõikide ülejäänud lubade ja kooskõlastuste saamisega.
Tellija poolt tagatavate ehituslubade nimekiri on esitatud Lepingu Lisa 2 Tehnilises kirjelduses. Tellija edastab Töövõtjale Männiku kaitsevalli LS0576 ehitusloa põhiprojekti alusel hiljemalt 30.11.2024. aastal. Tellia poolt tagatud ehitusload on toodud tabelis 11.

Tabel 11. Tellija poolt tagatud ehitusload
DS2-DPS2 RW0600 põhitrass:
Hooldus- ja juurdepääsuteed:
Raudtee telg PK 0+000-8+650;
OR034508 hooldustee;
Raudtee telg PK 8+650-0+000;
OR054503 hooldustee;
Rajatised:
OR035009 hooldustee;
BR0570 Saunasilla kergliiklustunnel;
OR056001 hooldustee;
LS0571 Vaiadel tugisein PK 1+000 kuni PK 1+130.
OR056002 hooldustee;
Truubid (CU):
OR056002 juurdepääsutee;
CU0560;
OR056003 juurdepääsutee (Kivitee);
CU0563;
OR056004 hooldustee;
CU0566;
OR056007 hooldustee (Kivitee);
CU0578;
OR076002 hooldustee;
CU0581;
OR0570 kergliiklustee;
CU0770;
OR057001 juurdepääsutee;
CU0775;
OR057002 kergliiklustee;
CU0800;
OR057005 mahasõit;
CU0803;
OR057009 mahasõit.
CU0805;
Müratõkkeseinad:
CU0810;
LS0561;
CU0815;
LS0581;
CU0820.
LS0591.

B-kategooria gaasitorustik OU0571 PK 0+592;

Surveveetorustik OU0572 PK 0+592;

Kanalisatsioonitrass OU0573 PK 0+592.

Drenaazid:

OU0560;

OU0610;

OU0620.

Maaparandussüsteemid:

ME0710;

ME0740.

Kaitsevall LS0576.

Tellija edastab Töövõtjale Luige kohaliku peatuse reisijate ooteplatvormide ja ülepääsu ehitusload eelprojekti alusel hiljemalt detsembris 2024. aastal. Juhul, kui ilmneb, et ehituslubade väljastamine nimetatud kuupäevaks viibib või tõenäoliselt viibib, on Tellijal õigus vastavat kuupäeva kahe kuu võrra edasi lükata, teavitades Töövõtjat 2 nädalat ette. Töövõtjal ei ole õigeaegselt teavitatud edasilükkamisest tulenevalt mistahes nõudeõigusi Tellija vastu ning on kohustus ümber korraldada tööde ajagraafik vastavalt.
7.3. Aja- ja rahalise täitmise graafiku koostamine ja haldamine
Töövõtja koostab vastavalt Lepingu eritingimuste Lisa 8 Ajakavade koostamise juhendile ja Lepingu eritingimuste Lisa 9 Riski aruandluse vormile ajagraafiku koos riskianalüüsiga ning maksegraafiku ja esitab selle Omanikujärelevalvele ja Tellijale 20 päeva jooksul alates Töövõtja Projektijuhi kinnitamisest. Tellija ja/või Omanikujärelevalve kontrollivad esitatud ajagraafikut 14 päeva. Omanikujärelevalve ja/ või Tellija nõudmisel peab Töövõtja esitatud ajakava korrigeerima või täiendama 5 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise teate saamisest.
Ajagraafiku koostamisel kajastatakse kõik vahetähtajad, tööde täitmise tähtaeg ja asjakohased Tellija kohustuste täitmise tähtajad.
Ajakava koostamisel arvestatakse keskkonnakohustustest tulenevate ajaliste piirangutega ja kajastatakse need ajagraafikul.
Ajagraafiku muutmisest/korrigeerimisest (graafikust maha jäämisel) teavitatakse Tellijat ja Omanikujärelevalvet koheselt.
Töö kulgemist kalendergraafiku järgselt jälgitakse objektikoosolekutel.
Lisaks Töö teostamise üldisele ajakavale on esitatakse Tellijale ja Omanikujärelevalvele iga järgneva kahe nädala tööde kava Omanikujärelevalve töö planeerimiseks hiljemalt reede hommikul kell 10.00. Kava peab olema tabeli kujul, mis sisaldab kõiki Tööde liike ning ajalist kestvust päevade kaupa, koos ligikaudsete aadressidega, kus tööd toimuvad.
Töövõtja esitab igakordselt koos tehtud tööde aktiga uuendatud maksegraafiku Omanikujärelevalvele ja Tellijale teadmiseks.
7.4. Aruandlus
Igakuised progressi aruanded. Töövõtja koostab igakuised progressi aruanded ja esitab need Omanikujärelevalvele kinnitamiseks ning Tellijale teadmiseks. Aruanne tuleb esitada aruande kuule järgneva kuu 7. kuupäevaks. Aruande vorm lepitakse kokku Omanikujärelevalve ja Tellijaga enne esimese aruande esitamist. Progressiaruanne sisu lepitakse Tellija ja Omanikujärelevalvega kokku enne esimese aruande koostamist, kuid minimaalselt peab aruanne sisaldama järgmist infot:
• üldinfot objekti ja meeskondade kohta;
• kehtivat ajagraafikut ja ülevaadet tööde hetkeseisust;
• planeeritavad järgmise perioodi tööd;
• fotod/ videod, mis näitavad ülevaadet tööde hetkeseisu kohta;
• ülevaade töömaal tegutsevatest alltöövõtjatest aruande perioodil;
• iganädalaste tööohutusekontrolli ülevaatuste kokkuvõtte ja vahejuhtumite kirjeldusi;
• keskkonnajuhtimise ülevaade ja vahejuhtumite kokkuvõtte, vastavalt EKKK lisas olevale aruande vormile;
• avalikustamise info ajutise liikluskorraldus info ja lähiajal planeeritavad muudatused
Tabel 12. Progressifotod. Enne ehituse algust ja ehituse käigus tehtavate progressifotode arv ja tehnilised nõuded on esitatud alljärgnevalt.
Progressi- fotode Asukoht
Maafoto / Aerofoto / Ortofoto
Fotode tegemise sagedus
Min. fotode arv ühes komplektis
Igale trükitud fotole esitatavad nõuded
Märkused
Kogu ehitusobjekt 
Maafoto 
1 kord kuus 
25 
- 
Fotode tegemise aeg tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega ja Tellijaga. 
Esimene kogus fotosid tuleb teha enne ehitustööde algust ehituseelse olukorra fikseerimiseks objektil. 
Kogu ehitusobjekt 
Aerofoto 
1 kord kuus 
30 
- 
Fotode tegemise aeg tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega ja Tellijaga. 
Projektijuht objektil täidab igapäevaselt ehituspäevikut. Ehituspäevik laetakse igapäevaselt Bauhub keskkonda ja allkirjastatakse 1 kord nädalas kogu nädala ehitustööde päevikud.
Tööohutualast kontrolli teostab ehitusobjektil vähemalt kord nädalas, töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator dokumenteerib tulemused RB Ehitusobjekti tööohutuse üldkontrolli.
Töövõtja väljastab illustreeritud infolehte ehitustöödest ja liikluskorraldustest. Infoleht on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka tavaliiklejaile ja ajakirjanikele. Infolehe sisu kooskõlastatakse Tellijaga. Infoleht on kasutatav elektroonilisena. Samuti koostab Töövõtja ning kooskõlastab Omanikujärelevalvega materjalid, mis on vajalikud üles panemiseks avalikel teabekanalitel. Eelkõige puudutab see operatiivset infot liikluskorralduse kohta ja ülevaateid tööde seisust. Eelnimetatud infot uuendatakse vastavalt vajadusele.
Täpsemalt on kirjeldatud aruanded, nende koostajad, kontrollijad ja esitamissagedused Tabelis 13.
Tabel 13. Aruanded
Aruande nimetus
Koostaja/allkirjastaja
Esitamise kuupäev
Dokumendi asukoht
Märkus
Ehituspäevik
Projektijuht objektil
Järgmise päeva hommikuks
Bauhub

Kaetud tööde aktid
Objektijuhid vastavalt Töövõtja objekti struktuurile
Peale kaetud tööde tegemist
Bauhub

Tehtud tööde akt
Projektijuht
Igakuiselt järgneva kuu 25ndaks kuupäevaks
e-post/kiri

RB Ehitusobjekti tööohutuse üldkontroll
Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator
Kord nädalas
Bauhub

TTO kuuaruanne
Projektijuht
Igakuiselt 10ndaks kuupäevaks
Bauhub

Katmata tööde akt
Objektijuhid vastavalt Töövõtja objekti struktuurile
Peale katmata tööde tegemist
Bauhub

Progressiülevaate aruanne
Projektijuht
Igakuiselt 7ndaks kuupäevaks
e-post/kiri

Kahe nädala tööde kava
Projektijuht objektil
Iganädalaselt hiljemalt reede hommikul kell 10:00
Bauhub

Ülevaade riskidest
Projektijuht
Igakuiselt 7ndaks kuupäevaks
Bauhub
Võib esitada eraldiseisvalt või intgreerituna projekti progressiülevaate aruandega

8. TÖÖDE JA MATERJALIDE KVALITEEDI KONTROLLIMISE JA TAGAMISE PROTSEDUURID
Projekti elluviimisel täidetakse Tellija lepingudokumentides sätestatud kvaliteedinõudeid. Nõuded selguvad lepingukohastest töövõtutingimustest ja tehnilistest dokumentidest.
8.1. Alltöövõtjate töö kvaliteedi kontroll
Alltöövõtjate valik toimub vastavalt ettevõttes kehtestatud protseduurile. Ettevõtte tegutsemiseks vajalikud teenused tellitakse heakskiidetud tarnijatelt/alltöövõtjatelt, selle kohta on koostatud „Heakskiidetud tarnijate/alltöövõtjate register“. Alltöövõtjate kasutamine ei ole lubatud enne alltöövõtja esitamist Tellija ja järelevalvega.
Alltöövõtu lepingusse kantakse peatöövõtulepingus sätestatud kvaliteedinõuded ja järgimist vajavad normdokumendid. Töövõtja võib vajadusel alltöövõtjaid sanktsioneerida. Sanktsioonide suurus ja kord fikseeritakse alltöövõtulepingus.
Töövõtja kontrollib alltöövõtjate tööd samadel tingimustel, kui Tellija kontrollib Töövõtjat. Alltöövõtjale esitatakse täitmiseks sama kvaliteedi tagamise plaan. Alltöövõtja esindajale objektil tutvustatakse allkirja vastu ehitusobjekti töösisekorraeeskirju, tööohutuse plaani, keskkonnakorralduskava, hädaolukordadest teavitamist ja tegutsemist.
Alltöövõtja esindajal on kohustus osaleda korralistel ja vajadusel ka erakorralistel objekti koosolekutel.
8.2. Tööetappide kohased kvaliteedinõuded ja kvaliteedi tagamine
Kvaliteedi tagamise mõõtmiste teostamisest ja tehnilistest kõrvalekalletest raporteeritakse objektikoosolekutel, kasutades vormi Lisa 13 Projekti kvaliteedi tagamise plaan ja teostusaruanne.
Töövõtja juhindub kasutatavate materjalide ja toodete valikul Tellija esitatud kvaliteedinõuetest. Objektil kasutatavad materjalid/tooted peavad saama heakskiidu Tellijalt ja Omanikujärelevalve Kooskõlastamise saamiseks edastab Töövõtja Tellijale ja Omanikujärelevalvele materjalide/toodete vastavusdokumendid.
Tööde kvaliteedi tagamiseks lähtutakse Tellija RTK-st, DG-st, lepingust ja juhenditest ning juhindutakse tööde ettevalmistamisel ja teostamisel „Ehitusseadustikust“, sellega kaasnevatest määrustest. Lisaks juhindutakse tee ja alusehituse materjalide kooskõlastamiseks esitamisel järgitakse määrust „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“.
Mõõtmiste läbiviimiseks kasutatakse kontrollitud mõõteseadmeid. Mõõteseadmete registreerimise, kontrolli organiseerimise ning seadmeid käsitleva dokumentatsiooni ajakohastamise ja säilitamise eest vastutab seadme hankija/seadme eest vastutav isik. Töövõtja mõõtevahendite dokumentaalne ohjamine toimub elektroonilises dokumendi halduskeskkonnas „WebDesktop“ kahes erinevas omavahel seotud osas: mõõtevahendite register, mõõtevahendite valideerimise tunnistus.
Antud objekti raames võetakse kasutusele ka RBE vorm „Mõõte- ja katseseadmete register (Lisa 12).
Enne tööde alustamist peab töötaja veenduma mõõteseadme korrasolekus, mittekorras mõõteseadet kasutada ei tohi. Mittekorras mõõteseade tuleb vastavalt märgistada ning kõrvaldada kasutusest kuni rikke kõrvaldamiseni.
Töövõtja informeerib kahenädalase ajakava esitamisel, e-posti või telefoni teel konkreetsete tööetapi vastuvõtmise vajadusest, materjali proovi võtmise soovist või mõõdistustöödest Omanikujärelevalvet vähemalt 1 tööpäev ette.
Kontrollmõõtmised dokumenteeritakse mõõtmisprotokollides, teostusjoonised tehakse lepingus nõutud mahus. Kasutatakse Tellijaga kooskõlastatud vorme. Mõõtmisprotokollid, katsetulemused ja teostusjoonised esitatakse Omanikujärelevalvele kontrollimiseks.
Kvaliteedi tagamise mõõtmiste teostamisest ja tehnilistest kõrvalekalletest raporteeritakse koheselt/ehitusobjekti koosolekutel
Kvaliteedi kontroll toimub vastavalt Rail Baltica Raudtee Tehnilisele Kirjeldusele.
Töömahtusid ja tehtud tööde kvaliteeti kontrollitakse mõõdistamistega ning kasutatud materjalidest proovide võtmisega. Puistematerjalide proovid võetakse vastupidavatesse kottidesse või anumatesse, asfaldiproovid võetakse ja säilitatakse metall/foolium anumates.
Kõik mõõdistamiste tulemused salvestatakse infokandjatele ja esitatakse Omanikujärelevalvele läbivaatamiseks.
Mõõdistustööde teostaja vastutab, et tema kasutuses olevate mõõtevahendite käsitlemine ja säilitamine hoiab alal nende täpsuse ja kasutuskõlblikkuse.
Kontrollkatse (tõendustestimine)
• Töövõtja teeb kontrollkatse, et tõendada, et materjalid sobivad kasutamiseks ettenähtud otstarbel (st vastavad Lepingus ja Lepingu Dokumentides esitatud nõuetele). Katsed viiakse läbi ja tulemused esitatakse ile kinnitamiseks enne tööde alustamist koos vastavus- või toimivusdeklaratsiooni ning tehase tootmisohje sertifikaatidega.
• Töövõtja esitab iga materjali proovi koos (omanikujärelevalve määratud) vajaliku kogusega, kui omanikujärelevalve seda nõuab
Sisekontrolli katse
• Sisekontrolle viib läbi töövõtja, et tagada materjalide ja tööde vastavus eelnevalt kindlaks määratud nõuetele
• Töövõtja viib sisekontrollid läbi vastavalt nõutud sagedusele. Kõikide proovide võtmine ja testimine toimub kohaldatavate standardite ja meetodite kohaselt
• Kõik sisekontrolli tulemused moodustavad üleandmisdokumentide osa
Vastuvõtukatse
• Omanikujärelevalve/Tellija viib läbi vastuvõtukatse, et teha kindlaks, kas materjalid ja tööd vastavad ettenähtud nõuetele ja omadustele
• See katse tehakse tavaliselt juhuslikult, kuid seda saab teha ka konkreetsetel juhtudel ja kohtades nt visuaalselt defektsed alad jne
• Vajalikud seadmed ja tööjõu tagab töövõtja
• Vastuvõtukatsete materjalide proovid jagatakse kolmeks eraldi osaprooviks – proovid A, B ja C. Proovide võtmine ja vähendamine toimub standardite EN 932-1, EN 932-2 ja EN 13286-1 kohaselt. Proovi suurus sõltub testimise ulatusest ja sellest peab piisama ettenähtud testimiseks. Kõik võetud proovid antakse üle Omanikujärelevalveile või Tellijale.
Kontrollkatse (tõendustestimine) viiakse üks kord läbi enne materjali kooskõlastamist. Sisekontroll ja vastuvõtukatsed vastavalt kindlaksmääratud sagedustele (Tabel 14).
Tabel 14. Sisekontroll ja vastuvõtukatsed vastavalt kindlaksmääratud sagedustele
Omadus
Raudtee

Alusballast
Mulde vahekiht
Külmakaitsekiht
Rööbasteede põhi, mulde täide

Kontroll-sagedus(1)
Nõue
Kontroll-sagedus(1)
Nõue
Kontroll-sagedus(1)
Nõue
Kontroll-sagedus(1)
Nõue
Peenosakeste sisalduse kategooria (läbib 0,063 sõela) 
1000 m3
UF5 (< 5%) 
1000 m3
UF5 (< 5%) 
1000 m3
UF15(< 15%) 
2000 m3
UF15(< 15%) 
Alla 0,02 mm läbimõõduga osakeste sisaldus 
1000 m3
≤ 3% 
1000 m3
≤ 3% 
1000 m3
≤ 5% 
 
 
Ülemõõdulised terad 
1000 m3
OC90 
1000 m3
OC90 
1000 m3
OC90 
 
 
Terakoostise kategooria 
1000 m3
GB 
1000 m3
Gv 
1000 m3
GV 
 
 
Ühtlustegur CU
 
 
1000 m3
≥ 6
1000 m3
≥ 3
 
 
Külmatundlikkuse hindamine(2)
 
 
 
 
1000 m3
 
 
 
Purustatud terade sisaldus C (loodusliku materjalid nt kruusad)
5000 m3
C50/30 
 
 
 
  
 
 
Purunemiskindlus LA
5000 m3
LA30 
 
 
 
 
 
 
Külmakindluse kategooria F
5000 m3
F2 
5000 m3
F4 
5000 m3
F4 
 
 
Orgaaniliste ainete sisaldus  415oC
5000 m3
≤ 2% 
5000 m3
< 2% 
5000 m3
≤ 2% 
10000 m3
 ≤ 2% 


Tabel 15. Tööde vastuvõtukatsed vastavalt kindlaksmääratud sagedustele.
Omadus
Kontroll-
sagedus
Raudtee


Alusballast
Mulde vahekiht
Külmakaitsekiht
Mulde kiht


Min. nõue
Min. nõue
Min. nõue
Min. nõue
(3)Tihedusaste Dpr
Üks kord iga 20 m kohta, 2 kohta – raudtee all ja serva lähedal (≤ 1.0m)
≥ 103% väärtusest Dpr (1)
≥ 100% väärtusest Dpr (1)
≥97% väärtusest Dpr (1)
≥ 97% väärtusest Dpr (1)
(2)Deformatsioonimoodul pärast teist koormustsüklit EV2
Üks kord iga 100 m kohta, 2 kohta – raudtee all ja serva lähedal (≤ 1.0m)
≥ 120Mpa
≥ 80 MPa – töötlemata materjalid
≥ 120 MPa – töödeldud materjalid
≥ 60 MPa – liivased või kruusased materjalid
≥ 80 MPa – töödeldud materjalid
≥ 45 MPa – peenmaterjalid
≥ 60 MPa – liivased või kruusased materjalid
≥ 80 MPa – töödeldud materjalid
(2)Deformatsiooni-
moodulite suhe Ev2/Ev1
Üks kord iga 100 m kohta, 2 kohta – raudtee all ja serva lähedal (≤ 1.0m)
≤ 2.2
≤ 2.3
≤ 2,5
≤ 2,5

Tabel 16. Raudtee trassi kihtide geomeetriliste omaduste sagedused.
Omadus
Kontroll-sagedus
Meetod
Raudtee



Alusballast
Mulde vahekiht
Külmakaitsekiht
Mulde kiht



Lubatud hälve, ühekordne mõõtmine
Lubatud hälve, keskmine
(5 mõõtmist)
Lubatud hälve, ühekordne mõõtmine
Lubatud hälve, keskmine
(5 mõõtmist)
Lubatud hälve, ühekordne mõõtmine
Lubatud hälve, keskmine
(5 mõõtmist)
Lubatud hälve, ühekordne mõõtmine
Lubatud hälve, keskmine
(5 mõõtmist)
Kõrgus
20 m
Geodeetiline
± 50 mm
± 20 mm
± 50 mm
+ 20 mm /
-50 mm
± 50 mm
+ 20 mm /
-50 mm
± 50 mm(1)
+ 20 mm /
-50 mm
Laius
20 m
Geodeetiline
-0 mm / +50 mm
-0 mm / +150 mm
-50 mm / +150 mm
-50 mm(2) / +150 mm
Nõlvad
Kahtluse korral
Geodeetiline
 
Mitte järsem kui projekteeritud
Mitte järsem kui projekteeritud
Mitte järsem kui projekteeritud
Põikkalle
20 m
Geodeetiline
± 0,5%
± 1,0%
± 1,0%
± 1,0%

Kahtluse korral
3 m latt




Telg
20 m
Geodeetiline
± 100 mm
± 100 mm
± 100 mm
± 100 mm
Tasasus
Kahtluse korral
3 m latt
± 20 mm
± 30 mm
± 50 mm
± 50 mm

8.3. Materjalide ja toodete kvaliteedi tagamine
Tööde ja materjalide kvaliteedi hindamiseks võtab Töövõtja kasutatavate materjalide proovid, teostab või tellib kõik vajalikud mõõtmised.
Katsetamisel lähtutakse asjakohastes standardites toodud nõuetest. Visuaalse ülevaatuse käigus avastatud hälbed võivad katsetuste sagedust suurendada. Materjalide proovide katsed tellitakse rahvusvahelise standardi EN ISO/IEC 17025 nõuete kohaselt akrediteeritud laboritest
Rail Baltica Raudtee Tehniline Kirjeldus näeb vastuvõtukatsetustel kuni kolme paralleelproovi võtmist (A, B ja C), mis tuleb üle anda Omanikujärelevalvele või Tellijale.
Kvaliteedi hindamisel tuleb erinevate proovide tulemuste korral lähtuda alljärgnevast otsustusprotsessist:
a) Kui A-proovi tulemus kinnitab töö või materjali vastavust nõutele, siis B- ja C-proovi ei katsetata
b) Kui A-proovi tulemus ei kinnita töö või materjali vastavust nõuetele, siis katsetatakse kõigepealt B-proov. Kui A- ja B-proovi tulemuste erinevus on väiksem või võrdne katsemeetodi korratavusest (R), siis on lõplikuks kvaliteedi hinnanguks kahe proovi tulemuste põhjal arvutatud aritmeetiline keskmine
c) Kui A- ja B-proovi tulemuste erinevus on suurem kui katsemeetodi korratavus (R), siis katsetatakse ka C-proov. Sellisel juhul loetakse lõplikuks kvaliteedi hinnanguks nende proovide keskmine, mis jäävad teineteise suhtes korratavuspiiridesse;
d) Kui A-, B- ja C-proovide tulemuste erinevused on kõik suuremad kui katsemeetodi korratavus (R), siis loetakse lõplikuks kvaliteedi hinnanguks kolme proovi tulemuste keskmine
Iga proov, sealhulgas Tellija poolt võetud täiendavad proovid kehtib kuni järgmise proovi võtmiseni. Konstruktsioonist või selle kihist võetud esimese proovi katsetulemused kehtivad konstruktsiooni või selle kihi rajamise algusest kuni teise proovi võtmiseni. Teise proovi katsetulemused kehtivad selle võtmise hetkest kuni kolmanda proovi võtmiseni jne. Viimane proov kehtib selle võtmise hetkest kuni konstruktsiooni või selle kihi lõpetamiseni.
Prooviga hõlmatud mõjuala või mittevastava töö ala täpsemaks väljaselgitamiseks võib võtta täiendavaid proove kuni nõuetele vastava tulemuse saamiseni. Selliste proovide samm piki raudtee telge ei tohi olla väiksem kui 25 m.
Tellijal ja Omanikujärelevalvel on õigus lisaks Töövõtja poolt tehtud mõõtmistele ja võetud katsetustele teha Töövõtja juuresolekul kõiki mõõtmisi ja võtta täiendavaid kontrollproove, mida ta peab tööde kvaliteedi hindamise seisukohast vajalikuks.
Enne järgmise kihi rajamistöödega alustamist esitatakse eelmise kihi katse- ja mõõteprotokollid Omanikujärelevalvele ning need peavad olema Omanikujärelevalve poolt aktsepteeritud.
Katsed viiakse läbi ja tulemused esitatakse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks enne töödega alustamist koos toimivus- ja/või vastavusdeklaratsioonidega. Töid ei teostata ilma Omanikujärelevalve/Tellija heakskiiduta.
Töövõtja vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata Tellija poolse järelevalve olemasolust või korraldusviisist. Töövõtja vastutab proovivõtu kõigi protseduuride eest. Töövõtja kannab tööde kvaliteedi määramisega ja hindamisega seotud mõõtmiste ja proovide kõik kulud.
Töövõtja kontrollib igat materjali/toodet ja nendega kaasas olevat saatelehte enne koorma maha laadimist, veendumaks, et saadetis vastab tellimusele, sisaldab viidet vastavusdokumentidele (või see on lisatud) ja on õigelt saatjalt. Puistematerjalidel kasutatakse karjääri poolt väljastatud saatelehti. Saatelehega tagatakse iga partii seotus tootjaga. Saatelehed esitatakse Omanikujärelevalvele ja neid kontrollib Omanikujärelevalve.
Materjalide kvaliteedi säilimise tagamiseks ladustamisel ja transpordil juhindutakse tootja nõuetest ja soovitustest. Materjali sobivuse kahtluse korral visuaalsel vaatlusel teavitatakse koheselt tarnijat ning materjal eemaldatakse kasutamisest.
Vastavusdokumendid, võetud proovide ja katseandmed säilitab Töövõtja jooksvalt ehitusobjekti Bauhub keskkonnas.
Kõik saatelehed, materjalide sertifikaadid ja mõõteprotokollid ning aktid säilitatakse ehitusobjekti kontoris ja/või ehitusobjekti Bauhub keskkonnas. Töövõtja kontrollib objektile tarnitavaid materjale ning nende vastavust tootjadeklaratsioonile.
Asfaldi ja betooni saatelehed tuleb esitada Omanikujärelevalvele jooksvalt iga koorma järgselt. Muud materjalide saatelehed ja nende põhjal koostatud koondtabelid, k.a. asfaldi kohta (peavad sisaldama: veoki ja/või haagise numbrit, telgede arvu, veoki lubatud kaalu/kandevõimet; materjali kaalu ja nimetust) esitada hiljemalt järgmisel tööpäeval Omanikujärelevalvele kontrolliks. Tellijale sobiva lahenduse korral võivad saatelehed olla ka elektroonsed selleks loodud keskkonnas (nt. Bauhub).
Töövõtja kehtestab, säilitab ja dokumenteerib protseduurid, millega tagatakse, et kvaliteedile ebasoodsad tingimused, nagu rikked, talitlushäired, puudused, kõrvalekalded ning materjali- ja seadmedefektid, tuvastatakse ja parandatakse viivitamata. Kvaliteedile ebasoodsate tingimuste korral peab meede tagama seisundi põhjuste väljaselgitamise ja viivitamata rakendama parandusmeetmeid, et välistada selliste tingimuste kordumine. Parandusmeetmed ning sellega seotud teave dokumenteeritakse ja on kättesaadav ehitusobjekti Bauhub keskkonnas. Parandusmeetmed laienevad kõikide alltöövõtjate tegevusele.
8.4. Töömahtude mõõtmine
Töömahtude mõõtmise eest objektil vastutab Objektijuht, kes ühtlasi täidab ja kinnitab mõõteprotokollid. Mõõtmisi teostatakse enne vastava töölõigu üleandmist omanikujärelevalvele.
Kui Töövõtja soovib teostada mõõtmist, tuleb sellest omanikujärelevalvele vähemalt 1 tööpäev ette teatada. Omanikujärelevalvega kooskõlastatud ajal teostab Töövõtja mõõtmised Omanikujärelevalve osalemisel. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele mõõtmisel vajalikud andmed ja koostab mõõtmiste tulemustel mõõteprotokollid.
Kaetud tööde puhul koostatakse „Kaetud tööde akt“ või „Tehtud katmata tööde akt“. Erimeelsustel Omanikujärelevalvega juhindutakse asjakohastest normdokumentidest.
Kõik kaetud tööde aktid koos lisadega ning kõik mõõteprotokollid allkirjastatakse digitaalselt.
Vahekihtide üleandmisel koostatakse lepingus nõutud ulatuses teostusjoonised. Muul juhul kasutatakse vastuvõtueeskirjas etteantud mõõtetabelite vorme, mis peavad sisaldama kihtide olulisi andmeid. Samuti koostatakse kandevõime aruanded ja truupide korral truupide passid.
Erimeelsused Omanikujärelevalve ja Töövõtja vahel lahendatakse läbirääkimiste teel.
8.5. Tehtud tööde aktid
Tehtud tööde arvestus toimub tegelikult tehtud tööde järgi. Töövõtja Projektijuht fikseerib "Tehtud tööde aktis" kalendrikuu jooksul tegelikult tehtud Tööde mahud ja arvutab ühikuhindade alusel tööde maksumused. Kogusummaga tööde arvestus toimub igakuiselt proportsionaalselt valminud töö mahuga. "Tehtud tööde akti" eesmärk on fikseerida jooksvas kalendrikuus tehtud Tööde mõõtmine, hindamine, Tööde valmidusaste ja sellega seotud Tellija rahalised kohustused. "Tehtud tööde aktiga" ei anta üle Tööde valdust, juhusliku hävimise ega kahjustumise riisikot ega võeta Töid vastu Tellija poolt.
Töövõtja Projektijuht esitab allkirjastatud „Tehtud tööde akti“ koos teostusdokumentatsiooniga Omanikujärelevalvele kontrollimiseks ja allkirjastamiseks. Omanikujärelevalve on kohustatud akti allkirjastama ja edastama Tellijale (5) viie tööpäeva jooksul või esitama Töövõtjale ja Tellijale kirjalikud põhjendused allkirjastamisest keeldumise kohta. Tellija on kohustatud akti allkirjastama ning tagastama Töövõtjale viie (5) tööpäeva jooksul, kui akt on Lepinguga vastavuses ja Omanikujärelevalve poolt allkirjastatud. Kui Tellija ei allkirjasta akti, tuleb sama tähtaja jooksul esitada Töövõtjale kirjalikud põhjendused allkirjastamisest keeldumise kohta.
8.6. Tööjoonised/projekteerimine
Lepingu lisaks oleva projektdokumentatsiooni põhiprojekti õigsuse ja vastavuse eest vastutab Tellija. Töövõtja kohustuseks on tööprojekti koostamine, mille eest vastutab Töövõtja.
Kõik kasutatavad tööjoonised ja tehnilised projektid kooskõlastatakse Tellija ja Omanikujärelevalveiga.
Infovahetust koordineerib projekteerimise projektijuht ning infovahetus tellijaga toimub läbi projekteerimise projektijuhi. Täpne teabevahetuse kord määratakse esimesel projektimeeskonna avakoosolekul.
Projekteerijaga on koostöö vormiks korraldatavad koosolekud ja kirjavahetus. Koosolekud protokollitakse.
Projekteerimise projektijuht korraldab projektimeeskonnale regulaarseid töökoosolekuid, kus arutatakse läbi Tellija, ametkondade, võrguvaldajate ja kõikide projektiosade tehnilised küsimused. Töökoosolekutel hinnatakse ajagraafikust kinnipidamist ja võetakse vajadusel tarvitusele meetmeid selle edukamaks järgimiseks, hinnatakse kõikide tööliikide täitmist ja progressi. Kõikide projektiosade vastutavad spetsialistid kontrollivad oma töölõiku ning projekteerimise projektijuht kontrollib koondatud tööosade ühilduvust.
Projekteerimistöid ning alusuuringuid planeeritakse ning teostatakse lähtuvalt projekteerimise lähteülesandest. Tööd, mis võimalik organiseerida paralleelselt, teostatakse samaaegselt. Projekti käigus järgitakse projekteerija kasutuses olevat ja sertifitseeritud ISO (9001 ja 14001) projektijuhtimise kvaliteedistandardit.
Tööjoonised ja projektdokumentatsiooni säilitab Projekteerimise Projektijuht ehitusobjekti portaalis ja/või Bauhubis.
Projekteerimise Projektijuht vastutab selle eest, et ehitustööd toimuvad viimaste ja kehtivate jooniste ning muude dokumentide alusel (kehtetud versioonid kõrvaldatakse kasutuselt).
Projekteerija koostab jooksvalt ehituse käigus BIM teostusmudeli. Teostusmudeli koostamine/täitmine toimub ehitustegevusega paralleelselt ja lõplik teostusmudel esitatakse koos muude täitedokumentidega. Mudelite haldamine ja sellekohase info vahetamine toimub läbi ühtse andmete keskkonna (ingl k Common Data Environment – CDE).
Projekteerija lähtub BIM mudelite koostamisel ja esitamisel BIMi juhendmaterjalidest, Lepingu lisa 1 p 8 RB juhendmaterjalid.
BIM – Projekteerija kasutab andmete (aruannete, dokumentide, ajakavade, arvutustabelite jms), mudelite (BIM, 3D, 4D, 5D, 6D) ja jooniste haldamise platvormi jaoks Tellija Rail Baltic Estonia OÜ loodud CDE (Common Data Environment) keskkonda.
Projekti käigus järgitakse projekteerija kasutuses olevat ja sertifitseeritud ISO kvaliteedistandardit, mille olulisemad komponendid on loetletud allpool:
• Projekteerimistööde ettevalmistamine, sh andmepanga sisustamine failihalduseks partnerite vahel, lähtematerjalide kogumine, projektimeeskondade komplekteerimine, projektiosade vastutavate spetsialistide tööülesannete täpsustamine, planeeritud ajakavale vastavate tööülesannete jagamine ja hilisema jälgimise korraldamine jms
• Projekti koostamine/läbiviimine, sh ühtsed vorminõuded dokumentidele - dokumentide nimetamisele, vormistamisele (kihid, värvid, objektiblokid jms); projektiosade tehnilise lahenduse kontrollimine (sh vastavus kehtivatele asjakohastele õigusaktidele, standarditele ja normidele, projekti terviklikkus ja projektiosade ühilduvus ) jms
• Projekti kooskõlastamine, kooskõlastusprotsessi dokumentide haldus jms
• Eriosa vastutav spetsialist vastutab oma projektiosa vastavuse eest seadustele, lähtedokumentidele ja nõuetele, kontrollib eriosa projekteerijate tehnilisi lahendusi jms
• Projekti kvaliteedi tagamiseks teostatakse projekti kõigi osade vastavuse kontroll vastavalt BIM rakenduskavale (Lisa 10)
• Enne projekti väljaandmist teostatakse projekti ülevaatus vastutavate spetsialistide ja projektijuhtide poolt ning kinnitatakse, et projekt vastab Lepingulistele tingimustele. Otsused protokollitakse ja dokumenteeritakse.
Projektmeeskonna juhtiv roll on Skepast&Puhkim OÜ kanda. Kuid töösse on kaasatud ka mitmed alltöövõtjad, et tagada tööde tähtaegne ja kvaliteetne teostamine. Ülevaade projekteerimise poole võtmeisikutest on toodud Tabel 17.

Tabel 17. Projekteerimise võtmeisikud
Nimi
Positsioon
Ettevõte
Telefon
E-post
Andres Brakmann
Projekteerimise projektijuht
Skepast&Puhkim OÜ
56566721
[email protected]
Elian Remmelkoor
Teede projekteerimise eest vastutav isik
Skepast&Puhkim OÜ
56240155
[email protected]
Eno Lints
BIM insener
Skepast&Puhkim OÜ
51906083
[email protected]
Margo Märdin
Rajatiste projekteerija
Skepast&Puhkim OÜ
55647571
[email protected]
Jüri Hion
Keskkond
Skepast&Puhkim OÜ
5120924
[email protected]
Kairi Juurik
Maaparandus; Vesi-kanal
Reaalprojekt
56503623
[email protected]
Peeter Turnau
Elekter, side valgustus
Reaalprojekt
59000918
[email protected]
Igor Krupenski
Gaas
HeatConsult OÜ
58003989
[email protected]
Marika Stokkeby
Rajatiste projekteerimine
Skeleton
55251629
[email protected]

Järgnevalt on kirjeldatud võtmeisikute ülesanded ja vastutused:
Projektijuht:
• vastutab üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest;
• tagab Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise;
• suhtleb projektiga seotud osapooltega;
• esitab ja tutvustab Tellijale ja teistele osapooltele projekti progressi ja projekti ennast;
• viib läbi ja juhatab projekteerimiskoosolekuid;
• annab Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta.

Teede või sildade projekteerimise eest vastutav isik:
• annab soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest;
• osaleb vajadusel projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel.

BIM insener:
• Abistab eriosade projekteerijaid eriosade BIM mudelite koostamisel;
• Koostab BIM osamudelite põhjal koondmudeli;
• Teostab BIM mudeli alusel vigade analüüsi ja annab tagasisidet eriosade omavahelise sobivuse osas projekteerijatele;
• Koostab BIM mudeli aruandluse.

Kirjavahetus ja kommunikatsiooni käib reeglina läbi Töövõtja ja Tellija projektijuhtide. Spetsialistide omavahelise kirjaliku suhtlemise korral saavad koopia infovahetusest ka projektijuhid. Lepinguga seotud teated esitatakse reeglina kirjalikus vormis. Kirjalikud teated saadetakse lepingupooltele e-postiga. Informatsioonilist teadet võib esitada telefoni teel.
Lepingu täitmist puudutavat olulist infot võib lisaks kirjavahetusele edastada ka koosolekute käigus, sellisel juhul tuleb tööde sisu puudutavad punktid protokollida
Üldjuhul on arvestatud, et projekteerimisküsimusi käsitletakse üldistel projekti-koosolekutel. Eraldi projekteerimise koosolekute vajadus lepitakse kokku jooksvalt. Projekteerimist käsitlevatele koosolekutele kaasatud spetsialistide ring sõltub käsitletavatest teemadest.
Tööprojekte esitades tuleb koos sellega esitada nimekirja vormis kaaskiri ülevaatamist vajavatest elementidest. Submission kausta esitatud tööprojektid peavad olema digitaalselt allkirjastatud (digikonteineris) vastava projekti osa eest vastutava projekteerija poolt.
Tööprojektide esitamine toimub läbi Tellija projektijuhtimise tarkvara: Trimble Connect. Dokumentide vormistamisel ja esitamisel lähtutakse Lepingus toodud vormistamise ja nimetamise nõuetest.
Projektmeeskonna liikmed kellel on juurdepääs Tellija Trimble Connect keskkonnale on: Andres Brakmann; Eno Lints; Margo Märdin; Triin Kaal.
BIM osaga seotud tegevused ja ka ülevaade kasutatavatest tarkvaradest on esitatud BIM rakenduskavas (BEP).
8.7. Projekteerimise sisu ja ulatus
Projekteerimistööde ulatus ja korraldus on samuti reguleeritud lepinguga. Töövõtja kohustus on kõigi ehituse aluseks olevate ehitusprojektide, põhiprojektide, tööprojektide ja muude vajalike tööjooniste koostamine. Üldised nõuded projekteerimisega seoses tulevad Tehnilisest Kirjeldusest eelkõige selle ptk 4.1.1, ptk 4.2, 4.3.1. ja 4.3.2. Nende punktide kohaselt on põhilisteks tegevusteks:
• Tööprojektide koostamine, sh muudatuste tegemine.
• Töövõtjal on kohustus alustada vajalike projekteerimistöödega koheselt pärast Lepingu allkirjastamist.
• Kaitsevalli ehitusprojekt.
• Männiku raba erilahenduse Tööprojekt, kusjuures on võimalik kaaluda Projektdokumentatsioonis toodud lahenduse muutmist. Lahenduse ümberprojekteerimisel tuleb tellida uuele projektlahendusele sõltumatu ekspertiis
• Luige kohaliku peatuse põhiprojekti ja Tööprojekti koostamine.
• Tehnorajatiste projektid ja sundvalduse seadmise dokumendid.
• Kokku viimised ehituses olevate või ehitatud nn kiire ajakava objektidega.
• Tööprojekti koostamisel tuleb lähtuda külgneva lepingulise lõigu tehniliste liidestuste vormist (ICF – projekteerimise lähteülesande Lisa 2), selle olemasolul (Tellija poolt antav).  
• Tööprojekti esitamisel tuleb koostada ja esitada iga lepingulise lõigu alguse ja lõpu kohta tehniliste liidestuste vorm (ICF) projekteeritavate elementide osas.

Teine oluline dokument, mis reguleerib projekteerimistöid ja nende korraldamist on Lepingu Tehnilise Kirjelduse lisas 1 Projekteerimise LÜ. Lühike kokkuvõte selle dokumendi olulisematest punktidest on järgmine:
• Kui on ette nähtud teha projektis muudatusi siis need tuleb teha kooskõlas Lepingu, väljastatud ehituslubade ja KMH nõuetega ning Projekteerimisjuhendite nõuetega.
• Kui projektlahenduse muutmise võimalust ei ole antud siis töövõtja ei tohi projekti muuta. Samas projektlahenduste täpsustamine ja väikesemahulised muudatused Tööprojekti koostamise käigus enne Tööprojekti kooskõlastamist on projekteerimistööde osa.
• Dokumentide prioriteetsuse järjekord on järgmine:
• Ehitusload
• Projektdokumentatsioon (joonised  seletuskiri  muud dokumendid
• KMH
• Projekteerimisjuhendid (Design Guidelines)
• Tehnilised nõuded tehnovõrkudele ja rajatistele
• Projekteeritud lahendusega tuleb mahtuda tee-maa-alasse, kui see pole võimalik tuleb sellest osapooli (Tellija ja Järelevalve) teavitada.
• Erinevate tingimuste, lubade ja kooskõlastuste pikendamine on töövõtja kohustus. Kui selle tegevuse käigus selguvad uued nõudmised tuleb sellest osapooli enne projekteerimistööde algust teavitada.
• Töid teostatakse ja vaadatakse läbi projektipakettide kaupa (submission).
• Tööprojektis tuleb arvestada KMH-s ja RB EKKK-s sätestatud nõuete, piirangute ja sätestatud leevendusmeetmetega. Kui Tööprojekti lahendus läheb KMH ja RB EKKK nõuetega vastuollu või Töövõtjal tekib küsimus vastavuse tagamise osas peab Töövõtja koheselt konsulteerima Omanikujärelevalve ja Tellijaga. Tööprojekti koostamisel tuleb arvestada projekteerimisel, ehitusel ja projektlahendust puudutavas osas opereerimise aegsete KMH nõuetega.
• Kui on vajalik täiendavate uuringute tegemine (nt geotehnika) siis, uuringutulemuste põhjal tuleb korrigeerida projektlahendust.
• Saustinõmme viaduktile tuleb enne tööde alustamist koostada kontrollmõõdistus.
• Osaprojektid, mis ei ole seotud 1435 raudteega, võivad olla koostatud väiksema detailsusega ja võivad olla ainult eesti keelsed, kui otseselt 1435 raudteega seotud tööd.
• Töövõtja peab tellima kõigile Tööprojekti osadele vajalikud ekspertiisid. Ekspertiisi tegijal peab olema vastav õigus ja pädevus ning kogemus peab vastama lepingus toodud nõuetele.
• Raudtee tööprojektid tuleb koostada: raudtee muldkeha; juhtimissüsteemi kanalisatsiooni; müratõkkeseinte ja haljastuse osas. Aedade osas tuleb koostada põhiprojekt. Samas kui raudtee pealisehitus, juhtimissüsteem, kontaktvõrgu osatööprojektid ei kuulu käesoleva töö mahtu.
• Lisaks raudteele kuuluvad projekteerimistööde mahtu kõikide teede muldkehade, katendite, drenaaži, liikluskorralduse, tänavavalgustuse, müratõkkeseinte jne Tööprojektide koostamine.
• Samuti tuleb koostada tööprojektid tehnovõrkudele ja maaparandussüsteemidele.
• Eraldi tööna on ette nähtud Männiku raba veerežiimi taastamise projektlahenduse koostamine.
9. TULEMUSTE SEIRAMINE
Töövõtja korraldab seiret kõikide Lepingu ja sellega seonduvate juhenddokumentide, õigusaktide jt asjakohaste nõuete täitmise üle, et tagada kvaliteet, ohutus ja keskkonnakaitse ning kestlikkus.
9.1. Siseaudit
Töövõtja kvaliteediosakonna juht vastutab siseauditite läbiviimise protsessi eest.
Antud projekti ehitustegevuse vältel toimub 1 siseauditit, mis hõlmab vastavushindamist juhtimissüsteemi, õigusaktide, standardite, lepingu jt asjakohaste nõuete osas ning protsesse, eesmärke, riske, ohutuse tagamist, keskkonnahoidu jt olulisi teemasid.
Ettevõttes üldiselt vähemalt üks kord aastas teostatakse siseaudit rakendatavate protsesside, juhtimissüsteemi mõjusa rakendamise ja kohalduvate nõuete täitmise kontrollimiseks. Lisaks siseauditile on Ettevõte allutatud ka akrediteeritud inspekteerimisasutuse kui sõltumatu välise kolmanda osapoole iga-aastasele korralisele auditeerimisele.
Auditid teostatakse vastavalt auditikavale, mis sisaldab teavet auditi läbiviimise aja, eesmärgi, kriteeriumite, auditeeritava struktuuriüksuse või valdkonna ning auditimeeskonna kohta. Auditi kohta koostatakse aruanne, mida tutvustatakse auditeeritavatele ja tehakse ka kättesaadavaks ettevõtte töötajatele sisevõrgus.
Vähemalt üks kord kalendriaastas annab Ettevõte juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus üldise hinnangu Ettevõtte vastavuskohustuste täitmisele.
9.2. Kolmanda osapoole audit
Projekti ehitustegevuse vältel toimub 1 kolmanda osapoole auditit; teostab INF Infra juhtimissüsteemi sertifitseerija; tulemused dokumenteeritakse auditi aruande vormil.
9.3. Tööohutuse kontroll
Töövõtja kvaliteedijuht planeerib ja korraldab sõltumatut tööohutusalast kontrolli vastavalt ettevõttes kehtestatud tööohutuse korraldamise protsessikirjeldusele. Antud objekti raames toimub ehitustegevuse vältel vähemalt 1 sõltumatu tööohutusalane kontroll kuus.
9.4. Iganädalased ehitusobjekti üldkontrollid
Vastavalt seadusandluse nõuetele toimub projekti ehitustegevuse vältel vähemalt 1 üldkontroll nädalas. Kontrolle teostab ehitusobjekti töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator; tulemused dokumenteeritakse Rail Baltica vormil „Ehitusobjekti tööohutuse üldkontroll“ (Lisa 6).
9.5. Keskkonnaalane seire
Keskkonnaalast seiret teostab Töövõtja keskkonnaekspert koostöös objekti kvaliteedijuhiga.
Seired hõlmavad muuhulgas ka ettevõtte nimel töötavaid osapooli (alltöövõtjaid, tarnijaid, teenuse pakkujaid).
Kõikide seirete läbiviimisel lähtutakse ettevõtetes kehtestatud juhenddokumentides kirjeldatud nõuetest ning tulemused dokumenteeritakse kehtestatud vormidel. Kõik seirete tulemusena tekkivad tõendusdokumendid säilitatakse Töövõtja juhtimissüsteemis ning Tellija Lepingus määratud säilitustähtaja jooksul. Tulemused tehakse kättesaadavaks ka Tellijale/Omanikujärelevalvele.
Seirete tulemusena fikseeritud olulised leiud ja mittevastavused kuuluvad analüüsimisele, nendele määratakse korrigeerivad-/parendustegevused, määratakse vastutajad ning täitmise tähtaeg. Korrigeerivate tegevuste tulemusena välditakse edaspidi sarnaste vigade tekkimist.
Antud projekti raames teostatavad seired on kirjeldatud ehitusobjekti keskkonnakorralduskavas.
10. TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTUPROTSEDUURID
Tööde üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt Lepingu Lisas 1 Lepingu eritingimustes toodud juhendmaterjalile „Ehitustööde vastuvõtu eeskiri“.
Ehitamise kvaliteeti hindavad omanikujärelevalve ja tellija, arvestades lepingus ja selle lisades ning õigusaktides kehtestatud nõudeid. Töövõtja koos omanikujärelevalvega on kohustatud võtma konstruktsioonikihtide ja rajatiste ehitamisel ja remontimisel kasutatavate materjalide kontrollproovid, tegema vastuvõtmiseks vajalikud katsetused, juhul kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Proovide võtmiseks vajaliku tehnika ja meeskonna tagab töövõtja. Kontrollproovide võtmise vastavuse proovivõtu standarditele kohustub tagama töövõtja.
Omanikujärelevalve peab laboratoorsete kontrollproovide ning katsete ja mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama viivitamatult pärast nende vormistamist töövõtjale ja tellijale. Tööde lõppedes esitab Töövõtja tööde vastuvõtmiseks objekti üleandmise taotluse, Tellija projektijuht vaatab taotluse üle ja kinnitab selle, vajadusel lükkab tagasi ja laseb parandustöid teha. Objekti üleandmise taotlusega koos edastab Töövõtja teostusdokumentatsiooni kaustad, mis on kättesaadavad Bauhubis. Kaustade ülesehitus on kirjeldatud Lisa 7. Täitedokumentatsiooni kaustade loetelu.
11. KESKKONNATEGEVUSKAVA JA JÄRGIMISE TAGAMINE
Objekti keskkonnaeksperdi andmed.
• Nimi: Jüri Hion
• Telefon: +372 51 20 924
• E-post [email protected]

Keskkonna tegevuste osas on INF Infra OÜ eesmärk ehitustegevuse käigus keskkonna saastamise vältimine, säästlik ressursikasutus ning looduskeskkonna säilitamine.

Tööde teostamisega kaasnevate keskkonnariskide käsitlemine kirjeldatakse ehitusobjekti keskkonnakorralduskavas (Lisa 4) ja Tööohutusplaanis (Lisa 5).

Keskkonnaekspert peab muuhulgas:
• Koordineerima tööde keskkonnakorralduskava koostamist, kaasates selleks vajadusel erialaeksperte ning tegema selleks koostööd Tellija keskkonnaspetsialistiga.
• Osalema Töövõtja tööprojekti, ehitusliku lähenemise ning tööde ajagraafiku väljatöötamisel, tagamaks KMH meetmete rakendamise.
• Läbi viima keskkonnaalast järelevalvet seadusest, trassilõigu KMH-st, keskkonnalubadest jms tulenevate nõuete rakendamisel sh, läbi viima objekti kontrollkülastusi, osalema Omanikujärelevalve ning Tellija keskkonnaalastel koosolekutel ning kontrollkülastustel, koordineerima mittevastavuste parandamist ning sellealast infovahetust.
• Osalema projekti töökoosolekutel.
• Koordineerima koostöös Töövõtja projektijuhtidega jooksvalt keskkonnakava rakendamist.

Alltöövõtjatele edastatakse keskkonnalased nõuded alltöövõtulepingute ja nende lisadega. Lisaks on alltöövõtja esindaja objektil kohustatud objektiga seonduvaid nõudeid tutvustama ka kõikidele oma töötajatele. Ehitustööde käigus arvestatakse Keskkonnamõjuhinnangu (KMH) käigus sätestatud leevendusmeetmetega. Keskkonnaga seotud dokumentatsioon, sh load ja materjalide ladustamisplatside load hoiustatakse Bauhubis. Töömaal juhtunud keskkonnaõnnetuse korral teavitatakse sellest Projektijuhti ning Tellijat. Tööde teostamisega kaasnevate keskkonnariskide käsitlemine kirjeldatakse ehitusobjekti „Tööohutusplaanis“ ning Keskkonnakorralduskavas.
12. LIIKLUSKORRALDUS JA OHUTUSE TAGAMISE PROTSEDUURID
Liikluskorraldus- ja ohutuse alal järgitakse valdkonna kehtivaid normdokumente ning Tellija poolt etteantud nõudeid.
Liiklusohutuse eest vastutava isiku andmed
• Nimi: Viljar Karuoja
• Telefon: 53 064 435
• E-post: [email protected]

Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on pädev teostama liikluskorraldust ehitusobjektil vastavalt kehtivatele asjakohastele õigusaktidele ja vastutama ohutuse tagamise eest ning tema tööülesannete hulka kuuluvad muuhulgas:
• Liiklusmärkide paigaldamise organiseerimine;
• Igapäevane kontroll väljapandud märkide skeemidele vastavuse kohta;
• Ohuallikate tähistamine;
• Fooride kasutamisel nende töö sujuvuse jälgimine ja foorile eelnevate märkide olemasolu ja õige paiknemise tagamine;
• Alltöövõtjate tegevuse vastavuse tagamine liiklusskeemile;
• Valla teavitamine liikluskorralduse muutumisest.

Enne tööde algust informeeritakse kõiki töötajaid objektil, sh alltöövõtjaid, liiklusskeemidest ja kehtivast liikluskorraldusest.
Liiklusohutuse korraldamisel kasutatakse kooskõlastatud erilahendusega ja tüüpseid liiklusskeeme:
• Üldine liikluskorralduse skeem – koostab ja kooskõlastab liikluskorraldusosakond;
• Tööde etappide kohased tüüpliiklusskeemid – koostab liikluskorraldusosakond.
Avalikkuse informeerimine liikluskorralduslikest muudatustest toimub läbi meedia ja vahetult töökohtadesse paigutatud infotahvlite.
13. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Töötervishoiu ja tööohutuse korraldust kirjeldab Tööohutusplaan (Lisa 5). Järgnevalt on kirjeldatud töötervishoiu ja tööohutuse üldiseid põhimõtteid.
13.1. Töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse poliitika
Kõikidelt töötajatelt oodatakse osa võtmist töökeskkonna juhtimisest läbi teavitamise töökeskkonnas avastatud riskidest ning tehes ettepanekuid erinevate meetmete rakendamiseks. Igapäevases töös eeldatakse ja kõik töötajad on kohustatud järgima oma töös tööohutuse kohta kehtestatud ohutusjuhendeid ja juhiseid, alluma pädeva isiku korraldustele, teavitama oma otsest ülemust, töökeskkonnavolinikku või töökeskkonnaspetsialisti kõikidest tööohutuse alastest kõrvalekalletest ja ohuolukordade tekkimistest ning kavandama ja tegema oma tööd võimalikul kõige ohutumal viisil. Kindlasti on oluline järgida ka seadmete kasutusjuhendeid.
Tööohutusega seonduvad dokumendid on ohutusjuhendid, objekti töötervishoiu ja tööohutuse plaan ja Rail Baltica „Ehitusobjekti tööohutuse üldkontroll“ näidisvormile koostatud akt.
Objektil töötajad on eelnevalt ohutusalaselt juhendatud vastavate ohutusjuhendite järgi. Sellekohase dokumenteeritud info säilitab objektijuht.
Alltöövõtjatele edastatakse töökeskkonnalased nõuded alltöövõtulepingute ja nende lisadega. Lisaks on alltöövõtja esindaja objektil kohustatud objektiga seonduvaid nõudeid tutvustama ka kõikidele oma töötajatele.
Töömaal juhtunud tööõnnetuse korral teavitatakse sellest Projektijuhti ning ettevõtte töö- ja keskkonnaohutuse spetsialisti, vajadusel politseid.
Lähtudes strateegiast on ettevõttel püstitatud TTO eesmärgid ning koostatud tegevuskava. Eesmärkide püstitamisel ja tegevuste planeerimisel arvestatakse muuhulgas ka muudatustega regulatsioonides ja kontserni eeskirjades, riskihindamise tulemustega, juhtimissüsteemi toimivuse hinnangutega (sh auditid, mittevastavused, tagasiside), parendusettepanekutega ning kolmandate osapoolte nõuetega.
Ettevõttes on loodud protseduurid ja juhendid, kus on kirjeldatud kõik meie TTO-alased tegevused, rollid, vastutused ja kohustused, mis üldjoontes on erinevate tasandite töötajatel järgmised:
• Juhtkond – Strateegiaga kooskõlas TTO-alaste eesmärkide püstitamine. Turvaliste ja tervislike töökohtade loomine, ohutuks tegevuseks vajalike ressursside tagamine. Järjepidev seire ja parendamine.
• Juhid – ohutu TTO tagamine töö piirkonnas/ oma vastutusalas. Osalemine ohutu töökeskkonna loomisel ning riskide hindamisel (sh töökoht, töö- ja isikukaitsevahendid, töövõtted jm) lähtudes TTO nõuetest. Loodud nõuete järgimine ning järgimise seire. Pädevuse piires meeskonnaliikmete TTO-alane juhendamine ning väljaõpe. Tööõnnetuste esinemise vältimine, ennetustegevuses osalemine. Ohu- ja hädaolukordadest teavitamine.
• Töötajad – Kehtivate TTO nõuete järgimine (sh töökoht, töö- ja isikukaitsevahendid, töövõtted jm) tagamaks enda ja kaastöötajate ohutus. Reageerimine ohu- ja hädaolukordadele, teavitades otsest juhti ning võttes kasutusele asjakohased abinõud tagamaks enda ja kaastöötajate ohutus.
Töövõtja tööohutuspoliitika tegevussuunad on:
• Identifitseerime ja haldame kõikide tegevuste riske regulaarselt, et leevendada nende negatiivset mõju
• Registreerime kõik ohutust mõjutavad vahejuhtumid ja analüüsime neid põhjalikult
• Viime läbi regulaarseid ohutusauditeid, et leida võimalikke parendusvõimalusi töötajate ja koostööpartnerite ohutuse kindlustamiseks
• Varustame oma töötajad kvaliteetsete ja uuenduslike isikukaitsevahenditega
• Ohutusalased arutelud on oluliseks osaks regulaarsetel koosolekutel ning kaasame neisse ka koostööpartnerid

13.2. Töötervishoiu ja tööohutuse riskide hindamine
Ehitusobjektil esinevaid keskkonna-, raudtee-, elektri- ja tööohutuse riske hinnatakse Tellija poolt saadud lähteandmete nõuete, projektdokumentatsiooni, teostuskeskkonna ja tööohutuse ning keskkonnanõuete jm kehtiva regulatsiooni põhjal. Hinnangu alusel määratleb Töövõtja vajalikud meetmed riskide maandamiseks ja ohutuse tagamiseks. Võimalikke riske ja meetmeid nende maandamiseks vaadatakse üle ja täiendatakse esimesel võimalusel pärast töö- või keskkonnaõnnetuse toimumist, ohtliku olukorra esinemist, vastavalt vajadusele uue tehnoloogia/seadmete kasutusele võtmisel, töökeskkonna muutumisel või mõnel muul asjakohasel juhul.
Kõik ehitusobjektil tööde teostamisega kaasnevad riskid ja nende maandamismeetmed on kirjeldatud „Lisas 2 Riskianalüüs“.
Lisaks koostab Töövõtja ehitusobjekti „Tööohutusplaani“, mis vastab määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 (08.12.1999 nr 377) nõuetele ja mille koostamisel on järgitud „Töötervishoiu ja tööohutuse juhendit Rail Baltica projektis (01.02.2024).
13.3. Töötingimused ehitusobjektil
Ehitusperioodiks luuakse töötajatele ehitusobjektil sanitaar- ja olmeruumid, mis vastavad soolise võrdõiguslikkuse kaitsega seotud eeskirjadele ning muuhulgas alljärgnevatele tingimustele:
• Töövõtja tagab eraldi objektiruumid Tellija ja Omanikujärelevalve jaoks
• Töövõtja tagab tabalukuga lukustatava merekonteineri või samaväärse ruumi proovikehade hoiustamiseks ehitusobjekti läheduses.
• ehitustööde alguseks on ehitusobjektil kasutusvalmis olmeruumid. Need on komplekteeritud ja sisustatud, arvestades töötingimusi, töötajate arvu ja soolist koosseisu. Olmeruume hoitakse korras ja koristatakse regulaarselt;
• olmeruumid paiknevad ehitusobjektil või sellele võimalikult lähedal.
• Töötajatele on olemas eraldatud koht ümberriietumiseks.
• meestele ja naistele peavad võimaluse korral olema ehitusobjektil eraldi tualettruumid. Tualettruumid peavad paiknema töökohtade ning riietus- ja pesemisruumide läheduses. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada. Tualettruume peab olema ehitusobjektil piisavalt, kuid vähemalt 1 tualett 15 töötaja kohta;
• Töötajatele on loodud sobivad tingimused einestamiseks ja puhkamiseks. Töötajatele on olemas nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud;
• olmeruumide sisetemperatuuriks on tagatud vähemalt +18 °C;
• kui töölaadi või ehitusobjekti asukoha tõttu on vajalik soojak või puhkeruum, peab see olema piisavalt suur ning selles peab olema töötajate arvule vastavalt piisav hulk laudu ja seljatugedega toole;

13.4. Ohutuse tagamine ehitusobjektil
Tööohutuse planeerimisel lähtutakse kehtivatest normdokumentidest ja seadustest. Tööohutuse eest objektil vastutab Lisas 1 Projektimeeskonna kontaktisikud nimetatud:
• Ametikoht: Üldobjektijuht
• Nimi: Martin Eelmaa
• Telefon: +372 508 7259
• E-post [email protected]

Töövõtja esindaja ehitusobjekti ohutusalastes küsimustes on töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator, kes peab muuhulgas:
• korraldama, koordineerima ja kontrollima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil. Selleks peab ta töötajatele, Tellijale, teenuseosutajatele ja teistele asjassepuutuvatele isikutele tutvustama tööohutuse plaani, kontrollima selle järgimist ja töös muudatuste tekkimisel seda ajakohastama;
• tagama, et ohutu töökeskkonna organiseerimiseks vajalikud infomaterjalid (esmaabiandjate kontaktid, kriisikommunikatsiooni juhend) ning materiaalsed vahendid (esmaabi pakendid, tulekustutid) oleksid kättesaadavad vahetult ehitusobjekti aktiivses tööpiirkonnas;
• jälgima, et kõik ehitusplatsil viibivad isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega, et paigaldised (sh kaablid ja torud) ja ohualad oleksid märgistatud ning vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud;
• teostama vähemalt kord nädalas üldkontrolli ehitusplatsil;
• osalema vajadusel projekti töökoosolekutel;
• tundma valdkonna seadusandlust (sh määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1“ ja „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“) ning nendes sätestatud ohutusalaseid kohustusi ja vastutusi.

Kõik ehitusobjekti töötajad on eelnevalt ohutusalaselt juhendatud vastavate asjakohaste ohutusjuhendite järgi kas tööandja juurde tööle asumisel (esmajuhendamine) või hilisemate täiendjuhendamiste käigus, tulemused on dokumenteeritud.
Kõigile ehitusobjekti töötajatele on tööandja väljastanud korrektse tööriietuse, ohutusvarustuse ja isikukaitsevahendid vastavalt nende töö iseloomule ja riskide hinnangule.
Enne töö alustamist ehitusobjektil juhendab Töövõtja kõiki töötajaid ohutusalaselt, sealhulgas alltöövõtjaid jt koostööpartnereid. Ohutusalane juhendamine hõlmab muuhulgas võimalikke riske ja nende maandamismeetmeid, isikukaitsevahendite kandmise kohustust, esmaabi- ja tuleohutusvahendite asukohta, vastutavate isikute kontakte, keskkonnaalaseid nõud, jäätmete käitlemist ja muid nõudeid, mis sisalduvad ehitusobjekti tööohutuse paanis ning sisekorraeeskirjades.
Enne ehitusobjektile lubamist tutvustab Töövõtja esindaja seonduvaid ohutusnõudeid ka kolmandatele osapooltele (nt Tellija, Omanikujärelevalve, külalised jt).
Töövõtja esindaja peab olema kindel, et kõik töötajad ja kolmandad isikud on juhendamise sisust aru saanud ning töötajad peavad omakorda seda tõendama allkirjadega.
Kõik isikud, kellel on lubatud viibida ehitusobjektil (k.a Tellija/Järelevalve esindaja), peavad kandma asjakohaseid isikukaitsevahendeid (minimaalselt: ohutusvesti, turvajalanõusid/jalgu kaitsvaid kinniseid jalanõusid ja kaitsekiivrit).
Lisaks tagab Töövõtja, et ehitusobjektile juurdepääs oleks piiratud ja kontrollitud, et vältida kõrvaliste isikute ja sõidukite juurdepääsu. Selle nõude täitmiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid:
• piirdeaedade paigaldamine: ehitusobjekti ümber paigaldatakse vastupidavad piirdeaedade süsteemid, mis takistavad juhuslikku sisenemist ja mis vastavad asjakohastele ohutusstandarditele;
• ohumärkide ja -lintide kasutamine: piirkonna ümber paigaldatakse ohumärgid ja -linte, et hoiatada kõrvalisi isikuid ehitusobjektile sisenemise eest ning juhtida tähelepanu võimalikele ohtudele;
• väravate kasutamine: ehitusobjekti sissepääsudesse paigaldatakse väravad, mis on lukustatud või varustatud muude turvameetmetega, et kontrollida ja piirata ainult volitatud isikute sisenemist;
• järelevalve ja hooldus: piirdeaedu, ohumärke ja -linte ning väravaid või turnikeesid jälgitakse regulaarselt, hooldatakse ja vajadusel parandatakse, et tagada nende tõhus toimimine ja vastavus kehtestatud ohutusnõuetele.
Töövõtja teostab regulaarseid kohapealseid kontrolle, et tagada ohutusnõuete järgimine ehitusobjektil. Kontrollide käigus hinnatakse tööohutuse olukorda, tuvastatakse võimalikud riskid ning vajadusel määratakse parendusmeetmeid. Kõik kontrollide tulemused dokumenteeritakse ning tagatakse, et vajalikud parendusmeetmed rakendatakse kiiresti ja tõhusalt. Kontrollide dokumenteerimiseks kasutatakse Rail Baltica vormi „Ehitusobjekti tööohutuse üldkontroll“.
Lisaks peab Töövõtja võimaldama Omanikujärelevalvel teostada regulaarseid ohutusvaatluseid ehitusplatsil.
Kõiki tööohutusega seonduvaid dokumente säilitatakse ehitusperioodil ehitusobjekti kontoris vastavas tööohutuse kaustas.
Töövõtja peab teatama Tellija projektijuhile ja OJV-le viivitamata (hiljemalt ühe tunni jooksul pärast toimumist) järgnevast:
• Õnnetused töötajatega, mis vajavad arstiabi või töölt eemalolekut (ajutine töövõimetus)
• Kõik õnnetused kolmandate isikutega ehitusobjektil või ehitustegevuse tõttu
• Intsidendid, mis lõppesid varalise kahjuga
• Ohtlikud ohuolukorrad, mis võivad/oleks võinud lõppeda tõsise õnnetuse või intsidendiga
72 tunni jooksul tuleb esitada kirjalik tööõnnetuse raport tööõnnetuse uurimise tulemustest. Tellijal on õigus tagasi lükata Töövõtja tööõnnetuse juhtumianalüüsi raport edasiseks uurimiseks ja täiendamiseks, kui Tellija leiab, et see ei ole koostatud juhtumi sulgemiseks vajalikus mahus või viisil.

13.5. Ohtlike tööde lubade süsteem
Töövõtja rakendab ohtlike/kõrge riskiga tööde puhul töölubade süsteemi. Ohtliku töö luba väljastatakse vähemalt järgmiste tegevuste teostamiseks:
• tuletööd plahvatusohtlikus või tuleohtlikus keskkonnas;
• töö kitsastes oludes või piiratud ligipääsuga ruumides;
• tõstetööd - üle 1 (ühe) tonni kaaluvate või suure gabariidiliste valmisdetailide tõstmine, monteerimine ja demonteerimine, peale OTL on vajalik ka tõsteplaani olemasolu;
• töö vähemalt 1,5 meetri sügavusel kaevikus või kui see on tööohutusplaanis välja toodud;
• töö kõrgustes ilma kollektiivsete kaitsevahenditeta kõrgemal kui viis (5) meetrit kindlast alusest;
• töö elektriliinide ja gaasitorudega ning nende läheduses;
• tuletööd (toimingud, mille tulemusena tekib lahtine tuli, säde, kuum pind, sealhulgas seadme sisemuses);
• lõhkeainete kasutamine, lõhkemata lõhkekehade otsimise ja kogumisega seotud tööd;
• tööd raudteel või selle läheduses.
Tööluba vormistatakse kirjalikult vormile „Ohtlike tööde luba“.
Töö lubade väljastamise protsess on järgmine:
• Töötervishoiu- ja tööohutuse koordinaator inspekteerib isiklikult töökohta, uurib üldist riskianalüüsi ja hindab töökoha tingimustest tulenevaid spetsiifilisi riske. Kogutud teavet arvesse võttes koostab ja dokumenteerib loa väljastaja tööloa kahes eksemplaris.
• Töötervishoiu- ja tööohutuse koordinaator selgitab loa omanikule tööloa sisu (riskid ja leevendusmeetmed) ja allkirjastab selle, märkides tööloa üleandmise aja ja koha.
• Loa omanik tunnistab tööloa nõudeid ja allkirjastab selle, märkides tööloa kättesaamise aja ja koha.
Üks allkirjastatud tööloa koopia jääb loa väljastajale ja teine loa omanikule.
Loa omanik selgitab loa kasutajatele tööloa nõudeid ja alustab töödega. Tööloa koopia asub töötamise ajal töökohal.
Loa omanikujärelevalve all (loa omanik on töö tegemise ajal pidevalt töökohal) teevad loa kasutajad tööd vastavalt tööloa nõuetele.
Kui tööloa alusel tehtavad tööd on lõpetatud, kontrollib loa omanik töö kvaliteeti ja kinnitab, et töö on ohutult ja kvaliteetselt lõpetatud.
Loa omanik kinnitab töö lõpetamist, allkirjastades tööloa, märkides sinna aja ja koha, ning annab selle üle loa väljastajale. Loa väljastaja kinnitab ja kontrollib isiklikult töökohal teostatud tööde kvaliteeti ning allkirjastab loa, märkides sinna aja ja koha. Üks allkirjastatud tööloa koopia jääb loa väljastajale ja teine loale.
Vastutused jagunevad järgmiselt:
• kohustatud isikud (töövõtja ja alltöövõtjate kõrgeima tasandi juhid) – tagavad, et OTL-süsteem kavandatakse ja võetakse kasutusele, personali koolitatakse ning süsteemi auditeeritakse ja täiustatakse;
• loa väljastajad (vastutavad töötajad) – tagavad, et tööplatsi kontrollitakse, OTL-i alusel toimuva tööga seotud riske hinnatakse, määratakse kindlaks riskijuhtimise tegevused ja kõiki asjaomaseid pooli teavitatakse OTL-ist;
• loa omanikud (meeskonnajuhid) – tagavad, et ülesande täitmiseks toimuvad koolitused, loas sätestatud tingimused on täielikult arusaadavad, loa väljastajat teavitatakse ülesande täielikust täitmisest;
• loa kasutajad (meeskonnaliikmed) – näitavad üles head arusaamist loaga seotud toimingutest, ei alusta ühtegi OTL-ina liigituvat tööd ilma loata, tagavad, et kõik OTL-i tingimused on täielikult täidetud ning kahtluse korral või kui tingimused muutuvad vastavalt OTL-ile, lõpetavad töö kohe ja teatavad sellest loa omanikule.
Tööloa koopiaid tuleb säilitada lepingu kehtivusaja jooksul ja esitada Tellijale selle nõudmisel.

14. ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED, KONTOLL JA JÄRGIMINE
Elektriohutuse eest objektil vastutab Lisas 1 Projektimeeskonna kontaktisikud nimetatud:
• Ametikoht: Elektriinsener
• Nimi: Aleksei Kapletski
• Telefon: 51 29 356
• E-post: [email protected]
Elektriohutuse tagamiseks järgitakse kehtivaid õigusakte, normdokumente (sh võrgu valdaja asjakohased kehtivad nõuded ning juhendid), Tellija poolt etteantud nõudeid (sh RBE TTO juhendit) ning seotud osapooltega kooskõlastatud korraldusi.
Tööde teostamisega kaasnevate elektriohutusriskide käsitlemine kirjeldatakse ehitusobjekti riskianalüüsis.
Alltöövõtjatele edastatakse elektriohutuse alased nõuded alltöövõtulepingute ja nende lisadega. Lisaks on Alltöövõtja esindaja kohustatud ehitusobjektiga seonduvaid nõudeid tutvustama ka kõikidele oma töötajatele, kes alustavad tööd ehitusobjektil.
Töömaal juhtunud kõigist elektrilistest õnnetustest ja vahejuhtumitest tuleb koheselt teavitada lülitamiste juhtijat ja elektritööde vastutavat spetsialisti. Õnnetuse korral viivitamatult Töövõtja Projektijuhti, Töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatorit, Tellijat ning vajadusel Päästeametit.

15. ÕNNETUSTEST, INTSIDENTIDEST, OHUOLUKORDADEST JA OHUTUSPROBLEEMIDEST TEATAMINE
Töömaal juhtunud tööõnnetuse, keskkonnaõnnetuste, intsidentide ja ohuolukordade korral teavitavad töötajad nendest viivitamatult (1 h jooksul) Töövõtja Projektijuhti ning ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti, vajadusel ka politseid. Töövõtja Projektijuht teavitab seejärel viivitamatult Tellijat. Projektijuht teavitab Tellijat 1 h jooksul.
Tööõnnetuse korral esitatakse tööõnnetuse raport 72 tunni jooksul tööõnnetuse uurimise tulemustest.
Kõik ohutusalased rikkumised ja õnnetused dokumenteeritakse ning rakendatakse vajalikke parandusmeetmeid.

16. RIKKUMISTE JA PUUDUSTE TEAVITAMISE JA KÕRVALDAMISE PROTSEDUURID
Mittevastavus (kõrvalekalle, puudus) tekib kui Töövõtja tegevus, töövahendid, protsessid ja protseduurid või töö tulemus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, Tellija RBE TTO juhendile või lepingudokumentides kokkulepitud tööohutus- ja kvaliteedinõuetele.
Nõuetest kõrvalekallete käsitlemise eest vastutab Projektijuht ning teda asendab Objektijuht.
Iga töötaja objektil on kohustatud viivitamatult teavitama otsest juhti või Projektijuhti avastatud kõrvalekaldest.
Mittevastavuste ilmnemisel need parandatakse ja ellu viiakse korrigeerivad tegevused mittevastavuste korduvuse edaspidiseks vältimiseks. Mittevastavuse avastamisest, parandamisest ja korrigeeritavate tegevuste teostamisest teavitatakse asjakohaseid osapooli.
Esinenud mittevastavusi käsitletakse ehitusobjekti koosolekutel, korrigeerivad tegevused protokollitakse (kuupäevaliselt) ning jälgitakse nende mõjusust. Tulemustest informeeritakse Tellijat/Omanikujärelevalve.
Nõuetele mittevastavad esemed identifitseeritakse füüsilise eraldamise ja selgelt loetava märgistuse (nt sildid, templid ja ülevaatuse dokumendid) abil. Identifitseerimine peab tagama, et kasutatakse või paigaldatakse üksnes kontrolli ja katsed läbinud materjalid, tooted, seadmed vms.
Töövõtja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et kvaliteedile ebasoodsad tingimused, nagu rikked, talitlushäired, puudused, kõrvalekalded ning materjali- ja seadme defektid, tuvastatakse ja parandatakse viivitamata. Sellised juhtumid registreeritakse Mittevastavuste registris. Kvaliteedile ebasoodsate tingimuste korral peab meede tagama seisundi põhjuste väljaselgitamise ja esimesel võimalusel likvideerimise.
Mittevastavuste põhjuste analüüs toimub Tellija projektmeeskonna regulaarsel koosolekul, mille väljundina see registreeritakse „Mittevastavuse ja paranduste registris“ (Lisa 11). Juurpõhjuste analüüsile järgneb mittevastavuse parendusettepaneku fikseerimine. Vajadusel koostatakse plaan tööliigi, materjali või tegevuse asendamiseks/parandamiseks.
Projekti käigus tuvastatud ja registreeritud mittevastavused on Töövõtja siseauditi üheks sisendiks.
Kui Töövõtja ei täida Lepingu tingimusi, on Tellijal õigus rakendada Leppetrahve vastavalt Lepingule. Leppetrahvi nõude või teate leppetrahvi nõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama kirjalikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohustuse rikkumise avastamisest. Leppetrahvid on välja toodud Lepingu eritingimustes.
Juhul kui töövõtja avastab mistahes projekti informatsioonis mingeid vigu teavitab töövõtja sellest viivitamatult omanikujärelevalve.
Juhul kui kõrvalekaldest on vajalik teavitada ka Tellijat/Omanikujärelevalvet, siis täidetakse täiendavalt näidisvormil Lisa 8. Kõrvalekallete aruanne ehk mittevastavuste akt.
Kõrvalekalletest (va liikluskorralduse puhul) ei raporteerita Tellijale/Omanikujärelevalvele järgmistel juhtudel:
a) kõrvalekalde saab kohe parandada ilma eriliste parandusplaanideta;
b) kõrvalekalde saab kohe parandada ilma lõplikku struktuuri/ konstruktsiooni muutmata;
c) avastatud kõrvalekalle puudutab Töövõtja sisemist tegevust, ei oma seost varem kirjeldatud põhjustega või tegevustega.

17. REAGEERIMINE HÄDAOLUKORDADELE
Hädaolukorras juhib ehitusobjektil avarii- ja päästetöid töötervishoiu- ja tööohutuse koordinaator.
Ehitusobjekti kontoris on paigutatud nähtavale kohale info võimalike hädaolukordade, ennetusmeetmete ja tegutsemisjuhistega.
Kõiki töötajaid on koolitatud tuvastama erinevaid hädaolukordi, sealhulgas tulekahjud, vigastused, mürgistused, varingud jne.
Tegutsemisjuhised hädaolukorras on järgmised:
• Kui hädaolukord tekib, peavad töötajad sellest kohe teatama vastutavale isikule ja hädaabinumbrile 112. Samuti tuleb võimalikult kiiresti informeerida kõiki õnnetusepiirkonnas viibivaid inimesi.
• Hädaolukorra korral hindab vastutav isik kiiresti olukorra tõsidust ja määrab vajalikud järgmised sammud.
• Kui olukord nõuab evakuatsiooni, antakse teada kõigile töötajatele ja külastajatele evakuatsiooni korraldusest ning juhitakse nad ohutusse kohta.
• Kui hädaolukord hõlmab vigastusi ja vajab meditsiinilist abi, osutab selleks väljaõppe saanud isik kohapeal kannatanule esmaabi ja vajadusel kutsutakse kiirabi.
• Vastutav isik juhib hädaolukorra lahendamiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas tulekahju kustutamist, mürgiste ainete eemaldamist, varingukoha ohutuks muutmist jne. Päästetöötajate saabumisel annab ettevõtte esindaja infot tulekahju tekkekohast, võimalikust ohust inimestele ja muudest ohtudest (kemikaalid, balloonid).
Pärast hädaolukorra lahendamist viiakse läbi olukorra hindamine, et välja selgitada selle põhjused ja teha vajalikud parandused tulevikus taoliste olukordade ennetamiseks. Samuti hinnatakse hädaolukorrale reageerimise efektiivsust ja võetakse vajadusel meetmeid süsteemi täiustamiseks.
Kogu hädaolukorra käik ja selle lahendamise meetmed dokumenteeritakse, sealhulgas tegevused, mis viidi läbi, ja nende tulemused. See dokumentatsioon on oluline tuleviku õppetundide jaoks ning võimalike auditite jaoks.
17.1. Tegutsemine keskkonnaintsidendi korral
Võimalik keskkonnaintsident ja nendele reageerimine on kirjutatud lahti ehitusobjekti keskkonnakorralduskavas.
Üldised põhimõtted
• Tegutsemine intsidendi korral
◦ Kui on võimalik, peatada leke. Piirata lekke piirkond (nt ohutuslindiga). Bensiini, õli vms korral valmistuda tulekustuteid kasutama. Tõkestada tammiga vedelike pääs kanalisatsiooni, vette jne. Kasutada lekkinud aine koristamiseks absorbenti, turvast, liiva vm sobivat materjali. Saastunud materjal ja pinnas eraldada ja saata käitlemiseks vastavale ettevõttele. Päästeteenistuse saabumisel juhatada neid reostuse asukoha juurde ja osutada päästeteenistusele võimalikku kaasabi. 
• Teavitamine õnnetusest 
◦ Juhtumi avastaja teatab viivitamatult: otsesele juhile/üksuse juhile, vajadusel päästeametile hädaabinumbril 112. Otsene juht teatab  projektijuhile ja töökeskkonnaspetsialistile. 
• Projektijuht teatab vajadusel territooriumi valdajale, tellijale, keskkonnaametile, kindlustusseltsile.
18. KRIISIKOMMUNIKATSIOON
Kriis on raske olukord, järsk häire, puudus (nt töökatkestus, vaidlused institutsioonidega, laiaulatuslikud liiklus-, töö- ja keskkonnaõnnetused).
Kriisikommunikatsiooni eesmärk on vähendada negatiivse info mõju ja leviulatust nii sihtrühmade lõikes kui ka ajalise kestvuse osas ning seeläbi tekitada võimalikult väike mainekahju osapooltele.
Ehitusobjektil kriisiolukorra tekkimisel või kriisiohu korral on töötajad kohustatud sellest viivitamatult teavitama Töövõtja Projektijuhti, kelle ülesanne on informeerida kriisikommunikatsiooni meeskonna juhti või mõnda liiget, kes annab info koheselt edasi meeskonna juhile. Lisaks peab Töövõtja Projektijuht viivitamatult info edastama Tellija esindajale/Projektijuhile, kes teavitab omakorda RB kommunikatsioonijuhti. Kokku tuleb leppida, kes ja millises formaadis avalikkusele sõnumeid edastab. Töövõtja Projektijuhi kohus on koordineerida Töövõtja, Tellija ja RB kommunikatsiooni meeskondade vahelist info liikumist.
Mitte mingil juhul ei tohi teised ehitusobjekti töötajad väljaspool oma pädevust kommenteerida ega tundlikku infot jagada (sh mistahes audiovisuaalseid materjale).
Kõik meedia- ja muud päringud tuleb suunata kriisikommunikatsiooni meeskonnale.
Kriisiolukorras on esmatähtis:
• hinnata olukorda adekvaatselt
• koguda fakte
• teavitada kõiki asjaomaseid kontakte
• tegutseda kiirelt, aga tasakaalukalt

Kriisiolukorra eest vastutav Töövõtja Projektijuht peab olema kättesaadav ja valmis infot jagama, samas peab info olema kontrollitud, konkreetne, selge ja hinnangutevaba.
19. DOKUMENTEERIMINE
Dokumenteerimine, säilitamine ja üleandmine toimub Eesti Vabariigis kehtivates valdkonna normdokumentides loetletud põhimõtete järgi ja vastavalt lepingule. Dokumentatsiooni loetelu on toodud Lisas 7.
Dokumendid on kättesaadavad Bauhubis vastavas objekti kaustas. Projektijuht tagab kõikidele asjakohastele objektiga seonduvatele dokumentidele ligipääsu Tellijale ja Omanikujärelevalvele.
Tööde üleandmisel Tellijale esitab Projektijuht objekti täitedokumentatsiooni lähtuvalt näidis loetelule (Lisa 7).
Objekti täitedokumentatsiooni arhiveerimise eest vastutab Projektijuht. Objekti täitedokumentatsioon arhiveeritakse SharePointis.
20. GARANTIIAJA TEGEVUSED
Töövõtja annab Tööle garantii garantiiperioodiga viis (5) aastat, mis algab vastuvõtuaktis märgitud Töö või Töö osade suhtest vastava Töö osa vastuvõtmise kuupäevast alates. Töövõtugarantii hõlmab kogu Töö mahtu, sealhulgas Töö teostamise käigus paigaldatud seadmeid ja teisi Töö olulisi osasid. Kui paigaldatud seadmete garantii ületab viite (5) aastat, esitab Töövõtja Tellijale Töö üleandmisel vastavad garantiisertifikaadid. Garantiiperiood viis (5) aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele.
Töövõtja tagab, et garantiiperioodil säilib Töö seisundis, milles see vastab Lepingu tingimustele ning Tööl ei ilmne mis tahes puudusi. Töövõtja on kohustatud omal kulul parandama kõik defektid, tegematajätmised ning muud puudused, mis ilmnevad garantiiperioodi jooksul nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates sellekohase kirjaliku või suulise teate saamisest Tellijalt, välja arvatud juhtudel, mil antud töödeks vajalike materjalide tarneajad ning rikke kõrvaldamiseks vajaliku tehnika hankimise tarneajad ületavad toodud tähtaja. Sellisel juhul tuleb garantiitööd teostada Tellijaga kokkulepitud aja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga sarnaste tööde võimalikult kiireks teostamiseks tavapäraselt vajaliku aja jooksul. Kiireloomulised Töö kasutamist segavad puudused tuleb likvideerida koheselt. Töövõtja kannab kõik garantiitööde tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.
Garantiiperioodi kestel teostatakse ülevaatusi üks kord aastas tähtajaga 30. juuni. Garantiiülevaatusel fikseeritud puudused tuleb likvideerida ühe kuu jooksul garantiiülevaatuse teostamisest, kui ei lepita kokku teisiti. Töövõtja puudumine garantiiülevaatusest ei takista ülevaatuse läbiviimist.
21. INFOSÜSTEEMID
Teetööde infosüsteemide kasutamine Projekti raames:
On kasutusel ☒ Ei ole kasutusel ☐
Infosüsteemis teostatav tegevus:
Tegvuste eest vastutaja:
Bauhub – dokumendihaldus
Projektijuht objektil
Remato – Töömaa haldus
Projektijuht objektil
CDE keskkond - Trimble Connect
Finantseerija tagab keskkonna, mida Töövõtja kasutab andmete (aruannete, dokumentide, ajakavade, arvutustabelite jms), mudelite (BIM, 3D, 4D, 5D, 6D) ja jooniste haldamiseks.

22. KVALITEEDI TAGAMISE PLAANI TÄIENDAMINE
Kvaliteediplaani koostamise ja ajakohastamise eest vastutab Kvaliteedijuht. Kvaliteedi tagamise plaani täiendatakse vajadusel objekti tööde tegemise käigus. Tehtud täiendustest teavitatakse Tellijat ja Omanikujärelevalve. Kvaliteedi tagamise plaani ja selle muudatused kinnitab Omanikujärelevalve.
23. REKLAMATSIOONID
Tööde teostamisest tingitud ja Töövõtjat puudutavad kahjunõuded lahendab Töövõtja. Projekti sisust ja projektlahendustest ning maaküsimustest tulenevad probleemid lahendab nende ilmnemisel Tellija. Kolmandate osapooltega seotud põhjendatud kaebustele reageeritakse esimesel võimalusel ning rakendatakse korrigeerivaid tegevusi. Reklamatsioonid fikseeritakse ehitustööde päevikus.

LISA 1. Projekti kontaktisikud
LISA 2. Riskianalüüs
LISA 3. Töövõtja vastutusmaatriks
LISA 4. Keskkonnategevuskava
LISA 5. Tööohutusplaan
LISA 6. Rail Baltica vorm „Ehitusobjekti tööohutuse üldkontroll“
LISA 7. Täitedokumentatsiooni kaustade loetelu
LISA 8. Kõrvalekallete aruanne ehk mittevastavuste akt
LISA 9. Tööetapikohased töökirjeldused
LISA 10. BIM rakenduskava
LISA 11. Mittevastavuste ja paranduste register
LISA 12. Mõõte- ja katseseadmete register
LISA 13. Projekti kvaliteedi tagamise plaan ja teostusaruanne
LISA 14. Töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnahoiualase ühistegevuse kokkulepe
LISA 15. Projekteerimise kaustapuu



BIM RAKENDUSKAVA

ÜLDANDMED

TÖÖVÕTJA NIMI
INF Infra OÜ
TELLIJA
OÜ Rail Baltic Estonia
LEPINGU NIMETUS
RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD LÕIGUL KANGRU-SAKU
Töövõtja projektijuht
Kristjan Toome
BIM vastutav spetsialist
Eno Lints
Tellija projektijuht
Jan Minski
Koostatud
19.12.2024


KVALITEEDIPLAANI ALLKIRJASTAJAD
Töövõtja projektijuht
Tellija projektijuht
Kristjan Toome
Jan Minski
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)


BIM vastutav spetsialist

Eno Lints

(allkirjastatud digitaalselt)




BIM RAKENDUSKAVA MUUDATUSED
Ver:
Kuupäev:
Dokumendi staatus:
Koostanud
Kontrollinud
Heaks kiitnud
Vastu võetud
001
29/11/2024
Esitatud
Eno Lints



002
12/02/2025
Täiendatud vastavalt tellija märkustele (03.02.2025)
Eno Lints
























Sisukord
1. BIM RAKENDUSKAVA (BEP) 4
1.1. Eessõna 4
2. Projekti puudutav teave 4
3. Akronüümid ja lühendid 4
4. Viited 5
5. Standardid, koodeksid ja eeskirjad 6
6. Projekti kontaktisikud 6
7. BIM meeskonna peamised kontaktisikud 6
8. Insenertehnilise BIMi juhtivad võtmeisikud 7
9. Peamised projekti vahe-eesmärgid ja dokumendi uuendamine CDE keskkonnas. 7
10. Rollid ja kohustused 8
11. BIM kasutusjuhtumid 9
12. Tarkvara versioonid 11
13. Vahetusvormingud 11
14. Detailsusaste 12
15. Projekti koostöösüsteemid, ühtsed andmekeskkonnad ja elektrooniliste andmete haldus 13
16. Turvalisus ja juurdepääs suhtevõrgule, levitamisõigus 14
17. Failide nimetamise reeglid 15
18. Mõõtmete järjepidevus 16
19. Uuringute strateegia 16
20. Geolokatsioon ja koordinaatsüsteem 16
21. Töömahtude väljavõte ja jälgimine 16
22. Andmehalduse strateegia 17
23. Valdkondadevaheline koordineerimine 17
24. Välise mudeli integreerimine 17
25. Konfliktide kontrollimine 17
26. 2D jooniste strateegia 17
27. Valdkondadevahelise projekti läbivaatus 17
28. Tööde progressi jälgimisstrateegia 17
29. Teostus project 18
30. Üleandmine 18
31. Kvaliteedi tagamine 18
32. Lisad 18
32.1. Task Information Delivery Plan (TIDP) 18
32.2. Master Information Delivery Plan (MIDP) 18


1. BIM RAKENDUSKAVA (BEP)
Alljärgnev annab projekti kohta üldise ülevaatliku info koos töövoogude kirjelduste, rollide jaotuse ja eesmärkidega. Ühtlasi on välja toodud võtmeisikud, kes on kaasatud osalema teabevahetuses ja täpsustatud mudeli detailsust asjakohastel elementidel.
1.1. Eessõna
BEPis on loetletud kokkulepitud eesmärgid kohustuste, õigeaegse esitamise, teabevahetuse, korduskasutuse ja Tellijatele lõpliku üleandmise kohta. Samuti on siin loetletud kõik kokkulepitud elemendid, millele on osutatud dokumendis „Ehitusinformatsiooni haldamise tööandjate teabenõuded“.
2. Projekti puudutav teave
Allpool on välja toodud üldine informatsioon projekti kohta.
Nimetus
Kirjeldus
Projekti nimi
Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustööd lõigul Kangru-Saku
Projekti aadress
Saku vald, Harju maakond
Projekti number
Põhitrass Kangru-Saku: RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW0600
Projekti kirjeldus
Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustööd lõigul Kangru-Saku (PK 0+000 – PK 8+650)
Projekti etapp
(Vastavalt BIM juhendile)
Põhiprojekt (MD), Tööprojekt (DTD) ja Teostus (CO)
BEP on kohaldatav järgmistes valdkondades: raudtee muldkeha, rajatised, teed, vesi-kanal ja maaparandus, tehnovõrkud ning gaas.
3. Akronüümid ja lühendid
Lühend
Tähendus
AD4
Varaandmete määratluste dokument (AD4)
AIM
Varade informatsiooni mudel
AIR
Vara infonõuded
AR
Vararegister
BCF
BIM koostöövorming
BEP
BIM rakenduskava
BIM
Mudelprojekteerimine
BOQ
Töömahtude loetelu
CDE
Ühtne andmekeskkond
EIR/TS
Tööandja infonõuded ja tehniline kirjeldus
GIS
Geograafiline infosüsteem
IFC
Industry Foundation Classes
IP
Intellektuaalne omand
LOD
Detailsustase
LoG
Geomeetrilise täpsuse tase
LoI
Informatsiooni tase
MEP
Mehaaniline, elektri- ja torustikusüsteem
MEPF
Mehaaniline, elektri-, torustiku- ja tuletõrjesüsteem
MIDP
Info esitamise peakava
PI
Kutsekindlustus
PIM
Projekti informatsiooni mudel
QAQC
Kvaliteedi tagamine ja kvaliteedikontroll
QC
Kvaliteedikontroll
QTO
Mahuväljavõtted
RB
Rail Baltica
TIDP
Ülesandepõhine info esitamise kava
VCR
Virtuaalne ehituse ülevaatus
VDC
Virtuaalne projekti ehitus
VDR
Virtuaalne projekti ülevaatus
WBS
Tööjaotuse struktuur
WCS
World Coordinate System
WMS
Web Map Service


4. Viited
• BIM juhend (RBEE-RBE-MAN-BIM-00002)
• BIM EIR (RBEE-RBE-MAN-BIM-00001)
• BIM CDE juhend (RBEE-RBE-MAN-VDC-00003)
• CAD-Standardid (RBEE-RBE-MAN-BIM-00004)
• Kodifitseerimine ja andmehaldus (RBEE-RBE-MAN-BIM-00005)
• BIM objektide atribuutide maatriks (BIM_Attributes_Matrix_Building; BIM_Attributes_Matrix_Infra)
• BIM ObjectID & TypeNr maatriks (BIM_ObjectID_TypeNr_Building; BIM_ObjectID_TypeNr_Infra)
• BIM objektide LoG maatriks (BIM_Objects_LoG_Matrix_Building; BIM_Objects_LoG_Matrix_Infra)
• BIM objektide LOD maatriks (BIM_Objects_LOD_Matrix)
• BEP alusvorm (RBEE-RBE-TPL-BIM-BEPTemplate)
• TIDP alusvorm (RBDG-TPL-014-0103_TIDPTemplate_en_et)
• MIDP alusvorm (RBDG-TPL-015-0103_MIDPTemplate_en_et)
• BIM esitusaruande alusvorm (RBDG-TPL-020-0101_BIMDeliveryReportTemplate)
• QAQC CAD/BIM kontrollnimekirja aruande alusvorm (RBDG-TPL-022-0101_QaQcBimCadTemplate)
• Konfliktide kontrolli aruande alusvorm (RBDG-TPL-023-0101_ClashCheckReportTemplate)
• QEX alusvorm (RBDG-TPL-017-0103_QEXTemplate_en_et)
• QTO alusvorm (RBDG-TPL-018-0103_QTOTemplate_en_et)
• Andmete kogumi alusvorm (RBDG-TPL-021-0101_DataDropTemplate)
• Metaandmete alusvorm (BIM_MetaData_Template)
• Failide nimetamise tavad (EE_DS1_File_naming_conventions; EE_DS2_File_naming_conventions; EE_DS3_File_naming_conventions)
5. Standardid, koodeksid ja eeskirjad
• ISO/DIS 19650-1.2 Organisation of information about construction works -- Information management using building information modelling -- Part 1: Concepts and principles
• ISO/DIS 19650-2.2 Organisation of information about construction works -- Information management using building information modelling -- Part 2: Delivery phase of the assets
• PAS 1192-2:2013 Infohalduse spetsifikatsioon ehitusprojektide kapitaliseerimise/üleandmise etapis mudelprojekteerimise kasutamisega.
• PAS 1192-3:2014 Infohalduse spetsifikatsioon ehitusprojektide käitamise etapis mudelprojekteerimise kasutamisega.
• PAS 1192-4:2014 Informatsiooni kogumise alane koostöö.
• PAS 1192-5:2015 Specification for security-minded building information modelling, digital built environments and smart asset management.
• BEPi koostamisel on abiks juhend CEN/TR 17654:2021 BIM rakenduskavade (BEP) ja infovahetuse nõuete (EIR) Euroopa tasandil juurutamise juhend standardite ISO 19650-1 ja -2 põhjal.
6. Projekti kontaktisikud
Roll
Nimi
E-post
Projektijuht
Kristjan Toome/
INF Infra OÜ
[email protected]
Projekteerimise projektijuht
Andres Brakmann / Skepast&Puhkim OÜ
[email protected]
Üldobjektijuht
Martin Eelmaa /
INF Infra OÜ
[email protected]
Silla ehituse objektijuht
Peter Kaine /
INF Infra OÜ
[email protected]
BIM koordinaator
Eno Lints /
Skepast&Puhkim OÜ
[email protected]
Vastutav rajatiste projekteerija
Margo Märdin / Skepast&Puhkim OÜ
[email protected]
Vastutav rajatiste projekteerija
Marika Stokkeby /
Skeleton OÜ
[email protected]
Vastutav teede projekteerija
Elian Remmelkoor / Skepast&Puhkim OÜ
[email protected]
Vastutav vesi-kanal ja maaparanduse projekteerija
Kairi Juurik /
Reaalprojekt OÜ
[email protected]
Vastutav tehnovõrkude (elekter, side, valgustus)
projekteerija
Peeter Turnau /
Reaalprojekt OÜ
[email protected]
Vastutav gaasi
projekteerija
Igor Krupenski /
HeatConsult OÜ
[email protected]
7. BIM meeskonna peamised kontaktisikud
Roll (pakett)
Nimetus
e-post
BIM koordinaator
Eno Lints
[email protected]
8. Insenertehnilise BIMi juhtivad võtmeisikud
Roll (pakett)
Nimetus
e-post
Teede osa BIM modelleerija
Patrik Virkus
[email protected]
Rajatiste osa BIM modelleerija
Margo Märdin
[email protected]
Rajatiste osa BIM modelleerija
Marika Stokkeby
[email protected]
Vesi-kanal ja maaparanduse osa BIM modelleerija
Kairi Juurik
[email protected]
Tehnovõrkude (elekter, side, valgustus) BIM modelleerija
Peeter Turnau
[email protected]
Gaasi BIM modelleerija
Igor Krupenski
[email protected]

9. Peamised projekti vahe-eesmärgid ja dokumendi uuendamine CDE keskkonnas.
Järgmine tabel võtab kokku käesoleva projekti vahetähtajad, mis on seotud teabe edastamisega projekti jooksul.
Vahetähtaja kirjeldus
Kuupäev
Tööprojekti mudel
Detailed Technical Design Model
*
Teostusprojekt / -mudel
As-Built Model
Märts 2028
* - Esmased projektlahendused kooskõlastatakse 6 kuu jooksul.
Eelnevas tabelis on välja toodud ainult peamised vahetähtajad. Detailne projekti ajakava ja koostööplaan lepitakse projektimeeskonnaga BIM rakenduskava väliselt kokku.
Erinevad projektiosad laetakse kliendi CDE keskkond vastavalt järgnevale tabelile üles.
Distsipliin / Pakett / Alampakett
Dokumendid / Mudelid
Vastutaja
Kuupäev / Sagedus / Vahe-eesmärk
Rajatiste projektide osad
Konstruktsioonide mudelid
Margo Märdin
1 kord kuus
Rajatiste projektide osad
Konstruktsioonide mudelid
Marika Stokkeby
1 kord kuus
Teede projektide osad
Teede osade mudelid
Elian Remmelkoor
1 kord kuus
Vesi-kanal ja maaparanduse projektide osad
Vesi-kanal ja maaparanduse osade mudelid
Kairi Juurik
1 kord kuus
Tehnovõrkude (elekter, side, valgustus) projektide osad
Tehnovõrkude (elekter, side, valgustus) osade mudelid
Peeter Turnau
1 kord kuus
Gaasi projektide osad
Gaasi osade mudelid
Igor Krupenski
1 kord kuus

Raudtee on jagatud kolmeks lõiguks järgnvalt:
Lõik 1 on PK 0+00 – 2+00,
Lõik 2 PK 2+00-6+00
Lõik 3 PK 6+00-8+65
Teiste projektiosade jaotamine toimub tööde käigus.
10. Rollid ja kohustused
Roll
Vastutaja
Ülesanne / vastutus
Projekteerimise projektijuht
Andres Brakmann
• korraldab ja koordineerib projektimeeskonna tööd
• koostab projekti ajagraafiku ja jälgib selles püsimist
• jälgib projekti kui terviku vastavust tellija nõetele ja eesmärkidele
BIM koordinaator
Eno Lints
• regulaarne koondmudeli koostamine, uuendamine ja nõuetele vastavuse kontroll
• mudelite vastuolude koosolekute korraldamine ja juhtimine
• BIM rakenduskava elluviimise kontro

Rajatiste projektiosade vastutaja
Margo Märdin
• eriala mudelite koostamine
• mudelite valdkonna sisene kvaliteedikontroll
• staadiumile vastava ehitusprojekti koostamine
Rajatiste projektiosade vastutaja
Marika Stokkeby
•
Teede projektiosade vastutaja
Elian Remmelkoor
•
Vesi-kanal ja maaparanduse projektiosade vastutaja
Kairi Juurik
•
Tehnovõrkude (elekter, side, valgustus) projektiosade vastutaja
Peeter Turnau
•


11. BIM kasutusjuhtumid
Peamised BIM kasutusmallid mis kohalduvad antud projektis on toodud järgmises tabelis
Projekti etapp

Töömaa uuringud (sisendandmetena)
Projekteerimine(koostöö)
Insener-tehniline analüüs
2D joonis ja ajakava loomine loomine)
Liidestamise haldus (konfliktide kontroll)
Interaktiivsed projekti ülevaatused
Konstruktsiooni detailiseerumine tööjoonised)
Kvaliteedikontroll
Visualiseerimised
Etapiviisi ja ehituse järjestikuse modelleerimise simulatsioonid (4D)
Tööde käigu jälgimine
Mahuarvutused (5D)
Müüja varustuse esildised
Liitreaalsus ja virtuaalne reaalsus
Digitaalne lahendus
Teostusdokumentatsioon
Opereerimise ja hoolduse informatsioon
Töömaa uuringud
(vastavalt lepingule)
Site Investigations

















Väärtuspõhine
Alternatiivide võrdlus
Value Engineering

















Põhiprojekt
Master Design
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x

x





Tehniline tööprojekt
Detailed Technical Design
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x




Ehitus
Construction
x
x

x
x
x
x
x

x
x
x
x


x

Teostusprojekt
As-Built

x

x


x
x



x
x


x
x
Ekspluatatsioon
Operation



















Tuginedes eelnevale BIM kasutusmallide tabelile, mis kohaldub käesolevas projektis on järgnevalt välja toodud detailsem lühikirjeldus kuidas BIM kasutusmalle antud projektis rakendatakse:
Töömaa uuringud (sisendandmetena)
Täiendavaid uuringuid ei teostada. Uuringud on põhiprojektis lahendatud piisavas mahus.
Projekteerimine(koostöö)
Projekti aluseks on Tellija projekti dokumentasioon (Ehituse töövõtulepingu lisa 5). Tellija edastab Töövõtjale põhiprojekti materjaid/mudelid. Kaasaarvatud native failid.
Projekt koosneb järgnevatest eriosadest – raudtee, rajatised, teed, vajalikud tehnovõrgud ja Luige kohalik peatus. Igat osa projekteerib vastav spetsialist.
Insener-tehniline analüüs
Kandekonstruktsioonide arvutusmudeli koostamine ning tulemuste võrdlus / analüüs
2D joonis ja ajakava loomine
Koordineeritud mudelitest väljastatakse 2D joonised
Liidestamise haldus (konfliktide kontroll)
Mudelitele teostatakse regulaarselt vastuolude kontrolli Navisworks Manage tarkvaraga
Interaktiivsed projekti ülevaatused
Mudelpõhise projekti ülevaatust teostatakse jooksvalt mudelprojekteerimise käigus
Konstruktsiooni detailiseerumine
Ehituse tööjoonised koostatakse mudelprojekteerimise järel (kui konfliktide kontroll on tehtud) vastava eriosa projekteerija poolt
Kvaliteedikontroll
Kvaliteeti kontrollitakse jooksvalt – mudeli kvaliteet, eriosade kokku sobivuse kvaliteet, tööjooniste kvaliteet
Visualiseerimised
Koostatakse tehnilised visualiseeringud projektlahenduste paremaks edasi andmiseks
Etapijaotus ja ehituse järjestamise simulatsioonid (4D)
Ehitusjärjekorra visualiseerimiseks koostatakse vajadusel 4D mudel
Mahuarvutused (5D)
Mudelitest väljastatakse vajadusel mahutabelid
Teostusdokumentatsioon
Ehitusaegsed muudatused viiakse sisse tööprojekti ja väljastatakse teostusmudel
Müüja varustuse esildised
Töövõtja kasutab projektis ette antud nõuetega materjale. Materjalid kooskõlastatakse enne materjali kasutamist tellija/järelevalvega
12. Tarkvara versioonid
Projekteerimismeeskondade poolt kasutatavad CAD/BIM-tarkvarad, sealhulgas lisandmoodulid ja versioonid on toodud järgnevas tabelis:
Firma nimi
Konstruktsiooni osa
CAD/BIM tarkvara
Versioon
Formaat
Kommentaar
Skepast&Puhkim OÜ
Teede projektid, raudtee muldkeha
Civil 3D
2024
.dwg
.ifc
.landXML

Skepast&Puhkim OÜ
Rajatised
Civil 3D
Revit
2024
2024
.dwg
.rvt
.ifc

Skeleton OÜ
Rajatised
Revit
2025
.dwg
.rvt
.ifc

Reaalprojekt OÜ
Vesi-kanal ja maaparandus
Civil 3D
2022
.dwg
.ifc

Skepast&Puhkim OÜ
Konfliktide kontroll (Clash Checks)
Navisworks Manage
2024
.nwc
.nwd

Reaalprojekt OÜ
Tehnovõrgud (elekter, side, valgustus)
Civil 3D
2022
.dwg
.ifc

Heatconsult OÜ
Tehnovõrgud (Gaas)
Civil 3D
2025
.dwg
.ifc


Ükski osapool ei tohi muuta tarkvara või selle versiooni ilma BIM koordinaatori ja Tellija eelneva nõusolekuta. Kõiki osapooli teavitatakse tarkvara või selle versiooni uuendamisest vähemalt üks kuu ette. See annab osapooltele võimaluse arutada ja testida uuendust enne selle rakendamist. Trimble Connect keskkonnas InProcess kausta 000-MO_Model alamkaustas hoitakse alati kõige värskemaid mudeleid. See annab võimaluse Trimble Connect keskkonnas vaadata kõigi distsipliinide IFC mudeleid korraga.
13. Vahetusvormingud
Kokkulepitud failiformaadid dokumentide, mudelite, jooniste jagamisel on toodud järgnevas tabelis:

DWG
DGN
IFC2x3
RVT
NWC/NWD
I-MODEL
PDF
XLSX
LandXML
Muu
Mudelid
X

X
X




x

Koondmudel




x





Joonised
X





X



Lõplike jooniste formaat
X


x


X



Graafikud või arvutustabelid







X

Microsoft project
Dokumendid






X
X

.docx
14. Detailsusaste
Põhi- ja tööprojektide koostamisel lähtub Töövõtja Lepingu Eritingimuste Lisas 2 toodud geomeetria ja infosisu nõuetest - „BIM_Objects_LoG_Matrix_Infra ; BIM_ObjectID_TypeNr_Infra.xlsx ; BIM_Attributes_Matrix_Infra.xlsx ; EE_DS1_File_naming_conventions“.
Tööprojektid (sh BIM mudelid), mis ei ole seotud 1435 raudteega ja asetsevad 1435 raudtee piirkonnast väljas (avalikud teed, maaparandussüsteemid, tehnovõrgud jne) koostakse vastavalt BIM Infra juhendile va järgnevatele erisustele:
• Tööprojekte ei tõlgita inglise keelde (va mudelid, kus nõutud infosisu on ainult inglise keelne).
• Tööprojekti mudelite detailsusaste on väiksem. Detailsusaste on vähemalt LoG 300 (nt raudbetooni armatuuri ei mudeldata). Mudelite vaheliste konfliktide (clash) tolerantsid vastavad LoG 400. Mudelite põhjal peab olema võimalik kontrollida kululoendis toodud mõõdetavate tööde mahte. Mudelite põhjal peab olema võimalik määrata kaevete, täidete, korduvkasutatavate pinnaste, betooni, armatuuri ja muude terasdetailide mahte.
• Ei koostata QEX QTO, QaQcBimCadTemplate, BIMDeliveryReportTemplate tabeleid.

Tööprojektid (sh BIM mudelid), mis ei ole seotud 1435 raudteega kuid ristuvad 1435 raudteega (viaduktid, maaparandussüsteemid, tehnovõrgud jne) ja ei mõjuta 1435 raudtee ohutust ja opereerimist, koostatakse vastavalt BIM Infra juhendile va järgmistele erisustele:
• Tööprojekti mudelite detailsusaste on väiksem. Detailsusaste on vähemalt LoG 300 (nt raudbetooni armatuuri ei mudeldata). Mudelite vaheliste konfliktide (clash) tolerantsid vastavad LoG 400. Mudelite põhjal peab olema võimalik kontrollida kululoendis toodud mõõdetavate tööde mahte. Mudelite põhjal peab olema võimalik määrata kaevete, täidete, korduvkasutatavate pinnaste, betooni, armatuuri ja muude terasdetailide mahte.
• Ei koostata QEX QTO, QaQcBimCadTemplate, BIMDeliveryReportTemplate tabeleid.
• Kaitseekraan ja betoonkonstruktsioonide välised maanduspaigaldise osad mudeldatakse täielikult BIM Infra juhendi nõuete järgi.

Mudeli elementide infosisusse on sisestatud kõik nõutud parameetrid vastavalt LoI nõudele. Kuid kõik parameetrid ei pruugi kohanduda kõikidele elementidele. Kui parameeter ei ole elemendile asjakohane, määratakse infosisuks N/A. Näiteks atribuutide tabelis on konstruktsiooni detailidele nõutud parameeter „RBR-Phase_Demolished“, kuid antud parameeter ei kohaldu uuele konstruktsiooni elementidele.
Erisused:
• IFC eksport Civil3D tarkvarast ei võimalda eksportida liiklusmärke nende orginaal disainiga (värviga). IFC mudelis liiklusmärkide värvus on vale. Native (.dwg) failis on disain ning värvilahendus korrektne. IFC mudelis on infosisus konkreetselt välja toodud, mis märgiga on tegu.
• Markeeringut ei mudeldata.
• Liiklusmärkide, tähispostide ja piirete puhul ei mudeldata avasid katete või täidete kihtidesse.
• Revit tarkvara ei võimalda eksportida kõiki elemente assemblytena. Näiteks piirded, kaitseekraanid. IFC ekspordil võib juhtuda, et elemendid ei jää oma kohale, kui element on assemblytena seotud. Vaatame ning fikseerime iga olukorra eraldi.
15. Projekti koostöösüsteemid, ühtsed andmekeskkonnad ja elektrooniliste andmete haldus
Tellija, Rail Baltic Estonia OÜ (RBE), kasutab võrgupõhist projektipanka, milleks on Trimble Connect. Tellija projektipanka on võimaldatud juurdepääs kõigile selleks vajalikele isikutele (Peatükk 14 all olev tabel). Projekteerijad mudeldavad osamudeleid ning esitavad need kontrolliks BIM-koordinaatorile. BIM-koordinaator võtab kõik eriosade mudelid ning laeb need tellijale ülesse Trimble Connecti projektipanka vastavatesse kaustadesse. Tekkinud koondmudel ning osamudelid on nähtavad igale projektipanga liikmele.
Samuti ka tööprojekti ning teostusdokumentatsiooni esitamine ja kooskõlastamine käib tellija projektipangas Trimble Connectis. Projekteerijate poolt esitatud, BIM-koordinaatori poolt kontrollitud mudelid ja projekteerimise projektijuhi poolt heaks kiidetud projektdokumentatsiooni laeb BIM-koordinaator ülesse tellijale ülevaatamiseks Trimble Connecti, kasutades selleks Rail Baltica OÜ poolt ette antud nõuetekohast kaustastruktuuri.

Firma nimi
Lahendus / keskkond
Võrk
Andmebaas
Valdkond
Kommentaar
Rail Baltic Estonia OÜ
Trimble Connect
Avalik



INF Infra OÜ
Trimble Connect
Avalik




Kaustade struktuur Trimble Connectis on määratud BIM_CDE_Manuali punktis 3.2.
Trimble Connectis kasutatav kaustastruktuur on oluline, et tagada korrektne failide haldamine ja esitlemine projekti eri osapoolte vahel. Esimese tasandi jaotus koosneb kahest põhikaustast: "00-Submission" ja "01-InProcess". "00-Submission" kausta laaditakse kõik Tellijale ametlikult esitatavad materjalid, sealhulgas lõplikud mudelid ja dokumendid, mis on ülevaatamiseks ja heakskiitmiseks valmis. "01-InProcess" kaust on mõeldud projekti tööprotsessi jaoks.
Alamkaustade nimetamine ja liigendus toimub vastavalt hankelepingu Lisa 2 all olevas DS2_File_naming_conventions.xlsx failis „ACTIVITY & DISCIPLINE CODE“ lehel olevale infole.
Projekteerijad esitavad materjalid allolevas näites toodud süsteemi alusel, peakausta nimi on töös oleva projektiosa Volsys tunnus.

16. Turvalisus ja juurdepääs suhtevõrgule, levitamisõigus
Firma nimi
Volitatud haldaja
Volitused
(üleslaadimine, allalaadimine, muutmine, juurdepääs/levitamine)
INF Infra OÜ
projektijuht
Kristjan Toome
[email protected]
Üleslaadimine, allalaadimine, muutmine
Skepast&Puhkim OÜ
projekteerimise projektijuht
Andres Brakmann
[email protected]
Üleslaadimine, allalaadimine, muutmine
INF Infra OÜ
üldobjektijuht
Martin Eelmaa
[email protected]
Üleslaadimine, allalaadimine, muutmine
SKEPAST&PUHKIM OÜ
BIM koordinaator
Eno Lints
[email protected]
Üleslaadimine, allalaadimine, muutmine
Skepast&Puhkim OÜ
vastutav rajatiste projekteerija
Margo Märdin
[email protected]
Üleslaadimine, allalaadimine, muutmine
Skepast&Puhkim OÜ
vastutav teede projekteerija
Elian Remmelkoor
[email protected]
Üleslaadimine, allalaadimine, muutmine
Reaalprojekt OÜ
vastutav vesi-kanal ja maaparanduse projekteerija
Kairi Juurik
Üleslaadimine, allalaadimine, muutmine
Reaalprojekt OÜ
vastutav tehnovõrkude (elekter, side, valgustus) projekteerija
Peeter Turnau
Üleslaadimine, allalaadimine, muutmine
HeatConsult OÜ
gaasi vastutav projekteerija
Igor Krupenski
Üleslaadimine, allalaadimine, muutmine


17. Failide nimetamise reeglid
Failide nimed konstrueeritakse vastavalt dokumentidele:
EE_DS1_File_naming_conventions
EE_DS2_File_naming_conventions
EE_DS3_File_naming_conventions
Näidis:
Projekti nimi
_
Algataja/
Tarnija/
Töövõtja
_
Süsteem / Tsoon
_
Asukoht
_
Dokumendi tüüp
_
Valdkonna kood
_
Proj. Etapp
_
Konstruk-tsiooni
ID number
_
Faili nimi
Projekti ID
-
Jaotise ID
-
Alajaotise ID

Algataja
lühend

Süsteem
-
Tsoon

Asukoha kood

Dokumendi tüübi lühend

RBR-kood
-
Kohalik kood

Proj. Etapi lühend




RBDTD-EE
-
DS2
-
DPS2
_
INF
_
RW0600
-
ZZ
_
ZZZZ
_
IF
_
TR
-
TS
_
DTD
_
000001

Model
RBDTD-EE
-
DS2
-
DPS2
_
INF
_
BR0143
-
ZZ
_
0004
_
IF
_
BR
-
TS
_
DTD
_
000001

Model
RBDTD-EE
-
DS2
-
DPS2
_
INF
_
BR0146
-
ZZ
_
0004
_
IF
_
BR
-
TS
_
DTD
_
000001

Model
RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW0600-ZZ_ZZZZ_IF_TR-TS_DTD_000001_Model
RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_BR0143-ZZ_0004_IF_BR-TS_DTD_000001_Model
RBDTD-EE-DS2-DPS2_INF_RW0600-ZZ_0004_IF_BR-TS_DTD_000001_Model


18. Mõõtmete järjepidevus
Projektis kasutatavad mõõtühikud on toodud järgnevas tabelis:
Projekti osa
Millimeetrid
Meetrid
Kraadid
Radiaanid
Päripäeva
Loendur
Rajatise mudel
X
X
X

X

Rajatis joonised
X



X

Teemudel

X
X

X

Tee joonised

X


X

Koondmudel

X
X

X

19. Uuringute strateegia
Uuringu meetod
Tellijale esitatav failiformaat
Native failiformaat
Survey origin
Kommentaar
Geodeetiline mõõdistamine
PDF, DWG, LandXML
DWG
Teostusmõõdistused teostatakse kõigile töödele ning vormistatakse vastavad teostusjoonised. Teostusmõõdistused (joonised) antakse lõplikult üle digitaalsel andmekandjal koos täitedokumentatsiooniga dwg (nõudmisel ka dgn formaadis) ja pdf formaadis ning 3D pinnamudelid LandXML formaadis. Teostusmõõdistused ja joonised vastavad „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (MTM 14.04.2016 määrus nr 34).

20. Geolokatsioon ja koordinaatsüsteem
Mudel
Koordinaatide süsteem
Kõrgussüsteem
Idasuunaline (m)
Põhjasuunaline
(m)
Kõrgus (z)
Asimuut
Kõik mudelid
L-EST97
EH2000
-
-
-
-
21. Töömahtude väljavõte ja jälgimine
Töömahtude esitamise vajadusel võetakse mahud otse vastavast BIM mudelist. Mudelite mahtude esitamiseks kasutatakse „RBDG-TPL-017-0103_QEXTemplate“ ja „RBDG-TPL-018-0103_QTOTemplate“ alusvorme. Mahud võetakse otse originaal mudelist. Peamised mahud võrreldakse esitatud BIM mudelite erinevates versioonides, vajadusel selgitatakse erinevuste põhjuseid ning kooskõlastatakse need.
Vastavalt Teetööde tehnilisele kirjeldusele ei esitata Tellijale QEX, QTO, QaQc ning BIMDeliveryReport dokumente vastavalt peatükis 14 välja toodud erisustele.
22. Andmehalduse strateegia
Iga objekt kodifitseeritakse selle kvalifitseerimiseks atribuutide hulgaga. See informatsioon on mitmekesine ning võib objekti määratleda, kirjeldada või viidata nõudele või klassifitseerimissüsteemile seoses erinevate eesmärkidega, näiteks geomeetria, ehituse etapid, keskkonnanõuded, finantsprognoos, identifitseerimis-, analüütilised- või kasutusandmed.
Kogu see informatsioon ei sisaldu BIM objektis kohe projekti alguses, seetõttu täidetakse mõned väljad projekti edasistes etappides. Selle määrab igal etapil informatsiooni tase. Tööprojekti (DTD) infosisu tase on ettenähtud LOI 400.
Teostusmudeli üldiseks infosisu tasemeks on LOI 500. Erisusega, 1435 raudteega mitte seotud ehitiste, mis asetsevad 1435 raudtee piirkonnast väljas (sh avalikud teed, maaparandussüsteemid, tehnorajatised jne), osadele eraldi teostusmudeleid ei koostata. Piisab korrektsest tööprojekti mudelist, mis esitatakse teostusmudelina.
Informatsiooni tasemetele vastavad parameetrid on määratud „BIM_Attributes_Matrix_Infra“ tabelis.
23. Valdkondadevaheline koordineerimine
BIM koordinaator vastutab, et projekti liikmed jagavad mudeleid võrdluse eesmärgil regulaarselt, vähemalt kord kuus (peatükk 9 tabel). Vajadusel tehakse operatiivselt töökoosolekuid, mille käigus jagatakse ära mudelite piirialadel tööde teostamise täpsus ja vastutus.
24. Välise mudeli integreerimine
Mudelite koostamisel jälgitakse, et välised võrdlusmudelid integreeritakse põhimudelisse viisil, et need ei koorma põhimudelit üle, mõjutades minimaalselt. Iga reaalmaailma objekt sisaldub ainult ühes BIM mudelis ning neid andmeid ei dubleerita. Võrdlusmudeleid muudab ainult selle omanik. Kõik mudelid on geolokaliseeritud.
25. Konfliktide kontrollimine
Mudeli elementide omavaheline geomeetriliste konfliktide kontroll teostatakse Navisworks Manage programmiga. Navisworks Manage-is analüüsitakse osamudelite omavahelist sobivust vastavate ristumiskontrolli reeglite abil. Lisaks teostatakse kontroll ka juba eelnevalt ehitatud ja tulevikus ehitatavate etappide kokkusobivuse osas. Geomeetriliste konfliktide tuvastamisel teavitatakse osamudelite koostajaid probleemist, mille järel tuleb projekteerijatel vead likvideerida. Võimalike konfliktide aktsepteerimine otsustatakse koostöös Tellijaga.
Konfliktide tolerantsid on välja toodud hanke lisa BIM dokumendis „RBEE-RBE-MAN-BIM-00001“, peatükis 14 „ Järjepidevuse kontroll“.
26. 2D jooniste strateegia
Kõik joonised ja nendega seotud andmed järgivad standardeid või ettenähtud vorminguid vastavalt Rail Baltica nõuetele. Erandina võib järgida eraldi kokku lepitud nõudeid. 2D joonistel kajastatakse elementidel Object_ID või Type_nr parmeetrit. Olenevalt elemendi distsipliinist.
27. Valdkondadevahelise projekti läbivaatus
BIM Koordinaator juhib kogu üldist valdkondade vahelist BIM koostöö protsessi, järgides BIM juhendi nõudeid ja soovitusi. Kõik projekti osapooled peavad tagama BEP dokumendi kohase nõutava BIM andmete taseme. Koordineerimis protsessis jälgitakse „Ehitusinformatsiooni haldamise (BIM) juhendi“ punktis 15.3.3 toodud ülesandeid.
28. Tööde progressi jälgimisstrateegia
Ehitaja teostab tööd vastavalt tööprojektile. Kui mingi ehitustöö või -etapp on lõpetatud, siis tehakse geodeedi poolt teostusmõõdistus ning uuendatakse mudelit (tööprojekti mudel tehakse ümber teostuse mudeliks). Juhul, kui geomeetrilised hälbed on tolerantside piirides, siis uuendatakse mudelis ainult infosisu vastavalt nõutud tasemele.
Eelnevalt kirjeldatud tagab, et tööde vaheetappide ajal on võimalik võrrelda tehtud tööd projektlahendusega ning samaaegselt teha koos tööde valmimisega ka valmis teostusmudel. Teostusmudeli kaudu on võimalik teistel projekti osapooltel hinnata tööde valmidust.
Teostusdokumentatsiooni täidetakse jooksvalt „01 – InProcess“ kaustas. Kui ehitaja esitab 3D teostusmudeli Tellijale/Omanikujärelevalvele kontrolliks, siis kopeeritakse „01 – InProcess“ kausta sisu ümber „00 – Submission“ kausta sarnaselt töörpojekti esitamise loogikale (kuupäevaga kaust; V_1, V_2, V_3 jne....). Tellija lisab konkreetse versiooni kausta CRS tabeli sarnaselt nagu tööprojekti esitamise puhul. CRS tabelisse tulevad kommentaarid/vastused täidetakse/lahendatakse järgmise teostusmudeli esitamise versiooniga. Teostusmudeli andmesisu lingid viidatakse InProcessi Construction and AsBuilt kausta. Mudelid esitatakse jooksvalt kontrolliks Submissionisse, kuid lingid viitavad kuni projekti lõpuni InProcessis olevasse teostusmudeli kogumise kaustadesse.
29. Teostus project
Teostusjooniste koostamisel lähtub Töövõtja Lepingu Eritingimuste Lisas 2 toodud geomeetria ja infosisu nõuetest - „BIM_Objects_LoG_Matrix_Infra ; BIM_ObjectID_TypeNr_Infra.xlsx ; BIM_Attributes_Matrix_Infra.xlsx ; EE_DS1_File_naming_conventions“. Detailsusaste vastavalt nõuetele kuni LoG 500. Teostusjooniste infosisu tase on ettenähtud vastavalt nõuetele kuni LOI 500.
30. Üleandmine
Projekti töös olevad materjalid hoitakse Trimble keskkonna vastava projekti “In Process” kaustas. Seal olevad dokumendid on aluseks jooksvate küsimuste lahendamiseks ja töökoosolekute korraldamiseks. Kui projekt on valminud, siis edastatakse see Tellijale üle vaatamiseks, lisades kogu dokumentatsiooni “Submission” kausta koos üleandmise kuupäevaga, lisana kaasas BIM dokumendid (BIMDeliveryReport, DataDrop, QaQcBimCad, ClashCheckreport ning Metadata tabel). Tellija annab oma tagasiside kokkulepitud aja jooksul. Tellija poolt esitatakse töövõtjale tagasiside kommentaarid Trimble Connectis CRS tabeliga. CRS tabeli lisab Tellija esitatud tööprojekti versiooni kausta. Töövõtjal on aega kokkulepitud aeg, et need kommentaarid parandada, vastata Tellija märkustele ning uuesti projektiosa tellijale esitada. Kogu see protsess kordub, kuni tellijal ei ole enam märkusi esitatud projektiosa kohta.
Ehitusega seotud dokumendid (tööde aktid, ehituspäevikud, saatelehed jms) hoitakse tööde ajal Bauhubis. Projekti lõppedes annab Ehituse projektijuht kõik need dokumendid mälupulgal Tellijale või teeb need muud moodi kättesaadavaks.
31. Kvaliteedi tagamine
Lähtutakse põhimõttest, et nõuetekohane kvaliteedikontroll tagab vigadeta mudeli ja kliendipoolse rahulolu. Kvaliteedikontroll on pidev protsess, mis koosneb enesekontrollist (rakendab iga meeskonna liige ise), visuaalsest kontrollist (iga meeskonna liige ja täiendavalt BIM koordinaator vastava mudeli osas), andmete kontrollist (BIM koordinaatori vastutusala) ja standardite kontrollist (BIM koordinaatori vastutusala).
Lisaks eelnevale on üks osa ka konfliktide kontroll (vastutab BIM koordinaator). Seda ei teostata pidevalt, vaid siis, kui erinevad mudeli osad on piisavas mahus valmis. Kontroll teostatakse eraldi tarkvaraga.
32. Lisad
32.1. Task Information Delivery Plan (TIDP)
Projekti vastava alamprojekti kausta lisatakse projektiosa TIDP dokument vastavalt “TIDP-template-RB” vormistusele.

32.2. Master Information Delivery Plan (MIDP)
Projekti “General” kausta lisatakse kogu projekti MIDP dokument vastavalt “MIDP-template-RB” vormistusele.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
29.1.

Lisa 13. Projekti kvaliteedi tagamise plaan ja teostusaruanne
Projekt/töö: 
 
Koostaja: 
 
Tellija: 
 
Kuupäev: 
 
Koosolek nr: 
 

Töö etapp 
Tööetapikohane töö- ja kvaliteediplaan 
Tehn. tööplaan/ ohtliku töö plaan 
Alltöövõtja koostatud kval. plaan 
Tööetapi alustuskoosolek 
Alltöövõtu vastuvõtu kontroll 
Töö kval. dok 
Materjali kval. dok 
Mõõtmised aruannete vahelisel perioodil 
Avastatud hälbed aruannete vahelisel perioodil 
Kval. mõõtmisi tehtud kokku 
 
Tolerantside ületusi kokku 

plaan 
kp 
plaan 
kp 
plaan 
kp 
plaan 
Teost. kp 
plaan 
Teost. kp 
plaan 
plaan 
tk 
tk 
tk 
tk 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING KESKKONNAHOIUALASE ÜHISTEGEVUSE KOKKULEPE
Ühisel Ehitusobjektil: „EHITUSOBJEKTI NIMETUS”

Partner 1 ja Partner 2 (edaspidi üksi „Kokkuleppe Pool“ või koos „Kokkuleppe Pooled“), sõlmisid töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnahoiualase (edaspidi „TTO ja KH“) ühistegevuse kokkuleppe (edaspidi „Kokkulepe“) järgnevas:
1. Ühisel Ehitusobjektil juhib ning korraldab TTO ja KH alast ühistegevust Partner 1 (edaspidi „Koordineeriv Ettevõte“), mida esindavad selle poolt nimetatud TTO ja KH koordinaator(id), töökeskkonna spetsialist(id) ja/või muud selleks volitatud spetsialistid;
2. Ühisel Ehitusobjektil allub Partner 2 (edaspidi „Allutatud Ettevõte“) oma TTO ja KH tegevuses Koordineeriva Ettevõttele ja selle nimel TTO ja KH alast ühistegevust korraldava ja ohjava Koordinaatori juhtimisele;
3. Ühisel Ehitusobjektil töötavad ka käesoleva Kokkuleppe Pooleks mitte olevad, aga siiski Ühise Ehitusobjekti ehitustegevusse kaasatud teised ettevõtted (edaspidi „Kaasatud Ettevõte“), millega sõlmitakse Koordineeriva Ettevõtte poolt analoogsed TTO ja KH alased ühistegevuse kokkulepped;
4. Kokkuleppe Pooled järgivad ja juhinduvad oma ühises ja ka individuaalses tegevuses kõikidest kohalduvast Eesti Vabariigi TTO ja KH alastest õigusaktidest, milleks on eelkõige, aga mitte ainult:
a. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;
b. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses;
c. Muinsuskaitseseadus
d. Looduskaitseseadus
e. Jäätmeseadus
f. Ehitusobjekti asukoha Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse ja heakorra eeskirjad
g. Seadme ohutuse seadus
h. Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded
5. Kokkuleppe Pooled lähtuvad tööde teostamisel Ühise Ehitusobjekti kohta Koordineeriva Ettevõtte poolt täitmiseks kinnitatud TTO ja KH alastest juhendavatest ja korraldavatest dokumentidest, milleks võivad olla näiteks tööohutusplaan, ühise ehitusobjekti töösisekorraeeskiri, töökeskkonna riskianalüüsid ja riskihinnangud, Koordineeriva Ettevõtte TTO ja KH poliitika kirjeldus, tööde teostamise protseduurid, aga ka tööohutuse, tuleohutuse ja elektriohutuse juhendid ning muud sarnase suunitluse ja sisuga dokumendid, mille igaühe täielikul või osalisel puudumisel on Kokkuleppe Poolel kohustus rakendada omal algatusel vastavat individuaalselt välja töötatud nõuete ja juhiste kogumit;
6. Kui Kokkuleppe ühe Poole esindaja juhendab isiklikult Kokkuleppe teise Poole esindajat või Kaasatud Ettevõtte esindaja juhendab isiklikult Kokkuleppe Poole esindajat, siis juhendatud isik on kohustatud vähemalt samaväärse mahu ja samasisulise juhendamise läbi viima enda poolt esindatava ettevõtte töötajatele ja selle otseses alluvuses töötavale renditööjõule;
7. Koordineeriva Ettevõtte, Allutatud Ettevõtte ja/või Kaasatud Ettevõtte vahel kirjalikult edastatud juhendav dokumentatsioon loetakse ettevõtete vahel toimunud juhendamiseks (edaspidi „Kirjalik Juhendamine“) kui juhendavate dokumentide üleandmine on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või muul viisil tõendatav;
8. Kirjalikult juhendatav ettevõte loetakse professionaalse turuosalisena pädevaks ise hindama Kirjaliku Juhendamise piisavust ja edastatava info arusaadavust;
9. Kirjaliku Juhendamise puhul jääb juhendatavale ettevõttele õigus saada ja juhendavale ettevõttele kohustus anda juhendatava ettevõtte esindaja kirjalikul nõudel täiendavaid selgitusi ja juhendamist lisaks Kirjalikule Juhendamisele;
10. Kokkuleppe Pooled kannavad enda tegevusega kaasnevad ning Kokkuleppe täitmisest tulenevad kulud ise, kui ei ole teisiti kokku lepitud;
11. Kokkuleppe Pooled lepivad kokku, et iga tööandja (Pool Ettevõttena) ise korraldab ja tagab eelkõige nende enda töötajatele turvalise töökeskkonna oma enda vahenditest ning vastutab ise õiguslikele ja muudele kohalduvatele nõuetele vastamise eest oma töötajate ja nende tegevuse osas;
12. Kokkuleppe Pooled tagavad enda vahenditest, omal initsiatiivil ja iseseisvalt, et nende töötajad ja vahetus alluvuses töötav renditööjõud on TTO ja KH alal asja- ja ajakohaselt juhendatud, nende tervislik seisund on teostatavatele töödele ja töökeskkonnale sobiv ning objektil ei saa tööle asuda töötjad, kes ei ole läbinud vajalikku TTO ja KH alast juhendamist ja/või kelle tervislik seisund ei võimalda ohutut töötamist;
13. Kokkuleppe Pooled tagavad ja korraldavad enda vahenditest, omal initsiatiivil ja iseseisvalt enda töötajate ja enda vahetus alluvuses töötava renditööjõu varustatuse kohaste ja vajalike töökorras isikukaitsevahenditega (edaspidi „IKV“), kohase tööriietuse ja turvajalatsitega;
14. Kokkuleppe Pooled tagavad enda vahenditest, omal initsiatiivil ja iseseisvalt enda töötajate ja enda vahetus alluvuses töötava renditööjõu varustatuse kohaste esmaabivahenditega, esmaste tulekustutusvahenditega, hooldatud olmeruumidega ja joogiveega, kui ei ole kokku lepitud teisiti;
15. Kokkuleppe Pooled kohustuvad enda vahenditest, omal algatusel, iseseisvalt ja dokumentaalselt registreerima ning arvet pidama enda töötajate ja enda vahetus alluvuses töötava renditööjõu TTO ja KH alase juhendamiste, IKV-ite, tööriiete ning turvajalatsite väljastamise kohta ning kontrollima nende nõuetekohast kasutamist;
16. Kokkuleppe Pooled tagavad enda poolt läbi viidud TTO ja KH alase juhendamiste ning väljastatud IKV kohta peetavale dokumentaalsele arvepidamisele igal ajal juurdepääsu, kontrollimise ja väljavõtete tegemise võimaluse järelevalvet teostavatele ametkondadele;
17. Allutatud Ettevõte tagab enda poolt läbiviidud TTO ja KH alase juhendamiste ja väljastatud IKV kohta peetavale dokumentaalsele arvepidamisele igal ajal juurdepääsu, kontrollimise ning väljavõtete tegemise võimaluse Koordineeriva Ettevõtte Koordinaatorile või volitatud esindajale;
18. Kokkuleppe Pool on kohustatud enda vahenditest, omal algatusel ja iseseisvalt läbi viima enda poolt teostatavate tööde osas asja- ning ajakohase töökeskkonna riskianalüüsi ja süstemaatiliselt teostama töökeskkonna sisekontrolli ning teavitama nende tulemustest teist Kokkuleppe Poolt;
19. Kokkuleppe Pool on kohustatud enda vahenditele tuginedes, omal algatusel ja iseseisvalt tuvastama enda töövõtu poolt mõjutatud looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kaitstavad väärtused, rakendama nende kaitsmiseks vajalikke meetmeid ja hankima kooskõlastused ja järelevalve toimingu osutamine kommunikatsioonide valdajatelt, kui kokku ei ole lepitud teisiti.
20. Kokkuleppe Pool jäätmetekitajana on kohustatud Ühisel Ehitusobjektil enda vahenditele tuginedes, omal algatusel ja iseseisvalt tagama jäätmete liigiti kogumise ning keskkonnaohutu vaheladustamise jäätmekonteineritesse ning jäätmekäitlejale üleandmise vastavalt kohalduvatele õiguslikele nõuetele, kui kokku ei ole lepitud teisiti.
21. Iga vahetu tööülesande täitja on igakordselt enne töö alustamist ja ka töö tegemise ajal kohustatud kontrollima iseseisvalt ja omal algatusel ning olema tööülesande täitmise ajal jätkuvalt veendunud tehtava töö ohutuses nii talle endale kui ka teistele isikutele ja keskkonnale, kasutama töötamisel kõige ohutumaid võimalikke töövõtteid ja üksnes kontrollitud ning töökorras töövahendeid ja IKV-eid;
22. Iga töötaja on kohustatud töös hoidma ja rakendama ning Koordinaatoriga kooskõlastamata mitte muutma TTO ja KH plaaniga ettenähtud või hetke olukorrast tulenevalt vajalikke ja kohaseid ning töökorras ühiskaitsevahendeid, ohualade tähistust, ohutusmärgistust, kaitsepiirdeid ja mistahes teisi kaitsemeetmeid;
23. Kõik töötamise käigus tehtud ühiskaitsevahendite, ohualade tähistuse, ohutusmärgistuse, kaitsepiirdete ning teiste kaitsemeetmete muudatused tuleb esimesel võimalusel algsel kujul taastada või tööde käigus muutunud olukorrale vastavalt kohandatuna uuesti paigaldada isikutel, kes algset olukorda muutsid;
24. Igaüks on kohustatud veenduma, et tema enda edastatud korraldused ja märguanded (suusõnalised, kirjalikud, visuaalsed ja helilised signaalid) on teistele ning teistelt saadud korraldused ja märguanded talle endale üheselt arusaadavad ja mõistetavad;
25. Allutatud Ettevõte on kohustatud Koordineerivat Ettevõtet teavitama enda alltöövõtjatest ja nende kavandatud esmakordse tööle asumise ajast Ühisel Ehitusobjektil, et Koordineeriv Ettevõtte saaks sõlmida Allutatud Ettevõtte alltöövõtjaga otse TTO ja KH alase ühistegevuse kokkuleppe, kui sellist otsekokkulepet peetakse Ühise Ehitusobjekti TTO ja KH alase tegevuse efektiivse koordineerimise huvides vajalikuks;
26. Juhul kui Koordineeriv Ettevõte ei pea vajalikuks sõlmida otse Allutatud Ettevõtte alltöövõtjaga TTO ja KH alast ühistegevuse kokkulepet, siis Allutatud Ettevõte on kohustatud oma enda alltöövõtjatega sõlmima käesoleva TTO ja KH alase ühistegevuse kokkuleppega analoogse ja vähemalt samaväärselt reguleeritud TTO ja KH alase ühistegevuse kokkuleppe ning teavitama Koordinaatorit sellise kokkuleppe sõlmimisest ja enda alltöövõtja faktilisest tööle asumisest Ühisel Ehitusobjektil;
27. Kui Allutatud Ettevõtte jätab Koordineeriva Ettevõtja oma alltöövõtja olemasolust teavitamata ja/või ei sõlmi ka ise oma alltöövõtjaga TTO ja KH alast ühistegevuse kokkulepet, siis sellise alltöövõtja töölised loetakse käesoleva Kokkuleppe kontekstis Allutatud Ettevõtte renditööjõuks;
28. Kokkuleppe Pooled juhivad ise omal algatusel ja enda vahenditele tuginedes oma enda töötajate ja enda vahetus alluvuses töötava renditööjõu tegevust nende tööfrondil;
29. Mõlemad Kokkuleppe Pooled kannavad täit ja mitteedasiantavat vastutust iseenda ja enda töötajate ning enda vahetus alluvuses töötava renditööjõu süülise TTO ja KH alase tegevuse ja tegevusetuse ning käesoleva kokkuleppe mittetäitmise ja ohutusnõuete eiramise eest;
30. Kokkuleppe kontekstis loetakse Ühiseks Ehitusplatsiks ka reaalselt ehitusobjektilt eemale jäävaid lokaalseid ajutisi tootmisbaase, kus töötavad koos vähemalt kahe ettevõtte töötajad, kui sellise koos töötamise eesmärk on suunatud eelpool viidatud ehitusobjekti töövõtulepingu täitmisele;
31. Kokkuleppe kontekstis loetakse Ühiseks Ehitusplatsiks ka reaalselt ehitusobjektilt eemale jäävaid lokaalseid ajutisi ehitusmaterjalide ja jäätmete laoplatse ning ka ajutisi ehitisi, kui nende eesmärk on suunatud eelpool viidatud ehitusobjekti töövõtulepingu täitmisele;
32. Kokkuleppe Pooled nimetavad ja edastavad teisele Kokkuleppe Poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enda poolsete TTO ja KH alaste volitatud esindajate ja vastutavate isikute nimed koos nende kontaktandmetega ja kohustavad kirjalikult teavitama ka muudatustest selles isikute ringis;
33. Käesolev kokkulepe allkirjastatakse eelistatavalt digitaalselt, et varustada see allkirjastamise hetke tõendava ajatempliga või dateeritakse igal lehel käsitsi.
34. Kokkuleppe jõustub allkirjastamise hetkest ning rakendub hetkest, millal toimub Allutatud Ettevõtte esmakordne tööle asumine käesolevas Kokkuleppes nimetatud Ühisel Ehitusobjektil peale Kokkuleppe allkirjastamist;
35. Kokkuleppe asendab kõiki varasemaid Poolte vahel Ühise Ehitusobjekti kohta sõlmitud töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnahoiu alased ühistegevuse kokkulepped, kui sellised on olemas.

LISA 1. Projekti kontaktisikud


KONTAKTANDMETE KOONDTABEL


Ehitusobjekti nimetus:
RAIL BALTICA HARJUMAA PÕHITRASSI RAUDTEETARISTU III ETAPI EHITUSTÖÖD
Alguskuupäev 11.11.2024


Lõpukuupäev 11.11.2028

Nimi
Ettevõte
Ametikoht projektis
Telefon
E-post
TELLIJA
Jan Minski
Rail Baltic Estonia OÜ
projektijuht
56 266 918
[email protected]
Priit Sissas
Rail Baltic Estonia OÜ
nooremprojektijuht
53 436 844
[email protected]
OMANIKUJÄRELEVALVE
-









TÖÖVÕTJA
Kristjan Toome
INF Infra OÜ
projektijuht
50 61 241
[email protected]
Martin Pley
INF Infra OÜ
Projektijuht objektil (kvaliteedijuht)
56 884 066
[email protected]
Martin Eelmaa
INF Infra OÜ
üldobjektijuht
50 87 259
[email protected]
Peter Kaine
INF Infra OÜ
Rajatiste projektijuht (silla ehituse objektijuht)
52 74 816
[email protected]
Mihkel Sinisalu
INF Infra OÜ
Rajatiste abiprojektijuht (silla ehituse abiobjektijuht)
59 115 593
[email protected]
Andres Brakmann
Skepast&Puhkim OÜ
projekteerimise projektijuht
56 566 721
[email protected]
Margo Märdin
Skepast&Puhkim OÜ
vastutav rajatiste projekteerija
55 647 571
[email protected]
Elian Remmelkoor
Skepast&Puhkim OÜ
vastutav teede projekteerija

[email protected]
Eno Lints
Skepast&Puhkim OÜ
töövõtja BIM vastutav spetsialist
51 906 083
[email protected]
Aleksei Kapletski
EG Ehitus OÜ
diplomeeritud elektriinsener
51 29 356
[email protected]
Kairi Juurik
Reaalprojekt OÜ
maaparandusspetsialist
56 503 623
[email protected]
Silver Riismaa
Inf Engineering OÜ
töövõtja töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator
53 801 509
[email protected]
Denis Muraško
TREV-2 Grupp AS
Töövõtja raudteesüsteemi ohutusspetsialist
51 26 737
[email protected]
Jüri Hion
Skepast&Puhkim OÜ
töövõtja keskkonnaekspert
51 20 924
[email protected]