Arvamuse küsimine Keskkonnaametilt (Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise kalanduslik eeluuring)

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/4328

Arvamuse küsimine Keskkonnaametilt (Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade

taastamise kalanduslik eeluuring)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 toel läbi kalade kudetingimuste ja jõeliste elupaikade

parandamist Eesti jõgedes.

RMK alustab koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise eeluuringuid Viru alamvesikonda

kuuluval Pühajõel (VEE1067000) ja sinna suubuvatel vooluveekogudel Mägara ojal

(VEE1067800), Vasavere (VEE1067700) ning Kose (VEE1067300) jõel.

Eeluuringute lähteülesanne on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: LÜ OBJ 2643 Pühajõe koelmualade

ja jõeliste elupaikade taastamise kalanduslik eeluuring.pdf

RMK soovib Keskkonnaametilt Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise

ihtüoloogilise eeluuringu lähteülesande dokumendi kohta arvamust ja vajadusel tingimusi, mida

eeluuringu täitmisel silmas pidada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annabel Runnel

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1. LÜ OBJ 2643 Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise kalanduslik

eeluuring.pdf

+372 56 83 3177 [email protected]

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 2643

Lähteülesande ID: 4466

Eeluuringu nimi: Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise kalanduslik eeluuring

Töögrupp: Veekogude eeluuringute koostamine

Väärtuse seisund: Pühajõgi (VEE1067000)on Viru alamvesikonda kuuluv jõgi, asub Ida-Virumaa

territooriumil. Jõe lähe asub Kukrusemõisa lähedal, jõgi suubub Soome lahte Toila linna kohal. Jõe

pikkus on Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel 32,8 km, tähtsamad lisajõed on Kose (Rausvere) jõgi,

Vasavere jõgi ja Mägara oja. Enamik jõest paikneb Kirde-Eesti lavamaal, lühike suudme-eelne osa

Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõe veepinna abs. kõrgus on lähtel 52,5 m ja suudmes 0 m ning

keskmine lang 1,9 m/km. Lang on suurim jõe alamjooksul, kus viimasel 9,5 km-l on jõe keskmine

lang 3,5 m/km. Erakordselt suure languga on seejuures jõe viimased kolm suudme-eelset km

(keskmine lang 6,2 m/km).

Pühajõel asub üks pais Pühajõgi (PAIS012470), teised paisud on hävinud/lammutatud staatuses

(Lagedi, Oru, Pühajõe, Pühajõgi II). PAIS012470 ei ole 2013. aasta inventuuri alusel kaladele oluline

rändetakistus. CleanEST projekti raames teostatud Viru alamvesikonnas asuvate rändetakistuste

inventuuri alusel on siiski raskesti ületatav ka Pühajõgi II pais, kuid meriforelli seisukohast ei ole

tegemist prioriteetse paisuga (peamised taastootmisalad jäävad jõe alamjooksule).

Pühajõgi_1 veekogum on 2023. aasta seisundihindamise alusel kesises seisundis, põhjuseks varasem

reostamine, Jõhvi heitveed, jõesängi muutmine, looduslik surve on koprapaisud. Pühajõgi_2 kogum

(alates Kose jõest suudmeni) samuti kesises seisundis, põhjuseks varasemast reostus, Jõhvi heitveed,

kolme suletud kaevanduse (Ahtme, Tammiku ja kaevandus 2) isevoolsete väljalaskmete vesi.

Veekogum [1067300_1] Kose on 2022. aasta seisuga kesises ökoloogilises seisundis. Kuni 1990.

aastate lõpuni oli Pühajõgi üks Eesti kõige reostunumaid jõgesid (asulate reosvesi, kaevandused,

põllumajandus). 2010. a. läbi viidud uuringutel (viide järgmises lõigus) ei leitud jõe kesk- ja

alamjooksul ühtki otsest reostuskollet, kuid niitrohevetikate paigutine vohamine valgusele avatud

jõelõikudes viitas eutrofeerumisega seotud probleemide olemasolule. Väga tõenäoliselt on jõe

keskjooksul olevatesse muda setetesse akumuleerunud suur hulk jääkreostust.

Varasemalt on Pühajõe seisundit ja elupaigalist väärtust hinnatud/uuritud 2010. aastal meriforelli

jõgesid hõlmava uuringu raames eesmärgiga saada tervikülevaade meriforelli praegusest olukorrast

jõgedes (Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud

rehabilitatsioonimeetmed. Töövõtuleping nr 4-1.1/129, täitjad EMÜ, TÜ Eesti Mereinstituut ja MTÜ

Trulling). Jõgi käidi suudmest alates kuni Jõhvi linna kirde-servani (ca 18 km) kogu ulatuses läbi.

Lõigus Oru pargi maastikukaitsealast kuni Mägara oja suudmeni on Pühajõgi kaitstav Pühajõe

hoiualana. Jõgi on kaitse alla kudemis ja elupaigana lõigus Voka teeristi juures asuvast Tallinn–Narva

maantee sillast suubumiseni merre (KLO3002571) keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73

"Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" alusel.

Lõik 0,2-2,9 km suudmest (alamjooksu sillast kuni 0,6 km Pühajõe mnt sillast ülesvoolu) on 2010.

uuringu andmetel hinnatud väga heaks või hea kvaliteediga aladeks ja kvaliteet forelli sigimis- ja

noorjärkude kasvualana on väga kõrge. Pühajõe sillast ülesvoolu aeglasema vooluga liivapõhjaliste

jõelõikude osakaal suureneb, jõgi omandab lõiguti potamaalse ilma. Jõgi voolab endiselt sügavas

metsaste kallastega orus. Forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualasid esineb selles jõeosas lõiguti.

Kõige pikem (240 m)ja parema kvaliteediga lõik jaab Pühajõe kiriku taha.

6,5…9,1 km suudmest (Kiusaare kohalt Tallinn – Narva mnt sillani) on suure languga ja

kärestikurohke ala. Kärestikud ja kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga lõigud moodustavad 2/3

jõelõigu kogupikkusest.

Tallinna – Narva maantee sillast ülesvoolu on jõgi praktiliselt kogu ulatuses potamaalset tüüpi

– aeglasevooluline ja liiva-mudapõhjaline. Rausvere jõe suudmest (14,2 km suudmest) ülesvoolu jaab

Pühajõgi madalvee ajal

veevaeseks.

Kõik meriforelli võimalikud sigimis- ja noorjärkude kasvualad jäävad jõe alamjooksule Tallinn –

Narva mnt Voka teeristi sillast allavoolu (0,2 – 9,1 km suudmest). Jõe keskjooks võib elupaigaks

sobida üksikutele vanematele forellidele, kuid sigimis- ja noorjärkude kasvualadeks sobilikud kohad

seal toonase uuringu kohaselt puuduvad. Jõe taastootmispotentsiaal hinnati uuringute käigus kuni 3000

laskujale aastas.

Pühajõkke suubub 5 veekogu:

Jöördi oja (VEE1067100), Kose jõgi (ka Rausvere jõgi) (VEE1067300), Mägara oja (VEE1067800),

Ruunoja (VEE1067200), Vasavere (Voka) jõgi (VEE1067700). Pühajõe lisajõgedest ja ojadest

inventeeriti 2010. aastal osaliselt Mägara oja, Rausvere (Kose) jõgi, ning Vasavere jõgi.

1) Mägara oja

Mägara oja alamjooks suudmest kuni Toila kraavi suudmeni (2,7 km) on looduslikus sängis, sealt

ülesvoolu on oja säng süvendatud-õgvendatud. Oja suudmeelme osa on suure languga ja kärestikuline,

seal paikneb ka kolme suurema astmega joastik, mis on kaladele püsiv ületamatu rändetõke.

2010. aasta uuringut ajal oli oja alamjooksu rikutud – oja suudme-eelset osa oli süvendatud ning

kallastelt võetud ehituspaasi. Forellile sobilikud sigimis- ja noorjarkude kasvualad asuvad Mägara oja

alamjooksul, suudmeeelsesosas allpool joastikku lõigus 0 – 220 m suudmest. Rikutud ojasängi

elupaigaline kvaliteet tuleks taastada.

2) Vasavere jõgi

Jõgi on kogu ulatuses sirges süvendatud sängis, kaldad on enamasti madalad ning soised või metsased.

Voka teest ülesvoolu on Vasavere jõgi maaparandussüsteemi eesvool. Inimasustus jõe ümbruses

puudub, kuid jõe ja selle valgala vahetusse lähedusse jäävad mitmed turbarabad ja kaevandused. Jõkke

suubub arvukalt maaparanduskraave, kuid täpne ülevaade sellest missugustel kraavidel on jõe

veevarustusel suurem osatähtsus, puudub. Jõe sängis oli uuringute ajal vesi olemas, kuid vool puudus.

Põhjalikumaid uuringuid jõel 2010. aastal läbi ei viidud, kuna meriforellile peeti seda ebasobivaks

sigimispaigaks.

3) Rausvere (Kose) jõgi

Kose jõe valgala veerežiimi on tänaseks inimese poolt oluliselt muudetud ning veerežiim sõltub

eelkõige põhjavee tasemest allmaakaevandatud aladel, kus allmaakaevandatud alade mõjul on Kose

jõgi ülemjooksul (kuni Tammiku kaevanduse väljavooluni) suurema osa aastast kuiv ning suubumisel

Pühajõkke koosneb Kose jõe vesi vähemalt 90% ulatuses Tammiku ja Ahtme isevoolsete

väljalaskmete põhjaveest. Tammiku isevoolse väljalasu kraav on valdavalt ritraalne ning kivise

põhjaga. Kraav võiks pakkuda potentsiaalseid kudemispaiku lõhelistele, kuid see tuleks puhastada

prügist ja koprapaisudest. Alamjooksul on Kose jõgi valdavalt sirgendatud ning arvel eesvooluna, vesi

on tänu isevoolsetele väljalaskudele aastaringselt külm, sest allmaakaevandatud ala isevoolse

väljalaskme vesi iseloomustab nii konkreetse kaevanduse territooriumi ülemise põhjaveekihi vett kui

ka veega täitunud naaberkaevandustest lisanduvat põhjavett. Sirgendamised ning muutused

veerežiimis (vooluhulk on oluliselt suurenenud peale isevoolsete väljalaskude avamist) on kaasa

toonud ka olukorra, kus kiire veevool põhjustab kallaste erodeerumist ning veekogu põhja setetega

täitumist. Kuna meriforelli elu- ja sigimispaigaks jõgi toonase hinnangu alusel ei sobinud, siis

põhjalikumaid uuringuid jõel 2010. aastal läbi ei viidud.

LIFE IP CleanEST projekti tegevuse C.7.2 raames läbi viidud kalastiku seisundi hindamisel 2021.

aastal Kose jõe koormuste uuringu raames1 tuvastati Kose jõe püükidel jõeforelli esinemine ning anti

soovitused jõe kalastikulise seisundi parandamiseks (täiendavate koelmualade loomine suurema

languga aladele, kus aastaringselt on vesi; elupaikade mitmekesistamine; looklevuse suurendamine;

sootide ühendamine). Kose jõgi on temperatuurilt suhteliselt jahe ning sellest tulenevalt forellile ja

hapnikunõudlikele liikidele hea potentsiaaliga. 2022. aastal korrastati maaparandussüsteemide

rekonstrueerimise projekti raames RMK poolt Kose jõgi alates Jõhvi kraavist kuni Sanniku jõeni, sh

rekonstrueeriti truup (XY: 6585113; 698829).

4) Jöördi

Tegu on 1.1 km pikkuse kraaviga, kuhu suubub kaevanduse veelase.

5) Ruunoja

Tegu on 1.5 km pikkuse kraaviga.

Tööde detailne kirjeldus:

Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise eeluuringu eesmärk on ihtüoloogiliste uuringute

käigus välja selgitada Pühajõe ja suubuvate vooluveekogude elupaikade seisund ning tuvastada

vajadus ja võimalused nende füüsilise kvaliteedi tõstmiseks selleks, et parandada kalade ja muu vee-

elustiku elupaikasid.

Eeluuringud tuleb teostada järgmistes veekogudes:

1. Pühajõgi

2. Mägara oja alamjooks kuni Aluoja astanguteni.

3. Kose (Rausvere) jõgi ja sinna suubuv Tammiku kaevanduse väljalasu kraav (suubumiskoht xy:

6583389; 698314). Võtta arvesse LIFE IP CleanEST 2021. aasta uuringu raames kogutud info.

4. Vasavere

Eeluuringute käigus tuleb:

- Inventeerida forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualad, need kaardistada ning hinnata nende

kvaliteeti ja taastootmispotentsiaali;

- viia läbi katsepüügid eesmärgiga kirjeldada jõe kalastiku liigilist koosseisu, arvukust,

vanuselist struktuuri ja levikut:

- hinnata jõe elupaigalist väärtust kaladele, vee-suurselgrootutele ning makrofüütidele;

- tuvastada võimalikud seni registreerimata rändetakistused ning kopra tegevusalad;

- kõigi rändetakistuste puhul hinnata nende olulisust rändetakistusena kõigile kalaliikidele ning

vajadusel pakkuda välja võimalused rändetingimuste parandamiseks;

- selgitada välja olulisemad probleemid ja ohutegurid, täpsustada seni teadaolevate ohutegurite

ja probleemide hetkeseisukorda;

- vastavalt eeluuringute tulemustele tuleb määratleda taastamismeetmed/parendusettepanekud;

- hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus inventeeritud

liikidele (sh kaitsealustele liikidele);

1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur. 2021. Kiviõli kaevanduse kraavi ning Kose jõe

koormuste uuring (C.7.2). Tallinn.

- välitööde tulemusena leitud kaitsealuste liikide leiukohad vormistatakse EELIS andmebaasi

esitamiseks vastava tabeliformaadi kohaselt, mis on allalaetav aadressilt:

https://keskkonnaamet.ee/media/1250/download;

- anda soovitused järelseireks peale võimalike tervendamistööde lõppemist.

Eeluuringute läbiviimisest teavitatakse kõiki asjassepuutuvaid osapooli, kellelt küsitakse vajadusel

kooskõlastusi ja arvamusi, et olulised seisukohad ja kaalutlused oleksid arvesse võetud.

Katsepüükide jaoks on vaja taotleda eripüügiload vastavalt kehtestatud õigusaktidele.

Sigimis- ja kasvualade inventeerimine ja kaardistamine

Viia läbi välitööd, mille käigus tuleb läbi käia kõik uuritavad vooluveekogud. Seejuures tuleb hinnata

veekogu väärtust kalade elu- ja sigimispaigana ning inventeerida lõhelistele sobilikud olemasolevad ja

potentsiaalsed koelmu- ja noorjärkude kasvualad.

Koelmu- ja noorjärkude kasvualade puhul tuleb mõõta nende pikkus ja pindala, määrata algus- ja lõpu

koordinaadid ning teha fotod.

Iga koelmuala tuleb hinnata vastavalt kvaliteedile, lähtudes 4-astmelisest metoodikast, kus:

• AA – väga hea kvaliteediga ala (vähemalt 80 samasuvist isendit või 20 kaheaastast laskujat

100 m2 kohta);

• A – hea kvaliteediga ala (vähemalt 40 samasuvist isendit või 10 kaheaastast laskujat 100 m2

kohta);

• B – rahuldava kvaliteediga ala (vähemalt 20 samasuvist isendit või 5 kaheaastast laskujat 100

m2 kohta);

• C – kesise kvaliteediga ala (vähemalt 8 samasuvist isendit või 2 kaheaastast laskujat 100 m2

kohta).

Hinnangu andmisel tuleb lähtuda jõelõigu hüdromorfoloogiast, kusjuures soodsaimaks tuleb hinnata

suurema languga kärestikulised lõigud, kus on piisavalt nii kudepesadeks sobilikke kohti kui ka

varjepaiku ning kus võib eeldada forelli noorjärkude arvukat esinemist. Halvimaks hinnata mõõduka

vooluga valdavalt lausliivase põhjaga lõigud, kus võimalikke sigimispaiku on vähe ning kus forelli

noorjärke eelduste kohaselt võib, kuid ei pruugi esineda. Aeglase vooluga sügavama veega savi-muda-

liivase põhjaga jõelõike tuleb lugeda forelli noorjärkudele elupaigana sobimatuteks.

Lisaks tuleb arvesse võtta veetemperatuuri. Vanematele (alates kahesuvistest) forellidele sobivad

allikalised, jaheda ja külma veega jõed elupaigaks praktiliselt kogu ulatuses. Samasuvised noorjärgud

jäävad tavaliselt kärestikele ja kiirevoolulistesse kivise-kruusase põhjaga lõikudesse või laskuvad

nendes veidi allavoolu. Jõgedes, kus maksimaalne vee temperatuur tõuseb suvel üle 18-20º C, esineb

forelli ja selle noorjärke väljaspool kärestikke ja kiirevoolulisi lõike suveperioodil harva. Talvel võivad

sellistes jõgedes vanemad forellid (sh kahesuvised ja –aastased) olla levinud üle kogu jõe, kuid kuna

kärestikke on alati tunduvalt vähem kui aeglase vooluga jõelõike, siis on forelli ja selle noorjärkude

jaoks limiteerivaks just suvised elupaigad kärestikel ja kiirevoolulistel jõelõikudel.

Lisaks tuleb hinnata forelli taastootmispotentsiaali uuritavates vooluveekogudes.

Koelmualad tuleb digitaalselt kaardistada ning esitada .shp formaadis failid koos kõigi vajalike

lisafailide ja atribuuttabeliga, mis sisaldab koelmuala algus- ja lõppkoordinaate, pindala, kvaliteeti ja

lühiiseloomustust.

Katsepüügid

Katsepüükide eesmärk on kirjeldada uuringu all olevate vooluveekogude kalastiku liigilist koosseisu,

vanuselist struktuuri, arvukust, asustustihedust (isendit/100m2) ja levikut.

• Kalastiku katsepüügid tuleb läbi viia lõhelaste noorjärkudele sobilikes noorjärkude liigilise

koosseisu ja arvukuse määramiseks ning kudealade rajamise ja elupaiga mitmekesistamise

asukohtades üldise kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse hindamiseks. Pühajõe I ja II

veekogumis tuleb katsepüüke teha minimaalselt neljas lõigus ehk Pühajõel kokku

minimaalselt 8 katsepüügilõiku, Kose jõel 2 katsepüügilõiku, Mägara ojal ning Vasavere jõel

minimaalselt 1 katsepüügilõik.

• Pühajõe esimesel veekogumil tuleb veekogumist parema ülevaate saamiseks katsepüügid läbi

viia vähemalt kolmes asukohas: ühes lõigus allavoolu Pühajõgi I paisust (PAIS012470), ning

kahes lõigus ülesvoolu Pühajõgi II paisust (PAIS026580): 1) looduslikus sängis lõigul

Pühajõgi II paisust kuni Jõhvi-Uikala maanteeni (xy: 6587249; 694174) ning 2) sirgeks

kaevatud lõigul Jõhvi-Uikala maanteest kuni Kukruse-Uikala teeni (6589009; 691605). Kui

asjakohane, tuleb püügid läbi viia olemasolevate seirekohtade läheduses (Seirejaamad

ülesvoolu SJA7961000 Pühajõgi: Kotinuka ning SJA0470000 Pühajõgi:Kukruse; allavoolu

SJA2945000 Pühajõgi:Toila leerist või SJA1106000 Pühajõgi: Jõhvi "NE" serv). Püügid

eelmainitud lõikudes tuleb läbi viia sellise metoodikaga, mis võimaldab hiljem vajadusel

kalastiku seisundi (JKI) hinnangu anda.

• Katsepüügil tabatud kalad tuleb koguda suuremasse veeanumasse (kasti, paaki). Ca pool tundi

pärast esimese püügi lõppu tuleb teha korduspüük (seirelõik tuleb kaks korda läbi püüda),

mille käigus saadud kalad tuleb koguda teise veeanumasse.

• Katsepüükide käigus tuleb eraldi vaadata ka silmuvastsete olemasolu.

• Katsepüükide asukohad ja lõplik arv kooskõlastatakse Tellijaga, asukohtade valikul peab

silmas pidama võimalust teostada järelseiret (eesmärgiga hinnata taastamistööde

tulemuslikkust, sh kalastiku arvukuse/liigilise koosseisu muutuseid ning forelli taastootmise

muutust). Katsepüügilõikude asukohavalikul arvestatakse ka varasemaid uuringuid ning

püüke.

• Tuleb läbi viia kevadised või sügisesed silmu torbikupüügid Pühajõel ning Kose jõel. Silmu

torbikupüüke Pühajõel tuleb korrata 2018. aastal valminud uuringu2 raames ellu viidud

püükide asukohtades (kolm torbikujada järjekorras suudmest alumine-ülemine torbikujada

XY: 59,42548 ja 27,53175; 59,42080 ja 27,52808; 59,41344 ja 27,52465). Leviku

täpsustamiseks Pühajõel tuleb torbikupüügid läbi viia lisaks ka Pühajõgi I ja II paisudest

ülesvoolu Töövõtja poolt valitud ning Tellijaga kooskõlastatud asukohtades.

• Püügialade osas tuleb esitada nende pikkus ja pindala ning algus- ja lõppkoordinaadid, anda

hinnang püügiala kvaliteedile ja teha püügilõigust fotod.

2 Eesti Loodushoiu Keskus. 2018. Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016-2017. Osa 2: Ojasilmu ja

jõesilmu leviku täpsustamine 2016-2017. Tartu

Jõe elupaigalise väärtuse hindamine

Jõe elupaigalise väärtuse hindamise eesmärk on tuvastada uuringualal degradeerunud jõelõigud, kus

oleks asjakohane viia läbi jõe füüsilise kvaliteedi tõstmiseks taastamistööd või elupaikade

mitmekesistamise tööd.

Välitööde käigus tuleb tuvastada jõelõigud, kus jõe ökoloogiline või hüdromorfoloogiline seisund on

oluliselt inimese tegevuse tõttu halvenenud ning ei täida enam oma looduslikke funktsioone. Näiteks

ei võimalda elada selles paigas looduslikule, heas seisundis vooluveekogule omasel elustikul, ei toeta

veerežiimi loomulikku dünaamikat (nt jõge on süvendatud, sirgendatud, esineb maaparanduse mõju,

hävinud on kaldavööndi taimestik, puuduvad varjepaigad kaladele ja teistele liikidele).

Ühtlasi tuleb välitööde käigus kaardistada ning hinnata rändetakistuste mõju kalade

liikumisvõimalustele piki jõge.

Taastamismeetmete määratlemine

Vastavalt eeluuringute tulemustele tuleb kirjeldada olulisemad probleemid ja ohutegurid ning välja

pakkuda taastamismeetmed Pühajõe ja selle lisajõgede koelmute ja jõeliste elupaikade taastamiseks.

Taastamismeetmete määratlemisel tuleb:

• selgitada välja olulisemad probleemid ja ohutegurid, täpsustada seni teadaolevate ohutegurite

ja probleemide hetkeseisukorda;

• jõelõikude kaupa loetleda põhilised tegevused, mis on vajalikud jõe füüsilise kvaliteedi,

elupaikade ja/või sigimis- ja kasvualade parandamiseks. Parendusettepanekute alla võib mh

kuuluda ka maaparanduse mõjude leevendamine, puhveralade taastamise vajadus, jõe vanasse

sängi suunamine, looklevuse taastamine, juurtega kändude lisamine kallastele jm.;

• planeeritavad tegevused kirjeldada võimalikult detailselt, arvestades seejuures ka ligipääsude

kirjeldamisega tööde alale;

• hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus inventeeritud

(kaitsealustele) liikidele;

• anda soovitused järelseireks peale võimalike taastamistööde lõppemist.

Degradeerunud jõelõigud koos parendustööde ettepanekutega tuleb digitaalselt kaardistada ning

esitada .shp failid koos kõigi vajalike lisafailide ja atribuuttabeliga, mis sisaldab jõelõigu algus- ja

lõppkoordinaate, pindala hektarites (ha).

Lähteülesande koostaja: RMK looduskaitseosakonna veeökoloog Annabel Runnel

Asukohakaardid