Lisa 1 - Enampakkumiste_kord



ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud      
Riigimetsa Majandamise Keskuses.
Kehtib kuni      
Alus AvTS § 35 lg 1 p 12. isikuandmed







JAHIPIDAMISVÕIMALUSTE KASUTAMISE KOKKULEPE nr 3-1.39/2025/XX
Kuressaare jahipiirkond Viidu jahiala

/vastavalt digiallkirja viimasele kuupäevale/


Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, keda esindab metsamajandusosakonna jahinduse peaspetsialist Lauri Ellram, kes tegutseb RMK juhatuse 14.05.2025. a otsusega nr 1-32/88 kinnitatud RMK metsamajandusosakonna põhimääruse alusel, ühelt poolt ja

XXX, keda esindab XXX, edaspidi kasutaja,
XXX, jahitunnistuse number XXX,
XXX, jahitunnistuse number XXX,
XXX, jahitunnistuse number XXX,
Kuressaare jahipiirkonna Viidu jahiala 2025/2026. jahihooaja suurulukite (sõraliste) küttimise lubade eesostuõiguse omandaja, teiselt poolt,
sõlmisid jahipidamise võimaluste realiseerimiseks kokkuleppe, edaspidi kokkulepe, alljärgnevas:

1. Üldtingimused
1.1. Sõralistest suurulukilubade arv soo- ja vanusegruppide lõikes jahihooajal on fikseeritud kokkuleppe lisas 7. Nende eest tasutakse vastavalt RMK metsamajandusosakonna poolt käskkirjaga kehtestatud hinnakirja alusel, mis lisatakse kokkuleppele eraldi failina.
1.2. Väljastatud suur- ja väikeulukiload kehtivad kaardimaterjalil (kokkuleppe lisa 1, kaart dateeritakse kuupäevaliselt) fikseeritud jahipiirkonna jahialal riigimaal ja jahipidamiseks lubatud eraomanike kinnistutel. Jahipiirkonna jahialade piirikirjeldused ja jahindusrajatised on toodud kokkuleppe lisas 2.
1.3. Läbiviidavatel ühisjahtidel kasutatakse kasutaja poolt ainult RMK kehtestatud vormil ühisjahi jahinimekirja (kokkuleppe lisa 3). Ühisjahtide nimekirjad tagastatakse RMK-le koos realiseeritud suurulukilubadega hiljemalt 15 päeva jooksul peale jahi toimumist või suurulukiloa realiseerimist. Realiseerimata jahiload tagastatakse hiljemalt 10 päeva jooksul jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates. Jahinduse spetsialist võtab materjale vastu kuu igal teisel ja neljandal teisipäeval RMK Kihelkonna kontoris aadress Kuuse küla, Saaremaa vald, Saaremaa.
1.4. Kasutaja on kohustatud kütitud sõralisest suuruluki tabamisel ja peale jahiloale vastava tabamismärke tegemist koheselt saatma RMK SMS-keskusesse vastava sõnumi. Kui mobiililevi ei võimalda koheselt sõnumi saatmist (sõnumi saatmine ebaõnnestus), tuleb sõnumi saatmist korrata seni, kuni sõnumikeskusest on saabunud saatjale jahiloa realiseerimist kinnitav vastus. Keelatud on alustada uluki transporti enne sõnumi saatmist. Kütitud suuruluki SMS-sõnumi saatmise ja märgistamise kord on fikseeritud kokkuleppe lisas 4.
1.5. Kasutaja on kohustatud märgistama kütitud sõralisest suuruluki ühekordse märgistuslipikuga vahetult enne uluki transpordivahendile laadimist. Transportimise ajal peab suuruluk olema märgistuslipikuga tähistatud. Märgistuslipiku numbrikombinatsioon peab vastama realiseeritud jahiloa numbrile. Märgistuslipiku võib eemaldada ulukilt tema nahastustamise ajal.
1.6. Jahihooaja viimase kuu alguseks (mitte hiljemalt kui 31. jaanuar 2026) esitab kasutaja RMK jahinduse spetsialistile jahiala kaardi sellel kütitud suurulukite küttimise kohtade ära näitamisega, samuti samal kaardil oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal.
1.7. Kasutaja tagab mõistliku aja jooksul jahiala teedel hukkunud suurulukite koristuse ja utiliseerimise jahinduse spetsialistilt telefonitsi saadud info alusel. Kasutaja telefoninumber on +372 XXXXXXX. 1.8. Jahindusliku seadusandluse muutumisel jätab RMK endale õiguse ühepoolselt muuta käesolevat kokkulepet ja kokkuleppe lisasid, tagamaks muutunud seadusandlusest tulenevate regulatsioonide ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kehtestatud nõuete täitmine.

2. Jahiload
2.1. Jahiluba põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimiseks väljastatakse pärast nende küttimismahu ja –struktuuri kokkuleppimist jahindusnõukogus. Sõralistest suurulukite küttimise load väljastatakse kasutajale arvestades jahieeskirjaga kehtestatud ulukiliigi soolise jahipidamise aegu järgmisteks tähtaegadeks: põder 15. september - 15.detsember, punahirv 15.august – 15. veebruar, metskits 1. juuni – 31. jaanuar, metssiga 01. märts – 28. veebruar. Kasutaja on kohustatud suurulukiload lisas 7 fikseeritud soolises ja vanuselises küttimise mahus välja ostma antud ulukiliigi jahipidamise aja alguseks, v.a. metsseaload, mis tuleb välja osta vähemalt 33% ulatuses 1. septembriks 2025. a ja 100% ulatuses 1. detsembriks 2025. a.
2.2. Sõralistest suurulukite küttimise mahu realiseerimisel võib kasutaja esitada taotluse lisaloa (lisalubade) saamiseks, kui on täidetud väikekiskjate minimaalne küttimiskohustus. Kasutajal ei saa tekkida õigustatud ootust lisalubade saamiseks. Täiendava lisalimiidi vajaduse (jahindusnõukogu poolt kehtestatud antud ulukiliigile minimaalse küttimismahu ületamine jahipiirkonnas) määrab RMK metsamajandusosakond . Lisaluba (lisaload) väljastatakse kasutajale metsamajandusosakonna poolt määratud tähtajaks, võimalusel arvestades kasutaja poolt antud jahiaastal juba kütitud suurulukite soolise ja vanuselise vahekorraga.
2.3. RMK kannab väljastatavale suurulukiloale vaid käesolevas kokkuleppes fikseeritud kasutaja (jahimehe) nime.
2.4. Suurkiskjaid kütitakse jahipiirkonnas Keskkonnaameti, edaspidi KeA, poolt määratud kriteeriumide alusel. Jahipiirkonna suurkiskjate küttimise võimalused on määratud KeA vastava käskkirjaga. Kasutaja võib taotleda jahialale suurkiskjate küttimislubade väljastamist, tasudes realiseeritud jahiloa eest RMK jahilubade hinnakirja alusel. Väljastatud suurkiskjate load lõpevad, kui ammendub vastava suurkiskja jahipiirkonna või maakondlik küttimislimiit.
2.5. Jahte suurkiskjatele võidakse korraldada küttimise mahu olemasolul ka jahipiirkonna üleselt RMK jahinduse spetsialisti eestvedamisel. Kasutaja võib esitada oma soovi osaleda jahipiirkonnas korraldatavates taolistes jahtides suurkiskjatele. Selliste jahtide suurkiskjate küttimise load väljastatakse jahipiirkonda märkega „arvukuse reguleerimine“ ainult jahinduse spetsialisti (RMK antud tööpiirkonna töötaja) nimele. Suurkiskja trofeeväärse isendi küttimisel tasub trofee küttinud jahimees RMK-le jahiloa hinna RMK jahilubade hinnakirja alusel.
2.6. Jahialal on kasutajale kehtestatud minimaalne väikekiskjate (šaakal, rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger, mink, tuhkur) küttimismaht, mille suurus 2 isendit/1000 ha riigimaa kohta (viimaste jahiaastate keskmine aastane küttimismaht 1000 ha jahimaa kohta Eestis). Küttimiskohustus kehtestatakse vaid RMK hallatava metsamaa pindala kohta, mis fikseeritakse kokkuleppe lisas 7.
2.7. Värskete koprakahjustuste ilmnemisel (kobraste poolt rajatud tammide tõttu tekkinud üleujutus) määratakse RMK poolt kasutajale ajalise täitmise tähtajaga lisakohustus kobraste elupaigapõhiseks küttimiseks ja üleujutuse likvideerimiseks kirjalikus vormis, mis on toodud kokkuleppe lisas 5. Kui kasutaja pole lisakohustust tähtajaks täitnud, korraldab üleujutuse likvideerimise RMK kasutaja kulul, esitades kasutajale arve üleujutuse likvideerimiseks tehtud tööde maksumuse ulatuses.
2.8. RMK eeldab, et väljastatud sõraliste suurulukiload realiseeritakse täies mahus. Sõralistest suurulukite küttimise mahu olulise alatäitmise ohu (kütitakse alla 90% kehtestatud limiidist) või maaomanike poolt korduvate pretensioonide esitamisel ülemääraste kahjustuste esinemise tõttu rakendab RMK täiendavaid meetmeid nõutava küttimise mahu täitmise tagamiseks jahialal (ajujahtide korraldamine RMK eestvõttel või maaomanikule (tema taotlusel teisele jahimehele) jahipidamiseks täiendavate (suuruluki) jahilubade väljastamine tema kinnistute piires varitsus- või hiilimisjahiks).
2.9. Sõralistest suurulukite minimaalse küttimismahu täitmiseks või kahjustuste ennetamiseks (ühisjahid kaks nädalat enne vastava ulukiliigi jahiaja lõppu) RMK poolt korraldatavad ühised (aju)jahid kooskõlastatakse kasutajaga. Kokkulepitud ühisjahi päeval kasutaja ei korralda ega pea jahialal jahte.
2.10. RMK väljastab jahipiirkonna maaomanikule tema soovil väikeulukite küttimiseks jahilubasid tema kinnistute piires. Väljastatud väikeulukilubadest teavitatakse jahiala kasutajat e-posti teel.
2.11. Sigade aafrika katku (SAK) tõrjumiseks võib RMK väljastada maaomanikust jahimehe taotlusel talle metssealubasid tema kinnistute piires. Väljastatud metssealubadest teavitatakse jahiala kasutajat e-posti teel.

3. Seirematerjal (teaduslik uurimismaterjal)
3.1. Kasutaja on kohustatud kütitud ulukitelt koguma kasutajale väljastatud jahiloa eritingimustes fikseeritud seirematerjali. Käesoleva kokkuleppe punktis 1.3. fikseeritud ajal antakse kogutud seirematerjal kasutaja poolt koostatud aktiga (kokkuleppe lisa 6) üle RMK-le, kes akti alusel hindab seirematerjali esitamise piisavust. Seirematerjali kogumise kohustus ja maht on fikseeritud kokkuleppe lisas 7.
3.2. Ulukilt kogutud seirematerjal peab olema markeeritud viisil, mis võimaldab ametnikul seirematerjali seostamist vastava jahiloaga (jahiloa numbri järgi). Alumised parempoolsed lõualuud peavad olema termiliselt töödeldud ja tähistatud vastava jahiloa numbriga (permanentse markeriga).
3.3. Suurkiskja küttimisel korraldab nõutava seirematerjali kogumise RMK jahinduse spetsialist.
3.4. Väikekiskjate küttimiskohustuse täitmise hindamiseks tuleb kasutajal esitada jahinduse spetsialistile ülevaatuseks minimaalselt kokkuleppe lisas 7 toodud mahus väikekiskjate parempoolsed esimesed käpad (randmeluuga). Üleantud seirematerjali maht fikseeritakse aktiga (kokkuleppe lisa 6).
3.5. Kõigilt kütitud metssigadelt (liha hilisema müügi korral) tuleb võtta vereproov ja edastada see maakondlikule veterinaarkeskusele (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus - LABRIS) SAK-i testide tegemiseks. Kuni SAK-i testide tulemuste selgumiseni tuleb kokkuleppel jahinduse spetsialistiga hoiustada kütitud metssiga ja kõik tema sisused metsloomadele kättesaamatult. SAK-i testi positiivse tulemuse korral tuleb järgida määruse „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri“ (RT I, 04.11.2016, 7) nõudeid ja veterinaarametnikult saadud juhiseid. Kütitud metssea eest, kes oli SAK-i nakatunud ja jahiloa omaniku poolt nõuetekohaselt utiliseeritud, väljastatakse jahimehele uus tasuta metssea küttimisluba.
3.6. Jahialal tuleb Kasutajal koguda vaatlusandmeid alljärgnevalt:
Jahiuluk
Andmete kogumise periood
Aruande esitamise tähtaeg
Metskits
September
enne 20.novembrit
Metssiga
November-veebruar
enne 20.märtsi
Hunt, ilves, šaakal
Jahihooaeg
jooksvalt, enne 20.märtsi
Karu
Jahihooaeg
jooksvalt, enne 20.novembrit
PVK jahiaegne
Põdra jahiaeg
enne 10.jaanuari
HVK jahiaegne
Punahirve jahiaeg
enne 20.veebruari
Vaatlusandmete esitamise tabelid on toodud Kokkuleppe lisas nr 8.

4. Ulukihoole
4.1. RMK märgib kokkuleppe lisas 1 olevale kaardile järgmised andmed:
4.1.1. ulukite söödapõllud riigimaal (savipruun värvitud ala kaardil).
4.1.2. soolakud riigimaal (meresinine kolmnurk). Soola lisamist korraldab kasutaja omal kulul.
4.1.3. jahitornid riigimaal (torni stiliseeritud kujutis). Jahitornid peavad olema kasutaja kulul viidud kasutuskõlbulikku (ohutu redel, vettpidav katus) seisukorda, kasutuskõlbmatud jahitornid likvideeritakse. Kasutaja võib paigaldada ajutisi (vaid inimjõul teisaldatavaid) jahitorne/kõrgistmeid jahiala riigimaale omal äranägemisel.
4.1.4. metssea peibutussöödakohad riigimaal (must ring). Vastavalt Keskkonnaameti käskkirjale on keelatud metssigade lisasöötmine (v.a soolak) Eesti Vabariigi territooriumil aastaringselt. Lubatud on lisasööda kasutamine ajalise piiranguta metssigade peibutamise eesmärgil. Söödaautomaadis tohib olla kuni 100 kg ning peibutus söötmiskohas maas kuni 5 kg lisasööta. Isevoolse söödaautomaadi korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 5 kg. Ühes peibutus söötmiskohas võib kalendrikuu jooksul peibutamiseks kasutada kuni 100 kg lisasööta. Peibutus söötmiskohtade kaugus teineteisest peab olema vähemalt 1 km. 1000 ha jahimaa kohta on lubatud kuni üks peibutus söötmiskoht. Metssigade lisasöötmine peibutamise eesmärgil on lubatud vaid Keskkonnaametis registreeritud peibutus söötmiskohas. Metssigade peibutussöötmist korraldab kasutaja omal kulul.
4.2. Täiendavaid ulukihoolderajatisi (välja arvatud punktis 4.1.3 mõistes ajutised jahitornid/kõrgistmed riigimaal) võib kasutaja rajada või püstitada ainult kokkuleppel maaomaniku ja RMK-ga kirjalikus vormis antud loa alusel. Ebaseadusliku jahindusrajatise avastamise korral peab jahiala kasutaja sellest viivitamatult teavitama RMK-d.
4.3. Ulukihoolderajatiste olem ja asukohad on toodud kokkuleppe lisas 2.

5. Piirangud
5.1. Jahialal kehtivad jahipidamist või tegevusi piiravad tingimused on kehtestatud looduskaitseseaduse või selle seaduse alusel kehtestatud regulatsioonide alusel või maaomanike poolt vastavalt jahiseaduse § 6 lõikele 3:
5.1.1. Rahvusparkides, looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel, hoiualadel ja kaitsealuste liikide ning püsielupaikade (pesapuud, mängud) osas kehtivate piirangute iseloom, piirangu alus ja ajaline kestus on toodud jahipiirkonna kasutusõiguse loas (veebiaadress Kokkuleppe lisas 9). Kõikidel kaitstavatel territooriumidel on keelatud jahiulukite lisasöötmine. Kaitsepiirangutega alad on lisa 1 toodud kaardil viirutatud pikitriipudega (EELIS-e kaardikiht).
5.1.2. Eramaal võib ööpäevaringselt jahti pidada ainult maaomaniku vastava loa olemasolul. (rohelisega märgitud alad kaardil). Piiramata või tähistamata eramaal võib lepinguta jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetrit hoonest. Maaomanike poolt jahipidamiseks keelatud alad (punasega märgitud alad kaardil) on fikseeritud katastriüksuste lõikes Kokkuleppe lisas 9.
5.1.3. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lõikest 1 on I ja II kategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avaldamine massiteabevahendites keelatud.
5.1.4. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi kasutaja kahjustada RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara kasutamiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK õigusi.
5.1.5. Vastavalt jahiseadusele, selle alusel antud õigusaktidele, töölepingule ja ametijuhendile omavad RMK töötajad töötõendi esitamisel RMK esindajana õigust teha toiminguid, mis tagavad RMK hallatava jahipiirkonna, sealt saadud jahisaadute, RMK valduses oleva vara säilimise ja seaduspärase kasutamise.
5.2. Haavatud ulukile või koertele järele minekul naaberjahialale või –piirkonda tuleb koheselt teavitada selle jahimaa kasutajat. RMK teavitab naaberjahipiirkondade või –alade kasutajaid enampakkumise võitjate kontaktandmetest.

6. Lõppsätted
6.1 Kokkulepe kehtib 2025/2026 jahihooajal (kuni 28. veebruar 2026). Kasutaja on kohustatud kokkuleppe lõpptähtaja saabumisel vastavalt jahiseadusele tagastama talle väljastatud jahiload ja täitma kokkuleppega võetud kõik kohustused.
6.2 Kokkulepe lõpetatakse akti kahepoolse allakirjutamisega. Kui kokkuleppe lõppemise akti kahepoolselt ei allkirjastata, lõpeb kokkulepe 10. märtsil 2026. Kokkuleppe nõuetekohaselt lõpetamata jätnud jahimehele ei võimaldata osaleda RMK poolt korraldatavatel järgmistel jahilubade ostueesõiguse omandamise enampakkumistel.
6.3 Eramaaomanike kinnistud, mis on antud RMK-le nõusoleku alusel jahinduslikuks kasutamiseks, on lisas 1 toodud kaardil toonitud roheliseks. Nendel maadel maaomanik ise jahti ei pea ja ulukikahjustuste ennetamiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed teostab jahiala kasutaja, kes võib seal jahti pidada ilma täiendavate kokkulepeteta.
6.4 Eramaadel, mille jahinduslikuks kasutamiseks RMK-l maaomaniku nõusolek puudub või maaomanik kasutab õigust korraldada jahipidamist väikeulukitele, saab kasutaja jahti pidada ainult kasutaja ja eramaaomaniku vahelisel täiendaval kokkuleppel, millest tuleb RMK-d teavitada kirjalikus vormis.
6.5 Kokkulepe võidakse lõpetada ennetähtaegselt järgmistel juhtudel:
6.5.1. Keskkonnaamet või kohus on karistanud RMK poolt väljastatud jahiloa alusel jahti pidanud jahimeest, kelle nimi oli kantud suuruluki jahiloale, mille tulemusena on jahimehel jahipidamise õigus peatatud;
6.5.2. jahialal läbiviidud ühisjahtidel pole kasutaja kasutatud RMK vormil kehtestatud jahinimekirja, sealhulgas on jäetud täitmata tabel jahi asukohast ja nähtud/kütitud loomadest;
6.5.3. kasutaja on jätnud SMS-sõnumi saatmata RMK SMS-keskusesse suuruluki tabamisel või transpordib suurulukit ilma SMS-sõnumit saatmata;
6.5.4. kasutaja on transportinud suurulukit transpordivahendiga, jättes suuruluki märgistuslipikuga tähistamata;
6.5.5. kasutaja on jätnud tähtaegselt RMK-le esitamata kaardi sellel kütitud suurulukite ära näitamisega või oma nägemuse allesjäänud suurulukite arvust ja paiknemisest jahialal;
6.5.6. kasutaja pole kinni pidanud kokkuleppe lisaga 7 kehtestatud suurulukite küttimise soolisest ja vanuselisest vahekorrast (tuginedes kokkuleppe lisa 6 aktide andmetele);
6.5.7. kasutaja on jätnud tähtaegselt täitmata kokkuleppe lisaga 5 kehtestatud kobraste üleujutuste põhjuste kõrvaldamise kohustuse või jätnud tähtaegselt tasumata üleujutuse likvideerimiseks tehtud kulutused RMK poolt kasutajale esitatud arve alusel;
6.5.8. kasutaja on jätnud kogumata kokkuleppe lisaga 7 kehtestatud mahus seirematerjali või pole tähtaegselt esitatud RMK-le seirematerjali üleandmist tõendavad aktid (kokkuleppe lisa 6);
6.5.9. kasutaja on ilma taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppeta maaomanikuga ja RMK-ga rajanud jahialale jahiseaduse mõistes jahindusrajatisi;
6.5.10. kasutaja ei allkirjasta RMK poolt uuendatud kokkuleppe lisasid mõistliku aja jooksul.
6.6. Kasutaja poolt kokkuleppe kohaste kohustuste rikkumise või täitmatajätmise avastamisel koostab jahinduse spetsialist kasutajale sellekohase kirjaliku esildise.
6.7. Kokkuleppe oluliste rikkumiste (teistkordne kirjalik esildis või kokkuleppe punktis 6.5 fikseeritud juhud) korral võidakse kokkulepe ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe ennetähtaegse ülesütlemise kohta saadab RMK kasutajale tähitud kirjaga vastava teate, mis jõustub teate kättesaamise hetkest. Kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt kuuluvad kõik väljastatud jahiload RMK-le tagastamisele 5 tööpäeva jooksul, kusjuures jahiload annulleeritakse RMK poolt tähitud kirja saatmisele järgneval päeval. Jahilubade annulleerimisest teavitatakse Keskkonnaametit. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa kasutaja kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.
6.8. Kasutaja võib kokkuleppe omaalgatuslikult ennetähtaegselt üles öelda. Kokkuleppe ennetähtaegne lõpetamine vormistatakse kahepoolselt allkirjastatud aktiga. Kõik väljastatud jahiload kuuluvad kokkuleppe ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt RMK-le üleandmisele akti allkirjastamisel, kusjuures jahiload kaotavad kehtivuse kokkuleppe kehtivuse lõppemise hetkel. Kokkuleppe ennetähtaegse lõppemise korral ei saa kasutaja kokkuleppe enneaegse ülesütlemise eest nõuda RMK-lt hüvitist.
6.9. Kasutaja ja RMK vahel võidakse sõlmida käesoleva kokkuleppe kehtivuse ajaks täiendavaid kokkuleppe lisasid, mis koostatakse kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole poolt ja mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
6.10. Kasutaja ja RMK vahel uuendatakse vajadusel kokkuleppe lisad RMK poolt ühepoolselt, millest teavitatakse jahiala kasutajat kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole poolt ja mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
6.11. Pooled kohustuvad kokkuleppe kehtivuse ajal hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses kokkuleppe täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed.
6.12. Poolte vahel kokkuleppe täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, mille käigus kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.
6.13. Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt

Poolte andmed ja allkirjad


RMK Kasutaja

Riigimetsa Majandamise Keskus XXX
Registrikood 70004459 Registrikood XXX
Mõisa/3, Sagadi küla XXX, XXXX,
Haljala vald, 45403 XXXX, XXXX
Lääne-Viru maakond XXXX
tel 676 7500 tel +372 XXX
e-post [email protected] e-post XXX



(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Ellram XXX













Lisa 1

JAHIPIIRKONNA KAART

Lisatud digikonteinerisse eraldi failina


































Lisa 2


JAHIALA PIIRIKIRJELDUS

Kuressaare jahipiirkonna VIIDU jahiala üldpindala 2140 ha, sellest RMK hallatav maa 1516 ha. Jahialal paikneb 7 jahindusrajatist, nendest 2 jahitorni, 3 soolakut ja 2 söödakohta:
Tähistus
Koordinaat X
Koordinaat Y
Kvartal, eraldus
Märkused
Jahitorn
389528
6457729
KH351-3
44001:004:0280
Soolak
389484
6457722
KH351-3
44001:004:0280
Soolak
392162
6457977
KH355-8
44001:004:0280
Peibutussööt
389505
6457713
KH351-3
44001:004:0280

Piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Kogula-Lümanda maantee ja Lümanda-Tehumardi maantee ristumiskohast
(Karala teerist), kulgedes mööda Kogula-Lümanda maanteed pidi Käesla küla endise külateeni, jätkudes mööda Käesla küla endist külateed Tepu teeni ning mööda Tepu teed Tepu põldudeni; edasi mööda Tepu põldude ida- ja lõunapiiri Läätsa kinnistu (37301:004:0275) piirisihini; seejärel mööda Läätsa kinnistu läänepiiri Tänaku kinnistu ( RMK kv KH339) kirdenurgani, jätkudes mööda Tänaku ja Saare kinnistu (RMK kv KH331) idapiiri, Lutre kinnistu (RMK kv KH431, Metsaregistris KH136) loodepiiri ning Tõnu kinnistu (44001:004:0527) loode- ja lõunapiiri Antsu kinnistu (44001:004:0520) loodenurgani; sealt mööda Antsu ja Kokamihkli kinnistu (44001:004:0528) läänepiiri Muha kinnistu
(44001:004:0431) põhjanurgani; siis mööda Muha kinnistu loode- ja edelapiiri Põhjasoo – Haavasoo teeni (RMK teederegistris Meelu-Söoja tee), jätkudes mööda Põhjasoo-Haavasoo teed ristumiseni Haavasoo-Rumma (RMK teederegistris Koki-Haavasoo tee) teeni, mida mööda teed kuni ristumiseni Lümanda-Tehumardi maanteega, kust edasi Lümanda poole kuni Karala teeristini.






(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Ellram XXX




Lisa 3
SUURULUKIJAHI NIMEKIRI

Jahi toimumise koht …………………………………………………

Jahi algus “..........” ................................. 20 .a kell ..................

Küttida lubatud: põder ( ), metssiga ( ), metskits ( ), hirv ( ), hunt ( ), ilves ( )
Käesolevaga tõendame oma allkirjaga, et meile on tehtud teatavaks ohutustehnika nõuded ja jahikord, lasta lubatavate ulukite liik, arv, soo- ja vanusegrupp.
Jrk.nr.
Ees- ja perekonnanimi
Kütt
Ajaja
Allkiri
Märkused
1.





2.





3.





4.





5.





6.





7.





8.





9.





10.





11.





12.





13.





14.





15.





16.





17.





18.





19.





20.





21.





22.





23.





24.





25.





26.





27.





28.





29.





30.






Jahijuhataja …………………………………………………………

Lasta lubatud uluk
Jahiloa number
Tulemus













 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aju nimetus või jahipidamise koht (jahitorn)
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pindala, ha
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
inimesi, tk
Ajus
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
koeri, tk

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Liik
Nähtud suurulukeid kokku, tk
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ad ♂

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ad ♀

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
juv

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
sugu/ vanus teadmata

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
märkused (kütitud, haavatud jm info)

 
Ilmastikuolud (lumikate, temperatuur, pilvisus, tuul)

Lisa 4

KÜTITUD SUURULUKI MÄRGISTAMINE ÜHEKORDSELT KASUTATAVA MÄRGISTUSLIPIKUGA

Märgistuslipikud on valmistatud sõralistest suurulukite märgistamiseks 2025/2026.a jahihooajal uluki liigiti alljärgnevalt:
SININE märgistuslipik RMK logo, kirjega PÕDER 2025 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga;
KOLLANE märgistuslipik RMK logo, kirjega HIRV 2025 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga;
PUNANE märgistuslipik RMK logo, kirjega KITS 2025 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga;
ROHELINE märgistuslipik RMK logo, kirjega SIGA 2025 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga.
Suuruluki liigiti ühekordne märgistuslipik antakse Kasutajale üle suurulukiloa väljastamisel. Märgistuslipiku numeratsioon ühtib suurulukiloa numeratsiooniga. Kasutaja on kohustatud kütitud suuruluki märgistama märgistuslipikuga, mille number ühtib suurulukiloa numbriga, millele tehti tabamismärge. Suuruluki tabamisel tuleb ühekordne märgistuslipik kinnitada suuruluki tagumise jala kõõluse külge vähemalt enne suuruluki laadimist transpordivahendile. Märgistuslipik tuleb kinnitada ümber kõõluse nii (taaskasutamist mittevõimaldavalt), et selle eemaldamine on võimalik ainult märgistuslipiku läbilõikamise teel. Suuruluki transport ilma märgistuslipikuta on keelatud. Suuruluki müümisel hulgiostjale peab märgistuslipiku number ühtima suuruluki esmakontrolli deklaratsioonis märgitule ja säilima rümbal kuni selle üleandmiseni kogumiskeskuses. Märgistuslipiku võib eemaldada suurulukilt alles rümba nahastustamise ajal.

RMK SMS-Keskusele sõnumi saatmine.

SMS-sõnum tuleb saata vahetult peale suuruluki tabamismärke tegemist jahiloale.

Sõnumite saatmine: Sõnum tuleb saata mobiiltelefonilt lühinumbrile 15977. Sõnum koosneb tunnussõnast ja realiseeritud suurulukiloa numbrist, tunnussõnale peab järgnema tühik. Saadetava sõnumi kuju peab olema: „Jaht AA12345“ .
Selgitus: Jaht on neljatäheline tunnussõna, millega sõnum algab. Kui tunnussõna ei sisestata või tunnussõnas esineb viga, siis sõnum RMK SMS-keskusesse ei jõua. Tunnussõnale peab järgnema tühik! Edasi järgneb jahiloa number - kaks tähte ja 5 numbrit. Tähtede ja numbri vahel ei pea aga on lubatud ka tühik. Nii tunnussõnas kui numbri ees olevad tähed võivad olla nii suured kui väikesed, ka läbisegi.

Tagasiside sõnumi saatjale:
1. Kui saadetud SMS vastab reeglitele (Jaht tühik korrektne jahiloa number: kahekohaline tähekombinatsioon koos viiekohalise numbriga) ja sellise numbriga jahiluba on sisestatud jahilubade registrisse, saadetakse saatjale vastuseks -> näiteks "Luba AA12345 realiseeritud. RMK"
2. Juhul, kui saata reeglitele vastav SMS sõnum realiseeritud loa numbriga teistkordselt, vastatakse saatjale -> "Korduv SMS, luba on juba realiseeritud. RMK"
3. Kui saadetud SMS sõnumi sisu (jahiloa number) ei vasta reeglitele või seda pole sisestatud jahilubade registrisse, teatatakse saatjale -> "Viga SMSi sisus. RMK"
4. Kui tunnussõna on valesti sisestatud või selle järel puudub tühik, saadetakse teada vale tunnussõna kohta.

Vigaselt saadetud SMS sõnum ei märgi jahiluba jahilubade registris realiseerituks. RMK SMS-keskuse sõnumitele individuaalparooliga juurdepääs tagatakse RMK ja KeA vastavatele ametnikele.







Lisa 5

KOBRASTE ELUPAIGAPÕHINE KÜTTIMISKOHUSTUS JA
ÜLEUJUTUSTE LIKVIDEERIMINE


Koprakahjustuse ([Sisesta põhjus]) ilmnemise tõttu

määratakse jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe punkti 2.8 alusel täiendav kobraste elupaigapõhine küttimiskohustus ja üleujutust põhjustavate kopratammide likvideerimine kasutaja kulul Viidu jahialal alljärgnevalt:


Kvartal
Eraldus
Elupaiga iseloomustus
Vajalik tegevus
Täitmise tähtaeg

















Täiendava küttimiskohustuse täitmiseks vastu võtnud: [Vali kuupäev]



RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]

Registrikood 70004459
Isikukood [Sisesta isikukood]

Mõisa/3, Sagadi küla
Haljala vald, 45403,
Lääne-Viru maakond
[Sisesta aadress]

Tel 676 7500
E-post [email protected]

Tel [Sisesta number]
E-post [Sisesta e-post]

(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)

[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]





Lisa 6
SEIREMATERJALI ÜLEANDMISE AKT


[Sisesta koht] [Vali kuupäev]

Käesolev akt on koostatud selle kohta, et Kuressaare jahipiirkonna

Viidu jahiala kasutaja [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] andis üle ja

Jahinduse spetsialist Risto Rist võttis vastu alljärgneva seirematerjali

Üle anti alljärgnev seirematerjal:
PÕDER
Kogus, tk

Lõualuu

Sarved

Sigimisorganid

PUNAHIRV


Lõualuu

Sarved

Sigimisorganid

VÄIKEKISKJAD
Esikäpp

LINNUD
Parempoolne tiib

VAATLUSANDMED (suurulukid)



RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]

(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)

[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]










Lisa 7

SUURULUKITE KÜTTIMISMAHT JA SEIREMATERJALI KOGUMINE
2025/2026 jahihooaeg
Mõisted:
Vasikas, põrsas–kuni 1 aasta vanuseni. Ladina keeles JUVENIL, lühend juv.
Mullikas, kesik – vanem kui 1 aasta ja kuni 2 aastaseks saamiseni. Ladina keeles SUBADULT , lühend subad.
Täiskasvanud (pull või lehm) – alates kahest eluaastast. Ladina keeles ADULT, lühend ad..

PÕDER: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida pulle, lehmi ja vasikaid võimalikult võrdses proportsioonis.
Lubatud küttida 2 põtra, sealhulgas 1 vasikas.
Seirematerjali esitamine:
pull – sarved ja parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isendilt;
lehm – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isendilt. Sigimiselundkond lehmalt, mis on kütitud alates 10.oktoobrist;
vasikas – parempoolne alumine lõualuu vähemalt 90% enne 1.novembrit kütitud isendilt.

PUNAHIRV: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: küttida vanuserühmi võrdses proportsioonis.
Lubatud küttida 25 punahirve, sellest 4 täiskasvanud pulli, 6 piiksarvedega pulli, 7 hirvelehma, 8 vasikat.
Seirematerjali esitamine:
Pullid – sarved 100% kütitud isenditelt;

METSSIGA: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: põrsaste osakaal küttimisest peaks moodustama vähemalt 50% ning kütitud kesikutest ja täiskasvanud loomadest peab moodustama vähemalt 50% emased isendid.
Lubatud küttida minimaalselt 30 metssiga.
Kõikidelt kütitud isenditelt tuleb võtta vereproov (hilisema müügi korral) ja edastada see maakondlikusse veterinaarkeskusesse. Täiskasvanud emastelt metssigadelt tuleb võtta väline sigimiselund (vulva) ja edastada see maakondlikusse veterinaarkeskusesse.

METSKITS: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: metskitsede üldisest küttimismahust võib küttida kuni 35% sokkusid.
Lubatud küttida 21 metskitse, sealhulgas 7 sokku, 7 kitse, 7 talle.

SUURKISKJAD: Küttimisel tuleb lähtuda järgmistest jahipidamise tingimustest: järgida KeA poolt kehtestatud territoriaalseid (maakondlik, jahipiirkondlik) küttimispiiranguid.
Seirematerjali esitamine: Seirematerjali kogumist ja esitamist korraldab jahinduse spetsialist.

VÄIKEKISKJAD: Küttida tuleb vähemalt 3 väikekiskjat (2 isendit 1000 ha RMK hallatava metsamaa kohta). Seirematerjali esitamine: Väikekiskjad – parempoolne esimene käpp.





(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Ellram XXX




Lisa 8

SEIREMATERJALI KOGUMISE KAARDID


20..… a.
HUNDI, ILVESE JA ŠAAKALI VAATLUSLEHT
Vaatlusleht koos-kaardiga saata
Maakond:
Vaatluslehe täitja
10. märtsiks RMK metsamajandusosakonnale
Jahipiirkond:
Nimi:

Jahiala:
Kontakttelefon:
Nõustamine: Peep Männil tel. 5134898
NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart
Kuu- päev
Nähtud jälgi x
Nähtud loomi x
Liik: H I ..Š
Arv täiskasv kutsikad
Märge kaardil
Muu teave
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



20.…a.
KARU VAATLUSLEHT
 
 
Vaatlusleht koos -kaardiga saata
Maakond:
Vaatluslehe täitja
10. novembriks RMK
Jahipiirkond:
Nimi:
metsamajandusosakonnale
Jahiala:
Kontakttelefon:
Nõustamine: Peep Männil tel. 5134898
NB! Täidetud vaatluslehe juurde kuulub jahiala kaart

Nähtud vanemad karud
Nähtud pojad
Nähtud jäljed
 
Kuu-päev
arv
esipäka laius cm
alla 1 aasta-sed
1 + aasta-sed
esipäka laius cm
esipäka laius cm
Märge kaardil
Muu teave
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



VAATLUSKAART
Jahipiirkond
 
METSKITS
Jahiala

Vaatleja
 
Sept. 2025
Kuupäev
Koht
Nähtud KITSI
Nähtud SOKKUSID
sugu tead-mata


üksi-kud
1 talle-ga
2 talle-ga
3 talle-ga
nupud v. väär-arendid
piik-sarved
hark- v. 3-har. sarved

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Täidetud vaatluskaart esitada RMK metsamajandusosakonnale 10.november 2025




VAATLUSKAART






Jahipiirkond
 
METSSIGA
Jahiala
 
Vaatleja
 
1.nov.2025-28.veebr. 2026
Kuupäev
Koht
Kari
Üksik (kult)
Määra-mata isendid
Märkused (käitumine, vigastused jm)

Sööda- koht
Sööda-põld
Muu
Vanu (täisk.+kesikud)
Põrsaid



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Täidetud vaatluskaart esitada RMK metsamajandusosakonnale 10.märtsiks2026






PVK - PÕDRAVAATLUSKAART
2025. a.






Jahipiirkond
 
 
Täitja nimi:



 
 
Jahiala
 
 
Telefon
 
A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%

Jahipäev, jaht, ilmastik
 
Nähtud põtru, is, siinhulgas need, kes kütiti
Nähtud põtradest kütiti, isendeid

1. Kuupäev
2. Jahimehi jahis
3. Jahiviis Aju, Hiilim, Varits
4. Jahi-tunde
5,. Lumi* 0; 1; 2
Pulle
Vasikata lehmi
ühe vasikaga lehmi
Kahe vasikaga lehmi
Täpsustamata
Pulle
Lehmi
Pull-vasikaid
Lehm-vasikaid

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Täidetud vaatluskaart esitada RMK metsamajandusosakonnale 10.jaanauriks 2026


B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)


1. P Õ D R A L U B E:
kokku
 
neist täiskasvanud põtradele
 
vasikatele
 
2. K Ü T I T I :
kokku
 
pulle
 
lehmi
 
pullvasikaid
 
lehmvasikaid
 
3. MAHT
paras
väike
suur
STRUKTUUR
sobiv
ebasobiv
KORRALDUS
sobiv
ebasobiv
4. TABAMINE: kergem / sama / raskem
põtru vähem, samavõrd, rohkem
sügis vihmane, veeseis madal / kõrge
5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, hunt): KARU: murdmist esines/ei esinenud; HUNT: murdmist esines/ei esinenud;
KARU: murdmist esines / ei esinenud
HUNT: murdmist esines / ei esinenud
6.PÕDRA ARVUKUS: jahipiirkonda jäi jahi lõpuks põtru
 
s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu
7.ULUKIKAHJUSTUSI jahiaastal
Esines (1)
Ei esinenud (1)
Vähem (1)
Samavõrd (1)
Rohkem (1)
7.1. PÕDER, kuuskede koorimist..
 
 
 
 
 
7.2. ... männikultuuride rüüstet..
 
 
 
 
 
7.3. ... lehtpuunoorendike rüüstet..
 
 
 
 
 
7.4. Punahirvekahjustusi..
 
 
 
 
 
7.5. Metskitsekahjustusi..
 
 
 
 
 
7.6. Metsseakahjustusi..
 
 
 
 
 
7.7. Koprakahjustusi..
 
 
 
 
 
8. PÕTRADE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )
NB! PVK võimaldab põtrade hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika
8.1. Hukkus isendeid →
Täiskasvanud, is
Vasikad, is
Märkusi (nt märge, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)
Põhjus ↓
♂
♀
?
♂
♀
?

1) Küttimise praak
 
 
 
 
 
 
 
2) Liiklusõnnetused
 
 
 
 
 
 
 
3) Salaküttimine
 
 
 
 
 
 
 
4) Huntide murtud
 
 
 
 
 
 
 
5) Karude murtud
 
 
 
 
 
 
 
6) Haigus
 
 
 
 
 
 
 
7) Asulas
 
 
 
 
 
 
 
8) Uppumine
 
 
 
 
 
 
 
9) Jooksuaegne trauma
 
 
 
 
 
 
 
10) Muu, selguseta
 
 
 
 
 
 
 
9. PUNAHIRV jahialal (osutage sobiv variant):
ei esinenud
 
i l m u s ..a
 
püsivalt alates...a
 













C. JAHISAAK

(PVK lk 3)


PÕDER



Kaal märkige ainult siis, kui põder kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – nahata lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;
Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks sarved, DNA-proov vmt)
Loanumber
Kuupäev
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Sarvel harusid
Sarvetüüp (pulk; sega; kühvel)
Sarvede laius, cm
Tüvikute ümbermõõt parem/vasak
Lisateave, nt võetud lõualuu (L), maosisuproov (M), seljarasv, mm, kui mõõdeti



par./vas.




 
 
 
 
 
 
 
L; M; 5 mm
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lehmad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, sigimiselundkond, DNA-proov vmt)
 
 
 
 
 
 
 
 
Kaal, kg, kui kaaluti: 1,2A, 2B, 3, 4
Piim udaras
 
Seljarasv, mm, kui mõõdeti
 
Loanumber
Kuupäev

+ / -
Kaasas vasikaid

Lisateave
 
 

 
 

 
 
 

 
tk
neist kütiti

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vasikad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)

 
 
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Vasika sugu
 
Seljarasva, mm, kui mõõdeti
 
Loanumber
Kuupäev


Üksik- või kaksikvasikas

Lisateave
 
 


Ü K

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 

Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0
Sarvede laius mõõtke tüvikutega võimalikult rööbiti, kõige kaugemale ulatuvate harude tipust või nende tagasi kaardumisel samade harude välisküljelt nn ukseavamõõduna
Sarvetüvikute ümbermõõt mõõtke tüvikute kõige peenemast kohast, kuid piiksarvedel mitte kaugemal kännasest kui 6 cm


PUNAHIRV
PVK - HIRVEVAATLUSKAART
2025. a.






Jahipiirkond
 
 
Täitja nimi:



 
 
Jahiala
 
 
Telefon
 

A. JAHITABEL täitke iga aju/hiilimise/varitsuse järel või iga päeva kokkuvõttena; * 0- lumeta; 1-laiguti, 2 - lumega 100%



Jahipäev, jaht, ilmastik
 
Nähtud hirvi, is, siinhulgas need, kes kütiti
Nähtud hirvedest kütiti, isendeid



1. Kuupäev
2. Jahimehi jahis
3. Jahiviis Aju, Hiilim, Varits
4. Jahitunde
5,. Lumi* 0; 1; 2
Pulle
Vasikata lehmi
ühe vasikaga lehmi
Kahe vasikaga lehmi
Täpsustamata
Pulle
Lehmi
Pullvasikaid
Lehmvasikaid



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 




B. TÄIENDAVAD ANDMED: (p.3, 4, 5, 6 - joonige alla sobiv vastuse variant)


1. H I R V E L U B E:
kokku
 
neist täiskasvanud hirvedele
 
vasikatele
 
2. K Ü T I T I :
kokku
 
pulle
 
lehmi
 
pullvasikaid
 
lehmvasikaid
 
3. MAHT
paras
väike
suur
STRUKTUUR
sobiv
ebasobiv
KORRALDUS
sobiv
ebasobiv
4. TABAMINE: kergem / sama / raskem
hirvi vähem, samavõrd, rohkem
sügis vihmane, veeseis madal / kõrge
5. SUURKISKJATE MÕJU (karu, hunt): KARU: murdmist esines/ei esinenud; HUNT: murdmist esines/ei esinenud;
KARU: murdmist esines / ei esinenud
HUNT: murdmist esines / ei esinenud
6. HIRVE ARVUKUS: jahipiirkonda jäi jahi lõpuks hirvi
 
s.o vähem, sama palju, rohkem kui mullu
7.HIRVEKAHJUSTUSI jahiaastal
Esines (1)
Ei esinenud (1)
Vähem (1)
Samavõrd (1)
Rohkem (1)
7.1. HIRV, puude koorimist
 
 
 
 
 
7.2. ... okaspuukultuuride rüüstet
 
 
 
 
 
7.3. ... lehtpuunoorendike rüüstet
 
 
 
 
 
7.4. ... põllukahjustusi
 
 
 
 
 
7.5. ... silorullide lõhkumist
 
 
 
 
 
7.6. ... muu
 
 
 
 
 
8. HIRVEDE HUKKUMINE jahiaastal (põhjused – vt 8.1 ↓ )
NB! HVK võimaldab hirvede hukkumise põhjusi ja isendiandmeid esile tuua täpsemalt kui jahistatistika
8.1. Hukkus isendeid →
Täiskasvanud, is
Vasikad, is
Märkusi (nt märge, et hukkumisi jahiaasta jooksul ei tuvastatud)
Põhjus ↓
♂
♀
?
♂
♀
?

1) Küttimise praak
 
 
 
 
 
 
 
2) Liiklusõnnetused
 
 
 
 
 
 
 
3) Salaküttimine
 
 
 
 
 
 
 
4) Huntide murtud
 
 
 
 
 
 
 
5) Karude murtud
 
 
 
 
 
 
 
6) Haigus
 
 
 
 
 
 
 
7) Asulas
 
 
 
 
 
 
 
8) Uppumine
 
 
 
 
 
 
 
9) Jooksuaegne trauma
 
 
 
 
 
 
 
10) Muu, selguseta
 
 
 
 
 
 
 



C. JAHISAAK

(HVK lk 3)


HIRV




Kaal märkige ainult siis, kui hirv kaaluti, lisades kaalule sobiva variandi tähise: 1 - täiskaal; 2A – lahangukaal nahaga, kootidega ja peaga; 2B - nahaga, kuid kootideta ja peata; 3 – nahata lihakeha kaal, 4 - liha kaal; näide: 1-247 kg;



Pullid: (Lisateave - võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, mõõtmiseks sarved, DNA-proov vmt)
 
 
 
 
 
Loanumber
Kuupäev
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Sarvel harusid
Sarvede
pikkus parem/
vasak, cm
Piiksarvel
kroonialge
(+,-)
Krooniharusid parem/vasak
Sarvede vahekaugus, cm
Sarvede kaal, kui kaaluti, kg
Vigastus (harud, tüvik, kännas)
Lisateave, nt võetud lõualuu (L), maosisuproov (M), seljarasv, mm, kui mõõdeti



par./vas.







 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lehmad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, sigimiselundkond, DNA-proov vmt)
 
 
 
 
 




 
 
Kaal, kg, kui kaaluti: 1,2A, 2B, 3, 4
Piim udaras
 
Seljarasv, mm, kui mõõdeti
 



Loanumber
Kuupäev

+ / -
Kaasas vasikaid

Lisateave



 
 

 
 

 



 
 

 
tk
neist kütiti

 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 





Vasikad:
(Lisateave – võetud uurimiseks lõualuu, maosisuproov, DNA-proov vmt)




 
 
Kaal, kg, kui kaaluti: 1, 2A, 2B, 3, 4
Vasika sugu
 
Seljarasva, mm, kui mõõdeti
 



Loanumber
Kuupäev


Üksik- või kaksikvasikas

Lisateave



 
 


Ü K

 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 



 
 
 
 
 
 
 
 




 

Seljarasva paksus, mm, mõõtke lihakehale sabajuurest 45o nurga all selgrooga tehtud 15 cm pikkuse sisselõike keskpaigas; Tulemusel alla 1 mm märkige tabelisse 0



Täidetud vaatluskaart esitada RMK metsamajandusosakonnale 20. veebruariks 2026

Lisa 9

PIIRANGUD

Rahvusparkides, loodus- ja maastikukaitsealadel ning hoiualadel kehtestatud piirangud:

Vaata piiranguid jahipiirkonna kasutusõiguse loast: https://eteenus.keskkonnaamet.ee/nimekiri/6819082

Maaomanike kehtestatud piirangud jahipidamisel:
Kinnistu nimi ja number
Piirangu iseloom ja pindala
Piirangu kestus
Vana-Põllu - 37301:004:0345
Ei soovi lepingut sõlmida
tähtajatu
Allika-Jüri - 44001:004:0618
Ei soovi lepingut sõlmida
tähtajatu
Ulmi - 37301:004:0293
Ei soovi lepingut sõlmida
tähtajatu
Metsa - 71401:001:1610
Ei soovi lepingut sõlmida
tähtajatu



ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud      
Riigimetsa Majandamise Keskuses.
Kehtib kuni      
Alus AvTS § 35 lg 1 p 17. ärisaladus





JAHILUBADE PAKETI KASUTAMISE KOKKULEPE nr 3-1.39/2025/XX
Kuressaare jahipiirkond Mändjala jahiala


(digiallkirja viimane kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, keda esindab metsamajandusosakonna jahinduse peaspetsialist Lauri Ellram, kes tegutseb RMK juhatuse 14.05.2025. a otsusega nr 1-32/88 kinnitatud RMK metsamajandusosakonna põhimääruse alusel, ühelt poolt ja
[Sisesta firma nimi] registrikood [Sisesta registrikood], keda esindab
[Sisesta jahimehe nimi], jahitunnistuse number [Sisesta number], (edaspidi kasutaja) Kuressaare jahipiirkonna Mändjala jahiala suurulukite (sõraliste) küttimislubade paketi enampakkumise võitja, teiselt poolt, sõlmisid omandatud suurulukilubade realiseerimiseks kokkuleppe (edaspidi kokkuleppe) alljärgnevas:
1. Üldtingimused

1.1. Jahilubade paketi KURX jahiload, ……… , väljastatakse Kuressaare jahipiirkonna Mändjala jahialale kasutajale jahipidamiseks kolmel järjestikusel jahipäeval ajavahemikul …….. Väljastatud jahiload kehtivad kaardimaterjalil (kokkuleppe lisa 1) fikseeritud jahipiirkonna jahialal riigimaal ja jahipidamiseks lubatud eraomanike kinnistutel. Jahipiirkonna jahiala piirikirjeldus on toodud kokkuleppe lisas 2.
1.2. Kasutaja koostab ühisjahil RMK vormikohase jahinimekirja (kokkuleppe lisa 3). Ühisjahi nimekiri koos väljastatud suurulukilubade ja realiseeritud suurulukiloal kirjeldatud nõutava biomaterjaliga tagastatakse RMK-le hiljemalt 15 päeva jooksul peale jahi toimumist. Metsamajandusosakonna jahinduse spetsialist võtab materjale vastu kuu igal teisel ja neljandal teisipäeval RMK Kihelkonna kontoris aadress Kuuse küla, Saaremaa vald, Saaremaa.
1.3. Kasutaja on kohustatud kütitud sõralisest suuruluki tabamisel ja peale jahiloale vastava tabamismärke tegemist koheselt saatma RMK SMS-keskusesse vastava sõnumi. Kui mobiililevi ei võimalda koheselt sõnumi saatmist (sõnumi saatmine ebaõnnestus), tuleb sõnumi saatmist korrata seni, kuni sõnumikeskusest on saabunud saatjale jahiloa realiseerimist kinnitav vastus. Keelatud on alustada uluki transporti enne SMS-sõnumi saatmist. Kütitud suuruluki SMS-sõnumi saatmise ja märgistamise kord on fikseeritud kokkuleppe lisas 4.
1.4. Kasutaja on kohustatud märgistama kütitud sõralisest suuruluki ühekordse märgistuslipikuga vahetult peale uluki transpordivahendile laadimist. Transportimise ajal peab suuruluk olema märgistuslipikuga tähistatud. Märgistuslipiku numbrikombinatsioon peab vastama realiseeritud jahiloa numbrile. Märgistuslipiku võib eemaldada ulukilt tema nahastustamise ajal.
1.5. Jahindusliku seadusandluse muutumisel jätab RMK endale õiguse ühepoolselt muuta käesolevat kokkulepet ja kokkuleppe lisasid, tagamaks muutunud seadusandlusest tulenevate regulatsioonide ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kehtestatud nõuete täitmine.




2. Jahiload

2.1. RMK kannab väljastatavatele suurulukilubadele vaid käesolevas kokkuleppes fikseeritud jahimehe nime(d).
2.2. Väljastatud suurulukiload kehtivad jahiloal fikseeritud ajal, nende tähtaega ei pikendata.
2.3. RMK väljastab suurulukilubade omaja nimele suurulukilubadega samaks kehtivusajaks väikeulukituusiku juhuks, kui haavatud, surnud uluki otsingu käigus murrab koer väikeuluki (kährikkoer).
2.4. Paketina väljastatud suurulukilubade kehtivusajal ei korralda RMK antud jahialal ühisjahte.
2.5. RMK väljastab jahipiirkonna maaomanikule tema soovil väikeulukite küttimiseks jahilubasid tema kinnistute piires.
2.6. Sigade aafrika katku (SAK) tõrjumiseks võib RMK väljastada maaomanikust jahimehe taotlusel talle metssealubasid jahipidamiseks tema kinnistute piires.


3. Seirematerjal (teaduslik uurimismaterjal)

3.1 Kasutaja on kohustatud kütitud suurulukitelt koguma kasutajale väljastatud suuruluki jahiloa eritingimustes fikseeritud seirematerjali, mis antakse käesoleva kokkuleppe punktis 1.2. fikseeritud ajal kasutaja poolt üle RMK-le.
3.2 Ulukilt kogutud seirematerjal peab olema markeeritud viisil, mis võimaldab ametnikul seirematerjali seostamist vastava jahiloaga (jahiloa numbri järgi). Alumised parempoolsed lõualuud peavad olema termiliselt töödeldud ja tähistatud vastava jahiloa numbriga (permanentse markeriga).
3.3 Kõigilt kütitud metssigadelt (liha hilisema müügi korral) tuleb võtta vereproov ja edastada see maakondlikule veterinaarkeskusele (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus - LABRIS) SAK-i testide tegemiseks. Kuni SAK-i testide tulemuste selgumiseni tuleb kokkuleppel jahinduse spetsialistiga hoiustada kütitud metssiga ja kõik tema sisused metsloomadele kättesaamatult. SAK-i testi positiivse tulemuse korral tuleb järgida määruse „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri“ (RT I, 04.11.2016, 7) nõudeid ja veterinaarametnikult saadud juhiseid.

4. Piirangud

4.1 Jahialal jahipidamist või tegevusi piiravad tingimused on kehtestatud looduskaitseseaduse või selle seaduse alusel kehtestatud regulatsioonide alusel või maaomanike poolt vastavalt jahiseaduse § 6 lõikele 3:
4.1.1. Jahipiirkonna jahialal asuvates rahvusparkides, looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel, hoiualadel või püsielupaikades kehtivate piirangute iseloomu ja kestvust tutvustatakse kasutajale suurulukilubade väljastamisel.
4.1.2. Eramaal võib jahti pidada ainult maaomaniku vastava loa olemasolul. (rohelisega viirutatud alad kaardil). Piiramata või tähistamata eramaal võib lepinguta jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 m kaugusel hoonest. Maaomanike poolt jahipidamiseks keelatud alad on punasega viirutatud alad kaardil.
4.1.3. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lõikest 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avaldamine massiteabevahendites keelatud.
4.1.4. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi kasutaja kahjustada RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara kasutamiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK ja maaomanike õigusi.
4.1.5. Vastavalt jahiseadusele, selle alusel antud õigusaktidele, töölepingule ja ametijuhendile omavad RMK töötajad töötõendi esitamisel RMK esindajana õigust teha toiminguid, mis tagavad RMK hallatava jahipiirkonna, sealt saadud jahisaadute, RMK valduses oleva vara säilimise ja seaduspärase kasutamise.
4.2. Haavatud ulukile või koertele järele minekul naaberjahialale või –piirkonda tuleb koheselt sellest teavitada selle jahimaa kasutajat või RMK jahinduse spetsialisti.

5. Lõppsätted

5.1. Kokkulepe kehtib ……. . Kasutaja on kohustatud kokkuleppe lõpptähtaja saabumisel vastavalt jahiseadusele tagastama talle väljastatud jahiload ja täitma kokkuleppega võetud kõik kohustused.
5.2 Kasutaja poolt kokkuleppe kohaste kohustuste rikkumise või täitmatajätmise avastamisel koostab jahinduse spetsialist kasutajale sellekohase kirjaliku esildise. Sõltuvalt rikkumise iseloomust teavitatakse asjaoludest Keskkonnaametit.
5.3 Kasutaja ja RMK vahel võidakse sõlmida käesoleva kokkuleppe kehtivuse ajaks täiendavaid kokkuleppe lisasid, mis koostatakse kirjalikus vormis ja mis jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema osapoole poolt ja mis on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.
5.4 Pooled kohustuvad kokkuleppe kehtivuse ajal hoidma konfidentsiaalsena kõik seoses kokkuleppe täitmisega teatavaks saanud isikuandmed, samuti usalduslikud ning ärisaladusteks peetavad andmed.
5.5 Poolte vahel kokkuleppe täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, mille käigus kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.
5.6 Kokkulepe on koostatud kahes võrdväärset jõudu omavas eksemplaris, üks kasutajale ja teine RMK-le.

Poolte andmed ja allkirjad:

RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus
Registrikood 70004459
Mõisa/3, Sagadi küla,
Haljala vald, 45403
Lääne-Viru maakond
Tel 676 7500
[email protected]



(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Ellram [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
Jahinduse peaspetsialist
Lisa 1
JAHIPIIRKONNA KAART

Lisatud eraldi failina
Lisa 2
Kuressaare jahipiirkonna Mändjala jahiala piirikirjeldus

MÄNDJALA jahiala pindala 6293 ha, sellest RMK hallatav maa 3996 ha.

Piirikirjeldus:
Jahiala piir algab Muha kinnistu (44001:004:0431) lõunanurga ja Põhjasoo–Haavasoo tee kokkupuutekohast, edasi kulgeb mööda Põhjasoo–Haavasoo teed Põlenu kinnistu (44001:004:0545) lõunapiirini; seejärel mööda Põlenu, Reediku (44001:004:0484; 37301:006:0099), Liivametsa (37301:006:0200) ja Liiva (37301:006:0200) kinnistu lõunapiiri Annuniidu (37301:006:0143) kinnistuni. Annuniidu kinnistult kulgeb piir mööda Toome teed Sure-Tõllu teeni, jätkudes mööda Suure-Tõllu teed Tehumardi–Kogula teeni; sealt mööda Tehumardi–Kogula teed Drenaazi teeni; edasi mööda Drenaazi teed Rigo kraavini; siitpeale mööda Rigo kraavi Rigo sihini; seejärel mööda Rigo sihti Pärdi (37301:006:0106) kinnistu edelanurgani ning Pärdi kinnistu edelanurgast mööda Pärdi ja Upassoo (37301:006:0052) kinnistu lõunapiiri Kaalupi teeni. Kaalupi teed mööda kulgeb piir Tammetõru (37301:004:0236) kinnistu edelanurgani, jätkudes mööda Tammetõru ja Liiva (37301:004:0066) kinnistu lõunapiiri Sutre (37301:004:0304) kinnistu läänepiirini; sealt mööda Sutre kinnistu lääne- ja lõunapiiri ning Lutre (37301:004:0308) ja Poolaka (37301:004:0076) kinnistu lõunapiiri Poolaka kinnistu kagunurgani; edasi Poolaka kinnistu kagunurgast mööda kinnistu idapiiri Äbandi talu teeni ja Äbandi talu teed mööda Äbandi taluni, jätkudes Äbandi talu juurest mööda Kiilipõllu kinnistu lõuna- ja idapiiri Lepiku taluni; seejärel Lepiku talu juurest mööda taluteed Kõrkküla teeni; siitpeale mööda Kõrkküla teed Tehumardi–Kogula teeni ning Tehumardi–Kogula teed mööda Kihelkonna–Kuressaare maanteeni. Kihelkonna–Kuressaare maanteed mööda kulgeb piir Vennati teeni, jätkudes mööda Vennati teed Kogula peakraavini; sealt mööda Kogula peakraavi Mullutu lahe
rannikuni; edasi mööda Mullutu lahe lääne- ja põhjarannikut ristumiseni Kärla valla idapiiriga (koordinaatide punkt 6459663-403753); seejärel kulgeb piir mõttelise joonena üle Mullutu lahe Ohaka kraavi suudmeni ning Ohaka kraavi mööda Ohaka teeni. Ohaka teed mööda kulgeb piir Leebemetsa teeni, jätkudes mööda Leebemetsa teed Tehumardi–Kogula teeni; edasi mööda Kogula maaanteed kuni kv Kh 381 põhjatipuni, sealt mööda põhjakülge kuni kv KH380, edasi mööda kvartali Kh380 ja KH372 põhjakülge pidi kuni Suuretõllu teeni, sealt mööda teed kuni Länga teeni. Länga teed mööda kulgeb piir Tatarselja trassi teeni, jätkudes mööda Tatarselja trassi teed Lümanda–Tehumardi maanteeni; edasi mööda Lümanda–Tehumardi maanteed Iganessoo teeni; sealt mööda Iganessoo teed Iganessoo piirikraavini; seejärel mööda Iganessoo põldude lääne-, lõuna ja idaserva Iganessoo teeni; siitpeale mööda Iganessoo teed Riksu ojani ning Riksu oja mööda Naanu (44001:004:0584) kinnistu kirdenurgani. Naanu kinnistu kirdenurgast kulgeb piir mööda Naanu kinnistu põhjapiiri Saaremaa metskonna KH348 kagunurgani, jätkudes mööda Saaremaa metskonna kvartali KH348 lõunapiiri Saunaselja sihini; edasi mööda Saunaselja sihti Haavasoo–Põhjasoo teeni; sealt mööda Haavasoo–Põhjasoo teed kuni Muha kinnistu lõunanurgani.

Jahialal paikneb 24 jahindusrajatist, nendest 7 jahitorni, 2 kütiliini, 9 soolakut, 6 söödakohta, 1 söödapõld ja üks hirvekaamera jahikeeluala:
Tähistus
Koordinaat X
Koordinaat Y
Kvartal, eraldus
Märkused
Söödapõld
396875
6456260
1,5
37301:006:0193
Soolak
396829
6456259
37301:006:0193
Matu
Soolak
396702
6453726
KH388 er25

Soolak
395637
6452462
72101:001:0009

Soolak
396096
6453628
72101:001:0039

Soolak
398577
6455053
KH739 er9

Soolak
397682
6454040
QE586 er11

Soolak
397455
6456098
37301:006:0089

Soolak
398571
6453791
KH739 er46

Soolak
398857
6453945
KH739 er45

Jahitorn
401415
6455686
QE860 er10
Kinnine
Jahitorn
394330
6453884
KH376 er9
Kinnine
Jahitorn
391538
6454618
44001:004:0519

Jahitorn
399126
6454679
QE860 er32

Jahitorn
398617
6454622
KH739 er17

Jahitorn
397749
6454129
KH739 er32

Jahitorn
396807
6456310
37301:006:0193

Söödakoht
401441
6455736
QE860 er8

Söödakoht
394331
6453095
KH376 er9

Söödakoht
391575
6454638
44001:004:0519

Söödakoht
396913
6456360
37301:006:0193

Söödakoht
397811
6453999
KH739 er40

Söödakoht
392312
6454738
71401:001:0227

Maaomanike jahipidamise keeld või keeldumine lepingust: 742,87 ha, sealhulgas hirvekaamera jahikeeluala 705,31 ha.
Lisa 3
SUURULUKIJAHI NIMEKIRI

Jahi toimumise koht …………………. jahipiirkond (……………………. jahiala)

Jahi algus “..........” ................................. 2025 .a kell ..................

Küttida lubatud: põder ( ), metssiga ( ), metskits ( ), hirv ( )
Käesolevaga tõendame oma allkirjaga, et meile on tehtud teatavaks ohutustehnika nõuded ja jahikord, lasta lubatavate ulukite liik, arv, soo- ja vanusegrupp.
Jrk.nr.
Ees- ja perekonnanimi
Kütt
Ajaja
Allkiri
Märkused
1.





2.





3.





4.





5.





6.





7.





8.





9.





10.





11.





12.





13.





14.





15.





16.





17.





18.





19.





20.





21.





22.





23.





24.





25.





26.





27.





28.





29.





30.






Jahijuhataja .........................................................................

Lasta lubatud uluk
Jahiloa number
Tulemus













 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aju nimetus või jahipidamise koht (jahitorn)
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Pindala, ha
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
inimesi, tk
Ajus
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
koeri, tk

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Liik
Nähtud suurulukeid kokku, tk
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ad ♂

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ad ♀

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
juv

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
sugu/ vanus teadmata

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
märkused (kütitud, haavatud jm info)

 
Ilmastikuolud (lumikate, temperatuur, pilvisus, tuul)

Lisa 4

KÜTITUD SUURULUKI MÄRGISTAMINE ÜHEKORDSELT KASUTATAVA MÄRGISTUSLIPIKUGA


Märgistuslipikud on valmistatud sõralistest suurulukite märgistamiseks 2025/2026.a jahihooajal uluki liigiti alljärgnevalt:
SININE märgistuslipik RMK logo, kirjega PÕDER 2025 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga;
KOLLANE märgistuslipik RMK logo, kirjega HIRV 2025 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga;
PUNANE märgistuslipik RMK logo, kirjega KITS 2025 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga;
ROHELINE märgistuslipik RMK logo, kirjega SIGA 2025 ja viiekohalise numbrikombinatsiooniga.
Suuruluki liigiti ühekordne märgistuslipik antakse Kasutajale üle suurulukiloa väljastamisel. Märgistuslipiku numeratsioon ühtib suurulukiloa numeratsiooniga. Kasutaja on kohustatud kütitud suuruluki märgistama märgistuslipikuga, mille number ühtib suurulukiloa numbriga, millele tehti tabamismärge. Suuruluki tabamisel tuleb ühekordne märgistuslipik kinnitada suuruluki tagumise jala kõõluse külge vähemalt enne suuruluki laadimist transpordivahendile. Märgistuslipik tuleb kinnitada ümber kõõluse nii (taaskasutamist mittevõimaldavalt), et selle eemaldamine on võimalik ainult märgistuslipiku läbilõikamise teel. Suuruluki transport ilma märgistuslipikuta on keelatud. Suuruluki müümisel hulgi ostjale peab märgistuslipiku number ühtima suuruluki esmakontrolli deklaratsioonis märgitule ja säilima rümbal kuni selle üleandmiseni kogumiskeskuses. Märgistuslipiku võib eemaldada suurulukilt alles rümba nahastustamise ajal.

RMK SMS-Keskusele sõnumi saatmine.

SMS-sõnum tuleb saata vahetult peale suuruluki tabamismärke tegemist jahiloale.

Sõnumite saatmine: Sõnum tuleb saata mobiiltelefonilt lühinumbrile 15977. Sõnum koosneb tunnussõnast ja realiseeritud suurulukiloa numbrist, tunnussõnale peab järgnema tühik. Saadetava sõnumi kuju peab olema: „Jaht AA12345“ .
Selgitus: Jaht on neljatäheline tunnussõna, millega sõnum algab. Kui tunnussõna ei sisestata või tunnussõnas esineb viga, siis sõnum RMK SMS-keskusesse ei jõua. Tunnussõnale peab järgnema tühik! Edasi järgneb jahiloa number - kaks tähte ja 5 numbrit. Tähtede ja numbri vahel ei pea aga on lubatud ka tühik. Nii tunnussõnas kui numbri ees olevad tähed võivad olla nii suured kui väikesed, ka läbisegi.

Tagasiside sõnumi saatjale:
1. Kui saadetud SMS vastab reeglitele (Jaht tühik korrektne jahiloa number: kahekohaline tähekombinatsioon koos viiekohalise numbriga) ja sellise numbriga jahiluba on sisestatud jahilubade registrisse, saadetakse saatjale vastuseks -> näiteks "Luba AA12345 realiseeritud. RMK"
2. Juhul, kui saata reeglitele vastav SMS sõnum realiseeritud loa numbriga teistkordselt, vastatakse saatjale -> "Korduv SMS, luba on juba realiseeritud. RMK"
3. Kui saadetud SMS sõnumi sisu (jahiloa number) ei vasta reeglitele või seda pole sisestatud jahilubade registrisse, teatatakse saatjale -> "Viga SMSi sisus. RMK"
4. Kui tunnussõna on valesti sisestatud või selle järel puudub tühik, saadetakse teada vale tunnussõna kohta.

Vigaselt saadetud SMS sõnum ei märgi jahiluba jahilubade registris realiseerituks. RMK SMS-keskuse sõnumitele individuaalparooliga juurdepääs tagatakse RMK ja KeA vastavatele ametnikele.

 Lisa 7
RMK juhatuse liikme (digiallkirja kuupäev) käskkirja nr 1-5/52
„Kirjaliku enampakkumise läbiviimine jahilubade ostueesõigusega omandamiseks RMK jahipiirkondades“
juurde

PAKKUMUS
jahilubade ostu eesõiguse omandamiseks
(vorm)


Pakkumuse esitaja: ……………………………………… (füüsilise või juriidilise isiku nimi),

Esindaja……………………………………..(juriidilise isiku esindaja ees- ja perekonnanimi),

Aadress …………….………………………………………………………………………..

Telefon ………………………, e-post………………………………………………………

Teen pakkumuse 2025/2026. jahiaasta sõralistest suurulukite jahilubade ostueesõiguse omandamiseks

……………………. jahiala osas hinnaga …………………………………………………
(jahiala nimetus) (summa numbrites ja sõnades)

……………………………………………………………………………………………..

Käesolevaga kinnitan, et nõustun enampakkumise tingimustega. Enampakkumise võitmise korral nõustun tasuma jahiala 2025/2026. jahiaasta sõralistest suurulukilubade eesõigusega omandamise eest pakutud summa, sõlmima jahipidamiseks tähtaegselt RMK vormi kohase jahiala jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe ja lunastama jahiala sõralistest suurulukiload arvuliselt määratud küttimislimiitide täies ulatuses RMK metsamajandusosakonna peaspetsialisti käskkirjaga kehtestatud hinnakirja alusel.


Pakkumusele lisan:

• Enda või firmat esindava jahimehe kehtiva jahitunnistuse koopia;
• ettemaksu ja osavõtutasu tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
• vajadusel juriidilise isiku volituse antud pakkumuse esitamiseks.








………………………(kuupäev) …………………………….(allkiri)

 Lisa 8
RMK juhatuse liikme (digiallkirja kuupäev) käskkirja nr 1-5/52
„Kirjaliku enampakkumise läbiviimine jahilubade ostueesõigusega omandamiseks RMK jahipiirkondades“
juurde

PAKKUMUS
tähtajaliste jahilubade paketi omandamiseks
(vorm)


Pakkumuse esitaja:…………………………………………(füüsilise või juriidilise isiku nimi),

esindaja ……………………………………(juriidilise isiku esindaja ees- ja perekonnanimi),

aadress…………….………………………………………………………………………..

telefon………………………, e-post………………………………………………………

Teen pakkumuse jahilubade paketi ……………………..…. (nimetus) omandamiseks

……………………. jahiala osas hinnaga …………………………………………………
(jahiala nimetus) (summa numbrites ja sõnades)

………………………………………………………………………………………………

Soovin võimalusel realiseerida ostetud jahiload ………………………………..(kuupäevad).

Käesolevaga kinnitan, et nõustun enampakkumise tingimustega. Enampakkumise võitmise korral nõustun tasuma ülalpool nimetatud jahilubade paketi omandamise eest pakutud summa ja sõlmima jahipidamiseks tähtaegselt RMK vormi kohase jahilubade kasutamise kokkuleppe.


Pakkumusele lisan:

• enda või firmat esindava jahimehe kehtiva jahitunnistuse koopia;
• ettemaksu ja osavõtutasu tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
• vajadusel juriidilise isiku volituse antud pakkumuse esitamiseks.




………………………(kuupäev) …………………………….(allkiri)