RMK poollooduslikke kooslusi sisaldavate kinnisasjade kasutusse andmise, taastamise, hooldamise ja hooldamise seire juhend

juhatuse_otsus_poollooduslikke_kooslusi_sisaldavate_kinnisasjade_kasutusse_andmise_hooldamise_taastamise_juhendi_kinnitamine_111.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

juhatuse_otsus_poollooduslikke_kooslusi_sisaldavate_kinnisasjade_kasutusse_andmise_hooldamise_taastamise_juhendi_kinnitamine_111.pdf

RMK poollooduslikke kooslusi sisaldavate kinnisasjade

kasutusse andmise, taastamise, hooldamise ja hooldamise

seire juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 18 lõigete 5 ja 6 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK poollooduslikke kooslusi sisaldavate kinnisasjade kasutusse andmise, taastamise, hooldamise ja hooldamise seire juhend“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_poollooduslikke_kooslusi_sisaldavate_kinnisasjade_kasutusse_

andmise_taastamise_hooldamise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse liikme 07.02.2019 käskkiri nr 1-5/16

„Riigimetsa Majandamise Keskuse poollooduslikke kooslusi sisaldavate maatükkide rendileandmise, taastamise, hooldamise ja seire juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: looduskaitseosakond, kinnisvaraosakond, metsaosakond, puiduturustusosakond

Kaupo Kohv

Looduskaitseosakonna juhataja

14.12.2020

JUHATUS

OTSUS

15. detsember 2020 nr 1-32/111

juhatuse_otsuse_lisa_poollooduslikke_kooslusi_sisaldavate_kinnisasjade_kasutusse_andmise_taastamise_hooldamise_juhend.pdf

KINNITATUD

RMK juhatuse 15.12.2020

otsusega nr 1-32/111

RMK poollooduslikke kooslusi sisaldavate kinnisasjade kasutusse andmise, taastamise, hooldamise ja hooldamise seire juhend

1. Üldsätted Juhend kehtestab nõuded toiminguteks, kus kasutuslepinguga antakse teisele isikule

kasutusse poollooduslikku kooslust sisaldav kinnisasi või selle osa (edaspidi kinnisasi) ja

reguleerib seal koosluse taastamise ja hooldamise tingimuste seadmist ning hooldamise

seire läbiviimist.

2. Mõisted ja lühendid Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. kinnisasi – maa või veeala piiritletud osa, mis on kantud kinnistusraamatusse;

2.2. eritingimused – PLK taastamiseks ja hooldamiseks maarendilepingus kehtestatud

tingimused;

2.3. JAROM maaüksus – jätkuvalt riigi omandis olev maa, s.o reformimata maa, mis kuulub

riigi omandisse jätmisele;

2.4. PLK taastamine – PLK taastamiseks tehtavad looduskaitsetööd, mis seisnevad roostiku

tõrjumises, mätaste ja puittaimestiku purustamises, puude ja põõsaste raies ning vajadusel

kändude freesimises, eesmärgiga asuda hiljem PLK-d hooldama;

2.5. PLK hooldamine – PLK säilimiseks tehtavad looduskaitsetööd, mis seisnevad niitmises

ja/või karjatamises;

2.6. maahooldaja – endise maavalitsusega sõlmitud ajutise maarendilepingu alusel PLK

hooldaja käesolevaks ajaks riigi omandisse ja RMK valdusesse antud endisel JAROM

maaüksusel;

2.7. puittaimestiku purustamine – jäätmaaniiduki või muu masinaga maapinnast 10 cm

kõrgusel kuni 5 cm läbimõõduga puittaimestiku purustamine, mida teostab

rentnik/maahooldaja või rentniku tellimusel RMK raiele järgneva vegetatsiooniperioodi

lõpus;

2.8. rentnik – maarendilepingu alusel kinnisasja kasutav isik, kes peab tagama kinnisasjal

asuva PLK nõuetekohase hooldamise selle säilimiseks;

2.9. maarendileping – maakasutusleping kestusega kuni 10 aastat, mis sõlmitakse RMK ja

rentniku vahel eesmärgiga hooldada kasutusse antaval kinnisasjal esinevaid PLK-sid;

2.10. KeA – Keskkonnaamet;

2.11. LKO – RMK looduskaitseosakond;

2.12. PLK – poollooduslik kooslus ehk pärandkooslus. Loodusliku elustikuga kooslus, mis on

kujunenud pikaaegse mõõduka niitmise ja karjatamise tulemusel ja mille püsimiseks on

vajalik nende tegevuste jätkumine;

2.13. VK – virtuaalkontor. Maa-ameti poolt loodud ja hallatav rakendustarkvara RMK, Maa-

ameti ja maavalitsuste maarendilepingute ruumi- ja tärkandmete kuvamiseks;

2.14. RKVR – riigi kinnisvararegister.

3. Kinnisasja kasutusse andmisele eelnevad tööd 3.1. KeA või looduskaitsespetsialist sisestab rendihuvi rakendusest (www.maaamet.ee/rmk)

või muust allikast laekunud sisendi põhjal VK-sse maarendilepingu ettepanekud.

3.2. Maarendilepingute spetsialist sisestab kalendriaasta I poolaasta jooksul lõppevate

maarendilepingute kohta VK-s uued maarendilepingu ettepanekud ja VK-s märkuste

väljale lisab uue maarendilepingu võimaliku alguskuupäeva.

3.3. Looduskaitsespetsialist veendub 15. veebruariks sisestatud maarendilepingute ette-

panekute õigsuses ja vajadusel korrigeerib kasutusse antava kinnisasja piire ning tagab,

et oma piirkonna kohta on VK-sse sisestatud maarendilepingute ettepanekud (kinnisasja

piirid ja eritingimused).

3.4. Looduskaitsespetsialist hindab 15. veebruariks PLK taastamisega seotud puude ja

põõsaste raievajadust ja hinnangulise raiemahu.

3.5. Looduskaitsespetsialist sisestab 15. veebruariks VK-sse kinnisasja geomeetria, kus RMK

võtab puude ja põõsaste raiumise kohustuse.

3.6. RMK võtab PLK taastamiseks vajaliku puude ja põõsaste raiumise kohustuse ainult juhul,

kui on täidetud järgnevad tingimused:

3.6.1. raiutava likviidse puidu kogus ületab 30 m³ ja maahooldaja/rentnik ei ole nõus

raieõigust ostma;

3.6.2. kinniasjale on olemas juurdepääsutee ja raiutud puit on võimalik kokku vedada,

ladustada ning vajadusel hakkida.

3.7. Raiumise kohutus täidetakse kolme aasta jooksul maarendilepingu sõlmimisest. JAROM

maaüksusel kasvav puit kuulub RMK-le ja vajaliku raie korraldab RMK.

3.8. Raiumise kohustusega hõlmatud kinnisasja eest ei tasu rentnik kasutustasu ega muid

kõrvalkulusid enne, kui RMK on taastamisraie lõpetanud ja kinnisasja kasutamiseks üle

andnud.

3.9. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamist reguleeritakse RMK juhendiga „Kasvava metsa

raieõiguse võõrandamine ja raidmete müük raiesmikelt“.

4. Kinnisasja kasutusse andmine ja teiste riigivara valitsejate huvide tuvastamine 4.1. PLK sisaldavate kinnisasjade kasutusse andmine toimub üldjuhul 1. märtsist kuni 1.

maini ning muul ajal vastavalt vajadusele.

4.2. Maarendilepingute spetsialist teeb 16. veebruariks väljavõtte VK-sse sisestatud maa-

rendilepingu ettepanekutest.

4.3. Maarendilepingute spetsialist algatab esmakordselt kasutusse antavate kinnisasjade kohta

RKVR-s menetluse teiste riigivara valitsejate huvide tuvastamiseks.

4.4. Kui kinnisasi on vajalik teisele riigivara valitsejale, teavitab maarendilepingute spetsialist

sellest taotlejat ja kinnisasja kasutusse andmise protsess lõppeb.

4.5. Kinnisasja kasutusse andmine PLK taastamiseks ja hooldamiseks toimub RMK juhatuse

otsuse „Volituste andmine vara kasutusse andmise otsustamiseks“ alusel.

4.6. PLK-d sisaldava kinnisasja kasutusse andmise ja selle viisi otsustamine, kasutustasu,

alghinna, kasutusse andmise tähtaegade ja muude tingimuste määramise ning pakkumise

ettevalmistamise ja läbiviimise komisjoni moodustamise otsustab maarendilepingute

spetsialisti poolt ette valmistatud käskkirjaga LKO juhataja. Käskkirja salvestab maa-

rendilepingute spetsialist DHS-i sarja 3-6.8 „Kinnisasjade kasutusse andmise käskkirjad“. 4.7. Kinnisasja kasutusse andmise viisid on kasutusse andmine valikpakkumise või

läbirääkimise teel.

4.8. Kinnisasja kasutustasu koosneb renditasust ja kõrvalkuludest. Kõrvalkulud arvestatakse

proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega. Kasutustasu ümardatakse täiseurodesse

ülespoole ja kasutustasule lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras.

5. Kinnisasja kasutusse andmine valikpakkumise teel 5.1. Valikpakkumise korraldab maarendilepingute spetsialisti poolt ette valmistatud LKO

juhataja käskkirjaga kinnitatud kolmeliikmeline komisjon.

5.2. Maarendilepingute spetsialist valmistab ette teate valikpakkumise korraldamise kohta ja

avaldab selle vähemalt kaks nädalat enne valikpakkumise toimumist Ametlikes

Teadaannetes ja RMK kodulehel. Teatesse lisatakse avalduse vorm ja maarendilepingu

projekt.

5.3. Valikpakkumise teade peab sisaldama andmeid kasutusse antava kinnisasja kohta

(nimetus, põhinäitajad, täpne asukoht, alghind, vajadusel osavõtutasu, kinnisasjaga

tutvumise võimalus, pakkumuste esitamise ja maarendilepingu sõlmimise tingimused).

5.4. Maarendilepingute spetsialist teavitab e-kirja teel valikpakkumise toimumisest isikuid,

kes on avaldanud konkreetse kinnisasja kasutusse võtmise vastu huvi või kes oli viimane

kinnisasja õiguslikul alusel kasutaja. Teade saadetakse ka kõigile PLK hooldamiseks

maarendilepingu sõlminud rentnikele ja PLK hooldajaid koondavasse e-kirjade listi,

näiteks [email protected].

5.5. LKO ja kommunikatsiooniosakonna juhataja korraldavad valikpakkumise avalikustamise

meedias.

5.6. Maarendilepingute spetsialist registreerib saabuvad pakkumised registreerimislehel.

Elektroonilise valikpakkumise korral registreeruvad osalejad riigimaa oksjoni-

keskkonnas.

5.7. Valikpakkumisel tehtud pakkumuste avamise järgselt koostab komisjon pakkumuste

avamise protokolli, mille juurde kuuluvad lisadena pakkumiste registreerimisleht ja

esitatud pakkumused. Elektroonilisel valikpakkumisel on pakkumused kõigile

valikpakkumisel osalejatele reaalajas kättesaadavad ning pakkumuse tulemuse

protokollid ja aruanded osalejate kohta genereerib riigimaa oksjonikeskkond.

5.8. Komisjon kontrollib pakkujate tingimustele vastavust ja selgitab välja parima

pakkumuse.

5.9. Pakkumuste avamise protokoll allkirjastatakse kõikide komisjoni liikmete poolt.

5.10. Maarendilepingute spetsialist salvestab pakkumuste avamise protokolli DHS-i sarja 3-6.6

„Kinnisasjade kasutusse andmise enampakkumiste dokumendid“. 5.11. Kirjaliku valikpakkumise korral saadab maarendilepingute spetsialist e-kirjana

pakkumuste avamise protokolli kõigile valikpakkumisel osalejatele viie tööpäeva jooksul

peale pakkumuste avamise läbiviimist. Elektroonilise valikpakkumise korral on

protokollid osalejatele riigimaa oksjonikeskkonnas reaalajas kättesaadavad.

5.12. Viimasena kinnisasja maarendilepingu alusel kasutanud isikul, kes osales valik-

pakkumisel, kuid ei osutunud parimaks pakkujaks, on õigus viie tööpäeva jooksul peale

pakkumuste avamise protokolli saatmist esitada avaldus valikpakkumisel parima

pakkumuse teinud isiku asemele asumiseks parima pakkuja poolt pakutud hinnaga.

Maarendilepingute spetsialist salvestab avalduse DHS-i sarja 3-6.6 „Kinnisasjade kasutusse andmise enampakkumiste dokumendid“.

5.13. Valikpakkumise tulemus kinnitatakse või jäetakse kinnitamata, sh tunnistatakse

nurjunuks komisjoni koosoleku protokolli alusel 20 tööpäeva jooksul peale pakkumuste

avamise osalejatele protokolli saatmist või kättesaadavaks tegemist. LKO juhataja

sellekohase käskkirja koostab maarendilepingute spetsialist. Maarendilepingute

spetsialist salvestab käskkirja DHS-i sarja 3-6.8 „Kinnisasjade kasutusse andmise käskkirjad“ ja edastab selle kõikidele pakkujatele.

5.14. Hiljemalt kahe kuu jooksul valikpakkumise tulemuse kinnitamisest sõlmib maarendi-

lepingute spetsialist parima pakkujaga maarendilepingu ja korraldab kinnisasja

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise. Lepingu ja akti vormid asuvad DHS-i

sarjas „Dokumentide vormid ja aluspõhjad“.

5.15. Pakkujal on aega 30 kalendripäeva maarendilepingu ja kinnisasja üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamiseks, selle hilinemisel või mittetoimumisel võib RMK

valikpakkumise tulemused tunnistada kehtetuks.

5.16. Maarendilepingute spetsialist salvestab maarendilepingu ja kinnisasja üleandmise-

vastuvõtmise akti DHS-i sarja 3-6.9 „Lepingud maa kasutamiseks kaitstavatel loodusobjektidel“ ja saadab DHS-i viite LKO juhatajale, vastava piirkonna looduskaitse-

spetsialistile ja müügiraamatupidajale.

5.17. Müügiraamatupidaja koostab maarendilepingu sõlmimise järgselt arve.

5.18. Maarendilepingute spetsialist salvestab maarendilepingu andmed VK-sse ja RKVR-i.

6. Kinnisasja kasutusse andmine läbirääkimise teel 6.1. Läbirääkimisi peab maarendilepingute spetsialisti poolt ette valmistatud LKO juhataja

käskkirjaga määratud isik, käskkirjas kirjeldatakse ka tingimused kinnisasja kasutusse

andmiseks.

6.2. Läbirääkimiste kestus ei tohi ületada 30 kalendripäeva nende alustamise päevast arvates.

6.3. Läbirääkimistel tutvustatakse teisele osapoolele kinnisasja puudutavat olulist infot

(kinnisasja asukoht, maarendilepingu tingimused, sh kasutusse andmise eritingimused).

6.4. Läbirääkimiste puhul ei tohi kasutustasu olla madalam antud maakonna keskmisest PLK-

d sisaldavast kinnisasja kasutustasust.

6.5. Läbirääkija koostab läbirääkimiste protokolli, mis allkirjastatakse kõikide läbirääkimistes

osalejate poolt ja salvestatakse DHS-i sarja 3-6.7 „Kinnisasjade kasutusse andmise läbirääkimiste dokumendid“.

6.6. Läbirääkimiste järgselt sõlmib maarendilepingute spetsialist maarendilepingu ja

korraldab kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise. Lepingu ja akti

vormid asuvad DHS-i sarjas „Dokumentide vormid ja aluspõhjad“. 6.7. Teisel osapoolel on aega 30 kalendripäeva maarendilepingu ja maatüki üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamiseks. Maarendilepingu allkirjastamise hilinemisel või

mittetoimumisel maarendilepingut ei sõlmita ja LKO juhataja tunnistab käskkirjaga

kehtetuks vastava kinnisasja läbirääkimiste tulemused.

6.8. Maarendilepingute spetsialist salvestab maarendilepingu ja kinnisasja üleandmise-

vastuvõtmise akti DHS-i sarja 3-6.9 „Lepingud maa kasutamiseks kaitstavatel

loodusobjektidel“ ja saadab DHS-i viite LKO juhatajale, vastava piirkonna

looduskaitsespetsialistile ning müügiraamatupidajale.

6.9. Müügiraamatupidaja koostab maarendilepingu sõlmimise järgselt arve.

6.10. Maarendilepinguste spetsialist salvestab maarendilepingu andmed VK-sse ja RKVR-i.

6.11. Maarendilepingute spetsialist korraldab kinnisasja kasutusse andmise kohta teate

avaldamise RMK veebilehel.

7. Maarendilepingute haldamine 7.1. Maarendilepingute spetsialist tagab aktuaalsete maarendilepingu andmete olemasolu

DHS-s, VK-s ja RKVR-s.

7.2. Kontaktisikuks rentnikega on maarendilepingute spetsialist ja kontakt e-postiaadress on

[email protected].

7.3. Maarendilepingute spetsialist suunab rentnike poolt esitatud taotlused vajadusel

konkreetse valdkonna eest vastutavatele RMK spetsialistidele.

7.4. Maarendilepingute spetsialist suhtleb rentnikega maarendilepingust tulenevate

võlgnevuste osas ja teavitab võlgnevustest ja nende menetlemisest RMK

krediidikomiteed. Võlgnevused tuvastatakse RMK aruandekeskuse „KREDIIDI- KOMITEE võlglaste aruanne“ järgi.

7.5. Maarendilepingu lõpetamisel edastab maarendilepingute spetsialist rentnikule kinnisasja

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks ja teavitab maarendilepingu lõppemisest

looduskaitsespetsialisti ja müügiraamatupidajat, kes koostas rentnikule arveid.

8. Puude ja põõsaste raie ja hekseldamise korraldamine 8.1. PLK taastamiseks tehtava puude ja põõsaste raie üldised kvaliteedinõuded on:

8.1.1. puud ja põõsad diameetriga üle 5 cm mõõdetuna 10 cm kõrgusel maapinnast

peavad olema raiutud, väljaarvatud puud, mille säilitamine on nõutud looduskaitsetöö

lähteülesandes;

8.1.2. kändude kõrgus ei tohi olla kõrgem kui 10 cm maapinnast;

8.1.3. raidmed läbimõõduga üle 5 cm ja pikemad kui 50 cm peavad olema ära

veetud/põletatud/purustatud vastavalt looduskaitsetöö lähteülesandele;

8.1.4. raietöödel tuleb vältida maapinna kahjustusi.

8.2. Raie korraldamise aluseks on maarendilepingus RMK-le võetud puu ja põõsaste raiumise

kohustus või rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotlus.

8.3. Rentniku/maahooldaja poolt esitatud taotluse salvestab maarendilepingute spetsialist

DHS-i sarja 3-6.1 „Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus“, loob olemasoleva

maarendilepingu puhul DHS-s lihtseose maarendilepingu ja taotluse vahel ning saadab

DHS-i viite vastava piirkonna looduskaitsespetsialistile.

8.4. Looduskaitsespetsialist hindab, kas PLK taastamine on lubatud ja vajalik ning kas töö

teostamiseks on vajalik looduskaitsetöö lähteülesanne ja metsateatis. Looduskaitse-

spetsialist teavitab otsusest maarendilepingute spetsialisti, kes koostab

rentnikule/maahooldajale vastuse ja salvestab selle DHS-s vastuskirjana taotlusele.

8.5. Juhul, kui raie korraldajaks on RMK, teavitab looduskaitse tööjuht

rentnikku/maahooldajat kavandatud raietöö tegemise ajast, kooskõlastab puidu

ladustamise kohad ja kokkuveo tähtaja, karjatatava PLK korral laseb

rentnikul/maahooldajal karjaaia raiekohalt eemaldada raie, kokkuveo, väljaveo ja

vajadusel hakkimise ajaks.

8.6. Juhul, kui rentnik/maahooldaja ostab kasvava metsa raieõiguse, toimub raie korraldamine

vastavalt RMK juhendile „Kasvava metsa raieõiguse võõrandamine ja raidmete müük

raiesmikelt“. 8.7. Rentnikule/maahooldajale antakse hoolduskõlbulik kinnisasi üle kahepoolselt all-

kirjastatud kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mille juurde kuulub kaart

üleantava kinnisasja kohta. RMK esindajaks üleandmisel on looduskaitsespetsialist.

8.8. Kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akt edastatakse maarendilepingute spetsialistile, kes

salvestab selle DHS-s maarendilepingu lisana, DHS-i viide saadetakse loodus-

kaitsespetsialistile.

8.9. Peale kinnisasja üleandmist ei kavanda RMK antud PLK-l täiendavaid taastamistöid

(võsude purustamine, raidmete koristamine, kändude madalamaks saagimine jne).

8.10. Juhul, kui RMK ei suuda puu ja põõsaste maarendilepingu järgset raiumise kohustust

tähtaegselt täita, teavitab looduskaitsespetsialist sellest maarendilepingute spetsialisti, kes

teeb rentnikule/maahooldajale ettepaneku raie tähtaja pikendamiseks, maarendilepingu

lõpetamiseks või muule kokkuleppele jõudmiseks. Ettepanek ja rentniku/maahooldaja

vastus salvestatakse DHS-i sarja 3-6.1 „Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus“ ja

seotakse maarendilepinguga.

9. PLK hooldamise seire 9.1. PLK hooldamise seiret viib läbi looduskaitsespetsialist, kes hindab PLK hooldatust

vastavalt maarendilepingus sätestatud eritingimustele.

9.2. Seirevalimi koostab maarendilepingute spetsialist ja valimisse võetakse kõik PLK-d:

9.2.1. millele pole taotletud hooldamis- ja taastamistoetust ning toetuste alt väljas oleva

PLK pindala on vähemalt 10 ha;

9.2.2. millel RMK on eelneval aastal fikseerinud maarendilepingu eritingimuste

rikkumise;

9.2.3. mille puhul on põhjendatud kahtlus, et maarendilepingust tulenevaid eritingimusi

ei täideta.

9.3. Seiresse ei võeta PLK-sid, millel:

9.3.1. on maarendilepingus sätestatud taastamistööde läbiviimise vajadus ja

maarendilepingu sõlmimisest ei ole möödunud kolme aastat;

9.3.2. on RMK teadlik objektiivsetest põhjustest, miks ala nõuetekohaselt ei hooldata

(ligipääsude puudumine, üleujutus jne).

9.4. Rikkumisena käsitletakse olukorda, kus PLK ei ole hooldatud vastavalt RMK ja rentniku

vahel sõlmitud maarendilepingu eritingimustele:

9.4.1. ala ei ole niidetud;

9.4.2. alalt ei ole niidetud biomass eemaldatud;

9.4.3. madala karjatamiskoormuse tõttu on ala hooldamata;

9.4.4. või muud rikkumised, millega rikutakse maarendilepingu eritingimusi.

9.5. Rikkumiseks ei loeta olukorda, kus objektiivsed asjaolud takistavad ala nõuetekohast

hooldamist.

9.6. Looduskaitsespetsialist viib oma piirkonna PLK seire läbi ajavahemikul 1. oktoober kuni

15. november.

9.7. Looduskaitsespetsialist edastab seire tulemused maarendilepingute spetsialistile 20.

novembriks.

9.8. Juhul, kui PLK ei ole hooldatud vastavalt maarendilepingu eritingimustele, koostab

maarendilepingute spetsialist selle kohta märgukirja ja saadab rentnikule.

9.9. Maarendilepingute spetsialist salvestab märgukirja DHS-i sarja 3-6.1 „Looduskaitse ja

jahinduse alane kirjavahetus“ ning loob lihtseose märgukirja ja maarendilepingu vahel.

9.10. Teise järjestikuse rikkumise puhul on RMK-l õigus maarendileping ennetähtaegselt üles

öelda ja kinnisasi uuesti valikpakkumise või läbirääkimiste teel kasutusse anda.

10. Seiretulemuste aruandlus 10.1. RMK poolt teostatud seire tulemuste aruande koostab maarendilepingute spetsialist 15.

jaanuariks.

10.2. Seiretulemuste aruanne salvestatakse DHS-i sarja 3-6.3 „Looduskaitseliste seirete aruanded“.

10.3. Seiretulemuste aruande kinnitab LKO juhataja.

10.4. Seiretulemuste aruande DHS-i viide saadetakse looduskasutuse vastutusvaldkonna

juhatuse liikmele ja kvaliteedispetsialistile.

10.5. Seiretulemuste aruanne saadetakse peale juhatuse liikme poolt kinnitamist KeA-le.

10.6. KeA poolt koostatud PLK hooldamise seire tulemused salvestatakse DHS-i sarja 3-6.1

„Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus“ ja maarendilepingute spetsialist loob

lihtseose vastava aasta RMK seiretulemuste aruande ja KeA seire tulemuste kirja vahel.