Saare maakond, Muhu vald, Kesse küla, Paadi

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1158 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, neljandal juunil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (04.06.2025.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Võõrandaja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 03.06.2025 kell 10:43 tehtud päringute alusel), mille

esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Ere Kaaristu, isikukood

47207260330, kes on tõestajale tuntud isik,

Ere Kaaristu osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinn, ja

Muhu vald, edaspidi nimetatud Omandaja, Muhu Vallavalitsus, registrikood 75018710,

asukoht ja postiaadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond, e-posti aadress

[email protected], mille seadusliku esindajana tegutseb vallavanem Raido Liitmäe, isikukood

36904152717, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal

(eeltoodud andmed kohaliku omavalitsuse asutuse, aadressi, registrikoodi ja esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 03.06.2025 kell 10:46 tehtud päringute ja Muhu Vallavolikogu 30.11.2021.a otsuse nr 9 alusel),

Raido Liitmäe osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Muhu vald,

kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING 1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 25405450 on

sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega

2

47801:001:1252, majandusliku otstarbega maatulundusmaa (100%), asukohaga Saare maakond, Muhu vald, Kesse küla, Paadi, pindalaga 114,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja

päraldistega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud lepingu ese).

1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 47801:001:1252

suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

1.3.1. Kaitseala piiranguvöönd

• ulatus: 114,20 m²; nähtus: Kaitseala (Kesselaiu MKA, Kesselaiu pv.); seisund:

kehtiv.

1.3.2. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd

• ulatus: 114,20 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;

seisund: kehtiv.

1.3.3. Ranna või kalda piiranguvöönd

• ulatus: 114,20 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;

seisund: kehtiv.

1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing

katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega

muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade

kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.5. Kesselaiu maastikukaitseala kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse

(https://keskkonnaportaal.ee/register) kaitstavate loodusobjektide päringust nähtub:

• loodusobjekti tüüp ja nimetus: maastikukaitseala; Kesselaiu maastikukaitseala;

• valitseja: Keskkonnaamet;

• kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse otsus 10. novembrist 1938 maa-alade

looduskaitse alla võtmise kohta.

1.6. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi

järgi) nähtub, et lepingu ese:

1.6.1. ei ole rahvastikuregistris registreeritud ühegi isiku alalise elukohana;

1.6.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana.

1.7. Lepingu eseme kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 47801:001:1252 kohta

katastripidaja märked puuduvad.

1.8. Lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust nähtub, et

katastritunnusega 47801:001:1252 ja aadressiga Paadi, Kesse küla, Muhu vald, Saare

maakond ei ole seotud hooneid ega rajatisi.

1.9. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

1.9.1. objekti koodi: KV115961;

1.9.2. valitseja: Kliimaministeerium;

1.9.3. volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56).

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid

3

kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

• Ta ei ole saanud kontrollida, kas lepingu esemeks oleval kinnistul paikneb ehitisi ning kas ehitised kui vallasasjad ei ole koormatud pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega. Osalejad kinnitavad, et soovivad sellele vaatamata selle lepingu sõlmimist.

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata

kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Võõrandajale kuuluvat lepingu eset koormatud

(sh ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute

õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi

võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Võõrandajale

teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, selles lepingus nimetamata looduskaitsealaseid

ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid (sh tehingutest tulenevaid piiranguid

ega kitsendusi).

2.1.4. Lepingu esemeks oleval kinnistul ei paikne ehitisi ning Võõrandaja ei ole esitanud taotlusi projekteerimistingimuste ega ehituslubade väljastamiseks.

2.1.5. Lepingu esemel ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud puudusi, millest

Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata

ülevaatuse teostamisel. Võõrandaja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat

kirjeldamist.

2.1.6. Võõrandajale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Võõrandajale või kolmandatele

isikutele kuuluvad mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised (nii maapõues

asuvad kui maapealsed).

2.1.7. Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega.

2.1.8. Lepingu esemele ei ole olemas otsejuurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt või

tänavalt.

2.1.9. Võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Võõrandajale

teadaolevalt ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes

keskkonnareostust puudutavat menetlust ning Võõrandajale ei ole lepingu sõlmimise

hetke seisuga esitatud keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi.

2.1.10. Võõrandaja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille

tasumise tähtaeg on saabunud ning lepingu esemega seoses ei ole Võõrandajal

tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.

2.1.11. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Võõrandaja õigust sõlmida ja täita

seda lepingut.

2.1.12. Võõrandaja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks kliimaministri

29.04.2025.a käskkirja nr 1-2/25/186 alusel. Nimetatud käskkiri on jõus, muutmata

ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, ega esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle

lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik asutuse sisesed nõusolekud

ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

4

2.1.13. Võõrandaja esindaja volitus Võõrandaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt

tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud

volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski

asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.14. Lepingus toodud Võõrandaja ja Võõrandaja esindaja avaldused ja kinnitused ei

sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu

osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida

teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel

tingimustel.

2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Omandaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud

maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel

teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2. Omandaja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest selles lepingus nimetatud

seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme kasutamisel. 2.2.3. Omandaja omandab lepingu eseme eesmärgiga arendada Kesselaiul asuvat Abaja

paadisadamat. Omandajal on soov rajada sadama alale paadikuur, kuna paadisadamas

puudub koht, kus hoiustada paate (hetkel seisavad need rannavallil) ning sadamaga

seotud esemeid - poid, köied, aerud jms.

2.2.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omandaja õigust sõlmida ja täita seda

lepingut.

2.2.5. Omandaja esindajal on kõik õigused lepingu sõlmimiseks vastavalt Muhu

Vallavolikogu 19.03.2025.a otsusele nr 195 Kesse küla Paadi kinnisasja omandamine.

Eelnimetatud otsus on jõus, muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, ega

esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks

kiidetud, kõik kohaliku omavalitsuse sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on

vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on

saadud.

2.2.6. Tema esindusõigus Muhu valla vallavanemana on kehtiv vastavalt Muhu

Vallavolikogu 30.11.2021.a otsusele nr 9. Vallavanema esindusõigust ei ole piiratud

ega tühistatud, teda ei ole ametikohalt tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole

möödunud, tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu.

2.2.7. Lepingus toodud Omandaja ja Omandaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda

ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel

võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei

oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate

dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud

asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt

kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

• Võõrandaja esindaja volitused volikirja alusel. • Omandaja esindaja esindus Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi 03.06.2025

kell 10:46 elektroonilise päringu ja Muhu Vallavolikogu 30.11.2021.a otsuse nr 9 alusel.

3. Lepingu eseme tasuta võõrandamine, valduse üleandmine ja muud kokkulepped

3.1. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et Võõrandaja võõrandab lepingu eseme

5

koos selle oluliste osade ja päraldistega Omandajale tasuta.

3.2. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus loetakse Müüja poolt

Ostjale üle antuks selle lepingu sõlmimisega. 3.3. Omandaja on kohustatud kasutama lepingu eset sihtotstarbeliselt. Lepingu eseme

mittesihtotstarbelise kasutamise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda Omandajalt

leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25%, kuid mitte rohkem kui 100% lepingu eseme

väärtusest selle üleandmise hetkel.

3.4. Kui Omandaja võõrandab või koormab lepingu eseme hoonestusõigusega, peab

Omandaja hüvitama Eesti Vabariigile 50% lepingu eseme harilikust väärtusest, mis sellel

oli tema poolt omandamise hetkel.

3.5. Kui Omandaja võõrandab lepingu eseme või seab sellele hoonestusõiguse Omandaja

valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis punkti 3.4 ei kohaldata,

välja arvatud juhul, kui Omandaja valitseva mõju all olev eraõiguslik juriidiline isik

võõrandab omandatud lepingu eseme või hoonestusõiguse või seab omandatud lepingu

esemele hoonestusõiguse.

3.6. Omandaja kohustub teatama Kliimaministeeriumile koheselt lepingu eseme

võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest ning mõistliku aja jooksul välja

selgitama lepingu eseme vajalikkuse Eesti Vabariigile. Avaliku huvi korral on Eesti

Vabariigil õigus kinnisasi omandada, et täita oma ülesandeid või arvata maa maareservi.

Riik hüvitab kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt

parendatud.

3.7. Selle lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole

huve.

3.8. Võõrandaja ja Omandaja loevad lepingu eseme väärtuseks 2 050 eurot.

4. Asjaõigusleping 4.1. Võõrandaja ja Omandaja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud.

Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 25405450 teises jaos senine kanne Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Muhu vald.

5. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused

5.1. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

5.2. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.

5.3. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

5.4. Võlaõigusseaduse § 259 kohaselt kohustub üks isik (kinkija) kinkelepinguga tasuta teisele isikule (kingisaajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

5.5. Võlaõigusseaduse § 264 kohaselt lähtutakse kingitud eseme lepingutingimustele

6

vastavuse hindamisel võlaõigusseaduse §-des 217 ja 218 (sisalduvad võlaõigusseaduse müügilepingut reguleerivas osas) sätestatust. Võlaõigusseaduse § 264 lg 2 kohaselt vastutab Kinkija kingitud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele vastavusest Kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud.

5.6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 kohaselt peab Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid). Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Omandajale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

5.7. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija.

5.8. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e- maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

5.9. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: • kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad); • hoiualad; • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

5.10. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; • koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; • väljastada metsamajandamiskava; • kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; • anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; • anda projekteerimistingimusi; • anda ehitusluba; • rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole

vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

5.11. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või

7

kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:

• kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega;

• teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.

5.12. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:

• loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

5.13. Vastavalt LKS § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius: • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200

meetrit; • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri

suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25

ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.

Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:

• reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja

laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning

maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

5.14. Vastavalt LKS § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: • mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; • mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100

meetrit; • linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega

alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud LKS § 38 lõike punktis 5 sätestatud juhul;

• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;

• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.

8

Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene:

• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;

• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;

• kalda kindlustusrajatisele; • supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; • maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; • olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on

väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; • piirdeaedadele.

Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud:

• pinnavee veehaarde ehitisele; • sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; • ranna kindlustusrajatisele; • hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; • kalakasvatusehitisele; • riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; • tehnovõrgule ja -rajatisele; • sillale; • avalikult kasutatavale teele ja tänavale; • raudteele.

Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.

5.15. Vastavalt notari tasu seaduse § 4 on tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot.

6. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 6.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses

originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav

notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee.

Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja,

mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab

notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis

kasutamiseks.

6.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud

originaaleksemplari kinnistusosakonnale.

7. Lepingu sõlmimisega seotud kulud

9

7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notaritasu ja riigilõivu) tasub Omandaja.

7.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus

notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari

tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu

maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või

kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama

notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on

osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu

tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu

tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.

7.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta selles notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest on 20,00 eurot (notari tasu

seaduse § 2 lg 2¹).

Notari tasu tasuta võõrandamise tehingu tõestamisel on 49,80 eurot (tehinguväärtus 6 391,00

eurot: notari tasu seaduse § 3, 22 ja 23 p 2).

Tasu kokku 69,80 eurot.

Käibemaks 15,36 eurot.

Koos käibemaksuga 85,16 eurot.

Riigilõiv omaniku kandmisel kinnistusraamatusse on 7,00 eurot (tehinguväärtus 2 050,00

eurot: RLS § 76, § 347).

Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning §

31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 22%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis

notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot/lk 0,38 eurot/lk

digitaalärakiri ametiasutusele 15,56 eurot + 0,23 eurot/lk 15,56 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal

ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel

osalejate poolt heaks kiidetud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide

ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile

lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne

ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Ere Kaaristu /allkirjastatud digitaalselt/ Raido Liitmäe /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/