Lisa 1

LÜ_Pirita jõe koelmute ja jõeliste elupaikade taastamine.pdf

1

LÄHTEÜLESANNE

Eeluuringu nimi:

Pirita jõe ülemjooksu koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise ihtüoloogiline eeluuring.

Töögrupp: Veekogude eeluuringute koostamine.

Väärtuse seisund:

Pirita jõgi (VEE1089200) on Harju alamvesikonda kuuluv jõgi, mis asub Harjumaa

territooriumil. Jõe lähe asub Kose vallas Saarnakõrve külas ning jõgi suubub Soome lahte

Tallinna linna kohal. Jõe pikkus on 120,8 km, tähtsamad lisajõed on Kuivajõgi, Leivajõgi ja

Tuhala jõgi ning jõgi läbib kolme seisuveekogu: Kose veskijärv, Paista järv ja Vaskjala

veehoidla1.

Pirita jõgi voolab valdavalt looduslikus sängis. Ülemjooksul kuni Paunküla külani ning

keskjooksul Angerja oja suudmest allavoolu Patikani (umbes 5,4 km) voolab jõgi kunstlikus

kaevatud sängis. Jõe alamjooks Lükatist kuni Lagedini 3–18 km on hea hüdromorfoloogilise

kvaliteediga. 15 km pikkusel lõigul on jõe lang umbes 31 m (keskmiselt 2,1 m/km).

Keskjooksul, Vaskjala paisust Kose paisuni, on jõe lang väike (keskmiselt 0,5 m/km) ja

kärestikke esineb selles lõigus väga vähe. Suurem on lang taas Kose linnast ülesvoolu

Paunkülani (keskmiselt 0,9 m/km), kus esineb kohati ka hea hüdromorfoloogilise kvaliteediga

kärestikulisi jõelõike2.

Pirita jõel on kokku üheksa paisu. Kose-Uuemõisast ülesvoolu paiknevad nendest järgmised

paisud:

- Kose Uuemõisa (PAIS014590), paisutuskõrgus 0,55, kalapääs puudub;

- Kose Veskijärve (PAIS014550), paisutuskõrgus 2 m, ent rajatud on kalapääs;

- Sae pais (PAIS021340), paisutuskõrgus 0,8 m, kalapääs puudub;

- Muru pais (PAIS018750), paisutuskõrgus 0,2 m, kalapääs puudub;

- Paunküla pais (PAIS013920), paisutuskõrgus 2, 55 m, kalapääs puudub.

Lisaks eelnimetatud paisudele on Pirita jões tuvastatud Kose-Uuemõisast ülesvoolu seni

Keskkonnaregistris registreerimata astang Sae paisu ja Kukekõrve soone vahelisel Pirita jõe

lõigul ning katastriüksuse 33702:003:1860 juures jõesängis.

Veekogum Pirita_1 (1089200_1) Pirita lähtest Sae paisuni on 2023. aasta seisundhindamise

alusel kesises seisundis, põhjuseks jõgede kalastiku indeks, tundlike selgrootute taksonite arv,

paisud ja hüdromorfoloogilised parameetrid. Samuti on kesises seisundis veekogum Pirita_2

(1089200_2) Pirita Sae paisust Kuivajõeni, põhjuseks kalastik.

1 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 2025. 2 Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus / TÜ Eesti Mereinstituut / MTÜ Trulling. 2009. Tartu.

2

Pirita jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse3

Sae paisust suubumiseni merre. Pirita jõe alamjooksul kuulub jõgi Natura 2000 loodusala

Pirita loodusala (RAH0000039) ja Pirita maastikukaitseala (KLO1000216) koosseisu.

Varasemalt on Pirita jõe ülemjooksu seisundit ja elupaigalist väärtust hinnatud/uuritud 2008.

aasta suvel kui jõgi käidi läbi suudmest Paunküla veehoidlani. Lisaks neljale TÜ EMI

püsiseirepunktile tehti katsepüügid forelli noorjärkude asustustiheduse määramiseks kümnes

erinevas lõigus (sh 4 püüki Kosest ülesvoolu). Kuna forell Kose Veskijärve paisust ülesvoolu

puudus, asustati sinna 2009 aastal umbes 10 000 samasuvist forelli2. 2014. aastal rajati Kose

Veskijärve paisule kalapääs1.

Jõe suuruse ja looduslike eelduste tõttu on Pirita jõe puhul tegu olulise silmujõega4. Ojasilmu

olemasolu on tõestatud Pirita jõe erinevates lõikudes, jõesilmude registreeringud on jäänud

seni alati alamjooksul jõelõigule suudmest kuni Vaskjala veehoidlani. Jõe suudmelähedases

osas toimub kutseline jõesilmu püük. Aastatel 2008-2021 on Pirita jõel kutseline silmupüük

toimunud iga-aastaselt. Keskmine raporteeritud saak on olnud 514 kg jõesilmu aastas ja see

on varieerunud vahemikus 37-1058 kg5.

Pirita jõkke suubub kokku 36 oja, kraavi ja jõge. Suurematest lisajõgedest on eraldi uuritud

Leivajõge, Kuivajõge, Tuhala jõge Vardja oja, Krei soont ja kahte suuremat Tuhala jõe

haruoja.

Vardja oja on suhteliselt väikse languga, mistõttu domineerivad valdavalt aeglane vool ja

liivane põhi kruusaseid ja kiirema vooluga lõike esineb vähe. Suurim forellile potentsiaalselt

sobiv sigimis- ja elupaik (70 m2) asub alamjooksul Sika talu hoovis. Kuna oja on

külmaveeline, siis vähesel määral sobivad forelli elupaigaks ka aeglase vooluga lõigud.

Kokku mõõdeti forellile sobivaid koelmuid 85 m2. Vähearvukalt võiks forell ojas sigida2.

Tööde detailne kirjeldus:

Pirita jõe ülemjooksu koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise eeluuringu eesmärk on

ihtüoloogiliste uuringute käigus välja selgitada Pirita jõe ja Vardja koelmualade ja jõeliste

elupaikade seisund.

Eeluuringute käigus tuleb kirjeldada jõe seisundit lõikudena ning vastavalt tulemustele

pakkuda välja taastamismeetmed koelmualade ja jõeliste elupaikade parandamiseks.

Analüüsida tuleb võimalike taastamismeetmete mõju kaladele ja muule vee-elustikule (sh ka

kaitsealustele liikidele). Eeluuringus tuleb esitada tabeli kujul loetelu taastamismeetmetest

objektide kaupa, nendeks vajalikud tööd, tööde hinnangulised mahud ja maksumused. Lisaks

tuleb anda soovitused järelseireks peale võimalike tervendamistööde lõppemist.

3 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73. https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv 4 Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016-2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016- 2017. Projekti lõpparuanne. Eesti Loodushoiu Keskus. 2018. Tartu. (S66rsuude_l6pparuanne_23.03.2018.docx) 5 Jõesilmu püügikorraldust optimeeriv kava. Tambets, M. 2022. Tartu. (Microsoft Word - Jõesilmu püügikorraldust optimeeriv kava 03.03.2023 (002))

3

Eeluuringud tuleb läbi viia järgmistes vooluveekogudes:

Jrk Veekogu nimi KKR kood Pikkus

(km)

1 Pirita jõgi (VEE1089200) 33,49

2 Vardja oja (VEE1090300) 6,09

Kokku 39,58

Eeluuringute käigus tuleb:

- inventeerida forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualad, need kaardistada ning hinnata

nende kvaliteeti ja taastootmispotentsiaali;

- viia läbi katsepüügid eesmärgiga kirjeldada jõe kalastiku liigilist koosseisu;

- hinnata jõe elupaigalist väärtust;

- tuvastada ja kaardistada seni registreerimata rändetakistused ning hinnata nende

olulisust rändetakistusena kõigile kalaliikidele ning vajadusel pakkuda välja

võimalused rändetingimuste parandamiseks;

- teadaolevate rändetakistuste puhul hinnata nende olulisust rändetakistusena kõigile

kalaliikidele ning pakkuda välja võimalused rändetingimuste parandamiseks;

- selgitada välja olulisemad probleemid ja ohutegurid, täpsustada seni teadaolevate

ohutegurite ja probleemide hetkeseisukorda;

- vastavalt eeluuringute tulemustele määratleda taastamismeetmed;

- hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus

inventeeritud liikidele (sh kaitsealustele liikidele);

- välitööde tulemusena leitud kaitsealuste kalaliikide leiukohad vormistatakse EELIS

andmebaasi esitamiseks vastava tabeliformaadi kohaselt, mis on allalaetav interneti

aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/media/1250/download;

- anda soovitused järelseireks peale võimalike taastamistööde lõppemist.

Eeluuringute läbiviimisest teavitatakse kõiki asjassepuutuvaid osapooli, kellelt küsitakse

vajadusel kooskõlastusi ja arvamusi, et olulised seisukohad ja kaalutlused oleksid arvesse

võetud.

Katsepüükide läbiviimiseks on vaja taotleda eripüügiload vastavalt kehtestatud õigusaktidele.

Sigimis- ja kasvualade inventeerimine

Viia läbi välitööd, mille käigus tuleb kogu ulatuses läbi käia kõik uuritavad jõed, kraavid ja

ojad. Seejuures tuleb hinnata veekogu väärtust kalade elu- ja sigimispaigana ning inventeerida

lõhelistele sobilikud olemasolevad ja potentsiaalsed koelmu- ja noorjärkude kasvualad.

Koelmu- ja noorjärkude kasvualade puhul tuleb mõõta nende pikkus ja pindala, määrata

algus- ja lõpu koordinaadid ning teha fotod.

4

Iga koelmuala tuleb hinnata vastavalt kvaliteedile, lähtudes 4-astmelisest metoodikast, kus:

• AA - väga hea kvaliteediga ala;

• A – hea kvaliteediga ala;

• B – rahuldava kvaliteediga ala;

• C- kesise kvaliteediga ala.

Hinnangu andmisel tuleb lähtuda jõelõigu hüdromorfoloogiast, kusjuures soodsaimaks tuleb

hinnata suurema languga kärestikulised lõigud, kus on piisavalt nii kudepesadeks sobilikke

kohti kui ka varjepaiku ning kus võib eeldada forelli noorjärkude arvukat esinemist.

Halvimaks hinnata mõõduka vooluga valdavalt lausliivase põhjaga lõigud, kus võimalikke

sigimispaiku on vähe ning kus forelli noorjärke eelduste kohaselt võib, kuid ei pruugi esineda.

Aeglase vooluga sügavama veega savi-muda-liivase põhjaga jõelõike tuleb lugeda forelli

noorjärkudele elupaigana sobimatuteks.

Lisaks tuleb arvesse võtta veetemperatuuri. Vanematele (alates kahesuvistest) forellidele

sobivad allikalised, jaheda ja külma veega jõed elupaigaks praktiliselt kogu ulatuses.

Samasuvised noorjärgud jäävad tavaliselt kärestikele ja kiirevoolulistesse kivise-kruusase

põhjaga lõikudesse või laskuvad nendes veidi allavoolu. Jõgedes, kus maksimaalne vee

temperatuur tõuseb suvel üle 18-20º C, esineb forelli ja selle noorjärke väljaspool kärestikke

ja kiirevoolulisi lõike suveperioodil harva. Talvel võivad sellistes jõgedes vanemad forellid

(sh kahesuvised ja –aastased) olla levinud üle kogu jõe, kuid kuna kärestikke on alati

tunduvalt vähem kui aeglase vooluga jõelõike, siis on forelli ja selle noorjärkude jaoks

limiteerivaks just suvised elupaigad kärestikel ja kiirevoolulistel jõelõikudel.

Lisaks tuleb hinnata lõhilaste taastootmispotentsiaali uuritavates jõgedes, kraavides või

ojades.

Koelmualad tuleb digitaalselt kaardistada ning esitada .shp failid koos kõigi vajalike

lisafailide ja atribuuttabeliga, mis sisaldab koelmuala algus- ja lõppkoordinaate, pindala

hektarites (ha), kvaliteeti ja lühiiseloomustust.

Ühtlasi tuleb välitööde käigus hinnata rändetakistuste mõju kalade liikumisvõimalustele piki

jõge, rändetakistused kaardistada ja esitada .shp failid koos kõigi vajalike lisafailide ja

atribuuttabeliga, mis sisaldab rändetakistuse koordinaate, lühiiseloomustust ning

taastamismeetmeid.

Katsepüügid

Katsepüükide eesmärk on kirjeldada jõe kalastiku liigilist ja vanuselist koosseisu, arvukust,

asustustihedust (isendit/100m2) ja levikut.

5

• Kalastiku katsepüügid tuleb läbi viia lõheliste noorjärkudele sobilikes elupaikades

noorjärkude liigilise koosseisu ja arvukuse määramiseks ning kudealade rajamise ja

elupaiga mitmekesistamise asukohtades üldise kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse

hindamiseks.

• Katsepüügil tabatud kalad tuleb koguda suuremasse veeanumasse (kasti, paaki). Ca

pool tundi pärast esimese püügi lõppu tuleb teha korduspüük, mille käigus saadud

kalad tuleb koguda teise veeanumasse.

• Katsepüükide käigus tuleb eraldi vaadata ka silmuvastsete olemasolu.

• Pärast püükide läbiviimist tuleb kõik püütud lõhilased mõõta 1 mm ja kaaluda 0,1 g

täpsusega ning lasta veekogusse tagasi. Teiste liikide esinemine tuleb fikseerida

arvuliselt.

• Seirelõik püütakse läbi kaks korda.

• Torbikuliinid silmupüügiks tuleb paigaldada vähemalt viide asukohta Pirita jõel, sh ka

allavoolu Kose-Uuemõisa asulast.

• Püügialade kohta tuleb esitada nende pikkus ja pindala ning algus- ja

lõppkoordinaadid, anda hinnang püügiala kvaliteedile ja teha püügilõigust fotod.

• Katsepüükide (sh silmupüük) asukohad, lõplik arv ja metoodika kooskõlastatakse

Tellijaga, asukohtade valikul peab silmas pidama võimalust teostada järelseiret

(eesmärgiga hinnata taastamistööde tulemuslikkust, sh kalastiku arvukuse/liigilise

koosseisu muutuseid ning forelli taastootmise muutust). Katsepüügilõikude

asukohavalikul arvestatakse ka varasemaid uuringuid ning püüke.

Jõe elupaigalise väärtuse hindamine

Jõe elupaigalise väärtuse hindamise eesmärk on tuvastada uuringualal degradeerunud

jõelõigud, mis ei võimalda elada selles paigas looduslikul, heas seisundis jõele omasel

elustikul.

Välitööde käigus tuleb tuvastada jõelõigud, kus jõe ökoloogiline või hüdromorfoloogiline

seisund on oluliselt halvenenud inimese tegevuse tõttu. Näiteks ei võimalda elada selles

paigas liigirikkal elustikul, ei toeta veerežiimi loomulikku dünaamikat (nt jõge on süvendatud,

sirgendatud, maaparanduse mõju, hävinud kaldavööndi taimestik, puuduvad varjepaigad

kaladele).

Välja tuleb pakkuda taastamismeetmed degradeerunud jõelõikudel elupaikade taastamiseks ja

jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks (näiteks võivad sinna alla kuuluda puhveralade

taastamine, jõe vanasse sängi suunamine, looklevuse taastamine, maaparanduse mõjude

leevendamine, juurtega kändude paigaldamine kaldavööndisse vms).

Degradeerunud jõelõigud tuleb digitaalselt kaardistada ning ühtlasi esitada konkreetsed

taastamisettepanekud kaardikihina (.shp failid koos kõigi vajalike lisafailide ja

atribuuttabeliga, mis sisaldab jõelõigu algus- ja lõppkoordinaate, pindala hektarites (ha),

lühiiseloomustust ja taastamismeetmeid).

6

Taastamismeetmete määratlemine

Vastavalt eeluuringute tulemustele tuleb kirjeldada olulisemad probleemid ja ohutegurid ning

välja pakkuda taastamismeetmed Pirita jõe koelmute ja jõeliste elupaikade taastamiseks.

Taastamismeetmete määratlemisel tuleb:

• selgitada välja olulisemad probleemid ja ohutegurid, täpsustada seni teadaolevate

ohutegurite ja probleemide hetkeseisukorda;

• jõelõikude kaupa loetleda põhilised tegevused, mis on vajalikud jõe füüsilise

kvaliteedi, elupaikade ja/või sigimis- ja kasvualade parandamiseks;

• planeeritavad tegevused kirjeldada võimalikult detailselt, arvestades seejuures ka

ligipääsude kirjeldamisega tööde alale;

• hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus

inventeeritud (kaitsealustele) liikidele;

• anda soovitused järelseireks peale võimalike taastamistööde lõppemist.

Lähteülesande koostaja: RMK looduskaitseosakonna veeökoloog Tuuli Teppo

Asukohakaardid

Välja_Arvamus_Keskkonnaametilt_(Pirita_joe_ulemjooks)_4163.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.