Eelnõu edastamine

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Vastavalt nimekirjale

03.06.2025 nr 7-1/1768

Eelnõu edastamine

Edastame Teile kui naaberkinnistute omanikele tutvumiseks Kuusalu Vallavolikogu 22.11.2006

otsusega nr 68 kehtestatud Kolga-Aabla küla Orava kinnistu detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise eelnõu kanalisatsioonilahenduse osas.

Palume Teil esitada omapoolsed ettepanekud või vastuväited eelnõule hiljemalt 16.juuniks

2025.a. aadressile [email protected] või Kuusalu Vallavalitsuse aadressile Kiiu alevik,

Mõisa tee 17.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisad: 1. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Pähkli).rtf

2. Kiri 2025-01 Eksperdi arvamus Kolga-Aablas külas Pähkli kinnistu RVOPuhasti kohta

(2) (1).asice

Maris Kirsimaa

600 0857

[email protected]

1

Nr. 1 - 01

02/02/2025

Saaja: Kati Liik

Telefon: 5293458, e-post: [email protected]

Teema: Eksperdi arvamus Kuusalu vallas Kolga-Aabla külas Orava

detailplaneeringuala Pähkli kinnistul reovee omapuhasti kasutamis-

võimaluste kohta.

Ekspert lähtub eksperdi arvamuse koostamisel Ehitusseadustikust, Veeseadusest,

Maaparandusseadusest, Jäätmeseadusest, Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest ja

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest ning neist tulenevatest seadusandlikest aktidest.

Ekspert vaatas koos kinnistu omanikuga Kolga-Aabla küla Orava detailplaneeringuala (DPA)

PLAN ID 4978 Pähkli kinnistu ja selle naaberkinnistud üle 06.12.2024. aastal ja on kursis

kohapealse olukorraga. Lisaks andis ekspert 09.01.2025. aastal ülevaate kohapealsest

olukorrast Kuusalu valla keskkonna- ja ehitusspetsialistidele.

Ekspertiisi Tellija ja Orava DPA (PLAN ID 4978) Pähkli kinnistu andmed.

Orava DPA PLAN ID 4978 kinnistud: Orava katasdtritunnusega 42301:001:0755 on

hoonestatud üksikelamu ja abihoonetega (Orava kinnistu omanikud on Tiiu ja Viktor

Ikohainen); Pähkli 42301:001:0756 on hoonestatud üksikelamu, kuuri ja saunaga, milledest on

üksikelamu tänaseks lammutatud (Pähkli kinnistu omanik on Kati Liik telefon 5293458, e-post:

[email protected]).

Ekspertiisi tellija: Kati Liik.

Pähkli kinnistu omaniku aadress: Kati Liik - Pähkli, Kolga-Aabla küla, Kuusalu vald, Harju

maakond.

DPA kinnistute aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kolga-Aabla küla.

Maa sihtotstarve: 100% elamumaa.

DPA kinnistute pindalad: Pähkli 2926 m2 ja Orava 2982 m2 (vt joonis 1 ja kaart 2).

Tarbevesi saadakse OÜ-le Kuuslu Soojus kuuluvast Kolga-Aabla küla ühisveevärgist. Ametlik

tuletõrje veevõtukoht asub ca 205 m kaugusel Kolga-Aabla rannas (vt joonised 2 ja 3).

Olmereovesi juhiti Pähkli kinnistul 3 m3 mahuga septikusse ja sellest Kuusalu-Leesi tee äärde

ehitatud imbsüsteemi (vt joonis 2).

Sademete vesi immutatakse Pähkli ja naaberkinnistutel hajutatult oma kinnistute piires

pinnasesse. Liigvee ärajuhtimiseks Kolga lahte on Pähkli ja Orava kinnistute lõunapiirile ning

Kuusalu-Leesi tee idaserva ehitatud kuivenduskraavid (vt joonised 2 ja 3).

2

Pähkli kinnistu naaberkinnistud (vt kaart 2) ja nende katastritunnused: põhjas Koprametsa

42301 : 001 : 0732, kirdes Kalda 42301 : 001 : 0731, idas Orava 42301 : 001 : 0755, lõunas ja

kagus Loksa metskond 121 42301 : 001 : 0915 ning edelas ja läänes Kuusalu-Leesi tee 11270

42301 : 001 : 0732.

Ekspertiisi ülesanne.

1. Kontrollida Pähkli kinnistul ja selle lähiümbruses looduslike ning hüdro- ja

ehitusgeoloogiliste tingimuste sobivust reovee omapuhasti rajamiseks.

2. Hinnata Pähkli kinnistul ehitustegevust ja reovee omapuhastite rajamist kitsendavaid

tegureid.

3. Hinnata põhjavee kaitstust Pähkli kinnistul ja lähiümbruses.

4. Hinnata reovee omapuhastite ehitusvõimalusi Pähkli kinnistul kooskõlas

seadusandlusest tulenevate piirangute ja suunistega.

5. Tulenevalt looduslikest tingimustest ja seadusandlikest piirangutest reovee omapuhasti

soovitatavad asukohad Pähkli kinnistul.

6. Reovee omapuhasti kavandamine on võimalik peale detailplaneeringu osaliselt

kehtetuks tunnistamist, millega tuleb eksperdi arvamuse koostamisel arvestada.

Ekspertiisi esitatud materjalid ja abimaterjalid.

Ekspert tutvus olemasoleva olukorraga 06.12.2024. aastal kohapeal. Vestlused kinnistu ja

naaberkinnistute omanikega, Kuusalu Vallavalitsuse ametnikega. Eksperdi arvamuses toodud

fotode autor on Aare Kuusik.

Eksperdi arvamuse koostamise alusdokumentideks olid:

1. Harju maakond, Loksa vald, Kolga-Aabla küla Orava kinnistu detailplaneering. OÜ

Vinta Vänta Varandus. Töö nr 0706050. Tallinn, 11.01.2006. a. Detailplaneeringu

algatamise, avalikustamise ja kehtestamise materjalid.

2. Harju maakond, Kuusalu vald, Kolga-Aabla küla Pähkli. G.E.O Grupp OÜ. Topo-

geodeetiline alusplaan. Töö nr G24006. Tallinn, 09.07.2024. a.

3. Harju maakond, Kuusalu vald, Kolga-Aabla küla Pähkli. Suvila-aiamaja eelprojekt.

Apk Products OÜ. Töö nr EP-3-2024. Tallinn, 22.07.2024. a.

4. Kuusalu valla ÜVK ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024 –

2036.

5. Puurkaevude andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee.

6. Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).

Ekspert.

OÜ Vetepere (10202816) juhataja Aare Kuusik, PhD.

Aadress: Vainu talu, Pudisoo küla, 74626, Kuusalu vald, Harjumaa.

Kontaktisik: OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik.

Telefon ja e-post: 51 62476; [email protected].

Isikulitsents: Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistõend nr 2241/22. Heit-,

reo- ja pinnaveest ning reoveesettest proovivõtmine. Põhjaveest proovide võtmine.

MO0221-00 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve (P.P. Ehitusjärelevalve OÜ

koosseisus vastutav spetsialist).

3

Kutsetunnistus (https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10617451/1) nr

173965. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8. Välisveevarustus ja -

kanalisatsioon. Projekteerimine, omanikujärelevalve, inseneride koolitamine ja

uurimistöö. Filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika).

OÜ Vetepere registreeringud majandustegevuse registris (vastutav spetsialist Aare Kuusik)

tegevusalal ehitus (enne 2003. a. registreeringud RETTER-is ja enne seda litsentsid):

Registreeringu number ja tegevusala

EP10202816-0001 Projekteerimine

EO10202816-0001 Omanikujärelvalve

EK10202816-0001 Ehitusprojekti ekspertiis

EK10202816-0001 Ehitise audit

Orava kinnistu DPA (PLAN ID 4978) asukoht ja olemasoleva olukorra kirjeldus.

Kaardil 1 on toodud Orava kinnistu DPA asukoht Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga-

Aabla külas.

Kaart 1. Orava kinnistu DPA asukoht Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga-Aabla külas on

näidatud punase noolega. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist.

22.11.2006. aasta Kuusalu Vallavolikogu otsusega nr 68 kehtestati Kolga-Aabla küla Orava

kinnistu detailplaneering.

4

Väljavõte Orava kinnistu detailplaneeringust:

Orava kinnistu DPA Pähkli kinnistule on ette nähtud projekteerida üksikelamu ja kuni 2

abihoonet – vt joonis 1.

Joonis 1. Orava kinnistu DPA-le planeeritud hoonete esialgsed asukohad. Asendiplaan -

väljavõte OÜ Vinta Vänta Varandus tööst nr 0706050 (Tallinn, 11.01.2006).

5

Väljavõte Orava kinnistu detailplaneeringu VK osast:

Kaart 2. Orava kinnistu DPA Orava ja Pähkli kinnistud ja naaberkinnistud Kolga-Aabla külas.

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist.

Joonis 2. Olemasolevate VK-süsteemide ja muu taristu paiknemine Pähkli kinnistul. Väljavõte

G.E.O Grupp OÜ tööst nr G24006 (Tallinn, 09.07.2024. a).

6

Vastavalt detailplaneeringule (vt eespooltoodut) võetakse joogivesi Kolga-Aabla

ühisveevärgist. Joonisel 3 näidatud puurkaevpumplat katastri numbriga 1093 ei kasutata.

Orava ja Pähkli kinnistutele ja lähipiirkonda ehitatud veevarustussüsteemide paiknemine on

toodud Kuusalu valla ÜVK AK joonisel – vt joonis 3.

Joonis 3. Pähkli kinnistu tarbeks (osutatud punase noolega) ja selle lähipiirkonda ehitatud

ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide paiknemine. Väljavõte Kuusalu valla ÜVK

arendaise kavast aastateks 2024 – 2036.

Joonis 3 on väljavõte Kuusalu valla ÜVK AK aastateks 2024 – 2036 Kolga-Aabla VK-

süsteemide joonisest. Joonisel 3 on näidatud puurkaev katastri numbriga 1093, mis on

ühisveevärgi reservkaev ja selle vett ei kasutata. Joonisel 3 on näidatud ka Kolga-Aabla küla

korruselamute, mis paiknevad ülejäänud asulast eraldi, reoveepuhasti. Täpsed andmed

korruselamute olemasoleva kanalisatsioonitorustiku materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad,

kuid arvestades torustiku ehitamisaastat on eeldatavasti tegemist DN200 keraamiliste torudega.

Kanalisatsioonitorustiku vanus on ca 48 aastat ja need on amortiseerunud ning vajavad

rekonstrueerimist. Reoveepuhasti rajati 2010. aastal. Korruselamute reovesi juhitakse

reoveepuhasti ees paiknevasse reoveepumplasse, millest pumbatakse reovesi eelsetitisse.

Reoveeväikepuhasti BioFix-9K on ette nähtud kuni 60 inimese olmereovee puhastamiseks.

Reoveepuhasti maksimaalne jõudlus on 9 m3/d ja 0,9 m3/h. Puhasti põhikomponentideks on

reoveepumpla, 6 m³ septik koos sõelaga, uputatud biokilekandjaga bioreaktor koos

õhupihustitega, järelsetiti koos keemilise järelsadestamisega ja teenindushoone, milles

paiknevad elektri- ja automaatikakilp, õhupuhur ja kemikaali annustuspump koos

kemikaalimahutiga. Heitveesuublaks on Aabla oja (nimetatakse ka Mustojaks) kaudu Kolga

laht. Kolga-Aabla küla reoveepuhasti tehnilise seisukorra kohta ÜVK AK-s andmeid ei ole

toodud. Kolga-Aabla asulas reoveekogumisala ei ole moodustatud.

Vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-le aastateks 2024 – 2036 Kolga-Aabla korruselamute

amortiseerunud ühiskanalisatsioonitorustik rekonstrueeritakse aastatel 2029 – 2036.

Kanalisatsioonitorustik kuulub Kuusalu vallale. Rekonstrueerimistööde järgselt antakse varad

7

OÜ-le Kuusalu Soojus. Perspektiivselt hakkab kanalisatsiooniteenust Kolga-Aabla külas

osutama OÜ Kuusalu Soojus, praegu teeb seda MTÜ Kolga-Aabla Ühisveevärk. Orava ja

Pähkli kinnistute tarbeks ja nende lähipiirkonda ei ole vastavalt ÜVK AK-le aastateks 2024 –

2036 plaanis ühiskanalisatsiooni rajada.

Seoses kirjeldatud olukorraga soovitakse Pähkli kinnistule rajada osaliselt uus reovee

omapuhasti ja heitvesi immmutada pinnasesse oma kinnistul. Reovee omapuhastit on võimalik

rekonstrueerida (ehitada), arvestades eksperdi ettepanekuid, peale detailplaneeringu osalist

kehtetuks tunnistamist. Sellest tulenevalt tuleb koostada DP osalise kehtetuks tunnistamise

eelnõud.

Kolga-Aabla küla asub Kolga lahe ääres. Küla territooriumi iseloomustavad vähesed

rannaniidud ning endised karja- ja heinamaad. Valdavad on tiheasustuse servaaladel

lodumetsad, kus kasvavad peamiselt männid, kased ja erinevade paju liigid, kohati ka hall- ja

sanglepad. Tegemist on vana, küllaltki tiheda asustusega, rannaäärse kaluritekülaga. Suur osa

hoonestusest on kasutusel suvilatena. Piirkonnas on säilinud mõned vanad kuivenduskraavid,

mis on osaliselt kinni kasvanud. Uuselanikud ja põliselanikud on rajanud kinnistutelt liigvee

ärajuhtimiseks madalaid kraavistikke. Uusi süsteemseid maaparandussüsteeme rajatud ei ole.

Vaadeldavas piirkonnas suubub Kolga lahte Aabla väikeoja (nimetatakse ka Mustojaks), mis

paikneb asula põhjaosas ja üks kraav. Kolga laht on Pähkli kinnistust ca 175 m kaugusel läänes

– vt kaart 1. Pähkli kinnistut ja selle lähiümbrust iseloomustavad kõige paremini järgnevalt

toodud fotod 1 –6, mis on tehtud Aare Kuusik poolt 06.12.2024. aastal.

Pähkli ja Orava kinnistutele pääseb Kuusalu-Leesi teelt ja edasi üle Pähkli kinnistu

(42301:001:0756) põhjaosa Orava kinnistule kinnistusiseselt teelt (vt fotod 3 ja 4).

Fotod 1 – 6. Fotodel 1 ja 2 vaade asfaltkattega Kuusalu-Leesi teele lõuna- ja kagusuunas. Fotol

1 on tagaplaanis imbsüsteemi tuulutuspüstikud. Fotodel 3 ja 4 on vaade elektri alajaama juures

Pähkli kinnistusiseselt teelt Kuusalu-Leesi tee suunas ja Orava kinnistu suunas. Fotodel 5 ja 6

on vaade elektri alajaama juurest Pähkli kinnistule kagu- ja lõunasuunas. Foto 5 tagaplaanis on

nähtavad Orava elamu ning Pähkli saun ja kuur.

8

Fotod 7 – 9. Fotol 7 on Pähkli kinnistul lammutatud elamu plats, selle ees veetoru ning

tagaplaanis saun ja kuur. Fotol 8 on lammutatud elamu plats, selle ees septiku püstik ning

tagaplaanis kinnistusisene tee ja elektrialajaam. Fotol 9 on vaade septiku püstiku juurest

kanalisatsioonitorustiku trassile kuusehekini.

Fotod 10 – 12. Fotol 10 on kuuse heki ja Kuusalu-Leesi tee vahel viimane kanalisatsiooni

vaatluskaev enne imbsüsteemi. Fotodel 11 ja 12 on vaade imbsüsteemile ja selle

tuulutuspüstikutele.

Pähkli kinnistu olemasolev imbsüsteem on ehitatud paralleelselt Kuusalu-Leesi teega – vt

joonis 2 ja fotod 11 ja 12. Fotodel nähtav aed on ehitatud kinnistu piirile. Imbtorustikuga

paralleelselt kulgeb Kuusalu-Leesi teeäärne nõva, mis mingil määral alandab põhjavee taset

imbsüsteemi juures. Intensiivse lumesulamise ajal on aga põhjaveetase aegajalt samal kõrgusel

maapinnaga ja imbsüsteem on uputatud olekus. Uue imbsüsteemi asukoht tuleb valida Pähkli

kinnistul, kui see on vähegi võimalik, selle kõrgemasse ossa ja ehitada muldesse – vt joonis 4.

9

Joonis 4. Pähkli kinnistu asendiplaan koos reovee omapuhasti uue reoveepumpla ja

imbsüsteemi asukohaga, mis on toodud punasega (punane täpp – reoveepumpla; punane nool

reovee survetorustik; punane jutt – imbsüsteem). Alusplaan - väljavõte G.E.O Grupp OÜ tööst

nr G24006 (Tallinn, 09.07.2024. a).

Pähkli kinnistul on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 4,0 – 6,0 m üle merepinna. Kõrgem

on kinnistu ida- ja osaliselt põhjaosa – vt joonis 4 ja kaart 3. Silmaga eristatav maapinna kalle

on tervel kinnistul põhjast ja idast edelasse ja läände. Kinnistu lõunaosa on kohati liigniiske ja

siia kinnistu piirile on rajatud madal kuivenduskraav. Kinnistule muid kuivendussüsteeme

ehitatud ei ole. Pähkli kinnistul on üksikud kased, mis paiknevad peamiselt selle lääneservas

kuuseheki ja Kuusalu-Leesi tee vahel – vt fotod 2 ja 5. Kinnistu lõunaosas on mõned õunapuud

ja väike rohtaed. Ülejäänud kinnistul kasvab muru – vt fotod 1 – 6.

Põhjavee ülemine pindmine kiht voolab tervel Orava DPA-l idast ja kirdest kagusse ja läände

kuivenduskraavide ja Kolga lahe poole – vt joonis 1. Selles suunas puuduvad joogivee

võtmiseks kasutatavad salv- ja puurkaevud, mis oleksid ohustatud. Orava ja Pähkli kinnistute

joogivesi saadakse ühisveevärgist.

Sügavamad põhjaveekihid (CmE(V) – vt kaart 5), milledest võetakse puurkaevudega

ühisveevärgi vesi on kaitstud ca 80 m tüseduse liiva, liivsavi ja saviliiva kihiga. CmE(V)

põhjaveekihi liikumise suund on lõunast põhja (vt kaart 5). Vastavalt DP-le ja Kuusalu valla

ÜVK AK-le saadakse joogivesi ka tulevikus Kolga-Aabla ühisveevärgist – vt joonis 3. Kolga-

Aabla asula ühisveevärgi 100 – 120 m sügavuste Kambrium-Vendi põhjaveekogumi

puurkaevudega (katastritunnused 52227, PRK0001093 ja 726, PRK0052227) võetava vee

kvaliiteet ei ole ohustatud.

10

Orava kinnistu DPA-l ja selle lähiümbruses olevad kitsendused on näidatud kaardil 3 (väljavõte

Maa-ameti kaardiserverist). DPA-l muinsuskaitsealuseid objekte ei ole. DPA-l ei ole

vääriselupaikasid ja looduskaitsealuseid üksikobjekte.

Kaart 3. Kitsendused Pähklii ja Orava kinnistutel ja naaberkinnistutel Kolga-Aabla külas.

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – kitsenduste kaart.

Perspektiivse imbsüsteemi asukoht on kaardil 3 osutatud punase noolega. Pähkli kinnistut

põhja-lõuna suunas läbiv kõrgepingeliin on tänaseks likvideeritud - vt fotod 4 ja 6. Elektri- ja

sidekaablite kaitsetsoon on 1 + 1 m ning vee- ja kanalisatsioonitorustikel 2 + 2 m. Muu taristu

ja Kuusalu – Leesi tee kaitsetsoonid on näidatud kaardil 3.

11

Põhjavee kaitstus ja hüdrogeoloogilised tingimused.

Vaadeldavas piirkonnas on puurkaevude sügavus ca 100 – 120 m. Kasutatav Kambriumi-Vendi

põhjaveekogum on puurkaevude (PRK0001093 ja PRK0052227) geoloogiliste läbilõigete järgi

pindmise reostuse eest kaitstud ca 45 m tüseduse liiva, liivsavi ja saviliiva kihiga.

Pähkli kinnistu elamus tekkiv olmereovesi soovitakse käidelda reovee omapuhastis ja heitvesi

immutada oma kinnistul pinnasesse.

Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Kolga-

Aabla küla Pähkli kinnistu maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku

kaitstuse suhtes kaitstud põhjaveega alal – vt kaart 4.

Kaart 4. Põhjavee kaitstus Pähkli kinnistul ja selle lähiümbruses (punane täpiga on tähistatud

imbsüsteemi asukoht). Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – geoloogia kaardirakenduse

põhjavee kaitstuse kaart.

Seni tehtud kaevetööde (septiku paigaldamisel) ja lähema puurkaevu (PRK0001093)

geoloogilise läbilõike andmete järgi on Pähkli kinnistul reovee omapuhasti planeeritud

asukohas (vt joonis 4) pinnakatte tüseduseks kuni 45 m ja see koosneb kuni 20 cm tüsedusest

mullakihist, liivast, liivsavist ja saviliivast. Kohati on mullakiht õhem (kinnistu põhjaosas 5 –

12

10 cm) ja kohati kinnistu lõunaosas tüsedam (ca 40 cm), kus on tegemist rajatud õunapuu- ja

rohtaiaga. Pinnaseks on (PRK0001093 asukohas ja Pähkli kinnistul) valdavalt kuni 20 cm

tüsedune liivane mulla kiht, sellele järgneb ca 6 m tüsedune peeneteraline liiv, 4,8 m

segateralise liiva koos munakatega kiht ja sellele 14 m tüsedune liivsavi kiht veerise ja

munakatega, millele omakorda järgneb 25 m tüsedune liivsavi savi vahekihtidega ning edasi 34

m tüsedune saviliiva (ülaosas munakatega) kiht. 79 m sügavusel lasub jämedateraline liivakivi.

Puurkaevu sügavus on 103 m.

Kaart 5. Põhjavee liikumise ja kihtide kaart (vt punane täpp on imbsüsteemi asukohas).

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – hüdrogeoloogia kaardirakenduse põhjavee kaart.

Kinnistu lõunaosa on kohati liigniiske ja siia kinnistu piirile on rajatud madal kuivenduskraav

(vt joonis 4). Praeguse imbtorustikuga paralleelselt kulgeb Kuusalu-Leesi tee ja kinnistu piiril

oleva aia vahel nõva, mis mingil määral alandab põhjavee taset imbsüsteemi juures. Intensiivse

lumesulamise ajal (näiteks jaanuaris 2025) on aga põhjaveetase aegajalt samal kõrgusel

maapinnaga ja imbsüsteem on uputatud olekus. Uue imbsüsteemi asukoht tuleb valida Pähkli

kinnistu kõrgemasse ossa ja ehitada muldesse – vt joonis 4. Põhjaveetaseme

väljaselgitammiseks selles kinnistu osas tuleb enne uue imbsüsteemi projekteerimist rajada

sademeterikkal ajal kuni 1 m sügavune surf. Imbsüsteem rajatakse nii, et see visuaalselt

maantee pealt näha ei jää ja ei riku Kolga-Aabla külamiljööd. Eksperdi arvamuse joonisel 4 on

toodud imbsüsteemi orienteeruv asukoht Pähkli kinnistul. Täpse asukoha valib imbsüsteemi

projekteerija.

Kuna olemasoleva 3 m3 mahuga klaasplastist septiku kohta täpsem informatsioon puudub, siis

tuleb see lahti kaevata ja selgeks teha, miks on mahutil üks püstik ja kus paiknevad mahuti

sisse- ja väljavool ning milline on väljavoolu konstruktsioon. Sellest sõltub, kas tegemist on

septikuga ja seda saab edasi kasutada või tegemist on läbivoolumahutiga ja seda tuleb

täiustada, et edasi kasutada.

13

Vaadeldavas piirkonnas reovee kogumine kogumismahutitesse ja vedamine kas Kuusalu või

Loksa reoveepuhastusjaama ei ole majanduslikult otstarbekas. Mahuti täitumist on raske

jälgida ja alati ei ole võimalik teenust vajaduse korral tellida. See võib takistada normaalset elu

ja vett ei ole võimalik vastavalt vajadusele tarbida. Mõistlik on rajada tänapäevane reovee

omapuhasti, mis ei kujuta ohtu keskkonnale nagu eksperthinnangus on välja toodud ning

elamine on inimväärsem ja nüüdisaegsem.

Soovitatav on elamute vundamendid ümbritseda drenaažiga ning drenaaži- ja elamute

räästavesi juhtida kraavi või kasutada näiteks muru kastmiseks.

Reovee omapuhastite ja imbsüsteemide võimalikud asukohad Pähkli kinnistul.

Pähkli kinnistule reovee omapuhastite rajamiseks on kolm võimalust:

1. Reovesi puhastatakse mehaaniliselt septikus ja bioloogiliselt imbsüsteemis ning

immutatakse oma kinnistul (vt joonis 4) pinnasesse.

2. Reovesi puhastatakse mehaaniliselt ja bioloogilises reovee kompaktpuhastis ja

immutatakse oma kinnistul pinnasesse.

3. Reovesi jaotatakse kaheks: haigustekitajaid sisaldav must WC vesi kogutakse eraldi

mahutisse ja veetakse ära reoveepuhastusjaama, muu hall olmereovesi puhastatakse

mehaaniliselt septikus ja bioloogiliselt imbsüsteemis ning immutatakse oma kinnistul

pinnasesse.

Vastavalt Keskkonnaministri määruse 08.11.2019 nr 61 §-le 8 “Täiendavad nõuded heitvee

suublasse juhtimise kohta” lõigule (1) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või

veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult

põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse

immutada järgmistes kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

2) kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel,

kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist;

…

Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on piisav reovee puhastamiseks kasutada septikut ja

imbsüsteemi, mis on projekteeritud ja ehitatud kooskõlas kehtiva seadusandluse nõuetega –

võimalus 1. Keelatud ei ole efektiivsemate reovee puhastusmeetodite kasutamine, ehk

võimalused 2 ja 3. Ekspert soovitab imbsüsteemide jaotustorustike alused pinnasekihid

projekteerida nii, et need toimiksid ka bioloogilise reoveepuhastina. Imbsüsteemi

killustikukihis ja selle all paiknevas pinnasekihis (jämedamma fraktsiooniga liivas) toimub siis

jääkreostuse täiendav aeroobne ja anaeroobne puhastumine ja saavutatakse kõrge

puhastusefektiivsus nagu pinnasfiltrites.

Eksperdi arvamus.

1. Kontrollida Pähkli kinnistul ja selle lähiümbruses looduslike ning hüdro- ja

ehitusgeoloogiliste tingimuste sobivust reovee omapuhasti rajamiseks.

Looduslikud tingimused DPA PLAN ID 4978 kinnistutel reovee omapuhastite rajamiseks on

rahuldavad. Hüdro- ja ehitusgeoloogilised tingimused on omapuhastite rajamiseks rahuldavad.

Imbsüsteemid Orava ja Pähkli kinnistutel tuleb ehitada muldesse.

14

Kuna Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardi järgi paikneb Kolga-

Aabla küla Pähkli kinnistu maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku

kaitstuse suhtes kaitstud põhjaveega alal, siis vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 §-le 8 (2) võib kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud põhjaveega aladel reovee immutada

pinnasesse, kasutades eelnevalt vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Vastavalt KKM

määruse nr 61 §-le 8 (3) peab heitvee immutamine toimuma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemal

põhjavee kõrgeimast tasemest. Nõue on täidetud, kui järgitakse eksperdi poolt toodud juhiseid

põhjavee taseme kõrguse osas. Põhjavee kõrgeimat taset on soovitatav enne uue imbsüsteemmi

projekteerimist kontrollida sademeterikkal ajal või lume intensiivse sulamise ajal. Joogivee

võtmiseks kasutatav Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud – vt

eespooltoodud põhjavee kaitstuse kirjeldust.

2. Hinnata Pähkli kinnistul ehitustegevust ja reovee omapuhastite rajamist kitsendavaid

tegureid.

Omapuhastite rajamiseks Pähkli kinnistule tuleb toimida vastavalt Kuusalu Vallavalitsuse

ametnike juhistele (vt lk 7). Kitsendused Pähkli kinnistul ja naaberkinnistutel on näidatud

kaardil 3. Reovee omapuhasti reoveepumpla, survetorustiku ja imbsüsteemi perspektiivses

asukohas (vt joonis 4) tuleb jälgida muu taristu (torustike ning elektri- ja sidekaablite)

kaitsetsoone ja kujasid. Torustikel on kaitsetsoon 2+2 m ja kaablitel 1+1 m. Kitsenduste

kaardilt on näha, et imbsüsteemi perspektiivses asukohas ei ole olulisi kitsendusi, mis

takistaksid valitud asukohta reovee omapuhasti rajamist, sest kaardil 3 näidatud kõrgepinge

õhuliin on likvideeritud. Arvestada tuleb elektriliinide kaitsetsoonidega ja Kuusalu-Leesi tee

kaitsetsooniga (vt kaart 3) ning nendesse omapuhasti projekteerimisel kooskõlastada tegevused

rajatiste omanikega OÜ-ga Elektrilevi ja Maanteeametiga. Väljaspool Pähkli kinnistut

paiknevate puur- ja salvkaevude kaitsetsoonid ei ulatu kinnistule ja need ei sea piiranguid

valitud asukohta reovee omapuhasti rajamiseks. Vastavalt KKM määruse nr 31 § 5 (1) peab

omapuhasti rajamisel arvestama, et pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5

m ja see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ja põhjavee liikumise suhtes

allavoolu. Kuna vaadeldavas piirkonnas paiknevad kinnistud saavad vee ühisveevärgist, mille

puurkaev (Klaukse tee 1, puurkaev nr 1093) paikneb ca 124 m kaugusel kirdes, siis selles osas

takistusi ei ole. Imbsüsteemi rajamisega kaasnev mõjuala (60 m imbsüsteemi välispiirist)

ulatub naaberkinnistutele, millest tulenevalt tuleb imbsüsteemi projekteerimisel projekt

kooskõlastada naaberkinnistute omanikega.

3. Hinnata põhjavee kaitstust Pähkli kinnistul ja lähiümbruses.

Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Kolga-

Aabla küla Pähkli kinnistu ja selle lähiümbrus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi

vee loodusliku kaitstuse suhtes kaitstud põhjaveega alal – vt kaart 4. Vastavalt

Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 §-le 8 (2) võib kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud

põhjaveega aladel reovee immutada pinnasesse, kasutades eelnevalt vähemalt reovee

mehaanilist puhastamist. Juhul kui otsustatakse valitud kohtades heitvesi immutada pinnasesse,

siis peale reovee mehaanilist puhastamist vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 (3) peab heitvee

immutamine toimuma 1,2 m kõrgemal põhjavee kõrgeimast tasemest. Nõue on täidetud, kui

järgitakse eksperdi poolt toodud juhiseid põhjavee taseme kõrguste osas. Vaadeldavas

15

piirkonnas paiknevad kinnistud saavad vee ühisveevärgist, mille puurkaev nr 1093 paikneb ca

124 m kaugusel kirdes. Joogivee võtmiseks kasutatav Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on

pindmise reostuse eest kaitstud – vt eespooltoodud geoloogilist ja hüdrogeoloogilist kirjeldust.

4. Hinnata reovee omapuhastite ehitusvõimalusi Pähkli kinnistul kooskõlas seadusandlusest

tulenevate piirangute ja suunistega.

Lähtuma peab järgmistest Eesti Vabariigi seadusandlikest aktidest:

• Veeseadus. Vastu võetud 28.01.2004, jõustunud 01.11.2024.

• Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004, jõustunud 10.01.2025.

• Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31, jõustunud 01.10.2019

“Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”;

• Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr. 61, jõustunud 29.11.2024 “Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused”;

• Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 29, jõustunud 09.06.2023 “Haljastuses,

rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused

ning kasutamise nõuded”.

• Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr. 75, jõustunud 01.07.2023 “Nõuete

kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta”.

• Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr. 76, jõustunud 17.09.2023 “Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

Eksperdi märkused (kaldkirjas) on toodud otse seadusandlike aktide tekstis.

Veeseadus.

§ 68. Põhjaveekihi kaitstus

(1) Põhjaveekihi kaitstus on põhjaveekihi kaetus vett halvasti juhtiva pinnasekihiga või

veepidemega.

(2) Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi

kohal lasuvad veepidemed.

(3) Põhjaveekihi loodusliku kaitstuse järgi jaotatakse Eesti territooriumi alad järgmiselt:

5) kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega.

Arvestades kaartidel 4 ja 5 toodud andmeid ja eespooltoodud Pähkli kinnistu ehitus- ja

hüdrogeoloogilist kirjeldust paikneb Pähkli kinnistu kaitstud põhjaveega alal. Joogivee

võtmiseks kasutatav Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud.

Kuna Pähkli kinnistu lähiümbruses kasutuses olevaid puur- ja salvkaevusid ei ole ning

arvestatud on põhjavee liikumise suunaga edelasse ja läände (kuivenduskraavi ja Kolga lahe

poole), siis Pähkli kinnistul ja naaberkinnistutel ei ole põhjavesi ohustatud.

§ 102. Reoveepuhasti asukoha valik

(1) Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada

keskkonnahäiringuid, sealhulgas eelistada alasid:

1) kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett;

16

Esitatud tingimus on joonisel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohas täidetud. Imbsüsteemi

avarii korral kogutakse reovesi septikusse ja veetakse lähimasse reoveepuhastusjaama.

2) kus reoveepuhasti, välja arvatud kinniste süsteemide korral, jääb valdavate tuulte suhtes

asulast allatuult;

Esitatud tingimus on joonistel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohtas täidetud. Valdavad

tuuled on lääne- ja edelatuuled.

3) mida ei ohusta üleujutused.

Esitatud tingimus on joonisel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohtas täidetud. Maapinna

absoluutkõrgus on üle 4 m.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tuleb reoveepuhasti asukoha valikul

arvesse võtta:

1) olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit;

Kavandatud reovee omapuhasti asukohas ühis- või erakanalisatsioonisüsteemid puuduvad.

Teadmata on, kas üldse ja kuna rajatakse tervele vaadeldavale piirkonnale Kuusalu-Leesi tee

äärde Kolga-Aabla asula ühiskanalisatsioon – vt ka Kuusalu valla ÜVK AK 2024–2036.

2) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimustega on arvestatud. Vastavalt Maa-ameti geoloogia

kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Kolga-Aabla küla Pähkli kinnistu ja selle

lähiümbrus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes

kaitstud põhjaveega alal – vt kaart 4. Joogivee võtmiseks kasutatav Kambriumi-Vendi

põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud.

§ 103. Reoveepuhasti valik

Reoveepuhasti valikul tuleb arvesse võtta:

1) käesoleva seaduse § 128 lõike 7 aluselt kehtestatud heitvee saasteainesisalduse piirväärtusi;

Veeluba ühe pere reovee omapuhastile ei väljastata. Reo- ja heitveeproove saab võtta septiku

sisse- ja väljavoolust või reoveepumplast. Peale imbsüsteemi proovi võtta ei saa, kuid see on

reoveepuhastuse üheks osaks.

2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi;

Esitatud tingimuega on arvestatud. Tegemist on tavalise olmereoveega.

3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas;

Esitatud tingimuega on arvestatud.

4) reoveepuhastisse juhitava reovee koormuse, sealhulgas hüdraulilise koormuse muutumist

tulevikus;

Tulevikus reovee puhastamist mõjutavat reovee koormuse, sealhulgas hüdraulilise koormuse

muutusi ette ei ole näha ja seda ei saa ka käesoleval juhul ette ennustada.

5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel;

Esitatud tingimuega on arvestatud.

6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust;

Esitatud tingimuega on arvestatud.

7) heitvee pinnasesse juhtimise korral põhjaveekihi kaitstust;

Tegemist on kaitstud põhjaveega alaga – vt kaart 4. Vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 (1) 4)

tuleb reovesi enne immutamist puhastada mehaaniliselt, millega on arvestatud.

8) selle veekogu, millesse juhitakse heitvett, ökoloogilisi näitajaid ning vee füüsikalisi ja

keemilisi näitajaid.

17

Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on piisav, kui reovee puhastamiseks kasutada septikut ja

imbsüsteemi, mis on projekteeritud ja ehitatud kooskõlas kehtiva seadusandluse nõuetega – vt

lk 13 toodud võimalust 1. Keelatud ei ole efektiivsemate reovee puhastusmeetodite kasutamine,

ehk lk 13 toodud võimalused 2 ja 3. Ekspert soovitab imbsüsteemide jaotustorustiku alused

pinnasekihid projekteerida nii, et need toimiksid efektiivsete bioloogiliste reoveepuhastitena.

Imbsüsteemide killustikukihis ja selle all paiknevas pinnasekihis (jämeliiv) toimub siis

jääkreostuse täiendav aeroobne ja anaeroobne puhastumine ja saavutatakse kõrge

puhastusefektiivsus.

§ 124. Reovee puhastamise tingimused

(1) Reovesi tuleb puhastada kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse

ja vedada purgimissõlme, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

Elamutes (ja abihoonetes) tekkiv olmereovesi soovitakse käidelda oma kinnistul reovee

omapuhastis ja heitvesi immutada pinnasesse. Osadel vaadeldava piirkonna kinnistutel juba

kasutatakse reovee omapuhastit. Vastavalt detailplaneeringule on ette nähtud reovee

käitlemiseks kogumismahuti, millest veetakse reovesi reoveepuhastusjaama purgimissõlme.

Omapuhastite kasutamiseks tuleb toimmida vastavalt eespooltoodud reeglitele.

(6) Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või

kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.

Reoveekogumisala ja ühiskanalisatsioon vaadeldava piirkonnas puuduvad ning ei ole teada,

kas või kuna ühiskanalisatsioon rajatakse. Vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-le ei ole

lähitulevikus ette nähtud ühiskanalisatsiooni rajamist Kolga-Aabla ülejäänud asulasse.

Omapuhastite kasutamiseks tuleb toimida vastavalt eespooltoodud reeglitele.

§ 127. Heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimine veehaarde

sanitaarkaitsealal ning hooldusalal

(1) Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja

hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja lähemal

kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks

kasutatavast salvkaevust.

Lähiümbruses töötavaid salv- ja puurkaevusid ei ole. Pähkli kinnistu reovee omapuhasti

asukoha planeerimisel on nõudega arvestatud ja § 127 (1) tingimused on täidetud.

§ 188. Veeluba mittenõudvad tegevused

(1) Veeluba ei ole vaja:

6) kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri

heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128

lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.

Pähkli kinnistu omapuhastis puhastatakse ühe pere liikmete (3 kuni 5 inimest) olmereovesi.

Reovee vooluhulk Q = 5 x 0,13 = 0,65 m3/d.

Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr. 61, jõustunud 01.10.2021. “Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine- sisalduse piirväärtused”.

§ 5. Veekogusse või pinnasesse juhitava heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed

(2) Veekogusse või pinnasesse juhitava vee saastenäitajad peavad vastama käesoleva määruse

18

lisas 1 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele sõltuvalt reoveekogumisala

koormusest.

Omapuhastite korral on alla 300 ie heitvee piirväärtused: BHT7 = 40 mgO2/l; KHT = 150

mgO/l; heljum = 35 mg/l.

§ 8. Täiendavad nõuded heitvee suublasse juhtimise kohta

(1) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi

veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee

seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes

kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

2) kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist

puhastamist.

Arvestades kaardil 4 toodud andmeid ja eespooltoodud Pähkli kinnistu ehitus- ja

hüdrogeoloogilist kirjeldust on Kolga-Aabla küla Pähkli kinnistu ja selle lähiümbrus

maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes kaitstud

põhjaveega alal ja kinnistul tekkiv reovesi tuleb puhastada enne immutamist mehaaniliselt

septikus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul ei tohi pinnasesse juhitav heitvesi

sisaldada üle 0,1 mg/l nitriteid ja üle 45 mg/l nitraate. Loas võib määrata pinnasesse juhitavas

heitvees sisalduvate kolibakterite arvu piirväärtuse.

Kinnistul tekkiv reovesi puhastatakse mehaaniliselt ja bioloogiliselt imbsüsteemi killustikukihis

ja seda ümbritsevas looduslikus pinnases. Esitatud tingimus on täidetud.

(3) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool

põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Reovee omapuhastite imbsüsteemi asukohas tuleb arvestada käesolevas eksperdi arvamuses

toodud maapinna ja põhjaveetasemete kirjeldustega. Omapuhasti imbsüsteem tuleb ehitada

muldesse.

(4) Heitvee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti

kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt.

Heitvett maaparandussüsteemi ei juhita.

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31, jõustunud 01.10.2019. aastal.

Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus.

§ 3. Reoveepuhasti asukoha valik

Reoveepuhasti asukohaks tuleb valida ala, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) reoveepuhasti paikneb kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett;

Esitatud tingimus on joonistel 4 näidatud reovee omapuhastite asukohas täidetud. Imbsüsteemi

avarii korral kogutakse reovesi septikusse ja veetakse Kuusalu või Loksa

reoveepuhastusjaama.

2) reoveepuhasti jääb asulast valdavate tuulte suhtes allatuult, välja arvatud kinniste

süsteemide ja maa-aluste omapuhastite korral;

Esitatud tingimus on joonistel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohas täidetud. Valdavad

tuuled on lääne- ja edelakaarte tuuled.

3) reoveepuhasti paikneb kohas, mida ei ohusta üleujutused;

19

Esitatud tingimus on joonistel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohas täidetud. Maapinna

absoluutkõrgus on üle 4 m.

4) tuleb arvestada olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit;

Vaadeldavas piirkonnas ühiskanalisatsiooni ei ole.

5) tuleb arvestada maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;

Esitatud tingimusega on joonistel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohas arvestatud.

6) tuleb arvestada käesoleva määruse §-des 4–8 kujade kohta sätestatud nõudeid.

Esitatud tingimusega on arvestatud.

§ 5. Omapuhasti rajamise nõuded

(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:

1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse

omapuhasti korral;

Tegemist on pealt kinniste ja maa-aluse reovee omapuhastiga ning selle kuja on 5 m.

2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;

Tegemist on pealt kinniste ja maa-aluse reovee omapuhastiga ning selle kuja on 5 m.

3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub

ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;

Omapuhastite rajamiseks tuleb toimmida vastavalt Kuusalu Vallavalitsuse ametnikelt

saadavatele reeglitele. Peale mehaanilise puhastuse kasutamist immutatakse heitvesi oma

kinnistul pinnasesse.

4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes

allavoolu.

Kinnistul ja naaberkinnistutel ohustatud joogiveekaevusid ei ole.

(2) Septik on pealt kinnine väljavooluga reovee mehhaaniline puhasti, millesse sadenenud,

läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt.

§ 6. Omapuhasti kuja

Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast

pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem järgmises tabelis

esitatud kujast:

Maapinna

lang, % Kuja (meetrites)

Suublaks olev pinnas ja selle omadused

Keskliivast peenem liiv ja muu peenterine

pinnas, mille d-10-1 < 0,1 mm Peenliivast jämedam liiv ja muu

keskterine pinnas, mille

d10-1 > 0,1 mm Moreen

< 5 30 50 30

5-15 20 30 20

1 d10 - tera läbimõõt, millest väiksemaid osakesi on pinnases 10 %.

DPA kinnistutel on maapinna lang < 5 %, pinnaseks on liiv ja liivsavi ja sellest tulenevalt on

omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline nõutud kaugus 30 m, mis on Pähkli

kinnistul tagatud (salvkaevusid vaadeldavas piirkonnas ei ole).

20

§ 9. Reoveepuhasti valik

Reoveepuhasti valikul tuleb arvestada:

Reoveepuhastusmeetodi ja reoveepuhasti valikul tuleb arvestada kõigi §-s 9 toodud nõuetega

ja vt ka eespooltoodut.

1) heitvee kohta kehtestatud nõudeid;

2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi;

3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas;

4) reoveepuhastisse suunatava reovee reostus- ja hüdraulilise koormuse muutumist tulevikus;

5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel;

6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust;

7) heitvee pinnasesse immutamise korral põhjavee kaitstust;

8) heitvee suublaks oleva veekogu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.

§ 14. Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded

Reovee omapuhasti valikul tuleb arvestada kõigi §-s 14 toodud nõuetega ja vt ka

eespooltoodut.

(1) Reoveepuhasti veealused metallosad tuleb valmistada happekindlast terasest või muust

korrosioonikindlast materjalist. Veepealsed mustmetallosad tuleb kuumtsinkida või katta

korrosioonikindla värv-, plast- või muu kattega.

(2) Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada.

(3) Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui

põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid

vooderdada geomembraaniga.

(4) Reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks

otstarbeks paigaldatavate seadmetega.

5. Tulenevalt looduslikest tingimustest ja seadusandlikest piirangutest reovee omapuhasti

soovitatavad asukohad Pähkli kinnistul.

Pähkli kinnistu omanik on reovee omapuhasti uue imbsüsteemi ehitamiseks reserveerinud

vajaliku maa (vt joonis 4) kinnistu loodeosas. Ekspert nõustub valitud asukohaga, sest see

vastab kehtiva seadusandlusega esitatud nõuetele (vaata punkti 4) ning ehitus- ja

hüdrogeoloogilised tingimused on vaadeldavas asukohas soodsamad.

Kui olemasolevat septikut mingil põhjusel ei saa kasutada, siis uus septik tuleb projekteerida

kinnistusiseste teede või Kuusalu-Leesi tee lähedusse, et sellele oleks vaba juurdepääs

paakautoga muda äravedamiseks. Septiku ja imbsüsteemi kuja on 5 m ja nende asukohtade

valikut joonistel 4 tähistatud kohas ei piira ümbruskaudsete kaevude kaitsetsoonid. Arvestada

tuleb muu taristu asukohtadega. Mehaaniliselt puhastatud reovee võib immutada oma kinnistul.

Arvestada tuleb sellega, et torustike ja kaablite kaitsetsoonidele ning imbsüsteemi külgedele ja

peale ei tohi istutada kõrghaljastust.

6. Reovee omapuhasti kavandamine on võimalik peale detailplaneeringu osaliselt kehtetuks

tunnistamist, millega tuleb eksperdi arvamuse koostamisel arvestada.

Kuusalu Vallavalitsus juhtis eksperdi tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu muutmine on

võimalik vaid läbi uue detailplaneeringu koostamise protsessi. Omapuhastite kavandamine on

21

eksperdi ettepanekuid arvestavalt võimalik peale detailplaneeringu osalist kehtetuks

tunnistamist. Sellest tulenevalt koostatakse osalise kehtetuks tunnistamise eelnõud.

Kokkuvõte.

Orava kinnistu detailplaneeringu (PLAN ID 4978) ala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas

Kolga-Aabla külas. Ekspert vaatas Pähkli kinnistu ja selle naaberkinnistud üle 06.12.2024.

aastal ja on kursis kohapealse olukorraga. Lisaks andis ekspert 09.01.2025. aastal ülevaate

kohapealsest olukorrast Kuusalu valla keskkonna- ja ehitusspetsialistidele. Ära kuulanud DPA

Pähkli kinnistu omaniku soovid ja plaanid kinnistu kujundamisel ja tekkiva reovee käitlemisel

ning tutvunud eksperdile esitatud materjalidega on ekspert järgmisel arvamusel:

1. Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon ja seda ei ole vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-

le aastateks 2024 – 2036 plaanis lähiajal vaadeldavasse piirkonda rajada. Pähkli

kinnistu reovee käitlemine on praegu lahendatud lokaalselt kehtivale seadusandlusele

mittevastava konstruktsiooniga reovee omapuhastiga (septiku ja imbsüsteemiga) - vt

joonised 2 ja 4. Detailplaneeringujärgselt tuleks kasutada reovee käitlemiseks 10 m3

mahuga reovee kogumiskaevu.

Vastavalt DP-le ja Kuusalu valla ÜVK AK-le saadakse vaadeldavas piirkonnas

joogivesi ka tulevikus Kolga-Aabla ühisveevärgist – vt joonis 3.

2. Pähkli kinnistu omanik soovib muuta kehtivat detailplaneeringut (PLAN ID 4978) ja

tekkiv olmereovesi soovitakse puhastada reovee omapuhastis oma kinnistul nii, et see

vastaks kehtivale seadusandlusele.

3. Seoses kirjeldatud olukorraga soovitakse Pähkli kinnistule rajada osaliselt uus reovee

omapuhasti (reoveepumpla, survetorustik ja imbsüsteem) ja heitvesi immmutada

pinnasesse oma kinnistul. Reovee omapuhastit on võimalik rekonstrueerida (ehitada),

arvestades eksperdi ettepanekuid, peale detailplaneeringu osalist kehtetuks

tunnistamist. Sellest tulenevalt tuleb koostada DP osalise kehtetuks tunnistamise

eelnõud.

4. Reovee omapuhasti täpse konstruktsiooni ja puhastusmeetodi valiku teeb reoveepuhasti

projekteerija vastavalt kinnistuomaniku soovidele. Sobivad on reovee mehaaniliseks

puhastamiseks erineva konstruktsiooniga septikud reovee bioloogiliseks

järelpuhastamiseks ja immutamiseks erineva konstruktsiooniga imbsüsteemid.

Vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 võib Pähkli kinnistu reovett käidelda järgnevalt:

kogu tekkiv reovesi tuleb puhastada reovee mehaaniliseks puhastamiseks kasutatavas

septikus ning reovee bioloogiliseks järelpuhastamiseks ja immutamiseks võib kasutada

erineva konstruktsiooniga imbsüsteeme.

5. Septik ja imbsüsteem saavutavad tavaliselt õige puhastusefektiivsuse 1,5 – 2 kuud peale

ekspluateerimise algust. Orgaanilise aine ja heljumi lagunemine on septikus ja

imbsüsteemis hea. Septik vähendab heljumisisaldust kuni 70 %. BHT, P ja N sisalduse

alanemine on kuni 20 %. Tavaliselt on imbsüsteemis 1 m allpool immutuspinda kogu

orgaaniline aine ellimineeritud. Fosfori osas on puhastusefekt 60 – 80 %. Lämmastikku

jääb pidama 20 – 40 %. Bakterite hulga vähenemine on kuni 99 %.

6. Ekspert nõustub joonistel 4 toodud reovee omapuhastite asukohaga. Soovitatav on

reoveepuhasti projekteerijal kaaluda lahendust, mille järgi paigaldatakse praegusesse

22

septiku asukohta reoveepumpla ja septik tuuakse joonisel 4 näidatud imbsüsteemi

asukoha juurde. See tagaks septiku häireteta tühjendamise ka ajal, kui maapind on

pehme ja ei kanna purgimisautot. Imbsüsteem on piisavas kauguses lähimatest

puurkaevudest ning põhjavee liikumise suund on puurkaevudest eemale, Kolga lahe

poole. Pindmine lumesula- ja sademevee äravool vett hästi läbilaskvas pinnakattes

(liivas) toimub kirdest ja idast edelasse ja läände vastaval maapinna langusele ja

kuivenduskraavi asukohale. Selles suunas ei ole lähipiirkonnas puurkaevusid.

7. DPA-l ei ole läbi viidud hüdrogeoloogilisi uurimistöid. Ülevaade ehitus- ja

hüdrogeoloogilistest tingimustest saadi lähtuvalt piirkonna lähimate puurkaevude

andmetest ja vestlustest kinnistute omanikega. Vastavalt Maa-ameti kaardiserveri

geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile ja eksperdi poolt kogutud

andmetele paikneb DPA maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku

kaitstuse suhtes kaitstud põhjaveega alal.

8. Et välistada reostuse sattumine põhjavette peab reovee omapuhasti konstruktsioon

vastama kõigile seadusandlusega seatud nõuetele ja omapuhastit tuleb regulaarselt

jälgida ja hooldada. Heitvee immutamine ei ohusta lähipiirkondade puurkaevude vett.

9. Avarii korral (näiteks imbsüsteemi ummistumine või ekstreemsed ilmastikuolud) saab

septikut kasutada reovee kogumiskaevuna, millest reovesi veetakse ära lähimasse

purgimissõlme.

10. Ekspert on arvamusel, et käesoleval juhul ei reosta planeeritud asukohas (vt joonis 4)

planeeritav imbsüsteem lähipiirkonna põhjavett ja sh-s puurkaevudega võetavat vett,

kui reovee omapuhasti ja imbsüsteemi konstruktsioon vastavad käesolevas eksperdi

arvamuses ja seadusandluses esitatud nõuetele.

11. Soovitatav on reovee omapuhasti projekteerimisel ja ehitamisel kasutada selleks

pikaajalise kogemusega reoveepuhastite projekteerijat, sest eksimusi nii

projekteerimisel ja ehitamisel on Eestis ette tulnud. Arvestada tuleb asjaoluga, et

pidevalt on reovee omapuhastite koormuseks 3 – 5 ie-d. Asjakohane on ka

ehitustegevuse omanikujärelevalve.

12. Pähkli kinnistu hoonete räästavesi on soovitatav koguda ja kasutada muru ja aia

kastmiseks. Hoonete drenaaživesi juhtida võimalusel kraavi.

13. Ekspert on seisukohal, et eespoolkirjeldatud nõudeid ja soovitusi arvesse võttes võib

Pähkli kinnistu reovee omapuhasti projekteerida ja ehitada joonistel 4 näidatud

asukohta. Valitud asukohas ei kujuta reovee omapuhasti ohtu vaadeldava piirkonna

põhjaveele.

Lugupidamisega

OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik PhD

Digiallkiri

OÜ VETEPERE (10202816) Harju maakond, Kuusalu vald, 74626, Pudisoo küla, Vainu talu.

Telefon: 5162476