Pöördumine

Mikk Marran

[email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus

Juhatuse esimees

Pöördumine

Lugupeetud hr Mikk Marran, Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ (Selts) on kohalike jahimehi ja

kogukonda ühendav mittetulundusühing, mille eesmärgiks on taotleda Mustjala jahipiirkonna

kasutusõiguse luba. Praegu on Mustjala jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendatud Mustjala

Ühinenud Jahiselts MTÜ-le (kuid haldusasjas 3-22-2414 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusest

tulenevalt on jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamine olnud tervikuna lubamatu ja

seega ebaseaduslik).

Mustjala jahipiirkonna maaomanike absoluutne enamus on Seltsile avaldanud tahet, et nad ei

soovi Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ jätkamist Mustjala jahipiirkonna kasutajana. Maaomanike

absoluutne enamus soovib, et edaspidi korraldaks Mustjala jahipiirkonnas jahti kohalike jahimehi

koondav Selts. Mustjala jahipiirkonnas on kokku 1655 kinnisasja (erinevaid omanike vähem),

kõikide kinnisasjade omanikest kokku 769 kinnisasja omanikku on Seltsile andnud nõusoleku ja

volituse, et Selts taotleks maaomanike nimel Mustjala jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks

tunnistamist (JahiS § 20 lg 2 p 2). Need 769 kinnisasja omanikku omavad Mustjala jahipiirkonnas

5104,89 ha maad.

Keskkonnaamet on andnud teada, et Mustjala jahipiirkonna kasutaja vahetamist soovivate

maaomanike arv (kokku 769 kinnisasja omanikku ja nende poolt omatavate kinnisasjade pindala

on 5104,89 ha) on liiga väike, et Keskkonnaametil oleks võimalik JahiS 20 lg 2 p 2 alusel menetlust

alustada. Miinimumpiiriks on 845 kinnisasja omaniku soov ja tahe, kellele omakorda peab

kuuluma Mustjala jahipiirkonnas 6120 ha maad.

Praeguseks on kujunenud olukord, kus kohalike maaomanike enamus (769 kinnisasja

maaomanikku) ei saa enda tahet ellu viia, sest seadusandja poolt ette nähtud piiri saavutamiseks

on vaja veel ca 76 kinnisasja maaomaniku sooviavaldust ning ca 1015 ha. Seltsi hinnangul on neil

võimalik saavutada kontakt veel võibolla 100 maaomanikuga, et nende tahe ja soov jahipiirkonna

kasutaja vahetamiseks välja selgitada. Kuid tegemist on väikemaaomanikega, kelle kinnistute

pindala ei võimalda saavutada puudu olevat 1015 ha. Seega on kujunenud olukord, kus

absoluutne enamus eramaaomanike ei ole rahul Mustjala jahipiirkonna praeguse kasutajaga, aga

praegust kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamist nad taotleda ei saa, sest vajalik hektarite hulk

ei ole täis.

Riigimetsa Majandamise Keskus majandab Mustjala jahipiirkonnas suurt hulka riigimaad (kokku

4834,23 ha). See moodustab ca 40% Mustjala jahipiirkonna pindalast. Sellise pindala ja

osakaaluga maa majandamine annab Eesti riigile (Riigimetsa Majandamise Keskusele) võimaluse

olla kaalukeeleks just nendes küsimustes, mille seadusandja on sidunud maa pindalaga.

Praeguseks ongi Mustjala jahipiirkonnas kujunenud olukord, kus maaomanike absoluutne

enamus soovib jahipiirkonna kasutajat vahetada, kuid tegelikkuses sõltub see sellest, kas

Riigimetsa Majandamise Keskus ühineb maaomanike enamuse sooviga või mitte.

Seltsile on jäänud mulje, et seni on Riigimetsa Majandamise Keskus olnud jahipiirkonna

kasutajate ja kasutuslubade väljastamise osas pigem neutraalsel positsioonil. Ei ole eelistatud

ühte isikut või teist isikut, vaid jahimaad on lubatud kasutada sellel, kellele on jahipiirkonna

kasutusõiguse luba väljastatud. Selline neutraalsus võib olla küll õige näiteks jahipiirkonna

kasutusõiguse lubade väljastamisel (sh pikendamisel), kuid seab võimatusse olukorda

maaomanike enamuse, kes tahaksid JahiS § 20 lg 2 p 2 alusel jahipiirkonna kasutajat vahetada.

Kui Riigimetsa Majandamise Keskus jätkab ka sellises olukorras neutraalsust ja arvestades

riigimetsa suur hulka, siis Mustjala jahipiirkonnas (ja kindlasti ka teistes Eesti jahipiirkondades) ei

olegi jahipiirkonna kehtetuks tunnistamine maaomanike enamuse soovil võimalik. Selline

tulemus on aga kindlasti väga kahetsusväärne ja ei saa olla kooskõlas jahiseaduse mõttega, sest

Mustjala jahipiirkonnas maad omavad omanikud ei saa ju olla „süüdi“ selles, et riigil on Mustjala

jahipiirkonnas suur hulk maad.

Selts palub, et Riigimetsa Majandamise Keskus oleks nõus ühinema Mustjala jahipiirkonna

maaomanike ühistaotlusega Mustjala jahipiirkonna praeguse kasutusõiguse loa kehtetuks

tunnistamiseks (JahiS § 20 lg 2 p 2 alusel). Kui Riigimetsa Majandamise Keskuse ühineb

maaomanike taotlusega, siis oleks Keskkonnaametil võimalik praegune kasutusõiguse luba

kehtetuks tunnistada ja sellele järgneks uus avatud kontkurss JahiS § 14-17 kohaselt. Selle

konkursi raames saab Riigimetsa Majandamise Keskus loomulikult jätkata senist praktikat ja teha

nö eellepingud kõikide isikutega, kes soovivad Mustjala jahipiirkonna kasutusõiguse luba

taotleda. Selts ei soovi endale mingeid eritingimusi või eeliseid. Kuid avatud ja kõigile võimalust

loova kasutusõiguse loa väljastamise menetluseni jõudmiseks on vajalik Riigimetsa

Majandamise Keskuse toetus maaomanikele ja nõusolek ühistaotlusega ühinemiseks.

Palun andke Seltsile teada, milline on Riigimetsa Majandamise Keskuse seisukoht selles

küsimuses – kas Riigimetsa Majandamise Keskus on valmis Mustjala maaomanike enamuse

taotlusega ühinema?

Kui soovite mingeid täiendavaid andmeid, selgitusi või muud teavet, siis palun andke sellest

teada. Vajadusel saaksime edastada ka kõigi seniste maaomanike nimed ja nende

sooviavaldused jahipiirkonna praeguse kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks. Nende

andmete alusel saaksite vahetult veenduda maaomanike soovis ja nende arvus.

Enda vastus, küsimused või ettepanekud saatke palun [email protected].

Käesolevale pöördumisele on lisatud 09.04.2025 Keskkonnaameti kiri.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allan Kauber

Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ juhatuse liige

Vastuskiri pöördumisele

Lugupeetud Indrek Niklus

Täname Teid pöördumise eest!

Viidates viimastele aruteludele ja esitatud küsimustele seoses kehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse

loaga, edastame omapoolse selgituse.

Pärast esitatud teabe ja olemasolevate andmete põhjalikku analüüsi leiame, et praegune jahiselts

on täitnud oma lepingulisi kohustusi. Jahindustegevus on toimunud kooskõlas kasutusõiguse loas

sätestatud tingimustega ning RMK ei ole tuvastanud rikkumisi, mis annaksid aluse lepingu

ennetähtaegseks lõpetamiseks või jahipiirkonna kasutaja vahetamiseks.

Kehtiv Jahiseadus sätestab selged ja siduvad nõuded jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks

tunnistamiseks. Kui soovitakse muuta senist praktikat või lihtsustada kasutaja vahetamise

protsessi, saab seda teha üksnes seadusandja tasandil – st seaduse muutmise kaudu. RMK-l ei ole

võimalik ega pädevust sellist muudatust ellu viia. Lähtudes asjaolust, et RMK hinnangul ei ole

kehtiva loa alusel tegutsev jahiselts oma kohustusi rikkunud, ei näe me alust ega vajadust kehtiva

lepingu lõpetamiseks ja jahipiirkonna kasutaja vahetamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Ellram

RMK Jahinduse peaspetsialist

Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ esindaja

[email protected]

Teie 03.06.2025

Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

1.65/2025/4142