| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 9-47.48/21 |
| Registreeritud | 30.05.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 9-47.48 |
| Sari | 21.04.2025 PLK kasutusse andmise enampakkumine (2025 ii) |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Nurka Strande OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Nurka Strande OÜ |
| Vastutaja | Mari-Ann Tammiste |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: "Priidu Tikk" <[email protected]> Sent: 5/29/2025 9:07:31 PM To: "Mari-Ann Tammiste" <[email protected]>, "Gunnar Sein" <[email protected]> Cc: "Aleksei Lotman" <[email protected]>, <[email protected]> Subject: Re: RMK maarendileping allkirjastamiseks 21.04.2025 enampakkumine
Tere Mari-Ann ja Gunnar
Eelkõige teise punkti jaoks kaasasin Gunnari
1) Vihterpalu 139 allkirjastasin. Vihterpalu metskond 169 osas soovin samuti allkirjastada, aga Vihterpalu metskond 138 osas ei saa ma akti allkirjastada, sest ala ei ole puistust taastatud(Maatükk on seisundis, mis ei võimalda lepingus seatud kasutamise eesmärki täita). Minule on see üldse üllatus, et RMK-poolne taastamine on "võibolla". Sain aru, et RMK pärandniitude rendioksjonile panemise eelduseks oli eos, et RMK on valmis teostama vähemalt puistu osas ise taastamistöid. Sellele on viidanud mitu tõika: 1. Minupoolne Hosby liigikaitseliselt olulise rannaniidu laiendatava ala rendihuvi lükati tagasi põhjendusega, et RMK ei ole nõus seal taastamistöid tegema. 2. Keskkonnaameti kommunikatsioon- maahooldus spetsialistid on vahendanud infot, et RMK teostab oma maadel ise taastamistöid(muuseas nüüd isegi roostikust). Samuti on öeldud, et riigimaade taastamiseks ei ole mõtet keskkonnaametilt rahastust küsida, vaid tuleb pöörduda RMK-poole. 3. Olen tutvunud hiljutiste RMK pärandniitude lepingutega, kus ala vajab taastamist- ning sealt leian samuti, et RMK-poolne taastamiskohustus on standardselt lepingu osa. Muuseas ligipääs vastavale alale on RMKl kindlasti olemas.
2) Lepingus on sellised tingimused: 4.1.1.1.hooldama - lubatud ainult karjatamine; 4.1.1.1.1. karjatamise korral peab olema hooldamine lõpetatud hiljemalt 1. oktoobriks; Gunnar, olen suhelnud mõlemal teemal Sinuga: 4.1.1.1- Ma küsisin, kuidas on see loogiline, et ajalooliselt niidetaval kooslusel keelab määrus niites hooldada. Lubasid mulle, et kui tõesti tehakse rannaniidult heina- siis teeb keskkonnaamet erandi ja lubab niitmise teel rannaniitu hooldada. Sa oskasid tuua ka Pärnumaalt näiteks ühe nime, kes rannaniidult heina teeb. Mina soovin Kurkse rannaniitu tulevikus vähemalt osaliselt niites hooldada. 4.1.1.1.1- Mulle on kinnitanud nii Kaidi Jakobson, Kaie Kattai kui ka Gunnar, et nüüd on võimalik erandeid teha hooldamise lõpptähtaegades. Muuseas olen sellise sisuga suulise taotluse ka Valgamaal maahooldusspetsialistile mitu kuud tagasi edastanud, kuid seni ei ole vastust. Üsna tõenäoline on stsenaarium, et teie ametilepingud kehtivad lühemat aega kui minu sõlmitav leping RMKaga(10 aastat)- sellest johtuvalt palun, et keskkonnaameti nõu abil vastavad punktid lepingust eemaldataks.
Soovides head
Priidu Tikk
Kontakt Mari-Ann Tammiste () kirjutas kuupäeval K, 28. mai 2025 kell 11:40: > > Tere >
> Saadame ettevalmistatud lepingu. Kui andmed on õiged ja kõik arusaadav, palume dokument allkirjastada ja tagasi saata aadressil [email protected]. > > Lepingute punktis 4.3 on taastamist vajavate maatükkide puhul sätestatud eritingimused, mis annavad rentnikule õiguse teostada taastamistöid, sealhulgas taimestiku purustamist ja mätaste freesimist poolloodusliku koosluse taastamiseks, tingimusel et need tegevused on kooskõlas kaitse-eeskirjaga. Samuti on lubatud taastamistöid teostada samas kohas kuni kolmel järjestikusel aastal. > > Seetõttu on aktis toodud kirjeldus „maatükk on seisundis, mis võimaldab lepingus seatud kasutamise eesmärki täita“. Lepingus sätestatud taastamistööde võimalus on osa sellest kasutamise eesmärgi täitmise raamistikust ning võimaldab rentnikul vajalikud tööd teostada vastavalt kokkulepitud tingimustele. > > Lepingu sõlminud rentnikul on õigus esitada soovi korral RMK-le taastamistööde taotlus. Milline taastamisplaan taotlusele järgneb, selgub peale taotluse esitamist - taotluse põhjendatuse ja tingimustega käib tutvumas RMK piirkonna looduskaitsespetsialist ning teeb selle põhjal otsuse, kas ja millal on RMK-l võimalik antud ala kõnealusel maatükil taastama asuda. > > > Lugupidamisega > > Mari-Ann Tammiste > Maarendilepingute spetsialist > Riigimetsa Majandamise Keskus > + 372 5648 3381 > [email protected]