Arheoloogilise leiukoha määramine (Käskkiri)

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] 29.05.2025 nr 5-14/1470

Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

Muinsuskaitseamet annab teada, et peadirektori 28.05.2025 allkirjastatud käskkirjaga nr 1-1/16

tunnistati arheoloogiliseks leiukohaks maa-ala Peipsi järve põhjaosas, mis külgneb Ida-Viru

maakonnas, Alutaguse vallas, Rannapungerja külaga ja Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas,

Raadna külaga ning asub Avinurme metskond 36 (KÜ 42001:001:0302), Iisaku metskond 45

(KÜ 81501:005:0279) ja Kuupaiste (KÜ 81501:005:0281) katastriüksustel.

Arheoloogilise leiukoha teave on leitav kultuurimälestiste registris (registri number L30204;

https://register.muinas.ee).

Edaspidi on arheoloogilise leiukohaga seonduvate tegevuste (nt kohtumised objektil, tööde luba

jms) osas Muinsuskaitseameti kontaktisikuks Jõgeva maakonna nõunik (Johanna Toom

[email protected]) ja Ida-Viru maakonna nõunik (Kalle Merilai

[email protected]).

Kaevetööde tegemiseks arheoloogilisel leiukohal tuleb esitada Muinsuskaitseametile taotlus ja

amet võib vajadusel määrata planeeritavate tööde alale arheoloogilise uuringu. Täpsem info on

leitav Muinsuskaitseameti veebilehelt: Arheoloogilises leiukohas kaevetööde tegemise taotlus

| Muinsuskaitseamet

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liivi Varul

kaitsekorralduse spetsialist

[email protected]

Lisa: Muinsuskaitseameti peadirektori 28.05.2025 käskkiri nr 1-1/16 „Arheoloogilise leiukoha

määramine“, 30204_Rannapungerja-Raadna_arheoloogiline_leiukoht.asice.

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/16

Arheoloogilise leiukoha määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 ja lg 2 alusel:

1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks maa-ala nimetusega „Arheoloogiline leiukoht

Rannapungerja-Raadna“ Peipsi järve põhjaosas, mis külgneb Ida-Viru maakonnas,

Alutaguse vallas, Rannapungerja külaga ja Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas,

Raadna külaga ning asub Avinurme metskond 36 (KÜ 42001:001:0302), Iisaku

metskond 45 (KÜ 81501:005:0279) ja Kuupaiste (KÜ 81501:005:0281),

katastriüksustel.

2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha maa-ala piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas

1).

3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha

arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide, trasside rajamist, ja muid

mulla- ja kaevetöid ning enne traalimist, süvendamistööde tegemist ja tahkete ainete

kaadamist. Uuringu vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet lähtuvalt

kavandatud tööde iseloomust ning mahust.

4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste

registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

I. Asjaolud

1.1. MuKS § 25 lg 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on leitud

arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid

arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente jätkuvalt

sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale, ehitisse,

veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline, sealhulgas

ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või

esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

1.2. Rannapungerja ja Raadna külades olev Peipsi järve põhjapoolse osa kaldavöönd on

arheoloogiliste leidude rikas ala. Piirkonnast on leide kogutud alates 2011. aastast,

süstemaatilisemad arheoloogilised leired toimusid vahemikus 2016–2024, mille käigus

avastati, dokumenteeriti ja anti teaduskogudesse ligi tuhat arheoloogilist leidu.1 Enamik

leide, st savinõude katkeid, esemeid ning inim- ja loomaluid, on kiviaegsed. Vanimad

avastatud leiud pärinevad varamesoliitikumist, umbes 7200 aastat e.m.a, kuid kogutud on

ka esemeid ja luid neoliitikumist ning hilisrauaajast ja keskajast. Lisaks arheoloogilistele

leidudele, on piirkonnas elanud inimeste kohta teateid ka 16. sajandi kirjalikes allikates.

See näitab, et inimesed on asustanud ja kasutanud Peipsi järve põhjakallast viimase 9000

aasta vältel ja piirkonna ajalugu on rikas ning mitmekesine.

1.3. Arheoloogilisi esemeid on leitud vahetult maapinna lähedalt ja järvepõhjast, rannaliivas.

Peipsi järve veetase kõigub ligi kolme meetri ulatuses, mistõttu sõltub leidude

paljandumine aastaajast ja looduslikest oludest. Leiud on rannas nähtaval ennekõike

erosiooni tulemusena, mida on põhjustanud tugev lainetus, jää liikumine ja inimtegevus,

sh kohati ulatuslikud pinnasetööd ning luidete nõlvadel ja rannas mootorsõidukitega

liiklemine.

1.4. Arheoloogiliste leirete ajal nähti piirkonnas tegutsemas otsinguvahendi kasutajaid ning

hiljutiste otsingute jälgi (st värsked augud maapinnas ja labidalohistamise jäljed).

Muinsuskaitseameti andmebaasis on vaid üks nõuetekohaste otsingute tegemise teavitus

arheoloogilise leiukoha alalt. Arheoloogiliste leirete ajal tehtud vestlused ja avastatud

otsinguvahendi kasutamise jäljed näitavad, et piirkonnas tegutsevad loata otsinguvahendi

kasutajad, mis seab ohtu piirkonna kultuurkihi.

1.5. 2024. aastal toimusid ulatuslikud pinnasetööd Rannapungerja tuletorni all ja ligikaudu

ühe kilomeetri pikkusel lõigul kaevati pinnast ning hävitati pilliroogu – kogu pilliroost

vabanenud maa-ala on edaspidi erosioonile avatud, mistõttu on sellel maa-alal

arheoloogiline kultuurkiht ja leidude säilimine ohustatud.

1.6. Eelpool toodud info põhjal võib järeldada, et maa-alal võib kultuuriväärtuslikke leide ja

kultuurkihti jätkuvalt esineda, mistõttu on oht, et otsinguvahendi kasutajad leiukohast ka

edaspidi leide eemaldavad kahjustades sellega maa sees säilinud kultuurkihti.

II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

2.1. 11.04.2025 saatis Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsusele, Mustvee

Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja eraomandis olevale kinnistu

omanikule.

1 Roio, M., Baburin, A. 2025. Rannapungerja I asulakoht. Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Rannapungerja küla.

Arheoloogilise leire aruanne. Link: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-

22365_A-leire_2019_RoioM_ak-30204_IdaVirumaa-Rannapungerja-I.pdf

Roio, M., Baburin, A. 2025. Rannapungerja IV asulakoht. Ida-Virumaa, Alutaguse vald, Rannapungerja küla,

Iisaku metskond 45 ja Peipsi järv. Arheoloogilise leire aruanne. Link:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-22365_A-leire_2019_RoioM_ak-

30204_IdaVirumaa-Rannapungerja-IV.pdf

Roio, M., Baburin, A. 2025. Raadna asulakoht. Jõgeva maakond, Mustvee vald, Raadna küla, Avinurme metskond

36 ja Pepsi järv. Link: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-20088_A-

leire_2019_RoioM_BaburinA_ak-30204_IdaVirumaa-Raadna.pdf

2.2. 09.05.2025 saatis Alutaguse Vallavalitsus seisukoha, kus nõustus arheoloogilise leiukoha

määramisega otsinguvahendite kasutamise keelustamise eesmärgil, ent ei nõustunud

maa-alal arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega enne ehitamist, pinna- ja

kaevetööde tegemist või enne traalimist, süvendustööde tegemist ja tahkete ainete

kaadamist. Ühtlasi leidis vallavalitsus, et arheoloogilise leiukohaga kaasnev, sh kohustus

arheoloogilisi uuringuid korraldada ja nende eest tasuda, on oluline kitsendus. Lisaks

paluti eelnõud täiendada infoga, et maa-alal on kehtivate planeeringute kohaselt

kavandatud teostada mitmeid ehitus- ja kaevetöid ning arheoloogilise leiukoha

määramisega ei tohiks takistada jõe puhastamist. Eelnevale lisaks on Alutaguse

Vallavalitsus seisukohal, et Rannapungerja külas olevale arheoloogilise leiukoha alale on

vajalik määrata uuringukohustuse leevendus maa senise sihtotstarbe ning

üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbel kasutamiseks. Kui ettepanekuid ei ole

võimalik arvesse võtta, peaks arheoloogilise leiukoha kavandatavat maa-ala muutma nii,

et sellest jääks välja Rannapungerja jõe suudmeala kuni üldplaneeringuga kavandatud

supelranna alani (kaasaarvatud).

2.3. Muinsuskaitseamet tutvus Alutaguse Vallavalitsuse seisukohaga. Arvestades kavandatud

arheoloogilise leiukoha maa-alal arheoloogiliste leidude olemasolu fakti ning leidude

esinemist rannaliiva pindmistes kihtides, ei ole asjakohane arheoloogilise leiukoha maa-

ala vähendada ega leevendada arheoloogiliste uuringute kohustust. Seejuures maa-ala

arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei takista planeeritud ehitus- ja kaevetöid,

supelranna rajamist, ega jõe puhastamist. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et 2020.

aastal vastu võetud Alutaguse valla üldplaneeringus on markeeritud Rannapungerja jõe

suue ja selle läbiümbrus arheoloogiatundliku alana.2 Seega on vallavalitsus olnud teadlik

arheoloogiliste leidude olemasolust sellel maa-alal ja on arvestanud üldplaneeringus

kavandatud ehitustööde planeerimisel arheoloogiliste uuringute võimaliku vajadusega.

Vastavalt Alutaguse Vallavalitsuse soovile, täiendati käskkirja peatükki III ning lisati

informatsioon kehtivate üldplaneeringute kohta.

III. Leiukoha määramise põhjendus

3.1. Arheoloogilise leiukoha leiud on jaotunud kolmele maa-alale, mida on eristatud

asulakoha nimetusega Rannapungerja I, Rannapungerja IV ja Raadna. Kogu piirkonnast

on avastatud ja dokumenteeritud sadu arheoloogilisi esemeid, mis pärinevad 7.

aastatuhandest eKr kuni keskajani ja varauusajani. Leidude seas on nii võimalikele

asulakohtadele kui ka matmispaikadele viitavaid esemeid ja luid, markeerides tuhandete

aastate pikkust ja mitmekesist ajalugu:

3.1.1. Rannapungerja I asulakoha alalt, Rannapungerja jõe suudme piirkonnas, on

avastatud ja dokumenteeritud 70 esemeleidu, millest enamik pärinevad Narva

kultuuri perioodist (5200–3900 e.m.a), lisaks on leide tüüpilise kammkeraamika

(3900–3500 e.m.a) ja hilise kammkeraamika (3500–1750 e.m.a) perioodist. Ühtlasi

avastati maa-alalt leide hilisrauaajast (11.–13. sajand) ja keskajast. Luuleide on

2 Alutaguse valla üldplaneering, lisa 9 „Muinsuskaitseameti koostatud arheoloogiapärandi analüüs ja prognoos

Alutaguse vallas“, dokument nimega „ML100 Muud lisad“: https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/20100535

dokumenteeritud 24, sh inimsäilmed ja erinevad looma- ja kalaliigid: metssiga,

põder, metskass, haug, ahven, luts.

Luutööriistast tehtud radiosüsinikdateering pärineb Narva kultuuri perioodist

(4360–4246 eKr).

3.1.2. Rannapungerja IV asulakoha alalt, Rannapungerja jõe suudmest läände jäävast

Pepsi kaldavööndist, on avastatud ja dokumenteeritud üle 500 arheoloogilise leiu.

Valdavalt on avastatud savinõukilde, domineerivad tüüpilise kammkeraamika

fragmendid, lisaks on leitud nii Kriidi kui ka Karboni ladestu kvaliteetsest tulekivist

esemeid: odaots, nooleotsad, kõõvitsad, uurits, naaskel. Ühtlasi leiti kivitalbasid,

lihvitud luutööriistu ja erinevate loomade töötlemisjälgedega hambaid. Eriline on

osaliselt säilinud veelinnukujuline luust nõel. Ühtlasi on leitud rauast nuga. Lisaks

esemetele on maa-alalt avastatud 190 luuleidu, sh inimsäilmeid ning kiviaegsele

materjalile omaseid looma- ja kalaliike: põder, tarvas, kobras, valgejänes, saarmas,

luts, ahven, haug3.

Luuesemetest ja inimsäilmest tehtud radiosüsinikdateeringute kalibreeritud

vanusega jäävad vahemikku 7065–6748 e.m.a kuni 2142–1881 e.m.a, inimsäilmed

on dateeritud 3635–3496 e.m.a. Seega pärinevad leiud varamesoliitikumist kuni

hilisneoliitikumini. Inimsäilmed seostuvad tüüpilise kammkeraamika matusega.

3.1.3. Raadna asulakoha alalt on leitud arvukalt savinõukilde, millest enamik on tüüpiline

kammkeraamika ning luust nurkteratööriistu. Ühtlasi jääb leiukoha alale seni

täpsemalt uurimata puidust laevavrakk. Luuleide on kokku 190, sh inimsäilmed ning

kiviaja materjalil iseloomulikud looma- ja kalaliigid: põder, tarvas, kobras,

valgejänes, saarmas, luts, ahven, haug.

Radiosüsinikdateeringud on tehtud neljast esemest ja ühest inimsäilmest.

Kalibreeritud vanim tulemus 7186–6822 e.m.a ja noorim 2469–2283 e.m.a. Inimluu

dateering 3474–3372 e.m.a. Leiud pärinevad varamesoliitikumist kuni

hilisneoliitikumini, inimsäilmed seostuvad tüüpilise kammkeraamika perioodi

matusega. Lisaks kiviajale leitub hilisrauaaja ja kesk- ning varauusaja keraamikat.

3.2. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arheoloogilisi leide ning

arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate ja maa-alal tehtud

arheoloogiliste uuringute ning maastikuanalüüsi põhjal võib see neid jätkuvalt sisaldada.

Arheoloogilise leiukoha määramine annab võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja

kaevetööde käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise

kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta. Ühtlasi loob arheoloogiliseks leiukohaks

määramine eelduse otsinguvahendi kasutamise ennetamiseks maa-alal ja veel säilinud

arheoloogilise kultuurkihi lõhkumise metallesemete välja võtmisel.

3.3. Arheoloogilise leiukoha määramisel täidab Eesti endale võetud kohustusi, olles liitunud

ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni 2001. aasta veealuse kultuuripärandi

kaitse konventsiooniga4. Selle kohaselt on veealune kultuuripärand kõik inimese

3 Rannapungerja IV ja Raadna aladelt avastatud loomaluude analüüsi ülevaade: Lõugas, L. 2018. Aruanne.

Rannapungerja III ja IV (AI-7594 ja AI-7946), Uusküla (AI-7595), Alajõe (AI-7596, AI-7597.), Mustvee (AI-

7591), Omedu jõesuu (AI-7517) ja Omedu paadisadama alalt (AI-7518) ning Raadnalt (AI-7947) 2015. ja 2016.

aastal leitud loomaluude taksonoomilistest ja anatoomilistest määrangutest. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/224112020001

olemasolu kultuurilised, ajaloolised või arheoloogilised jäljed, mis on vähemalt 100 aastat

olnud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all, näiteks muistised, rajatised,

hooned, esemed ja inimsäilmed ning õhu- ja muud sõidukid või nende osad, nende last

või muu sisu koos arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega. Konventsiooniga liitumisel

võttis Eesti endale kohustuse rakendada meetmeid, mis on vajalikud veealuse

kultuuripärandi kaitseks ja säilitamiseks kasutades selleks parimaid olemasolevaid

vahendeid. Konventsiooni artikkel 2 lõike 5 järgi loetakse esimeseks valikuks enne

mistahes veealusele kultuuripärandile suunatud tegevuse lubamist või alustamist veealuse

kultuuripärandi säilitamist in situ. Suure avaliku huvi korral on põhjendatud erandi

tegemine allveearheoloogiliste väljakaevamistega, mil veealune kultuuripärand

uuritakse, dokumenteeritakse ja säilitatakse kogudes. Konventsiooni eesmärkide täitmise

tagab mh riikliku kaitse alla võtmine arheoloogilise leiukohana, mille tagajärjel

kohalduvad muinsuskaitseseaduse ja muude seaduste asjakohased sätted.

3.4. Leiukoht asub Peipsi järve põhjaosas Rannapungerja ja Raadna külade lähistel ning

Avinurme metskond 36 (KÜ 42001:001:0302), Iisaku metskond 45 (KÜ

81501:005:0279) ja Kuupaiste (KÜ 4001:001:0302) katastriüksustel ligikaudu 190 ha

suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel on lähtutud nii arheoloogiliste leidude

leiualadest, katastripiiridest kui ka maastikuloogikast.

3.5. Katastriüksused, millel leiukoht asub, on kasutusel maatulundusmaana või elamumaana.

3.6. Maa-alal kehtivad 2020. aastal vastu võetud Alutaguse valla üldplaneering ja 2022. aastal

vastu võetud Mustvee valla üldplaneering. Arheoloogilise leiukoha maa-ala on

üldplaneeringutes markeeritud väärtusliku maastiku alana ning leiukoha kirdepoolses

osas, Rannapungerja jõe suudme lähistel, on kavandatud rajada supelrand ning teostada

ehitus- ja kaevetöid, millega tagatakse sadamateenuse osutamist ja laevaliikluse ohutust.

3.7. Käskkirja kehtestamine ei välista kehtestatud planeeringute elluviimist, kuid

ehitustegevuse puhul on vajalik ennetavalt kaaluda võimalusi arheoloogilise kultuurkihi

säilitamiseks ning arvestada arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega. MuKS § 31 lg

1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside

rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja

kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning viivitamata teavitama

sellest ametit. Ühtlasi MuKS § 32 kohaselt tuleb Peipsi järves ja Rannapungerja jões enne

ehitamist, sealhulgas rajatise ja seadmestiku paigaldamist või veealuse kultuuripärandi

säilimist ohustada võiva muu tegevuse kavandamist uuring. Seega, kultuurkihi

ilmnemisel tuleb ehitus- ja arendustegevus peatada, sõltumata sellest, kas piirkond on

riikliku kaitse all või mitte. Tööde peatamine, et välja selgitada võimaliku arheoloogilise

uuringu vajadus, võib osutuda tööde teostajale ja maa-ala omanikule ressursikulukaks.

3.8. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal

paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist

omandiõiguse intensiivse riivega. Arheoloogiliseks leiukohaks määramisel hakkab maa-

alal kehtima otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti kaasneb leiukoha määramisega

kohustus teavitada Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.

3.9. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama

ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab

viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit leiukoha rikkumisest või ohust selle

säilimisele ning leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu

selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise

leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega

arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

3.10. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet

lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud

korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile

osutavaid elemente ei ole enam säilinud.

3.11. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS

§ 29 lg 2 sätestatud korras. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal

edasine otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st

arheoloogiliste leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude

eemaldamisel pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik

hinnata, kas tegemist on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole

võimalik näha seoseid leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses

ning teaduslik informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta

looduskeskkonnaga läheb kaduma.

3.12. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel

piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,

kraavide, trasside rajamist, ja muid mulla- ja kaevetöid ning enne traalimist,

süvendamistööde tegemist ja tahkete ainete kaadamist. Pärast maa-ala arheoloogiliseks

leiukohaks määramist hinnatakse uuringu määramise vajadust kõikide ehitus- ja

kaevetööde puhul, k.a. siis, kui ehitusluba on väljastatud enne arheoloogilise leiukoha

määramist. Uuringu eesmärgiks on tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud aladel ei

läheks kaduma paigaga seotud oluline teave. Maaomanikule on planeeritud tööde

tegemise ala uurimine enne tööde tegemist vähemkoormavam kui juba alustatud tööde

peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu (MuKS § 31, § 82). Uuringukohustust

tasakaalustab õigus saada hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.

3.13. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha

uuringukohustusest leevenduse. Rannapungerja ja Raadna külades paikneval

arheoloogilisel leiukohal uuringukohustust ei leevendata, kuna arheoloogilisi leide on

leitud maapinna vahetust lähedusest.

3.14. MuKS § 25 lg 3 p 3 kohaselt tuleb alati enne tööde tegemist teha uuring, kuid olenevalt

konkreetsest töö iseloomust ja täpsest asukohast, ei ole uuringute teostamine alati

mõistlik. Samuti on oluline täpsustada, millist uuringu liiki rakendada.

Muinsuskaitseameti poolt uuringu täpsema vajaduse määramine igal konkreetsel juhul

tagab selle, et arheoloogiline kultuurkiht saab vähem kahjustada ning maa omanikule on

see vähem koormavam, kui absoluutne uuringu tegemist kohustus. Maa-ala omanikul või

valdajal on võimalus esitada taotlus Muinsuskaitseametile ([email protected])

vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning

muid mulla- ja kaevetöid taotlus, kus on märgitud:

3.14.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise

kuupäev;

3.14.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;

3.14.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);

3.14.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral

täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse

laetud dokumentidele);

3.14.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Mihkelson

Peadirektor

Liivi Varul, kaitsekorralduse spetsialist, [email protected], +37253026912

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht, piir ja koordinaadid.

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2025. a käskkirja nr 1-1/16

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht.

Kaart 2. Arheoloogilise leiukoha piir.

Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6539115,933 677825,663

2 6539225,173 677939,047

3 6539250,98 677963,232

4 6539273,528 677973,253

5 6539302,71 678010,983

6 6539362,823 678067,365

7 6539433,533 678133,046

8 6539460,964 678159,257

9 6539539,141 678235,148

10 6539599,792 678296,41

11 6539677,512 678375,958

12 6539762,017 678463,11

13 6540112,264 678855,532

14 6540452,667 679258,523

15 6540511,734 679305,255

16 6540579,366 679407,04

17 6540617,336 679463,994

18 6540647,917 679490,958

19 6540681,815 679544,311

20 6540682,405 679582,042

21 6540745,168 679703,899

22 6540848,794 679890,426

23 6540891,858 679961,975

24 6540908,365 680000

25 6540975,584 680128,766

26 6541198,685 680540,833

27 6541379,726 680909,926

28 6541435,79 681027,694

29 6541530,899 681235,434

30 6541642,398 681500,027

31 6541675,222 681552,423

32 6541725,677 681682,734

33 6541794,89 681843,181

34 6541819,169 681915,824

35 6541848,957 681958,735

36 6541857,7 682006,371

Nr X Y

37 6541905,172 682114,734

38 6542000,263 682349,294

39 6542028,392 682422,893

40 6542062,671 682489,599

41 6542086,957 682525,571

42 6542119,483 682554,215

43 6542139,993 682568,554

44 6542160,789 682576,188

45 6542173,811 682575,245

46 6542195,707 682563,451

47 6542219,672 682558,825

48 6542234,76 682563,162

49 6542235,834 682567,768

50 6542239,981 682585,753

51 6542243,356 682599,977

52 6542246,587 682612,659

53 6542195,3 682624,83

54 6542163,093 682626,093

55 6542122,654 682645,146

56 6542103,404 682659,867

57 6542089,438 682664,774

58 6542056,307 682712,584

59 6542016,032 682770,213

60 6541975,349 682818,249

61 6541939,943 682860,801

62 6541919,662 682839,279

63 6541860,903 682794,005

64 6541835,858 682756,438

65 6541802,626 682691,899

66 6541774,209 682617,728

67 6541705,537 682447,283

68 6541631,646 682274,805

69 6541623,042 682227,197

70 6541592,772 682183,916

71 6541520,838 682000,509

72 6541448,969 681820,765

Nr X Y

73 6541416,838 681769,107

74 6541396,07 681719,54

75 6541263,78 681414,232

76 6541209,736 681296,128

77 6541128,136 681126,936

78 6541083,099 681026,071

79 6541026,849 680908,483

80 6540851,08 680587,807

81 6540803,29 680497,711

82 6540756,671 680411,37

83 6540712,084 680325,242

84 6540549,799 680026,771

85 6540501,212 679937,101

86 6540455,671 679812,741

87 6540421,763 679759,571

88 6540391,282 679732,428

89 6540285,793 679574,11

90 6540223,353 679523,72

91 6540136,627 679420,443

92 6539966,318 679219,451

93 6539886,21 679123,966

94 6539734,53 678953,375

95 6539620,008 678825,823

96 6539557,094 678755,677

97 6539360,309 678551,894

98 6539305,408 678495,638

99 6539305,004 678495,281

100 6539130,689 678329,914

101 6539080,137 678284,256

102 6539077,067 678280,145

103 6539047,655 678241,743

104 6539024,423 678231,267

105 6539000,164 678208,637

106 6538973,848 678181,207

107 6538889,873 678094,075

108 6539108,938 677834,116

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] 29.05.2025 nr 5-14/1470

Maa-ala tunnistamine arheoloogiliseks leiukohaks

Muinsuskaitseamet annab teada, et peadirektori 28.05.2025 allkirjastatud käskkirjaga nr 1-1/16

tunnistati arheoloogiliseks leiukohaks maa-ala Peipsi järve põhjaosas, mis külgneb Ida-Viru

maakonnas, Alutaguse vallas, Rannapungerja külaga ja Jõgeva maakonnas, Mustvee vallas,

Raadna külaga ning asub Avinurme metskond 36 (KÜ 42001:001:0302), Iisaku metskond 45

(KÜ 81501:005:0279) ja Kuupaiste (KÜ 81501:005:0281) katastriüksustel.

Arheoloogilise leiukoha teave on leitav kultuurimälestiste registris (registri number L30204;

https://register.muinas.ee).

Edaspidi on arheoloogilise leiukohaga seonduvate tegevuste (nt kohtumised objektil, tööde luba

jms) osas Muinsuskaitseameti kontaktisikuks Jõgeva maakonna nõunik (Johanna Toom

[email protected]) ja Ida-Viru maakonna nõunik (Kalle Merilai

[email protected]).

Kaevetööde tegemiseks arheoloogilisel leiukohal tuleb esitada Muinsuskaitseametile taotlus ja

amet võib vajadusel määrata planeeritavate tööde alale arheoloogilise uuringu. Täpsem info on

leitav Muinsuskaitseameti veebilehelt: Arheoloogilises leiukohas kaevetööde tegemise taotlus

| Muinsuskaitseamet

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liivi Varul

kaitsekorralduse spetsialist

[email protected]

Lisa: Muinsuskaitseameti peadirektori 28.05.2025 käskkiri nr 1-1/16 „Arheoloogilise leiukoha

määramine“, 30204_Rannapungerja-Raadna_arheoloogiline_leiukoht.asice.